EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
28. november 2024 ( *1 )
Eelotsusetaotlus – Majandus- ja rahapoliitika – Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteem – Pensionifondide statistikaaruandluse nõuded – Vabade elukutsete eripensioniskeemid – Liikmesus ja kohustuslikud sissemaksed
Liidetud kohtuasjades C‑758/22 ja C‑759/22,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Bundesverwaltungsgerichti (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus) 27. septembri 2022. aasta otsustega esitatud eelotsusetaotlused, mis saabusid Euroopa Kohtusse 15. detsembril 2022, menetlustes
Bayerische Ärzteversorgung,
Bayerische Architektenversorgung,
Bayerische Apothekerversorgung,
Bayerische Rechtsanwalts- und Steuerberaterversorgung,
Bayerische Ingenieurversorgung-Bau m. Psychotherapeutenversorgung (C‑758/22),
Sächsische Ärzteversorgung (C‑759/22)
versus
Deutsche Bundesbank,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: neljanda koja president I. Jarukaitis viienda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud E. Regan ja Z. Csehi (ettekandja),
kohtujurist: M. Campos Sánchez-Bordona,
kohtusekretär: ametnik M. Siekierzyńska,
arvestades kirjalikku menetlust ja 13. detsembri 2023. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
|
– |
Bayerische Ärzteversorgung, Bayerische Architektenversorgung, Bayerische Apothekerversorgung, Bayerische Rechtsanwalts- und Steuerberaterversorgung, Bayerische Ingenieurversorgung-Bau m. Psychotherapeutenversorgung, esindajad: Rechtsanwälte S. Altenschmidt ja P. Müller, |
|
– |
Sächsische Ärzteversorgung, esindaja: Rechtsanwalt C. Köhler, |
|
– |
Deutsche Bundesbank, esindajad: Rechtsanwälte L. Luyken, M. Mogendorf ja W. Spoerr, |
|
– |
Euroopa Komisjon, esindajad: F. Blanc, S. Delaude ja L. Mantl, |
|
– |
Euroopa Keskpank (EKP), esindajad: S. J. Hlásková Murphy, K. Kaiser ja B. van der Eem, |
olles 29. veebruari 2024. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
kohtuotsuse
|
1 |
Eelotsusetaotlused käsitlevad seda, kuidas tõlgendada Euroopa Keskpanga 26. jaanuari 2018. aasta määrust (EL) 2018/231 pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta (ELT 2018, L 45, lk 3) koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT 2013, L 174, lk 1). |
|
2 |
Taotlused on esitatud kahe kohtuvaidluse raames, mille pooled on ühelt poolt mitu pensioniasutust, nimelt esiteks Bayerische Ärzteversorgung (Baieri arstide pensionikassa), Bayerische Architektenversorgung (Baieri arhitektide pensionikassa), Bayerische Apothekerversorgung (Baieri apteekrite pensionikassa), Bayerische Rechtsanwalts- und Steuerberaterversorgung (Baieri advokaatide ja maksnunõustajate pensionikassa) ja Bayerische Ingenieurversorgung-Bau m. Psychotherapeutenversorgung (Baieri ehitusinseneride ja psühhoterapeutide pensionikassa) kohtuasjas C‑758/22 ja teiseks Sächsische Ärzteversorgung (Saksimaa arstide pensionikassa, Saksamaa) kohtuasjas C‑759/22, ning teiselt poolt Deutsche Bundesbank (Saksamaa keskpank) ning mis puudutab nende pensioniasutuste suhtes kohaldatavat statistikaaruandluse kohustust. |
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Määrus nr 549/2013
|
3 |
Määruse nr 549/2013 põhjendustes 1, 3, 12 ja 14 on märgitud:
[…]
[…]
[…]
|
|
4 |
Määruse artikli 1 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt: „2. ESA 2010s on sätestatud:
[…]“. |
|
5 |
Määruse A lisa sisaldab 1. peatükki „Üldtunnused ja aluspõhimõtted“, mille punktid 1.34, 1.35, 1.37 ja 1.57 on sõnastatud järgmiselt:
Tabel 1.1
[…]
[…]
|
|
6 |
Määruse nr 549/2013 A lisa 2. peatükk „Üksused ja üksuste rühmad“ sisaldab punkte 2.32–2.35, 2.38, 2.40, 2.43, 2.105–2.110 ja 2.117, mis sätestavad järgmist:
Diagramm 2.1 – Üksuste liigitamine sektoritesse
[…]
[…]
[…]
Tabel 2.2 – Tootja liik ning põhitegevused ja ‑funktsioonid sektorite kaupa
[…] Pensionifondid (S.129)
[…] Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid (S.1314)
Tavaliselt ei ole otsest seost üksikisiku poolt makstava osamakse suuruse ja temale langeva riski vahel.“ |
|
7 |
Määruse A lisas asub 3. peatükk „Tehingud toodetega ja mittetoodetud varadega“, mille punktid 3.17–3.19, 3.24 ja 3.26–3.28 on sõnastatud järgmiselt:
[…]
[…]
[…]
Institutsionaalsed üksused: turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamine.
