(1)

Komisjon rõhutas oma 29. jaanuari 2025. aasta teatises „ELi konkurentsivõime kompass“ ning 11. veebruari 2025. aasta teatises „Lihtsam ja kiirem Euroopa: teatis rakendamise ja lihtsustamise kohta“ vajadust suurendada konkurentsivõimet, edendada innovatsiooni ja toetada majanduskasvu kogu liidus ning selleks on lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine otsustava tähtsusega tegurid. Seepärast on vaja vähendada kulukat regulatiivset koormust, lihtsustada liidu õigust ja selle rakendamist, sealhulgas vähendades ülemäärast aruandluskohustust, pöörates samas tähelepanu väikeste ja keskmise suurusega üksuste erivajadustele.

(2)

Komisjoni 19. veebruari 2025. aasta teatises „Põllumajanduse ja toidu visioon“ rõhutatakse, et innovatsiooni ja kestlikkuse edendamiseks põllumajandustavades peaksid põllumajandustootjad olema ettevõtjad ja teenuseosutajad, kes ei pea taluma tarbetut bürokraatlikku ega regulatiivset koormust. See perspektiiv ja sektori mitmekesisus nõuavad kohandatud lähenemisviise, mitte aga kõigile sobivaid ühesuguseid lahendusi, koos liidu õiguse tegeliku toimimise kontrollimisega ja lihtsustamisega, võttes arvesse ka digitehnoloogiast, näiteks automaatset aruandlust võimaldavast tehnoloogiast saadavat kasu. Selleks et anda juhiseid põllumajanduse üleminekuks kestlikkusele ja edendada innovatsiooni, on vaja paremat tasakaalu nõuete ja stiimulite vahel. Kuna väikesed põllumajandusettevõtted, kaitstes loodust ja tagades elatusvahendid, on maakogukondade elujõulisuse säilitamise alus, peaks ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames toetuse saamine olema nende jaoks lihtsam ja selgem ning halduskoormus väiksem. Sageli on väikesed põllumajandusettevõtted rahalistele vahenditele juurdepääsemisel ja nende kasutamisel ebasoodsas olukorras, mistõttu on neil keeruline investeerida, teha uuendusi ja kasutada arenguvõimalusi.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115 (3) kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (edaspidi „ÜPP strateegiakavad“) toetamise reeglid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2116 (4) kehtestatakse ÜPP rahastamise, haldamise ja seire reeglid. 2024. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1468, (5) et kohandada liidu ÜPP toetusraamistikku paremini põllumajandusettevõtete tegeliku olukorraga, parandada ÜPP strateegiakavade haldamist liikmesriikides ja vähendada kontrollidega seotud koormust. Samuti võttis komisjon vastu delegeeritud määruse (EL) 2024/1235, (6) millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2022/126, (7) nähes liikmesriikidele ette eelkõige võimaluse kohandada maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi (HPK) 1. standardi võrdlussuhtarvu põllumajandussüsteemide struktuurimuutuste alusel ning erandid põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele kehtestatud tagasimuutmiskohustusest.

(4)

Liidu ÜPP õigusraamistiku alusel ÜPP strateegiakavade rakendamise kahe aasta jooksul saadud tagasiside ja kogemused näitavad, et asjaomasesse õigusraamistikku tuleb täiendavalt teha piiratud kohandusi, et kõrvaldada tuvastatud kitsaskohad ja lihtsustada õigusraamistikku. Näiteks ei ole liidu ÜPP õigusraamistikus veel piisavalt arvesse võetud teatavate põllumajandustootjate rühmade – nagu mahetootjad, noored põllumajandustootjad, naissoost põllumajandustootjad, mägipiirkondade põllumajandustootjad, väikepõllumajandustootjad ja loomakasvatajad – konkreetset olukorda, tavasid ja vajadusi, mistõttu liikmesriigid ei saa kohandada eri vahendeid nende põllumajandustootjate konkreetse olukorra, tavade ja vajadustega. Ka on vähe kasutatud ÜPP teatavaid lihtsustamisvõimalusi, nagu kindlasummalised maksed või lihtsustatud kuluarvestus, sest nende rakendamine ja haldamine on keeruline. See võib põhjustada kattuvaid või ebaselgeid nõudeid põllumajandustootjatele, raskendada nende juurdepääsu toetusele ning pärssida põllumajandustootjate, näiteks noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate ettevõtluse arendamise võimalusi. Samuti esineb reeglites teatavat jäikust, mis mõjutab seda, kuidas liikmesriigid haldavad ja saavad muuta oma ÜPP strateegiakavasid ning täita aruandluskohustusi. Lisaks tuleb veel leevendada koormust, mis kaasneb põllumajandusettevõtete kohapealsete kontrollidega nii põllumajandustootjatele kui ka haldusasutustele, eelkõige võttes kasutusele tõhusamad meetodid kvaliteedi hindamiseks ja tingimuslikkuse kontrolliks ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) alusel. Nende kitsaskohtade ja keerukuse kõrvaldamine ning suurem paindlikkus aitaks liikmesriikidel kasutada ÜPP strateegiakavasid nii, et need tooksid võimalikult palju kasu põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele, vähendada halduskoormust ja keerukust ning kasutada nappe ressursse paremini ära. Et maksimeerida ÜPP õigusraamistikuga kehtestatud toetussüsteemi alusel antavate otsetoetuste mõju, eelkõige seoses põllumajandustootjate õiglase sissetuleku ja elatustasemega, on oluline, et ÜPP-välised riiklikud meetmed oleksid kavandatud nii, et need ei avaldaks otsetoetustele negatiivset mõju.

(5)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 3 punktis c on sätestatud, et kui põllumajandusmaad kasutatakse rohumaana ja see ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, käsitatakse seda püsirohumaana. Mõned põllumajandussüsteemid hõlmavad siiski külvikorda põllumaal, kus rohi või muud rohttaimed ei ole olnud külvikorraga hõlmatud kauem kui viis aastat, kuid kus need alad küntakse üles ja jäävad põllumaaks. Seetõttu on põllumajandustootjatel liikmesriikides, kus selliseid põllumajandussüsteeme kasutatakse, raskusi külvikordade korraldamise ja elujõulisuse säilitamisega, täites samas HPK 1. standardi rakendamise nõudeid. Lisaks võib rohumaa pikemate külvikordade kasutamine tuua märkimisväärset kasu elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste seisukohast ning võimaldaks põllumajandustootjatele ka suuremat paindlikkust agronoomilises majandamises. Seepärast peaks rohumaade majandamisel paindlike ja kestlike agronoomiliste tavade edendamiseks olema liikmesriikidel võimalik pikendada maa-ala püsirohumaaks liigitamise aluseks olevat perioodi viielt aastalt seitsmele. Seega tuleks määruse (EL) 2021/2115 artikli 4 lõike 3 punkti c vastavalt muuta.

(6)

Põllumaa automaatne liigitamine püsirohumaaks pärast kindlaksmääratud ajavahemikku võib siiski tekitada tarbetut regulatiivset survet põllumajandustootjatele, kes soovivad, et nende maa jääks põllumaaks. Et võimaldada suuremat paindlikkust, tuleks liikmesriikidele anda õigus otsustada, kas 1. jaanuaril 2026 põllumaaks liigitatud maa jääb põllumaaks ka viie või seitsme aasta pärast. Sellisel juhul tuleks põllumajandustootjatele anda võimalus vaidlustada liikmesriigi tehtud otsus ja taotleda viie või seitsme aasta pärast uuesti oma põllumaa püsirohumaaks liigitamist. Järjepidevuse ja õiguskindluse tagamiseks peaksid selliseid paindlikkusmeetmeid rakendavad liikmesriigid muu hulgas tagama, et nende otsus ei mõjuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 70 alusel võetud kehtivaid mitmeaastaseid keskkonnakohustusi ning et toetusesaajatele antakse võimalus määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 1 osutatud taotlust liikmesriikide otsusele järgneval aastal vastavalt muuta või see tagasi võtta.

(7)

Selleks et minimeerida kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 78a loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel põllumajandustootjatele makstavate uute kriisitoetuste negatiivse mõju riski siseturule ja rahvusvahelisele kaubandusele, peaksid liikmesriigid kavandama sekkumised, mille alusel antakse liidu toetust nii, et need vastavad WTO põllumajanduslepingu 2. lisa kriteeriumidele.

(8)

Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 11 on sätestatud õliseemneid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi rakendamise mehhanism, sealhulgas sätted kavandatud väljundite suurendamise ja vähenduskoefitsientide kohta, et ei ületataks toetatavat maksimumpindala kogu liidu kohta. Nimetatud sätet tuleb muuta, et võtta arvesse kõnealuse määruse artiklis 119 käesoleva määrusega tehtud muudatusi.

(9)

Kohustuslike majandamisnõuete ning HPK standarditest koosneva tingimuslikkuse süsteemi eesmärk on aidata kaasa kestliku põllumajanduse arengule ning selleks suurendatakse toetusesaajate teadlikkust vajadusest järgida kõnealuseid põhistandardeid ja -nõudeid. Samuti on selle eesmärk suurendada ÜPP kooskõla liidu õigusega taotletavate keskkonna, rahvatervise, taimetervise ja loomade heaolu eesmärkidega. Kuna põllumajandusmaa, mida harivad väikepõllumajandustootjad, kes saavad toetusi määruse (EL) 2021/2115 artiklis 28 osutatud sekkumiste raames, on piiratud, ei too tingimuslikkuse süsteemi kohaldamine väikepõllumajandustootjate suhtes, kes haldavad enamikku liidu põllumajandusettevõtteid, märkimisväärsete kuludega võrreldes siiski piisavat kasu ning tekitab sellistele põllumajandustootjatele ja riiklikele haldusasutustele olulise halduskoormuse. Et selliseid kulusid vähendada ja nendega seotud halduskoormust leevendada, on asjakohane, et väikepõllumajandustootjate suhtes tingimuslikkuse süsteemi ei kohaldata.

