(1)

4. mail 2018 võttis Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) vastu määruse (EL) 2018/683, (2) millega kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) (edaspidi „rehvid“ või „asjaomane toode“) impordi suhtes.

(2)

18. oktoobril 2018 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2018/1579, (3) millega kehtestati teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõuti lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (edaspidi „algne dumpinguvastane määrus“).

(3)

9. novembril 2018 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2018/1690, (4) millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/1579, millega kehtestatakse teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/163 (edaspidi „algne subsiidiumivastane määrus“).

(4)

Pärast seda, kui Hiina kummitööstuse ühendus (China Rubber Industry Association (edaspidi „CRIA“)) ja Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoda (China Chamber of Commerce of Metals, Minerals & Chemicals Importers & Exporters, (edaspidi „CCCMC“)) esitasid vaide, tühistas Euroopa Liidu Üldkohus 4. mail 2022 oma otsusega liidetud kohtuasjades T-30/19 ja T-72/19 (5) (edaspidi „kohtuotsus“) algse dumpinguvastase ja algse subsiidiumivastase määruse mitme eksportiva tootja suhtes.

(5)

Pärast Üldkohtu otsust taasalustas komisjon uurimist ja 4. aprillil 2023 taaskehtestas ta rakendusmäärusega (EL) 2023/737 (6) (edaspidi „teine dumpinguvastane määrus“) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ja rakendusmäärusega 2023/738 (7) (edaspidi „teine subsiidiumivastane määrus“) lõpliku tasakaalustava tollimaksu.

(6)

6. septembril 2024 lõpetas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kaks osalist vahepealset läbivaatamist (8) , (9).

(7)

Praegu kehtivad tasakaalustavad tollimaksud, mida kohaldatakse eurodes ühiku kohta, jäävad vahemikku 3,75–57,28 eurot ühiku kohta.

(8)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate (10) avaldamist sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) määruse (EL) 2016/1037 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 18 kohase läbivaatamistaotluse.

(9)

Läbivaatamistaotluse esitas 11. augustil 2023 rehvide ebaõiglase impordi vastane koalitsioon (edaspidi „taotluse esitaja“) liidu teatavate uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) tootmisharu nimel alusmääruse artikli 10 lõike 6 tähenduses. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa subsideerimise jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju jätkumise või kordumise.

(10)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 25 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 10. novembril 2023 alusmääruse artikli 18 alusel aegumise läbivaatamise seoses teatavate Hiina RVst (edaspidi „asjaomane riik“) pärit uute või protekteeritud kummist õhkrehvide (mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121) impordiga liitu. Komisjon avaldas algatamisteate (11) (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas.

(11)

Subsideerimise jätkumise või kordumise uurimine kestis 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2023 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2020 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

(12)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi taotluse esitajale, teadaolevatele tootjatele Hiina Rahvavabariigis ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, samuti teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele aegumise läbivaatamise algatamisest ning kutsus neid osalema.

(13)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(14)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(15)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon lähtus valimi moodustamisel järgmisest:

(16)

Valimisse kuulus kuus liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas üle 25 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja -müügist liidus.

(17)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 27 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Märkusi ei esitatud. Seega loeti valim liidu tootmisharu suhtes representatiivseks.

(18)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(19)

Komisjonile andis endast teada üks sõltumatu importija, kuid ta ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud enda kaasamisega valimisse. Ükski muu sõltumatu importija endast teada ei andnud.

(20)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon kõigil Hiina Rahvavabariigi eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures ja eksportivate tootjate ühingutel kindlaks teha muud võimalikud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Nõutud teabe esitasid kolm asjaomase riigi eksportivat tootjat / eksportivate tootjate kontserni, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kahe eksportivate tootjate kontserni ekspordimaht moodustas kokku ligikaudu 50 % ajavahemikul 2022. aasta juulist kuni 2023. aasta juunini Euroopa Liitu eksporditud teadaolevast mahust, kolmanda eksportiva tootja ekspordimahtu aga ei loetud märkimisväärseks. Vastavalt alusmääruse artiklile 27 moodustas komisjon kahest eksportivate tootjate kontsernist valimi, võttes aluseks suurimad liitu suunatud representatiivsed ekspordi mahud, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kooskõlas alusmääruse artikliga 27 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Märkusi ei esitatud.

(22)

Esimeses uurimises nõustus enda kaasamisega valimisse 49 eksportivat tootjat. Käesoleva läbivaatamisega seotud uurimise puhul oli kaebuses loetletud üle 140 eksportiva tootja, kuid valikuuringu raames andsid vastuse ainult kolm eksportivat tootjat / eksportivate tootjate kontserni.

(23)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate impordimaht moodustas ligikaudu 50 % Hiina RVst Euroopa Liitu imporditud rehvide kogumahust ja nende toodang alla 2 % rehvide kogutoodangust Hiina RVs. Kuna läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiina RVst pärit impordi turuosa Euroopa Liidus ligikaudu 5,4 %, leidis komisjon, et pool sellest impordist tagaks piisavalt teavet ekspordihinna hindamiseks ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil subsideerimise jätkumise või kordumise kindlakstegemiseks ning seega võib seda pidada Hiina RVst pärit impordi kogumahu suhtes representatiivseks.

(24)

Komisjon saatis küsimustikud kahele valimisse kaasatud eksportijate kontsernile ja kuuele valimisse kaasatud liidu tootjale. Sama küsimustik tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt. Lisaks saatis komisjon küsimustiku taotluse esitajale.

(25)

Küsimustikule vastasid kaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni ja kuus liidu tootjat. Ühelt liidu tootjalt, äriühingult Recauchutagem São Mamede, Lda (edaspidi „RSM“) saadud vastus oli ebapiisav ja komisjon palus sellel tootjal oma vastust täiendada. Täiendavat vastust ei saadud ning komisjon teatas RSMile kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 28 ja kasutada kättesaadavaid fakte. Kõnealune liidu tootja täiendavaid märkusi ei esitanud.

(26)

Sellest tulenevalt kasutas komisjon ülejäänud viie liidu tootja esitatud andmeid. Asjaolu, et RSMilt andmeid ei saadud, mõjutas valimi representatiivsust vaid vähesel määral. Ülejäänud viie liidu tootja toodang moodustas endiselt üle 25 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja -müügist liidus. Seega leiti, et ülejäänud viiest liidu tootjast koosnev valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(27)

Komisjon saatis küsimustiku Hiina Rahvavabariigi valitsusele. Küsimustikule vastust ei saadud.

(28)

Seega tehti alusmääruse artikli 26 kohased kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse.

(29)

Vaatlusalune toode on teatavad uued või protekteeritud kummist õhkrehvid, mida kasutatakse bussidel või veoautodel ning mille koormusindeks on üle 121 ja mis kuuluvad praegu CN-koodide 4011 20 90 ja ex 4012 12 00 (TARICi kood 4012 12 00 10) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil ja tariifne klassifikatsioon võib hiljem muutuda (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(30)

Vaatlusalune toode hõlmab nii uusi kui ka protekteeritud kummist busside või veoautode õhkrehve, millel on samad peamised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused. Asjaomase toote mõlemad liigid on valmistatud samast sisendist (olgugi et kasutatud tehnoloogia võib erineda) ja neil on sarnane struktuur. Erinevad kasutusnäitajad tulenevad tooraine ja struktuuri erinevustest.

(31)

Uute veoauto- ja bussirehvide tootmisprotsess hõlmab järgmist: 1) kummisegu koostamine ja segamine; 2) rehvikomponentide ettevalmistamine; 3) (keskkonnasõbralike) rehvide tootmine; 4) kõvastamine (vulkaniseerimine) ja 5) lõplik kontroll. Kõik veoauto- ja bussirehvid valmistatakse samadest peamistest toorainetest, nagu looduslik kautšuk, sünteetiline kautšuk, teras, tahm, muud kemikaalid ja õlid ja ka kangas, ning neil on samad osad, nagu turvisevöö, külgkate, sisemine rehvimantel, randitraadid, terasvööd ja mantlikoort, isegi kui kõnealuse toote eri tootjate vahel on teatavaid erinevusi.

(32)

Uute veoauto- ja bussirehvide tootmisprotsessi puhul leiti, et see hõlmab samuti eri tehnoloogiaid, mis samas ei mõjuta üldiseid asendatavusega seotud järeldusi.

(33)

Protekteerimine on põhimõtteliselt ümbertöötlemisprotsess, mille käigus uuendatakse kasutatud rehve vanal rehvimantlil turvise asendamise teel. Rehvimantlid on protekteerimisprotsessi põhielemendid ning protekteerimise oluline osa on protekteerimiseks sobivate rehvimantlite valimine ja soetamine. Rehvimantlid on seega tootmisprotsessi peamine sisend ja need moodustavad oma kvaliteedist sõltuvalt kas pooltoote või jäätmed.

(34)

See protsess võib taas hõlmata eri tehnoloogiaid, mis ei avalda mõju asendatavust käsitlevatele komisjoni järeldustele.

(35)

Veoauto- ja bussirehve toodetakse väga mitut tüüpi ja mitmes suuruses ning neid kasutatakse väga erinevatel tarbesõidukitel alates kohalikest kaubaautodest ning linna- või linnalähibussidest kuni pikamaaveokite ja -bussideni sõltuvalt nende suurusest ja koormusindeksi näitajatest. Neid ei saa kasutada sõiduautodel ega teistel väikestel tarbesõidukitel ega üksnes väljaspool teid kasutatavatel sõidukitel, nagu põllumajandustraktorid.

(36)

Müüakse kahte tüüpi ja nelja kategooriasse kuuluvaid veoauto- ja bussirehve. Tavapärasem rehvitüüp on lohviga rehv; selle sees on lohv oma ventiiliga, mis asub rehvi sees. Lohvita rehvis moodustavad rehv ja rattavelg õhukindla tihendi ning ventiil on paigaldatud otse veljele. Valdav enamik veoauto- või bussirehve, mida liidus müüakse, on lohvita rehvid. Veoauto- või bussirehvide neli kategooriat on juhttelje-, veotelje-, haagise- ja kõigil telgedel kasutatavad rehvid. Juhtteljerehvid on mõeldud kasutamiseks esiteljel, et need abistaks juhtimisel, aga neid võib olenevalt sõiduki kasutusalast kasutada veoautode või busside kõikidel telgedel. Veoteljerehvid on mõeldud jõuülekandesüsteemi juurde ning tagavad parema haardumise. Haagiserehvid on mõeldud paigaldamiseks haagistele ning kõigile telgedele paigaldatavaid rehve võib kasutada sõiduki mis tahes teljel olenevalt sõiduki kasutusalast.

(37)

Uute või protekteeritud rehvide suhtes kehtivad liidu turul samad ohutusnõuded, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ (13).

(38)

Komisjoni kogutud ja saadud teave viitab sellele, et liidu bussi- ja veoautorehvide turg jaguneb kolme segmenti. Ehkki segmentide vahel puuduvad selged eraldusjooned, valitseb huvitatud isikute seisukohtade ja komisjoni järelduste alusel üldine kokkulepe järgmiste kategooriate suhtes.

(39)

Esimese segmendi rehvid hõlmavad kõrgema hinnaklassi uusi rehve, mis on põhitootjate juhtiva kaubamärgiga. Kaubamärgi tuntus on sellesse segmenti kuuluvate rehvide puhul põhitegur ning õigustab oluliselt kõrgemaid hindasid, mida makstakse eeldatavate paremate omaduste eest, samuti eriti suuri turundusinvesteeringuid. Sellesse segmenti kuuluvad eelkõige veoauto- või bussitootjate originaalvarustuse rehvid. Esimese segmendi rehvide kvaliteet tagab rehvide ulatusliku protekteeritavuse ning need rehvid on mõeldud korduvalt kasutamiseks, mis suurendab veelgi originaaltoote märkimisväärselt suuremat läbisõidunäitajat (tavakasutuse korral kuni kolm protekteerimist). Esimese segmendi rehve seostatakse ka kõrgema ohutuse tasemega ning nendega kaasneb sageli heal tasemel müügijärgne teenindus.

(40)

Teise segmendi rehvid hõlmavad enamikku muu kui kõrgema hinnaklassi nii uusi kui ka protekteeritud rehve, mille hinnad on ligikaudu 65–80 % esimese segmendi rehvide hinnast. Sellesse segmenti võivad kuuluda haagiste tootjate originaalvarustuse rehvid. Ka selles segmendis on kaubamärgi tuntus oluline ning kaubamärgid on tavaliselt hästi teada ostjate jaoks, kes suudavad tuvastada ka rehvitootjaid. Need on üldiselt vähemalt üks kord protekteeritavad ning ehkki nende läbisõidunäitajad on väiksemad kui esimese segmendi rehvide puhul, on need siiski head.

(41)

Kolmanda segmendi rehvid hõlmavad nii uusi kui ka protekteeritud rehve, millel on väiksemad läbisõidunäitajad ja väga piiratud protekteeritavus, kui neid üldse saab protekteerida. Nende hind on tavaliselt vähem kui 65 % esimese segmendi rehvide hinnast ja läbisõidunäitaja vähem kui 65 % esimese segmendi läbisõidunäitajast. Selles segmendis on kaubamärgi tuntus peaaegu olematu ning hind on kliendi ostuotsuse puhul määrav tegur. Tavaliselt ei pakuta neile müügijärgset teenindust.

(42)

Protekteeritud rehvid võib liigitada teise või kolmandasse segmenti. Ehkki mõned Hiina rehvid on protekteeritavad, protekteeritakse neid Hiinas väga väikeses mahus. Samas on protekteerimine üsna laialt levinud liidus ja teistel turgudel, näiteks Brasiilias. Liidus seisneb protekteerimistegevus järgmises.

(43)

Komisjon kaardistas uued ja protekteeritud rehvid kaubamärkide kaupa samamoodi nagu esialgses uurimises. Selle teabe esitas ka kaebuse esitaja ja see tehti menetluse algatamise päeval kõigile huvitatud isikutele kättesaadavaks.

(44)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusalune toode (edaspidi „asjaomane toode“).

(45)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises kindlaks tehtud fakt, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(46)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(47)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 ja algatamisteates märgitule uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina RVst pärit asjaomase toote subsideerimise jätkumine või kordumine.

(48)

Komisjon otsustas, et arvestades allpool esitatud tõendeid, mille kohaselt jätkub subsideerimine esialgse uurimise raames tasakaalustatud subsiidiumide puhul ning on kehtestatud ka uued, täiendavad subsiidiumid (nimelt pangaaktseptid), puudus vajadus uurida kõiki taotluse esitaja väitel esinevaid subsiidiume. Alusmääruse artikli 18 kohaselt peaks komisjon uurima, kas on tõendeid subsideerimise jätkumise kohta selle summast sõltumata.

(49)

Läbivaatamistaotluses ja algatamisteates sisalduva teabe alusel uuris komisjon järgmisi subsideerimistavasid:

(50)

Mis puutub sisendmaterjalide tarnimist piisavast väiksema tasu eest, siis järeldas komisjon esialgses uurimises, et kõige sagedamini kasutatud sisendmaterjalide, nimelt loodusliku kautšuki, sünteetilise kautšuki, tahma ja nailonkoordi siseturult otsmise puhul kasu ei saadud. Seega ei pidanud komisjon käesoleva aegumise läbivaatamise raames selle kava uurimist vajalikuks.

(51)

15. märtsil 2024 saatis komisjon Hiina valitsusele küsimustiku. Samuti paluti Hiina valitsusel edastada eriküsimustikud pankadele ja muudele finantsasutustele, kes on Hiina valitsusele teadaolevalt andnud laene Hiina rehvitööstusele, Hiina ekspordi- ja krediidikindlustuse korporatsioonile (edaspidi „Sinosure“) ning kuum- ja külmvaltsterase tootjatele ja turustajatele, kes olid tarninud vaatlusaluse toote tootmiseks sisendeid.

(52)

Hiina valitsus ega ükski teine eespool nimetatud küsimustiku adressaat komisjoni taotluse peale vastust ei esitanud.

