Brüssel,3.9.2021

COM(2021) 532 final

2021/0283(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Århusi konventsiooni osaliste kohtumise seitsmendal istungjärgul nõuetele vastavuse asjades ACCC/C/2008/32 ja ACCC/C/2015/128


SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Ettepanek puudutab otsust, millega määratakse kindlaks Århusi konventsiooni osaliste seitsmendal kohtumisel liidu nimel võetav seisukoht seoses Euroopa Liidu poolset konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist käsitleva otsuse VII.8f kavandatava vastuvõtmisega

2.Ettepaneku taust

2.1.Århusi konventsioon

Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (edaspidi „Århusi konventsioon“) 1 on mitmepoolne keskkonnaleping, mis sõlmiti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) egiidi all.

Euroopa Ühendus kiitis Århusi konventsiooni heaks 17. veebruaril 2005 2 ja selle allkirjastamisel esitati ka deklaratsioon 3 . Lepinguosalised on kõik liikmesriigid. Konventsioonist tulenevad kohustused on rakendatud ELi institutsioonide ja organite suhtes määrusega (EÜ) nr 1367/2006 (edaspidi „Århusi määrus“) 4 .

2.2.Århusi konventsioon

Århusi konventsiooni osalised kohtuvad iga nelja aasta järel ja üks alaline päevakorra punktidest puudutab osaliste poolset konventsiooni järgimist. Nõuete järgimist hindab vastavuskomitee, mis loodi kooskõlas konventsiooni artikliga 15. Vastavuskomitee järeldused on lõplikud.

Komitee järeldused esitatakse nõuete järgimise kontrolli puudutava otsuse I/7 punkti 37 kohaselt kinnitamiseks Århusi konventsiooni osaliste kohtumisel 5 . Kinnitamise korral saavad need Århusi konventsiooni ametliku tõlgenduse staatuse ning on seega konventsiooniosaliste ja organite jaoks siduvad.

Konventsiooniosaliste kohtumisel tehakse otsused üldiselt konsensuse alusel. Kui kõik konsensuse saavutamise võimalused on ära proovitud, tehakse sisulisi küsimusi käsitlevad otsused kohal olevate ja hääletanud osaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega 6 . Kui kohal on kõik osalised, on ELil kokku 46 häälest 27 häält.

Enne osaliste kohtumist määrab rahvusvaheliste keskkonnaküsimuste töörühm kindlaks ELi seisukohad.

2.3.Kavandatav Århusi konventsiooniga seonduv õigusakt

Århusi konventsiooni osaliste kohtumise seitsmendal istungjärgul, mis toimub 18.–20. oktoobril 2021, kavatsetakse vastu võtta otsus VII.8f, mis puudutab Euroopa Liidu poolset konventsiooni järgimist (edaspidi „kavandatav õigusakt“).

Kavandatava õigusakti eesmärk on määrata kindlaks, kas EL täidab asjaomaseid nõudeid, eeskätt seoses asjadega ACCC/C/2008/32 ja ACCC/C/2015/128, sätestada nõuetele vastavust tagavad tingimused ja potentsiaalselt korrapärase aruandluse kohustused ning nõuda, et asjaomane osaline võtaks nõuete järgimise tagamiseks viivitamatult vajalikud meetmed.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Komitee esitas 17. märtsil 2017 järeldused vabaühenduse ClientEarth taotlusel algatatud asjas ACCC/C/2008/32 õiguskaitse kättesaadavuse kohta ELi tasandil 7 . Komitee leidis, et aluslepingu eeskirjad ELi kohtute poole pöördumise kohta, nagu nad neid tõlgendavad, ja Århusi määruse kriteeriumid halduslikule läbivaatamisele juurdepääsu kohta on konventsiooniga vastuolus.

Eraldiseisva nõuetele vastavuse asja ACCC/C/2015/128 8 puhul, mida puudutavad järeldused esitati 17. märtsil 2021, leidis komitee, et EL rikkus konventsiooni, sest üldsusele ei antud juurdepääsu haldus- või kohtumenetlustele, mis võimaldanuks vaidlustada riigiabi meetmeid puudutavaid Euroopa Komisjoni otsuseid.

