Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
JOSÉ MARTÍN y PÉREZ DE NANCLARES
esitatud 10. juunil 2026(1)
Kohtuasi T‑529/25
Euroopa Prokuratuur,
Belgische Staat, Federale Overheidsdienst Financiën, Algemene Administratie van de Douane en Accijnzen (AAD&A)
versus
Prestige Rijwielen NV,
Logwin Air + Ocean Belgium NV,
ZG,
menetluses osalevad:
Belgische Staat, Federale Overheidsdienst Financiën, Algemene Administratie van de Bijzondere Belastinginspectie (AABBI)
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud hof van beroep te Antwerpen (Antwerpeni apellatsioonikohus, Belgia))
Eelotsusetaotlus – Ühine tollitariifistik – Kauba klassifitseerimine – Kombineeritud nomenklatuur – Tõlgendamine – Üldreeglid – Üldreegli 2 punkt a – Kohaldamisala – Mõiste „lahtivõetud või kokkupanemata kaubaartikkel“ – Lahtivõetud osad, mis on pärast kokkupanemist ette nähtud elektrijalgrataste valmistamiseks – Importimine osasaadetistena – Järjestikused tollideklaratsioonid – Klassifitseerimine komplektse tootena – Õiguse kuritarvitamine
I. Sissejuhatus
1. Ladina keeles tähistab portorium’i mõiste tolli- või teemakse, mis kujutavad endast sisuliselt „veo- või kaubamaksu, mida nõuti kauba liikumise pealt teatavates punktides“(2), eelkõige Rooma impeeriumi välispiiridel. Seda kinnitab Monumentum Ephesenum – raidkiri, mis sisaldab Aasia provintsi tollikorraldust, mis kehtestati 62. aastal pKr –, millest nähtub, et tollimaksude kogumine põhines juba antiikajal keerukal süsteemil, mis nägi ette deklareerimiskohustused ning tagajärjed tollieeskirjadest kõrvalehoidmise korral, näiteks kauba näilise ümberpaigutamise korral(3).
2. Käesolev kohtuasi puudutab sarnast problemaatikat, nimelt kauba impordi osadeks jaotamist, selleks et saaks kohaldada soodsamat tollitariifi. Selle aluseks on kriminaalmenetlus, mille algatas Euroopa Prokuratuur kahe juriidilise isiku ja ühe füüsilise isiku vastu põhjusel, et nad tõid väidetavalt Euroopa Liidu tolliterritooriumile järjest jalgrattaosi, et varjata nende tehingute tegelikku eset, nimelt tervete elektrijalgrataste importimist. Nii hoidsid nad väidetavalt tollimaksudest kõrvale, kuna erinevalt osadest kehtis elektrijalgratastele kõrgem kokkuleppeline tollimaksumäär ning nende suhtes tuli kohaldada dumpinguvastaseid tollimakse.
3. Euroopa Prokuratuur tugines kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise(4) üldreeglite üldreegli 2 punkti a väidetavale rikkumisele. Sisuliselt võimaldab see tariifsel klassifitseerimisel lähtuda sellest, et imporditud on terve toode, näiteks jalgratas, olgugi et füüsiliselt on tolliterritooriumile toodud üksnes selle toote kokkupanemiseks vajalikud osad. Selle reegliga kaasneb Euroopa Kohtu praktikast(5) tulenev tingimus, mille kohaselt tuleb asjaomased osad esitada tollivormistuseks ühel ajal. See tingimus ongi eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste keskmes, kuna käesoleval juhul ei esitatud elektrijalgrataste kokkupanemist võimaldavaid osi tollile koos, vaid need imporditi osasaadetistena.
II. Õiguslik raamistik
A. Rahvusvaheline õigus
4. Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteem (edaspidi „HS“) kehtestati rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooniga, mis sõlmiti Brüsselis 14. juunil 1983(6) Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) raames.
5. HSi tõlgendamise üldreegli 2 punkti a teine lause näeb sisuliselt ette, et iga viidet teatavas rubriigis nimetatud kaubale käsitatakse nii, et see hõlmab ka komplektset või valmistoodet, kui see esitatakse lahtivõetuna või kokkupanemata kujul.
6. Seda reeglit käsitleva selgitava märkuse punktis V on märgitud, et „kokkumonteerimata või lahtivõetud [kujul] esitatakse [tooted] tavaliselt pakkimis-, käsitlemis- või transportimisnõuete või -mugavuse kaalutlusel“. Lisaks nähtub selle märkuse punktist VII, et „[t]oote kokkumonteerimata komponendid, mis on liigsed selle toote komplektsuse jaoks, klassifitseeritakse eraldi“. Lõpuks on nimetatud märkuse punkti VIII kohaselt selle reegli kohaldamise juhtumid esitatud jaotiste või gruppide üldistes märkustes, eelkõige XVI jaotises ning gruppides 44, 86, 87 ja 89).
7. HSi IX jaotise grupi 44 ning XVI ja XVII jaotise selgitavad märkused käsitlevad vastavalt lahtivõetuna või kokkupanemata kujul esitatud puidust tooteid, kokkupanemata masinaid ja seadmeid ning mittekomplektseid või lõpetamata kujul laevu.
B. Liidu õigus
1. Määrus nr 2658/87, kombineeritud nomenklatuur ja selgitavad märkused
8. Käesoleval juhul kohaldatakse määrust nr 2658/87 selle rakendusmäärusega (EL) 2018/1602(7) kehtestatud redaktsioonis. Selle I lisas on kombineeritud nomenklatuur (edaspidi „KN“), mille juurde kuuluvad ka tõlgendamise üldreeglid.
9. KNi tõlgendamise üldreegli 2 punkt a (edaspidi „üldreegli 2 punkt a“), mis kordab sama HSi reeglit, on sõnastatud järgmiselt:
„Iga viidet rubriigis mingile kaubale tuleb vaadelda kehtivana selle kauba kohta ka mittekomplekssel või lõpetamata kujul, tingimusel et sellisel kujul on kaubal komplektse või valmistoote põhiomadused. Samuti kehtib see lahtivõetud või kokkupanemata komplektsete või valmiskujul (või käesoleva reegli põhjal sellisena käsitatavate) toodete kohta.“
10. KNi XVI jaotise lisamärkuses 2 on antud täpsustusi lahtivõetuna või kokkupanemata kujul esitatud masinate kohta. Sama jaotise lisamärkuses 3 on ette nähtud, et deklarandi nõudel ja kooskõlas pädevate asutuste nõuetega rakendatakse üldreegli 2 punkti a ka nende masinate suhtes, mida imporditakse osasaadetistena.
11. KNi rubriik 8711 hõlmab muu hulgas abimootoriga jalgrattaid. Rubriikidesse 8711–8713 kuuluvate sõidukite osad ja tarvikud kuuluvad rubriiki 8714.
12. KNi XVII jaotise lisamärkuses 2 on sätestatud, et deklarandi nõudel ja kooskõlas pädevate asutuste kehtestatud tingimustega kohaldatakse üldreegli 2 punkti a sätteid ka rubriikidesse 8608, 8805, 8905 ja 8907 kuuluva kauba suhtes, mida imporditakse osasaadetistena.
13. Euroopa Komisjon avaldas 29. märtsil 2019 KNi selgitavad märkused(8). Need sisaldavad teavet KNi XVI jaotise lisamärkuse 3 kohaldamise kohta.
2. Tolliseadustik
14. Liidu tolliseadustiku (edaspidi „tolliseadustik“), mis on kehtestatud määrusega (EL) nr 952/2013(9), artikli 5 punktides 12 ja 33 on määratletud vastavalt mõisted „tollideklaratsioon“ ja „kauba esitamine tollile“.
15. Selle seadustiku artikli 56 lõikes 1 on ette nähtud, et „[t]asumisele kuuluv impordi- ja eksporditollimaks põhineb ühisel tollitariifistikul“. Sama artikli lõikest 2 nähtub, et ühine tollitariifistik hõlmab muu hulgas määrusega nr 2658/87 kehtestatud kaupade KNi.
3. Rakendusmäärus 2015/2447
16. Rakendusmääruse (EL) 2015/2447(10) artikli 96 lõikes 1, mis on sisuliselt identne selle määruse artikliga 115, on sätestatud:
„Kui importija taotlusel ja impordiliikmesriigi tolliasutuste poolt ettenähtud tingimustel imporditakse harmoneeritud süsteemi XVI või XVII jaotise või rubriigi 7308 või 9406 alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise üldreegli 2 punkti a tähenduses kokkupanemata või lahtivõetud tooteid eraldi saadetisena, võib tolliasutustele esitada selliste toodete kohta üheainsa päritolutõendi esimese saadetise importimisel.“
III. Vaidluse aluseks olevad asjaolud ja eelotsusetaotlus
17. Belgia õiguse alusel asutatud äriühing Prestige Rijwielen NV (edaspidi „Prestige“) importis kuni ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamiseni 2018. aasta juulis(11) Hiinast pärit komplektseid elektrijalgrattaid, mis kuulusid KNi rubriiki 8711 60 10. Lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõplik tasakaalustav tollimaks kehtestati 2019. aasta jaanuaris(12). Sellest ajast alates kuni 2021. aasta aprillini importis ja deklareeris Prestige elektrijalgrataste osi, mis kuulusid KNi rubriigi 8714 alamrubriikidesse.