(53)

Komisjon teatas 26. aprilli 2024. aasta verbaalnoodiga Hiina ametiasutustele, et kuna Hiina valitsus ja vaatlusaluse toote tootjad Hiinas keeldusid koostööst, kavatseb komisjon teha järeldused kättesaadavate faktide alusel kooskõlas alusmääruse artikli 28 lõikega 1. Samuti teatati neile, et kättesaadavatel faktidel põhinevad järeldused võivad osutuda neile ebasoodsamaks, kui need oleksid olnud Hiina valitsuse ja tootjate koostöö korral. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(54)

Seega kaalus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 28 võimalust kasutada Hiina RVst pärit asjaomase toote subsideerimise jätkumise või kordumise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte.

(55)

Seega kasutas komisjon analüüsimisel kõiki talle kättesaadavaid fakte, tuginedes eelkõige järgmisele:

(56)

Enne kui komisjon analüüsis väidetavat subsideerimist konkreetsete subsiidiumide või subsiidiumikavade vormis (punkt 3.4 ja järgmised), hindas ta valitsuse kavasid, projekte ja muid dokumente, mis käsitlesid mitut subsiidiumi või subsiidiumikava. Komisjon leidis, et kõik hinnatavad subsiidiumid ja subsiidiumikavad moodustavad osa Hiina valitsuse riiklikust kavast järgmistel põhjustel.

(57)

Toona kehtinud riiklikele kavadele tugineva esialgse uurimise järeldusi kinnitab ka käesolev aegumise läbivaatamisega seotud uurimine. Komisjon tegi käesoleva aegumise läbivaatamisega seotud uurimise käigus kindlaks, et hulgas poliitikadokumentides viidatakse rehvitööstusele kui soodustatud tootmisharule. Seda tehakse eelkõige tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi välja antud tööstustehnoloogia innovatsiooni käsitlevas 14. viisaastakuprogrammis (25).

(58)

Aastateks 2021–2025 koostatud 14. viisaastakuplaanis (26) esitatakse Hiina valitsuse strateegiline visioon peamiste tootmisharude parendamise ja edendamise kohta. Selle kolmanda osa artiklis VIII on esitatud Hiina valitsuse strateegilised visioonid traditsiooniliste tootmisharude ümberkujundamiseks ja ajakohastamiseks. Samuti on selle artiklis IX sätestatud strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude, sealhulgas uute materjalide, uute energiasõidukite ja tipptasemel seadmete tööstuse arengusuunad. See hõlmab rehvitööstust kummi- ja naftakeemiatööstusele suunatud toetuse kaudu. Plaan on suunatud ka rehvide tootmiseks kasutatavale põhitehnoloogiale, st naftakeemia-, kummi-, terase- ja tekstiilitööstuse tehnoloogiale.

(59)

Lisaks rakendatakse 14. viisaastakuplaani valdkondlike plaanide kaudu, milles määratakse kindlaks strateegiliste tootmisharude ja sektorite arendamiseks rakendatava poliitika suund. Rehvid on hõlmatud kummitööstuse all dokumendis „Suunavad arvamused naftakeemia- ja keemiatööstuse kvaliteetse arengu edendamise kohta 14. viisaastakuplaani perioodil“.

(60)

Riik juhib tööstuspoliitika algatust „Made in China 2025“, mille eesmärk on muuta Hiina RV domineerivaks jõuks ülemaailmses kõrgtehnoloogilises tootmises valitsuse subsiidiumide, riigile kuuluvate ettevõtete ja intellektuaalomandi õiguste omandamise kaudu, asendades seeläbi välismaise tootmisvõimsuse. See hõlmab meetmeid, mis on otseselt seotud rehvide tootmisega, seejuures nii rehvidele endale kui ka nende tootmises kasutatavatele sisenditele suunatud meetmeid. Tegevuskava „Made in China 2025“ kohaselt hõlmab määratlus „uued põhimaterjalid“ selliseid materjale nagu „raud ja teras, mitteraudmetallid, naftakeemiasaadused, ehitusmaterjalid, kergtööstuse tooted, tekstiil ja muud tipptasemel materjalides sisalduvad põhimaterjalid“ (rehvitootmise peamised sisendid). Poliitikas osutatakse ka vajadusele „uurida tööstusfondide, riigikapitali tulu ja muude kanalite kasutamise võimalusi, et toetada [...] autode, [...] ja muude seadmete üleilmastumist ning tööstussuutlikkuse head rakendamist, samuti välisinvesteeringuid ning ühinemisi ja omandamisi“ (27). Seega, kuna nii rehvid kui ka nende tootmiseks kasutatavad olulised sisendid on liigitatud „peamiste tootmisharude“ ja „uute materjalide“ alla, mis on poliitika „Made in China 2025“ raames määratud „soodustatud“ tootmisharudeks, on Hiina rehvitööstusel võimalik saada riigilt märkimisväärses mahus rahastust.

(61)

Esialgses uurimises leidis komisjon riiginõukogu otsusele nr 40 (28) (edaspidi „otsus nr 40“) viidates, et see õigusakt on riiginõukogu otsus, st Hiina RV kõrgeima haldusasutuse otsus ja seega õiguslikult siduv muude avaliku sektori asutuste ja ettevõtjate jaoks. Otsuses nr 40 on soodustatud sektorina kindlaks määratud mitu asjasse puutuvat valdkonda, eelkõige naftakeemiasaadused, peenkemikaalid, biokemikaalid, transport ja linna ühistransport (bussid). Soodustatud sektorid saavad mitmesuguseid toetusi. Nimelt on veoki-, bussi- ja radiaalrehvid liigitatud suuniskataloogi 2019. aasta väljaandes soodustatud tootmisharude kategooriasse (kategooria „peenkemikaalide ja keemiatööstus“) järgmises sõnastuses: „Kõrgjõudlusega radiaalrelv (sealhulgas veokite lohvita radiaalrelv, ülisuur ehituses kasutatav radiaalrehv (üle 49 tolli), väikese ristlõikega ja isetoestuv rehv (alla 55ste seeria)) ning arukad tootmistehnoloogiad ja -seadmed, lennunduses kasutatav rehv ja põllumajanduses kasutatav radiaalrelv; samuti erimaterjalide ja -seadmete tööstus ning uut liiki loodusliku kautšuki arendamine ja kasutamine“ (29). Samuti on „soodustatud“ muud rehvitootmisega otseselt seotud sektorid, nagu loodusliku kautšuki, sünteetilise kautšuki, tootmisseadmete, ringlussevõtu, tekstiili- ja terasetööstuse valdkond. Ka välisinvesteeringute puhul soodustatud tootmisharude kataloogi 2022. aasta väljaandes on hõlmatud mitu rehvidega seotud tootmisharu, nagu loodusliku ja sünteetilise kautšuki tootmine, tootmisseadmete valmistamine ja tekstiilitööstus (30).

(62)

Hiina valitsuse peamistes tööstuskavades nähakse ette ka rehvide tootmiseks oluliste, eelkõige järgmiste tootmisharude toetamine.

(63)

Hiina rehvitööstus juhindub ka CRIA avaldatud kummitööstuse arendamise 14. viisaastakuplaanist, mis on suunatud tervele kummitööstuse tarneahelale ning milles on sätestatud eesmärgid ja juhised ressursside jaotamiseks.

(64)

Seega kuulub nii rehvitootmine ise kui ka kogu selle tarneahela tööstus Hiina valitsuse „soodustatud“ tootmisharude hulka, mille jaoks on õigus saada Hiina valitsuse toetusi, sealhulgas soodustingimustel rahastamisvõimalusi ja sisendeid (maa, elekter, (sünteetiline) kautšuk jne) piisavast väiksema tasu eest.

(65)

Komisjon tegi esialgses uurimises (36) kindlaks, et riigi omanduses olevad pangad on avalik-õiguslikud isikud, kuna nad teostavad täidesaatvat võimu.

(66)

Enamik neist pankadest, kes andsid laenu esialgse uurimise käigus koostööd teinud tootjatele, olid riigi omanduses olevad pangad. Esialgsest uurimisest ja põhjenduses 55 nimetatud kõige hiljutisematest subsiidiumivastastest uurimistest saadud teave näitas, et enamik suurematest pankadest kuulusid endiselt riigile, sealhulgas Hiina suured kommertspangad, nagu Hiina Pank, Hiina ehituspank, Hiina põllumajanduspank ning Hiina tööstus- ja kommertspank. Lisaks leiti, et need riigi omanduses olevad kommertspangad olid turul valitsevas seisundis ning avalik-õiguslike isikutena tegutsedes andsid nad laene turu omast madalamate intressimääradega. Seetõttu järeldati, et Hiina valitsuse poliitika oli anda rehvisektorile sooduslaene.

(67)

Samuti tegi komisjon muu hulgas Hiina RV kommertspankade seaduse (edaspidi „pangandusseadus“) artikli 34 ning otsuse nr 40 artiklite 17 ja 18 alusel kindlaks, et Hiina valitsus tegi Hiina eraomandis olevatele kommertspankadele ülesandeks anda rehvitööstusele kui „soodustatud“ tööstuse kategooriasse kuuluvale tööstusele sooduslaene alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(68)

Seega järeldas komisjon, et rehvitootjatele anti rahalist toetust Hiina valitsuse rahaliste vahendite otsese ülekandmise vormis alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses ning et valitsus tegi ka eraomandis olevatele pankadele ülesandeks anda samadele tootjatele rahalist toetust alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(69)

Taotluse esitaja taotluses esitatud teabe ja põhjenduses 55 nimetatud hiljutistest uurimistest saadud teabe põhjal järeldas komisjon, et Hiina krediidireitingud ei taganud alusvara krediidiriski usaldusväärset hinnangut. Sellest tulenevalt tegi komisjon järelduse, et isegi kui mõni käesoleva aegumise läbivaatamise raames valimisse kaasatud äriühing sai Hiina reitinguagentuurilt hea krediidireitingu, ei ole see reiting usaldusväärne.

(70)

Leiti, et valitsuse laenude väljastamine soodsamatel tingimustel, kui laenusaaja oleks turult tegelikult võinud saada, toob kaasa kasu alusmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 6 punkti b tähenduses. Kuna tehti kindlaks, et valitsusele mittekuuluvate finantsasutuste väljastatud laene ei saa Hiina puhul kasutada sobiva turupõhise võrdlusalusena (eraomandis olevad pangad täidavad Hiina RV valitsuse antud ülesandeid), tuletati võrdlusalus Hiina rahvapanga tavapärase laenuintressimäära alusel. Seda määra kohandati, et see kajastaks tavapärast tururiski, liites sellele asjakohased riskipreemiad, mida eeldatakse võlakirjadelt, mille on väljastanud ettevõtjad, mille võlakirjad kuuluvad investeerimisjärguta võlakirjade hulka (reiting BB).

(71)

Leiti, et kõnealune subsiidiumikava on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, kuna otsuse nr 40 kohaselt liigitus rehvitööstus soodustatud tootmisharude kategooriasse.

(72)

Kava leiti olevat konkreetne ka vastavalt alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktile b, kuna valitsuse teatavad kavad ja dokumendid innustasid ja suunasid andma rahalist toetust ka terasetööstusele Hiina teatavates geograafilistes piirkondades.

(73)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud subsideerimise määrad jäid vahemikku 0,34–48,37 %.

(74)

Taotluses (37) esitas taotluse esitaja tõendid selle kohta, et Hiina rehvitootjad said endiselt kasu Hiina RV omamaiste pankade pakutud sooduslaenudest ja turu intressimäärast madalamatest intressimääradest.

(75)

Taotluse esitaja esitas tõendid riigi omanduses olevate pankade olulise esindatuse ja jätkuva turgu valitseva seisundi kohta Hiina pangandussektoris. Taotluses olid loetletud peamised riigi omanduses olevad pangad, kes andsid soodustingimustel laenu Hiina rehvitootjatele.

(76)

Taotluse esitaja märkis veel, et Hiina valitsus teeb endiselt erapankadele ülesandeks anda sooduslaene alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iv tähenduses.

(77)

Kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd ja huvitatud isikud ei esitanud uurimise käigus vastuväiteid, mis lükkaksid ümber taotluse esitaja esitatud tõendid Hiina pangandussüsteemi praeguse olukorra kohta, on komisjon seisukohal, et tema esialgse uurimise järeldused on endiselt kohaldatavad.

(78)

Lisaks kinnitasid kõnealuse subsiidiumikava kehtestamise ja jätkumisega seotud olulisi fakte, st riigi omanduses olevate pankade tegutsemist avalik-õiguslike isikutena, nende valitsevat seisundit pangasektoris ning erapankadele ülesannete andmist viimatiste orgaanilise kattega terastooteid, klaaskiudu, alumiiniumfooliumi ja akutoitega elektrisõidukeid (38) käsitlevate uurimiste tulemused.

(79)

Komisjon arvutas seejärel tasakaalustatava subsiidiumi summa. Selleks hindas ta, kui palju kasu selle saajad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said. Alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saaja saadud kasu järgmise kahe summa vahe: intressisumma, mille laenu saav äriühing maksab valitsuslaenu eest, ning summa, mis tal tuleks maksta võrreldava kommertslaenu eest, mida ta võiks turul tegelikult saada.

(80)

Samamoodi nagu esialgses uurimises arvutas komisjon sooduslaenude kasutamisest saadava kasu iga valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontserni jaoks eraldi ning jaotas selle kasu asjaomasele tootele.

(81)

Hankooki kontserni (edaspidi „Hankook“) kaks eksportivat tootjat on väga erinevas finantsseisundis. Üks äriühing, Jiangsu Hankook Tire Co. Ltd (edaspidi „JHKT“) on küps ettevõtja, kes oli aastatel 2020–2023 püsivalt kasumis. Teine äriühing, Chongqing Hankook Tire Co. Ltd (edaspidi „CHKT“) on olnud alates tegevuse alustamisest 2010. aastal suures kahjumis, ent teenis 2020. ja 2023. aastal puhaskasumit. See hinnang leidis kontrollkäigul kinnitust. Võlakordaja on esimese puhul üsna väike ja teise puhul suhteliselt suur.

(82)

Komisjon märkis, et äriühingule JHKT on Hiina riigile kuuluvad finantsasutused määranud krediidireitingu AAA-, äriühing CHKT on aga saanud samadelt riigile kuuluvatelt finantsasutustelt krediidireitinguid vahemikus A kuni AA. Võttes arvesse eespool punktis 3.4.1.1 nimetatud Hiina krediidireitingute üldist moonutatust, tegi komisjon järelduse, et see reiting ei ole usaldusväärne.

(83)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tagas üks tootjatest mõningal määral rahalisi vahendeid lühiajalistest laenudest, müües oma eksporditulu Hiina pankadele. CHKT laenu ei võtnud ja kasutas oma tegevuse rahastamiseks üksnes kontsernisisest rahastust.

(84)

Komisjon oli seisukohal, et kontserni üldine finantsolukord vastab reitingule BB, mis on kõrgeim reiting, mis ei kvalifitseeru enam „investeerimisjärgu reitinguks“. „Investeerimisjärgu reiting“ tähendab, et reitinguagentuuri hinnangul tagavad äriühingu emiteeritud võlakirjad tõenäoliselt maksekohustuste täitmise ja pankadel on lubatud neisse investeerida.

(85)

Selle reitinguga (BB) ettevõtjate väljastatud võlakirjadelt eeldatavaid riskipreemiaid kohaldati seejärel Hiina rahvapanga tavapärase laenuintressimäära suhtes, et teha kindlaks turuintressimäär.

(86)

Kasumimarginaali määramiseks arvutati USA reitinguga AA äriühingute võlakirjade ja USA reitinguga BB äriühingute võlakirjade indeksite vaheline suhteline hinnaerinevus Bloombergi tööstussegmentide andmete alusel. Arvutatud suhteline hinnaerinevus lisati seejärel viitintressimäärale, mille Hiina rahvapank avaldas laenu andmise kuupäeval, (39) asjaomase laenuga samaks ajaperioodiks. Seda tehti eraldi iga äriühingule antud laenu puhul.