Tabel 3.1 – Turutootjate, enda lõpptarbeks tootjate ja turuväliste tootjate eristamine institutsionaalsete üksuste puhul
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
8 |
Määruse A lisa sisaldab 17. peatükki, mille punktis 17.43 on sätestatud: „Määratlus: riikliku sotsiaalkindlustuse pensioniskeemid on lepingulised kindlustusskeemid, mille puhul on hüvitise saajal sotsiaalkindlustusskeemis osalejana valitsemissektori kehtestatud kohustus kindlustada end vanaduse ja muude vanusega seotud ohtude, näiteks invaliidsuse, terviseriski jms vastu. Riiklikke sotsiaalkindlustuspensione maksab hüvitise saajatele valitsemissektor.“ |
|
9 |
Selle A lisa 20. peatükk „Valitsemissektori arvepidamine“ sisaldab muu hulgas punkte 20.05, 20.15, 20.32–20.34, 20.38, 20.39, 20.306, 20.309 ja 20.310, mis näevad ette: „VALITSEMISSEKTORI MÄÄRATLUS
[…] Valitsemissektorisse klassifitseeritavad kasumitaotluseta institutsioonid […]
[…]
[…]
Kontrolli olemasolu kindlakstegemiseks võib piisata ka vaid ühest näitajast. Kui kasumitaotluseta institutsioon, mida peamiselt rahastab valitsemissektor, saab siiski suurel määral ise kindlaks määrata oma poliitika või programmi kooskõlas teistes näitajates nimetatud suunistega, siis ei käsitata seda valitsemissektori poolt kontrollitava institutsioonina. Enamikul juhtudel näitavad kontrolli olemasolu mitmed erinevad näitajad koos vaadelduna. Neil näitajatel põhinev otsus on oma laadilt hinnanguline. […] Finantsvahenduse ja valitsemissektori vaheline piirjoon
[…] Pensionifondid
[…] AVALIK SEKTOR […]
[…] Avaliku sektori kontrollimine
[…]
|
Määrus 2018/231
|
10 |
Määruse 2018/231 põhjendus 2 on sõnastatud järgmiselt: „[Pensionifondide (PFd)] statistikaaruandluse kohustuse eesmärk on anda [Euroopa Keskpangale (EKP)] piisav statistika PFde allsektori finantstegevuse kohta ühtse majandusterritooriumina käsitletavates liikmesriikides, mille rahaühik on euro […]. PFde kohta statistilise teabe kogumine on vajalik EKP regulaarsete ja ühekordsete analüüside puhul, et toetada EKP monetaar- ja finantsanalüüsi ja EKPSi panust finantssüsteemi stabiilsuses.“ |
|
11 |
Määruse artiklis 1 on sätestatud: „Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „pensionifond (PF)“ (pension fund) (ESA 2010 allsektor S.129) – finantsinstitutsioonid ja kvaasikorporatiivsed finantsinstitutsioonid, mille peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest (sotsiaalkindlustus). Pensionifondid kui sotsiaalkindlustusskeemid pakuvad sissetulekut pensionile jäämisel ja sageli muid hüvitisi surma ja puude korral. Mõiste ei hõlma järgmist: […]
[…]“. |
Saksa õigus
VersoG
|
12 |
Baieri liidumaal reguleerib pensioniasutusi eelkõige 16. juuni 2008. aasta riiklike pensionide seaduse (Gesetz über das öffentliche Versorgungswesen) (BayGVBl. lk 182) põhikohtuasja asjaoludele kohtuasjas C‑758/22 kohaldatavas redaktsioonis (edaspidi „VersoG“) artikkel 1 „Õiguslik vorm, asukoht, kohaldamisala, reguleerimispädevus“. |
|
13 |
VersoG artikli 9 „Äritegevuse põhimõtted“ lõigetes 1–3 on sätestatud: „(1) Pensioniasutused tegutsevad vastastikkuse alusel ja üksnes avalikes huvides. Nad peavad majandama majanduslikult ja säästlikult. Pensioniasutuste varad peavad olema eraldatud. (2) Pensioniasutused katavad oma halduskulud, sealhulgas ametnike, töötajate ja tööliste töötasud ning õigustatud isikutele makstud hüvitised, oma vahenditest. Jaotamine erinevate pensioniasutuste vahel toimub tegelikult kantud kulude alusel. (3) Pensioniasutuste vahendeid ja vara võib kasutada ainult pensionide maksmise ülesande täitmiseks. Asutuse lõpetamise korral jäävad allesjäänud vahendid vastavalt põhikirja sätetele liikmetele, kindlustatud isikutele ja soodustatud isikutele.“ |
