<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-297/16</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62016CC0297</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:715">EU:C:2017:715</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>17</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>17</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST WAHLI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑297/16</P><P>CMVRO</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Nils Wahl</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170921">21. septembril 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑297/16</HT></P><P>Colegiul Medicilor Veterinari din România</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Autoritatea Naţională Sanitară Veterinară şi pentru Siguranţa Alimentelor</P><P><HT TYPE="NORMAL">Menetlusse astuja:</HT></P><P>Asociaţia Naţională a Distribuitorilor de Produse de Uz Veterinar din România</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" — " IDX.OPEN=""><KEYWORD>ELTL artikkel 49</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2001/82/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Veterinaarravimid</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2005/36/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Veterinaararstide koolitus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2006/123/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Teenused siseturul</KEYWORD><KEYWORD>Siseriiklikud eeskirjad, millega antakse veterinaarravimite, parasiitidevastaste toodete ja veterinaarias kasutatavate mahetoodete jaemüügi, kasutamise ja manustamise ainuõigus veterinaararstidele</KEYWORD><KEYWORD>Nõue, et veterinaarravimite jaemüügiettevõtete kapital peab kuuluma täielikult või suuremas osas veterinaararstidele</KEYWORD><KEYWORD>Inimeste ja loomade tervise ja elu kaitse</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas eelotsusetaotluses küsib Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia), kas liidu õiguse kohaselt on lubatav anda veterinaarias kasutatavate mahetoodete, erikasutusega parasiitidevastaste toodete ja veterinaarravimite jaemüügi, kasutamise ja manustamise (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>vaidlusalused tooted<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) ainuõigus Rumeenias veterinaararstidele. Samuti soovib ta juhiseid selle kohta, kuidas tõlgendada liidu õigust seoses siseriiklike eeskirjadega, mis reguleerivad selliste veterinaarravimite jaemüügiettevõtete majanduslikku struktuuri, mille kaudu eelnimetud tooteid müüakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus on esitatud seoses menetlusega, mille pooled on Colegiul Medicilor Veterinari din România (Rumeenia veterinaararstide ühing, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>veterinaararstide ühing<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja Autoritatea Naţională Sanitară Veterinară şi pentru Siguranţa Alimentelor (riiklik veterinaartervishoiu- ja toiduohutusamet, Rumeenia; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>pädev asutus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>), kelle nõuete toetuseks on menetlusse astunud Asociaţia Naţională a Distribuitorilor de Produse de Uz Veterinar din România (Rumeenia veterinaartoodete turustajate liit, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>turustajate liit<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>), ning milles käsitletakse pädeva asutuse määrust, millega muudeti tema poolt kehtestatud veterinaartervishoiueeskirja. Selle määrusega kaotati kohustus esitada Rumeenia ühtse veterinaarpraksiste registri (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>register<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) registreerimistõendi ärakiri, et saada veterinaartervishoiuluba veterinaarapteekide ja veterinaarravimite müügipunktide pidamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Esitatud küsimused käsitlevad liikmesriikide autonoomse reguleerimispädevuse piire seoses veterinaarpraksisega tegelevate isikute suhtes kehtestatavate tingimustega. Selgitan alljärgnevalt, miks on vaidlusalused Rumeenia eeskirjad, nagu neid on Euroopa Kohtule esitletud, minu arvates vastuolus direktiiviga 2006/123/EÜ.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="376" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 376, lk 36</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2001/82/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20011106">6. novembri 2001. aasta</DATE> direktiiv 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="311" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 311, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/27, lk 3).