(1)

Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 kohaselt peavad liikmesriigid riiklikul tasandil või funktsionaalsete õhuruumiosade tasandil kehtestama igaks aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ja tasude süsteemi võrdlusperioodiks tulemuslikkuse kavad, sh tulemuseesmärgid. Need kavad peavad sisaldama kohalikke tulemuseesmärke, mis on kooskõlas kogu ELi hõlmavate asjaomase võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega.

(2)

Kogu ELi hõlmavad tulemuseesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks (2025–2029) sätestati komisjoni rakendusotsuses (EL) 2024/1688 (4).

(3)

Kõik liikmesriigid on neljandaks võrdlusperioodiks välja töötanud ja vastu võtnud tulemuslikkuse kavade projektid, mis esitati komisjonile hindamiseks 1. oktoobriks 2024. Pärast nende tulemuslikkuse kavade projektide täielikkuse kontrollimist palus komisjon liikmesriikidel esitada 15. novembriks 2024 ajakohastatud tulemuslikkuse kavade projektid.

(4)

Käesolevas otsuses esitatud komisjoni hinnang põhineb Küprose esitatud neljanda võrdlusperioodi ajakohastatud tulemuslikkuse kava projektil (edaspidi „tulemuslikkuse kava projekt“).

(5)

Tulemuslikkuse hindamise asutus, kes abistab komisjoni tulemuslikkuse süsteemi rakendamisel, esitas komisjonile aruande, mis sisaldab tema nõuandeid tulemuslikkuse kavade projektide hindamise kohta.

(6)

Komisjon on hinnanud rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 14 lõike 1 kohaselt tulemuslikkuse kavade projektides esitatud kohalike tulemuseesmärkide kooskõla rakendusmääruse IV lisa punktis 1 sätestatud kriteeriumide alusel, võttes asjakohasel juhul arvesse kohalikke olusid.

(7)

Lisaks tulemuslikkuse kavade projektide hindamisele vaatas komisjon läbi rakendusmääruse IV lisa punktis 2 sätestatud elemendid. Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 2.1 alapunkti d alapunktiga vii märgib komisjon, et ta ei ole läbivaatamise käigus üksikasjalikult analüüsinud meetodeid, mida Küpros neljandal võrdlusperioodil kasutas kulude jaotamiseks marsruudi ja terminali teenuste vahel. Seepärast ei ole komisjon praeguses etapis teinud järeldusi selle kohta, kas kõnealused kulude jaotamise meetodid on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 550/2004 (5) artikli 15 lõike 2 punktide e ja f ning rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 22 lõikega 5.

(8)

Ohutusega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärkide kooskõla hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.1 kohaselt.

(9)

Küprose esitatud kavandatavad ohutusega seotud põhilise tulemusvaldkonna tulemuseesmärgid ohutusjuhtimise tulemuslikkuse alal on ohutusjuhtimise eesmärkide kaupa ja rakendamise taseme järgi esitatuna järgmised:

(10)

Komisjon leidis, et Küprose poolt aeronavigatsiooniteenuse osutaja DCAC jaoks kavandatud ohutusalased tulemuseesmärgid on võrdsed alates 2027. aastast igaks kalendriaastaks ette nähtud kogu ELi hõlmavate ohutuseesmärkidega ohutuse tagamise, ohutuse edendamise ja ohutuskultuuri valdkonnas. Lisaks on kavas saavutada kogu liitu hõlmav sihttase alates 2028. aastast ohutuspoliitika ja -eesmärkide ning ohutusriskide juhtimise valdkonnas.

(11)

Komisjon märgib, et tulemuslikkuse kava projektis on DCAC jaoks kindlaks määratud meetmed kohalike ohutuseesmärkide saavutamiseks, näiteks ohutusjuhtimissüsteemi tõhus rakendamine ja edasiarendamine, äsja tööle võetud aeronavigatsiooniohutusametnike täiendkoolitus ning inimteguriga seotud riskide juhtimine.

(12)

Põhjendustes 9, 10, ja 11 esitatud järelduste põhjal ning võttes arvesse, et rakendusotsuses (EL) 2024/1688 sätestatud kogu ELi hõlmavad ohutusalased tulemuseesmärgid tuleb saavutada neljanda võrdlusperioodi viimaseks aastaks ehk 2029. aastaks, tuleks tulemuslikkuse kava projektis esitatud kohalikke ohutuseesmärke pidada kogu ELi hõlmavatele tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks.