(10)

Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 13 osutatud HPK standardid on osa kõnealuse määruse artiklis 12 osutatud tingimuslikkuse süsteemist. Need toetavad kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning aitavad kaitsta keskkonda, sealhulgas vett, pinnast ja ökosüsteemide elurikkust. Üldpõhimõtted, millel mahepõllumajanduslik tootmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 (8) artikli 5 kohaselt põhineb, hõlmavad looduslike maastikuelementide, nagu looduspärandisse kuuluvate paikade säilitamist ning energia ja loodusvarade, nagu vee, mulla, orgaanilise aine ja õhu vastutustundlikku kasutamist.

(11)

Määruse (EL) 2021/2115 III lisas esitatud HPK 1. standardi eesmärk on püsirohumaa säilitamine süsinikuvaru säilitamiseks. Määruse (EL) 2018/848 II lisa punktides 1.7.3 ja 1.9.1.1 rõhutatakse, kui oluline on maksimeerida rohu- ja karjamaade kasutamist, mis takistab püsirohumaa muutmist muul viisil kasutatavaks maaks; see on kooskõlas HPK 1. standardi peamise eesmärgiga säilitada püsirohumaade süsinikuvaru. Määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK 3., 5. ja 6. standardi eesmärk on vastavalt mulla orgaanilise aine sisalduse säilitamine, erosiooni piiramine ja mulla kaitse kõige kriitilisematel perioodidel. Need eesmärgid on juba saavutatud mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses kasutatavate maaharimis- ja maaviljelusviisidega, eelkõige nendega, millele on osutatud määruse (EL) 2018/848 II lisa punktis 1.9. Määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK 4. standardi eesmärk on veekogude kaitse reostuse eest. Sarnaselt on määruse (EL) 2018/848 II lisa punktide 1.5, 1.7, 1.9 ja 1.10 eesmärk vähendada veereostuse ohtu, piirates veterinaarravimite kasutamist, väetiste ja pestitsiidide kasutamist ning loomkoormust. Kogemused on näidanud, et mahepõllumajandusel on positiivne mõju seoses toitainete leostumise ja äravoolu vältimisega, mistõttu on väiksem tõenäosus, et mahepõllumajandustootja ohustaks vee kvaliteeti, seega saavutatakse HPK 4. standardi peamine eesmärk. Seepärast, võttes arvesse määruses (EL) 2018/848 sätestatud põhimõtteid ja reegleid ning mahepõllumajandussüsteemide olemasolevaid tavasid, tuleks põllumajandustootjaid, kes on sertifitseeritud vastavalt määrusele (EL) 2018/848, pidada vastavaks HPK 1., 3., 4., 5., 6. ja, nagu see on juba praegu, 7. standardile, seoses nende mahepõllumajanduslike tootmisüksustega ja üleminekuaja tootmisüksustega, nagu on määratletud määruses (EL) 2018/848. Et vähendada liikmesriikide pädevate asutuste halduskoormust, püüdes ühtlasi kohaldada kõnealust teatavate HPK standarditele vastavuse eeldust kõige asjakohasemal viisil, tuleks liikmesriikidele anda õigus otsustada, et kõnealust eeldust kohaldatakse üksnes juhul, kui määruse (EL) 2018/848 kohaselt sertifitseeritud põllumajandustootja terve põllumajanduslik majapidamine koosneb mahepõllumajanduslikest või üleminekuaja tootmisüksustest, nagu on määratletud määruses (EL) 2018/848, või mõlematest sellistest tootmisüksustest.

(12)

Selleks et parandada põllumajandustootjatele esitatavate nõuete järjepidevust ja lihtsustada HPK standardite kehtestamist liikmesriikides, tuleks muuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 13 lõiget 1, et selgitada, et liikmesriigid võivad oma ÜPP strateegiakavades sätestada HPK standardid kooskõlas kohustuslike riiklike nõuetega, tingimusel et sellised riiklikud nõuded on kooskõlas kõnealuse määruse III lisas loetletud HPK standarditega. Eelkõige tuleks selgitada, et ÜPP strateegiakavades sätestatud HPK standardid ei pea olema rangemad kui kehtivad kohustuslikud riiklikud nõuded, tingimusel et riiklikud nõuded vastavad määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK standarditele, eelkõige asjaomaste HPK standardite peamistele eesmärkidele.

(13)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 13 lõiget 2a tuleks muuta, et võimaldada liikmesriikidel näha HPK standardite rakendamisel ette ajutised erandid miinimumstandardite nõuetest ka selliste taimehaiguste või kahjurite leviku korral, mis takistavad põllumajandustootjatel kõnealuseid nõudeid asjaomasel aastal täita.

(14)

HPK 9. standard keelab muuta või künda Natura 2000 aladel asuvaid keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks liigitatud püsirohumaid. Kogemused on aga näidanud, et võib esineda erandlikke olukordi, kus sellist keskkonnatundlikku püsirohumaad kahjustavad näiteks invasiivsed võõrliigid, ning sellistes olukordades võib olla vaja võtta püsirohumaa taastamiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas teha erandeid nende kündmise keelust, tagamaks, et HPK 9. standardi nõuded aitavad kaasa elupaikade ja liikide kaitsele. Kooskõlas lihtsustamiseesmärgiga võiksid liikmesriigid riskianalüüsi alusel kasutada oma olemasolevaid kontrollisüsteeme eelkõige Natura 2000 aladel. Lisaks võivad liikmesriigid kasutada Natura 2000 majandamiskavades kehtestatud kohustuslikke nõudeid, tingimusel et need nõuded vastavad määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK 9. standardile.

(15)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 19 kohaselt võib liikmesriik määrata kuni 3 % põllumajandustootjale makstavatest otsetoetustest põllumajandustootja poolt riskijuhtimisvahendisse antavaks panuseks. Liikmesriik, kes otsustab seda võimalust kasutada, peab seda kohaldama kõikide toetusesaajate suhtes, kes saavad asjaomasel aastal otsetoetusi. Kogemused näitavad, et seda võimalust kasutavad vaid väga vähesed liikmesriigid. Liikmesriikidega peetud aruteludest nähtub, et nimetatud artikli rakendamist takistab asjaolu, et puuduvad kas liikmesriikide loodud või erakindlustuse kaudu kättesaadavad riskijuhtimisvahendid, mis oleksid kättesaadavad kõigile otsetoetusi saavatele põllumajandustootjatele. Et suurendada kõnealuse võimaluse kasutamist, on vaja muuta artiklit 19 nii, et selle rakendamine oleks paindlikum, ja kohandada seda liikmesriikides olemasolevate riskijuhtimisvahenditega. Kõnealuse muudatuse tulemusena peaks liikmesriikidel, kes otsustavad kasutada võimalust määrata kuni 3 % põllumajandustootjale makstavatest otsetoetustest põllumajandustootjate antavaks panuseks riskijuhtimisvahenditesse, olema võimalik otsustada, kas seda kohaldatakse kõigi põllumajandustootjate suhtes, kellele makstakse asjaomasel aastal otsetoetusi, või põllumajandustootjate suhtes, kelle jaoks on asjaomasel aastal olemas riskijuhtimisvahend, tingimusel et nende otsus on kooskõlas olemasolevate riskijuhtimisvahenditega.

(16)

Liikmesriikide kavandatud lihtsustatud toetuskava määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 kohase väikepõllumajandustootjate toetuse puhul vähendab sissetulekutoetuse taotlemise protsessi keerukust nii väikepõllumajandustootjate kui ka haldusasutuste jaoks. Selleks et kava oleks atraktiivsem ja rohkem väikepõllumajandustootjaid saaksid sellest kasu, tuleks suurendada kõnealuse kava alusel makstavat maksimumsummat. Et edendada nimetatud artiklis osutatud toetusi saavate väikepõllumajandustootjate osalemist kõnealuse määruse artiklis 31 osutatud ökokavades, peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta kõnealuse määruse artiklis 28 osutatud maksimaalsest toetussummast välja toetused, mida väikepõllumajandustootjad saavad ökokavade alusel.

(17)

Kui liikmesriik otsustab määruse (EL) 2021/2115 artikli 28 teise lõigu kohaselt, et kõnealuse määruse artikli 28 esimeses lõigus osutatud toetus väikepõllumajandustootjatele ei asenda kõnealuse määruse artikli 31 kohaselt kehtestatud ökokavade toetust, peaksid ökokavad jätkuvalt vastama kõigile kõnealuse määruse artikli 31 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Seda põhimõtet tuleks järgida ka kõnealuse määruse artikli 70 kohaste sekkumiste puhul seoses kõnealuse määruse artiklis 28 osutatud toetusi saavate põllumajandustootjatega. Selleks et tagada kooskõla üldpõhimõttega, et toetusi antakse üksnes selliste kohustuste jaoks, mis on rangemad tingimuslikkuse nõuetest, ning säilitada nende sekkumiste ambitsioonikus, mis moodustavad osa ÜPP keskkonna- ja kliimaaspektidest, peaksid kõnealuse määruse artiklis 28 osutatud toetusi saavad põllumajandustootjad saama toetust kõnealuse määruse artiklis 31 osutatud ökokavade alusel või kõnealuse määruse artiklis 70 osutatud sekkumiste raames üksnes juhul, kui nad vastavad kõnealuse määruse artikli 31 lõike 5 esimese lõigu punktis a sätestatud tingimustele või kõnealuse määruse artikli 70 lõike 3 esimese lõigu punktis a sätestatud tingimustele.

