<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-381/18</NO.CASE><NO.CASE>C-382/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0381</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:608">EU:C:2019:608</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>16</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>16</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Pitruzzella ettepanek – Liidetud kohtuasjad C‑381/18 ja C‑382/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">G.S. (avaliku korra ohustamine) ja V.G. (Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Giovanni Pitruzzella</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20190711">11. juulil 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Liidetud kohtuasjad C‑381/18 ja C‑382/18</HT></P><P>G.S. (C‑381/18)</P><P>V.G. (C‑382/18)</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Staatssecretaris van Justitie en Veiligheid</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne</KEYWORD><KEYWORD>Sisserändepoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Perekonna taasühinemise õigus</KEYWORD><KEYWORD>Perekonnaga taasühinemise õiguse teostamiseks nõutud tingimused</KEYWORD><KEYWORD>Pereliikme elamisloa tühistamine või pikendamisest keeldumine avaliku korra kaalutlustel</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>avaliku korra kaalutlused<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kuigi nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiiviga 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="251" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 251, lk 12</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/06, lk 224.</P></NOTE> võib panna liikmesriikidele täpseid positiivseid kohustusi, millele vastavad selgelt määratletud subjektiivsed õigused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Vt <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K ja A</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑153/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:453">EU:C:2015:453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>, võimaldab see liikmesriikidel teatavatel juhtudel perekonna taasühinemist ka keelata. Tekib seega küsimus, millistes piirides tuleb nende kaalutlusõigust kasutada. Käesolevas kahes liidetud kohtuasjas palutakse Euroopa Kohtul kindlaks määrata, kas liikmesriikide ametiasutused, kui nad teevad otsuse, millega jäetakse Euroopa Liitu sisenemise taotlus rahuldamata, tühistatakse või jäetakse pikendamata elamisluba avaliku korra kaalutlustel, peavad tuginema kolmanda riigi kodaniku isiklikule käitumisele, kes on mõne teise, juba liidu territooriumil seaduslikult viibiva kolmanda riigi kodaniku pereliige, ja kas selline käitumine peab tingimata kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu ühiskonna põhihuvidele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2003/86</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 3 lõikes 3 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>[k]äesolevat direktiivi ei kohaldata liidu kodanike pereliikmete suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 6 lõiked 1 ja 2 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="006.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>„Liikmesriigid võivad pereliikmete taotluse nende territooriumil sisenemise ja seal elamise kohta tagasi lükata seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervisega.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="2"?><PARAG IDENTIFIER="006.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid võivad pereliikme elamisloa tühistada või keelduda selle pikendamisest seoses avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahvatervisega.</ALINEA><ALINEA>Vastavat otsust tehes kaalub liikmesriik lisaks artiklis 17 sätestatule pereliikme poolt avaliku korra või avaliku julgeoleku vastu sooritatud õiguserikkumise raskust või laadi või selle isikuga seotud ohte.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Sama direktiivi artiklis 17 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>[l]iikmesriigid võtavad perekonna taasühinemise taotluste rahuldamata jätmisel või elamislubade tühistamisel või nende pikendamisest keeldumisel või taasühinemist taotleva isiku või tema pereliikmete riigist välja saatmisel asjakohaselt arvesse isiku peresuhete laadi ja kestust ning tema liikmesriigis elamise kestust, ning samuti pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu tema päritolumaaga.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Madalmaade õiguse hindamise raamistik</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Riigisisese õiguse hindamise raamistik, mida Madalmaade ametiasutused kasutavad liidu territooriumil juba viibiva oma pereliikmega taasühineda sooviva kolmanda riigi kodaniku riiki sisenemise ja elamisloa taotluse üle otsustamiseks, tuleneb <DATE ISO="20001123">23. novembri 2000. aasta</DATE> määruse välismaalaste seaduse rakendamise kohta (Besluit van <DATE ISO="20001123">23 november 2000</DATE> tot uitvoering van de Vreemdelingenwet 2000, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Vb 2000<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><HT TYPE="ITALIC">Stb</HT>. 2000, 497.</P></NOTE> artiklist 3.77 ja <DATE ISO="20001123">23. novembri 2000. aasta</DATE> välismaalaste seaduse (Vreemdelingenwet 2000, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Vw 2000<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><HT TYPE="ITALIC">Stb</HT>. 2000, 495.</P></NOTE> artikli 16 lõike 1 punktist d. Sellise taotluse võib rahuldamata jätta avalikku korda ähvardava ohu põhjusel, kui sellele kolmanda riigi kodanikule on kuriteo või süüteo eest mõistetud üldkasulik töö või mittetingimisi trahv. Eelotsusetaotlusest kohtuasjas C‑382/18 ilmneb, et reegel, et kui viimase kuriteo või süüteo kuupäevast on möödunud viis aastat, siis ei saa taotlust enam rahuldamata jätta, ei kehti kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on süüdi mõistetud korduva süüteo eest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Riigisisese õiguse hindamise raamistik, mida kasutavad Madalmaade ametiasutused, kui neil tuleb otsustada direktiivi 2003/86 tähenduses pereliikme riigis elamise loa tühistamise või sellise loa pikendamisest keeldumise üle, tuleneb Vb 2000 artiklist 3.86 ja Vw 2000 artiklist 19 nende koostoimes. Selle hindamisraamistiku kohaselt võib perekonna taasühinemiseks antud elamisloa tühistada või selle pikendamisest keelduda, kui esineb oht avalikule korrale, kui kolmanda riigi kodanikule, kes soovib taasühineda liidu territooriumil viibiva pereliikmega, mõistetud karistus on piisavalt range võrreldes tema seadusliku viibimisega Madalmaades. Seda karistuse kestuse ja riigis elamise kestuse vahekorda nimetatakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>proportsionaalseks skaalaks<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Selle proportsionaalse skaala kohta vt täpsemalt käesoleva ettepaneku punkt 61.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑381/18</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>G.S. on India kodanik, kellel on tavaline piiratud kestusega elamisluba perekonna taasühinemiseks Madalmaades alates 2009. aastast. Luba pikendati <DATE ISO="20100309">9. märtsil 2010</DATE> kuni <DATE ISO="20140828">28. augustini 2014</DATE>. 2012. aastal mõisteti G.S. Šveitsis nelja aasta ja kolme kuu pikkune vangistus uimastiäris osalemise eest seoses tegudega, mis toimusid hiljemalt 2010. aasta septembris.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Madalmaade justiits- ja julgeolekuküsimuste riigisekretär (staatssecretaris van Justitie en Veiligheid, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>riigisekretär<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) tühistas <DATE ISO="20150924">24. septembri 2015. aasta</DATE> otsusega tavalise piiratud kestusega elamisloa, jättis selle loa pikendamise taotluse rahuldamata ja kehtestas nimetatud isikule sisenemiskeelu. Riigisekretär asus <DATE ISO="20161021">21. oktoobril 2016</DATE> seisukohale, et ajutise elamisloa tühistamise ja selle loa pikendamisest keeldumise otsuse peale esitatud vaie ei ole põhjendatud. Samas pidas ta G.S-i kaebust talle kehtestatud sisenemiskeelu vastu põhjendatuks. Seejärel kuulutas riigisekretär G.S-i soovimatuks isikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Rechtbank Den Haag, zittingsplaats Amsterdam (Haagi esimese astme kohus, Amsterdami kohtumaja, Madalmaad) leidis <DATE ISO="20170203">3. veebruari 2017. aasta</DATE> otsuses, et riigisekretär ei ole, vastupidi sellele, mida väitis G.S., tuginedes nimelt Euroopa Kohtu otsustele Zh. ja O.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning T.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑373/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:413">EU:C:2015:413</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, kohustatud avaliku korra kaalutlustel elamisloa tühistamise ja selle pikendamisest keeldumise otsust põhjendama asjaoluga, et G.S-i käitumine kujutab tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab ühiskonna põhihuvi. Esimese astme kohus otsustas seega, et riigisekretär oli täitnud direktiivi 2003/86 artiklis 6 ette nähtud põhjendamiskohustust, viidates G.S-i süüdimõistmisele Šveitsis ja asjaolule, et toime pandud süütegu peeti eriti raskeks selle tagajärgede tõttu Madalmaade ühiskonnale. See kohus otsustas samuti, et direktiivi 2003/86 artikli 17 nõuded olid täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtus algatatud vaidluses on küsimus selles, kas liidu territooriumil viibiva kolmanda riigi kodaniku pereliikme elamisloa tühistamist või selle pikendamisest keeldumist tuleb juhul, kui selle põhjenduseks tuuakse avaliku korra kaalutlused, põhjendada direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 2 kohaselt asjaomase pereliikme isikliku käitumisega, mis peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi. Selles suhtes järeldab eelotsusetaotluse esitanud kohus kohtuotsustest Zh. ja O.