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/82 artikli 1 lõikes 2, mis paikneb direktiivi I jaotises (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>), on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>veterinaarravim<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> selle direktiivi tähenduses määratletud kui a) aine või ainekombinatsioon, mis sobib omaduste poolest loomade haiguste raviks või nende ärahoidmiseks, või b) mis tahes aine või ainekombinatsioon, mida võib kasutada või manustada loomadele elutalitluse taastamiseks, korrigeerimiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilise või ainevahetusliku toime teel või meditsiiniliseks diagnoosimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/82 artikli 66 lõige 1, mis paikneb selle direktiivi VI jaotises (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Veterinaarravimite valdamine, turustamine ning valmistamine ja väljastamine<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>), nõuab, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et veterinaarravimite jaemüügiga tegeleksid üksnes need isikud, kellel on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel luba selliste toimingutega tegeleda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/82 artiklis 67 on sätestatud, et ilma, et see piiraks rangemate veterinaarravimite valmistamist ja väljastamist käsitlevate liidu või riigisiseste eeskirjade kohaldamist ning selleks, et kaitsta inimeste ja loomade tervist, on nõutav veterinaarretsept selles sättes loetletud veterinaarravimite väljastamisel. Lisaks peavad liikmesriigid võtma selle sätte kohaselt kõik vajalikud meetmed, tagamaks seda, et ainult retsepti alusel müüdavate ravimite korral piirneb väljakirjutatud ja müüdav kogus vähima kõnealuseks raviks vajaliku kogusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 2001/82 artikli 68 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et anaboolsete, antibakteriaalsete, parasiitidevastaste, põletikuvastaste, hormonaalsete või psühhotroopsete omadustega veterinaarravimeid või veterinaarravimitena kasutatavaid aineid valdavad või kontrollivad ainult isikud, kes on selleks oma riigi kehtivate seaduste alusel volitatud.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2005/36/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050907">7. septembri 2005. aasta</DATE> direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="255" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 255, lk 22</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2005/36 artikli 38 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Veterinaararstide koolitus<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Direktiivide 2005/36 ja 2001/82 ingliskeelsetes versioonides kasutatakse selle mõiste tähistamiseks erinevaid termineid. See ei mõjuta mõiste sisu.</P></NOTE>) lõike 3 kohaselt annab veterinaararstide koolitus kindluse, et kõnealune spetsialist on omandanud selles sättes loetletud teadmised ja oskused, sealhulgas selle sätte punktis f märgitud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>teadmised, oskused ja pädevused, mida on vaja, et vastutustundlikult ja mõistlikult kasutada veterinaarravimeid, et loomi ravida ja tagada toiduahela ohutus ning keskkonnakaitse<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2006/123</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/123 kohaldatakse selle artikli 2 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Reguleerimisala<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>liikmesriikides asutatud teenuseosutajate poolt osutatavate teenuste suhtes<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Direktiivi 2006/123 artikli 4 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>) punktide 1 ja 2 kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>teenus<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> ELTL artiklis 57 osutatud mis tahes iseseisev majandustegevus, mida tavaliselt osutatakse tasu eest, ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>teenuseosutaja<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> on liikmesriigi kodanikust füüsiline isik või ELTL artiklis 54 osutatud mis tahes juriidiline isik, kes on asutatud mõnes liikmesriigis ning kes pakub või osutab mõnda teenust.