|
14 |
VersoG artikli 10 „Põhikiri“ lõigetes 1–3 on ette nähtud: „(1) Pensioniasutuste tegevus on reguleeritud põhikirjaga vastavalt käesolevale seadusele. (2) Põhikiri peab lisaks käesolevas seaduses konkreetselt nimetatud elementidele sisaldama sätteid järgmise kohta:
(3) Põhikirja ja selle muudatused koostab juhatuse esimees pärast järelevalveasutuse heakskiidu saamist ning need avaldatakse Bayerischer Staatsanzeigeris. Need jõustuvad avaldamisele järgneval päeval, kui ei ole kindlaks määratud muud kuupäeva.“ |
|
15 |
VersoG teine osa „Baieri arstide pensionikassa, Baieri apteekrite pensionikassa, Baieri arhitektide pensionikassa, Baieri ehitusinseneride ja psühhoterapeutide pensionikassa ning Baieri advokaatide ja maksunõustajate pensionikassa“ sisaldab 1. peatükki „Üldsätted“, milles asub artikkel 28 „Ülesanded“. Selle artikli kolmandas lauses on ette nähtud, et „pensioniasutused peavad vastama tingimustele, mille kohaselt on nende liikmed vabastatud kohustusest kindlustada end riikliku pensionikindlustusega“. |
|
16 |
VersoG artikli 30 „Liikmesus“ lõigetes 1–3 on sätestatud: „(1) Liikmesus pensioniasutustes on kohustuslik. (2) Põhikirjas võib ette näha erandeid ja vabastusi kohustuslikust liikmesusest, eelkõige juhul, kui kutsealal töötaja:
[…] (3) Kohutuslikud liikmed, kelle liikmesus on lõppenud, võivad jääda vabatahtlikeks liikmeteks vastavalt põhikirja sätetele.“ |
|
17 |
VersoG artikli 31 „Sissemaksed, üleminek“ lõigetes 1–4 on ette nähtud: „(1) Liikmed on kohustatud tasuma sissemakseid vastavalt põhikirja sätetele. Põhikirjas võib sätestada sissetulekust sõltumatud miinimummaksed. Põhikirjas võib ette näha, et pensionikaitse säilitamiseks tuleb teha sobivaid sissemakseid perioodide eest, mil ei töötata või ei teenita tulu. Kohustuslik sissemakse ei tohi ületada piiri, mis on määrav pensioniasutuse vabastamiseks äriühingu tulumaksust. […] (4) Põhikiri võib lubada täiendavaid vabatahtlikke makseid pensioniõiguste suurendamiseks. Need ei tohi koos kohustusliku sissemaksega ületada lõike 1 neljandas lauses sätestatud piirmäära.“ |
|
18 |
VersoG artiklid 33–36 ja 38 reguleerivad kohustuslikku liikmesust konkreetsetes pensioniasutustes. |
Saksimaa arstide koja seadus
|
19 |
24. mai 1994. aasta Saksimaa arstide koja seaduse (Sächsisches Heilberufekammergesetz) (SächsGVBl., lk 935) põhikohtuasja asjaoludele kohtuasjas C‑759/22 kohaldatavas redaktsioonis § 6 „Pensioniasutused“ nägi ette: „(1) Kojad võivad põhikirjaga asutada pensioniasutuse, et tagada oma liikmete ja nende pereliikmete pensionikindlustus. […] Koja liikmed on pensioniasutuse liikmed vastavalt põhikirjale. […] (3) Põhikirjas on sätestatud eeskirjad järgmise kohta:
[…] Põhikirjas võib sätestada tingimused, mille korral liige võib kanda pensioniasutusele tasutud sissemaksed üle teisele avalik-õiguslikule kindlustusasutusele või oma kutseala teisele pensioniasutusele (kutsealane pensioniasutus), samuti tasutud sissemaksete hüvitamise tingimused ja suurus liikmesuse lõppemise korral. (4) Pensionifondi varad on eriotstarbelised varad, mida saab kasutada üksnes pensionifondi kohustuste täitmiseks. Neid tuleb hallata koja muudest varadest eraldi. Neid võib kasutada üksnes seadusega lubatud eesmärkidel, sealhulgas vajalike halduskulude hüvitamiseks.“ |
Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused
|
20 |