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning T.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑373/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:413">EU:C:2015:413</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et Euroopa Kohus nõuab igal üksikjuhul eraldi hindamist ja piirab liikmesriikide kaalutlusõigust, kui tehtav otsus kujutab endast liidu õigusega ette nähtud erandit. Perekonna taasühinemiseks saadud elamisloa pikendamisest keeldumist või selle tühistamist võib aga tõlgendada kui otsust, millega tehakse erand põhimõttelisest reeglist, milleks on toetada perekonna taasühinemist. Kuna direktiivi 2003/86 eesmärk on soodustada perekonna taasühinemist, ei piisa perekonna taasühinemiseks antud elamisloa tühistamise või selle pikendamisest keeldumise otsuse põhjendamiseks ainult avalikule korrale tuginemisest. Selle kohtu sõnul tuleneb Euroopa Kohtu praktikast samuti, et Euroopa Kohus nõuab igal juhul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus tugineb siinkohal eelkõige <DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑373/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:413">EU:C:2015:413</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et ametiasutused võtavad aluseks isiku isikliku käitumise, mis peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab ühiskonna põhihuvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtus märgib siiski, et proportsionaalne skaala, millest Madalmaade ametiasutused oma otsuste tegemisel juhinduvad, näib tagavat esinevate huvide piisava kaalumise Euroopa Inimõiguste Kohtu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>EIK<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>) praktika, eriti kohtuotsustest Boultif <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits ja Üner <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vastavalt EIK <DATE ISO="20010802">2. augusti 2001. aasta</DATE> otsus (CE:ECHR:2001:0802JUD005427300) ja EIK <DATE ISO="20061018">18. oktoobri 2006. aasta</DATE> otsus (CE:ECHR:2006:1018JUD004641099), edaspidi vastavalt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kohtuotsus Boultif<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kohtuotsus Üner<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</P></NOTE> tuleneva praktika tähenduses. Selle kohtu sõnul tuleneb kohtuotsusest parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="20060627">27. juuni 2006. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑540/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:429">EU:C:2006:429</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et Euroopa Kohus rahuldub niisuguse kaalumisega, sest ta on selles kohtupraktikas otsustanud, et liikmesriikide kaalutlusõigus neile direktiivist 2003/86 tulenevate kohustuste täitmise raames ei erine sellest, mis neil on EIK praktika kohaselt, mis käsitleb <DATE ISO="19501104">4. novembril 1950</DATE> Roomas alla kirjutatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>EIÕK<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) artiklit 8.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Selles olukorras otsustas Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada otsusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20180611">11. juunil 2018</DATE>, Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2003/86] artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et pereliikme elamisloa avaliku korra kaalutlustel tühistamise või selle pikendamisest keeldumise otsust on vaja põhjendada sellega, et asjaomase pereliikme isiklik käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui esimesele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis millised põhjendamisnõuded on direktiivi [2003/86] artikli 6 lõike 2 alusel kohaldatavad pereliikme elamisloa avaliku korra kaalutlustel tühistamise või selle pikendamisest keeldumise otsusele?</TXT><P>Kas nõukogu direktiivi [2003/86] artikli 6 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt pereliikme elamisloa võib avaliku korra kaalutlustel tühistada või selle pikendamisest keelduda, kui asjaomasele pereliikmele määratud karistus või julgeolekumeede on Madalmaades seadusliku elamise kestust arvestades piisavalt range […], kusjuures EIK otsustes [Boultif ja Üner] välja töötatud kriteeriumide alusel toimub huvide kaalumine, mille käigus kaalutakse ühelt poolt asjaomase pereliikme huvi perekonna taasühinemise vastu Madalmaades ja teiselt poolt Madalmaade riigi huvi avaliku korra kaitse vastu?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kohtuasi C‑382/18</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>V.G. on Armeenia kodanik, kes elas Madalmaades aastatel 1999–2011, osaliselt seaduslikult. 2011. aastal anti ta seoses uimastikuritegudega üle Armeenia ametivõimudele. <DATE ISO="20160728">28. juulil 2016</DATE> esitas V.G. abikaasa, kes on Madalmaade kodanik ja elanik, riigisekretärile perekonna taasühinemise eesmärgil direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 1 tähenduses riiki sisenemise ja ajutise elamisloa taotluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Pärast riigisisese õiguse hindamise raamistiku rakendamist keeldus riigisekretär <DATE ISO="20160919">19. septembri 2016. aasta</DATE> otsusega taotletud loa andmisest avaliku korra kaalutlustel. Ta tugines eelkõige asjaolule, et V.G-le oli aastatel 2000, 2008 ja 2009 karistuseks mõistetud rahatrahvid ja 2010. aastal üldkasulik töö. Põhimõte, et kui viimase kuriteo või süüteo kuupäevast on möödunud viis aastat, ei saa enam perekonna taasühinemise taotlust rahuldamata jätta, V.G. kohta ei kehti, kuna ta on süüdi mõistetud korduvate süütegude eest. Olles kaalunud eri huvisid, võttes arvesse toimepandud süütegude laadi, peresidemete laadi ja tugevust, liikmesriigis elamise kestust ning pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu V.G. päritolumaaga, leidis riigisekretär, et nimetatud isik kujutab ohtu avalikule korrale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui riigisekretär oli V.G. vaide tema otsuse peale rahuldamata jätnud, esitas V.G. kaebuse rechtbank Den Haag, zittingsplaats Amsterdamile (Haagi esimese astme kohus, Amsterdami kohtumaja, Madalmaad), kes tunnistas selle <DATE ISO="20170623">23. juuni 2017. aasta</DATE> otsusega põhjendamatuks. Esimese astme kohus ei nõustunud V.G. argumendiga, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb iga kord, kui individuaalset riiki sisenemise keelu otsust põhjendatakse avaliku korra kaalutlustega, kontrollida, kas asjaomase välismaalase isiklik käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi. Esimese astme kohus otsustas nimelt, et kohtuotsuse Fahimian<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tähendus ei ole selline. Ta juhtis ka tähelepanu sellele, et direktiivi 2003/86 artiklis 6 eristatakse riiki sisenemise ja riigis elamise taotluse tagasilükkamist (sama direktiivi artikli 6 lõige 1) ja elamisloa tühistamist või selle pikendamisest keeldumist (sama direktiivi artikli 6 lõige 2), mis tema sõnul ainsana nõuab, et arvesse tuleb võtta avaliku korra rikkumise tõsidust või laadi või ohtusid, mida liidu territooriumil juba viibiv välismaalane võib põhjustada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>V.G. esitas selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Sellel kohtul tekib kõigepealt küsimus, kas Euroopa Kohus on pädev tema küsimustele vastama, arvestades, et direktiiv 2003/86 ei ole vastavalt selle artiklile 3 liidu kodanike pereliikmete suhtes kohaldatav, kuid riigisisese seadusandja kavatsus muuta see direktiiv kohaldatavaks olukordades, kus perekonna taasühinemist taotlev isik on Madalmaade kodanik, kes ei ole kasutanud liikumisvabadust, on selge ja tingimusteta. Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Euroopa Kohtu pädevus tõlgendada direktiivi 2003/86 artiklit 6 kohtuasja C‑382/18 kontekstis võimaldab tal tagada selle sätte ühetaolise tõlgendamise, mis on selle sättega reguleeritud olukordade võrdse kohtlemise sünonüüm, tulenevad eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused kohtuotsusest Nolan<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑583/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:638">EU:C:2012:638</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, milles Euroopa Kohus otsustas, et liidul ei ole huvi tagada niisugune akti ühetaoline tõlgendamine olukordades, mille on liidu seadusandja nimetatud õigusakti kohaldamisalast sõnaselgelt välja jätnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Kui oletada, et Euroopa Kohus tunnistab ennast pädevaks, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohtus seejärel, kas direktiiviga 2003/86 antud perekonna taasühinemise õiguse alusel kolmanda riigi kodanikule riiki sisenemise ja riigis elamise loa andmisest keeldumist, kui selle põhjenduseks tuuakse avaliku korra kaalutlused, tuleb direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 1 kohaselt põhjendada asjaomase pereliikme, kes soovib liidu territooriumile siseneda, isikliku käitumisega, mis peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi. Selles suhtes nõustub eelotsusetaotluse esitanud kohus analüüsiga, mille esitas selles kohtus riigisekretär ja mille kohaselt tuleb juhinduda kohtuotsustest Koushkaki<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20131219">19. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑84/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:862">EU:C:2013:862</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja Fahimian<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et järeldada, et liikmesriikide ametiasutustel on suur kaalutlusõigus. Need ametiasutused peaksid läbi viima samad keerulised hindamised, milles oli küsimus kohtuotsuses Koushkaki<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20131219">19. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑84/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:862">EU:C:2013:862</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et hinnata, kas pereliikme riiki sisenemise ja seal elamise taotluse võib jätta rahuldamata avaliku korra kaalutlustel. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 1 alusel isikute kohta, kes ei viibi veel liidu territooriumil, vastu võetud otsuste ja sama direktiivi artikli 6 lõike 2 alusel isikute kohta, kellel on juba liidus elamise luba, tehtud otsuste vahel vahe. Kuna viimaste puhul oleks tegemist juba eksisteeriva pereelu lõpetamisega, tuleks hinnata avaliku korra rikkumiste laadi ja raskusastet põhjalikumalt. V.G. olukord kuulub aga direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 1 kohaldamisalasse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et riigisisese õiguse hindamise raamistik, millest Madalmaade ametiasutused otsuse tegemisel juhinduvad, ei lähe küll nii kaugele, et nõuda, et riigi ametiasutused põhjendaksid oma keeldumisotsust taotleja isikliku käitumisega, mis peaks kujutama tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile, kuid näib tagavat esinevate huvide piisava kaalumise EIK praktika tähenduses, eriti selle tähenduses, mis tuleneb kohtuotsustest Boultif ja Üner. Seega võttis riigisekretär tema hinnangul nõuetekohaselt arvesse V.G-le tema varasema Madalmaades elamise ajal mõistetud karistusi ning kaalus ühelt poolt selle isiku ja tema liidu territooriumil viibiva pereliikme huvi elada pereelu Madalmaades ning teiselt poolt Madalmaade huvi kaitsta oma avalikku korda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on siiski kahtlusi, kas selline seisukoht on põhjendatud, sest on ka teistsugune kohtupraktika suund, mis väljendub kohtuotsustes Zh. ja O.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, T.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑373/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:413">EU:C:2015:413</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja N.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, millest tuleneb, et keeldumisotsuse puhul, mille põhjenduseks tuuakse avalik kord, on <HT TYPE="ITALIC">igal juhul</HT> nõutav, et see peab olema põhjendatud asjaomase pereliikme isikliku käitumisega, mis peab kujutama endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi. Otsusele, millega tehakse erand perekonna taasühinemise põhiõigusest, kehtib nendel tingimustel tugevdatud põhjendamisnõue<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Kohus tugineb ka <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsusele <NAME.CASE>Chakroun</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Selles olukorras otsustas Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) menetluse peatada ja esitada otsusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20180611">11. juunil 2018</DATE>, Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.P><TXT>Kas Euroopa Kohus on direktiivi [2003/86] artikli 3 lõiget <DATE ISO="20121003">3</DATE> ja <DATE ISO="20121018">18. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nolan</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑583/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:638">EU:C:2012:638</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) arvestades pädev vastama Madalmaade kohtu esitatud eelotsuse küsimustele, kuidas tõlgendada nimetatud direktiivi sätteid kohtuasjas, mille ese on riigi territooriumile sisenemise ja seal elamise taotlus, mille on esitanud Madalmaade kodakondsust omava taasühinemist taotleva isiku pereliige, lähtudes asjaolust, et direktiiv on tunnistatud Madalmaade õiguses selliste pereliikmete suhtes vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas direktiivi [2003/86] artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et otsust jätta pereliikme taotlus riigi territooriumile siseneda ja seal elada avaliku korra kaalutlustel rahuldamata tuleb põhjendada sellega, et asjaomase välismaalase konkreetsest käitumisest lähtub tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui teisele küsimusele tuleb vastata eitavalt, siis millised põhjendamisnõuded tulenevad direktiivi [2003/86] artikli 6 lõikest 1 pereliikme esitatud riigi territooriumile sisenemise ja seal elamise taotluse avaliku korra kaalutlustel rahuldamata jätmise otsusele?</TXT><P>Kas direktiivi [2003/86] artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt pereliikme taotluse riigi territooriumile siseneda ja seal elada võib jätta avaliku korra kaalutlustel rahuldamata, kui isik on asjaomases liikmesriigis varasema viibimise ajal kriminaalkorras süüdi mõistetud, kusjuures EIK otsustes [Boultif] ja [Üner] välja töötatud kriteeriumide alusel toimub huvide kaalumine, mille käigus kaalutakse ühelt poolt asjaomase pereliikme ja asjaomase taasühinemist taotleva isiku huvi perekonna taasühinemise vastu Madalmaades ja teiselt poolt Madalmaade riigi huvi avaliku korra kaitse vastu?<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20180703">3. juuli 2018. aasta</DATE> otsusega liideti kohtuasjad C‑381/18 ja C‑382/18 menetluse kirjaliku ja suulise osa ning kohtuotsuse huvides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud G.S., V.G., Madalmaade, Saksamaa ja Poola valitsus ning Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtus <DATE ISO="20190502">2. mail 2019</DATE> peetud kohtuistungil kuulati ära G.S., V.G., Madalmaade ja Saksamaa valitsuse ning komisjoni suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus kohtuasjas C‑382/18</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Küsimuse, kas Euroopa Kohus on pädev tõlgendama direktiivi 2003/86 sellistes olukordades nagu kohtuasjas C‑382/18 – milles on perekonna taasühinemist taotlev Madalmaade kodanik, kes ei ole kasutanud oma liikumisvabadust, ja tema kolmanda riigi kodanikust pereliige –, kuigi selle direktiivi artikli 2 punktist c koostoimes artikli 3 lõikega 3 tuleneb, et seda direktiivi liidu kodaniku pereliikmete<?PAGE NO="7"?> suhtes ei kohaldata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt <DATE ISO="20130508">8. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ymeraga jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑87/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:291">EU:C:2013:291</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, võib kergesti lahendada, lähtudes kohtuotsusest C ja A<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, milles Euroopa Kohus juba vastas sama eelotsusetaotluse esitanud kohtu taotlusele, kes on esitanud käesolevad eelotsusetaotlused. Viimane märgib muide oma eelotsusetaotluses, et Euroopa Kohtu pädevuse küsimuse põhjendused on suures osas samad mis tema taotluses kohtuasjas C ja A<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P><DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kohtuotsuse C ja A<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P><DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> punktidest 28–44 tuleneb, et kuigi liidu seadusandja on sõnaselgelt välistanud direktiivi 2003/86 kohaldamise kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on liidu kodaniku pereliige, kui see liidu kodanik ei ole kasutanud liikumisvabadust, on Euroopa Kohus pädev lahendama liidu õiguse sätteid käsitlevat eelotsusetaotlust olukorras, kus põhikohtuasja asjaolud ei ole küll otseselt liidu õiguse kohaldamisalas, kuid liidu õigusnormid on riigisisese õigusega muudetud kohaldatavaks seeläbi, et riigisiseses õiguses on viidanud nende sisule. Sellises olukorras on liidul nimelt kindel huvi vältida lahknevaid tõlgendusi tulevikus ja tagada asjaomaste liidu õigusnormide ühetaoline tõlgendamine. Euroopa Kohus otsustas, et niisugune huvi ei varieeru <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>vastavalt sellele, kas asjakohase sätte kohaldamisala on piiritletud positiivse määratlusega või erandite kindlaksmääramisega, sest kasutada võib ükskõik kumba normitehnilist võtet<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>On selge, et riigi seadusandja on ette näinud perekonna taasühinemise juhtudel, kui perekonna taasühinemist taotlev isik on Madalmaade kodanik, kes ei ole kasutanud oma liikumisvabadust ja kes soovib, et temaga ühineks tema riigi territooriumil kolmanda riigi kodanik, tuleb täita direktiivi 2003/86 nõudeid. Seega ja arvestades kohtuotsusest C ja A<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20181107">7. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>C ja A</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:876">EU:C:2018:876</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tulenevat, on Euroopa Kohus ELTL artikli 267 alusel pädev tõlgendama direktiivi 2003/86 artiklit 6 lõiget 1 sellistes olukordades nagu põhikohtuasjas, kus eelotsusetaotluse esitanud kohus peab otsustama kolmanda riigi kodanikule, kes on sellise liidu kodaniku pereliige, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda, riiki sisenemise ja riigis elamise loa andmisest keeldumise üle, kuna riigisiseses õiguses on tehtud see õigusnorm sellistele olukordadele vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ülejäänud eelotsuse küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Teen ettepaneku käsitleda kohtuasjades C‑381/18 ja C‑382/18 tõstatatud küsimusi koos, arvestades nende ühist teemat seoses riikide ametiasutuste kaalutlusruumi kindlaksmääramisega, kui need asutused toovad kas kolmanda riigi kodanikul, kes on teise, direktiivi 2003/86 kohaldamisalasse kuuluva kolmanda riigi kodaniku pereliige, liikmesriigi territooriumile sisenemise keelamiseks (kohtuasi C‑382/18) või sellise pereliikme elamisloa pikendamisest keeldumiseks või selle loa tühistamiseks (kohtuasi C‑381/18) põhjenduseks avaliku korra kaalutlused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Pealegi tuleneb teisest küsimusest kohtuasjas C‑381/18 ja kolmandast küsimustest kohtuasjas C‑382/18, nagu ma aru saan, et need ei puuduta põhjendamiskohustust kui sellist, vaid neis palutakse pigem Euroopa Kohtul kindlaks määrata kriteeriumid, millest peavad liikmesriikide ametiasutused avaliku korra kaalutlustel riiki sisenemise keelamise, elamisloa pikendamata jätmise või tühistamise otsuste tegemisel juhinduma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Alustaksin analüüsimist direktiivi 2003/86 grammatilisest, ajaloolisest ja teleoloogilisest tõlgendamisest, enne kui asun kontrollima nõuet, et süüdimõistmise korral peab esinema tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi, Euroopa Kohtu praktikas. Seejärel peatun enne meie kahes kohtuasjas vajalike järelduste tegemist võimalikel piirangutel, mis on seatud riikide ametiasutuste kaalutlusruumile lisaks sellise ohu nõudele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2003/86 grammatiline, ajalooline ja teleoloogiline tõlgendamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Direktiivis 2003/86 on sätestatud perekonna taasühinemise õigus kolmandate riikide kodanikele, kes on elanud teatud aja jooksul seaduslikult liidu territooriumil. Selle õiguslik alus on EÜ artikli 63 punkti 3 alapunkt a, mis nägi ette, et võetakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>sisserändepoliitikat käsitlevad meetmed<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>, eelkõige järgmises valdkonnas: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>sissesõidu- ja elamistingimused ning selle korra normid, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube, sealhulgas neid, mille eesmärk on perekondade taasühinemine<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 põhjenduses 2 on meelde tuletatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>[p]erekonna taasühinemist käsitlevad meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas kohustusega kaitsta perekonda ja austada pereelu, mis on sätestatud paljudes rahvusvahelise õiguse aktides<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>. Täpsemalt on selles põhjenduses sõnaselgelt viidatud EIÕK artiklile 8, millest lähtuvalt tuleb direktiivi tõlgendada, nagu ka lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste hartast (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chakroun</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Direktiivis on samuti meelde tuletatud, et perekonna taasühinemine on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>vajalik pereelu võimaldamiseks<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>aitab liikmesriigis viibivate kolmandate riikide kodanike integreerumist hõlbustades ühiskonnakultuurilise stabiilsuse loomist<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Direktiivi 2003/86 põhjendus 4.</P></NOTE>. Perekonna taasühinemist võib keelata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>nõuetekohaselt põhjendatud alustel<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Direktiivi 2003/86 põhjendus 14.</P></NOTE> näiteks kui isik, kes soovib luba <HT TYPE="ITALIC">taasühineda</HT> liidus, ohustab avalikku korda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt direktiivi 2003/86 põhjendus 14.</P></NOTE>. Selle direktiivi kohaselt võib mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> osas võtta arvesse süüdimõistmist raske kuriteo eest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt direktiivi 2003/86 põhjendus 14.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see säte on<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt rohke kohtupraktika hulgast <DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑373/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:413">EU:C:2015:413</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fahimian</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleks märkida, et direktiivi 2003/86 artikkel 6, mida palutakse praegu tõlgendada, kuulub selle direktiivi IV peatükki <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>Perekonna taasühinemise õiguse kasutamise nõuded<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Selle artikli lõige 1 reguleerib pereliikme riiki sisenemise ja seal elamise taotluse tagasilükkamise juhtumeid ja näeb ette, et liikmesriigid võivad sellise taotluse tagasi lükata avaliku korra kaalutlustel. Kõnealuse artikli lõige 2 reguleerib perekonna taasühinemiseks antud loa tühistamise või pikendamisest keeldumise juhtusid, nähes ette, et liikmesriigid võivad selle loa tühistada või keelduda selle pikendamisest samuti avaliku korra kaalutlustel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 2 esimene lõik.</P></NOTE>. Selles lõikes sisaldub täiendav täpsustus, millega kohustatakse liikmesriike otsustusõiguse kasutamisel arvesse võtma pereliikme poolt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>avaliku korra […] vastu sooritatud õiguserikkumise raskust või laadi<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> või selle isikuga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/><HT TYPE="ITALIC">seotud ohte</HT><QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>, kelle luba tühistatakse või keeldutakse pikendamast. Direktiivi 2003/86 artiklis 6 ega preambulis ei ole mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>avaliku korra kaalutlused<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> määratletud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 6 sõnastusest ja ülesehitusest tuleneb, et liidu seadusandja nägi riiki sisenemise ja riigis elamise keelu puhul ette teistsuguse regulatsiooni kui elamisloa avaliku korra kaalutlustel tühistamise või pikendamata jätmise juhtudel. Selle artikli tekstist ei selgu siiski, et ühel või teisel juhul oleks tingimuseks seatud, et asjaomase isiku isiklik käitumine peab endast kujutama tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi. Väljendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>seotud ohud<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> kasutamine, ilma et see oleks määrav, näib viitavat pigem potentsiaalsele kui kindlaks osutunud ohule<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Põhjus, miks see ei saa olla määrav, on see, et näib, et mitte kõik keeleversioonid ei sisalda seda nüanssi, kuna direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 2 teises lõigus on nimetatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>peligro que impliqua dicha persona<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> (hispaaniakeelne versioon), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>pericoli rappresentati da questa persona<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> (itaaliakeelne versioon), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>het risico dat van die persoon uitgaat<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> (hollandikeelne versioon) või veel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>dangers that are emanating from such person<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> (ingliskeelne versioon), mis ei ole küll ammendav.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 ajaloolisel tõlgendamisel ilmneb, et kuigi direktiivi ettepanekus oli ette nähtud, et direktiivis nimetatakse niisugust käitumist sõnaselgelt, ei olnud liidu seadusandja lõplik valik selline<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt võrdluseks muudetud ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta (KOM(2002) 225 (lõplik) (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="203E" PAGE.FIRST="136" DATE.PUB="2002">EÜT 2002, C 203 E, lk 136</REF.DOC.OJ>)) artikli 6 lõige 3 ja muudetud ettepaneku võtta vastu nõukogu direktiiv perekonna taasühinemise õiguse kohta (KOM(2000) 624 (lõplik) (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="062E" PAGE.FIRST="99" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, C 62 E, lk 99</REF.DOC.OJ>)) artikli 8 lõige 2.</P></NOTE>. Seadusandja ei kavatsenud selle direktiivi artikli 6 lõikes 1 ega lõikes 2 osutatud juhtudel piirata avaliku korra kaalutlusi, millele liikmesriikide ametiasutused võivad tugineda, ainult juhtudega, kui asjaomase pereliikme isiklik käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Komisjoni 2000. aastal, veidi pärast seda, kui ta oli avaldanud oma kolm direktiiviettepanekut seadusliku sisserände kohta, avaldatud dokumendis <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Seos sisejulgeoleku tagamise ning rahvusvahelistele kaitsekohustustele ja instrumentidele vastavuse vahel<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> on küll nimetatud asjaolu, et kõik need ettepanekud – sealhulgas ettepanek perekonna taasühinemise õiguse kohta – sisaldavad nn avaliku korra sätet, mille põhjenduseks toomine peab komisjoni poolt ette nähtud sätete kohaselt põhinema üksnes asjaomase kolmanda riigi kodaniku isiklikul käitumisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt komisjoni töödokumendi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Seos sisejulgeoleku tagamise ning rahvusvahelistele kaitsekohustustele ja instrumentidele vastavuse vahel<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> (KOM(2001) 743 (lõplik), <DATE ISO="20011205">5.12.2001</DATE>) punkt 4.4.