(13)

Keskkonnaga seotud põhilises tulemusvaldkonnas on tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärkide kooskõla seoses marsruutlennu horisontaalosa tegeliku trajektoori keskmise tõhususega hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.2 esitatud kriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt on Küprose esitatud keskkonnaeesmärke võrreldud marsruutlennu horisontaalse osa tõhususe kontrollväärtustega, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/123 (6) I lisa kohaselt koostatud Euroopa lennumarsruutide võrgustiku parendamise kavas (edaspidi „ERNIP“) ja mis olid kättesaadavad kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmise ajal, st 2. juulil 2024.

(14)

Küprose poolt neljandaks võrdlusperioodiks kavandatud keskkonnaeesmärgid ja ERNIPi vastavad riiklikud kontrollväärtused, väljendatud marsruutlennu horisontaalse osa tegeliku trajektoori keskmise tõhususena, on järgmised:

(15)

Komisjon märgib, et Küprose kavandatud keskkonnaeesmärgid on võrdsed vastavate riiklike kontrollväärtustega neljanda võrdlusperioodi igal kalendriaastal.

(16)

Põhjendustes 14 ja 15 esitatud tähelepanekute tõttu tuleks tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid keskkonnaga seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärke pidada kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks.

(17)

Tulemuslikkuse hindamise asutuse tähelepanekute põhjal on komisjonil siiski kahtlusi, kas Küprose poolt tulemuslikkuse kava projektis keskkonnavaldkonna tulemuseesmärkide saavutamiseks esitatud meetmed on nende eesmärkide tulemuslikuks saavutamiseks piisavad. Eelkõige märgitakse, et Küpros ei ole tulemuslikkuse kava projektis sõnaselgelt kohustunud rakendama ERNIPis sätestatud operatiivmeetmeid.

(18)

Seepärast leiab komisjon, et seoses lõpliku tulemuslikkuse kava vastuvõtmisega vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/317 artikli 16 punktile a peaks Küpros täiustama tulemuslikkuse kava projektis esitatud neljanda võrdlusperioodi keskkonnaeesmärkide saavutamise meetmeid, sealhulgas kohustudes võtma kõik ERNIPis sätestatud operatiivmeetmed ja kiirendama piiriülese vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi rakendamist.

(19)

Läbilaskevõimega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on tulemuslikkuse kava projektis esitatud eesmärkide kooskõla seoses marsruutlennu lennuliiklusvoo juhtimisest (ATFM) tingitud keskmise hilinemisega lennu kohta hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punktis 1.3 esitatud kriteeriumi alusel. Sellest tulenevalt on Küprose kavandatud läbilaskevõime-eesmärke võrreldud vastavate kontrollväärtustega, mis on sätestatud rakendusmääruse (EL) 2019/123 artikli 9 kohaselt koostatud võrgustiku operatiivkavas ja mis olid kättesaadavad kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkide vastuvõtmise ajal, st 2. juulil 2024.

(20)

Küprose kavandatud marsruutlendude läbilaskevõime-eesmärgid neljandaks võrdlusperioodiks, väljendatuna ATFM-hilinemise minutites lennu kohta, ning võrgustiku operatiivkavas esitatud vastavad kontrollväärtused on järgmised:

(21)

Komisjon märgib, et Küprose kavandatud keskkonnaeesmärgid on võrdsed vastavate riiklike kontrollväärtustega neljanda võrdlusperioodi igal kalendriaastal.

(22)

Komisjon märgib, et Küpros on tulemuslikkuse kava projektis esitanud marsruutlendude läbilaskevõime-eesmärkide saavutamise meetmed. Need meetmed hõlmavad uute lennujuhtide värbamist, tõhusamat tööaja korraldust, investeeringuid lennuliikluse korraldamise taristusse, lennuliikluse voogude ja läbilaskevõime paremat juhtimist ning piirkondliku juhtimiskeskuse poolt täiendava sektori käitamist tippnõudluse perioodidel.

(23)

Põhjendustes 20–22 esitatud tähelepanekute tõttu tuleks tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärke pidada kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks.

(24)

Kulutõhususega seotud põhilises tulemusvaldkonnas on tulemuslikkuse kavade projektides esitatud marsruudi aeronavigatsiooniteenuste kindlaksmääratud ühikuhindade eesmärkide kooskõla hinnatud rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktides a, b ja c esitatud kriteeriumide alusel. Need kriteeriumid on kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumused neljandal võrdlusperioodil, pikaajalised kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumused kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil (2020–2029) ning kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil võrrelduna keskmise väärtusega sellistes tasude sissenõudmise piirkondades, kus aeronavigatsiooniteenuse osutajatel on sarnane tegevus- ja majanduskeskkond.