(18)

Tagamaks, et mõju asjaomaste põllumajandustootjate finants- ja majanduslikule olukorrale oleks piiratud, juhul kui liikmesriigid seavad suuremad keskkonna, kliima, loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsusega seotud eesmärgid, säilitades või võttes vastu riigisiseseid õigusakte, mis lähevad kaugemale liidu õiguses sätestatud vastavatest miinimumnõuetest, tuleks muuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõiget 5. Selline muudatus peaks võimaldama liikmesriikidel anda toetust seoses kohustustega, mis aitavad täita riigisisese õigusega kehtestatud kohustuslikke nõudeid, mis lähevad kaugemale liidu õiguses sätestatud miinimumnõuetest, olenemata sellest, kas need nõuded on uued või juba kehtivad. Lisaks lihtsustaks ökokavade raames kohustuste jaoks toetuse andmise perioodi piirangu kaotamine liikmesriikide ökokavade haldamist. See vähendaks vajadust teha käesoleval programmitöö perioodil ÜPP strateegiakavades ökokavade muudatusi, mis on tingitud selliste riigisiseste õigusaktide muutmisest või 24-kuulise perioodi möödumisest, mille jooksul on võimalik anda toetust kohustustele, mis aitavad kaasa selliste riigisiseste õigusaktide järgimisele.

(19)

Määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK 2. standardi eesmärk on süsinikurikaste muldade kaitse. Määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK 9. standardi eesmärk on elupaikade ja liikide kaitse, keelates Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlikeks püsirohumaadeks liigitatud püsirohumaade muutmise või kündmise. Kogemused on näidanud, et süsinikurikaste muldade ja keskkonnatundlike püsirohumaade kaitse tagamisel Natura 2000 aladel on ÜPP strateegiakavades vastavalt HPK 2. ja 9. standardi alusel sätestatud nõuded tekitanud põllumajandustootjatele ja liikmesriikidele probleeme ning et eelkõige on sattunud ohtu asjaomaste põllumajandustootjate majanduslik elujõulisus. Teatavate HPK 2. ja 9. standardiga kehtestatud nõuete, näiteks tootmise piiramise nõuete või Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade muutmise või kündmise keelu täitmine võib olla põllumajandustootjatele kulukas või oluliselt piirata nende suutlikkust oma maa kasutust muuta või kohandada. Peale selle mõjutavad HPK 2. ja 9. standard mõne liikmesriigi põllumajandustootjaid rohkem kui teisi, kuna märg- ja turbaalade või Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade osakaal liikmesriikide territooriumil on erinev. Säilitades asjakohasel juhul HPK 2. ja 9. standardi kohased nõuded, mis on kehtestatud kooskõlas kohustuslike riiklike nõuetega vastavalt käesolevale määrusele, peaks olema võimalik hüvitada põllumajandustootjatele kõnealustest standarditest tulenevate kohustuste täitmine. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta HPK 2. ja 9. standard kõnealuse määruse artikli 31 lõike 5 punktis a sätestatud nõudest välja. Nii saaksid liikmesriigid näha oma ÜPP strateegiakavades ette toetuse kõnealuse määruse artiklis 31 osutatud ökokavade raames, et aktiivsed põllumajandustootjad, keda HPK 2. ja 9. standard mõjutavad, saaksid täita kõnealuste standardite nõudeid, säilitades samas märg- ja turbaalade kaitse kõrge taseme, eelkõige nende alade süsiniku sidumise potentsiaali, ja Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade kaitse kõrge taseme.

(20)

Selleks et võimaldada mahepõllumajanduslike loomakasvatusmeetodite toetamist määruse (EL) 2021/2115 artiklis 31 osutatud ökokavade osana, peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada, et määruse (EL) 2018/848 kohaselt mahepõllumajandustavadele ja -meetoditele ülemineku või nende säilitamisega seotud kohustuste täitmiseks antavat toetust antakse iga-aastase maksena loomühikute eest. Samuti tuleks selgitada, et selliste kohustuste täitmiseks antavat toetust, millega tõhustatakse mesindusega seotud põllumajandustavasid, võib anda iga-aastase maksena mesilasperede eest, kuna see lihtsustab nende kohustustega seotud maksete arvutamist. Selleks et tagada ÜPP strateegiakavades kasutatavate määratluste sidusus, peaks määruse (EL) 2021/2115 artiklis 31 osutatud ökokavade alusel toetuse andmisel kasutatav „mesilaspere“ mõiste olema sama tähendusega kui kõnealuse määruse artikli 56 punktis b osutatud delegeeritud aktis määratletud „mesilaspere“.

(21)

Määruse (EL) 2021/2115 artiklit 48 tuleks muuta, et jätta välja viide iga-aastasele tulemuslikkuse kontrollimisele ja heakskiitmisele, pidades silmas, et käesoleva määrusega jäetakse see menetlus määrusest (EL) 2021/2116 välja.

(22)

Puu- ja köögiviljasektori tootjaorganisatsioonidel ja tootjaorganisatsioonide liitudel on oluline roll põllumajandustootjate positsiooni tugevdamisel tarneahelas. ÜPP toetus nendele organisatsioonidele on äärmiselt oluline, et tegeleda konkreetsete küsimuste ja valdkondlike eesmärkidega või tunnustada kasulikke tavasid. Seepärast on asjakohane lubada tootjaorganisatsioonidel ja tootjaorganisatsioonide liitudel, kes rakendavad oma rakenduskavades üht või mitut sektoripõhist sekkumist, mis on seotud määruse (EL) 2021/2115 artikli 46 punktis d, e, f, h, i või j osutatud eesmärkidega, saada kasu kõnealuse määruse artikli 52 lõikes 2 osutatud liidu finantsabi suurendatud ülempiirist, tingimusel et kõnealuse määruse artikli 52 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud piirmäärasid ületavat summat kasutatakse üksnes selliste sektoripõhiste sekkumiste rahastamiseks.

(23)

Määruse (EL) 2021/2115 artiklit 69 tuleks muuta, et viia kõnealuse artikli punktis e osutatud maaelu arengu edendamisse sekkumise viisi nimetus kooskõlla kõnealuse määruse artikli 75 muudatustega ning lisada kõnealuse määruse artiklis 78a osutatud uue sekkumisviisi nimetus.

(24)

Tagamaks, et mõju asjaomaste põllumajandustootjate finants- ja majanduslikule olukorrale oleks piiratud, kui liikmesriigid seavad suuremad keskkonna, kliima, loomade heaolu ja antimikroobikumiresistentsusega seotud eesmärgid, säilitades või võttes vastu riigisiseseid õigusakte, mis lähevad kaugemale liidu õiguses sätestatud vastavatest miinimumnõuetest, tuleks muuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 70 lõiget 3. Selline muudatus peaks võimaldama liikmesriikidel anda toetust seoses kohustustega, mis aitavad täita liikmesriigi õigusega kehtestatud kohustuslikke nõudeid, mis lähevad kaugemale liidu õiguses sätestatud miinimumnõuetest, olenemata sellest, kas need nõuded on uued või juba kehtivad. Lisaks lihtsustaks põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste jaoks toetuse andmise perioodi piirangu kaotamine liikmesriikide kõnealuste kohustuste haldamist. See vähendaks vajadust teha käesoleval programmitöö perioodil ÜPP strateegiakavades sekkumiste muudatusi, mis on tingitud selliste riigisiseste õigusaktide muutmisest või 24-kuulise perioodi möödumisest, mille jooksul on võimalik toetust anda kohustustele, mis aitavad kaasa selliste riigisiseste õigusaktide järgimisele.

(25)

Kogemused on näidanud, et ÜPP strateegiakavades HPK 2. ja 9. standardi alusel sätestatud nõuded on tekitanud põllumajandustootjatele ja liikmesriikidele suuri probleeme, eelkõige on vastavalt süsinikurikaste muldade ja keskkonnatundlike püsirohumaade kaitse tagamisel Natura 2000 aladel sattunud ohtu asjaomaste põllumajandustootjate majanduslik elujõulisus. Teatavate HPK 2. ja 9. standardiga kehtestatud nõuete täitmine, näiteks tootmise piiramise nõuded või Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade muutmise või kündmise keeld, võib olla põllumajandustootjatele kulukas või oluliselt piirata nende suutlikkust oma maa kasutust muuta või kohandada. Peale selle mõjutavad HPK 2. ja 9. standard mõne liikmesriigi põllumajandustootjaid rohkem kui teisi, kuna märg- ja turbaalade või Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade osakaal liikmesriikide territooriumil on erinev. Säilitades asjakohasel juhul HPK 2. ja 9. standardi kohased nõuded, mis on kehtestatud kooskõlas kohustuslike riiklike nõuetega vastavalt käesolevale määrusele, peaks olema võimalik hüvitada põllumajandustootjatele kõnealustest standarditest tulenevate kohustuste täitmine. Seepärast peaks liikmesriikidel olema võimalik jätta HPK 2. ja 9. standard määruse (EL) 2021/2115 artikli 70 lõike 3 punktis a sätestatud nõudest seoses kõnealuse määruse artiklil 70 põhinevate sekkumistega välja. Nii saaksid liikmesriigid näha oma ÜPP strateegiakavades ette toetust kõnealuse määruse artiklis 70 osutatud sekkumiste raames, et põllumajandustootjad ja teised toetusesaajad, keda HPK 2. ja 9. standard mõjutavad, saaksid täita kõnealuste standardite nõudeid, säilitades samas vastavalt märg- ja turbaalade kaitse kõrge taseme, eelkõige nende alade süsiniku sidumise potentsiaali, ning Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade kaitse kõrge taseme.

(26)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 70 lõike 8 kohaselt peavad liikmesriigid kehtestama ainult hektaripõhise toetuse, kui toetust antakse põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste jaoks või kohustuste jaoks, mille eesmärk on minna üle mahepõllumajanduse tavadele ja meetoditele või neid säilitada. Selleks et tagada kooskõla kõnealuse määruse artiklis 31 osutatud ökokavade raames antava toetusega, peaks liikmesriikidel olema võimalik anda põhjendatud juhtudel toetust selliste kohustuste täitmiseks toetusena loomühiku kohta. Et hõlbustada mesinduse puhul keskkonnale kasulikke tegevusi, peaks olema võimalik anda toetust põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste või mahepõllumajandusele ülemineku või mahepõllumajanduse säilitamise kohustuste täitmiseks toetusena mesilaspere kohta. ÜPP strateegiakavades kasutatavate määratluste sidususe tagamiseks peaks nende kohustuste täitmiseks toetuse andmisel kasutatav „mesilaspere“ mõiste olema sama tähendusega kui „mesilaspere“, mis on määratletud määruse (EL) 2021/2115 artikli 56 punktis b osutatud delegeeritud määruses.