14. oktoobril 2020 võttis komisjon vastusena komitee järeldustele asjas ACCC/C/2008/32 vastu ettepaneku muuta Århusi määrust 9  ja teatise kohtu poole pöördumise võimaluste kohta 10 . Seeläbi reageeriti nõukogu üleskutsele 11 , mille kohaselt peaks komisjon esitama seadusandliku ettepaneku, ja täideti Euroopa rohelise kokkuleppe teatises komisjonile määratud kohustusi.

Õigusloomeprotsessi lõpliku tulemusena jõuti 12. juulil 2021 kolmepoolsele poliitilisele kokkuleppele, mis käsitles kõiki vastavuskomitee poolt asjaga ACCC/C/2008/32 seonduvalt tõstatatud küsimusi.

Asi ACCC/C/2015/128 puudutab riigiabiga seotud erandeid Århusi määruse alusel, mida eelnevalt mainitud komisjoni seadusandlik ettepanek ei hõlmanud. Komisjon tegi 12. juulil 2021 toimunud kolmepoolsel arutelul kompromissile jõudmiseks avalduse, mis nägi ette läbivaadatud Århusi määruse vastuvõtmise ning asjaomast asja puudutavate järelduste hindamise ja tulemuste avaldamise 2022. aasta lõpuks. Lisaks sedastas komisjon, et kui see on asjakohane, töötatakse 2023. aasta lõpuks välja meetmed asjaomase probleemi käsitlemiseks, lähtudes ELile ja selle liikmesriikidele Århusi konventsioonis sätestatud kohustustest ning võttes arvesse liidu õiguse norme riigiabi kohta.

Praegune algatus käsitleb neid kahte asja puudutavat nõukogu otsuse eelnõud; sellest tulenevalt saab EL 18.–20. oktoobril 2021 aset leidval osaliste kohtumisel ühtset seisukohta väljendada.

Asjaga ACCC/C/2008/32 seonduvalt loodab EL, et osaliste kohtumisel nõustutakse sellega, et vastu võetavad ja jõustatavad ELi meetmed tagavad kooskõla Århusi konventsiooniga. Konventsiooniosaliste kohtumisel vastu võetava otsuse eelnõu koostati enne Århusi määrusega seonduva seadusandliku menetluse arutelu ametlikku lõpetamist, mistõttu võib juhtuda, et EL peab nõudma konventsiooniosaliste kohtumisel vastu võetava otsuse eelnõu ajakohastamist, et see kajastaks täies ulatuses seda väga olulist arengut ELis.

Riigiabi puudutava asja osas aktsepteerib EL otsust, mis tunnistab, kuid ei kinnita järeldusi, ning soovib asjaomast küsimust käsitleda osaliste järgmisel kohtumisel, mis eeldatavalt toimub 2025. aastal, esitades vahepealsel perioodil komisjoni avalduses märgitud tähtaegadeks konventsiooniga seonduvad aruanded.

Eelnevaid kaalutlusi arvestades peaks EL osaliste kohtumise eelseisval seitsmendal istungjärgul nõustuma asjas ACCC/C/2008/32 tehtud järeldustega, millele kohalduvad selle nõukogu otsuse eelnõu sätted. Lisaks peaks EL tunnistama järeldusi asjas ACCC/C/2015/128, kuid paluma vastavate järelduste kinnitamise edasilükkamist osaliste kohtumise kaheksandale istungjärgule.

Peale selle on äärmiselt oluline, et konventsioon tunnistaks ELi siseriiklike kohtute keskset osa ELi õiguse alusel tegutsevate üldkohtutena 12 ning ELi toimimise lepingu artikli 267 kohast eelotsuste süsteemi kehtiva vahendina, mis tagab keskkonnaasjades juurdepääsu õigusemõistmisele ja õiguskaitsele. See peaks kajastuma ka konventsiooniosaliste kohtumisel vastu võetavas otsuses.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõikega 9 on ette nähtud selliste otsuste vastuvõtmine, millega „kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel õiguslikud tagajärjed. Siia hulka kuuluvad ka sellised vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad otsustavalt mõjutada liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 13 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Århusi konventsiooniga seotud organ on loodud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi all sõlmitud lepingu alusel.