(87)

Avalikustatud lõplike järelduste kohta esitatud märkustes väitis Hankook, et JHKT reitingut ei tohiks alandada, kuna see on põhjendamatu. Äriühingu väitel ei tohiks kogu kontserni finantsseisund mõjutada konkreetse äriühingu reitingu hindamist. Komisjon hindas äriühingute finantsseisundit uurimise käigus kogutud andmete põhjal. Komisjon võttis arvesse kogu kontserni finantsseisundit, kuna kontserni äriühingute vahel on tihedad sidemed. Äriühingud pole seotud mitte ainult otseselt seotud tehingute kaudu, vaid ka rahastamissüsteemide kaudu nagu kontsernisisene ühisrahastamine ja arvete diskonteerimine. Seega lükati kõnealused väited tagasi ja äriühingute krediidireitinguid ei muudetud.

(88)

Giti kontserni eksportivatel tootjatel Giti Radial Anhui ja Giti Fujian (edaspidi „GITI“) on väga erinev finantsseisund. Üks neist oli asjaomasel perioodil kasumis. Ka teine oli asjaomasel perioodil kasumis, kui arvata välja aasta 2022. Kui vaadata muid finantsnäitajaid, siis näiteks võlakordaja on suurem kui 50 %. Teine tootja teenis aga kogu asjaomase perioodi jooksul kahjumit ja tema kohustused olid suuremad kui varad. Sellele vaatamata ei võtnud ta laenu finantseerimisasutuselt ja teda rahastas emaettevõtja.

(89)

Komisjon järeldas esialgses uurimises, et Giti kontserni puhul on asjakohane kasutada põhjendustes 65–80 märgitud BB võrdlusalust, et arvutada rehvide valmistamise puhul saadav nõuetekohase riskihindamise puudumisest tulenev kasu.

(90)

Kuna pangad koostööd ei teinud ja äriühingu finantsseisund läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt ei muutunud, tegi komisjon järelduse, et see võrdlusalus on endiselt asjakohane.

(91)

Asjaomane subsiidiumikava oli endiselt konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja b tähenduses, võttes arvesse, et punktis 3.4.1 kirjeldatud õiguslik olukord ei olnud muutunud võrreldes selle ajaga, mil komisjon seda esialgse uurimise käigus hindas, ning pidades silmas naftakeemia- ja keemiatööstuse 14. viisaastakuplaani, milles kinnitatakse, et kummitööstuse alla kuuluv rehvitööstus on soodustatud tootmisharu.

(92)

Eeltoodust tulenevalt leidis komisjon, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus laenude andmine (tasakaalustatava) subsiidiumi näol.

(93)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul on laenudega seoses määratud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Laenud

(94)

Krediidiliini eesmärk on kehtestada laenulimiit, mida äriühing võib igal ajal kasutada, et rahastada oma käimasolevat äritegevust, muutes nii käibekapitali rahastamise paindlikuks ning vajaduse korral kohe kättesaadavaks. Seega leidis komisjon, et põhimõtteliselt peaks kogu valimisse kaasatud äriühingute lühiajaline rahastamine, nagu lühiajalised laenud, pangaaktseptid jne, olema hõlmatud mõne krediidiliini vahendiga.

(95)

Sarnaselt esialgsele uurimisele näitas läbivaatamisega seotud uurimine, et Hiina finantsasutused pakkusid seoses üksiklaenude andmisega igale valimisse kuuluvale äriühingule ka krediidiliine. Need seisnesid raamlepingutes, mille alusel sai pank võimaldada valimisse kuuluvatel äriühingutel kasutada teatava maksimumsumma ulatuses vahendeid eri võlainstrumentide vormis (laenud, käskvekslid, kaubanduse rahastamine, pangaaktseptid jne). Tavapärastel turutingimustel kohaldataks nende krediidiliinide suhtes tavaliselt nii-öelda haldus- või menetlustasu, et hüvitada panga kulud ja riskid, samuti pikendustasusid, mida võetakse ettemaksena krediidiliinide kehtivuse uuendamise eest. Komisjon leidis aga, et kõik valimisse kuuluvad äriühingud said krediidiliinid tasuta ja sellest tulenevalt ka kasu.

(96)

Kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii käsitatakse saaja kasuna järgmise kahe summa vahet: summa, mille äriühing maksab Hiina finantsasutuste võimaldatud krediidiliini eest, ning summa, mis tal tuleks maksta võrreldava kommertskrediidiliini eest, mida ta võiks turul tegelikult saada.

(97)

Subsiidiumisumma (millest on lahutatud tegelikult makstud tasud) arvutamiseks kohaldati võrdlusalusena kasutatud tasusid proportsionaalselt iga asjaomase krediidiliiniga. Kui krediidiliini kestus oli üle ühe aasta, jagati subsiidiumi kogusumma krediidiliini perioodile ja vastav summa seostati läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga.

(98)

Nagu on mainitud põhjenduses 67, peavad finantsasutused andma soodustatud tootmisharudele kooskõlas otsusega nr 40 krediiditoetust.

(99)

Komisjon leidis, et krediidiliinid on üks soodustingimustel finantstoetuse liik, mida finantsasutused annavad soodustatud tootmisharudele, nagu rehvitööstus. Nagu on märgitud eespool punktis 3.3, on rehvisektor üks soodustatud tootmisharudest, millel on seega õigus saada kõikvõimalikku finantstoetust.

(100)

Komisjon käsitas subsiidiumisumma arvutamisel kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii saaja kasuna järgmise kahe summa vahet: summa, mille saaja maksis Hiina finantsasutuste võimaldatud krediidiliini avamise või pikendamise eest, ning summa, mis saajal tuleks maksta moonutamata turuhinnaga saadud võrreldava kommertskrediidiliini eest.

(101)

Vahendustasu ja pikendustasu asjaomane võrdlusalus kehtestati vastavalt tasemel 1,5 % ja 1,25 %, viidates avalikult kättesaadavatele andmetele (40) ja varasemates uurimistes kasutatud võrdlusalustele, mida on nimetatud eespool põhjenduses 55.

(102)

Põhimõtteliselt makstakse vahendustasu ja pikendustasu ühekordse maksena vastavalt uue krediidiliini avamise ajal või olemasoleva krediidiliini pikendamisel. Komisjon aga võttis arvutamisel arvesse krediidiliine, mis avati või mida pikendati enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, kuid mis olid valimisse kaasatud kontsernidele uurimisperioodil kättesaadavad, ning samuti krediidiliine, mis avati uurimisperioodil. Seejärel arvutas komisjon kasu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi selle ajavahemiku põhjal, mil krediidiliin oli kättesaadav.

(103)

Pärast järelduste avalikustamist väitis Giti, et kasutatud võrdlusalus oli sobimatu ja et komisjonist oli vale järeldada väikese panga välja antud naelsterlingites arvestatavale krediidiliinile tuginedes, et Hiina pangad ei küsinud krediidiliinide avamise eest tasusid, võimaldades seeläbi subsideerimist. Giti väitis veel, et mõne krediidiliini puhul oli tegelikult varasemat krediidiliini pikendatud, kuid komisjon kohaldas nende suhtes krediidiliini avamise tasu võrdlusalust.

(104)

Komisjon ei leidnud, et kasutatud võrdlusalus oleks olnud põhjendamatult suurem. Tegelikult oli see väga lähedal varasemates uurimistes kasutatud näitajale ning põhines avalikult kättesaadaval teabel. Asjaolu, et tootjad ei arvelda naelsterlingites, ei leitud olevat valitud võrdlusaluse sobivuse seisukohast oluline, kuna võrdlusaluse puhul on määravad turul pakutavad raha laenamise tingimused (olenemata valuutast). Pealegi ei andnud Giti küsimustiku vastuses teada ühestki krediidiliinist ja komisjon tuvastas alles kontrollkäigu ajal, et äriühingul olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil aktiivsed krediidiliinid. Sellele vaatamata ei esitanud eksportija tõendeid, näiteks kirjalikke lepinguid, mis kinnitaks, et nende krediidiliinide puhul pikendati varasemat krediidiliini. Seetõttu kohaldas komisjon nendel juhtudel krediidiliini avamise tasu võrdlusalust.

(105)

Hankook väitis veel, et komisjon peaks esmajoones kasutama krediidiliini pakkuja riigi kättesaadavaid andmeid. Äriühingu väitel pakub Korea panga Hiina filiaal krediidiliine tasu eest ja seega tuleks seda tasu kohaldada eksportija kõigi krediidiliinidega seotud kasu arvutamisel. Komisjon kohaldas kolmandate riikide tasusid, kuna ta ei tuvastanud valimisse kaasatud äriühingute puhul krediidiliine, mille suhtes oleks kohaldatud turul tavaliselt makstavaid tasusid. Seega, isegi kui väliskapitaliga Hiina pank pakub krediidiliine tasu eest, nagu väidab eksportija, ei tule seda tasu maksta või see on väga moonutatud. Kuna Hiina pangad ei teinud käimasolevas uurimises koostööd, ei saa komisjon kõnealust teavet käesolevas uurimises kontrollida. Ka ei esitanud eksportija tõendeid, mis kinnitaksid, et viidatud tasu Hiinas tegelikult nõutakse, kui arvata välja tundmatu koreakeelse veebisaidi väljatrükk (osaliselt tõlgituna). Seega lükati ka see väide tagasi.

(106)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul on sooduslaenudega seoses määratud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Krediidiliinid

(107)

Pangaaktseptid on finantstoode, mille eesmärk on töötada välja aktiivsem omamaine rahaturg, laiendades krediidiliine. See on lühiajalise rahastamise vorm, mis võib selle saaja „rahastamiskulusid vähendada ja kapitalitõhusust suurendada“ (41). Samuti on Hiina Rahvavabariigi Pank märkinud oma veebisaidil, et „pangaaktseptiga saab tagada ostja ja müüja vahelise lepingu sõlmimise ja täitmise ning suurendada Hiina Rahvavabariigi Panga krediidi kaasamise abil käibekapitali“ (42). DBS Bank kirjeldab oma veebisaidil pangaaktsepte kui vahendit „käibekapitali suurendamiseks maksete edasilükkamise kaudu“ (43).

(108)

Komisjon tegi juba varasemates uurimistes kindlaks, et pangaaktsepte kasutatakse enamasti maksevahendina, mis asendab kaubandustehingutes maksekorraldusi ning suurendab seeläbi aktsepti saaja käibevara ja käibekapitali (44). Rahalisest seisukohast annab see finantsinstrument saajale de facto edasi lükatud, kuue kuu või ühe aasta pikkuse maksetähtaja, sest tehingusumma tegelik maksmine toimub pangaaktsepti lõpptähtajal, mitte siis, kui aktsepti saaja pidi oma tarnijale maksma. Sellise finantsinstrumendi puudumise korral kasutaks ostja oma tarnijatele maksmiseks oma käibekapitali, millega kaasnevad kulud, või sõlmiks pangaga lühiajalise käibekapitalilaenu lepingu, millega kaasnevad samuti kulud. Õigupoolest kasutab aktsepti saaja pangaaktseptidega maksmise korral tarnitud kaupu või osutatud teenuseid kolm kuud kuni ühe aasta ilma makseid tegemata ja kulusid kandmata.

(109)

Tavapärastel turutingimustel kaasneks pangaaktseptide kui finantsinstrumentidega nende saajatele rahastamiskulud. Läbivaatamisega seotud uurimine näitas, et Giti kontsern kasutas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil pangaaktsepte ja maksis üksnes panga osutatava aktseptiteenuse tasu, mis moodustas üldiselt 0,05 % aktsepti nimiväärtusest. Ta ei kandnud aga kulusid, mis kaasnevad pangaaktsepti kaudu rahastamisega, mille puhul lükatakse kaupade tarne ja teenuste osutamise eest tasumine edasi. Seega leidis komisjon, et Giti kontserni kuuluvad uuritud äriühingud said kasu pangaaktseptide kaudu rahastamisest, millega seoses nad ei kandnud mingeid kulusid. Hankooki puhul sellise kasu saamise kohta tõendeid ei leitud.

(110)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et Hiina RVs kehtestatud pangaaktseptide süsteemiga tagati eksportivatele tootjatele nende tegevuse tasuta rahastamine, mille kaudu nad said alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 kohast tasakaalustatavat kasu, nagu on kirjeldatud põhjendustes 115–120.

(111)

Komisjon tegi ühe varasema uurimise käigus kindlaks, (45) et pangaaktseptidel on tegelikult sama eesmärk ja mõju, mis lühiajalistel käibekapitalilaenudel, sest äriühingud kasutavad neid lühiajaliste käibekapitalilaenude asemel oma äritegevuse rahastamiseks, ning seega peaks nendega kaasnema lühiajaliste käibekapitalilaenude kuludega võrdväärsed kulud.

(112)

Mis puutub konkreetsusesse, siis nagu on mainitud põhjenduses 71, peavad finantsasutused otsuse nr 40 kohaselt andma soodustatud tootmisharudele krediiditoetust.

(113)

Komisjon leidis, et pangaaktseptid on veel üks soodustingimustel antav finantstoetuse liik, mida finantsasutused annavad soodustatud tootmisharudele, nagu rehvitööstus. Nagu on märgitud eespool punktis 3.3, on rehvisektor üks soodustatud tootmisharudest, millel on seega õigus saada kõikvõimalikku finantstoetust. Pangaaktseptid on rahastamise vormina osa finantsasutuste soodustingimustel antavast finantstoetusest, mida antakse soodustatud tootmisharudele, nagu rehvitööstus.

(114)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et kõik Hiina RV äriühingud (ka muud peale soodustatud tootmisharudes tegutsevate) saavad pangaaktseptidest samasugustel soodustingimustel kasu.

(115)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamiseks hindas komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toetusesaajatele tagatud kasu.

(116)

Komisjon leidis, et Giti kontsern kasutas pangaaktsepte lühiajalise rahastuse vajaduse katmiseks selle eest tasu maksmata.

(117)

Komisjoni järelduse kohaselt peaksid pangaaktseptide saajad maksma rahastamisperioodil selle eest tasu. Komisjoni käsituse järgi algas rahastamisperiood pangaaktsepti väljastamise kuupäeval ja lõppes pangaaktsepti lõpptähtajal. Selliste pangaaktseptide puhul, mis olid väljastatud enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi või mille lõpptähtaeg oli pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu, arvutas komisjon kasu ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga hõlmatud rahastamisperioodi kohta.

(118)

Võttes arvesse, et pangaaktseptid on lühiajalise rahastamise liik ning et neil on tegelikult sama eesmärk ja mõju, mis lühiajalistel käibekapitalilaenudel, käsitas komisjon alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt tagatud kasuna järgmise kahe summa vahet: summa, mida äriühing tegelikult pangaaktsepti kaudu rahastamise eest maksis, ja summa, mida ta peaks maksma, kui kohaldataks lühiajalise rahastamise intressimäära.

(119)

Komisjon määras kindlaks lühiajalise rahastamise kulude tasumata jätmisest tuleneva kasu. Nii nagu varasemates uurimistes, (46) leidis komisjon, et pangaaktseptidega peaks kaasnema lühiajaliste laenude kuludega võrdväärsed kulud. Seepärast kohaldas komisjon samasugust metoodikat nagu jüaanides nomineeritud lühiajaliste laenude puhul.

(120)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul on sooduslaenudega seoses määratud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Pangaaktseptid

(121)

Läbivaatamisega seotud uurimine näitas, et mõlemad valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernid said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sooduslaene. Neid laene, krediidiliine ja pangaaktsepte tuleks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

(122)

Valimisse kaasatud äriühingute kontsernide puhul on sooduslaenudega seoses määratud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Sooduslaenud

(123)

Taotluse esitaja väitis taotluses, et Sinosure pakkus asjaomase toote tootjatele soodustingimustel ekspordikrediidi kindlustust.

(124)

Sinosure’i antud subsiidiumide õiguslik alus on järgmine:

(125)

riiginõukogu teatis strateegiliste kujunemisjärgus tootmisharude arengu kiirendamise kohta (GuoFa (2010) nr 32, 18. oktoober 2010) ja selle rakendussuunised (GuoFa (2011) nr 310, 21. oktoober 2011) (47).