</P></NOTE>. Kuid see ei varja siiski tõsiasja, et direktiivist 2003/86 viite niisugusele käitumisele väljajätmine on liidu seadusandja tahtliku valiku tulemus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 kohaldamise suunistes, mille avaldas komisjon pärast selle direktiivi rakendamise aruannet,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vastavalt komisjoni <DATE ISO="20140403">3. aprilli 2014. aasta</DATE> teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>Suunised perekonna taasühinemise õigust käsitleva direktiivi 2003/86/EÜ kohaldamiseks<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> (COM(2014) 210 (final)) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>direktiivi 2003/86 kohaldamise suunised<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>) ja komisjoni <DATE ISO="20081008">8. oktoobri 2008. aasta</DATE> aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2003/86 rakendamise kohta (KOM(2008) 610 (lõplik)).</P></NOTE> on omakorda märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>oma perekonna taasühinemist sooviv isik [ei tohiks] ohustada avalikku korda või julgeolekut<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Direktiivi 2003/86 kohaldamise suuniste punkt 4.1.</P></NOTE> tunnistades seejuures, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>avaliku korra kaalutlus<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> määratlemine on suures osas liikmesriikide otsustada, tingimusel et nad järgivad EIK ja Euroopa Kohtu praktikas kindlaks määratud piire. Suunistes on siiski samuti ette nähtud avaliku korra kaalutluste kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="77" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 77</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> tõlgendamise raames välja arendatud kohtupraktika kohaldamine <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT>. Peamiselt sellest kohtupraktikast aga eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlused tekivadki, kuna mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht ühiskonna põhihuvile<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> arendati Euroopa Kohtu praktikas kõigepealt välja seoses liidu kodanikega, enne kui seda kohaldati mõningaste nüanssidega teistele olukordadele, mis on liidu õiguses reguleeritud, kuid mis ei puudutanud tingimata liidu kodanikke. Kuna direktiivi 2003/86 analüüsist ei ilmnenud ühtegi viidet sellele, et niisugune oht on nõutav, võtame nüüd ette Euroopa Kohtu praktika analüüsimise.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Nõue, et peab esinema tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi, kuriteo toimepanemise kahtluse või süüdimõistmise korral Euroopa Kohtu praktikas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Euroopa Kohtu praktika ülevaade</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas esimest korda kohtuotsuses Bouchereau,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et liikmesriikide kodanike vaba liikumise piiramiseks avaliku korra kaalutlustel võib süüdimõistmist arvesse võtta ainult niivõrd, kuivõrd asjaoludest, mille tõttu isik süüdi mõisteti, ilmneb, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>isiku käitumine kujutab endast olemasolevat ohtu avalikule korrale<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bouchereau</NAME.CASE> (<NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Niisugune nõue oli juba välja töötatud <DATE ISO="19751028">28. oktoobri 1975. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rutili</NAME.CASE> (<NO.CASE>36/75</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1975:137">EU:C:1975:137</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) otsuse kohta, millega piirati Itaalia kodaniku liikumisvabadust Prantsusmaal tema poliitilise ja ametiühingutegevuse tõttu (vt eelkõige selle kohtuotsuse punkt 28).</P></NOTE>. Euroopa Kohus lisas, et kuigi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>üldiselt eeldab sellise ohu tuvastamine, et asjaomasel isikul on kalduvus jääda ohtliku käitumise juurde, võib ka juhtuda, et ainuüksi minevikus aset leidnud käitumisest piisab, et oleksid täidetud avaliku korra ohustamise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bouchereau</NAME.CASE> (<NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mida kontrollida on riikide kohtute ülesanne, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>võttes arvesse ühenduse õiguse kohaldamisalasse kuuluvate isikute erilist õiguslikku seisundit ja seda, et isikute vaba liikumise põhimõte on aluspõhimõte<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bouchereau</NAME.CASE> (<NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Enne seda oli Euroopa Kohus märkinud, et direktiiviga, mida tal paluti tõlgendada ja mille eesmärk oli liikmesriikide välismaalastepoliitika kooskõlastamine, püüti kaitsta liikmesriikide kodanikke <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>volituste kasutamise eest, mis tulenevalt erandist seoses avaliku korra kaalutlustel põhjendatud piirangutega […] ja mis läheks kaugemale vajadustest, mis õigustavad isikute vaba liikumise aluspõhimõttest erandi tegemist<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bouchereau</NAME.CASE> (<NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nõue, et põhivabadusest erandi tegemise otsus peab põhinema asjaomase isiku isiklikul käitumisel, mis kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu mõnele ühiskonna põhihuvile, arendati seega algul välja isikute vaba liikumise kontekstis ning seejärel seda korrati,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt rohke kohtupraktika hulgast <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Orfanopoulos ja Oliveri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/01 ja C‑493/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:262">EU:C:2004:262</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> enne kui see kodifitseeriti – nagu kõik teavad – direktiivis 2004/38<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Vt täpsemalt direktiivi 2004/38 artikli 27 lõige 2.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Seda arvestades on Euroopa Kohus korduvalt laiendanud selle nõude kohaldamist mitte nii otseselt või üldsegi mitte liidu kodanike vaba liikumisega seotud valdkondadele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nii otsustas Euroopa Kohus oma kohtuotsuses komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><DATE ISO="20060131">31. jaanuari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑503/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:74">EU:C:2006:74</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et kuna liikmesriik keelas liidu territooriumile siseneda kolmanda riigi kodanikul, kes oli liidu kodaniku abikaasa, ainuüksi seetõttu, et selle kolmanda riigi kodaniku kohta oli sisestatud Schengeni infosüsteemi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>SIS<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>) hoiatusteade, siis oli liikmesriik rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad samast direktiivist, mida tõlgendati kohtuotsuses Bouchereau<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Olles meelde tuletanud, et avaliku korra erand on erand isikute vaba liikumise aluspõhimõttest ja seda tuleb mõista kitsalt, ilma et liikmesriigid võiksid seda ühepoolselt kindlaks määrata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt <DATE ISO="20060131">31. jaanuari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑503/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:74">EU:C:2006:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, otsustas Euroopa Kohus, et riigi ametiasutuse poolt mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> kasutusele võtmine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>eeldab <HT TYPE="ITALIC">igal juhul</HT> lisaks ühiskondliku korra häirimisele, mida põhjustab mis tahes seadusrikkumine, ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P><DATE ISO="20060131">31. jaanuari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑503/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:74">EU:C:2006:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Euroopa Kohus seostas samuti selles kohtuotsuses mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> kitsa tõlgendamise liidu kodaniku õiguse eraelu puutumatusele kaitsmisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt <DATE ISO="20060131">31. jaanuari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑503/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:74">EU:C:2006:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Nendel asjaoludel võib<?PAGE NO="11"?> kolmanda riigi kodanikku, kes on liidu kodaniku abikaasa, riiki mitte lubada ainult siis, kui hoiatusteadet SISis kinnitavad andmed, millest võib tuvastada, et selle kolmanda riigi kodaniku viibimine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt <DATE ISO="20060131">31. jaanuari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑503/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:74">EU:C:2006:74</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt ka punkt 55).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas muide Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="348" PAGE.FIRST="98" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 348, lk 98</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> artikli 7 lõike 4 kohta, mis näeb liikmesriikidele ette võimaluse vabatahtliku lahkumise tähtaega lühendada juhul, kui asjaomane isik kujutab ohtu avalikule korrale, et seda mõistet tuleb hinnata igal üksikjuhul eraldi, kontrollides, kas ebaseaduslikult riigis viibiva kolmanda riigi kodaniku isiklik käitumine kujutab endast tõelist ja vahetut <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>ohtu avalikule korrale<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zh. ja O.