Põhikohtuasja kaebajad said 2018. ja 2019. aastal Saksamaa keskpangalt teated, milles neile teatati, et määruse 2018/231 artiklite 1 ja 2 järgi kehtib neile pensionifondidena statistikaaruandluse kohustus, mille kohaselt peavad nad alates 30. septembrist 2019 esitama talle täpsustatud andmed oma finantsseisundi kohta kord kvartalis teatavate kaebajate puhul ja teiste puhul kord aastas. |
|
21 |
Põhikohtuasja kaebajad esitasid Verwaltungsgericht Frankfurt am Mainile (Frankfurdi halduskohus, Saksamaa) kaebused, milles palusid esimese võimalusena need teated tühistada ja teise võimalusena tuvastada, et eespool nimetatud statistikaaruandluse kohustus neile ei laiene. |
|
22 |
See kohus jättis need kaebused rahuldamata põhjendusega, et põhikohtuasja kaebajad on pensionifondid määruse 2018/231 artikli 1 punkti 1 tähenduses ja seega on neil selle määruse artikli 2 lõike 1 alusel aruandluskohustus. Nimetatud kohtu sõnul kuuluvad sellised pensioniasutused nagu põhikohtuasja kaebajad turutootjatena finantsinstitutsioonide hulka ja seega ESA 2010 pensionifondide allsektorisse S.129, mis on ette nähtud määruses nr 549/2013. Nende institutsioonide põhitegevus on pensionihüvitiste maksmine. Selleks määravad nad kindlaks hinnad, mis on majanduslikust seisukohast olulised. Sama kehtib kohustuslike hüvitiste kohta. Kuna pensioniasutused ei saa riigilt abi, siis on nad kohustatud reguleerima sissemakseid ja hüvitisi nii, et tagatud oleks nende maksevõime. Igal juhul tuleneb kohustuslike hüvitiste liigitamine turutoodanguks määruse nr 549/2013 A lisa punktist 3.19, sest põhikohtuasja kaebajad on katnud aastate jooksul vähemalt 50% oma kuludest enda toodete müügituludest. Kõnealune kohus selgitas, et selline kvalifikatsioon ei ole vastuolus nimetatud määruse A lisa punktiga 1.37, sest see säte on kohaldatav üksnes avaliku sektori üksuste suhtes, mille hulka põhikohtuasja hagejad ei kuulu, sest nad ei ole riigi kontrolli all. Järelikult on välistatud ka klassifitseerimine ESA 2010 riiklike sotsiaalkindlustusfondide allsektorisse S.1314, mille puhul aruandluskohustus ei kehti. Nimetatud määruse A lisa punkt 20.39 kinnitab põhikohtuasja kaebajate kvalifitseerimist pensionifondina. Selle sätte kohaselt ei käsitata riikliku sotsiaalkindlustusskeemina avaliku sektori üksuse hallatavat määratud sissemaksega kogumispensioni skeemi, millest välja makstavate pensionide suurusele ei ole riik – nagu põhikohtuasja kaebajate puhul – andnud tagatist ja mille puhul pensionide suurus on ebakindel, sõltudes varade tootlusest. |
|
23 |
Põhikohtuasja kaebajad esitasid selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Bundesverwaltungsgerichtile (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim halduskohus), kes on eelotsusetaotluse esitanud kohus. Nad väidavad, et nad ei ole turutootjad. Nende kohustuslikke hüvitisi, mis moodustavad peamise osa nende toodangust, ei müüda majanduslikult olulise hinnaga. Sellega seoses ei saa liitumiskohustusega liikmed vabalt otsustada, kas osta pensionihüvitisi küsitud sissemaksete eest, mistõttu ei ole täidetud üks neist tingimustest, mis iseloomustab selliste hindade esinemist, nimelt määruse nr 549/2013 A lisa punkti 3.19 esimese lõigu punktis b nimetatud tingimus, mille kohaselt „tarbijatel on vabadus nii osta kui ka ostmata jätta ning teha otsus küsitud hindade alusel“. Selle määruse A lisa punkti 3.19 kolmandas lõigus ette nähtud 50% reegel, mis võimaldab liigitada turutootjaks institutsionaalse üksuse, kes katab püsivalt ja jätkuvalt vähemalt 50% oma tootmiskuludest müügitulude arvelt, ei ole asjakohane, sest seda kasutatakse üksnes tootmisväärtuse kindlaksmääramiseks. Igal juhul kuuluvad pensioniasutused, nagu ka kohustuslik pensionikindlustus, sotsiaalkindlustuse alla. |