(126)

Hiljutistes subsiidiumivastastes uurimistes (48) tegi komisjon kindlaks, et Sinosure on alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses avaliku sektori asutus. Eelkõige ja nii nagu eespool esitatud sooduslaenude kontekstis, põhineb järeldus, et Sinosure’i on volitatud täitma valitsusasutuste ülesandeid, kättesaadavatel faktidel riigi osaluse kohta, formaalsetel kaudsetel märkidel valitsuse kontrolli kohta ning tõenditel, mille kohaselt on Hiina valitsusel endiselt oluline kontroll Sinosure’i tegevuse üle.

(127)

Nagu leidis kinnitust muudes hiljutistes uurimistes, (49) on Sinosure täielikult riigi omanduses ja riigi finantskontrolli all. Sinosure’i ainuomanik on riik ja ta kuulub 100 % riiginõukogule. Selle põhikirjas on sätestatud, et pädev asutus, kellele äriühing allub, on rahandusministeerium. Sinosure peab esitama finants- ja raamatupidamisaruanded ning eelarve rahandusministeeriumile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.

(128)

Valitsuse kontrolli kohta tuleb märkida, et kuna Sinosure on täielikult riigi omanduses, puudub tal juhatus. Järelevalvenõukogu liikmed nimetab ametisse riiginõukogu ja nad täidavad oma ülesandeid vastavalt dokumendile „Tähtsate riigiosalusega finantseerimisasutuste järelevalvenõukogude toimimise ajutine eeskiri“. Ka Sinosure’i kõrgema juhtkonna nimetab ametisse valitsus.

(129)

Esialgses uurimises leidis komisjon, et Sinosure’i puhul on täheldatavad formaalsed kaudsed märgid valitsuse kontrollist. Komisjon märkis, et vastavalt teatisele, mis käsitleb teaduse ja tehnoloogia kaudu kaubanduse edendamise strateegia rakendamist ekspordikrediidikindlustuse kasutamise kaudu, eeldati, et Sinosure suurendab oma toetust peamistele tootmisharudele ja kõrgtehnoloogilistele toodetele. Nimetatud toodetele viidatakse konkreetselt Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete 2006. aasta ekspordikataloogis, milles on hõlmatud „uued reisijate- või kaubaveosõidukite radiaalõhkrehvid (viidatakse mootorsõidukite kummirehvidele, mille ristlõike laius on ≥ 24 tolli)“ (50).

(130)

Taotluse esitaja väitis taotluses, et endiselt kohaldatakse kõrgtehnoloogiliste toodete ekspordikataloogi ning märke sellest, et seda lähitulevikus muudetakse, ei ole.

(131)

Eespool öeldut arvestades ja Hiina valitsuse koostöö puudumise tõttu tegi komisjon järelduse, et Sinosure on avaliku sektori asutus, kuna tal on volitused täita valitsuse ülesandeid. Samadele järeldustele jõuti ka varasemates Hiina RV soodustatud tootmisharusid käsitlevates subsiidiumivastastes uurimistes, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 55.

(132)

Kuna Sinosure on avaliku sektori asutus, kellele on antud valitsusasutuse volitused ja kes rakendab valitsuse seadusi ja kavasid, kujutab rehvitootjatele ekspordikrediidikindlustuse pakkumine endast rahalist toetust valitsuse rahaliste vahendite otsese ülekandmisena alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i tähenduses.

(133)

Taotluses esitatud teabe ja hiljutiste uurimiste tulemuste põhjal järeldas komisjon, et kuna Sinosure pakub poliitilise volituse alusel ekspordikrediidikindlustust soodsamatel tingimustel, kui kindlustatud isik seda turul tegelikult saada võiks, või pakub kindlustuskaitset, mida muidu turul üldse ei pakuta, on tegemist kasuga alusmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 6 punkti c tähenduses. Konkreetsus

(134)

Subsiidiumid sõltuvad eksporditegevusest alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses ja on seega konkreetsed.

(135)

Leiti, et üks valimisse kaasatud äriühingutest, nimelt Hankooki kontsern, sai kõnealusest kavast kasu. Komisjon arvutas selle tootja kasu välja. Komisjon ei leidnud tõendeid, mis kinnitaks kõnealusest subsiidiumikavast kasu saamist Giti kontserni puhul.

(136)

Kuna Sinosure hõlmab ligikaudu 90 % ekspordikrediidi siseturust Hiina RVs, ei saanud komisjon turupõhist siseturu kindlustusmakset välja arvutada. Kooskõlas varasema subsiidiumivastase uurimisega kasutas komisjon seega kõige asjakohasemat välist võrdlusalust, mille kohta oli teave kohe kättesaadav, st kindlustusmaksete määrasid, mida kohaldas USA ekspordi-impordipank OECD riikidesse eksportivate mittefinantsettevõtete suhtes.

(137)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tehtud ekspordikrediidikindlustuse tagasimakseid käsitati toetusena. Kuna puudusid tõendid lisakulude kohta, mida need äriühingud võisid kanda ja millega seoses oleks tulnud teha korrigeerimisi, arvutati kasu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud tagasimakse täissummana.

(138)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Hankooki kontsern, et arvutustes ei tohiks kogu ekspordist saadavat kogukasu jaotada üksnes asjaomase toote liitu suunatud ekspordile. Komisjon parandas vea ja jaotas kasu kogu ekspordi käibe peale, ilma et see oleks kindlakstehtud subsiidiumisummat oluliselt muutunud.

(139)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Soodusrahastamine ja -kindlustus: ekspordikrediidikindlustus

(140)

Ükski loodusliku kautšuki, sünteetilise kautšuki, tahma ja nailonkoordi tootjatest, kes olid tarninud sisendit valimisse kaasatud äriühingutele, ei vastanud eriküsimustikele, mille komisjon oli palunud Hiina valitsusel neile edastada.

(141)

Kuna komisjonile ei esitatud teavet riigi omanduses olevate nende tootjate üldjuhtimise kohta, kes tarnisid sisendit valimisse kaasatud äriühingutele, ega äriühingupõhist teavet sisendi tarnijate poolt valimisse kuuluvatele äriühingutele tarnitud sisendi hinnakujunduse kohta, pidi komisjonkooskõlas alusmääruse artikli 28 lõikega 1 tuginema kättesaadavatele faktidele, et teha oma järeldused naturaalse kautšuki, sünteetilise kautšuki, tahma ja nailonkoordi piisavast väiksema tasu eest tarnimise kohta.

(142)

Kõik valimisse kaasatud äriühingud ostsid elektrienergiat energiatarnijatega sõlmitud lepingu alusel. Elektrivõrgust ostetava elektrienergia ostuhinnad vastasid ametlikult kehtestatud hinnatasemele, mis kehtis provintsi tasandil suurtele tööstusklientidele. Nagu varasemates uurimistes (51) kindlaks tehti, on elektriostuturg hoolimata energia turuhinna liberaliseerimise reformi algatamisest endiselt rangelt reguleeritud.

(143)

Läbivaatamisega seotud uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et valimisse kuuluvad äriühingud said kasu vähendatud elektrihinnast või selle osalisest tagastamisest.

(144)

Õigusliku aluse moodustavad järgmised dokumendid.

(145)

Komisjon tegi kindlaks, et valimisse kuuluvad äriühingud ostsid elektrienergiat ja said kasu elektrihindade vähendamisest või nende osalisest tagasimaksmisest/kohandamisest, sest need äriühingud osalesid turupõhiste elektrienergiatehingute pilootprogrammis.

(146)

Kuna Hiina valitsus koostööd ei teinud, tugines komisjon esialgse uurimise raames saadud teabele. Lisaks leidis komisjon, et uuritavatel äriühingutel on õigus osta elektrit otse elektritootjatelt, sõlmides otseseid ostulepinguid elektritootjatega elektri võrgust ostmise asemel. Niisuguste lepingute alusel müüakse teatav kogus elektrit teatava hinnaga, mis on suurtele tööstuslikul eesmärgil kasutajatele provintsi tasandil kehtestatud ametlikest hindadest madalam.

(147)

Nagu varasemates uurimistes (52) kindlaks tehti, ei pakuta praegu võimalust sõlmida selliseid otselepinguid kõikidele suurtele tööstuslikele tarbijatele. Riigi tasandil on Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ja riiginõukogu arvamustes energiasüsteemi reformi edasise tugevdamise kohta märgitud näiteks seda, et „ettevõtted, mis ei vasta riigi tööstuspoliitikale ning mille tooted ja protsessid on välja jäetud, ei peaks otsetehingutes osalema“ (53). Samades arvamustes on samuti sätestatud, et „pärast juurdepääsustandardite kindlaksmääramist peaksime uuendama ka nende standarditele vastavate kohalike energiatootmisettevõtete ja elektri jaemüüjate katalooge, mida valitsusasutused igal aastal avaldavad, ning rakendama tarbijate kataloogi dünaamilist reguleerimist. Kataloogis sisalduvad energiatootmisettevõtted, elektri jaemüüjad ja tarbijad saavad vabatahtlikult registreeruda kaubandusasutuste juures, et saada turuosalisteks“. Seega peaks äriühing selleks, et osaleda otsese elektrikaubanduse süsteemis, vastama teatavatele standarditele ja olema lisatud nn tarbijate kataloogi.

(148)

Praktikas tegelevad otsese elektrikaubandusega provintsid. Äriühingud peavad taotlema provintside ametiasutustelt heakskiitu, et osaleda otsese elektrikaubanduse katsekavas, ning nad peavad täitma teatavad kriteeriumid. Teatavate äriühingute puhul puudub tegelik turupõhine läbirääkimis- või pakkumisprotsess, sest otselepingute alusel ostetud kogused ei põhine tegelikul pakkumisel ja nõudlusel. Elektritootjad ja -tarbijad ei saa tegelikult vabalt otsustada, kas nad ostavad või müüvad kogu oma elektri otse. Neid piiravad kvantitatiivsed kvoodid, mille on määranud neile kohalik omavalitsus. Ehkki hinnad peaksid olema elektritootjate ja -tarbijate vahel otse või vahendavate teenuseosutajate kaudu läbi räägitud, väljastab äriühingutele esitatavaid arveid tegelikult riigi võrguettevõtja. Lisaks tuleb kõik allkirjastatud otseostulepingud esitada kohalikule omavalitsusele läbivaatamiseks.

(149)

Hiina valitsus andis 2018. aastal välja riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning riikliku energiaameti ringkirja, mis käsitleb turupõhiste energiatehingute aktiivset edendamist ja kauplemismehhanismi edasist täiustamist. Kuigi ringkirja eesmärk on suurendada elektriturul otseste tehingute hulka, on selles konkreetselt mainitud teatud tootmisharusid, sealhulgas kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid, nagu rehvitööstus, mida elektrituru liberaliseerimine toetab ja mis sellest kasu saavad. Nimelt on selle III jao „Avamine, et võimaldada nõudeid täitvate tarbijate sisenemist“ punktis 2 sätestatud, et „lisaväärtusega kujunemisjärgus tootmisharusid, nagu kõrgtehnoloogia, internet, suurandmed ja kõrgtasemel tootmine, ning selgete eeliste ja omadustega ning kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid toetatakse tehingutes osalemisel ning nende suhtes ei kohaldata pinge- ega elektritarbimispiiranguid“.

(150)

Teatises, mis käsitleb elektri tootmise ja tarbimise kava täielikku liberaliseerimist äritarbijatele ning mille eesmärk on elektrituru täiendav liberaliseerimine, on sätestatud, et „need elektri äritarbijad, kes ei järgi riiklikku tööstuspoliitikat, ei osale ajutiselt turupõhistes tehingutes, ning elektritarbijad, kelle tooted ja teenused kuuluvad tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogi kõrvaldatud ja piiratud tööstuse kategooriatesse, peavad rangelt rakendama diferentseeritud elektrihinna poliitikat“.

(151)

Seega on õigusnormides sätestatud elektriturul tehtavate otsetehingute valikuline võimaldamine teatavatele tootmisharudele, nagu tootmisharud, mis vastavad riiklikule tööstuspoliitikale, ning tähelepanu all on eelkõige kõrgtehnoloogial põhinevad tootmisharud. Sellest tulenevat maksavad need tootmisharud elektri eest madalamaid hindu.

(152)

Seega leidis komisjon, et alandatud elektrihind ja tagasimaksed/kohandused, mis tulenesid otsesest elektrikaubandusest, milles valimisse kaasatud äriühingud osalesid, kujutavad endast subsiidiumi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses. Tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse (st võrguettevõtja) saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Saajate kasu võrdub säästuga elektrikuludelt, mis saadakse alandatud elektrihindade või tagasimaksete/kohanduste kaudu, sest elektrit pakuti hindadega, mis olid alla tavapärase võrguhinna, mida maksid muud suured tööstuslikul eesmärgil tarbijad, kes ei saanud kasu otsesest elektrienergiaga varustamisest või ei osalenud otsese elektrienergiaga varustamise katseprojektis.

(153)

Kõnealune subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusakt ise lubab seda kava kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, mis vastavad teatavatele tööstuspoliitika eesmärkidele, mille riik on kindlaks määranud, ning mille tooteid või teenuseid loetakse abikõlblikeks.

(154)

Seega tegi komisjon järelduse, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtis subsiidiumikava ning et see on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses konkreetne.

(155)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saajad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said. Arvutatud kasu on tavalise võrgutasu alusel makstava elektrihinna kogusumma ja vähendatud võrgutasu alusel makstava elektrihinna kogusumma vahe.

(156)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hankook, et ühe kontserni kuuluva äriühingu (CHKT) arvutuste puhul ei kasutanud komisjon toimiku muudetud versiooni, mille äriühing esitas küsimustiku vastusena. Algselt arvutas äriühing elektrienergia eest makstud summade suhtes kohaldatavad tasud hindade alusel, mis ei hõlma riiklikke tasusid, ent võrgutasude puhul on need tasud hõlmatud. Seepärast esitas äriühing enne kontrollkäiku CHKT makstud elektrihindade kohta uued andmed. CHKT väitis, et komisjon peaks arvutama kasusumma muudetud hindade alusel. Komisjon analüüsis väidet ja leidis, et see on põhjendatud. Seega parandas komisjon vea ja arvutas kasusumma välja CHKT makstud hinna alusel, mille puhul on hõlmatud ka riiklikud tasud.

(157)

Lisaks väitis Hankook, et komisjon kohaldas valesti nn nullimismeetodit ja jättis arvestamata kuupõhised tehingud, mille puhul kasu ei tuvastatud. Komisjon tuletas meelde, et arvutas kasu igat tehingut arvesse võttes ja võrdles tulemusi seejärel võrgutasumääradega, et kontrollida, kas äriühingule osutati teenust piisavast väiksema tasu eest. Omavahel võrreldi samu või kõige sarnasemaid teenuseid, näiteks sama tase (kõrge tipptase, tipptase, normaaltase, miinimumtase), periood ja ala. Seega kui mõnel juhul kasu ei tuvastatud, ei võetud asjaomaseid tehinguid kogukasu arvutamisel arvesse. Komisjon ei leidnud, et äriühingu osutatud tasaarvestusmeetodi kohaldamine subsiidiumisumma arvutamisel oleks kuidagi põhjendatud, mistõttu lükati väide tagasi.

(158)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli selle kavaga seoses kindlaks tehtud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Elektrienergia tarnimine piisavast väiksema tasu eest

(159)

Esialgse uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et Hiina RV rehvitööstus sai kasu maa pakkumisest ja täpsemalt maakasutusõiguste pakkumisest tegelikust maksumusest väiksema tasu eest.

(160)

Hiinas reguleerib maakasutusõigusi Hiina Rahvavabariigi maahaldusseadus. Peale selle on ka järgmised dokumendid õigusliku aluse osa:

(161)

Riigile kuuluva ehitusmaa kasutusõiguse pakkumiskutse, oksjoni ja noteeringu kaudu kasutusõiguse andmist käsitleva sätte artikli 10 kohaselt kehtestavad kohalikud ametiasutused maahinnad linnamaa hindamissüsteemi (mida uuendatakse vaid iga kolme aasta järel) ja valitsuse tööstuspoliitika alusel.