Akt, mis on kavas osaliste kohtumisel vastu võtta, on õigusliku toimega akt. Kavandatav õigusakt on rahvusvahelise õiguse alusel siduv kooskõlas Århusi konventsiooni artikliga 15 ja nõuete järgimise kontrolli puudutava otsuse I/7 punktiga 37 14 .

Kavandatav õigusakt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seepärast on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatava akti eesmärgist ja sisust, mille kohta liidu nimel seisukoht võetakse.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatava õigusakti peamine eesmärk ja sisu on seotud keskkonnapoliitikaga.

Seepärast on esildatud otsuse materiaalõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.

4.3.Järeldus

Esildatud otsuse õiguslik alus peaks olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

2021/0283 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel Århusi konventsiooni osaliste kohtumise seitsmendal istungjärgul nõuetele vastavuse asjades ACCC/C/2008/32 ja ACCC/C/2015/128

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)17. veebruaril 2005 kiideti nõukogu otsusega 2005/370/EÜ 15 Euroopa Ühenduse nimel heaks keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (edaspidi „Århusi konventsioon“) 16 .

(2)Århusi konventsiooni artikli 10 lõike 2 kohaselt võib konventsiooniosaliste kohtumisel võtta vastu konventsiooni nõuetele vastavust puudutavaid otsuseid.

(3)Århusi konventsiooni seitsmendal istungjärgul, mis toimub 18.–20. oktoobril 2021, on kavas vastu võtta otsus VII.8f, mis puudutab Euroopa Liidu poolset konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist, muu hulgas asjadega ACCC/C/2008/32 ja ACCC/C/2015/128 seonduvaid järeldusi.

(4)On asjakohane määrata kindlaks Århusi konventsiooni kohtumisel liidu nimel võetav seisukoht, sest otsus VII.8f Euroopa Liidu poolse konventsioonist tulenevate kohustuste täitmise kohta on liidule siduv.

(5)Liit rakendas konventsioonist tulenevad kohustused oma institutsioonide ja organite suhtes eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (edaspidi „Århusi määrus“).

(6)Århusi konventsiooni artikli 15 kohaselt loodi Århusi konventsiooni nõuetele vastavuse komitee (edaspidi „komitee“), kelle pädevuses on uurida konventsiooni nõuete järgimist osaliste poolt. Nõuete järgimise kontrolli puudutava otsuse I/7 punkti 37 alusel tuleb komitee järeldused osaliste kohtumisel kinnitada.

(7)17. märtsil 2017 edastati liidule järeldused asjas ACCC/C/2008/32 õiguskaitse kättesaadavuse kohta ELi tasandil 17 . Komitee leidis järelduste punktis 123, et „asjaomane osaline ei täida konventsiooni artikli 9 lõigete 3 ja 4 nõudeid seoses õiguskaitse kättesaadavusega kodanikele, sest ei Århusi määruses ega ka Euroopa Liidu Kohtu praktikas ei ole rakendatud ega täidetud nimetatud lõigetest tulenevaid kohustusi“.

(8)Århusi konventsiooni organitele on tehtud teatavaks deklaratsiooniga, mille EL esitas konventsiooni allkirjastamisel ja mida ta kinnitas konventsiooni heakskiitmise ajal, et „ühenduse institutsioonilises ja õiguslikus kontekstis […] [kohaldavad] ühenduse institutsioonid […] konventsiooni kooskõlas oma praeguste ja tulevaste eeskirjadega, mis käsitlevad dokumentidele juurdepääsu, ja kooskõlas konventsiooniga hõlmatud ühenduse õiguse selle valdkonna teiste asjakohaste eeskirjadega“.

(9)Århusi määruses sätestatud haldusliku läbivaatamise menetlus täiendab liidu üldist kohtuliku kontrolli süsteemi, mis võimaldab üldsusel nõuda liidu tasandil ELi toimimise lepingu artikli 263 lõike 4 alusel ja kooskõlas artikliga 267 haldusaktide läbivaatamist siseriiklike kohtute kaudu, mis aluslepingute alusel moodustavad lahutamatu osa liidu süsteemist. Selles süsteemis omab kriitilist tähtsust ELi toimimise lepingu artiklis 267 sätestatud siseriiklike kohtute õigus esitada eelotsuse saamiseks taotlus Euroopa Liidu Kohtule. ELi toimimise lepingu artikli 267 kohaselt moodustavad liikmesriikide siseriiklikud kohtud ELi õiguse alusel tegutsevate üldkohtutena lahutamatu osa ELi õiguskaitsesüsteemist 18 .