|
24 |
Saksamaa keskpank väidab, et Verwaltungsgericht Frankfurt am Maini (Frankfurdi halduskohus) kohtuotsus ei sisalda väidetud õigusnormide rikkumisi. |
|
25 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on eelkõige määruse 2018/231 artikli 1 punkti 1 alapunkti f ja määruse nr 549/2013 A lisa punkte 1.37, 2.107, 2.117, 3.17–3.19, 3.24, 3.26, 17.43, 20.10, 20.12 ja 20.39 arvestades kahtlused, kuidas põhikohtuasja kaebajaid kvalifitseerida. Tal on tekkinud küsimus, kas neid tuleb liigitada pensionifondideks või riiklikeks sotsiaalkindlustusfondideks või tuleks neile anda teistsugune kvalifikatsioon. |
|
26 |
Nimetatud kohus rõhutab, et põhikohtuasja kaebajad on juriidilise isiku staatusega avalik-õiguslikud asutused. Nad võivad tegutseda üksnes avalikes huvides ning nad võivad kasutada oma ressursse ja vara üksnes avalikes huvides ülesande täitmiseks. Nad peavad kandma oma halduskulud, sealhulgas maksma nende töötajate töötasud ja hüvitised õigustatud isikutele, enda vahenditest. |
|
27 |
Eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitab, et Saksa õiguse kohaselt on valdav enamik põhikohtuasja kaebajate skeemides kindlustatud isikuid kohustuslikult kindlustatud, kuna nad töötavad oma kutsealal Baieris või Saksimaal. Kui selline kohustuslik liikmesus lõpeb, on võimalik jääda vabatahtlikuks liikmeks, et jätkata pensioniõiguste omandamist. Põhikohtuasja kaebajad reguleerivad oma põhikirjaga sissemaksete kogumist oma ülesannete rahastamiseks, samuti pensioniõiguste tingimusi, laadi, suurust ja tühistamist. Võimalikud on ka vabatahtlikud lisamaksed, kuid need piirduvad lubatud maksimumiga. Põhikohtuasja kaebajad osutavad rohkem kui 50% oma teenustest oma liikmetele, kes on kohustuslikult kindlustatud. |
|
28 |
Neil asjaoludel otsustas Bundesverwaltungsgericht (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused, mis on kohtuasjades C‑758/22 ja C‑759/22 sõnastatud identselt:
|
Eelotsuse küsimuste analüüs
|
29 |
Oma küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 549/2013 A lisa sätteid tuleb tõlgendada nii, et pensioniasutused, kes pakuvad vanaduspensioni-, surma- ja invaliidsusriski katvaid hüvitisi liikmetele, kellest enamus on kohustatud liituma teatud kutsealal tegutsemise tõttu, on hõlmatud mõistega „pensionifondid“ selle lisa punkti 2.105 tähenduses ja seega on neil määruses 2018/231 ette nähtud statistikaaruandluse kohustus. |
|
30 |
Määruse nr 549/2013 põhjendusest 14 nähtub, et ESA 2010 kehtestab liidu poolt järgitavatel eesmärkidel ning eelkõige liidu majandus- ja sotsiaalpoliitika määratlemise ja järelevalve jaoks raamistiku liikmesriikide kontode koostamiseks. Selles osas on nimetatud määruse põhjenduses 3 märgitud, et võrreldavuse huvides tuleks selline arvepidamine koostada ühtsete põhimõtete alusel, mis ei ole mitmeti tõlgendatavad (13. juuli 2023. aasta kohtuotsus Ferrovienord, C‑363/21 ja C‑364/21, EU:C:2023:563, punkt 64 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
31 |
Nagu nähtub sama määruse artikli 1 lõike 2 punktist a, näeb ESA 2010 ette metoodika, mis on toodud A lisas ja käsitleb ühiseid standardeid, määratlusi, klassifikaatoreid ja arvepidamiseeskirju ning mille eesmärk on võimaldada liidus vajalike võrreldavate kontode ja tabelite koostamist. |
|
32 |