(162)

Varasemate uurimiste käigus (61) tegi komisjon kindlaks, et Hiina RVs maakasutusõiguse eest makstavad hinnad ei vastanud turuhinnale, mille määravad pakkumine ja nõudlus vabal turul, sest enampakkumisel müümise süsteem leiti olevat ebaselge, läbipaistmatu ja tegelikkuses mittetoimiv ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel. Nagu eelmises põhjenduses märgitud, määravad ametiasutused hinnad kooskõlas linnamaa hindamissüsteemiga, mis lisaks muudele kriteeriumidele nõuab tööstusmaa hinna määramisel tööstuspoliitika eesmärkide arvessevõtmist.

(163)

Seoses sellega, et eelisjuurdepääs tööstusmaale on tagatud ainult teatavate tootmisharude äriühingutele, märkis komisjon, et kohalike ametiasutuste kehtestatud hinna määramisel peab arvesse võtma valitsuse tööstuspoliitikat, nagu eespool märgitud. Selle tööstuspoliitika kohaselt käsitatakse rehvitööstust soodustatud tootmisharuna. Lisaks peavad avaliku sektori asutused riiginõukogu otsuse nr 40 kohaselt maa andmisel võtma arvesse tööstuse struktuurimuudatuste suuniskataloogi ja tööstuspoliitikat. Otsuse nr 40 XVIII artiklis on selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad. Sellest järeldub, et subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, sest eelisjuurdepääs maale anti ainult teatavate tootmisharude, käesoleval juhul rehvitööstuse äriühingutele, ja valitsuse tegevus kõnealuses valdkonnas ei ole selge ega läbipaistev.

(164)

Läbivaatamisega seotud uurimise puhul ei täheldatud valimisse kaasatud tootjatega seoses selles osas mingeid märkimisväärseid muutusi. Ainult üks Giti kontserni eksportiv tootja ostis läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks uue maatüki.

(165)

Käesoleva uurimise järeldused kinnitavad, et maa pakkumine ja omandamine Hiina RVs on ebaselge ja läbipaistmatu ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel.

(166)

Nii nagu varasemate uurimiste (62) puhul ja kooskõlas alusmääruse artikli 6 punkti d alapunktiga ii kasutati välise võrdlusalusena Taiwani, Penghu, Kinmeni ja Matsu (edaspidi „Taiwan“) omaette tolliterritooriumi maahindasid (63). Subsiidiumi saajate saadud kasu arvutamisel lähtutakse iga valimisse kaasatud eksportiva tootja poolt maakasutusõiguse eest tegelikult makstud summa (st lepingus sätestatud tegelikult makstud hind või, kui see on asjakohane, siis lepingus sätestatud hind, millest on maha arvatud kohaliku omavalitsuse tehtud tagasimakse/toetuste summa) ja selle summa vahest, mis oleks tavapäraselt makstud Taiwani võrdlushinna alusel.

(167)

Komisjon pidas Taiwani sobivaks väliseks võrdlusaluseks järgmistel põhjustel:

(168)

Järgides varasemates uurimistes kohaldatud metoodikat, (64) , (65) kasutas komisjon arvutuste tegemisel Taiwani puhul kindlaks tehtud keskmist maa ruutmeetri hinda, mida korrigeeriti vastavalt inflatsioonile ja SKP kasvule alates asjaomaste maakasutusõiguse lepingute alguskuupäevadest. Teave alates 2015. aastast kehtinud tööstusmaa hindade kohta saadi Taiwani majandusministeeriumi tööstusosakonna veebisaidilt (66). Varasemate aastate hindade korrigeerimisel võeti aluseks Taiwani inflatsioonimäärad ja SKP muutumine elaniku kohta jooksevhindades (USA dollarites), mille Rahvusvaheline Valuutafond on 2015. aasta kohta avaldanud.

(169)

Pärast järelduste avalikustamist väitsid kaks eksportivat tootjat, et Taiwan ei ole võrdlusalusena sobiv, kuna muu hulgas ei ole Taiwani majandusarengu tase sama, ja kuna on teisi riike, kus tööstustaristu on samal tasemel. Hankooki kontserni väitel peaks komisjon seega kasutama sobiva võrdlusalusena Taid, nagu seda tegi Ühendkuningriik. Giti väitis, et Taiwani võrdlusaluseks võtmine ei ole asjakohane, kuna sel juhul ei kajastataks ka Hiina RV turutingimusi, ning et maa hindu Mandri-Hiina turutingimuste arvessevõtmiseks ei kohandatud.

(170)

Komisjon leidis, et kuna Taiwan valiti sobivaks väliseks võrdlusaluseks, tuginedes käesoleva määruse põhjenduses 168 ja hiljutises uurimises loetletud mitme teguri uurimisele, (67) oli tema valimine kehtivaks võrdlusaluseks õigustatud, võttes muu hulgas arvesse Taiwani tööstuspiirkondade ja Hiina asjaomaste tööstusprovintside võrdlust. Komisjon leidis siiski, et kuigi Mandri-Hiina maakasutusõiguste ja Taiwanis toimuva maa müügiga seotud turutingimustes on mõningaid erinevusi, ei ole need olemuselt sellised, et nende tõttu tuleks välistada Taiwani valimine asjakohaseks võrdlusaluseks. Komisjon ei suutnud uurimise käigus tuvastada ühtki muud sobivat võrdlusalust ega korrigeerimismeetodit, mis kajastaks piisavalt turutingimuste erinevusi. Pealegi tegi komisjon järelduse sobiva võrdlusaluse kohta, tuginedes enda hindamisele ja uurimise tulemustele, mitte järeldustele, mille tegid muud kolmandad riigid oma menetlustes. Seetõttu tuli kõnealune väide tagasi lükata.

(171)

Giti väitis, et maad, mille kasutusõigus on saadud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ei tohiks kasu arvutamisel arvesse võtta, kuna seda ei kasutata asjaomase toote tootmiseks. Äriühing ise tunnistab, et maa omandamise eesmärk on ehitada uus tehas ja viia tootmine lõpuks asjaomasesse asukohta üle. Ainuüksi asjaolu, et seal tootmist hetkel ei toimu, pole äriühingu saadud subsiidiumisumma arvutamise seisukohast oluline. Äriühing sai kasu ja seetõttu võeti ka kõnealune maatükk läbivaatamisega seotud uurimisperioodi subsiidiumisumma arvutamisel arvesse. Väide lükati tagasi.

(172)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 3 on subsiidiumisumma jaotatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodile, kasutades maakasutusõiguse tavapärast kasutusaega tööstusmaa puhul, st 50 aastat. See summa on seejärel jaotatud asjaomaste äriühingute kogu müügikäibe peale läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vältel, sest subsiidium ei sõltu eksporditegevusest ja selle andmisel ei võetud arvesse valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguseid.

(173)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate jaoks oli kõnealuse subsiidiumi puhul kindlaks tehtud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Maakasutusõiguse andmine piisavast väiksema tasu eest

(174)

Tuginedes Hiina Rahvavabariigi seadusele, mis käsitleb ettevõtete tulumaksu (edaspidi „ettevõtte tulumaksu seadus“), võimaldatakse kõrgtasemel ja uutele tehnoloogiaettevõtetele, kellele riik peab andma olulist toetust, väiksemat ettevõtte tulumaksu määra (15 %) standardse maksumäära (25 %) asemel.

(175)

Esialgses uurimises tegi komisjon kindlaks, et rehvitootjad said tasakaalustatavaid subsiidiume sooduskohtlemise näol tulumaksu ja muude otseste maksudega seotud kavade ja poliitika raames.

(176)

Kolme erikava puhul (äriühingu tulumaksu soodustused sünergilisest kasutusest saadud toodetele, ettevõtte tulumaksu tasaarvestused seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega ning maakasutuse maksuvabastus) tugines komisjon tulenevalt sellest, et Hiina valitsus koostööd ei teinud, oma järeldustes subsiidiumi õigusliku aluse, saamise tingimuste, laadi ja konkreetsuse kohta varasemates uurimistes (68) tehtud järeldustele ja valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt saadud küsimustiku vastustele, mida kontrolliti. Nii sai komisjon arvutada valimisse kaasatud eksportivate tootjate individuaalsed subsiidiumimäärad.

(177)

Tulumaksu ja muude otseste maksudega seotud kavade puhul leiti, et need kujutasid endast subsiidiumi alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses valitsuse tulust loobumise näol, mis toob seda saanud äriühingutele kasu.

(178)

Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 28 ja artikli 30 lõige 1 ning ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade artikkel 93 ning samuti järgmised dokumendid:

(179)

Maksuvähendusest saavad kasu ainult äriühingud, mis on osa riigi toetatavatest kõrgtehnoloogilistest ja uutest tehnoloogiavaldkondadest ning jooksvatest prioriteetidest riigi toetatavate kõrgtehnoloogiliste valdkondade puhul, nagu on loetletud suunistes kõrgtehnoloogiliste tootmisharude kõige hiljutisemate esmatähtsa arenduse prioriteetsete valdkondade kohta. Nendes suunistes nimetatakse selgelt rehvide tootmistehnoloogiat ja peamisi tooraineid prioriteetse valdkonnana.

(180)

Kõnealusest meetmest kasu saavad äriühingud peavad esitama tuludeklaratsiooni ja selle asjaomased lisad. Kasu tegelik summa kajastub maksudeklaratsioonis.

(181)

Komisjon peab kõnealust maksude tasaarvestust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud. Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusnormid ise lubavad seda kava kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kes tegutsevad teatavates riigi määratud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades, näiteks rehvitööstuse sektori teatavate põhitehnoloogiate valdkonnas.

(182)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti kasust, mida subsiidiumi saajad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil said. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstava maksu kogusumma ja madalama maksumääraga tasutud maksu kogusumma vahe.

(183)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate jaoks oli kõnealuse subsiidiumi puhul kindlaks tehtud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Otsesed maksuvabastus- ja maksuvähenduskavad

(184)

Esialgses uurimises tehti kindlaks, et selle kava alusel vabastatakse käibemaksu tasumisest ja vähendatakse imporditolli imporditud seadmete ja tehnoloogia kasutamisel. Tuvastati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid valimisse kaasatud äriühingud vabastatud nii käibemaksu kui ka imporditollimaksu tasumise kohustusest. Hõlmatud olid vabastused seadmete eest, mis imporditi eelnevatel aastatel, aga mille puhul amortiseeriti saadud kasu vastavalt seadmete elueale ja eraldati seega osaliselt läbivaatamisega seotud uurimisperioodile. Komisjon ei leidnud tõendeid selle kohta, et maksuvabastused olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahetult kohaldatavad, ent tegi kindlaks, et valimisse kaasatud äriühingud said siiski mõningal määral kasu selle kava alusel eelmistel aastatel kohaldatud maksuvabastustest.

(185)

Nagu esialgses uurimises kindlaks tehti, subsideeritakse selle kavaga äriühinguid Hiina valitsuse saamatajäänud tulu vormis artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest välisinvesteeringutel põhinevad ettevõtted ja teised rahastamiskõlblikud omamaised ettevõtted vabastatakse muidu tasumisele kuuluva käibemaksu ja/või imporditolli tasumise kohustusest. Sellest tekib toetust saavatele äriühingutele kasu ka alusmääruse artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(186)

Kava on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetne. Õigusaktid, mille kohaselt abi andev asutus teeb selle kättesaadavaks üksnes ettevõtjatele, kes teevad investeeringuid konkreetsetes ärivaldkondades, mis on seaduses ammendavalt määratletud ja kuuluvad kas soodustatavate valdkondade kategooriasse või piirangutega B-kategooriasse vastavalt välisinvesteeringuid ja tehnosiiret käsitlevate juhiste kataloogile, või mis on sobivad vastavalt kataloogile, mis käsitleb peamisi tootmisharusid, tooteid ja tehnoloogiaid, mille arengut riik toetab. Lisaks puuduvad objektiivsed kriteeriumid toetuse saamise õiguse piiramiseks ja veenvad tõendid, mille põhjal võiks järeldada, et toetuse saamise õigus on automaatne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b tähenduses.

(187)

Tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel lähtuti subsiidiumi saajate kasust, mille olemasolu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehti. Subsiidiumi saaja kasu on imporditud seadmete käibe- ja tollimaksu summa, mille tasumisest subsiidiumi saaja vabastati. Tagamaks, et tasakaalustatav summa hõlmab ainult läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, amortiseeriti saadud kasu tavapärase raamatupidamisarvestuse korra kohaselt vastavalt seadmete kasulikule elueale.

(188)

Kõik valimisse kuuluvad äriühingud said kõnealuse kava alusel maksuvähendustest kasu. Selle kavaga seoses määratud subsiidiumimäär oli Hankooki kontserni puhul 0,005 % ja GITI kontserni puhul 0,02 %.

(189)

Komisjon tegi esialgses uurimises kindlaks, et kõik valimisse kuuluvad äriühingud on kvalifitseeritud nii-öelda kaubanduspõhise töötlemise ettevõtetena.. Komisjon leidis läbivaatamisega seotud uurimise käigus, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõnealuse kava kohaldamine jätkus.

(190)

Kooskõlas Hiina Rahvavabariigi kaubanduspõhise töötlemise kaupade järelevalve tollimeetmete (69) artikliga 3 „tähendab termin „kaubanduspõhine töötlemine“ äritegevust, mille puhul ettevõtja impordib täielikult või osaliselt põhi- või lisatoorained, osad, komponendid, koostisosad ja pakkematerjalid ning reekspordib valmistooted pärast töötlemist ja kokkupanekut, sealhulgas tarnitud ja imporditud materjali töötlemist“. Lisaks on artiklis 5 märgitud, et „kui kooskõlas asjaomaste sätetega kogutakse impordi ajal makse, teeb toll kogutud maksudelt mahaarvamise kooskõlas tegelikult töödeldud ja reeksporditud kaupade kontrollitud kogusega pärast valmiskaupade eksporti“.

(191)

Kõnealuse kava õiguslik alus on järgmine:

(192)

Komisjon leidis läbivaatamisega seotud uurimise ajal, et kõik valimisse kuuluvad äriühingud olid kaubanduspõhise töötlemise kava jaoks tollis registreeritud ning et kõik neist olid saanud imporditollimaksude vabastused eksporditud rehvide tootmisel kasutatava loodusliku kautšuki impordi puhul.

(193)

Selline süsteem vastab tollimaksude tagastamise kavale, mida on kirjeldatud alusmääruse I lisa punktis i. Vastavalt I lisa punktile i võivad asendamise puhul kasutatavad tagastussüsteemid kujutada endast ekspordisubsiidiumi määral, mil nende tulemusena tagastatakse suurem summa kui impordimaks, mis algselt võeti imporditud sisenditelt, mille suhtes nõutakse tagastamist.

(194)

Et teha kindlaks, kas selline ülemäärane tagastamine esines, palus komisjon kooskõlas alusmääruse III lisa II punktiga Hiina valitsuselt lisateavet kaubanduspõhise töötlemise kava kohta üldiselt ning ka kaasneva jälgimis- ja kontrollimenetluse olemasolu ja tõhusa kohaldamise kohta täpsemalt. Hiina valitsus sellega seoses teavet ei esitanud. Seega tegi komisjon subsideerimise kindlaks esialgse uurimise järelduste ja valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt läbivaatamisega seotud uurimise käigus saadud teabe põhjal.