(10)Arvestades komitee poolt 14. oktoobril 2020 asjaga ACCC/C/2008/32 seonduvalt tõstatatud küsimusi, tegi komisjon seadusandliku ettepaneku 19 muuta Århusi määrust, millega kaasseadusandjad 12. juulil 2021 toimunud kolmepoolsel arutelul mitteametlikult nõustusid. Muudetud Århusi määrus tagab liidu õiguse kooskõla keskkonnaasjades kohtu poole pöördumist puudutavate Århusi konventsiooni sätetega nii, et see on vastavuses liidu õiguse aluspõhimõtetega ja selles rakendatava kohtuliku kontrolli süsteemiga.

(11)Komisjon teavitas vastavuskomiteed poliitilise kokkuleppe üksikasjadest 16. juulil 2021, esitas teksti konsolideeritud versiooni komiteele 23. juulil 2021 pärast selle kinnitamist alaliste esindajate komitee poolt ning edastas vastavuskomiteele seadusandliku menetluse lõpliku tulemuse (muu hulgas Euroopa Liidu Teatajas avaldatava teksti) [xx. oktoobril 2021]. Osaliste kohtumisel võetavas otsuses tuleks seepärast mainitud uusi meetmeid toetada ja täheldada, et pärast nende jõustamist tagavad need asjaga ACCC/C/2008/32 seonduvate vastavuskomitee järeldustele reageerimiseks vajalike meetmete võtmise.

(12)Komitee leidis asjas ACCC/C/2015/128 20 , mida puudutavad järeldused esitati 17. märtsil 2021, et EL rikkus konventsiooni, sest kodanikele ei antud juurdepääsu haldus- või kohtumenetlustele, mis võimaldanuks vaidlustada riigiabi meetmeid puudutavaid Euroopa Komisjoni otsuseid.

(13)Komisjon andis asjaga ACCC/C/2015/128 seonduvate komitee küsimuste ja järelduste tunnistamiseks ning kompromissile jõudmiseks välja avalduse, mis nägi ette läbivaadatud Århusi määruse vastuvõtmise ning „asjaomast asja puudutavate järelduste mõju analüüsimise ja potentsiaalsete võimaluste hindamise. Komisjon viib vastava hindamise läbi ja avaldab selle tulemused 2022. aasta lõpuks. Kui see on asjakohane, töötab komisjon 2023. aasta lõpuks välja meetmed asjaomase probleemi käsitlemiseks, lähtudes ELile ja selle liikmesriikidele Århusi konventsioonis sätestatud kohustustest ning võttes arvesse liidu õiguse norme riigiabi kohta“. 

(14)Asjadega ACCC/C/2008/32 ja ACCC/C/2015/128 seotud järeldused esitatakse Århusi konventsiooni osaliste kohtumise seitsmendal istungjärgul, mis toimub 2021. aasta oktoobris Šveitsis Genfis, otsuse VII.8f 21 eelnõuna, ning need saavad seega Århusi konventsiooni ametliku tõlgenduse staatuse ja on seega konventsiooniosaliste ja organite jaoks siduvad.

(15)Asja ACCC/C/2015/128 osas peab liit eelnevalt mainitud avalduse kohaselt analüüsima seda asja puudutavate järelduste mõju ja hindama potentsiaalseid võimalusi, mis on raamistikku ning ELi õiguskorra eripära arvestades kasutatavad. See võimaldab komisjonil koostada ja publitseerida avalduses osutatud hindamise ning, kui see on asjakohane, pakkuda välja meetmed, mis võimaldaksid vastavuskomitee tõstatatud küsimust käsitleda avalduses sedastatud ajaraamides ja riigiabiga seonduvat ELi õiguskorra eripära arvesse võttes. Sellest tulenevalt peaks liit osaliste kohtumisel vastavate järelduste kinnitamise asemel tegema ettepaneku lükata asjaga ACCC/C/2015/128 seonduvate järelduste kinnitamine edasi osaliste kohtumise kaheksandale istungjärgule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel Århusi konventsiooni osaliste kohtumise seitsmendal istungjärgul võetav seisukoht seoses otsuse VII.8f eelnõuga, mis puudutab liidu poolset Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist seonduvalt asjaga ACCC/C/2008/32, on kiita heaks eelmainitud otsuse eelnõu ja kinnitada järeldused. Liit peab seejuures veenduma selles, et otsus kajastaks alljärgnevaid aspekte:

–otsus peaks toetama seda, et EL on võtnud kõik vajalikud meetmed, et tagada kooskõla järeldustega ning anda asjaomasele üldsusele õigus pöörduda keskkonnaasjades kohtu poole vastavalt konventsiooni artikli 9 lõigetele 3 ja 4; otsus peaks selgitama ka seda, et pärast läbivaadatud Århusi määruse kõigi sätete jõustumist ei riku EL asjaga ACCC/C/2008/32 seonduvalt enam asjaomaseid nõudeid.

–Kui otsuse eelnõus peaks korduma vastavuskomitee poolne eelotsusemenetluse mittetunnistamine, tuleks see tagasi lükata. On äärmiselt oluline, et otsus tunnistaks ELi siseriiklike kohtute keskset osa ELi õiguse alusel tegutsevate üldkohtutena ja ELi toimimise lepingu artikli 267 kohast eelotsuste süsteemi kehtiva õiguskaitsevahendina.

Artikkel 2

Liidu nimel Århusi konventsiooni osaliste kohtumise seitsmendal istungjärgul võetav seisukoht seoses otsuse VII.8f eelnõuga, mis puudutab liidu poolset Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste täitmist seonduvalt asjaga ACCC/C/2015/128, on tunnistada vastavuskomitee küsimusi ja järeldusi. Lisaks peaks otsus kordama 12. juulil 2021 toimunud Århusi määruse läbivaatamist puudutanud viimasel kolmepoolsel arutelul tehtud komisjoni avalduse sõnastust.

Mainitud avalduses sedastati:

„Komisjon on jätkuvalt pühendunud selle tagamisele, et EL peab kinni oma rahvusvahelistest kohustustest Århusi konventsiooniga seonduvates küsimustes, ning tunnistab selles kontekstis 17. märtsil 2021 Århusi konventsiooni vastavuskomitee tõstatatud küsimusi ja järeldusi seoses asjaga ACCC/C/2015/128 22 , mis puudutab riigiabi. Järeldustes kutsutakse ELi üles võtma vajalikke seadusandlikke, regulatiivseid ja muid abinõusid, mis tagavad Århusi määruse muutmise või uute ELi õigusaktide vastuvõtmise, et anda üldsusele kooskõlas konventsiooni artikli 9 lõigetega 3 ja 4 selge juurdepääs haldus- või kohtumenetlustele, mis võimaldavad vaidlustada riigiabi meetmeid puudutavaid Euroopa Komisjoni otsuseid, mis on võetud vastu ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 2 alusel ja mis on vastuolus keskkonnaalase ELi õigusega.

Komisjon analüüsib praegu järelduste mõju ja hindab potentsiaalseid võimalusi. Komisjon viib vastava hindamise läbi ja avaldab selle tulemused 2022. aasta lõpuks. Kui see on asjakohane, töötab komisjon 2023. aasta lõpuks välja meetmed asjaomase probleemi käsitlemiseks, lähtudes ELile ja selle liikmesriikidele Århusi konventsioonis sätestatud kohustustest ning võttes arvesse liidu õiguse norme riigiabi kohta“.

Sellest tulenevalt peaks liit võtma kohustuse analüüsida asjaomast asja puudutavate järelduste mõju ja hinnata potentsiaalseid võimalusi, mis on raamistikku ning ELi õiguskorra eripära arvestades kasutatavad. Ta peaks samuti võtma kohustuse viia vastav hindamine läbi ja avaldada selle tulemused 2022. aasta lõpuks. Kui see on asjakohane, peaks liit võtma lisaks kohustuse töötada 2023. aasta lõpuks välja meetmed asjaomase probleemi käsitlemiseks, lähtudes ELile ja selle liikmesriikidele Århusi konventsioonis sätestatud kohustustest ning võttes arvesse liidu õiguse norme riigiabi kohta.