(27)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 72 lõikes 5 on sätestatud reeglid toetuste arvutamiseks piirkondlike ebasoodsate tegurite puhul, et hüvitada lisakulud ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud teatavate kohustuslike nõuete järgimisest, mis on rangemad kui asjaomased HPK standardid. See ei hõlma toetuse andmist HPK asjakohastest standarditest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite hüvitamiseks. Teatavate HPK 2. standardi alusel kehtestatud nõuete täitmine võib siiski olla põllumajandustootjatele kulukas, kuna märkimisväärsed maakasutuspiirangud on põhjustanud tootmispiiranguid. Selleks et integreerida teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevate piirkondlike ebasoodsate tegurite eest makstavate toetuste arvutamisesse kulud, mis tulenevad HPK 2. standardi järgimisest, peaks liikmesriikidel olema võimalik lisada sellistesse arvutustesse HPK kõnealuse standardi nõuetest tulenevad ebasoodsad tegurid.

(28)

Tagamaks, et põllumajandustootjatele jääks rohkem aega ja paindlikkust liidu õigusega kehtestatud uute nõuetega kohanemiseks üha keerulisemate geopoliitiliste pingete, struktuursete probleemide ja muu hulgas kõrgete energia- ja sisendhindadega seotud majandusraskuste kontekstis, tuleks muuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõiget 5. Kõnealuse muudatusega tuleks pikendada ajavahemikku, mille jooksul saab toetust anda kõnealuste uute nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemiseks, 24 kuult 36 kuule alates kuupäevast, mil need nõuded muutuvad põllumajandusliku majapidamise jaoks kohustuslikuks.

(29)

Liidu põllumajandussektor seisab silmitsi demograafiliste raskustega, sest tööjõud vananeb. Kuigi noorte põllumajandustootjate arvu suurendamine on põllumajanduse kestliku tuleviku seisukohast väga tähtis, on noortel põllumajandustootjatel uue majandustegevusega alustamine ja selle arendamine põllumajandussektoris rahaliselt keeruline. Et neil oleks lihtsam tegevust alustada, tuleks uute liidu standardite täitmiseks vajalike investeeringute rahastamiskõlblikkuse perioodi noorte põllumajandustootjate puhul pikendada.

(30)

Liidu toidusüsteemi konkurentsivõime ja kestlikkuse tugevdamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid ja ettevõtete arendamist. Eelkõige tuleks soodustada selliste väikeste põllumajandusettevõtete arendamist, kus esineb spetsiifilisi probleeme ja mis on eeldatavalt majanduslikult elujõulised. Samas on halduskoormuse vähendamiseks vaja lihtsustada väikestele põllumajandusettevõtetele antava toetusega seotud menetlust. Nende vajaduste rahuldamiseks on asjakohane muuta määruse (EL) 2021/2115 artiklit 75, et lisada väikeste põllumajandusettevõtete arendamine sekkumiste hulka, mida liikmesriigid saavad toetada, ning näha sellise sekkumise jaoks ette 75 000 euro suurune kindlasummaline toetus. Järjepidevuse huvides peaksid liikmesriigid kõnealuse määruse artikli 73 lõike 4 punkti b kohaste investeeringute puhul ja kõnealuse määruse artikli 75 kohase ettevõtluse arendamise eesmärgil määratlema väikesed põllumajandusettevõtted ühtemoodi.

(31)

Riskijuhtimismeetmed on põllumajandustootjate vastupanuvõime suurendamisel väga kasulikud ja seetõttu tuleks neid rohkem rakendada. Kogemused on siiski näidanud, et kehtivad reeglid on liiga jäigad, et seda sekkumisviisi täielikult ära kasutada. Eelkõige näib, et praegune kahjude arvutamise valem ei ole kohandatud teatavate toetusesaajate konkreetse olukorraga, näiteks noored põllumajandustootjad, püsikultuuridega maa-alad või muud põhjendatud juhud, mille puhul ei ole kahjude arvutamise valem asjakohane. Selleks et suurendada määruse (EL) 2021/2115 artikli 76 kohaste riskijuhtimisvahendite kasutuselevõttu ja kasutamist, peaks liikmesriikidel olema suurem paindlikkus kahjude arvutamisel selliste toetusesaajate või põllukultuuride puhul, võimaldamaks neil võtta arvesse nende konkreetset olukorda.

(32)

Tõhusa abi tagamiseks põllumajandustootjatele, kelle toodangut on kahjustanud loodusõnnetused, ebasoodsad ilmastikutingimused või muud katastroofid, nagu loomataudi puhangud ja karantiinsete taimekahjustajate puhangud, peaks liikmesriikidel olema võimalik pakkuda kriisitoetusi maaelu arengu edendamise sekkumiste kaudu. Selliste toetusviiside puhul peaks liikmesriikidel olema piisavalt paindlikkust sekkumiste kavandamisel. Hüvitatava toodangu kao arvutamisel peaks liikmesriikidel olema võimalik kasutada indekseid ja võtta arvesse hiljutisi hinnamuutusi, et arvutused kajastaksid tegelikku turuväärtust. Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite usaldusväärne finantsjuhtimine, peaksid liikmesriigid tagama, et kogu hüvitis, mida põllumajandustootja saab koos muude liidu või riiklike toetustega (sealhulgas täiendav riiklik rahastamine), ning rahastamisega erakindlustusest või muudest riskijuhtimiskavadest, ei too kaasa ülemäärast hüvitamist ega topeltrahastamist.

(33)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 79 lõikes 1 on sätestatud reeglid, mille alusel korraldusasutused kehtestavad valikukriteeriumid teatavate sekkumisviiside puhul. Loetelu sekkumisviisidest, mille puhul liikmesriigid peavad kasutama valikukriteeriume, tuleks muuta, et võtta arvesse kõnealuse määruse artiklis 75 osutatud sekkumisviiside muudatusi.

(34)

Määruse (EL) 2021/2015 artiklis 80 on sätestatud ÜPP rahastamisvahendeid käsitlevad normid ja põhimõtted. Kõnealuse määruse artikli 80 lõikega 2 tagatakse rahastamisvahendite osas kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060 (9). Selleks et veelgi tugevdada ÜPP rahastamisvahendite ja muude määrusega (EL) 2021/1060 reguleeritud rahastamisvahendite rakendamise ja kontrolli koostoimet, tuleks muuta määruse (EL) 2021/2115 artiklit 80, tagamaks, et rahastamisvahendite kontrolljäljega seotud nõuded on määruses (EL) 2021/2115 ja määruses (EL) 2021/1060 samad.

(35)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 80 lõikes 3 on sätestatud maksimaalne kohaldatav toetuse kogusumma brutoekvivalent Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 42 kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste rahastamise korral. Et tagada kooskõla riigiabi andmise üldise korra uute muudatustega vastavalt komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (10) artikli 3 lõikele 2, tuleb ülemmäära vastavalt suurendada. Lisaks tuleks võrdlusperioodi puhul muuta „eelarveaastad“„aastateks“, et viia see kooskõlla määruse (EL) 2023/2831 artikli 3 lõikega 2. Seoses käibekapitali jaoks antava abiga tegevuste puhul, mis jäävad väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala, tuleks jätkuvalt kohaldada üldisi riigiabi norme.

(36)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 80 lõikes 5 on kindlaks määratud kulude rahastamiskõlblikkus, kui toetust antakse rahastamisvahendite kaudu. Selleks et tagada selgus ja võrdne kohtlemine kõigi määrusega (EL) 2021/1060 reguleeritud rahastamisvahendite puhul, tuleks muuta määruse (EL) 2021/2115 artikli 80 lõiget 5, et sätestada rahastamiskõlblikkuse reeglid seoses käibemaksuga.

(37)

Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 81 on sätestatud reeglid ja tingimused, mille alusel saavad liikmesriigid EAFRD eraldised paigutada ümber Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (11) loodud programmi „InvestEU“. Selleks et tagada määruse (EL) 2021/523 artikli 10a lõike 4 kohaste uute võimaluste parim võimalik kasutamine, tuleks muuta määruse (EL) 2021/2115 artiklit 81.

(38)

Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 83 on sätestatud lihtsustatud kuluarvestuse arvutamise ja kohaldamise reeglid. Investeeringute ja muude maaelu arengu edendamise sekkumiste rakendamise lihtsustamiseks ja hoogustamiseks ning lihtsustatud kuluarvestuse kasutamise suurendamiseks peaks olema võimalik kasutada määrusega (EL) 2021/1060 kehtestatud arvutusmeetodeid, ilma et oleks vaja esitada täiendavaid põhjendusi.

(39)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud reeglid ÜPP strateegiakavade muutmisest tulenevate kulude rahastamiskõlblikkuse kohta vastavalt EAGFi ja EAFRD osaluse puhul. Et lihtsustada kulude rahastamiskõlblikkuse reegleid, parandada EAGFi ja EAFRD vahelist koostoimet ning suurendada liikmesriikide paindlikkust ÜPP strateegiakavadesse tehtavate EAGFiga seotud muudatuste jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisel, on asjakohane lubada selliste kulude rahastamiskõlblikkust, mis tulenevad ÜPP strateegiakava heakskiidetud strateegilisest muudatusest EAGFi osaluses alates muudatuse jõustumise kuupäevast, mille asjaomane liikmesriik on kehtestanud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 119 lõikega 8, kuid mitte varem kui alates komisjonile muutmistaotluse esitamise kuupäevast. ÜPP strateegiakavade muude EAGFiga seotud muudatuste puhul peaksid kulud olema EAGFi toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud alates kuupäevast, mil komisjonile teatatakse muudatusest, nagu on sätestatud käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 9.