Selle lisa punkti 1.01 kohaselt on ESA 2010 „rahvusvaheliselt ühilduv arvepidamise raamistik, mille abil kirjeldatakse süstemaatiliselt ja detailselt kogumajandust (regiooni, riiki või riikide rühma), selle komponente ja seoseid teiste kogumajandustega“. |
|
33 |
Nimetatud lisa, mis on välja töötatud käsiraamatuna, koosneb 24 peatükist, mida on lühidalt esitletud selle punktides 1.03 ja 1.04. 1. peatükis on esitatud ESA kontseptuaalsed põhitunnused ning põhimõtted. Selles peatükis kirjeldatakse peamisi statistilisi üksusi ja nende rühmi ning antakse ülevaade kontode kogumist. Sama lisa 2. peatükis kirjeldatakse majanduse hindamisel kasutatavaid institutsionaalseid üksusi ning üksuste klassifitseerimist sektoriteks ja muudeks rühmadeks analüüsi eesmärgil. 20. peatükis kirjeldatakse valitsemissektori arvepidamist. |
|
34 |
Määruse nr 549/2013 A lisa punktides 1.34 ja 1.57 on ette nähtud, et iga institutsionaalne üksus, kes on määratletud kui majandusüksus, kes saab omada kaupu ja vara, võtta kohustusi, tegeleda majandustegevusega ja teha enda nimel tehinguid teiste üksustega, kuulub ühte kuuest ESA 2010s määratletud peamisest sektorist, milleks on mittefinantsettevõtted, finantsinstitutsioonid, valitsemissektor, kodumajapidamised, kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ja välismaailma sektor (vt selle kohta 13. juuli 2023. aasta kohtuotsus Ferrovienord, C‑363/21 ja C‑364/21, EU:C:2023:563, punkt 66 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
35 |
Nendest sätetest ja lisa punktist 2.41 tuleneb, et need sektorid on teineteist välistavad, mistõttu institutsionaalne üksus võib kuuluda ainult ühte sektorisse või allsektorisse. Sama lisa punkti 2.32 kohaselt koondab iga sektor ja allsektor samalaadse majanduskäitumisega institutsionaalseid üksusi. |
|
36 |
Pensionifondide allsektor kuulub finantsinstitutsioonide sektorisse, nagu on täpsustatud määruse nr 549/2013 A lisa punktis 2.66. Järelikult liigitatakse pensionifondid nagu kõik selle sektori institutsionaalsed üksused „turutootjateks“ vastavalt selle lisa punktis 2.55 esitatud mõiste „finantsinstitutsioonid“ määratlusele. |
|
37 |
Mis puudutab pensionifondide liigitamist „turutootjateks“, siis tuleb rõhutada nende fondide tegevuse eripära, mida on üksikasjalikult kirjeldatud nimetatud lisa punktides 2.105–2.110. Nimelt ilmneb sama lisa punktist 2.108, et vastupidi elukindlustusseltsidele „on pensionifondide kasutamine seaduse järgi piiratud töötajate ja mittepalgaliste töötajate konkreetsete rühmadega“. Nõnda koondab pensionifondide allsektor finantsinstitutsioone, kellel ei ole vabadust pakkuda oma teenuseid avalikkusele. |
|
38 |
Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlustest, et põhikohtuasjas kõne all olevad pensioniasutused, kes tegutsevad Baieri liidumaal (kohtuasi C‑758/22) ja Saksimaal (kohtuasi C‑759/22), tagavad oma liikmetele hüvitised pensioni, surma ja invaliidsuse korral ning on korraldatud sektoripõhiselt selles mõttes, et enamikul liitunutel on teatud kutsealal, näiteks arsti, proviisori, advokaadi või arhitektina töötamise tõttu seadusest tulenev liitumiskohustus. |
|
39 |
Pealegi tekitasid just pensioniasutuste sektoripõhine korraldus ja nende liikmete vastav liitumiskohustus eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimuse, kas nende asutuste tegevus võib kuuluda mõistete „turutoodang“ või „turupõhine tegevus“ alla määruse nr 549/2013 A lisa tähenduses. |
|
40 |