(195)

Nagu esialgse uurimise puhul kindlaks tehti, kehtestas Hiina valitsus õigusraamistiku kaubanduspõhise töötlemise süsteemi jälgimiseks. Samas märkis komisjon ka seda, et mõned süsteemi sisse ehitatud omadused võivad tuua kaasa ülemäärased tagasimaksed, näiteks järgmised:

(196)

Peale selle selgus valimisse kuuluvate eksportivate tootjate valdustesse tehtud kontrollkäikudest, et seda raamistikku ei ole praktikas tõhusalt rakendatud. Näiteks tuvastas komisjon, et eksportija deklareeris elektroonilises tollisüsteemis andmed loodusliku kautšuki impordi ja eksporditud rehvide, sealhulgas asjaomase toote koguste kohta. Kautšuki tarbimine deklareeritakse standardsete kasutusmäärade alusel ja seejärel võrreldakse seda tegeliku tarbimisega. Enamik valimisse kaasatud tootjaid (välja arvatud üks tootja) kasutas töötlemispõhise kauplemise süsteemis samu kasutusmäärasid nagu oma tootmise puhul. Kontrollkäigul tegi komisjon kindlaks, et GITI Fujian oli teatanud, et tarbis tootmisel kautšukit, mida läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegelikult ei kasutatud. Seega arvutas komisjon konkreetsete kautšukiliikide kasutamise välja ja tegi kindlaks, et tegelik tarbimine erineb elektroonilises tollisüsteemis registreeritud tarbimisest. Olgu märgitud, et erinevus ilmnes vaatamata sellele, et tolliasutused tegid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil valimisse kaasatud äriühingu valdustes kohapealseid kontrolle. Hiina valitsusele anti avastatud erinevustest teada, et ta saaks asjaomaseid tehinguid täiendavalt uurida.

(197)

Sellest tulenevalt ei maksnud üks Giti kontserni kuuluv äriühing kõiki imporditollimakse, mida oleks tulnud maksta.

(198)

Komisjon tegi järelduse, et Hiina valitsuse töötlemispõhise kaubanduse jälgimissüsteemi ei kohaldatud loodusliku kautšuki puhul tõhusalt. Peale selle tegi komisjon kindlaks, et eksporditud rehvides kasutatava loodusliku kautšuki töötlemispõhise kauplemise süsteem tõi kaasa ülemäärase vähendamise, mis tähendab tasakaalustatavat subsiidiumit alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii tähenduses, sest see toob kaasa nendelt imporditud sisenditelt esialgu võetud imporditollimaksude ülemäärase tagastuse, millelt tagastust nõutakse.

(199)

Need ülemäärased tagastused on samuti konkreetsed alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses, kuna need sõltuvad eksporditegevusest.

(200)

Kasu arvutati uurimisperioodil tasumisele kuuluvate imporditollimaksude summa ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tegelikult tasutud imporditollimaksude summa vahena.

(201)

Kõnealust tüüpi subsiidiumi puhul oli valimisse kaasatud eksportivate tootjate subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Imporditollimaksu tagastus looduslikult kautšukilt

(202)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli kindlakstehtud kogu subsiidiumimäär kõikide kaudsete maksude ja imporditollimaksudega seotud kavade peale kokku läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Kaudsete maksudega seotud vabastus ja maksuvähendus

(203)

Esialgse uurimise tulemusena leidis komisjon, et mõned valimisse kaasatud äriühingud said mitmesuguseid toetusi, mis on seotud keskkonnakaitse ja heite vähendamisega ning teadus- ja arendustegevuse, tehnoloogia moderniseerimise ja innovatsiooniga.

(204)

Nii nagu esialgse uurimise puhul, said mõlemad valimisse kaasatud eksportijad kasu mitmest sihtotstarbelisest toetusest.

(205)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud kavad põhinesid valdavalt kohalike omavalitsuste teatistel. Tehti ka kindlaks, et need kavad kajastavad üldist poliitikat, mis on kehtestatud muu hulgas järgmiste õigusaktidega:

(206)

Kuna Hiina valitsus koostööd ei teinud, tegi komisjon oma järeldused toetuskavade kohta, tuginedes kättesaadavatele faktidele, sealhulgas taotluses esitatud teabele ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate esitatud teabele. Komisjon järeldas, et eksportivad tootjad said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil endiselt kasu sarnastest kavadest, mis tehti kindlaks esialgses uurimises.

(207)

Taotluse esitaja väitis taotluses, et Hiina RV rehvieksportijad saavad nendest kavadest kasu. Näiteks 2022. aasta mais nägi rahandusministeerium ette toetuse CO2 vähendamise programmi „Carbon Neutral Peak“ töö jaoks, et „saavutada CO2-neutraalsuse eesmärk, tõhustada rahaliste toetuste poliitikat ja 14. viisaastakuplaani rakendamist“. Seega on kõnealuse dokumendi eesmärk rakendada valitsuse finantspoliitikat „toetamaks piirkondi ja tootmisharusid, et kiirendada üleminekut keskkonnasäästlikule ja vähese CO2 heitega majandusele.“ Seega saab rehvitööstus nagu kogu Hiina majandus keskkonnapoliitikast kasu. Keskkonnasäästlikuma tööstuse edendamiseks andis MIIT välja tööstuse keskkonnasäästliku arengu kava aastateks 2016–2020. Selle tähelepanu keskmes olid peamised saastavad tehnoloogiad, mida kasutatakse rehvide tootmiseks, st naftakeemia-, kummi-, terase- ja tekstiilitööstuses (70).

(208)

Lisaks väitis taotluse esitaja, et 14. viisaastakuplaan näeb ette toetused „teadus- ja arendustegevuse kulude kandmiseks ja maksusoodustused kõrgtehnoloogiat kasutavatele ettevõtetele“. 14. viisaastakuplaani teadus- ja arendustegevuse sätetes on käsitletud ka teadus- ja tehnoloogiaprojekte (71).

(209)

Kõnealuseid kavu käsitatakse subsideerimisena alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, kuna nende puhul kantakse Hiina valitsuse vahendid üle asjaomase toote tootjatele antavate toetustena.

(210)

Samuti leidis komisjon, et kõnealused subsiidiumid on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed, kuna neile on õigus ainult äriühingutel, mis tegutsevad korrapäraselt avaldatavates juhistes, haldusmeetmetes ja kataloogides loetletud olulise tähtsusega tehnoloogiate valdkonnas. Rehvi- ja/või (nafta)keemiasektor on loetletud abikõlblike sektorite seas.

(211)

Toetust arvutati läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saadud või sellele perioodile eraldatud summana, kusjuures toetuse summa amortiseeriti sellega seotud põhivara kasuliku eluea alusel, samamoodi nagu esialgse uurimise puhul.

(212)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul oli seda tüüpi subsiidiumi jaoks määratud subsiidiumimäär läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järgmine.

Energia säästmise, looduskaitse ja heitkogustega seotud toetused

(213)

Komisjon arvutas kooskõlas alusmääruse sätetega tasakaalustatavate subsiidiumide summad valimisse kaasatud äriühingute kohta, uurides selleks iga subsiidiumi või subsiidiumide kava, ning liitis kõnealused summad, et arvutada iga eksportiva tootja subsiidiumide kogusumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Subsiidiumide kogusumma arvutamiseks arvutas komisjon kõigepealt subsideerimise osakaalu ehk subsiidiumisumma protsendimäära äriühingu kogukäibest. Seejärel kasutati seda protsendimäära läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul asjaomase toote liitu eksportimiseks eraldatud subsiidiumi arvutamiseks. Pärast seda arvutati subsiidiumisumma läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul liitu eksporditud asjaomase toote tonni kohta ning alljärgnevad marginaalid arvutati protsendimäärana sama ekspordi CIF-väärtusest tonni kohta.

(214)

Subsiidiumimäär, väljendatuna protsendina tollimaksustamata CIF-hinnast liidu piiril, jäid keskmiselt [4–8] % tasemele. Seega tehti järeldus, et uuritud subsiidiumikavad kehtisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(215)

Olles teinud kindlaks subsideerimise esinemise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, uuris komisjon veel kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 2 subsideerimise jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

(216)

Sellega seoses uuris komisjon järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline suhe ning liidu turu atraktiivsus.

(217)

Komisjon uuris, kas Hiina RVst pärit subsideeritud import ELi toimuks märkimisväärsetes kogustes, kui meetmetel lastaks aeguda. Kuna Hiina valitsus koostööd ei teinud, määras komisjon Hiina RV tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kindlaks avalikult kättesaadava teabe ja aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe põhjal.

(218)

Taotluse kohaselt oli CRIA andmetel Hiina RV toodang 2021. aastal 122,39 miljonit rehvi ning sama aasta hinnanguline tootmisvõimsus 141,76 miljonit rehvi; see tähendab, et rehvitoodang kasvas eelmise aastaga võrreldes 2,72 miljoni võrra. Nende arvude põhjal tuletatud tootmisvõimsuse rakendamise määr on ligikaudu 86 %. CRIA andmetel oli 2022. aastal rehvitootmisvõimsust juba vähemalt 1,5 miljoni ühiku võrra suurendatud. Seega on rehvitootmisvõimsus 2022. aastal ligikaudu 143,25 miljonit ühikut. Kui võtta aluseks sama, 2021. aasta tootmisvõimsuse rakendamise määr, oleks toodang ligikaudu 123,67 miljonit rehvi. Hiina vaba tootmisvõimsus oli 2022. aastal peaaegu 20 miljonit ühikut, mis võrdub peaaegu ELi turu kogutarbimisega (mis on ligikaudu 20 miljonit ühikut, nagu on märgitud allpool põhjenduses 232).

(219)

Algsest uurimisperioodist peale on Hiina rehvitootjad kooskõlas Hiina valitsuse ja Hiina KP eespool kirjeldatud tööstuspoliitikaga jätkanud juba niigi ülemäärase tootmisvõimsuse (mis oli ligikaudu 110 miljonit) suurendamist. Juba Brasiilia 2021. aasta dumpinguvastases uurimises toodi esile Hiina RV märkimisväärset tootmisvõimsust ning tõendeid Hiina suurimate rehvitootjate mitmest investeeringust tootmisvõimsusesse (72). Samuti tehti Lõuna-Aafrika 2022. aasta dumpinguvastases uurimises kindlaks Hiina rehvitootjate märkimisväärne ülemäärane tootmisvõimsus (vähemalt 30 % vaba tootmisvõimsus), mis tooks tõenäoliselt kaasa uuritava toote ekspordi suurenemise (73).

(220)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et meetmete aeguda laskmise korral jätkavad Hiina eksportivad tootjad oma subsideeritud hindadega eksportmüüki liidu turul. Kõigepealt analüüsis komisjon Hiina ekspordi hinnataset kolmandate riikide turgudel ja võrdles seda Hiina ekspordi hinnatasemega liidu turul, et teha kindlaks, kas liidu turg on hinnataseme poolest atraktiivne.

(221)

Komisjon uuris valimisse kaasatud eksportivate tootjate (teatatud) hinnataset ja leidis, et võrreldavate tehingute puhul (st faktuurarve, FOB incoterms) moodustas kolmandatesse riikidesse eksporditud veokirehvide ühikuhind ligikaudu 80 % nende ühikuhinnast ELis. Samuti näitas liidu turu atraktiivsust asjaolu, et hoolimata kehtivatest meetmetest püsis Hiinast liitu suunatud ekspordi maht tasemel, mis vastas ligikaudu 30 %-le esialgse uurimise jooksul täheldatud impordimahust liidus.

(222)

Statistikast nähtub, et liidu turg, mis on Ameerika Ühendriikide järel suuruselt teine turg, on hinna poolest Hiina eksportijate jaoks atraktiivne. 2023. aastal oli Hiinast liitu suunatud ekspordi hinnatase kuni 20 % kõrgem kui Hiina ekspordi keskmine hinnatase teiste ekspordisihtkohtade puhul nagu Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Araabia Ühendemiraadid, Indoneesia, Malaisia, Saudi Araabia, Nigeeria, Alžeeria, Egiptus ja Keenia.

(223)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon, et liidu turg on nii oma hindade kui ka suuruse poolest Hiina eksportivate veokirehvitootjate jaoks atraktiivne turg.

(224)

On ebatõenäoline, et Hiina eksportivate tootjate vaba tootmisvõimsust kasutatakse selleks, et suurendada eksporti kolmandatesse riikidesse ja mitte ELi. Komisjon tegi kindlaks, et Hiina RVst pärit asjaomase toote impordi suhtes kehtivad kaubanduse kaitsemeetmed Ameerika Ühendriikides, Armeenias, Botswanas, Brasiilias, Egiptuses, Eswatinis, Kasahstanis, Kirgiisi Vabariigis, Lesothos, Lõuna-Aafrikas, Namiibias, Türgis, Venemaa Föderatsioonis ja Ühendkuningriigis (74). Selle tulemusena on need kolmandate riikide turud, mis on olulised veokirehvide tarbijad, Hiina eksportivate tootjate jaoks vähem atraktiivsed.

(225)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades järeldas komisjon, et subsideerimine jätkub. Uurimisest nähtus, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus Hiina RVst pärit subsideeritud hinnaga impordi suurte koguste (võrreldes turu suurusega) sisenemine liidu turule.

(226)

Lisaks leidis komisjon läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, et ülemäärane vaba tootmisvõimsus Hiina RVs oli liidu tarbimisega võrreldes märkimisväärne. Liidu turu atraktiivsus suuruse ja müügihindade poolest osutas samuti sellele, et kui tasakaalustusmeetmetel lastaks aeguda, suunataks Hiina eksport tõenäoliselt liidu turule.

(227)

Komisjon leidis, et on tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suurendavad subsideeritud hindadega rehvide eksporti liidu turule, kui tasakaalustusmeetmetel lastakse aeguda.

(228)

Asjaomasel perioodil valmistas liidus samasugust toodet üle 400 tootja. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(229)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 18 miljonit tonni rehve. Komisjon määras liidu kogutoodangu suuruse kindlaks Euroopa rehvi- ja kummitootjate ühenduselt (European Tyre & Rubber Manufacturers Association, edaspidi „ETRMA“) ja taotluse esitajalt saadud teabe ning Eurostati statistika põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 26, moodustas lõplikku valimisse kaasatud viie liidu tootja samasuguse toote toodang üle 25 % liidus toodangust ja müügist. Seega hinnati mikromajanduslikke näitajaid nende viie liidu tootja vastustest saadud andmete põhjal.

(230)

Selgus, et mõned valimisse kaasatud tootjad importisid asjaomast toodet Hiina RVst ja müüsid seda edasi liidu turul. Nende kogumüügiga võrreldes jäi impordi tase siiski marginaalseks (alla 1 % nende kogumüügist) ega mõjutanud nende liigitamist liidu tootjateks.

(231)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks ETRMA-lt ja Eurostatilt saadud andmete põhjal.

(232)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (ühikutes)

(233)

Tarbimine liidu turul suurenes asjaomasel perioodil üle 11 %. Märkimisväärne kasv oli täheldatav aastatel 2020–2022. See kasv oli tõenäoliselt seotud COVID-19 kriisist taastumisega ja seda selgitab asjaolu, et rehvide tarbimine on lahutamatult seotud sõidukipargi läbisõiduga, mis omakorda sõltub suurel määral üldisest majandustegevusest ja eelkõige maanteed pidi veetava kauba mahust. Tarbimise kasv saavutas oma haripunkti 2022. aastal ja aeglustus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(234)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa tehti kindlaks liidu tarbimise alusel, mille andmed on esitatud tabelis 1.

(235)

Asjaomasest riigist pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (ühikutes) ja turuosa

(236)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa liidu tarbimise alusel on esitatud tabelis 2.

(237)

Hiina RVst pärit impordi maht suurenes asjaomasel perioodil 22 %, ligikaudu 900 tuhandelt rehvilt 2020. aastal ligikaudu 1,1 miljoni rehvini uurimisperioodil. Hiina impordi kasv oli eriti märkimisväärne 2022. aastal, mil Euroopa Liidu Üldkohus tühistas osaliselt esialgsed meetmed, nagu on kirjeldatud põhjenduses 4. Impordimaht jäi samale tasemele ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, vaatamata liidu tarbimise vähenemisele. Selle tulemusena suurenes Hiina impordi turuosa asjaomasel perioodil 4,9 %-lt 5,4 %-le.

(238)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel.