18. Kontrolli käigus tuvastas toll 27 tollideklaratsiooni, mis olid jagatud kuude rühma, millest igaüks hõlmas sama viitenumbri all arvel märgitud osi ning millest sai kokku panna 5800 komplektset jalgratast. Deklaratsioonid esitati mõnepäevaste või mõnekuuliste vahedega. Nendel asjaoludel algatas Euroopa Prokuratuur Prestige’i, ZG (tema tegevjuhi) ja Logwin Air + Ocean Belgium NV (tema tolliesindaja) suhtes kriminaalmenetluse. Neile heidetakse ette imporditollimaksude, dumpinguvastaste tollimaksude ja tasakaalustavate tollimaksude tasumisest kõrvalehoidmist tollideklaratsioonide esitamisega, milles kinnitati eksitavalt jalgrattaosade importi, et varjata elektrijalgrataste importi.
19. Esimese astme kohus tuvastas, et Prestige oli tellinud Hiinast lahtivõetud kujul komplektseid elektrijalgrattaid ja müünud need sellistena tarbijatele. Ta järeldas sellest, et arvestades üldreegli 2 punkti a, oleks Prestige pidanud tollile deklareerima mitte osade, vaid täielike elektrijalgrataste impordi. Seetõttu mõisteti Prestige’ilt ja ZG‑lt välja trahvid ning kuna nad ei olnud konfiskeeritud kaupa üle andnud, mõisteti neilt välja ka selle hinnanguline tolliväärtus. Logwin Air + Ocean Belgium NV mõisteti õigeks. Lõpuks rahuldati kõik kõrvalnõuded, mille olid esitanud tolli- ja maksuhaldurid, kes astusid menetlusse tsiviilhagejatena.
20. Hof van beroep te Antwerpen (Antwerpeni apellatsioonikohus, Belgia), kellele esitati apellatsioonkaebus, märgib, et üldreegli 2 punkti a kohaselt tuleks osadena imporditud kaup klassifitseerida komplektse kauba suhtes kohaldatavasse tariifirubriiki. Ei ole siiski kindel, kas seda reeglit saab kohaldada, kuna kõnealused tollideklaratsioonid esitati järjest, mõnikord mitmekuuliste vahedega. Tõsi, kohtuotsuses X ja Inspecteur van de Belastingdienst Douane(13) on Euroopa Kohus asunud eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul seisukohale, et üldreegli 2 punkti a ei tule tõlgendada nii, et see võimaldaks importijatel ise valida, nimelt eraldi tollideklaratsioonide esitamise teel, kas kaup klassifitseeritakse tervikuna või eraldi. Sama kohtuotsuse kohaselt sõltub selle reegli kohaldamine siiski sellest, kas kaup esitatakse tollile ühel ajal.
21. Neil asjaoludel otsustaski Hof van beroep te Antwerpen (Antwerpeni apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada ELTL artikli 267 alusel järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas [üldreegli 2 punkti a] tuleb tõlgendada nii, et elektrijalgratta osad, mis on mõeldud pärast vabasse ringlusse lubamist kokkupanemiseks elektrijalgrattaks ning mille eest on arved esitanud kaks erinevat tarnijat ja mis on kohale toimetatud erinevates konteinerites ning mille on sama deklarant samas tolliasutuses sama saaja nimel ja arvel deklareerinud mitme kuu jooksul eri aegadel ja eraldi deklaratsioonidega vabasse ringlusse lubamiseks […] ja mis on vabasse ringlusse lubamise ajal saaja omandis, on käsitatavad lahtivõetud või kokkupanemata elektrijalgratastena [selle reegli] tähenduses […], kuivõrd objektiivsetest teguritest nähtub, et kõnealused osad moodustavad terviku ja hõlmavad kõiki elektrijalgrataste olulisi koostisosi?“
IV. Menetlus Euroopa Kohtus ja Üldkohtus
22. Käesolev eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtu kantseleisse 18. juulil 2025. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklile 50b anti see taotlus üle Üldkohtule.
23. Põhikohtuasja pooled, Belgia valitsus ja komisjon esitasid kirjalikud seisukohad ja osalesid 23. aprillil 2026 toimunud kohtuistungil.
V. Õiguslik hinnang
24. Käesolevas kohtuasjas väidab Euroopa Prokuratuur, et jalgrattaosade järjest importimine kuulub üldreegli 2 punkti a teise võimaluse kohaldamisalasse. Seega tuleb tariifsel klassifitseerimisel asuda seisukohale, et süüdistatavad ei importinud mitte osi, vaid komplektseid elektrijalgrattaid. Selline tõlgendus on siiski vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga, mis kujundati välja 1974. aastal kohtuotsuses Osram(14). Selle kohtuotsuse punktist 7 nähtub, et üldreegli 2 punkti a kohaldamine lahtivõetud või kokkupanemata toote importimisele sõltub tingimusest, et koostisosad esitatakse tollivormistuseks samal ajal.
25. 2023. aastal tehtud kohtuotsuses X ja Inspecteur van de Belastingdienst Douane, täpsustas Euroopa Kohus, et samal ajal esitamise nõue on täidetud seni, kuni kaup esitatakse tollile koos, isegi kui selle kohta esitatakse mitu tollideklaratsiooni. Üldreegli 2 punkti a sellise tõlgenduse põhjenduseks märgiti eelkõige, et kuna tegemist on imperatiivse reegliga, siis on välistatud, et importijad saaksid sellest kõrvale hoida manipulatsioonide abil eesmärgiga valida „asjaomaste kaupade tariifne klassifitseerimine – kas koos või eraldi –, mis on neile kõige soodsam“(15).
26. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib sisuliselt teada, kas viimati nimetatud arutluskäiku saab üle kanda impordi osadeks jagamise praktikale. Kaudselt palub ta meil seega uurida võimalust muuta kauba samal ajal esitamise nõuet suhtelisemaks või see koguni kõrvale jätta. Mõistagi tähendaks selline lahendus Euroopa Kohtu kauaaegse väljakujunenud kohtupraktika täpsustamist või koguni sellest kõrvalekaldumist(16).
27. Esitatud küsimusele vastamiseks on minu arvates vaja kõigepealt kirjeldada käesoleva kohtuasja üldist konteksti (A). Seejärel teen ettepaneku tõlgendada üldreegli 2 punkti a, et piiritleda selle kohaldamisala (B). Lõpuks, juhul kui Üldkohus soovib järeldada, et see reegel on kohaldatav mitme osasaadetistena imporditud kaubale, näib mulle vajalik käsitleda selle konkreetset kohaldamist (C).
A. Tolliprotseduuri kohaldatavus osasaadetistena toimuva impordi suhtes
28. Mulle näib oluline meenutada, et tolliseadustikus ette nähtud kauba tollivormistuse menetlus kujutab endast laiemat õiguslikku raamistikku, millesse kuulub tariifne klassifitseerimine kui üks tollimenetluse peamisi etappe, nimelt tollitariifi kindlaksmääramine(17). Sellest annab selgelt tunnistust üldreegli 2 punkt a viitega kauba tollile esitamisele. Seda tolliõiguse mõistet tõlgendati kohtuotsuses Osram(18) nii, et see nõuab kaupade samal ajal esitamist. Sellest kohtuotsusest tulenev kohtupraktika suund kinnitab, et ajaliselt edasilükatud esitamine on välistatud(19), nii et üldreegli 2 punkt a ei ole mitme osasaadetisena toimuvale impordile kohaldatav(20).
29. Selleks et teha kindlaks, kas selle reegli vastupidine tõlgendus on siiski lubatav, on minu arvates tingimata vaja selgitada, mil määral näeb tolliseadustik ette või vähemalt ei välista järk-järgult imporditud, lahtivõetud või kokkupanemata kujul kauba tollivormistust mitme osasaadetisena. Selleks annan kõigepealt ülevaate tolliprotseduurist (1), mis võimaldab mul seejärel selgitada selle aluseks olevat põhimõtet, nimelt esitatud kauba deklareerimise põhimõtet (2). Lõpuks analüüsin võimalust teha sellest põhimõttest erand lahtivõetud või kokkupanemata kujul kauba importimisel mitme osasaadetistena (3).