</P></NOTE> Samas on tervishoiuteenused selle direktiivi kohaldamisalast artikli 2 lõike 2 punkti f kohaselt välistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/123 artikli 3 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Suhe [liidu] õiguse muude sätetega<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) lõikes 3 on sätestatud, et liikmesriigid peavad kohaldama selle direktiivi sätteid kooskõlas asutamisõigust ja teenuste vaba liikumist käsitlevate asutamislepingu sätetega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/123 artiklis 15 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Hindamisele kuuluvad nõuded<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="015.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid kontrollivad, kas nende õigussüsteemis on kehtestatud lõikes 2 loetletud nõuded[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Direktiivi 2006/123 artikli 4 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) punktis 7 on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>nõue<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>mis tahes kohustus, keeld, tingimus või piirang, mis on kehtestatud liikmesriikide õigus- ja haldusnormidega või mis tuleneb kohtupraktikast, haldustavast, kutseühingute eeskirjadest või kutseliitude või muude kutseorganisatsioonide kollektiivsetest eeskirjadest, mis on vastu võetud nende iseseisva õigusvõime teostamise kontekstis; tööturu osapoolte läbirääkimiste tulemusel sõlmitud kollektiivlepingute eeskirju ei käsitata käesoleva direktiivi tähenduses nõuetena<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</P></NOTE>], ja tagavad, et kõik taolised nõuded on kooskõlas lõikes 3 sätestatud tingimustega. Liikmesriigid kohandavad oma õigus- ja haldusnorme selliselt, et need oleksid vastavuses nimetatud tingimustega.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="015.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid kontrollivad, kas nende õigussüsteemi kohaselt seatakse teenuste osutamise valdkonnale juurdepääsu või selles valdkonnas tegutsemise eeltingimuseks mõni järgmistest nõuetest:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>äriühingus osaluse omamisega seonduvad nõuded;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>nõuded, millega juurdepääs teenuste osutamise valdkonnale on teatavatele teenuseosutajatele reserveeritud selle teenuse olemuse tõttu, välja arvatud nõuded, mis käsitlevad direktiiviga [2005/36] hõlmatud küsimusi või mis on sätestatud muudes liidu õigusaktides;</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="015.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA><P>Liikmesriigid kontrollivad, kas lõikes 2 osutatud nõuded vastavad järgmistele tingimustele:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mittediskrimineerimine: nõuded ei või olla otseselt ega kaudselt diskrimineerivad kodakondsuse alusel ega äriühingute puhul registrijärgse asukoha alusel;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>vajadus: nõuded peavad olema põhjendatud olulise avaliku huviga seotud põhjusega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>proportsionaalsus: nõuded ei või minna nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale; samuti ei tohi olla võimalik asendada neid nõudeid muude, vähem piiravate meetmetega, millega saavutataks sama tulemus.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rumeenia õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Seadus nr 160/1998</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Seaduse nr 160/1998 veterinaararsti kutseala korralduse ja veterinaararsti kutsetegevusega tegelemise kohta (uuesti avaldatud) (Legea n. 160/1998 pentru organizarea şi exercitarea profesiunii de medic veterinar, republicată)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 28<DATE ISO="19980809">9</DATE>, <DATE ISO="19980806">6.8.1998</DATE>.</P></NOTE> artiklis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="002.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaararsti kutsealal võib Rumeenias tegutseda kes tahes isik, kes on Rumeenia kodanik ja kellel on veterinaararsti diplom või seaduse alusel sellega võrdne diplom või kes on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, Euroopa Majandusühenduse või Šveitsi kodanik ja kellel on mõne nimetatud riigi õppeasutuse välja antud veterinaararsti diplom, tunnistus või muu tõend, mis tunnistab kõnealuse, seaduses ette nähtud kvalifikatsiooni olemasolu.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="002.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaararstidel, kes on välismaal elavad Rumeenia kodanikud või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikel, Euroopa Majandusühenduse kodanikel või Šveitsi kodanikel, kes tegutsevad Rumeenias veterinaararsti kutsealal, on sel kutsealal tegutsedes samad õigused ja samad kohustused, mille on paika pannud [ühingusse] kuuluvad veterinaararstid.