Tuleb siiski märkida, et selline pensionifondide sektoripõhine korraldus on sõnaselgelt ette nähtud määruse nr 549/2013 A lisa punktides 2.107 ja 2.108, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 37. Hoolimata sellest eripärast otsustas liidu seadusandja liigitada pensionifondid finantsinstitutsioonideks ja seega turutootjateks. Seega ei ole käesoleval juhul vaja uurida mitte mõiste „turutoodang“ või mõiste „turupõhine tegevus“ tõlgendamist, vaid kindlaks teha, kas sellised pensioniasutused, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võib kvalifitseerida „pensionifondideks“, võttes arvesse selle lisa punktides 2.105–2.110 kehtestatud kriteeriume. |
|
41 |
Sellega seoses võib määruse nr 549/2013 A lisa punktide 2.105–2.110 sõnastusest järeldada, et pensionifondide tegevus vastab järgmistele kriteeriumidele. |
|
42 |
Esiteks tuleneb selle lisa punktidest 2.105 ja 2.107, et pensionifondid, kelle peamine tegevusala on finantsvahendus, mis tuleneb kindlustatud isikute sotsiaalsete riskide ja vajaduste koondamisest, tagavad kindlustatule pensionile jäämisel hüvitiste maksmise. Need fondid võivad samuti tagada kindlustatud isikule hüvitiste maksmise invaliidsuse korral ning kindlustatu abikaasale ja lastele kindlustatu surma korral. |
|
43 |
Teiseks on sama lisa punktis 2.106 sätestatud, et pensionifondid, mis on neid loonud üksustest eraldiseisvad üksused, on sõltumatud otsuste vastuvõtmisel ja omavad täielikku raamatupidamisarvestust. |
|
44 |
Kolmandaks, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 37, on määruse nr 549/2013 A lisa punktides 2.107 ja 2.108 täpsustatud, et erinevalt elukindlustusseltsidest on pensionifondide kasutamine seaduse järgi piiratud töötajate ja mittepalgaliste töötajate konkreetsete rühmadega, näiteks eelkõige sama erialaga isikutega. |
|
45 |
Neljandaks on selle lisa punktis 2.110 jäetud mõistest „pensionifond“ välja nimetatud lisa punktis 2.117 nimetatud riiklikud sotsiaalkindlustusfondid. Viimati nimetatud punkti kohaselt iseloomustab sotsiaalkindlustusfonde, kes tegelevad peamiselt sotsiaaltoetuste pakkumisega, esiteks asjaolu, et teatavatel rahvastiku rühmadel on kohustus osaleda sotsiaalkindlustuse skeemis või teha sissemakseid, ja teiseks asjaolu, et valitsemissektor kehtestab või kiidab heaks sissemaksed ja sotsiaaltoetused, kusjuures tavaliselt ei ole otsest seost üksikisiku poolt makstava sissemakse suuruse ja temale langeva riski vahel. |
|
46 |
Viimati nimetatud küsimuses tuleneb määruse nr 549/2013 A lisa punktist 20.39, mis kuulub selle lisa 20. peatükki „Valitsemissektori arvepidamine“, et pensioniskeemi, isegi kui see on loodud valitsusüksuse poolt, ei käsitata riikliku sotsiaalkindlustusskeemina ja see tuleb klassifitseerida pensionifondide allsektorisse, kui valitsemissektor ei ole andnud pensionide suurusele tagatist ja pensionide suurus on ebakindel, sest see sõltub varade tootlusest. |
|
47 |
Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole Euroopa Kohus ELTL artiklis 267 ette nähtud menetluses, mis põhineb liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete selgel lahususel, pädev tõlgendama riigisisest õigust ning üksnes liikmesriigi kohus on pädev tuvastama ja hindama põhikohtuasja faktilisi asjaolusid ning määrama kindlaks riigisiseste õigus‑ ja haldusnormide täpse ulatuse (28. aprilli 2022. aasta kohtuotsus SeGEC jt, C‑277/21, EU:C:2022:318, punkt 21 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
48 |
Siiski on Euroopa Kohus, kelle ülesanne on anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilik vastus, pädev andma põhikohtuasja toimiku ning talle esitatud kirjalike seisukohtade alusel juhiseid, mis võimaldavad sellel kohtul asja lahendada (28. aprilli 2022. aasta kohtuotsus SeGEC jt, C‑277/21, EU:C:2022:318, punkt 22 ning seal viidatud kohtupraktika). |