1. Tolliprotseduuri ajalugu ja hetkeseis
30. 1974. aastal, kui Euroopa Kohus tegi kohtuotsuse Osram(21), reguleerisid impordi tollikontrolli direktiivis 68/312/EMÜ(22) sätestatud ühtlustamiseeskirjad. Selles direktiivis kasutati mõistet „kauba esitamine tollile“ ainult hispaania-, itaalia- ja hollandikeelses versioonis. Hollandikeelne versioon sisaldas sõna „aanbrengen“, mis kattub tänaseni tolliseadustiku artikli 5 punkti 33 hollandikeelses versioonis kasutusel oleva mõistega ja tähendab tollile esitamist. 1968. aasa direktiiv nägi siiski ette kohustuse toimetada kaup tolliasutusse ja esitada „viivitamata“ deklaratsioon, mis võimaldab selle kauba identifitseerida. Mõiste „kauba esitamine tollile“ võeti ühenduse õiguses kasutusele määruse (EMÜ) nr 4151/88(23) artikliga 5. Selles määratleti see tollile teatamisena asjaolust, et kaup on saabunud tolliasutusse(24). Sellele toimingule pidi viivitamata järgnema tollideklaratsiooni esitamine. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et selleks, et saaks asuda seisukohale, et kaup on ühenduse tolliterritooriumile toodud seaduslikult, tuli kaup selle saabumisel toimetada tolliasutusse ja esitada tollile(25).
31. Praegu kehtiva tolliseadustikuga kehtestatud protseduur põhineb samadel põhimõtetel. Sisuliselt iseloomustavad kauba tolli läbimist mitu toimingut, mis toimuvad põhimõtteliselt järjest, nimelt eelkõige kauba saabumine (artikli 135 lõige 1), selle kohe pärast saabumist esitamine tollile (artikli 5 punkt 33 ja artikli 139 lõige 1), tollideklaratsiooni esitamine tollirežiimi kohaldamise deklareerimiseks (artikli 5 punkt 12 ja artikli 158 lõige 1), deklaratsiooni vastuvõtmine (artikkel 172), deklaratsiooni vabatahtlik kontrollimine (artikkel 188) ning kauba vabastamine (artiklid 194 ja 195).
2. Esitatud kauba deklareerimise põhimõte
32. Minu arusaama kohaselt tolliprotseduurist puudutavad deklareerimise, kontrollimise (tolliseadustiku artikli 188 alusel) ja vabastamise toimingud (selle seadustiku artiklite 194 ja 195 alusel) alati tollile esitatud kaupa. Üldjuhul ei puuduta need kaupa, mis ei ole veel tolli saabunud(26), ega kaupa, mis on pärast vabastamist juba tolli läbinud(27).
33. Seda analüüsi kinnitavad tolliseadustiku artiklid 170–172, millest nähtub, et tollideklaratsiooni peab esitama isik, kes on võimeline asjaomast kaupa esitama. Seega, kuigi tollideklaratsiooni võib esitada kuni 30 päeva enne kauba eeldatavat esitamist, on selline eelnev esitamine kehtiv ainult juhul, kui kaup esitatakse tegelikult selle tähtaja jooksul. Lisaks sõltub tollideklaratsioonide aktsepteerimine tolliasutuste poolt sõnaselgelt selle kauba tegelikust esitamisest, mille kohta deklaratsioon esitatakse.
34. Lisaks tuleb tolliseadustiku artiklite 144, 149 ja 158 kohaselt kaup, mis paigutatakse selle esitamise hetkel ajutisele ladustamisele, deklareerida 90 päeva jooksul(28). Teoreetiliselt võiksid need sätted võimaldada deklareerida koos kaupu, mis on tolli saabunud eri aegadel, kuid nimetatud tähtaja jooksul. Ent selline tõlgendus põrkub minu arvates menetlusnõuetega, mis reguleerivad selle seadustiku artikli 162 tähenduses „tavalise“ tollideklaratsiooni esitamist. Nimelt tuleb rakendusmääruse artikli 222 kohaselt esitada iga kaubaartikli kohta eraldi tollideklaratsioon. Sellest põhimõttest erandina võib rühmitada üksnes „ühes saadetises sisalduvaid“ kaubaartikleid, tingimusel et need kuuluvad ühte ja samasse tariifistiku alamrubriiki. Kuna samasse saadetisse kuuluvad kaubaartiklid saabuvad tolliasutusse ühel ajal ja need tuleb esitada viivitamata(29), puudutab rühmitatud tollideklaratsioon tingimata samal ajal esitatud kaubaartikleid.
35. Sama nõue on sätestatud ka tolliseadustiku artikli 177 lõikes 1. Lihtsustamise eesmärgil võimaldab see deklareerida tariifistiku eri alamrubriikidesse kuuluvaid kaupu nii, nagu kuuluksid need ühteainsasse alamrubriiki, tingimusel eelkõige, et need kuuluvad „[samasse] saadetisse“.
36. Tollile (samal ajal) esitatud kauba deklareerimise põhimõte võimaldab tagada, et tolliasutuste pädevusel kontrollida enne kauba vabastamist tollideklaratsioonide õigsust, eelkõige kauba läbivaatamise ja proovide võtmise teel(30), oleks soovitav toime.
37. Seda põhimõtet õigustab ka asjaolu, et tolliseadustiku artikli 77 lõiked 1 ja 2 seovad tollivõla nõuetekohase tekkimise tollideklaratsiooni aktsepteerimise ja kauba suunamisega ühele tolliprotseduuridest. Nagu tuleneb tolliseadustiku artiklist 56, sõltub tollivõla suurus tollimaksudest, mis määratakse kindlaks eelkõige kauba tariifse klassifikatsiooni alusel. See toimub seega importimise hetkel tollideklaratsioonis sisalduvate andmete alusel, kusjuures tuleb täpsustada, et deklarandi kohustus esitada täpsed andmed hõlmab ka KNi õige alamrubriigi kindlaksmääramist(31). Lisaks sõltub tariifne klassifitseerimine tollikontrolli hõlbustamiseks ja õiguskindluse huvides kauba objektiivsetest tunnustest ja omadustest selle tollile esitamise hetkel(32).
38. Lõpuks tundub mulle, et tolliseadustiku artikli 194 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kauba vabastamine tollideklaratsiooni alusel puudutab üksnes tollile esitatud kaupa, mille kohta see deklaratsioon on esitatud.
39. Kõik need kaalutlused võimaldavad mul järeldada, et tolliprotseduur on kavandatud sellise kauba tollivormistuseks, mis on tollile tegelikult esitatud samal ajal. Seega toimub tariifne klassifitseerimine, sealhulgas üldreegli 2 punkti a kohaldamine, põhimõtteliselt üksnes sellise kauba suhtes. Minu arvates valitses selline arusaam tollimenetlusest juba 1974. aastal, kui tehti kohtuotsus Osram(33).
3. Erand esitatud kauba deklareerimise põhimõttest
40. Käesoleva ettepaneku punktis 39 tuvastatud põhimõte sobib seega halvasti kokku võimalusega klassifitseerida ja deklareerida komplektne kaup juhul, kui saabunud ja tolliasutustele esitatud on üksnes osa koostisosadest, isegi kui ülejäänud osade saabumine on kavandatud hilisemaks. Leian siiski, et see ei ole kõigil asjaoludel tolliseadustikuga vastuolus, nagu nähtub selle seadustiku rakendusmäärusest.
41. Nimelt ei ole kauba toomine liidu territooriumile mitme osasaadetisena tolliprotseduuridele võõras. Rakendusmääruse mitu sätet, nimelt artiklid 96, 99, 105, 115 ja 121, põhinevad sõnaselgelt eeldusel, et selline importimisviis on lubatud. Nendes on ette nähtud lihtsustus sellise kauba päritolu tõendamisel, mida imporditakse üldreegli 2 punkti a tähenduses lahtivõetud või kokkupanemata kujul ning mis kuulub HSi XVI või XVII jaotisse või rubriiki 7308 või 9406.
42. Sellest järeldan, et tollideklaratsioonis peaks olema võimalik märkida ühelt poolt, et kaup, mida selles deklareeritakse ja mis esitatakse tollile, kuulub omavahel seotud saadetiste sarja, mille eesmärk on nende importimine liidu territooriumile. Teiselt poolt peab deklarandil olema kohaldatava tollitariifi kindlaksmääramiseks võimalik arvesse võtta kogu sel viisil imporditud kaupa ja vajaduse korral klassifitseerida see üldreegli 2 punkti a kohaselt ühe komplektse kaubaartiklina.
43. See võimalus kujutab aga endast erandit tollile esitatud kauba deklareerimise põhimõttest, millel, nagu nägime, tolliprotseduurid põhinevad. Seetõttu tuleb seda tõlgendada kitsalt(34). Minu arvates on see nii seda enam, et seda ei ole tolliseadustikus sõnaselgelt ette nähtud.
B. Üldreegli 2 punkti a kohaldatavus osasaadetistena toimuva impordi suhtes
44. KNi tariifse klassifitseerimise reegleid ja seega üldreegli 2 punkti a tuleb tõlgendada tolliprotseduuri analüüsi tulemuse valguses.