(25)

Küprose poolt neljandaks võrdlusperioodiks kavandatud marsruudi kulutõhususeesmärgid ja nendega seotud lähteväärtused on järgmised:

(26)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis a sätestatud hindamiskriteeriumiga märgib komisjon, et neljandal võrdlusperioodil on Küprose kindlaksmääratud ühikuhinna arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil –1,2 % ning kooskõlas kogu ELi arengusuundumusega, mis on samal perioodil –1,2 %.

(27)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis b sätestatud hindamiskriteeriumiga märgib komisjon, et kolmandal ja neljandal võrdlusperioodil on Küprose kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajaline arengusuundumus tasude sissenõudmise piirkonna tasandil +2,4 % ning jääb alla kogu ELi pikaajalisele arengusuundumusele, mis on samal perioodil –1,0 %.

(28)

Komisjon märgib siiski, et Küpros on Lähis-Ida geopoliitilise olukorra tõttu kaotanud märkimisväärse osa ülelendudest, mida ta on alati teenindanud. Liiklus väheneb ka neljandal võrdlusperioodil, mõjutades märkimisväärselt aeronavigatsiooniteenuse osutaja kulutõhusust; eelkõige on see negatiivselt mõjutanud Küprose kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalist arengusuundumust.

(29)

Seepärast on põhjenduses 27 osutatud hindamiskriteeriumi kohaldamisel vaja hinnata, kas põhjenduses 28 osutatud asjaolude puudumisel vastaks Küpros kogu ELi hõlmava kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisele arengusuundumusele.

(30)

Selleks on komisjon Küprose kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalise arengusuundumuse ümber arvutanud, võttes arvesse Lähis-Ida geopoliitilisest olukorrast tingitud liikluse hinnangulist struktuurset vähenemist Küprose kohal, mõõdetuna marsruudil osutatava teenuse ühikutes. Selle ümberarvutamise tulemusel on Küprose kindlaksmääratud ühikuhinna kohandatud pikaajaline arengusuundumus –1,6 %, mis ületab kogu ELi hõlmavat kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalist arengusuundumust –1,0 %. Seepärast järeldab komisjon, et Küpros täidab põhjenduses 27 osutatud hindamiskriteeriumi, võttes arvesse geopoliitiliste tegurite tõttu märkimisväärselt vähenenud liikluse mõju.

(31)

Seoses rakendusmääruse (EL) 2019/317 IV lisa punkti 1.4 alapunktis c sätestatud hindamiskriteeriumiga märgib komisjon, et Küprose kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtus ehk 31,16 eurot, väljendatuna 2022. aasta hindade reaalväärtuses, on 14,8 % kõrgem kui rakendusotsuse (EL) 2024/1688 artikli 7 kohase võrdlusrühma keskmine lähteväärtus ehk 27,14 eurot 2022. aasta hindade reaalväärtuses.

(32)

Kui jätta kõrvale Lähis-Ida geopoliitilisest olukorrast tulenevate liiklusmuutuste negatiivne mõju, on selge, et Küpros vastab nii kogu ELi hõlmavale kindlaksmääratud ühikuhinna suundumusele kui ka kogu ELi hõlmavale kindlaksmääratud ühikuhinna pikaajalisele suundumusele. Seepärast on komisjon arvamusel, et põhjenduses 31 esitatud kõrvalekalle kogu ELi hõlmavast kindlaksmääratud ühikuhinna lähteväärtusest 2024. aastal ei välista Küprose kulutõhususe tulemuseesmärkide kooskõla kogu ELi hõlmavate kulutõhususe tulemuseesmärkidega.

(33)

Põhjendustes 25–32 esitatud tähelepanekute tõttu tuleks tulemuslikkuse kava projektis sisalduvaid kulutõhususega seotud põhilise tulemusvaldkonna eesmärke pidada kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks.

(34)

Eespool toodut silmas pidades tuleks Küprose tulemuslikkuse kava projektis esitatud tulemuseesmärke pidada kogu ELi hõlmavate neljanda võrdlusperioodi tulemuseesmärkidega kooskõlas olevaks, Kuid nagu on märgitud põhjenduses 18, peaks Küpros oma lõplikus tulemuslikkuse kavas täiustama neljanda võrdlusperioodi keskkonnaeesmärkide saavutamise meetmeid, sealhulgas kohustudes järgima kõiki ERNIPis sätestatud operatiivmeetmeid ja kiirendama piiriüleste vabalt valitavate marsruutidega õhuruumi rakendamist,