|
49 |
Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, et põhikohtuasjades kõne all olevate pensioniasutuste tegevusel on järgmised tunnused. |
|
50 |
Esiteks ei ole vaidlust selles, et need pensioniasutused tagavad oma liikmetele hüvitise pensioni, surma ja invaliidsuse korral. |
|
51 |
Teiseks nähtub eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, et kohtuasjas C‑758/22 kõne all olevatel pensioniasutustel, kes on juriidilised isikud, on õigus sõltumatule haldusele ja neil on enda raamatupidamisarvestus. Samadest andmetest nähtub, et kuigi kohtuasjas C‑759/22 kõne all olev pensioniasutus on arstide koja osalise õigusvõimega asutus, on ta organisatsiooniliselt ja majanduslikult sõltumatu, tal on lai autonoomia, oma vara ja täielik raamatupidamisarvestus. Sellised pensioniasutused, kes on enda haldamisel sõltumatud ja kellel on enda raamatupidamisarvestus, vastavad käesoleva kohtuotsuse punktis 43 nimetatud kriteeriumile. |
|
52 |
Kolmandaks ilmneb ka eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud teabest, mida on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 38, et enamikul põhikohtuasjas kõne all olevatest pensioniasutuste liikmetest on teatud kutsealal töötamise tõttu seadusest tulenev liitumiskohustus, kuna neil pensioniasutustel ei ole üldjuhul õigust osutada oma teenuseid teistele isikutele. Järelikult näivad need asutused vastavat käesoleva kohtuotsuse punktis 44 nimetatud kriteeriumile. |
|
53 |
Neljandaks nähtub eelotsusetaotlustest, et liikmetele pakutavate hüvitiste tase, mida valitsemissektor ei taga, sõltub tehtud sissemaksete suurusest ja konkreetse pensioniasutuse edukusest varade haldamisel. Lisaks märkis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas kõne all olevad pensioniasutused määravad õigusnormidega kehtestatud raamistikus kindlaks saadavate sissemaksete ja nende pakutavate hüvitiste suuruse. Seega vastavad sellised pensioniasutused käesoleva kohtuotsuse punktides 45 ja 46 nimetatud kriteeriumidele, mis välistavad kvalifitseerimise riiklikuks sotsiaalkindlustusskeemiks ja räägivad pensionifondiks kvalifitseerimise kasuks. |
|
54 |
Sellest järeldub, et kui põhikohtuasjades kõne all olevate pensioniasutuste tegevusel on tõepoolest käesoleva kohtuotsuse punktides 50–53 loetletud tunnused – mille peab tuvastama eelotsusetaotluse esitanud kohus –, võib need asutused liigitada „pensionifondide“ allsektorisse määruse nr 549/2013 A lisa punkti 2.105 tähenduses. |
|
55 |
Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et määruse nr 549/2013 A lisa sätteid tuleb tõlgendada nii, et mõistega „pensionifondid“ selle lisa punkti 2.105 tähenduses on hõlmatud ja seega põhimõtteliselt määruses 2018/231 ette nähtud statistikaaruandluse kohustusega on pensioniasutused, mille tegevusel on kõik järgmised tunnused:
|
Kohtukulud
|
56 |
Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. |
|
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab: |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 549/2013 (Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta) lisa A sätteid |
|
tuleb tõlgendada nii, et |
|
mõistega „pensionifondid“ selle lisa punkti 2.105 tähenduses on hõlmatud ja seega põhimõtteliselt Euroopa Keskpanga 26. jaanuari 2018. aasta määruses (EL) 2018/231 (pensionifondide statistikaaruandluse nõuete kohta) ette nähtud statistikaaruandluse kohustusega on pensioniasutused, mille tegevusel on kõik järgmised tunnused: |
|
|
Allkirjad |
( *1 ) Kohtumenetluse keel: saksa.