45. Käesoleva kohtuasja kontekstis tuleb seega kindlaks määrata selle reegli kohaldamisala, võttes eelkõige arvesse selles antud viidet kauba „esitamisele“. Selleks teen ettepaneku tõlgendada üldreegli 2 punkti a esmalt grammatiliselt (1) ning seejärel süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt (2). Seda käsitlust täiendab hinnang küsimusele, kas HSi ülevõtmisega KNi kaudu seotud konventsioonilistest piirangutest tulenevad takistused, mis välistaksid nimetatud reegli kohaldamisala täpsustamise või koguni muutmise liidu seadusandja poolt (3).
1. Üldreegli 2 punkti a grammatiline tõlgendamine
46. Üldreegli 2 punkti a teise lause kohaselt hõlmab iga viide tootele ka „lahtivõetud või kokkupanemata“ kujul tooteid. Kohtuotsuse Osram(35) punktis 7 märkis Euroopa Kohus, et selle sätte sõnastusest tuleneb, et seda saab kohaldada üksnes tingimusel, et lahtivõetud või kokkupanemata osad esitatakse tollivormistuseks samal ajal(36).
47. Kui Euroopa Kohus tegi 1974. aastal otsuse, tuli määrused vastavalt määrusele nr 1(37) koostada tolle aja kuues ametlikus keeles. Üldreegli 2 punkti a teise lause toona kehtinud keeleversioonide võrdlusest(38) võib tõdeda, et taani-, inglis- ja hollandikeelne versioon ei sisaldanud esitamise nõuet. Taani- ja hollandikeelses versioonis sisaldus siiski mõte, et kaubaartikkel peab olema kättesaadav, ning ingliskeelses versioonis oli juttu selle importimisest. Näib, et ülejäänud keeleversioonides viidati sõnaselgelt kaubaartikli esitamisele(39).
48. Mulle näib, et käesolevas kohtuasjas ajaliselt kohaldatavas KNis sisaldab enamik üldreegli 2 punkti a teise lause keeleversioone enam-vähem sõnaselget esitamise nõuet. Näiteks kasutatakse ingliskeelses versioonis nüüd väljendit esitatud kaup. Saksa- ja soomekeelses versioonis nimetatakse koguni sõnaselgelt tollile esitamist. Lisaks, kui ma ei eksi, räägitakse taani-, poola- ja rootsikeelses versioonis pigem lahtivõetud või kokkupanemata kujul kättesaadavatest kaubaartiklitest, mis minu arvates eeldab nende kaubaartiklite esitamist. Nimetatud reegli eestikeelne versioon kaldub sellest kõrvale ja viitab omalt poolt kokkupanemata kaubaartiklitele, mainimata nende kättesaadavust või esitamist. Igal juhul tuleb KNi keeleversioonide erinevuste puhul omistada erilist kaalu selle prantsus- ja ingliskeelsele versioonile, kuivõrd KN võtab üle HSi, mille puhul on autentsed üksnes nendes keeltes koostatud tekstid(40).
49. Seda keelelist võrdlust arvestades leian, et üldreegli 2 punkti a teise lause sõnastuse järgi piirdub selle kohaldamine tollile esitatud kaubaga. Seevastu eraldi võetuna ei võimalda see mul järeldada, kas komplektse toote koostisosad tuleb esitada samal ajal.
50. On tõsi, et samaaegsuse nõude võiks tuletada käesoleva ettepaneku punktis 39 tuvastatud tollile esitatud kauba deklareerimise põhimõttest. Kaldun siiski arvama, et üldreegli 2 punkti a sõnastuse niivõrd kitsendav tõlgendamine ei ole vajalik. Eelkõige ei võta see arvesse majanduslikku ja õiguslikku tegelikkust, mida on liidu seadusandja arvesse võtnud. Nagu nähtub rakendusmäärusest(41), lähtub see eeldusest, et tolliseadustik võimaldab importida lahtivõetud või kokkupanemata kujul kaupa mitme osasaadetisena.
51. Järelikult tuleb kasutada üldreegli 2 punkti a süstemaatilist ja teleoloogilist tõlgendamist, et teha kindlaks, kas esitamise nõue võib olla täidetud ka juhul, kui kaup läbib tolli osade kaupa.
2. Üldreegli 2 punkti a süstemaatiline ja teleoloogiline tõlgendamine
a) Süstemaatiline tõlgendamine
52. Kohtuotsuse Osram(42) punktist 8 nähtub, et 1971. aastal(43) lisati üldreegli 2 punkt a määruse nr 950/68 lisas sätestatud KNi sissejuhatavasse ossa selleks, et üldistada juba olemasolevaid tõlgendamistavasid. Need tavad põhinesid selle nomenklatuuri mitmel erimärkusel, mis sisaldasid nimetatud reegli variante ning puudutasid puittoodete, masinate, sõidukite, laevade ja mööbli importimist lahtivõetud või kokkupanemata kujul(44).
53. Nende erimärkuste hulgas oli masinaid käsitlevas märkuses täpsustatud, et lahtivõetud või kokkupanemata masinate klassifitseerimise kord on kohaldatav ka siis, kui neid saadetakse osade kaupa.
54. KNi areng alates selle esmakordsest ühenduse tasandil rakendamisest määrusega nr 950/68 kuni tänapäevani näitab, et üldreegli 2 punkti a kohaldatavust kõigi lahtivõetud või kokkupanemata kaupade importimisele mitmes osas saadetistena ei ole üldistatud. Vastupidi, selline võimalus on ette nähtud üksnes teatavate kaupade puhul, nimelt KNi XVI jaotisse kuuluvate masinate ning KNi XVII jaotise rubriikidesse 8608, 8805, 8905 ja 8907 kuuluvate kaubaartiklite puhul, nagu nähtub vastavalt KNi XVI jaotise lisamärkusest 3 ja XVII jaotise lisamärkusest 2(45). Nende märkuste kohaselt kohaldatakse üldreegli 2 punkti a „samuti“ nendes viidatud kaupade suhtes, kui need imporditakse mitme osasaadetisena.
55. Sellest tulenevalt näevad rakendusmääruse artiklid 96, 99 ja 115 ette võimaluse importida kaupa lahtivõetuna või kokkupanemata kujul üksnes juhul, kui kaup kuulub HSi XVI või XVII jaotisse või rubriikidesse 7308 või 9406.
56. Minu arvates kinnitab tõlgendust, mille kohaselt KNi XVI jaotise lisamärkus 3 ja XVII jaotise lisamärkus 2 ei ole mõeldud üldkohaldatavana, eelkõige määrsõna „samuti“ kasutamine. Lisaks seavad need märkused üldreegli 2 punkti a kohaldamise tingimuseks deklarandi „nõude“. Minu arvates ei ole välistatud, et see tingimus võib anda talle valikuvõimaluse, mida rõhutab veelgi nende märkuste erandlik iseloom.
57. Leian seetõttu, et üldreegli 2 punkti a kohaldatakse üldjuhul üksnes kaupade suhtes, mis esitatakse samal ajal, see tähendab koos, ilma et see takistaks piiratud erandi kohaldamist, mis on ette nähtud teatavate kaupade importimiseks osasaadetistena(46).
58. Sellist üldreegli 2 punkti a kohaldamisala piiramist näib kinnitavat ka liidu asutuste tegevus. Nimelt on probleem, et selle reegli vältimiseks jagatakse import osadeks, olnud teada juba pikka aega. 1993. aastal vähendas Hiinast pärit jalgratastele(47) dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine tervete jalgrataste importi, samal ajal kui koostisosade import suurenes märkimisväärselt. Komisjoni uurimise käigus märgiti, et mõned ettevõtjad „tagasid, et samale kokkupanijale mõeldud osad jagatakse eri konteineritesse, saadetakse erinevatel kuupäevadel ja mõnikord laaditakse maha eri sadamates“, mis võimaldas neil vältida üldreegli 2 punkti a kohaldamist(48). Vastuseks sellele teguviisile laiendas liidu seadusandja dumpinguvastast tollimaksu teatavate jalgrattaosade impordile. Samas ta KNi ei muutnud.
59. Selline lähenemisviis näib olevat kooskõlas Euroopa Liidu seisukohaga rahvusvahelisel areenil. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) dokumendi kohaselt, mille koostas 2008. aastal „vaekogu“, väitsid Euroopa ühendused, et nõue esitada kaup „sellisel kujul“ („en l’état“), nagu on kirjas üldreegli 2 punkti a prantsuskeelses versioonis, kajastab „tariifse klassifitseerimise aluspõhimõtet“, „mille kohaselt klassifitseeritakse kaup toote objektiivsete tunnuste alusel impordi hetkel, see tähendab sellises olekus, milles see imporditakse ja tollile esitatakse“. „[S]ee mõiste ei tähenda ega saagi tähendada „mitut ajahetke“ ja „mitut kohta““(49).
b) Teleoloogiline tõlgendamine
60. Üldreegli 2 punkti a süstemaatiline tõlgendamine on vastuolus teleoloogilist laadi argumentidega, mis võiksid minu arvates rääkida selle kohaldamisala laiendamise kasuks mis tahes kauba importimisele osasaadetistena.