(40)

Et tagada piisav rahastus uuele sekkumisviisile, mis on ette nähtud loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel makstava kriisitoetusena, peaks liikmesriikidel olema võimalik reserveerida kõnealuse sekkumisviisi jaoks teatav osa EAFRD vahenditest. Kuid selleks, et tagada piisavate rahaliste vahendite olemasolu muude ÜPP prioriteetide elluviimiseks, peaks kõnealune osa piirduma igale liikmesriigile kättesaadava maksimaalse aastase summaga, mis vastab 3 %-le otsetoetuste ja EAFRD rahastuse kogusummast aastas.

(41)

Võttes arvesse nende eripära, tuleks uus sekkumisviis, mis on ette nähtud loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel põllumajandustootjatele makstava kriisitoetusena, vabastada kohustusest panustada määruse (EL) 2021/2115 I lisas loetletud tulemusnäitajatesse.

(42)

On asjakohane lubada äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikidel kanda osa äärepoolseimatele piirkondadele maaelu arenguks eelnevalt eraldatud vahenditest üle kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmide (edaspidi „POSEI programmid“) kaudu rahastatavate meetmete kasuks. Selline paindlikkus peaks suurendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 228/2013 (12) POSEI programmidele ette nähtud maksimaalseid rahaeraldisi summa ulatuses, mis kantakse maaelu arengu rahastamispaketist üle kõnealustesse programmidesse.

(43)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 4 on sätestatud, et komisjon kiidab heaks liikmesriikide esitatud ÜPP strateegiakavade muutmise taotlused. Kõnealuse määruse artikli 119 lõike 9 kohaselt võivad liikmesriigid teha ja kohaldada oma ÜPP strateegiakava elementides seoses kõnealuse määruse III jaotise IV peatüki kohase sekkumisega muudatusi. Need muudatused sisalduvad järgmises ÜPP strateegiakavade muutmise taotluses, mille komisjon peab heaks kiitma. Kogemused on näidanud, et isegi kui muudatused ei muuda ÜPP strateegiakavade strateegilist suunitlust, sisaldavad muudatused sageli mitmeid tehnilisi elemente, mis muudavad need liikmesriikidele keeruliseks ja koormavaks, põhjustades heakskiitmismenetlustes viivitusi. See takistab ÜPP strateegiakavade õigeaegset ja tulemuslikku kohandamist muutuva majandusolukorraga ning põllumajandustootjate ja teiste toetusesaajate vajaduste arvestamist liikmesriikides ning mõjutab negatiivselt nende ÜPP strateegiakavade rakendamist. Et muutmismenetlusi lihtsustada ja tõhustada, eelkõige ÜPP strateegiakavade selliste elementide puhul, mis ei ole strateegilist laadi, tuleks komisjoni heakskiitu nõuda üksnes ÜPP strateegiakavade strateegiliste muudatuste puhul. Selleks tuleks määruses (EL) 2021/2115 määratleda ÜPP strateegiakavade oluliste elementide muudatustena käsitatavad strateegilised muudatused, mis mõjutavad märkimisväärselt nende kavade strateegiat ja sekkumisloogikat, sealhulgas rahaeraldiste ülekandmine EAFRD ja EAGFi vahel, maksimaalsed ja minimaalsed rahaeraldised ning sihtväärtuste kavade ja finantskavade muudatused. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha ja kohaldada kõiki muid muudatusi oma ÜPP strateegiakavas, kui nad on neist komisjonile teatanud. Komisjonil ei ole vaja selliseid muudatusi heaks kiita.

(44)

Et tagada ÜPP strateegiakavade kooskõla ÜPP õigusraamistikuga, peaks komisjonil olema õigus esitada teatatud muudatuste suhtes vastuväiteid, kui ta leiab, et need muudatused ei ole kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115 või määrusega (EL) 2021/2116 või nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega. Et tagada põllumajandustootjatele ja teistele toetusesaajatele õiguskindlus, peaksid liikmesriigid, kui nad on saanud komisjoni vastuväite teatatud muudatuse kohta, kõnealust muudatust mitte kohaldama ja eemaldama sellise muudatuse komisjonile esitatud muudetud ÜPP strateegiakavast. Selliste muudatustega seotud kulud ei tohiks samuti olla rahastamiskõlblikud EAGF või EAFRD toetuse saamiseks. Kogemused näitavad, et liikmesriikide poolt ÜPP strateegiakavadesse esitatavad muudatused võivad olla keerukad ja arvukad. Seepärast peaks komisjonile jääma mõistlik ajaperiood teatatud muudatuste hindamiseks ja vajaduse korral neile vastuväidete esitamiseks. Liikmesriikidel peaks olema võimalik esitada muudatused, mille kohta komisjon esitas vastuväiteid, heakskiitmiseks käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 2 osutatud strateegilise muutmise taotluse osana. See peaks tagama, et need muudatused jõustuvad õiguslikult üksnes juhul, kui need on kooskõlas määrusega (EL) 2021/2115 ja määrusega (EL) 2021/2116 ning nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.

(45)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõike 8 kolmandas lõigus on sätestatud, et liikmesriigid määravad kindlaks EAGFiga seotud ÜPP strateegiakavade muudatuste jõustumise kuupäeva. Kõnealune kuupäev peaks olema hilisem kui komisjoni poolt muutmise taotlusele heakskiidu andmise kuupäev. Selleks et suurendada liikmesriikide paindlikkust ÜPP strateegiakavade EAGFiga seotud strateegiliste muudatuste jõustumise kuupäevade kehtestamisel ning suurendada koostoimet ÜPP strateegiakavade EAGFiga seotud strateegiliste muudatuste ja EAFRDga seotud muudatuste suhtes kohaldatavate reeglite vahel, peaks liikmesriikidel olema võimalik kehtestada ÜPP strateegiakavade strateegiliste muudatuste jõustumise kuupäev selliselt, et see jääks komisjonile käesoleva määrusega muudetud määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 2 osutatud strateegilise muudatuse taotluse esitamise kuupäeva ja komisjoni poolt taotluse heakskiitmise kuupäeva vahele.

(46)

Määruse (EL) 2021/2115 artikliga 120 tagatakse, et ÜPP strateegiakavasid ajakohastatakse, et võtta arvesse muudatusi, mis on tehtud kõnealuse määruse XIII lisas loetletud keskkonna- ja kliimaalastesse seadusandlikesse aktidesse, mille eesmärkide saavutamisele ÜPP strateegiakavad peaksid kaasa aitama ja millega need peaksid olema kooskõlas. Selleks peavad liikmesriigid hindama, kas nende ÜPP strateegiakava tuleks muuta, ja esitama vajaduse korral muutmistaotluse, kui mõnda õigusakti muudetakse. Et vältida tarbetuid haldusmenetlusi ÜPP strateegiakavade rakendamise hilises etapis, tuleks määruse (EL) 2021/2115 artikkel 120 välja jätta.

(47)

Määruse (EL) 2021/2115 artiklit 122 tuleks muuta, et kajastada kõnealuse määruse artikli 119 muudatusi, mis on tehtud käesoleva määrusega.

(48)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 124 lõiget 4 tuleks muuta, et seirekomisjon saaks esitada oma arvamuse kõigi EAGFiga seotud muudatuste jõustumise kuupäeva kohta, tagamaks, et põllumajandustootjatel ja toetusesaajatel on piisavalt aega kavandatud muudatusi arvesse võtta.

(49)

Määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 on sätestatud iga-aastaste tulemusaruannete sisu ja menetlust käsitlevad nõuded, mis on määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 osutatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise aluseks. Pidades silmas käesoleva määrusega iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetluse kaotamist määrusest (EL) 2021/2116, tuleks neid nõudeid muuta. Sellise muudatusega tuleks hõlmata üksnes selle menetluse jaoks nõutava teabe väljajätmine, näiteks teave tegelike ühikusummade kohta ja põhjendused, mille peavad esitama liikmesriigid, kui tegelikud ühikusummad ületavad ÜPP strateegiakavades sätestatud vastavaid kavandatud ühikusummasid.

(50)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 lõiget 7 on vaja selgitada, et tugevdada seost iga-aastase tulemusaruande ja kõnealuse määruse artiklis 135 osutatud iga kahe aasta tagant toimuva tulemuslikkuse hindamise vahel seoses sellega, et iga-aastasesse tulemusaruandesse tuleb iga kahe aasta tagant toimuva tulemuslikkuse hindamise jaoks lisada vahe-eesmärkidest mahajäämuse põhjendused.

(51)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 134 lõike 13 kohaselt võib komisjon esitada tähelepanekuid vastuvõetavate iga-aastaste tulemusaruannete kohta ühe kuu jooksul pärast nende esitamist. Kogemused on näidanud, et kõnealuse määruse artikli 134 lõike 3 kohast iga-aastase tulemusaruande vastuvõetavuse hindamist ja esitatud iga-aastase tulemusaruande põhjalikku hindamist ei saa teha paralleelselt. Seepärast on vaja kõnealuse määruse artikli 134 lõikes 13 osutatud kuupäev, millest alates arvestatakse tähelepanekute esitamise tähtaega, muuta kuupäevaks, mil iga-aastane tulemusaruanne muutub vastuvõetavaks vastavalt kõnealuse määruse artikli 134 lõikele 3.

(52)

Määruse (EL) 2021/2115 artikli 159 kohaselt peab komisjon vaatama 31. detsembriks 2025 läbi kõnealuse määruse XIII lisas esitatud seadusandlike aktide loetelu ja tegema vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud, et lisada sellesse loetellu täiendavaid seadusandlikke akte. Pidades silmas kõnealuse määruse artikli 120 väljajätmist, tuleks kõnealuse määruse artikkel 159 käesoleva määrusega samuti välja jätta, et tagada ÜPP strateegiakavade sidusus ja stabiilsus ning et ametiasutused, põllumajandustootjad ja muud toetusesaajad saaksid ÜPP strateegiakavasid jätkuvalt rakendada.