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Seaduse nr 160/1998 artikli 4 punktis i on sätestatud, et veterinaararstidel on veterinaarias kasutatavate mahetoodete, erikasutusega parasiitidevastaste toodete ning veterinaarravimite jaemüügi ainuõigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Seaduse nr 160/1998 artikli 9 punkti b kohaselt töötab veterinaararstide ühing muu hulgas välja veterinaararstide põhimääruse, mille sätted on veterinaararsti kutsealal tegutsejale siduvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Seaduse nr 160/1998 artiklis 16 on sätestatud, et veterinaararstide ühingu liikmeks võib võtta iga veterinaararsti, kes on Rumeenia või Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik ning i) kes seaduslikult tegutseb Rumeenias veterinaararsti kutsealal vastavalt selle seaduse artiklile 2; ii) kes ei ole ebasobiv seaduses sätestatud tähenduses; ning iii) kelle terviseseisund on piisav veterinaararsti kutsealal tegutsemiseks. Samas ei kohaldata seaduse nr 160/1998 artikli 17 kohaselt Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi kodanikele kutsealal tegutsemiseks artikli 16 nõudeid, kui see toimub teenuste pakkumise vormis. Sellisel juhul kantakse nende riikide kodanikud registrisse ilma liikmestaatust nõudmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Seaduse nr 160/1998 artikli 28 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Oma kutsealal tegutsedes korraldab pädev veterinaararst oma tegevuse ning tegutseb:</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>veterinaarpraksisena, ühes järgmistest vormidest:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>individuaalne veterinaarpraksis;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>liidetud veterinaarpraksised;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>äriühinguna […] mis peamiselt tegeleb veterinaaria alase tegevusega.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Seaduse nr 160/1998 artiklis 32 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="032.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarpraksise asutamise aluseks on tunnistus [registrisse] […] kandmise kohta. Tunnistus registrisse kandmise kohta on nõutav veterinaarpraksise pidamiseks loa saamiseks; nimetatud tunnistuse ärakiri edastatakse selle omanikule.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="032.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[…] registrit peab [veterinaararstide ühing].<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Seaduse nr 160/1998 artiklis 37 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="037.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarravimeid ja veterinaarias kasutatavaid parasiitidevastaseid tooteid müüakse üksnes seaduse alusel antud tegevusluba omavast laost, veterinaarravimite müügipunktist või veterinaarapteegist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="037.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarias kasutatavaid mahetooteid müüakse üksnes tegevusloaga veterinaarlaost ja neid kasutavad veterinaarraviks üksnes veterinaararstid või selleks volitatud füüsilised või juriidilised isikud.<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Veterinaararstide põhimäärus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Veterinaararstide põhimääruse, mille võttis otsusega nr 3/2013 vastu veterinaararstide ühing,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 67<DATE ISO="20140906">6</DATE>, <DATE ISO="20140916">16.9.2014</DATE>.</P></NOTE> artikli 1 punktis m sisaldub järgmine määratlus:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>[Register] — ametlik ja avalik dokument, mida haldab [veterinaararstide ühingu] büroo ning millesse kantakse:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kõik Rumeenias tegevusluba omavad veterinaarraviettevõtted olemata sellest, kas nad on juriidilised isikud või mitte;</P></ITEM><ITEM><P>veterinaarapteegid ja veterinaarravimite müügipunktid, kui nende kapital kuulub ainult veterinaararstidele või on muul viisil kogutud pärast hilisemaid seadusmuudatusi […]<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></P></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Veterinaararstide põhimääruse artiklis 37 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="037.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarravimite jaemüügil peavad registreeritud veterinaararstid tegutsema ainult juriidilise isiku vormis vastavalt [seaduses nr 160/1998] sätestatud tingimustele ning korraldama oma tegevuse läbi järgmiste tegevusluba omavate ettevõtete: a) veterinaarravimite müügipunktid; b) veterinaarapteegid.