61. Nimelt võib esiteks tekkida kahtlusi seoses sellega, kas on järjekindel piirata üldreegli 2 punkti a kohaldamisala nii, et see hõlmab ainult kaupa, mida on nimetatud KNi XVI jaotise lisamärkuses 3 ja XVII jaotise lisamärkuses 2. Need märkused kehtivad ju väga laias valikus väga eri laadi ja eri suurusega kauba kohta(50).
62. Teiseks ei ole minu arvates välistatud, et üldreegli 2 punkti a kohaldamine mis tahes kauba järjest importimisele võib aidata kaasa tariifse klassifitseerimise nõuetekohasele toimimisele. See põhineb kauba hindamisel nende objektiivsete tunnuste ja omaduste alusel, mis hõlmab ka toote otstarbe arvessevõtmist niivõrd, kuivõrd see on tootele omane(51). Seega näib eelkõige juhul, et kui järjest imporditud kaubad on komplektse toote koostisosad, kui need on tellitud sellise toote komponentidena ning kui need on algusest peale mõeldud mitte eraldi müügiks, vaid enne turustamist komplektseks tooteks kokkupanemiseks, on asjakohasem kohaldada nende suhtes selle komplektse toote jaoks ette nähtud tariifi. Leian, et seda võib näitena tuletada tollideklaratsiooniga kaasas olevatest dokumentidest, nagu müügilepingud ja arved, ning faktilistest asjaoludest, nagu asjaolu, et imporditud osad vastavad teatavale hulgale komplektsetele kaubaartiklitele(52), või ka asjaolu, et importija on lõpetanud komplektse kauba importimise.
63. Minu arvates on samuti oluline rõhutada, et kauba import osadeks lahtivõetud või kokkupanemata kujul osasaadetistena võib olla tingitud mitmesugustest kaubanduslikku või muud laadi piirangutest. Need võivad olla seotud importijale pakutavate veotingimustega, sõltuvalt osade suurusest või kogusest, või imporditud osade tootmisega, eelkõige juhul, kui see toimub mitmes tehases, mis asuvad sadama-, lennujaama- või maanteetaristu läheduses või mitte. Lisaks võib toote osade hilinenud saabumine olla ettenägematute asjaolude, näiteks sõdade, kaubateede sulgemise, streikide või ilmastikutingimuste tagajärg.
64. Leian, et need erinevad tegurid ei mõjuta imporditud kauba objektiivseid tunnuseid. Seevastu, nagu võib järeldada kohtuotsusest X ja Inspecteur van de Belastingdienst Douane(53), tuleks neid arvesse võtta objektiivsete asjaoludena, et teha kindlaks, kas hoolimata üksikute osade järjestikusest liidu tolliterritooriumile toomisest tuleb asuda seisukohale, et deklarant impordib komplektse toote, mis esitatakse osadeks lahtivõetud või kokkupanemata kujul.
65. Lõpuks nähtub minu arvates sama kohtuotsuse punktist 26, et tariifse klassifitseerimise objektiivne laad tähendab, et tuleb vältida seda, et importijad saaksid suhteliselt lihtsa manipulatsiooni abil kauba tariifse klassifikatsiooni ise valida. Mulle näib, et see põhjendus, mis võimaldas Euroopa Kohtul järeldada üldreegli 2 punkti a kohaldatavust juhul, kui samal ajal esitatud osadeks lahtivõetud või kokkupanemata toodete kohta esitatakse mitu eraldi tollideklaratsiooni, on asjakohane ka selliste osade järjest importimise korral, mis on mõeldud komplektseks tooteks kokkupanemiseks(54).
66. Kuigi need teleoloogilised argumendid on atraktiivsed, leian siiski, et need ei lükka ümber käesoleva ettepaneku punktis 57 esitatud järeldust. Nimelt ei ole selle reegli süstemaatilise tõlgendamise tulemus mitmeti mõistetav, vaid annab minu arvates tunnistust seadusandja selgest tahtest piirata selle reegli kohaldatavust nii, et seda kohaldatakse kauba osasaadetistena importimisele üksnes juhtudel, mida on sõnaselgelt silmas peetud KNi XVI jaotise lisamärkuses 3 ja XVII jaotise lisamärkuses 2(55).
67. Neil asjaoludel teen Üldkohtule ettepaneku otsustada, et üldreegli 2 punkt a ei saa olla kohaldatav jalgrattaosadele, kui neid ei esitata tollile samal ajal, vaid need imporditakse osasaadetistena. Nimelt kuuluvad elektrijalgrattad ja nende osad KNi rubriikidesse 8711 ja 8714 ega kuulu seega KNi XVI jaotise lisamärkuses 3 ja XVII jaotise lisamärkuses 2 ette nähtud erandite kohaldamisalasse.
3. Üldreegli 2 punkti a kohaldamisala muutmise kokkuleppelised piirangud
68. Arvestades teleoloogilisi argumente, mis võivad rääkida üldreegli 2 punkti a kohaldamisala laiendamise kasuks, ei ole selle reegli tõlgendus, nagu see on esitatud käesoleva ettepaneku punktides 57 ja 67, minu arvates täielikult rahuldav. Eelkõige esineb selle tõlgenduse ja nimetatud argumentide vahel teatav pingeseis, mis tuleneb eelkõige sellest, et KNi XVI jaotise lisamärkuses 3 ja XVII jaotise lisamärkuses 2 nimetatud kaupade valik on näiliselt ebajärjekindel.
69. Kuna selle probleemi lahendamine ei kuulu aga kohtu pädevusse, on liidu seadusandja ülesanne otsustada, kas ja vajaduse korral kuidas tuleb see probleem lahendada. Sellest vaatenurgast lähtudes teen ettepaneku kontrollida, kas esineb õiguslikke põhjusi, mis võiksid takistada liidu seadusandjal vaadata uuesti läbi küsimus, kas üldreegli 2 punkt a on kohaldatav kauba impordile osasaadetistena. Pean eelkõige silmas konventsioonist tulenevaid piiranguid, mis tulenevad HSi ülevõtmisest KNi.
70. Sellega seoses näib mulle, et üldreegli 2 punkti a kohaldatavuse piiramine nii, et seda kohaldatakse ainult KNi XVI jaotise lisamärkuses 3 ja XVII jaotise lisamärkuses 2 nimetatud kauba osasaadetistena importimisele, ei tulene HSis ette nähtud kohustustest. Kui ma ei eksi, ei sisalda see süsteem eeskirju ega märkusi, mis reguleeriksid osasaadetistena importimist.
71. Lisaks, nagu nähtub HSi üldreegli 2 punkti a käsitleva selgitava märkuse punktist VIII, sisaldavad teatavad HSi jaotised ja grupid selle reegli kohaldamise näiteid. Need näited, millel puudub õiguslikult siduv jõud(56), ei sisalda viidet, mis annaks alust arvata, et põhimõtteliselt ei saa kauba import osasaadetistena kuuluda nimetatud reegli kohaldamisalasse. On tõsi, et puittoodete puhul on selle kohaldamine sõnaselgelt seatud sõltuvusse tingimusest, et „erinevad osad esitatakse koos“. Siiski on muud näited sõnastatud neutraalselt või ei sisalda viidet kauba esitamise kohta. Mis puudutab konkreetselt masinaid, siis viidatakse nende esitamisele osadeks lahtivõetud või kokkupanemata kujul, ilma täiendavate täpsustusteta(57).
72. Neid kaalutlusi arvestades kaldun arvama, et kuigi HSi koostajad ei ole lihtsalt ette näinud üldreegli 2 punkti a kohaldamist impordile osasaadetistena, ei ole nad seda ka sõnaselgelt välistanud, välja arvatud võib-olla puittoodete importimise puhul.
73. Seda hinnangut kinnitab HSi komitee 1995. aasta novembri otsus, milles on leitud, et igal allakirjutanud riigil(58) on vabadus reguleerida HSi üldreegli 2 punkti a kohaldatavust impordile osasaadetistena(59). Järeldan sellest, et liidu seadusandja võib iseseisvalt otsustada, kas seda reeglit tuleb kohaldada juhul, kui komplektse toote koostisosad imporditakse järjest.
74. Minu arvates lähtus Euroopa Majandusühenduse seadusandja määruse nr 1/72 vastuvõtmisega määruse nr 950/68 lisas sisalduvasse KNi XVI jaotise lisamärkuse 3 lisamisel samuti eeldusest, et tal on õigus hõlmata kauba import osasaadetistena üldreegli 2 punkti a kohaldamisalasse. Nimelt ei olnud selle tol ajal kehtinud nomenklatuuri muudatuse ajendiks mitte HSile eelnenud 15. detsembri 1950. aasta Brüsseli konventsiooni(60) muutmine, vaid majanduslikku ja praktilist laadi põhjused, millele nimetatud seadusandja tugines. Pealegi on liidu seadusandja säilitanud KNis tänaseni XVI jaotise lisamärkuse 3 ja XVII jaotise lisamärkuse 2, samas kui HS ei sisalda samaväärseid märkusi.