(53)

Määruse (EL) 2021/2115 I lisas on sätestatud kõnealuse määruse artikli 7 kohased mõju-, tulemus- ja väljundnäitajad. Kõnealuse määruse I lisas esitatud tabel „Iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine – VÄLJUND. Sekkumisviisid ja nende väljundnäitajad“ tuleks asendada, et lisada väljundnäitajad, mis on seotud uue sekkumisviisi ja muudetud sekkumisviisidega, ning võtta arvesse määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 sätestatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise väljajätmist käesoleva määrusega.

(54)

Määruse (EL) 2021/2115 II lisas on loetletud WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohased punktid kõnealuse määruse iga sekkumisliigi kohta. Uus sekkumisviis, mis on ette nähtud loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel põllumajandustootjatele makstava kriisitoetusena, tuleks seega lisada kõnealusesse II lisasse.

(55)

Määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK 1. standardi eesmärk on püsirohumaa säilitamine süsinikuvaru säilitamiseks, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajanduslike majapidamiste rühma ja põllumajandusliku majapidamise tasandil 2018. võrdlusaastaga võrreldes, kusjuures suurim vähenemine võrdlusaastaga võrreldes on 5 %. Põllumajandusettevõtetes, eeskätt loomakasvatussektoris, võivad programmitöö perioodil 2023–2027 toimuda struktuurimuutused, millega võivad kaasneda kiired muutused maakasutuses põllumajandusettevõtte tasandil, eelkõige selleks, et leevendada kliimamuutuste mõju sööda ja kuivsööda kättesaadavusele. Selline struktuurimuutus võib olemasolevates andmetes siiski kajastuda alles viivitusega. Sellised struktuurimuutused võivad põllumajandusettevõtetes põhjustada püsirohumaade aastase suhtarvu kõikumisi võrreldes võrdlusaastaga 2018. Neid kõikumisi silmas pidades ja selleks, et hõlbustada HPK 1. standardi rakendamist, tuleks püsirohumaa suhtarvu vähendamise maksimaalset protsendimäära võrreldes võrdlusaastaga 2018 suurendada 10 %-ni, et liikmesriigid saaksid võtta arvesse suundumisi programmitöö perioodil 2023–2027 ja põllumajandusettevõtete vajadusi, eelkõige loomakasvatussektoris.

(56)

Määruse (EL) 2021/2115 III lisas loetletud HPK 4. standardi eesmärk on jõgede kaitse reostuse ja äravoolu eest vooluveekogude äärde puhverribade rajamisega. Kogemused on näidanud, et liikmesriikidel peaks olema võimalik viia kõnealuses HPK standardis kasutatud mõiste „vooluveekogu“ määratlus kooskõlla vooluveekogu määratlusega liikmesriikide õigusaktides, sealhulgas liidu õigust rakendavates riigisisestes õigusaktides, mis on osa kõnealuse määruse III lisas loetletud kohustuslikest majandamisnõuetest. Liikmesriikide poolt HPK 4. standardi kohaldamisel kasutatav vooluveekogu määratlus peaks siiski olema kooskõlas kõnealuse HPK standardi peamise eesmärgiga, eelkõige selleks, et vähendada ohtu, et HPK standardi kohaldamisalast jäetakse välja väiksemad vooluveekogud, mis võivad kanda reostust allavoolu.

(57)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõiget 1, kus on sätestatud igakuiseid makseid käsitlevad reeglid, ja artikli 32 lõiget 8, kus on sätestatud vahemakseid käsitlevad reeglid, tuleks muuta, et võtta arvesse kõnealuse määruse artiklis 54 sätestatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise väljajätmist käesoleva määrusega. Lisaks tuleks muuta määruse (EL) 2021/2116 artikli 21 lõiget 2, tagamaks, et pärast käesoleva määrusega määruse (EL) 2021/2115 artikli 86 lõikesse 2 ja artikli 119 lõikesse 8 tehtud muudatusi deklareeritakse komisjonile kulud, mis muutuvad EAGFi toetuse saamiseks rahastamiskõlblikeks alates muudatuse jõustumise kuupäevast, mis eelneb muudatuse heakskiitmisele komisjoni poolt, kuid on pärast kuupäeva, mil muutmistaotlus komisjonile esitati, alles pärast seda, kui komisjon on muudatuse kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikega 10 heaks kiitnud. Selleks peaks olema võimalik deklareerida kulusid, mida ei saa asjaomasel kuul deklareerida, kuna muudatus ei ole veel heaks kiidetud, sama eelarveaasta järgnevatel kuudel või hiljemalt kõnealuse eelarveaasta raamatupidamise aastaaruandes, mis saadetakse komisjonile kõnealusele eelarveaastale järgneva aasta 15. veebruariks. Muudatuse jõustumise kuupäeva kindlaksmääramisel ja tagamaks, et kõik muudatusest tulenevad kulud seoses toetusesaajatele juba tehtud maksetega on veel võimalik deklareerida asjaomase eelarveaasta jooksul, peaksid liikmesriigid võtma arvesse määruse (EL) 2021/2115 artiklis 119 sätestatud heakskiitmismenetluse tähtaegu.

(58)

Määruse (EL) 2021/2116 artiklit 40 maksete peatamise kohta seoses iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmisega, tuleb muuta, et võtta arvesse kõnealuse määruse artiklis 54 sätestatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise väljajätmist käesoleva määrusega.

(59)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 lõikes 2 on sätestatud, et liikmesriigid võivad teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetuste vormis sekkumiste puhul ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 229/2013 (13) IV peatükis osutatud meetmete puhul ning ettemakseid kuni 75 % ulatuses määruse (EL) 2021/2115 kohaste pindala- ja loomapõhiste maaelu arengu sekkumiste puhul. Määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 lõike 6 kohaselt võtab komisjon asjakohasel juhul liikmesriigi taotlusel eriolukorras vastu rakendusaktid, millega tehakse erand kõnealuse määruse artikli 44 lõikest 2, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik. Liikmesriigid on taotlenud käesoleva programmitöö perioodi iga aasta, st 2023, 2024 ja 2025 jaoks erandeid määruse (EL) 2021/2116 artikli 44 lõikest 2, et võimaldada suuremat ettemaksete määra. Nende erandite põhjused on olnud mitmesugused, sealhulgas sõjaline konflikt Euroopas ja Lähis-Idas, ebasoodsad ilmastikutingimused ja erakorralised ilmastikunähtused ning põllumajandustootjate sisendihindade ja inflatsiooni ettenägematu tõus koos põllumajandustoorme suhteliselt madalate hindadega. Kuna täiendav surve 2026. või 2027. aastal tõenäoliselt ei kao, on lihtsustamise huvides asjakohane muuta määruses (EL) 2021/2116 sätestatud ettemaksete maksimummäärasid jäädavalt, et võimaldada kehtiva programmitöö perioodi järelejäänud osa jooksul kõrgema määra maksmist.

(60)

Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 53 on sätestatud, et komisjon võtab kõnealuse määruse artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punktides a ja d osutatud teabe alusel rakendusaktidega vastu otsuse akrediteeritud makseasutuste raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta seoses kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kuludega. Määruse (EL) 2021/2116 artiklit 53 tuleks muuta, et võtta arvesse määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 sätestatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise väljajätmist käesoleva määrusega.

(61)

Määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 on sätestatud, et kui kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 6 osutatud kuludele, mis vastavad määruse (EL) 2021/2115 III jaotises osutatud sekkumisele, ei ole määruse (EL) 2021/2116 artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 10 ning määruse (EL) 2021/2115 artiklis 134 osutatud iga-aastases tulemusaruandes esitatud vastavat väljundit, peab komisjon enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 15. oktoobrit vastu võtma rakendusaktid, milles määratakse kindlaks summad, mille võrra liidu rahastamist vähendatakse. Iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise rakendamise esimesel aastal ning selle teise aasta ettevalmistamise käigus saadud kogemused näitavad, et kohustus ette valmistada ja esitada iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise jaoks vajalikku teavet ning kontrollimise ja heakskiitmise menetlus tekitab liikmesriikidele ebaproportsionaalset halduskoormust. Liikmesriikide halduskoormuse leevendamiseks tuleks määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 sätestatud iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine kaotada. Kõnealuse määruse artikli 37 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõue, et makseasutuste kantud kulud peavad vastama vastavale väljundile, on hõlmatud kõnealuse määruse artiklis 55 osutatud vastavuse kontrolliga.

(62)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 37 lõike 1 punkti b alapunkti ii kohast nõuet, et kulud on kantud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega, kontrollivad makseasutused ja igal aastal sertifitseerimisasutused ning komisjon, vaadates järeldustel põhinevate järelmeetmete osana läbi sertifitseerimisasutuse arvamused ja aruanded, ja samuti kõnealuse määruse artiklis 55 osutatud vastavuse kontrolli käigus. Need menetlused annavad vajaliku kindluse, et tegelikud väljundid saavutatakse kooskõlas liidu õigusega. Koos määruse (EL) 2021/2115 artiklis 135 osutatud iga kahe aasta tagant toimuva tulemuslikkuse hindamisega tagavad need menetlused ka selle, et liikmesriigid saavutavad kõnealuse määruse artikli 109 lõike 1 punktis a osutatud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused, mille liikmesriigid on oma ÜPP strateegiakavades tulemussüsteemide osana kehtestanud. Seepärast tuleks määruse (EL) 2021/2116 artikkel 54 välja jätta.

(63)

Õigusnormide rikkumise ja finantskorrektsioonide kontekstis tuleb saavutada ÜPP rahastamisvahendite ja muude eelarve jagatud täitmise raames võetavate poliitikameetmete rahastamisvahendite täiendav kooskõla, kui rahastamisvahendeid rakendavad asutused tõendavad, et teatavad tingimused on kumulatiivselt täidetud. Seepärast tuleb määruse (EL) 2021/2116 artiklit 57 muuta, et tagada kooskõla määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõikega 6.