</ALINEA></PARAG><P>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="037.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaararst, kes on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, Euroopa Majandusühenduse kodanik või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, kellel on mõnes nimetatud riigis või kolmandas riigis kõrgemat veterinaariaharidust andva kõrgharidusasutuse välja antud diplom, tunnistus või muu tõend, mis tõendab veterinaararsti kvalifikatsiooni või seaduse alusel sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni olemasolu, võib omada osalust veterinaarmeditsiini ettevõttes, ilma et tal oleks kohustust olla [veterinaararstide ühingu] liige või taotleda kutsealal tegutsemise luba.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Veterinaararstide põhimääruse artiklis 38 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="038.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarravimeid ja veterinaarias kasutatavaid parasiitidevastaseid tooteid müüakse seaduses ette nähtud tingimustel üksnes laost, veterinaarravimite müügipunktist või veterinaarapteegist, millel on seaduse alusel antud veterinaartervishoiuluba.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="038.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarias kasutatavaid mahetooteid müüakse ainult tegevusloaga veterinaarlaost.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="038.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarravimeid ning veterinaarias kasutatavaid parasiitidevastaseid tooteid ja mahetooteid kasutab ja manustab üksnes veterinaarabi või veterinaaralast nõustamist pakkuva ettevõtte omanikust või töötajast veterinaararst […]<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Veterinaararstide põhimääruse artiklis 39 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>Veterinaararsti tegevusluba on […] dokument, mille väljastab valla- või linnavalitsuse büroo või siis Bukaresti omavalitsusüksuses veterinaararstide ühing, tuginedes veterinaararsti taotlusele saada heakskiit tegutseda veterinaararsti kutsealal veterinaarabi pakkuvate ettevõtete ja veterinaarravimite jaemüügiga tegelevate ettevõtete raamistikus.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Veterinaartervishoiueeskiri</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Pädev asutus võttis <DATE ISO="20140722">22. juuli 2014. aasta</DATE> määrusega nr 83/2014<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 541A, <DATE ISO="20140722">22.7.2014</DATE>.</P></NOTE> vastu veterinaartervishoiueeskirja, mis reguleerib veterinaarravimite müügiettevõtete korralduse ja halduse tingimusi ning veterinaarravimite müügi sektori ettevõtteid ja tegevusi puudutavate veterinaartervishoiu alaste registreeringute menetlust/veterinaartervishoiu alaste lubade andmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Veterinaartervishoiueeskirja artikli 3 punktis a on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>veterinaarapteek<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> määratletud kui veterinaarravimite jaemüügi ettevõte, mis valdab ja müüb jae vastavalt seadusele veterinaarravimeid, loomasööta, söödalisandeid ja muid veterinaartooteid, loomadele mõeldud meditsiiniinstrumente ja -tarvikuid ning meditsiiniseadmeid ja lisatarvikuid. Määruse artikli 3 punktis h on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>veterinaarravimite müügipunkt<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> määratletud kui veterinaarravimite jaemüügi ettevõtte, mille tegevus seisneb jaekaubanduses, mis piirdub retseptivabade veterinaarravimitega, muude veterinaartoodetega, loomadele mõeldud meditsiiniinstrumentide, -tarvikute ja -seadmete ning loomasöödaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Veterinaartervishoiueeskirja artiklis 11 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>Veterinaarapteegi spetsialistidest personali hulka kuuluvad:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>veterinaarmeditsiini valdkonnas erialase kõrgharidusega personal;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>veterinaarmeditsiini, inimtervishoiu, farmaatsia, keemia, bioloogia valdkonnas keskeriharidusega personal;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>haldustöötajad.<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Veterinaartervishoiueeskirja artiklis 12 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="012.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarapteegis ei ole keskeriharidusega personali olemasolu kohustuslik.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="012.