75. Eeltoodut arvestades leian, et liidu seadusandjal on tõepoolest õigus muuta üldreegli 2 punkti a kohaldamisala kauba osasaadetistena importimise osas.
C. Teise võimalusena esitatud analüüs üldreegli 2 punkti a kohaldamise kohta kauba osasaadetistena importimise suhtes
76. Juhul kui Üldkohus soovib järeldada, et üldreegli 2 punkt a on kohaldatav kogu osasaadetistena importimisele, tuleks kindlaks määrata tingimused, mille alusel seda reeglit saab kohaldada, kuna tolliseadustik ei sisalda sätteid, millega sellised tingimused kehtestataks.
77. Minu arvates võib juhiseid analoogia alusel tuletada rakendusmääruse artikli 99 lõikest 3 ja artiklist 115 ning eelkõige KNi XVI jaotise lisamärkusest 3 ja XVII jaotise lisamärkusest 2. Need sätted näevad esiteks ette, et deklarandil tuleb taotleda tolliasutustelt luba importida kaupa osadeks lahtivõetud või kokkupanemata kujul osasaadetistena. Teiseks nähtub neist, et need asutused määravad kindlaks järjestikuse importimise tingimused.
78. Neid nõudeid arvestades teen ettepaneku esitada mõned kaalutlused esiteks selle kohta, kuidas tolliasutused käsitlevad menetluslikult üldreegli 2 punkti a kauba osasaadetistena importimise korral (1), ja teiseks deklarandi kohustuste kohta (2). Lisaks näib mulle kohtuistungil toimunud aruteludele reageerides asjakohane käsitleda võimaliku õiguse kuritarvitamise mõju selle reegli kohaldamisele (3).
1. Üldreegli 2 punkti a kohaldamise menetluslik käsitlus
79. Nagu käesoleva ettepaneku punktis 77 juba märgitud, näib mulle mõistlik asuda seisukohale, et analoogia alusel rakendusmääruse artikli 99 lõikega 3 ja artikliga 115 ning KNi XVI jaotise lisamärkusega 3 ja XVII jaotise lisamärkusega 2 on tolliasutuste ülesanne määrata kindlaks üldreegli 2 punkti a kohaldamise menetluslikud tingimused kauba importimisele osasaadetistena.
80. Seevastu ei saa liikmesriikide ametiasutustel olla lubatud määrata oma äranägemise järgi üldreegli 2 punkti a sisulisi kohaldamistingimusi, sest vastasel juhul tekiks oht, et importijatele ei tagata kauba tariifsel klassifitseerimisel võrdset kohtlemist. Sellest tuleneb, arvestades käesoleva ettepaneku punktides 62 ja 64 kirjeldatud kohtupraktikat, et selle reegli kohaldatavuse hindamisel võib arvesse võtta üksnes kauba objektiivseid tunnuseid ning objektiivseid tegureid, mis määrasid kindlaks impordiviisid.
81. Mis puudutab esiteks osasaadetistena importimise kestust ajas, siis ei peaks see minu arvates iseenesest olema määrav. See võiks siiski kuuluda üldreegli 2 punkti a kohaldatavuse hindamisel asjakohaste objektiivsete tegurite hulka, mida kinnitab käesoleva ettepaneku punktis 63 märgitud asjaolu, et saadetiste ajavahemik võib sõltuda paljudest asjaoludest. Neil asjaoludel ei pea ma võimalikuks kehtestada ajalist piiri, millest alates üldreeglit 2 punkti a enam ei kohaldataks.
82. Täielikkuse huvides märgin, et mulle näiks kaheldav kohaldada analoogia alusel päritolutõendite kehtivusega seotud ajalisi piiranguid, mis on ette nähtud rakendusmääruse artikli 99 lõikes 2, artikli 105 lõikes 1 ning artikli 121 lõigetes 1 ja 4. Nimelt nõuavad nende tõendite laad ja nende põhjendatuse kontrollimine, et nende kehtivus oleks piiratud(61). Üksnes erandina näeb nimetatud määruse artikli 121 lõige 5 ette võimaluse pikendada päritolutõendi kehtivusaega juhul, kui kaup imporditakse osadeks lahtivõetud või kokkupanemata kujul osasaadetistena. See erand annab tunnistust sellest, et selline import võib toimuda ajavahemiku jooksul, mis ületab päritolutõendi tavapärast kehtivusaega.
83. Mis puudutab teiseks menetlusnorme, mis võimaldavad käsitleda kauba importi osadeks lahtivõetud või kokkupanemata kujul osasaadetistena, siis näib mulle piisav, kui tolliasutused täpsustavad deklarandile, kes teatab neile soovist selline imporditoiming läbi viia, tema teavitamiskohustuste ulatust lisaks tollideklaratsioonile(62).
84. Lõpuks näib mulle kolmandaks, et rakendusmääruse artikli 105 lõikes 2 ette nähtud tugevdatud kontrolli kohustus on käesoleval juhul otseselt asjakohane. Analoogia alusel tuleb juhul, kui importija deklareerib kauba impordi osasaadetistena, tolliasutustel kontrollida, et iga saadetis vastab tõepoolest selle kokkupanemiseks vajalikele osadele.
2. Deklarandi kohustused
85. Käesoleva ettepaneku punktis 84 nimetatud kontrollikohustus käib käsikäes deklarandil lasuva teavitamiskohustusega. Nimelt põhineb tolliseadustik läbipaistvuse põhimõttel. See ei rõhuta mitte tolliasutuste tehtavaid kontrolle, vaid deklarandi kohustusi. Seega toimub kauba suhtes kohaldatavat tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamine põhimõtteliselt tollideklaratsioonides esitatud andmete alusel. Neid ei kontrollita süstemaatiliselt, mis eeldab, et deklarant esitab tolliasutustele täpse ja täieliku teabe. Just selles kontekstis on Euroopa Kohus rõhutanud, et deklarandi enda ülesanne on kindlaks määrata tema deklareeritavale kaubale kohaldatav KNi alamrubriik(63).
86. Tõsi, kuivõrd KNi XVI jaotise lisamärkus 3 ja XVII jaotise lisamärkus 2 näevad ette üldreegli 2 punkti a kohaldamise deklarandi taotlusel, näivad need pakkuvat talle valikut. Kui aga mis tahes kauba osadeks lahtivõetud või kokkupanemata kujul importimine osasaadetistena kuuluks selle reegli kohaldamisalasse, peaks selle kohaldamine põhinema objektiivsetel asjaoludel ega tohiks sõltuda valikust(64). Sellisel juhul peaks deklarant oma teavitamiskohustuse alusel märkima oma tollideklaratsioonides juba esimese saadetise puhul ja iga järgneva saadetise ajal, et ta impordib kaupa osasaadetistena(65). Lisaks peaks ta selle kauba tariifselt klassifitseerima üldreegli 2 punkti a kohaldades.
87. Selle mööndusega võimaldab KNi XVI jaotise lisamärkus 2 siiski illustreerida teavitamiskohustuse ulatust lisaks tollideklaratsioonile. Seega võib deklarandilt nõuda, et ta esitaks osadeks lahtivõetud või kokkupanemata kujul esitatud toodete kohta „koostamise skeemi, samuti erinevate pakendite sisu loetelud“. See nõue näib mulle kauba osasaadetistena importimise puhul eriti asjakohane. Ühelt poolt võimaldaks selline plaan kindlaks teha komplektsete toote kokkupanemiseks vajalikud osad ning teiselt poolt tagaks saadetiste inventuur, et tolliasutustel on imporditoimingust terviklik ülevaade. Pealegi näivad need andmed mulle kasulikud, arvestades käesoleva ettepaneku punktis 84 mainitud tugevdatud kontrolli kohustust.
3. Õiguse kuritarvitamise arvessevõtmine
88. Kohtuistungil käsitlesid põhikohtuasja pooled ja teised huvitatud isikud küsimust, kas arvesse tuleb võtta õiguse kuritarvitamise olemasolu. Euroopa Prokuratuur väitis selles kontekstis, et selliste kuritarvituste keeld peaks suunama üldreegli 2 punkti a tõlgendamist.
89. Sellega seoses tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on õiguse kuritarvitamine õigusmõiste, mis tuleneb kuritarvituste keelu põhimõttest ja mille eesmärk on takistada õigussubjektil tugineda liidu õiguses ette nähtud eelisele, kui objektiivsed tingimused selle saamiseks ei ole tegelikult täidetud. Selle tuvastamiseks peavad esinema objektiivne ja subjektiivne element. Esimene nõuab tõendamist, et vaatamata vastavates õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud(66).