(64)

Põllumajandustootjad on korduvalt kurtnud surve üle, mis tuleneb vajadusest läbida mitu kontrolli aastas. Liikmesriikidel on juba võimalus koondada mitu kontrolli üheks kontrollkäiguks. Selleks et vähendada kohapealsete kontrollkäikude arvu põllumajandusettevõtte kohta ja seeläbi leevendada toetusesaajate halduskoormust, ei tohiks liikmesriigid võimaluse korral valida toetusesaajat, kes on selleks aastaks juba välja valitud kohapealse kontrolli jaoks, välja arvatud juhul, kui asjaolud nõuavad järgnevat kontrolli, et tagada liidu finantshuvide kaitse. Lisaks ei tohiks selline vähendamine mõjutada kontrollide taset. Seetõttu tuleks määruse (EL) 2021/2116 artikli 60 lõiget 1 vastavalt muuta.

(65)

Määruse (EL) 2021/2116 artikli 67 lõiget 1 tuleks muuta, et jätta välja viide kõnealuse määruse artiklis 54 osutatud iga-aastasele tulemuslikkuse kontrollimisele ja heakskiitmisele.

(66)

Saadud kogemused näitavad, et maatükkide identifitseerimise süsteemi (LPIS), georuumilise taotluse süsteemi (GSA) ja pinnaseiresüsteemi (AMS) kvaliteedi hindamised tuleks ühendada. Kuna need süsteemid on omavahel lahutamatult seotud, on keeruline hinnata ühe süsteemi kvaliteeti, arvestamata selle mõju teistele. Lisaks väheneks kõnealuste süsteemide kvaliteedihindamiste ühendamisel liikmesriikide ametiasutuste töökoormus seoses kontrollimenetluste ja aruandluskohustustega. Peale selle oleks liikmesriikidele eeliseks võimalus teha vajaduse korral ettepanek võtta üksainus parandusmeede, mis hõlmaks kolme kõnealust süsteemi, suurendades seeläbi nende tõhusust. Selleks tuleks määrusesse (EL) 2021/2116 lisada uus artikkel ja asjaomaseid viiteid tuleks vastavalt muuta.

(67)

Rakendamise esimeste aastate põhjal näib olevat üleliigne teha kohapealseid kontrolle sekkumiste puhul, mida jälgitakse Copernicuse Sentineli satelliidiandmetega või muude vähemalt samaväärsete andmetega, kuna see tekitab liikmesriikidele ja põllumajandustootjatele põhjendamatut koormust. Seepärast ei peaks liikmesriigid olema kohustatud tegema selliste toetuskõlblikkuse tingimuste puhul kohapealseid kontrolle, sealhulgas tehnoloogia abil tehtavaid kaugkontrolle. Seetõttu tuleks määruse (EL) 2021/2116 artiklit 72 vastavalt muuta.

(68)

Tingimuslikkuse kontrollisüsteemi kohaldamisel, sealhulgas vastavusmenetluste kaudu saadud kogemused on näidanud, et teatavad tingimused on tarbetult jäigad, tekitavad liikmesriikidele põhjendamatut koormust ega suurenda tingimata liidu vahendite kaitset. Selleks et ühtlustada kontrollisüsteemi ja vähendada halduskoormust, säilitades samas süsteemi tulemuslikkuse tingimuslikkuse nõuete täitmise kontrollimisel, tuleks liikmesriikidele võimaldada suuremat paindlikkust oma kontrollisüsteemide kavandamisel. Selleks tuleks jätta välja kontrollisüsteemi iga-aastase läbivaatamise nõue ning riskianalüüsis arvesse võetavad tegurid tuleks jätta liikmesriikide otsustada.

(69)

Määrusega (EL) 2024/1468 muudeti määruse (EL) 2021/2116 artikleid 83 ja 84, et vähendada väikepõllumajandustootjate ja riiklike haldusasutuste koormust seoses tingimuslikkuse kontrolli ja karistustega. Täpsemalt vabastatakse sellega põllumajandustootjad, kelle põllumajandusliku majapidamise maksimumsuurus ei ületa kümmet hektarit põllumajandusmaad, mis on deklareeritud määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõike 1 kohaselt, tingimuslikkuse nõuetele mittevastavuse korral tingimuslikkuse kontrollist ja halduskaristuste kohaldamisest. Kuid määruse (EL) 2021/2116 artikli 69 lõikes 1 osutatud georuumiline taotlus hõlmab ka muid maa-alasid kui põllumajandusmaa ning põllumajandusmaa arvutamisel esineb tehnilisi piiranguid, kuna mõningad elemendid ja maastikuelemendid võivad jääda mõõtmistest välja või nende suurus võib aja jooksul varieeruda. Seepärast peaksid erandid põhinema toetuskõlblikul pindalal ja tingimuslikkusega seotud toetusel.

(70)

Lisaks võivad jääda tingimuslikkuse kontrollist ja karistustest vabastamata muud väikesed toetusesaajad kui põllumajandustootjad, näiteks maahaldurid. Määruses (EL) 2021/2116 sätestatud tingimuslikkuse nõuete kontrolliga seotud halduskoormus ja karistuste kohaldamine võib aga ka sellistele toetusesaajatele olla ebaproportsionaalselt suur. Kuna nende toetusesaajate majandatav maa on piiratud ja väikeste toetusesaajate karistused on üldiselt väikesed, võib karistuste kohaldamine samuti põhjustada ebaproportsionaalset koormust liikmesriikide haldusasutustele. Seetõttu tuleks ka muud väikesed toetusesaajad kui põllumajandustootjad vabastada tingimuslikkuse kontrollist ja tingimuslikkuse nõuetega seotud halduskaristuste kohaldamisest. Siiski on oluline, et ÜPP aitaks tingimuslikkuse nõuete kaudu jätkuvalt kaasa määruse (EL) 2021/2115 artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning tagaks nende nõuete stabiilsuse ühise lähtealusena liikmesriikide ja toetusesaajate jaoks. Seepärast tuleks tingimuslikkuse nõudeid jätkuvalt kohaldada kõigi määruse (EL) 2021/2116 artikli 83 lõikes 1 loetletud toetusesaajate suhtes.

(71)

Määruses (EL) 2021/2116 sätestatud HPK 7. standardi nõuete kontrollimisega seotud halduskoormus võib väiksemate põllumajandustootjate ja riiklike haldusasutuste jaoks olla ebaproportsionaalselt suur. Seepärast tuleks seoses HPK 7. standardiga vähendada määruses (EL) 2021/2116 sätestatud kontrollidega seotud koormust väiksematele põllumajandustootjatele ja riiklikele haldusasutustele. Põllumajandustootjad, kelle põllumajandusliku majapidamise maksimaalne suurus ei ületa 30 hektarit deklareeritud põllumajandusmaad, tuleks HPK 7. standardi nõuete kontrollist vabastada.

(72)

Kuna HPK 7. standardi nõuetele vastav põllumajandusmaa, mida haldavad väiksemad põllumajandustootjad, on piiratud ja karistuste kohaldamine võib põhjustada liikmesriikide haldusasutustele ebaproportsionaalset koormust, peaksid HPK 7. standardiga seotud tingimuslikkuse kontrollist vabastatud väiksemad põllumajandustootjad olema vabastatud ka halduskaristuste kohaldamisest HPK 7. standardi nõuetele mittevastavuse korral.

(73)

Määruse (EL) 2021/2116 artikleid 102 ja 103, milles on sätestatud normid seoses delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volituste rakendamise ja rakendusaktide suhtes kohaldatava komiteemenetlusega, tuleks muuta, et võtta arvesse käesoleva määrusega määruse (EL) 2021/2116 muudesse sätetesse tehtud muudatusi, eelkõige selle artikli 54 väljajätmist.

(74)

Selleks et tagada määruse (EL) 2021/2116 eri sätete sidusus, tuleks kõnealust määrust muuta, et jätta välja viited iga-aastasele tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlusele, eelkõige viited kõnealuse määruse artiklile 54.

(75)

Määrusi (EL) 2021/2115 ja (EL) 2021/2116 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(76)

Seoses käesoleva määrusega määruse (EL) 2021/2115 artiklisse 119 tehtavate muudatustega tuleks kehtestada üleminekusätted, et tagada, et liikmesriikide poolt enne käesoleva määruse jõustumist komisjonile esitatud ÜPP strateegiakavade muutmise taotlused ja muudatustest teatamised kiidetakse heaks kõnealuste muutmistaotluste või teadete esitamise ajal kehtinud menetluste kohaselt.

(77)

Selleks et võtta arvesse määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 sätestatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise väljajätmist käesoleva määrusega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2022/127 (14) vastavalt muuta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (15) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(78)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, pidades silmas määruse (EL) 2021/2116 artiklis 54 sätestatud iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise väljajätmist, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et komisjoni rakendusmäärust (EL) 2022/128 (16) vastavalt ajakohastada. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(79)

Selleks et tagada käesoleva määrusega kehtestatud meetmete sujuv rakendamine ning saavutada sidusus ühelt poolt põllumajandusliku eelarveaasta 2025 iga-aastase tulemusaruande koostamises osalevate liikmesriikide ametiasutuste halduskoormuse vähendamise ja teiselt poolt alates põllumajanduslikust eelarveaastast 2025 iga-aastase tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise väljajätmise vahel, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Asjaomaseid sätteid iga-aastase tulemusaruande ja tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta tuleks kohaldada põllumajandusliku eelarveaasta 2025 ja kõigi järgnevate põllumajanduslike eelarveaastate suhtes ning need sätted ei tohiks mõjutada varasemaid põllumajanduslikke eelarveaastaid..