(239)

Asjaomasest riigist liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/ühik)

(240)

Asjaomasel perioodil tõusid liitu suunatud Hiina impordi (kõik segmendid) keskmised hinnad 61 %.

(241)

Kuna valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid peamiselt esimese ja teise segmendi rehve, puudus komisjonil üksikasjalik teave Hiina ekspordi kohta kolmandas segmendis, kus kahju esialgse uurimise ajal peamiselt ilmnes, tuues kaasa nn vastupidise ahelmõju kahele teisele segmendile.

(242)

Sellest tulenevalt hindas komisjon kogu impordi hinna allalöömist impordistatistika põhjal.

(243)

Seega võrdles komisjon omavahel järgmisi näitajaid:

(244)

See võrdlus näitas, et ülejäänud impordi puhul oli Hiina impordi keskmine hind mahalaadimisel (270 eurot/ühik) madalam kui liidu tootmisharu keskmine müügihind (281 eurot/ühik) ja vaid veidi kõrgem kui liidu tootmisharu keskmine tootmiskulu (260 eurot/ühik). Kui hinnana kehtestataks hind mahalaadimisel ilma dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksudeta, oleks see 251 eurot/ühik, mis lööks märkimisväärselt alla liidu tootmisharu keskmise müügihinna ja oleks ühtlasi madalam liidu tootmisharu tootmiskulust.

(245)

Seega järeldas komisjon, et üldiselt olid Hiina impordi hinnad liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast madalamad.

(246)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hankooki kontsern, et komisjon oli valesti muutnud oma hinna allalöömise arvutamise metoodikat võrreldes esialgse uurimisega. Hankooki kontsern väitis, et selle asemel, et hinnata kogu impordi hinna allalöömist impordistatistika alusel, oleks komisjon pidanud tegema analüüsi tooteliikide või segmentide kaupa. Oma tundlikke andmeid sisaldavas esildise versioonis esitas Hankooki kontsern andmed ka oma ekspordimahtude ja -hindade kohta ning ta väitis, et komisjon oleks saanud neid andmeid kasutades tuletada impordihinnad kõigi segmentide kohta ja teha hinna allalöömise analüüsi segmentide kaupa.

(247)

Komisjon lükkas kõnealused väited tagasi. Esiteks, kuna kolmandas segmendis tegutsevad Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst ja nagu on märgitud põhjenduses 241, puudus komisjonil üksikasjalik teave Hiina ekspordi, eelkõige kolmanda segmendi ekspordi kohta, ning tal ei olnud võimalik analüüsida hinna allalöömist segmentide kaupa. Seega komisjonile kättesaadavad alusandmed muutusid. Teiseks ei olnud Hankooki kontserni esitatud andmed tema ekspordimahtude ja -hindade kohta üksikasjalikuma hinna allalöömise analüüsi tegemiseks piisavad. Isegi kui neid andmeid silmas pidada, siis on esimeses, teises ja kolmandas segmendis siiski teisi ettevõtjaid, kelle kohta üksikasjalik teave puudub, ning vastupidiselt Hankooki kontserni väidetele, ei ole kõnealused andmed piisavad, et saada teavet ka hindade allalöömise kohta segmentide kaupa või lükata ümber komisjoni tehtud hinna allalöömise analüüsi tulemused. Seega lükati väide tagasi.

(248)

Rehvide import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärines peamiselt Taist, Türgist ja Vietnamist.

(249)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud rehviimpordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

(250)

Asjaomasel perioodil suurenes import muudest kolmandatest riikidest ligikaudu 2 miljoni ühiku võrra, st 41 %. See kasv oli kiirem kui liidu tarbimise kasv ja selle tulemusel suurenes turuosa 26,5 %-lt 33,5 %-le.

(251)

Peamiselt kasvas import Taist (856 000 ühikut), Türgist (590 000 ühikut) ja Vietnamist (486 000 ühikut). Muude kolmandate riikide puhul oli kasv tagasihoidlik (53 000 ühikut).

(252)

Muudest kolmandatest riikidest, eelkõige Taist ja Vietnamist pärit impordi hinnatase oli liidu tootmisharu müügihindade tasemest märkimisväärselt madalam.

(253)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(254)

Nagu on märgitud põhjendustes 15–17, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(255)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon läbivaatamistaotluses sisalduvate andmete, Eurostati statistika ja ETRMA esitatud teabe põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes. Andmed hõlmasid valimisse kaasatud liidu tootjaid. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(256)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, subsiidiumimarginaali suurus ja taastumine varasemast subsiidiumist.

(257)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(258)

Esialgses uurimises analüüsiti liidu tootmisharu majanduslikku olukorda koondtasandil ning teatavate mikromajanduslike näitajate puhul ka liidu turu segmentide tasandil. Käesolevas uurimises analüüsis komisjon kõigepealt liidu tootmisharu majanduslikku olukorda koondtasandil.

(259)

Komisjon analüüsis teatavaid näitajaid ka segmendi tasandil. Nagu on näidatud põhjendustes 301–308, kinnitab see analüüs, et asjaomase toote suundumused tervikuna vastavad eraldi segmentide tasandil täheldatud suundumustele.

(260)

Esialgses uurimises kaalus komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate tulemusi kooskõlas nende müügi osakaaluga liidu tootjate liidus toimuvas kogumüügis, et tagada VKEde esindatus vastavalt nende osakaalule liidu kogumüügimahus kõikide mikromajanduslike näitajate puhul. Kuna VKEd tegutsevad üksnes kolmandas segmendis, oli selle kohandamise otsene tagajärg kolmanda segmendi müügi osakaalu suurenemine valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud andmekogumi raames.

(261)

Käesolevas uurimises leidis komisjon, et algselt kasutatud kaalumine ei ole liidu tootmisharu olukorra objektiivseks hindamiseks aegumise läbivaatamise kontekstis vajalik. Uurimise käigus leiti, et üksnes kolmandas segmendis tegutsevate VKEde puhul oli kahju isegi suurem kui kolmanda segmendi kahju üldiselt. Pealegi leidis komisjon, et isegi valimisse kaasatud liidu tootjate andmeid kaalumata selgus, et liidu tootmisharu kandis kahju kõigis segmentides (vt põhjendused 301–308). Seega loogiliselt võttes oleks kaalumise korral kahjunäitaja suundumus veelgi negatiivsem kui praegu täheldatud üldise kahjunäitaja puhul.

(262)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(263)

Kookõlas turu ja müügi kasvuga liidu turul suurenesid aastatel 2020–2021 ka tootmismahud. Pärast seda, 2022. aastal, tootmine vähenes ja kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Tootmismahtude vähenemine oli tingitud müügimahtude vähenemisest, mis omakorda oli seotud liidu tarbimise vähenemisega ja tõi kaasa liidu tootmisharu turuosa vähenemise. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis liidu tootmisharu tootmismaht taas samale tasemele, nagu see oli olnud 2020. aastal. Liidu tootmisharu suutis aga oma tootmisvõimsust tootmismahtude muutumise järgi kohandada, vähendades sellega kõikumisi tootmisvõimsuse rakendamise määras, mis asjaomase perioodi jooksul veidi isegi paranes (3 %).

(264)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(265)

Kasvava turu tingimustes aastatel 2020–2021 liidu tootmisharu müügimaht suurenes. 2022. aastal aga kahanes liidu tootmisharu müügimaht vaatamata turu kasvule ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõudis liidu tootmisharu müügimaht taas samale tasemele, nagu see oli olnud 2020. aastal. Kuna liidu tootmisharu müügi kasv jäi 2022. aastal turu kasvule alla ja müük kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kiiremini kui turg, vähenes turuosa asjaomasel perioodil 69 %-lt 61 %-le.

(266)

Uurimise algatamise kohta esitatud märkustes väitis Hankooki kontsern, et nii liidu tootmisharu müük kui ka selle turuosa jäid asjaomasel perioodil suhteliselt stabiilseks ning et täheldatud väike langus 2022. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oli seletatav tarbimise vähenemisega.

(267)

Uurimise tulemused seda väidet ei toeta. Kuigi liidu tootmisharu müük oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2020. aastaga võrreldes samal tasemel, vähenes see alates 2022. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini oluliselt (13 %). Samuti vähenes liidu tootmisharu turuosa asjaomasel perioodil 69 %-lt 61 %-le.

(268)

Seega lükati väide tagasi.

(269)

Liidu tarbimine kasvas kõigepealt aastatel 2020–2022 kooskõlas COVID-19 järgse majandustegevuse hoogustumisega. Tarbimise kasv saavutas oma haripunkti 2022. aastal ja aeglustus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, millest tulenevalt kasvas tarbimine asjaomasel perioodil kokku 11 %. Alles 2021. aastal suutis liidu tootmisharu müük turu positiivse suundumusega kaasa minna. 2022. aastal ei kasvanud liidu tootmisharu müük samas tempos turu kasvuga ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kahanes müük turust kiiremini. Selle tulemusena vähenes turuosa asjaomasel perioodil 8 protsendipunkti võrra (69 %-lt 61 %-le).

(270)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(271)

Asjaomasel perioodil kaotati liidu tootmisharus rohkem kui 2 700 otsest töökohta. Koos liidu tootmisharu tootmismahu suurenemisega aastatel 2020–2021 suurenes ka tööhõive. Kuna aga liidu tootmisharu tootlikkus kasvas, siis tööhõive ei suurenenud tootmismahuga samal määral. Tootmismahtude vähenemine alates 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini tõi kaasa töökohtade vähenemise ja mõningase tootlikkuse languse.

(272)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid koostööd tegevate eksportivate tootjate individuaalsed subsiidiumimarginaalid endiselt märkimisväärsed (vt eespool põhjendus 214).

(273)

Vaatamata asjaolule, et Hiina subsideeritud import jätkus, ilmnes kahjunäitajate analüüsist, et kehtestatud meetmed avaldasid liidu tootmisharule asjaomase perioodi alguses positiivset mõju. See positiivne olukord muutus aga vastupidiseks 2022. aastal, mil liidu tootmisharu olukord taas halvenes.

(274)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/ühik)

(275)

Sõltumatutele klientidele kehtivad rehvide müügihinnad tõusid liidu turul asjaomasel perioodil 25 %. Aastatel 2020–2021 tõusid hinnad koos nõudluse suurenemisega. Sellises olukorras suutis liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu suuremal määral (7 %), kui kasvasid tootmiskulud (4 %).

(276)

Selles soodsas olukorras tuli muutus 2022. aastal, pärast mida ei olnud liidu tootmisharul võimalik kulude kasvu oma müügihindadesse üle kanda. Kuigi müügihinnad tõusid 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 18 %, ei tõusnud hinnad siiski kooskõlas tootmiskulude suurenemisega.

(277)

Kokkuvõttes suurenesid tootmiskulud asjaomasel perioodil 40 %. Kõige märkimisväärsemalt ehk 30 % suurenesid tootmiskulud aastatel 2021–2022.

(278)

Peamisi kahjunäitajaid analüüsiti ka kolme eri segmendi kaupa.

(279)

Esimeses segmendis tõusis ühiku keskmine müügihind 55 euro võrra, ühikukulu aga suurenes samal perioodil 75 euro võrra. Keskmine müügihind tõusis 24 %, tootmiskulud aga kasvasid asjaomasel perioodil 39 %.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/ühik) – esimene segment

(280)

Teises segmendis tõusis ühiku keskmine müügihind 60 euro võrra, ühikukulu aga suurenes samal perioodil 68 euro võrra. Keskmine müügihind tõusis 29 %, tootmiskulud aga kasvasid asjaomasel perioodil 39 %.

Tabel 10

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/ühik) – teine segment

(281)

Kolmandas segmendis tõusis ühiku keskmine müügihind 40 euro võrra, ühikukulu aga suurenes samal perioodil 58 euro võrra. Keskmine müügihind tõusis 24 %, tootmiskulud aga kasvasid asjaomasel perioodil 34 %.

Tabel 11

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurot/ühik) – kolmas segment

(282)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(283)

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenes 2020.–2021. aastal 9 % ja seejärel 2021.–2022. aastal 20 %, jäädes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samale tasemele.

(284)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Varud

(285)

Tootmismahu suhtes jäid lõppvarud 2020.–2022. aastal samale tasemele (14–16 % tootmismahust). Kui võrrelda uurimisperioodi lõpu (30. juuni 2023) lõppvarude taset aastate 2020–2022 lõpu lõppvarude tasemega, täheldati kasvu (21 %-le tootmismahust). See kasv on aga suuresti seletatav hooajalisusega. Aasta teisel poolel müüakse rehve rohkem kui aasta esimesel poolel, tootmises aga on hooajalisust vähem. Sellest hooajalisusest tingituna on varude maht juuni lõpus tavaliselt suurem kui detsembri lõpus. Sellest tulenevalt ei kajasta see varude näitaja kasv läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootjate finantsolukorda.

(286)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(287)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(288)

Esialgu, aastatel 2020–2021 üldine kasumlikkus suurenes, kuna COVID-19 kriisile järgnenud maanteetranspordi taastumise järel nõudlus rehvide järele kasvas, ent import polnud veel kasvanud tasemele, mis ta oli hiljem. Nagu on selgitatud põhjenduses 275, suutis liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu 2021. aastal tootmiskulude kasvuga võrreldes rohkem, tänu millele kasvas kasumimarginaal 7,9 %-lt 13,4 %-le.

(289)

Olukord muutus 2022. aastal, mil liidu tootmisharul ei olnud võimalik oma hindu kulude suurenemisega kooskõlas tõsta. Sellest tulenevalt langes liidu tootmisharu kasumlikkus madalale tasemele (1,8 % 2022. aastal ja 1,3 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(290)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo puhul valitses kogu asjaomase perioodi jooksul langussuundumus. Seda mõjutasid kaks peamist tegurit. Ühest küljest oli liidu tootmisharu üldisel kasumlikkusel asjaomase perioodi alguses rahavoogudele positiivne mõju. Selle mõju tulem kasutati aga pärast kasumlikkuse vähenemist 2022. aastal peaaegu täielikult ära. Teisest küljest vähendas tootmismahtude ja lõppvarude suurenemine käibekapitali ning avaldas seega juba alates 2021. aastast rahavoogudele negatiivset mõju. Kokkuvõttes kahanes rahavoog asjaomasel perioodil positiivselt 96 miljonilt eurolt negatiivsele 95 miljonile eurole.

(291)

Asjaomasel perioodil kasvas investeeringute maht 50 miljonilt eurolt 66 miljonile eurole, st 32 %. Kokkuvõttes jäi nende osakaal kogukäibes terve asjaomase perioodi jooksul väiksemaks kui 10 %.

(292)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Kõigepealt kasvas see 2020.–2021. aastal kooskõlas kasumlikkuse kasvuga –2,1 %-lt 3,9 %-le. Seejärel, kuna liidu tootmisharu üldine kasumlikkus vähenes, kahanes investeeringutasuvus 2022. aastal –15,2 %-le ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil –16,3 %-le.

(293)

Liidu tootmisharu on killustunud, jagunedes suurte rahvusvaheliste äriühingute kontsernide ja üle 400 VKE vahel üle liidu, ning (tootjate) kapitali kaasamise võime poolest heterogeenne.

(294)

Sama kirjeldatud meetodit kasutades tehti eraldi kasumlikkuse analüüs kolme eri segmendi kohta.

(295)

Esimese segmendi puhul muutus kasumlikkus asjaomasel perioodil sarnaselt kogu liidu tootmisharu üldise kasumlikkuse kõikumisele. Kõigepealt, aastatel 2020–2021, see kasvas, ent langes seejärel madalale tasemele (1,9 % 2022. aastal ja 1,3 % läbivaatamisega seotud uurimisperioodil).

(296)

Esimese segmendi puhul vähenes rahavoog asjaomasel perioodil positiivselt 85 miljonilt eurolt negatiivsele 56 miljonile eurole. Investeeringutasuvus kasvas kõigepealt 1,1 %-lt 7,6 %-le ja langes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil –14,0 %-le.