90. Nagu märkis kohtujurist Mengozzi, näitab see kohtupraktika selgelt, et õigust saab kuritarvitada vaid siis, kui selle õiguse olemasolu on eelnevalt tunnustatud. Seega ei tohiks õiguste kuritarvitamise keeldu käsitada liidu õigusnormide kohaldamisala piirava põhimõttena(67). Minu arvates tuleneb sellest, et see keeld ei võimalda lisada õigusnormile seaduslikke tingimusi ega laiendada selle kohaldamisala contra legem. Seevastu võib nende piiride piires võtta normist kuritarvitusliku praktikaga kõrvalehoidmise võimalust arvesse, et leida tõlgendus, mis võimaldab säilitada selle soovitava toime, nagu Euroopa Kohus tegi oma kohtuotsuses X ja Inspecteur van de Belastingdienst Douane(68).
91. Mis puudutab konkreetselt üldreegli 2 punkti a, siis eeldusel, et see on kohaldatav kauba importimisele osasaadetistena, näib mulle, et pettuslike või kuritarvituslike praktikate olemasolu, mille eesmärk on sellest kõrvale hoida, on asjakohane tegur selle reegli konkreetsel juhul kohaldamisel. Nimelt näib selline praktika olevat üks objektiivsetest teguritest, mida võib arvesse võtta selle kindlakstegemisel, kas tuleb asuda seisukohale, et deklarant impordib osade järjest liidu tolliterritooriumile toomisega komplektse toote, mis esitatakse osadeks lahtivõetud või kokkupanemata kujul(69).
VI. Ettepanek
92. Eeltoodut arvestades teen ettepaneku vastata hof van beroep te Antwerpenile (Antwerpeni apellatsioonikohus, Belgia) järgmiselt:
Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas, mida on muudetud komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärusega (EÜ) 2018/1602, sisalduvate klassifitseerimise üldreeglite reegli 2 punkti a
tuleb tõlgendada nii, et
seda ei kohaldata kombineeritud nomenklatuuri rubriigi 8714 alamrubriikidesse kuuluvate elektrijalgrattaosade impordi suhtes, mis on mõeldud pärast vabasse ringlusse lubamist kokkupanemiseks elektrijalgrattaks, mis kuulub kombineeritud nomenklatuuri rubriigi 8711 alamrubriikidesse, kui neid osi ei esitata tollile samal ajal, vaid need imporditakse järjest osasaadetistena.
José Martín y Pérez de Nanclares
Esitatud avalikul kohtuistungil 10. juunil 2026 Luxembourgis.
Allkirjad
1 Algkeel: prantsuse.
2 Nicolet, C., „Le Monumentum Ephesenum et la délimitation du portorium d’Asie“, teoses Mélanges de l’École française de Rome. Antiquité, 105. kd, nr 2, 1993, lk 929–959 (lk 946). Vt ka Zamora Manzano, J. L., teos Algunos aspectos sobre el régimen fiscal aduanero en Derecho romano: reglamentación jurídica del portorium, control de mercancías y comiso por fraude fiscal, Dykinson, Madrid, 2009.
3 Vt Nicolet, C., „Le monumentum Ephesenum et les dîmes d’Asie“, Bulletin de Correspondance Hellénique, 1991, nr 115-1, lk 465–480 (lk 465, 478–480), ja Marek, C., „Stadt, Bund und Reich in der Zollorganisation des kaiserzeitlichen Lykien. Eine neue Interpretation der Zollinschrift von Kaunos“, Hans-Ulrich Wiemeri (toim) teoses Staatlichkeit und politisches Handeln in der römischen Kaiserzeit, De Gruyter, 2006, lk 107–121 (lk 108 ja 110).
4 Vt nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1987, L 256, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 382) I lisa.
5 8. mai 1974. aasta kohtuotsus Osram (183/73, EU:C:1974:50, punkt 7).
6 United Nations Treaty Series, 1503. kd, lk 4, nr 25910 (1988). See konventsioon kiideti Euroopa Majandusühenduse nimel heaks nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsusega 87/369/EMÜ (EÜT 1998, L 198, lk 1; ELT eriväljaanne 02/02, lk 288).
7 Euroopa Komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT 2018, L 273, lk 1).
8 ELT 2019, C 119, lk 1.
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT 2013, L 269, lk 1).
10 Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT 2015, L 343, lk 558), muudetud komisjoni 18. aprilli 2018. aasta rakendusmäärusega (EL) 2018/604 (ELT 2018, L 101, lk 22) (edaspidi „rakendusmäärus“).
11 Komisjoni 17. juuli 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes ja muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/671 (ELT 2018, L 181, lk 7).
12 Komisjoni 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/73, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2019, L 16, lk 108), ja komisjoni 17. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/72, millega kehtestatakse lõplik tasakaalustav tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit elektrijalgrataste impordi suhtes (ELT 2019, L 16, lk 5).
13 27. aprill 2023. aasta kohtuotsus (C‑107/22, EU:C:2023:346).
14 8. mai 1974. aasta kohtuotsus (183/73, EU:C:1974:50).
15 Vt selle kohta 27. aprilli 2023. aasta kohtuotsus X ja Inspecteur van de Belastingdienst Douane (C‑107/22, EU:C:2023:346, punktid 24–26).
16 Väljakujunenud kohtupraktika muutmise erandlikku laadi rõhutas kohtujurist Hogan oma ettepaneku punktis 57 kohtuasjas Gtflix Tv (C‑251/20, EU:C:2021:745), mille kohaselt „ei tohi varasemat kohtupraktikat niiviisi ümber pöörata ilma kaaluka põhjuseta ja see peab piirduma vajalikuga“.
17 Vt tolliseadustiku artikli 56 lõiked 1 ja 2.
18 8. mai 1974. aasta kohtuotsus (183/73, EU:C:1974:50, punkt 7).
19 Vt 16. juuni 1994. aasta kohtuotsus Develop Dr. Eisbein (C‑35/93, EU:C:1994:252, punkt 19) ja 27. aprilli 2023. aasta kohtuotsus X ja Inspecteur van de Belastingdienst Douane (C‑107/22, EU:C:2023:346, punkt 22).
20 Mõiste „osasaadetised“ viitab selliste toodete osade järjest importimisele, mida mitmesugustel põhjustel ei veeta koos. Seda võib eristada osade importimisest mitme saadetisena tööstuslikuks kokkupanemiseks (vt WTO: „Hiina – Autoosade importi mõjutavad meetmed“, vaekogu aruanded (18. juuli 2008), WT/DS339/R, WT/DS340/R ja WT/DS342/R, lk 306–310, punktid 7.434–7.439), ilma et oleks kindel, et selline vahetegemine oleks nõutav või oleks põhjendatud. Minu ettepaneku jaoks ei ole see minu arvates vajalik, kuna enamik esimest juhtumit puudutavaid kaalutlusi kehtib seda enam teise juhtumi suhtes. Samas ei ole välistatud, et põhikohtuasjas kõne all olevaid toiminguid ei tule kvalifitseerida mitte mitme osasaadetisena importimiseks, vaid mitme saadetisena importimiseks.
21 8. mai 1974. aasta kohtuotsus (183/73, EU:C:1974:50).
22 Nõukogu 30. juuli 1968. aasta direktiiv esiteks ühenduse tolliterritooriumile imporditava kauba tollikäitlust ja teiseks selle kauba ajutist ladustamist käsitlevate õigus- ja haldusaktide ühtlustamise kohta (EÜT 1968, L 194, lk 13).
23 Nõukogu 21. detsembri 1988. aasta määrus, mis näeb ette ühenduse tolliterritooriumile toodava kauba suhtes kehtivad sätted (EÜT 1988, L 367, lk 1).
24 See määratlus on hiljem üle võetud tolliseadustikku.
25 3. märtsi 2005. aasta kohtuotsus Papismedov jt (C‑195/03, EU:C:2005:131, punkt 27).
26 Kui tolliseadustiku artiklist 171 ei tulene teisiti.
27 Tollimenetluse käigus, seega enne kauba vabastamist toimuvat kontrolli tuleb eristada tollivormistusjärgsest kontrollist (tolliseadustiku artikkel 48).
28 Tollideklaratsiooni esitamine tähistab kauba tolliprotseduurile suunamise protsessi algust. Vt selle kohta 27. juuni 2013. aasta kohtuotsus Codirex Expeditie (C‑542/11, EU:C:2013:429, punkt 35 jj).
29 Vt käesoleva ettepaneku punktid 30 ja 31.
30 Vt tolliseadustiku artikkel 188 ja selle kohta 15. septembri 2011. aasta kohtuotsus DP grup (C‑138/10, EU:C:2011:587, punkt 39).
31 Vt selle kohta 23. mai 1989. aasta kohtuotsus Top Hit Holzvertrieb vs. komisjon (378/87, EU:C:1989:209, punkt 26) ja 15. septembri 2011. aasta kohtuotsus DP grup (C‑138/10, EU:C:2011:587, punktid 34 ja 40).
32 Vt selle kohta 17. märtsi 1983. aasta kohtuotsus Dinter (175/82, EU:C:1983:86, punkt 10), 6. veebruari 2014. aasta kohtuotsus Humeau Beaupréau (C‑2/13, EU:C:2014:48, punkt 45) ja 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsus VAD ja van Aert (C‑499/14, EU:C:2016:155, punktid 40 ja 41).