(80)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid käesoleva määruse ja ÜPP muude vahendite vaheliste seoste ja liidu rahastamise mitmeaastase tagamise ja selle tõttu, kuidas käesolev määrus on lahutamatult seotud liidu peamiste prioriteetide saavutamisega, paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(81)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (18) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 10. juulil 2025,

1)

Artikli 4 lõike 3 punkti c esimene lõik asendatakse järgmisega:

„püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise (külvamise) teel ja mis ei ole olnud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, või kui liikmesriigid nii otsustavad, seitse aastat või kauem, ning kui liikmesriigid nii otsustavad, ka maa, mida ei ole viis aastat või kauem või seitse aastat või kauem küntud, haritud ega uuendatud eri liiki rohu või muude rohttaimedega; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad põõsad või puud, ning kui liikmesriigid nii otsustavad, ka muid liike, nagu söödaallikaks olevad põõsad või puud, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Liikmesriigid võivad otsustada, et maa, mis 1. jaanuaril 2026 liigitati põllumaaks, jääb põllumaaks ja seda ei liigitata püsirohumaaks isegi siis, kui esimeses lõigus osutatud ajavahemik on lõppenud ja maad ei ole küntud, haritud ega uuendatud eri liiki rohu või muude rohttaimedega.“

2)

Artikli 10 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eelkõige peavad käesoleva määruse II lisas asjaomase sekkumisega seoses loetletud WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktide kriteeriumidele vastama baassissetuleku toetus kestlikkuse tagamiseks, täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus kestlikkuse tagamiseks, täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele, kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad ning loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel põllumajandustootjatele makstav kriisitoetus. Muu sekkumise puhul on käesoleva määruse II lisas loetletud WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktid soovituslikud ja nende sekkumiste puhul võib selle asemel järgida WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkti, mida ei ole käesoleva määruse II lisas loetletud, kui seda on ÜPP strateegiakavas täpsustatud ja selgitatud.“

3)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

4)

Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:

5)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

6)

Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

7)

Artikkel 28 asendatakse järgmisega:

8)

Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

9)

Artikkel 48 asendatakse järgmisega:

10)

Artikli 49 esimene lõige asendatakse järgmisega:

„Artikli 42 punktis a osutatud puu- ja köögiviljasektoris püüavad liikmesriigid saavutada üht või mitut artiklis 46 sätestatud eesmärki. Artikli 46 punktides d–i ja k sätestatud eesmärgid hõlmavad nii värskeid kui ka töödeldud tooteid, samal ajal kui kõnealuse artikli muudes punktides sätestatud eesmärgid hõlmavad üksnes värskeid tooteid.“

11)

Artikli 52 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Neid piirmäärasid võib suurendada 0,5 protsendipunkti võrra, kui rakenduskava koosneb ühest või mitmest sekkumisest, mis on seotud artikli 46 punktis d, e, f, h, i või j osutatud eesmärkidega, tingimusel et esimeses lõigus sätestatud vastavat protsendimäära ületavat summat kasutatakse üksnes nende sekkumiste rakendamisest tulenevate kulude rahastamiseks. Tootjaorganisatsioonide liidu, muu hulgas riikidevahelise tootjaorganisatsioonide liidu puhul võib kõnealust sekkumist rakendada tootjaorganisatsioonide liit oma liikmete nimel.“

12)

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

13)

Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

14)

Artikli 72 lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võivad liikmesriigid otsustada lisada arvutusse täiendavad tulud ja saamata jäänud tulu seoses ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad käesoleva jaotise I peatüki 2. jao alusel kehtestatud HPK 2. standardi järgimisest.“

15)

Artiklit 73 muudetakse järgmiselt:

16)

Artiklit 75 muudetakse järgmiselt:

17)

Artikli 76 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et toetust antakse üksnes selleks, et katta kahju, mis ületab künnise, milleks on vähemalt 20 % põllumajandustootja kolme eelneva aasta keskmisest aastatoodangust või sissetulekust või eelneva viieaastase perioodi alusel pärast kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja väljajätmist arvestatud kolme aasta keskmisest. Sektori tootmisriski juhtimise vahendite abil arvutatakse kahjud kas põllumajandusliku majapidamise tasandil, põllumajandusliku majapidamise asjaomase sektoriga seotud tegevuse tasandil või seoses konkreetse kindlustatud maa-alaga.

Kui esimeses lõigus osutatud arvutusmeetodid ei ole asjakohased, võivad liikmesriigid hinnata kahju põllumajandustootja keskmise aastatoodangu või sissetuleku alusel ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kaheksat aastat; seejuures arvatakse välja kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

Liikmesriigid võivad kohaldada noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate kahjude arvutamiseks asjakohast alternatiivset hinnangut.“

18)

Artikli 77 lõike 8 punkt b asendatakse järgmisega:

19)

III jaotise IV peatüki 1. jaosse lisatakse järgmine artikkel:

(*2)  Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/1882/oj).“ "

20)

Artikli 79 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Pärast artiklis 124 osutatud seirekomisjoniga (edaspidi „seirekomisjon“) konsulteerimist kehtestab riiklik korraldusasutus, asjakohasel juhul piirkondlik korraldusasutus või määratud vahendusasutus valikukriteeriumid järgmiste sekkumisviiside puhul: investeeringud, noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ning maapiirkondades ettevõtlusega alustamise ja väikeste põllumajandusettevõtete ärilise arendamise toetus, koostöö, teadmiste vahetamine ja teabe levitamine. Nende valikukriteeriumide eesmärk on tagada taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja toetuse suunamine vastavalt sekkumise eesmärgile.“

21)

Artiklit 80 muudetakse järgmiselt:

22)

Artiklit 81 muudetakse järgmiselt:

23)

Artikli 83 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

24)

Artikli 86 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

25)

Lisatakse järgmine artikkel:

26)

Artiklisse 103 lisatakse järgmine lõige:

27)

Artikli 111 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Esimese lõigu punkti e ei kohaldata artikli 55 lõike 1 punktides a ja c–g osutatud mesindussektorisse sekkumise viiside suhtes, artikli 58 lõike 1 punktides h–k osutatud veinisektorisse sekkumise viiside suhtes, artiklis 77 osutatud koostöösse sekkumise viisi alla kuuluvate kvaliteedikavade teavitus- ja müügiedendusmeetmete suhtes ning artiklis 78a osutatud loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel põllumajandustootjatele kriisitoetustena makstavate sekkumiste suhtes.“

28)

Artikkel 119 asendatakse järgmisega:

29)

Artikkel 120 jäetakse välja.

30)

Artikli 122 punkt a asendatakse järgmisega:

31)

Artikli 124 lõike 4 punkt d asendatakse järgmisega:

32)

Artiklit 134 muudetakse järgmiselt:

33)

Artikli 155 lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Toetusesaajate ees võetud juriidiliste kohustustega seotud kulud, mis on tekkinud määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 22, 28, 29, 33 ja 34 osutatud mitmeaastaste meetmete raames või kõnealuse määruse artiklis 31 osutatud meetme raames, võivad olla EAFRDst toetuse saamiseks ÜPP strateegiakava perioodil rahastamiskõlblikud, kui on täidetud järgmised tingimused:“.

34)

Artikkel 159 jäetakse välja.

35)

I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

36)

Käesoleva määruse II lisas esitatud tekst lisatakse XV lisana.

1)

Artikli 9 lõike 3 esimese lõigu punkt b asendatakse järgmisega:

2)

Artikli 10 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

3)

Artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punkt c asendatakse järgmisega:

4)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

5)

Artikli 32 lõige 8 asendatakse järgmisega:

6)

Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikli 44 lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Olenemata esimesest lõigust võivad liikmesriigid:

8)

Artikli 45 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

9)

Artikli 53 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kõnealused rakendusaktid hõlmavad esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkust, täpsust ja tõesust ning ei piira artikli 55 kohaselt edaspidi vastuvõetavate rakendusaktide sisu.“

10)

Artikkel 54 jäetakse välja.

11)

Artiklisse 57 lisatakse järgmine lõige:

12)

Artikli 60 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui toetusesaaja on välja valitud toetusetaotluse, maksetaotluse või artikli 83 alusel tingimuslikkusega seotud õigusnormide täitmise kohapealseks kontrolliks, ei vali liikmesriigid võimaluse piires ja seonduvaid riske arvesse võttes toetusesaajat kõnealusel aastal järgmiseks kontrolliks ja kontrollivalimisse, välja arvatud juhul, kui asjaolud nõuavad järgnevat kontrolli, et tagada liidu finantshuvide tõhus kaitse. Käesolev säte ei vähenda kontrollide taset.“

13)

Artikli 67 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid registreerivad ja säilitavad kõik andmed ja dokumendid iga-aastaste väljundite kohta, mille alusel antakse aru ÜPP strateegiakavas sätestatud sihtväärtuste saavutamisel tehtud edusammude kohta ja mida seiratakse kooskõlas määruse (EL) 2021/2115 artikliga 128.“

14)

Artikli 68 lõige 3 jäetakse välja.

15)

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

16)

Artikli 70 lõige 2 jäetakse välja.

17)

Lisatakse järgmine artikkel:

18)

Artikkel 72 asendatakse järgmisega:

19)

Artikli 74 punkt a asendatakse järgmisega:

20)

Artikkel 75 asendatakse järgmisega:

21)

Artiklit 83 muudetakse järgmiselt:

22)

Artiklit 84 muudetakse järgmiselt:

23)

Artiklit 102 muudetakse järgmiselt:

24)

Artikli 103 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklite 11, 12, 17, 18, 23, 26, 32, 39–44, 47, 51–53, 55, 58, 59, 60, 64, 75, 82, 92, 95 ja 100 kohaldamisel seoses küsimustega otsetoetuste vormis sekkumise, teatavates sektorites sekkumise, maaelu arengusse sekkumise ja ühise turukorralduse kohta abistab komisjoni vastavalt põllumajandusfondide komitee, määrusega (EL) 2021/2115 loodud ühise põllumajanduspoliitika komitee ning määrusega (EL) nr 1308/2013 loodud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee.“