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohus välistas igasuguse üldistel kaalutlustel või mingitel eeldustel põhineva praktika ja otsustas, et <HT TYPE="ITALIC">ainuüksi</HT> seetõttu, et kolmanda riigi kodanikku <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>kahtlustatakse riigisisese õiguse alusel kuriteona karistatava teo toimepanemises või et ta on sellise teo toimepanemise eest süüdi mõistetud, ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kõnealune kodanik kujutab endast ohtu avalikule korrale direktiivi 2008/115 artikli 7 lõike 4 tähenduses<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P><DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zh. ja O.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Liikmesriik võib siiski süüdimõistva kohtuotsuse puhul tuvastada, et tegemist on ohuga avalikule korrale, kui süüdimõistmine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/><HT TYPE="ITALIC">koostoimes muude</HT> asjaomase isiku olukorraga seotud <HT TYPE="ITALIC">asjaoludega</HT> seda õigustavad<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zh. ja O.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Samamoodi võib lihtsalt kahtlus, et kolmanda riigi kodanik on toime pannud süüteo või kuriteo, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>koos muude konkreetse juhtumiga seotud asjaoludega<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P><DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zh. ja O.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> olla aluseks, et tuvastada oht avalikule korrale asjaomase õigusnormi tähenduses. Seda arvestades tuletas Euroopa Kohus meelde, et liikmesriigid võivad põhimõtteliselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>avaliku korra<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> nõuded vabalt kindlaks määrata lähtuvalt oma riigisisestest vajadustest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vt <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zh. ja O.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Selles kontekstis ei paista kohtuotsusest Bouchereau<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tuleneva lahenduse kohaldamine põhjendatud ei erandiga liidu kodanike vabast liikumisest ega nende õigusega perekonna taasühinemisele, vaid asjaoluga, et kõnealuse direktiiviga sätestati erand kohustusest, mis oli ette nähtud selleks, et tagada kolmandate riikide kodanike põhiõiguste austamine nende liidust väljasaatmisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zh. ja O.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses N.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P><DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Selles kohtuasjas oli põhikohtuasja apellant aastatel 1999–2015 eri õigusrikkumistes süüdi mõistetud 21 korral.</P></NOTE> tuletas Euroopa Kohus meelde mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> käsitlevat kohtupraktikat, mis on saanud põhimõtteks ja eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku korra häirimisele, mida põhjustab mis tahes seadusrikkumine, ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Vt <DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkt 65.</P></NOTE> et kohaldada seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> direktiivi 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="180" PAGE.FIRST="96" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 180, lk 96</REF.DOC.OJ>. Konkreetselt <DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) puudutas direktiivi 2013/33 artikli 8 lõike 3 esimese lõigu punkti e.</P></NOTE> tõlgendamise kontekstis. Seega on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine või kinnipidamise jätkamine avaliku korra kaalutlustel õigustatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>üksnes siis, kui isiku konkreetne käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P><DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Siin pidas Euroopa Kohus kinnipidamise erandlikkuse tõttu, kuna seda kasutatakse ainult äärmusliku abinõuna,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt <DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kohaseks käsitleda liikmesriikide ametiasutustele antud pädevust kitsalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt <DATE ISO="20160215">15. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑601/15 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:84">EU:C:2016:84</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses T.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P><DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑373/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:413">EU:C:2015:413</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, milles Euroopa Kohtul tuli tõlgendada avaliku korra kaalutlust direktiivi 2004/83/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiiv miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 304, lk 12</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/07, lk 96).</P></NOTE> kontekstis, tuletas ta – olles eelnevalt märkinud, et direktiivis ei ole mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> määratletud – meelde selle mõiste tõlgendust, mille ta oli juba andnud direktiivi 2004/38 kontekstis. Kuigi nende kahe direktiivi eesmärgid on erinevad, otsustas Euroopa Kohus, et viimati nimetatud direktiiviga seoses välja arendatud kohtupraktika oli sel juhul asjakohane, kuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>ulatus, mida ühiskond kavatseb oma põhihuvide kaitsele anda, [ei saa] varieeruda lähtuvalt neid huve ohustava isiku õiguslikust seisundist<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>. Seejärel leidis Euroopa Kohus, et riigi ametiasutus ei või pagulast elamisloast ilma jätta avaliku korra kaalutlustel ainuüksi pagulase toetuse tõttu terroristlikule organisatsioonile, sest sel juhul ei vii ametiasutus läbi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>täpsete faktide individuaalset hindamist<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P><DATE ISO="20150624">24. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>T.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑373/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:413">EU:C:2015:413</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Minu analüüsi kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Kui praeguses etapis tuleks katsetada Euroopa Kohtu praktikat avaliku korra kaalutluste kohta süstematiseerida, siis võiks väita, et Euroopa Kohus üldistab kohtuotsusest Bouchereau<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tulenevat lahendust, et tõlgendada ühetaoliselt avaliku korra kaalutlusi, mis tuuakse põhjenduseks põhivabadusest või põhiõigusest erandi tegemiseks. Seega eeldab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>avalik kord<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> igal juhul tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnda ühiskonna põhihuvi ja mis põhineb asjaomase isiku isiklikul käitumisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Selline järeldus näib mulle siiski natuke ennatlik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kõigepealt tekib küsimus, kas niisugune tõelise, vahetu ja piisavalt tõsise, ühiskonna mõnda põhihuvi kahjustava ohu nõude üldistamine võib olla ühitatav ühe teise Euroopa Kohtu praktikas korduva elemendiga, mille kohaselt ei ole küll mõeldav avaliku korra kaalutluste ühepoolne määratlemine liikmesriikide poolt, kuid liikmesriigid võivad vabalt kindlaks määrata avaliku korra nõuded vastavalt oma riigisisestele vajadustele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Zh. ja O.</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑554/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:377">EU:C:2015:377</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Seejärel oleks niisugune järeldus vastuolus ühe teise kohtupraktika suunaga, mida väljendab kohtuotsus Fahimian<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P><DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Selles kohtuotsuses tuli kindlaks määrata, kas liikmesriik võis Iraani kodanikul, kes taotles viisat õppimiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Viisataotlus põhines nõukogu <DATE ISO="20041213">13. detsembri 2004. aasta</DATE> direktiivil 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="375" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 375, lk 12</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Saksamaal, keelata riiki siseneda avaliku julgeoleku kaalutlustel, tegemata oma otsust tingimata asjaomase isiku isikliku käitumise ning tõelise, vahetu ja piisavalt tõsise ohu alusel, mida see käitumine pidi endast kujutama mõnele asjaomase ühiskonna põhihuvile. Sel juhul aga Euroopa Kohus välistas sõnaselgelt kohtuotsusest Bouchereau<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tuleneva lahenduse kohaldamise kahel peamisel põhjusel: kõigepealt seepärast, et üks kõnealuse direktiivi põhjendus nägi ette, et oht võib olla ka ainult potentsiaalne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt <DATE ISO="20170404">4. aprill 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fahimian</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>; seejärel seepärast, et viisataotleja individuaalse olukorra hindamine eeldas ametivõimude poolt keerukaid hindamisi ja et riigi ametivõimudele tuli järelikult jätta oluliste asjaolude hindamisel suur kaalutlusruum<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Vt <DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fahimian</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kohtujurist Szpunar oli oma ettepanekus kohtuasjas Fahimian<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P><DATE ISO="20170404">4. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:255">EU:C:2017:255</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> märkinud, et selle kohtuasja kontekst oli täiesti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>teine kui siseturu puhul<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> ja et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>ELi sisserändeõiguse erikontekstist tuleneb, et kolmandate riikide kodanikel ei ole samad õigused kui liikmesriikide, s.o ELi kodanikel<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Kohtujurist Szpunari ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fahimian</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:908">EU:C:2016:908</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samas mõttes kohtujurist Saugmandsgaard Øe ettepanek liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K. ja H</NAME.CASE>. (<NO.CASE>C‑331/16 ja C‑366/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:973">EU:C:2017:973</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0119">119</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Ja tõepoolest, üks kahest. Me võime avaliku korra kaalutlusi kujutleda kas ühise keskpunktiga ringidena, mille kese on liidu kodanik. Mida rohkem me sellest keskpunktist ja liidu kodanikule antud põhistaatusest eemaldume, seda suurem on liikmesriikidele avaliku korra kaalutluse osas jäetud hindamisruum.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Või siis arvestame, et liikmesriikide kaalutlusruum on piiratud kohe, kui seda tuleb kasutada mõne põhiõiguse piiramise kontekstis, nagu käesoleval juhul harta artikliga 7 ja EIÕK artikliga 8 tagatud õigus pereelule. Sellisel juhul ei oleks liidu õigusega eriliselt kaitstud mitte niivõrd liidu kodaniku põhistaatus, vaid need, kellel on õigus perekonnaelu puutumatusele, ning need ei piirdu üksnes liidu kodanikega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Leian siiski samamoodi nagu kohtujurist Szpunar, et tuleb arvesse võtta konteksti erinevust, mis iseloomustab käesolevaid kohtuasju võrreldes sellega, milles tehti kohtuotsus Bouchereau<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. See erinevus, mis tuleneb eelkõige eespool nimetatud direktiivi 2003/86 õiguslikust alusest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 29.</P></NOTE>, millele lisandub see, et nimetatud direktiivi artikli 6 tekstis ei ole niisugust nõuet sõnaselgelt nimetatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Märkimisväärselt erinevalt direktiivist 2004/38.</P></NOTE>, mis tuleneb, nagu nägime, liidu seadusandja selgest tahtest, takistab seega minu arvates kohtuotsusest Bouchereau<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P><DATE ISO="19771027">27. oktoobri 1977. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>30/77</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1977:172">EU:C:1977:172</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tuleneva lahenduse ülekandmist praegu Euroopa Kohtule läbivaatamiseks esitatud kohtuasjadele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Samas olen veendunud, et liikmesriikide ametiasutuste kaalutlusruum võib – nõudmata põhjendust, mis põhineks kolmanda riigi kodaniku isiklikul käitumisel, mis peab kujutama vahetut, tõelist ja piisavalt tõsist ohtu ühiskonna põhihuvile – olla reguleeritud teisiti, et välistada igasugune meelevaldsus ja tagada kolmandate riikide kodanike põhiõigused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriikide kaalutlusruumi piiritlemine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleneb see piiritlus piisavalt järgmistest elementidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Esiteks direktiivi 2003/86 kohta on Euroopa Kohus juba otsustanud, et perekonna taasühinemine hõlmab nii perekonna moodustamist kui ka perekonna ühtsuse säilitamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Vt <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chakroun</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Perekonna taasühinemine on üldreegel, mistõttu liikmesriikide tegutsemisruumi kasutamisega selleks, et sellest reeglist vajaduse korral erandit teha, et või kahjustada direktiivi 2003/86 eesmärki ennast, milleks on seega soodustada perekonna taasühinemist, ega ka direktiivi soovitavat toimet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Vt <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chakroun</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K ja A</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑153/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:453">EU:C:2015:453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Teiseks, nagu ma eespool märkisin, on direktiiv 2003/86 kaitstud EIÕK artikliga 8, millele vastab harta artikkel 7<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Vt selgitused harta artikli 7 kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="303" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="2007">ELT 2007, C 303, lk 2</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>. EIK on otsustanud, et selleks, et konventsiooni osalisriikide otsused vastaksid EIÕK artiklile 8, peavad need <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>osutuma vajalikuks demokraatlikus ühiskonnas, st olema põhjendatud ülekaaluka ühiskondliku vajadusega ja nimelt proportsionaalsed taotletava õiguspärase<?PAGE NO="14"?> eesmärgiga<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Kohtuotsus Boultif (CE:ECHR:2001:0802JUD005427300, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. EIK tagab seega, et asjaomased otsused järgivad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>kaalul olevate huvide, nimelt ühelt poolt asjaomase isiku õigust pereelu puutumatusele ja teiselt poolt avaliku korra kaitse ja kuritegude ennetamise, õiglast tasakaalu<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Kohtuotsus Boultif (CE:ECHR:2001:0802JUD005427300, punkt 47).</P></NOTE>. Selleks on EIK määratlenud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>juhtpõhimõtted kontrollimiseks, kas meede oli demokraatlikus ühiskonnas vajalik<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>Kohtuotsus Boultif (CE:ECHR:2001:0802JUD005427300, punkt 48).</P></NOTE>. EIK võtab seega arvesse selle isiku erilist olukorda, kelle kohta on vaidlustatud otsus tehtud, ja eriti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>toime pandud süüteo laadi ja raskusastet […], riigis, kust isik välja saadetakse, viibimise kestust, süüteo toimepanemisest möödunud aega ning samuti asjaomase isiku käitumist selle aja jooksul, asjaomaste eri isikute kodakondsust, perekondlikku olukorda […] näiteks abielu kestust ja muid tegureid, mis näitavad paari pereelu tegelikkust, asjaolu, kas abikaasa oli peresuhte alguses süüteost teadlik, seaduslike laste sündi ja sel juhul nende vanust<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>EIK <DATE ISO="20010802">2. augusti 2001. aasta</DATE> otsus Boultif <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits (CE:ECHR:2001:0802JUD005427300, punkt 48). Vt ka EIK <DATE ISO="20061018">18. oktoobri 2006. aasta</DATE> otsus Üner <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (CE:ECHR:2005:0705JUD004641099, punkt 57). EIK poolt välja selgitatud kriteeriume on alles hiljuti korratud: vt EIK <DATE ISO="20190409">9. aprilli 2019. aasta</DATE> otsus I.M. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits (CE:ECHR:2019:0409JUD002388716, punktid 69 ja 70).</P></NOTE>. Lisaks sellele uuritakse, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>millise raskusastmega raskusi võib üks abikaasa teise abikaasa päritoluriigis tunda saada<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>EIK <DATE ISO="20010802">2. augusti 2001. aasta</DATE> otsus Boultif <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Šveits (CE:ECHR:2001:0802JUD005427300, punkt 48). Vt ka EIK <DATE ISO="20061018">18. oktoobri 2006. aasta</DATE> otsus Üner <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad (CE:ECHR:2005:0705JUD004641099, punkt 57).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Kolmandaks peavad liikmesriigid direktiivi 2003/86 artikli 6 lõike 2 teise lõigu kohaselt avaliku korra kaalutlustel elamisloa tühistamisel või selle pikendamisest keeldumisel võtma arvesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>pereliikme poolt avaliku korra […] vastu sooritatud õiguserikkumise raskust või laadi või selle isikuga seotud ohte<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>. Käesoleva menetluse poolte arvamused lahknevad küsimuses, kas kõnealust lõiku tuleb kohaldada ainult otsuse korral, mis on vastu võetud selle direktiivi artikli 6 lõike 2 alusel või ka artikli 6 lõike 1 alusel tehtud otsuse puhul, st sisenemistaotluse tagasilükkamise korral. Sama direktiivi artikli 6 lõike 2 ülesehitust arvestades võib arvata, et selle artikli teise lõigu järgimine on vajalik vaid juhul, kui tehakse otsus pereliikme kohta, kes juba viibib liidu territooriumil. Kuna direktiivi 2003/86 tuleb siiski rakendada kooskõlas EIÕK artikliga 8, nagu seda on tõlgendanud EIK<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Vt <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Chakroun</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑578/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:117">EU:C:2010:117</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, ja viimane nägi just nimelt ette, et niisuguseid elemente tuleb arvesse võtta, piirdumata ainul elamisloa tühistamise või pikendamisest keeldumise juhtudega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Kohtuotsustes Boultif ja Üner välja selgitatud kriteeriumide kohaldamiseks elamisloataotluse rahuldamata jätmise otsusele vt EIK <DATE ISO="20180301">1. märtsi 2018. aasta</DATE> otsus Ejimson <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa (CE:ECHR:2018:0301JUD005868112, punktid 56 ja 57).