33 8. mai 1974. aasta kohtuotsus (183/73, EU:C:1974:50). Vt ka kohtujurist Capotorti ettepanek kohtuasjas IMCO (165/78, EU:C:1979:82, punkt 3), milles viidatakse osade läbivaatamisele „nende importimise hetkel“ seoses sellega, et „neid saab omavahel kokku panna, nii et need moodustavad valmistoote“.
34 Vt selle kohta 17. jaanuari 2013. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania (C‑360/11, EU:C:2013:17, punkt 18) ja 12. mai 2021. aasta kohtuotsus Hauptzollamt B (tuuraliste kaaviar) (C‑87/20, EU:C:2021:382, punkt 43).
35 8. mai 1974. aasta kohtuotsus (183/73, EU:C:1974:50).
36 Sellest kohtuotsusest ei nähtu, kas Euroopa Kohus viis läbi keeleversioonide võrdluse ning kas ta tugines sel juhul asutajaliikmesriikide neljale ametlikule keelele (vt nõukogu 20. detsembri 1971. aasta määrus (EMÜ) nr 1/72, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 950/68 ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1972, L 1, lk 1)) või kuuele liikmesriikide keelele alates 1973. aasta laienemisest (vt nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrus (EMÜ) nr 1/73, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 950/68 ühise tollitariifistiku kohta (EÜT 1973, L 1, lk 1)).
37 Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 1958, 17, lk 385).
38 Vt määrus nr 1/73.
39 Saksakeelses versioonis kasutati tolliõiguse üldmõistet „Gestellung“, mis tähendab „tollile esitamine“.
40 Vt selle kohta 9. detsembri 1997. aasta kohtuotsus Knubben Spedition (C‑143/96, EU:C:1997:597, punkt 15) ja 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Keesing Deutschland (C‑375/24, EU:C:2025:624, punkt 47).
41 Vt käesoleva ettepaneku punktid 41–43.
42 8. mai 1974. aasta kohtuotsus (183/73, EU:C:1974:50).
43 Vt määruse nr 1/72, millega muudetakse nõukogu 28. juuni 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 950/68 ühise tollitariifistiku kohta lisa (EÜT 1968, L 172, lk 1), artikkel 1.
44 Vt vastavalt määruse nr 950/68 lisa XVI jaotise märkus nr 4 ja XVII jaotise märkus nr 6, samuti sama lisa IX jaotise grupi 44 märkus nr 2, XVII jaotise grupi 89 märkus ning XX jaotise grupi 94 märkus nr 3.
45 Need märkused kujutavad endast kehtivaid KNi tõlgendamise elemente. Neid tuleb eristada selgitavatest märkustest, mis ei ole õiguslikult siduvad: 17. veebruari 2016. aasta kohtuotsus Salutas Pharma (C‑124/15, EU:C:2016:87, punktid 30 ja 31).
46 Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 20.
47 Nõukogu 8. septembri 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 2474/93 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärinevate jalgrataste impordile ühendusse ja ajutise dumpinguvastase tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta (EÜT 1993, L 228, lk 1).
48 Vt eelkõige nõukogu 10. jaanuari 1997. aasta määruse (EÜ) nr 71/97, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste suhtes määrusega (EMÜ) nr 2474/93 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrattavaruosade impordile ning kehtestatakse laiendatud tollimaks vastavalt määrusele (EÜ) nr 703/96 registreeritud impordi suhtes (EÜT 1997, L 016, lk 55), põhjendused 10–12 ning Driessen, B., selgitused „New Battle Lines in the Anti-Dumping War – Recent Movements on the European Front“, Journal of World Trade, 1997, nr 31-3, lk 135–157 (lk 147–151).
49 Vt WTO: „Hiina – Autoosade importi mõjutavad meetmed“, vaekogu aruanded (18. juuli 2008), WT/DS339/R, WT/DS340/R ja WT/DS342/R, lk 294 ja 295, punktid 7.398–7.400, ühenduste seisukoha kohta ning lk 299 ja lk 300, punktid 7.412–7.415, vaekogu seisukoha kohta, kes sisuliselt kordas sama seisukohta.
50 KNi XVI jaotisesse kuuluvate masinate hulgas on näiteks tuumareaktorid või elektritrafod, aga ka lauaventilaatorid või elektripatareid. Mis puudutab KNi XVII jaotise rubriike 8608, 8805, 8905 ja 8907, siis hõlmavad need muu hulgas näiteks ujuvaid või sukeldatavaid puurplatvorme, samuti poisid ja tulepaake. Vt ka C. J. Berri kriitika, „Droit douanier – Étude“, La Semaine Juridique. Édition Entreprise, 1994, nr 40-390, lk 459–464 (lk 463).
51 28. aprilli 2016. aasta kohtuotsus Oniors Bio (C‑233/15, EU:C:2016:305, punktid 32 ja 33). Osadele omast otstarvet tuleb eristada nende tegelikust kasutusest, mis ei ole asjakohane (vt selle kohta 10. juuli 1986. aasta kohtuotsus Kleiderwerke Lampe, 222/85, EU:C:1986:314, punkt 15). Vt ka kohtujurist Capotorti ettepanek kohtuasjas IMCO (165/78, EU:C:1979:82, punkt 3), mida on nimetatud käesoleva ettepaneku joonealuses märkuses 33.
52 Selles tähenduses nähtub HSi üldreegli 2 punkti a käsitleva selgitava märkuse punktist VII, et selle reegli kohaldamist komplektse toote kokkupanemiseks vajalikele osadele ei mõjuta selliste osade import, mille arv ületab vajalikku arvu. Viimaste suhtes kohaldatakse nende enda korda, mis tähendab, et need klassifitseeritakse eraldi. Vt selle kohta ka 29. mai 1979. aasta kohtuotsus IMCO (165/78, EU:C:1979:133, punkt 10).
53 27. aprilli 2023. aasta kohtuotsus (C‑107/22, EU:C:2023:346, punktid 28, 29 ja 34).
54 Kohtuotsuse X ja Inspecteur van de Belastingdienst Douane (C‑107/22, EU:C:2023:346) punktis 26 viidatud „suhteliselt lihtne“ manipuleerimine ei ole minu arvates määrav. See näib tulenevat asjaolust, et Euroopa Kohus kandis analoogia alusel üle 10. märtsi 2016. aasta kohtuotsuse VAD ja van Aert (C‑499/14, EU:C:2016:155) kaalutlused, mis puudutasid kriteeriume, mille alusel saab kindlaks teha, et mitu kaupa kuuluvad „komplekti“ KNi üldreegli 3 punkti b tähenduses.
55 Vt selle kohta 1. oktoobri 2020. aasta kohtuotsus Entoma (C‑526/19, EU:C:2020:769, punktid 41–43) ja kohtujurist Mengozzi ettepanek kohtuasjas Helmut Müller (C‑451/08, EU:C:2009:710, punkt 39).
56 Vt selle kohta 4. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Heineken România (T‑691/24, EU:T:2026:166, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
57 Vt HSi IX jaotise grupi 44 ning XVI ja XVII jaotise selgitavad märkused.
58 Vt käesoleva ettepaneku joonealune märkus 6: HSi kehtestamise konventsioon kiideti heaks Euroopa Majandusühenduse nimel.
59 Vt HSi komitee 1995. aasta novembri otsuse punkt 10, mis sisaldub 17. novembril 1995 komitee 16. istungjärgul koostatud dokumendi 39.600 E I lisas J/7 (lk 139–140). Mõiste „riik“ näib viitavat HSi konventsiooni osalisriikidele ning hõlmab seega Euroopa Liitu.
60 Brüsseli konventsioon kaupade klassifitseerimise nomenklatuuri kohta, United Nations Treaty Series, 347. kd, lk 127.
61 Vt selle kohta 30. oktoobri 2025. aasta kohtuotsus Compañía de Distribución Integral Logista (C‑348/24, EU:C:2025:845, punkt 56).
62 Deklareerimiskohustuse ulatuse kohta vt käesoleva ettepaneku punkt 86.
63 Vt analoogia alusel 15. septembri 2011. aasta kohtuotsus DP grup (C‑138/10, EU:C:2011:587, punktid 37, 38 ja 40).
64 Vt käesoleva ettepaneku punktid 56 ja 80.
65 Vt analoogia alusel KNi XVI jaotise lisamärkuse 3 selgitav märkus.
66 Vt selle kohta 13. märtsi 2014. aasta kohtuotsus SICES jt (C‑155/13, EU:C:2014:145, punktid 29–33) ja 22. novembri 2017. aasta kohtuotsus Cussens jt (C‑251/16, EU:C:2017:881, punktid 30–32).
67 Ettepanek kohtuasjas Fonnship ja Svenska Transportarbetareförbundet (C‑83/13, EU:C:2014:201, punktid 69 ja 70).
68 27. aprilli 2023. aasta kohtuotsus (C‑107/22, EU:C:2023:346, punktid 24–27).
69 Vt käesoleva ettepaneku punktid 62–64 ja 80.