Tabel 15

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus – esimene segment

(297)

Asjaomasel perioodil teise segmendi kasumlikkus esialgu, aastatel 2020–2021, kasvas, seejärel vähenes 2022. aastal 3,5 %-le ja kahanes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi, nimelt 2,5 %-le.

(298)

Netorahavoog vähenes teises segmendis asjaomasel perioodil positiivselt 5,5 miljonilt eurolt negatiivsele 34,5 miljonile eurole. Investeeringutasuvus vähenes 15,8 %-lt 2020. aastal –28,0 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Tabel 16

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus – teine segment

(299)

Kolmas segment teenis kogu asjaomase perioodi jooksul kahjumit. Asjaomasel perioodil olukord halvenes ja kahjum kasvas –1,6 %-lt 2020. aastal –3,5 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Olukord oli veelgi halvem kolmandas segmendis tegutsevate VKEde puhul, kelle kasumlikkus kõikus asjaomasel perioodil 4,6 % ja –7,0 % vahel. Näitaja vähene paranemine 2022. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal näitab, et tootmisharu jõupingutused keerulise olukorraga kohanemiseks kandsid pisut vilja.

(300)

Kolmandas segmendis vähenes rahavoog asjaomasel perioodil positiivselt 5,3 miljonilt eurolt negatiivsele 4,2 miljonile eurole. Investeeringutasuvuse näitaja oli kogu asjaomase perioodi jooksul negatiivne ja langes –5,9 %-lt –20,0 %-le.

Tabel 17

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus – kolmas segment

(301)

Uurimise käigus leiti, et liidu tootmisharu tervikuna oli varasemast subsideerimisest 2021. aastal taastumas. 2022. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal tuli taastumises tagasilöök.

(302)

Seda on eelkõige näha tootmisharu kasumlikkuse vähenemisest, turuosa kahanemisest ja suutmatusest tõsta hindu vastavalt kulude kasvule. Lisaks halvenesid ka kasumlikkusega seotud näitajad, nagu rahavoogude ja investeeringutasuvuse näitaja. Seda täheldati eriti kolmanda segmendi tootjate puhul, kes on madala hinnaga impordi hinnasurve suhtes eriti haavatavad, mis omakorda avaldab negatiivset mõju teisele kahele segmendile esialgses uurimises kirjeldatud vastupidise ahelmõju tõttu (75).

(303)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 8 lõike 5 tähenduses.

(304)

Asjaomasel perioodil kaotas liidu tootmisharu oma turuosa teistest riikidest, eelkõige Taist, Vietnamist ja Türgist, aga ka Hiinast pärit impordile.

(305)

Liidu tootmisharu turuosa vähenemise tingis osaliselt Hiinast pärit impordi suurenemine pärast dumpinguvastaste tollimaksude osalist tühistamist ja enamgi veel muudest riikidest pärit madalate hindadega impordi suurenemine. Madalama hinnaga import muudab hindade tõstmise ja oma turuosa säilitamise kasvavate kulude tingimustes liidu tootmisharu jaoks keeruliseks.

(306)

Pärast seda, kui Venemaa alustas Ukraina-vastast agressioonisõda, tõusid sisendmaterjalide ja energia hinnad märkimisväärselt, mille tulemusena suurenesid kiiresti ka tootmiskulud. Samal ajal impordimahud suurenesid ja alates 2022. aastast ei olnud liidu tootmisharul võimalik kulude kasvu oma müügihindadesse üle kanda. Kuigi müügihinnad tõusid 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 18 protsenti, ei olnud see tõus tootmiskulude kasvu kompenseerimiseks piisav.

(307)

Sellest tulenevalt märgib komisjon ka, et liidu tootmisharu kahjustav olukord tekkis ajal, mil esinesid ka muud tegurid, nagu kulude märkimisväärne kasv ja muudest riikidest, eelkõige Taist, Vietnamist ja Türgist pärit madala hinnaga impordi oluline suurenemine. Nagu on selgitatud põhjendustes 248–252, suurenes Taist ja Vietnamist pärit import märkimisväärselt ning nende hinnatase oli liidu tootmisharu hindadest oluliselt madalam.

(308)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiinast pärit subsideeritud import aitas kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil; siiski andsid esinenud muud tegurid, eelkõige kulude kasv ja import teistest riikidest, põhjuse seada kahtluse alla tegeliku seose olemasolu subsideeritud impordi ja liidu tootmisharule avalduva mõju vahel. Seega otsustas komisjon täiendavalt hinnata, kas Hiinast pärit subsideeritud impordi põhjustatud kahju tekiks meetmete aeguda laskmise korral tõenäoliselt uuesti.

(309)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hankook, et liidu tootmisharu kantud kahju ei ole tingitud Hiinast pärit impordist. Hankook väitis, et Hiina import ei löö liidu tootmisharu hindu alla ei kolmandas segmendis ega ka esimeses segmendis. Selle väite toetuseks esitas Hankook tundlikud andmed oma ekspordihindade ja -mahtude kohta.

(310)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Nagu on märgitud põhjenduses 247, ei ole Hankooki esitatud andmed üksikasjalikuma hinna allalöömise analüüsi tegemiseks piisavad, kuna need ei sisalda piisavalt teavet esimeses, teises ja kolmandas segmendis tegutsevate teiste ettevõtjate kohta. Seega ei oleks nende andmete alusel saanud ühtegi komisjoni hinna allalöömise analüüsi tulemust ümber lükata. Seega leiab komisjon, et kuna kõnealuse väite eeldus, mille kohaselt esimeses ja kolmandas segmendis hinna allalöömist ei esine, on vale, lükatakse väide tagasi.

(311)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hankook veel, et liidu tootmisharu kantud kahju ei ole tingitud Hiinast pärit impordist, vaid muudest kolmandatest riikidest pärit rehvide impordist.

(312)

Nagu on märgitud põhjenduses 308, järeldas komisjon, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import aitas kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele, kuid asjaolu, et esinesid ka muud tegurid, eelkõige kulude kasv ja import teistest riikidest, seadis kahtluse alla tegeliku seose olemasolu dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule avalduva mõju vahel. Seega leiab komisjon, et kõnealune väide ei lükka eespool esitatud järeldust ümber, mistõttu lükatakse see tagasi.

(313)

Komisjon hindas kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 2, kas Hiinast pärit subsideeritud impordi algselt tekitatud kahju tõenäoliselt korduks, kui meetmetel lastaks aeguda.

(314)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas, liidu turu atraktiivsus ja kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad ning liidu ja Hiina hindade vaheline seos, kolmandate riikide turgude võimalik suutlikkus toodangut vastu võtta, Hiinast pärit impordi tõenäoline hinnatase tasakaalustusmeetmete puudumise korral ning selle mõju liidu tootmisharule, sealhulgas hindade allalöömine ja kahjustav tase, ning Hiina impordi suurenemine pärast dumpinguvastaste tollimaksude ajutist tühistamist.

(315)

Nagu põhjendustes 217–219 osutatud, on Hiinas olulisel määral tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, et juhul, kui tasakaalustusmeetmetel lastakse aeguda, saaks kiiresti suurendada eksporti liidu turule. Nagu on märgitud põhjenduses 218, oli Hiinas 2022. aastal kasutamata tootmisvõimsus peaaegu 20 miljonit ühikut, mis võrdub peaaegu ELi turu kogutarbimisega.

(316)

Nagu on märgitud põhjendustes 220–223, on liidu turg, mis on USA järel suuruselt teine turg maailmas, atraktiivne nii hindade kui ka suuruse poolest. 2023. aastal oli liitu suunatud Hiina ekspordi hinna tase muudesse peamistesse sihtkohtadesse, sh USAsse suunatud ekspordi keskmistest hindadest märkimisväärselt kõrgem. Pealegi, hoolimata kehtivatest tasakaalustusmeetmetest püsis Hiinast pärit impordi maht liidus esialgse uurimise jooksul tasemel, mis vastas ligikaudu 30 % liidu koguimpordimahust.

(317)

Nagu on märgitud põhjenduses 224, kehtivad enamikul veokirehvide olulistest tarbijatest kolmandate riikide turgudel Hiina RVst pärit samasuguse toote ekspordi suhtes kaubanduse kaitsemeetmed. See vähendab nende turgude atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks. See on täiendav element, mis toetab järeldust, et Hiina RV praegune tootmisvõimsus jõuaks meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt liidu turule.

(318)

Nagu on näidatud tabelis 3, oli liitu suunatud Hiinast pärit impordi hind läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 218 eurot/ühik, mis on oluliselt madalam kui tabelis 8 näidatud keskmine liidu tootmisharu müügihind 283 eurot/ühik ja samuti madalam kui liidu tootmiskulu 260 eurot/ühik.

(319)

Seega on tõenäoline, et ilma tasakaalustavate tollimaksudeta lööks Hiinast pärit import liidu hinnad oluliselt alla.

(320)

Nagu on näidatud tabelis 2 ja märgitud põhjenduses 237, oli Hiina impordi kasv eriti märkimisväärne 2022. aastal, mil Euroopa Liidu Üldkohus esialgsed meetmed osaliselt tühistas.

(321)

See näitab, et Hiina eksportivad tootjad on liidu turust endiselt huvitatud ja meetmete tühistamise korral kasvaks import tõenäoliselt uuesti.

(322)

Algatamise järel esitatud märkustes väitis Hankooki kontsern, et impordisuundumused viitavad sellele, et kahju jätkumise või kordumise ohtu ei ole. Hankooki kontserni sõnul ei saa Hiina impordi praegusel turuosal olla liidu tootmisharu tulevikule märkimisväärset mõju. Samuti väitis Hankooki kontsern, et Hiina tootmisvõimsust ei suurendatud mitte liidu turu, vaid muude turgude tarvis.

(323)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Olgugi et praegused tollimaksud teataval määral kaitsevad liidu tootmisharu Hiina RVst pärit subsideeritud impordi eest, suurenes Hiinast pärit impordi turuosa asjaomasel perioodil siiski. Võttes arvesse Hiina hinnataset ilma tollimaksudeta ja Hiina kasutamata tootmisvõimsust, on tõenäoline, et kui meetmetel lastaks aeguda, suureneks Hiina impordi turuosa märkimisväärselt. Samuti ei olnud põhjendatud väide, et Hiina tootmisvõimsust suurendati asjaomasel perioodil peamiselt muude turgude tarvis. Isegi kui see vastab tõele, leiab komisjon, et liidu turg on Hiina impordi jaoks jätkuvalt atraktiivne.

(324)

Seega lükati väited tagasi.

(325)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hankook, et puuduvad piisavad tõendid, mis kinnitaksid kahju kordumise tõenäosust. Eelkõige väitis Hankook, et 2022. aastal täheldatud impordi kasvu ei saa seostada meetmete osalise tühistamisega 2022. aastal ning et see ei kajasta Hiina eksportivate tootjate käitumist. Hankook väitis veel, et kolmandas segmendis hinna allalöömist ei esinenud, et meetmete aegumise korral Hiina tootjad pigem suurendaksid oma kasumit kui et langetaksid hinda ning et kui arvestada, et liidu turg moodustas Hiina ekspordi kogumahust ainult 4 %, ei saa liidu turgu pidada atraktiivseks.

(326)

Komisjon lükkas kõnealused väited tagasi. Esiteks saatis Üldkohtu otsus meetmete osalise tühistamise kohta turule signaali tollimaksude osalise tühistamise ja hilisema tagasimaksmise võimaluse kohta, muutes sellega impordi potentsiaalselt atraktiivsemaks. Teiseks, nagu on selgitatud eespool põhjendustes 247 ja 310, on väide, et kolmandas segmendis hinna allalöömist ei esine, vale. Kolmandaks ei esitanud Hankook tõendeid, mis toetaksid tema väidet, mille kohaselt meetmete aegumise korral suurendaksid Hiina tootjad pigem oma kasumit, kui et langetaksid hindu. Pealegi ei muuda praegune, tollimaksude kehtimise aegne liitu suunatud Hiina ekspordi tase olematuks asjaolu, et liidu turg on endiselt atraktiivne eespool põhjendustes 220–223 ja 316 loetletud põhjustel. Seega lükati väide tagasi.

(327)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, kasvaks tõenäoliselt märkimisväärselt kahjustav subsideeritud import Hiinast, mis halvendaks liidu tootmisharu kahjulikku olukorda veelgi.

(328)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas kehtestatud tasakaalustusmeetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja lõppkasutajate huve.

(329)

Uurimise raames tegid koostööd liidu tootjad, kelle tootmismaht moodustab liidu kogu tootmismahust üle 25 %.

(330)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu oli haavatavas olukorras, kuna tootjatel polnud võimalik kulude kasvu täielikult müügihindadele üle kanda ja nende kasumimarginaalid olid langenud.

(331)

Komisjon järeldab, et kuna liidu tootmisharu juba kannatab kahju ja meetmete aegumise korral kahjustaval hinnatasemel subsideeritud import Hiinast väga tõenäoliselt suureneks, kasvaks hinnasurve liidu turul ja liidu tootmisharu kannataks veelgi suuremat kahju.

(332)

Seega on meetmete jätkamine selgelt liidu tootmisharu huvides.

(333)

Ükski importija ega kasutaja ei teinud uurimise käigus koostööd.

(334)

Esialgses uurimises jõuti järeldusele, et kuigi meetmed ei olnud selliste importijate huvides, kes tuginevad peamiselt Hiinast pärit väga odavate rehvide impordile, siis ei mõjuta ausa konkurentsi taastamine tõenäoliselt oluliselt neid importijaid, kelle tooteportfell on mitmekesisem.

(335)

Kuna uusi tõendeid ei esitatud, järeldas komisjon, et nii nagu esialgse uurimise puhul, ei mõjuta meetmete jätkamine importijaid ega kasutajaid olulisel määral.

(336)

Esialgses uurimises leiti, et meetmed, millega kaitstakse liidu tootmisharu kõrgema hinnaklassi rehvide tootjaid, kes toodavad uusi kvaliteetseid pika kasutuseaga rehve, mida saab protekteerida, ning samuti kolmanda segmendi turul tegutsevaid protekteerijaid, on ka liidu poliitika huvides, mille eesmärk on vähendada jäätmeid ja hallata tooraineid jätkusuutlikul moel. Peale selle, arvestades, et protekteerimise valdkonnas tegutsevad peamiselt VKEd, oleks meetmete kehtestamine kooskõlas ka komisjoni olulise eesmärgiga toetada VKEsid (76).

(337)

Esialgses uurimises esitasid turviste tarnijad märkusi, mis toetavad tasakaalustusmeetmete kehtestamist, väites, et need meetmed on vajalikud protekteerimissektori püsimajäämiseks ning et ilma protekteerimistegevuseta kannataks nende äritegevus suurt kahju. Komisjon järeldas seega, et meetmete kehtestamine oleks turvise tarnijate huvides.

(338)

Kuna uusi tõendeid ei esitatud, järeldas komisjon, et nii nagu esialgse uurimise puhul, oleksid meetmed turvisetarnijate huvides.

(339)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et alusmääruse artikli 31 kohaselt ei ole kaalukaid põhjusi, mis osutaksid sellele, et Hiina Rahvavabariigist pärit rehvide impordi suhtes kehtivate meetmete säilitamine ei oleks liidu huvides.

(340)

Tuginedes komisjoni järeldustele subsideerimise jätkumise, kahju kordumise ning liidu huvide kohta, tuleks Hiinast pärit rehvide suhtes kohaldatavad tasakaalustusmeetmed säilitada.

(341)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalset tasakaalustavat tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellise arve esitamiseni tuleks impordi suhtes rakendada „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat tasakaalustavat tollimaksu.

(342)

Kuigi selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordile individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid, on sellise arve esitamine vajalik, peaksid tolliasutused arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli [1 lõikes 3] esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on õigustatud.

(343)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 23 lõike 3 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(344)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid tasakaalustava tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset tasakaalustava tollimaksu määra.

(345)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete tasakaalustava tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (77). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(346)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Samuti anti neile aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused.

(347)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (78) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(348)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 (79) artikli 25 lõike 1 alusel asutatud komitee arvamusega,