</P></NOTE>, siis näivad need asjakohased ka perekonna taasühinemiseks liidu territooriumile sisenemiseks elamisloataotluse üle otsustamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Neljandaks, direktiivi 2003/86 artiklis 17 on ette nähtud, et liikmesriigid võtavad elamisloataotluste rahuldamata jätmisel või elamislubade tühistamisel või nende pikendamisest keeldumisel – ehk kõikidel selle direktiivi artiklis 6 osutatud juhtudel – ning samuti perekonna taasühinemist taotleva isiku või tema pereliikmete riigist väljasaatmisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>asjakohaselt arvesse isiku peresuhete laadi ja kestust ning tema liikmesriigis elamise kestust, ning samuti pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu tema päritolumaaga<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Viiendaks on Euroopa Kohus juba otsustanud, et direktiivi 2003/86 rakendamisel ja eelkõige selles liikmesriikidele jäetud kaalutlusruumi kasutamise korral peavad liikmesriigid järgima proportsionaalsuse põhimõtet<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Vt <DATE ISO="20150709">9. juuli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>K ja A</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑153/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:453">EU:C:2015:453</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohaldamine käesolevatele kohtuasjadele</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Esitatud kaalutlustest tuleneb, et direktiivi 2003/86 artiklis 6 nõutakse, et riigi ametiasutused hindaksid iga olukorda eraldi, võttes arvesse seda iseloomustavaid asjaolusid. Selle põhjal vastu võetud otsuse mõju tõttu perekonna taasühinemise õigusele ning selleks, et säilitada direktiivi soovitav mõju, oleks iga otsustuspraktika, mis viiks tegelikkuses süstemaatilisele taotluste tagasilükkamisele üldiste kaalutluste alusel – seega mitte seoses individuaalse olukorraga, mida tuleks analüüsida – või eelduste alusel, selle õigusnormiga vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Seega tuleb kontrollida, kas neid kaalutlusi arvestades võib Madalmaade ametiasutuste praktika, kes peavad oma otsuste tegemisel järgima riigisiseses õiguses kindlaks määratud hindamisraamistikku, olla nende nõuetega kooskõlas. Kuigi seda teha on esmajoones eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne, on juba võimalik anda järgmised analüüsi elemendid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>G.S-i puhul võisid Madalmaade ametiasutused tema kui juba liidu territooriumil viibiva pereliikme elamisloa tühistada avaliku korra kaalutlustel hetkest, kui ta kujutas ohtu avalikule korrale. Selleks kasutasid ametiasutused proportsionaalset skaalat, et teha kindlaks, kas pärast kriminaalasjas lõpliku otsuse tegemist on võimalik kaaluda loa tühistamist. Sellel skaalal võrreldakse karistuse raskusastet riigis elamise kestusega. Teisisõnu, mida kauem on kolmanda riigi kodanik Madalmaades seaduslikult elanud, seda rohkem on ta tühistamisotsuse vastu kaitstud. Madalmaade valitsuse sõnul viiakse üldine hindamine, et teha kindlaks, kas on alust elamisluba tühistada, läbi ainult juhtudel, kus üks osutatud künnistest on saavutatud, mistõttu näib, et elamisloa tühistamine ei toimu automaatselt selle järgi, kui määratakse karistus, mille kestus on Madalmaades viibimise kestusega võrreldes märkimisväärne. On olemas kolm erinevat proportsionaalset skaalat, nimelt üks kergete süütegude (alla kuue aasta pikkune vangistus), üks raskete süütegude (üle kuue aasta pikkune vangistus) ja üks korduvate süütegude jaoks. Rohkem kui kümne aasta pikkuse riigis viibimise korral tühistatakse elamisluba üksnes väga raske süüteo korral. G.S-i puhul võis tühistamist kaaluda ainult jõustunud kohtuotsusega vähemalt kolmeaastase vangistuse mõistmise korral, kui Madalmaades viibimise kestus on vähemalt kolm aastat. Madalmaade valitsus rõhutab, et isegi sellistel asjaoludel ei ole tühistamine automaatne ja proportsionaalseid skaalasid kasutatakse ainult selliste juhtude kindlaksmääramiseks, mille puhul on tühistamine võimalik, ilma et need vabastaksid riigi ametiasutusi kohustusest kaaluda seejärel esinevaid huvisid, hinnates enne otsuse tegemist nimelt EIK poolt EIÕK artikli 8 suhtes välja töötatud kriteeriume. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on veenduda, et see otsustamine ei ole automaatne ja et elamisloa tühistamise otsus on tõepoolest ajendatud käesoleva juhtumi konkreetsetest faktidest ja asjaoludest. Kui selle kontrollimise tulemusel ei ilmne vastupidist, näib seega, et hindamisraamistik, mis on Madalmaade õiguses määratletud selleks, et juhendada riigi ametiasutusi nende otsuste tegemisel, ei ole vastuolus direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikega 2 koostoimes direktiivi artikliga 17.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>V.G. kohta tuleneb eelotsusetaotlusest, et talle keelduti elamisluba väljastamast seetõttu, et ta kujutas endast ohtu Madalmaade avalikule korrale. Madalmaade ametiasutused tuginesid asjaolule, et V.G‑le mõisteti 2010. aastal üldkasulik töö ning 2000., 2008. ja 2009. aastal rahalised karistused. Kuigi perekonna taasühinemiseks elamisloa taotlust ei saa üldjuhul enam tagasi lükata, kui viimase toime pandud kuriteo või süüteo kuupäevast on möödunud viis aastat, märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et selline reegel V.G.Suhtes ei kehti, kuna tema oli süüdi mõistetud korduvate süütegude eest. Kui ainuüksi korduva süüteo eest süüdimõistmise tuvastamisest peaks piisama selleks, et kolmanda riigi kodaniku, kes on liidu territooriumil juba viibiva kolmanda riigi kodaniku<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P>Või riigi oma kodaniku, nagu käesoleval juhul.</P></NOTE> pereliige, riiki sisenemise taotlus automaatselt tagasi lükata, siis tuleb tõdeda, et niisugune reegel oleks vastuolus direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikega 1 koostoimes selle direktiivi artikliga 17<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Kui riigi ametiasutuste praktika peaks olema selline, siis ei ole EIK praktikat, mille kohaselt tuleb arvesse võtta süüteo toimepanemisest möödunud aega ja asjaomase isiku käitumist sellel ajal, täielikult järgitud.</P></NOTE>. Kui selguks, nagu väidab Madalmaade valitsus, et sellise taotluse tagasilükkamine nendel põhjustel ei toimu automaatselt –<?PAGE NO="16"?> mida peab eelotsusetaotluse esitanud kohus kontrollima –, kuna Madalmaade ametiasutused on veel kohustatud kaaluma esinevaid huvisid, st avaliku korra kaitset õigusega perekonnaelu puutumatusele, järgides nimelt EIK praktikas välja töötatud ja eespool meelde tuletatud kriteeriume ning hinnates iga juhtumi konkreetseid ametiasutustele teada olevaid fakte ja asjaolusid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Esimest korda riiki sisenemise korral võivad riigi ametiasutuste käsutuses olevad andmed konkreetse juhtumi hindamiseks olla tegelikult veelgi piiratumad.</P></NOTE>, siis oleks selline otsustuspraktika samuti nende õigusnormidega kooskõlas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul on ELTL artikli 267 alusel pädevus tõlgendada nõukogu <DATE ISO="20030922">22. septembri 2003. aasta</DATE> direktiivi 2003/86/EÜ perekonna taasühinemise õiguse kohta artiklit 6 niisuguses olukorras nagu põhikohtuasjas, kus eelotsusetaotluse esitanud kohus peab otsustama kolmanda riigi kodanikule, kes on sellise liidu kodaniku pereliige, kes ei ole kasutanud oma õigust vabalt liikuda, riiki sisenemise ja riigis elamise loa andmisest keeldumise üle, kuna riigisiseses õiguses on tehtud see õigusnorm sellistele olukordadele vahetult ja tingimusteta kohaldatavaks.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikega 2 koostoimes selle direktiivi artikliga 17 ei ole vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt kolmanda riigi kodaniku suhtes, kellel on elamisluba perekonna taasühinemiseks teise, liidu territooriumil viibiva kolmanda riigi kodanikuga ja kellele on mõistetud vangistus, tehakse elamisloa tühistamise või pikendamisest keeldumise otsus avaliku korra kaalutlustel, tingimusel et igal üksikjuhul eraldi hindamine riigi ametiasutuste poolt ei põhine ainult toime pandud süüteo raskusastmel ja isikule mõistetud karistusel, mida tuleb hinnata proportsionaalselt asjaomase liikmesriigi territooriumil elamise kestusega, vaid ka esinevate huvide kaalumisel. Selleks peavad kõnealused asutused võtma nõuetekohaselt arvesse kõiki asjasse puutuvaid asjaolusid ja eelkõige kolmanda riigi kodaniku peresuhete laadi ja tugevust ning pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu selle kolmanda riigi kodaniku päritolumaaga, kelle elamisloa nad kavatsevad tühistada või pikendamata jätta. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas riigi ametiasutuste praktika vastab nendele nõuetele.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/86 artikli 6 lõikega 1 koostoimes selle direktiivi artikliga 17 ei ole vastuolus liikmesriigi praktika, mille kohaselt kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on teise, liidu territooriumil viibiva kolmanda riigi kodaniku pereliige ja soovib temaga seal perekonna taasühinemiseks ühineda, kes on korduvate süütegude eest mitu korda süüdi mõistetud, tehakse elamisloa väljastamisest keeldumise otsus, tingimusel et igal üksikjuhul eraldi hindamine riigi ametiasutuste poolt ei põhine ainult taotleja varasemal karistatusel, vaid ka esinevate huvide kaalumisel. Selleks peavad kõnealused asutused võtma nõuetekohaselt arvesse kõiki nende käsutuses olevaid asjasse puutuvaid asjaolusid ja eelkõige kolmanda riigi kodaniku peresuhete laadi ja tugevust ning pere-, kultuuri- ja ühiskonnasidemete olemasolu päritolumaaga. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab kontrollima, kas riigi ametiasutuste praktika vastab nendele nõuetele.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>