See võimaldab komisjonil koostada ja publitseerida avalduses osutatud hindamise ning, kui see on asjakohane, pakkuda välja meetmed, mis võimaldaksid vastavuskomitee tõstatatud küsimust käsitleda avalduses sedastatud ajaraamides.

Sellest tulenevalt peaks liit osaliste kohtumisel vastavate järelduste kinnitamise asemel tegema samuti ettepaneku lükata asjaga ACCC/C/2015/128 seonduvate järelduste kinnitamine edasi osaliste kohtumise kaheksandale istungjärgule.

Artikkel 3

Kohapeal toimuva koordineerimise käigus võib kokku leppida muudes väiksemates muudatustes kooskõlas käesolevas otsuses esitatud lähenemisviisiga ning arvestades võimalikke läbirääkimisi otsuse VII.8f eelnõu üle.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

(1)    Avaldatud UNECE veebisaidil:     http://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/pp/documents/cep43e.pdf .
(2)    Nõukogu otsus 2005/370/EÜ (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1).
(3)    ELi deklaratsioon on avaldatud UNECE veebisaidil rubriigis „Declarations and Reservations“, vt  https://treaties.un.org/Pages/ViewDetails.aspx?src=IND&mtdsg_no=XXVII-13&chapter=27&clang=_en .
(4)    ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.
(5)    Saadaval järgmisel veebisaidil: g0430994.doc (unece.org) .
(6)    Otsus I/1 menetluskorra kohta (eelkõige punkt 35 otsuste tegemise kohta), vt http://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/pp/documents/mop1/ece.mp.pp.2.add.2.e.pdf .
(7)    Järeldused ja soovitused on kirje „ACCC/C/2008/32“ all saadaval järgmistel veebisaitidel:     https://unece.org/env/pp/cc/accc.c.2008.32_european-union ja https://unece.org/env/pp/cc/accc.m.2017.3_european-union .    
(8)     https://unece.org/sites/default/files/2021-03/C128_EU_findings_advance%20unedited.pdf
(9)    COM(2020) 642.
(10)    COM(2020) 643.
(11)    Nõukogu 18. juuni 2018. aasta otsus (EL) 2018/881, millega palutakse komisjonil esitada uuring liidu võimaluste kohta käsitleda Århusi konventsiooni vastavuskomitee järeldusi asjas ACCC/C/2008/32 ning kui see on uuringu tulemuste põhjal asjakohane, esitada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek määruse (EÜ) nr 1367/2006 muutmiseks (ST/9422/2018/INIT, ELT L 155, 19.6.2018, lk 6–7).
(12)    Arvamus 1/09, Ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomine, EU:C:2011:123, punkt 80.
(13)    Euroopa Kohtu 7. oktoobri 2014. aasta otsus kohtuasjas Saksamaa vs. nõukogu, C-399/12, ECLI:EU:C:2014:2258, punktid 61–64.
(14)    Viide on eelnevalt välja toodud.
(15)    Nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsus 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 124, 17.5.2005, lk 1).
(16)     http://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/pp/documents/cep43e.pdf
(17)     http://www.unece.org/fileadmin/DAM/env/pp/compliance/C2008-32/Findings/C32_EU_Findings_as_adopted_advance_unedited_version.pdf
(18)    Kohtu (täiskogu) 8. märtsi 2011. aasta arvamus 1/09 kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 11, Ühtse patendivaidluste lahendamise süsteemi loomine, ECLI:EU:C:2011:123, punkt 80.
(19)    COM(2020) 642.
(20)     https://unece.org/sites/default/files/2021-03/C128_EU_findings_advance%20unedited.pdf
(21)     https://unece.org/environment/documents/2021/08/item-7-b-draft-decision-vii8f-concerning-compliance-european-union .
(22)    Vt https://unece.org/env/pp/cc/accc.c.2015.128_european-union , punkt 132.