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarapteegi haldamine eeldab, et kohal on veterinaararst, kellel on [veterinaararstide ühingu] väljastatud luba sellel kutsealal tegutsemiseks.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="7"?><PARAG IDENTIFIER="012.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Veterinaarapteegi veterinaarravimite turuleviimine toimub ainult jaemüügi korras artikli 11 punktides a ja b nimetatud personali poolt.<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Veterinaartervishoiueeskirja artiklis 14 on nõutud, et artikli 11 punktis b nimetatud personal töötaks ainult veterinaararsti juuresolekul ja tema järelevalve all ning tunneks kehtivat veterinaartervishoiuõigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Veterinaartervishoiueeskirja artikli 23 lõiked 1 ja 2 peegeldavad veterinaarravimite müügipunktide personali osas eeskirju, mis on sätestatud artikli 11 punktides a–c ja artikli 12 lõikes 1. Lisaks täpsustatakse artikli 23 lõikes 3, et veterinaarravimite müügipunkt ei või tegutseda ilma artikli 11 punktis b nimetatud personali kohalviibimiseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Veterinaartervishoiueeskirja artikli 24 kohaselt võib veterinaarravimite müügipunktis müüa üksnes käsimüügi veterinaarravimeid, muid veterinaartooteid ning loomatoitu ja loomadele mõeldud esemeid. Lisaks on selle eeskirja artikli 25 kohaselt veterinaarravimite müügipunktides keelatud müüa immunoloogilisi veterinaarravimeid, retsepti alusel väljastatavaid veterinaarravimeid ning söödalisandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Veterinaartervishoiueeskirja artikli 43 punktis j on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>Selleks et saada veterinaarapteegi pidamiseks veterinaartervishoiuluba, peab ettevõtte seadusjärgne esindaja esitama pädevale riiklikule veterinaartervishoiu- ja toiduohutusametile taotluse, mis sisaldab järgmisi dokumente:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P>(j)</NO.P><TXT>koopia tunnistusest [registris] registreerimise kohta […].<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Veterinaartervishoiueeskirja artikli 51 punktiga g on kehtestatud veterinaarravimite müügipunktide suhtes täpselt samasugune kohustus nagu artikli 43 punktis j.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Pädev asutus tühistas oma <DATE ISO="20150326">26. märtsi 2015. aasta</DATE> määrusega nr 31/2015 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>vaidlustatud määrus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><HT TYPE="ITALIC">Monitorul Oficial al României</HT>, I osa, nr 23<DATE ISO="20150405">5</DATE>, <DATE ISO="20150407">7.4.2015</DATE>.</P></NOTE> veterinaartervishoiueeskirja artikli 43 punkti j ja artikli 51 punkti g.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Pärast vaidlustatud määruse vastuvõtmist esitas veterinaararstide ühing kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtusse, nõudes selle määruse tühistamist ning väites, et see rikub muu hulgas seaduse nr 160/1998 artikli 4 punkti i.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Oma kaebuses väidab veterinaararstide ühing, et seaduse nr 160/1998 artikli 4 punkti i kohaselt eeldab veterinaarravimite jaemüügi tegelik ainuõigus, et veterinaararstidel oleks otsustusõigus ning seda ei ole, kui neil on kõigest vähemusosalus. Ta väidab, et sellest tulenevalt peavad veterinaarapteegi või veterinaarravimite müügipunkti registrisse kandmist või tegevusluba taotlevate äriühingute osad või aktsiad kuuluma täielikult või vähemalt suuremas osas registrisse kantud veterinaararstidele. Viidates veterinaararstide põhimääruse artikli 1 punktile m, väidab veterinaararstide ühing, et registripidajana tunneb ta kõige paremini Rumeenia veterinaararstide olukorda, mistõttu talle on antud vahendid seaduse nr 160/1998 artikli 4 punkti i järgimise tagamiseks. Veterinaararstide ühing märgib, et ainuõiguse nõuet praktikas ei järgita, kuna pädevad veterinaartervishoiu asutused annavad nüüd lube äriühingutele, milles veterinaararstile ei kuulu ainuosalus ega isegi mitte enamusosalus.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Pädev asutus vaidleb kaebusele vastu ja selgitab, et Ministerul Afacerilor Externe (Rumeenia välisministeerium) oli teatanud oma reservatsioonidest, kui temaga veterinaartervishoiueeskirja vastuvõtmise menetluses konsulteeriti. Seejuures viitas nimetatud ministeerium Euroopa Komisjoniga peetud seisukohtade vahetusele, mis käsitles kõnealuste Rumeenia eeskirjade kooskõla direktiiviga 2006/123, sealhulgas seoses nõudega, et veterinaararstid peavad omama 100% Rumeenias veterinaarapteeke pidavate äriühingute osadest või aktsiatest. Pädev asutus viitas samuti Consiliul Concurenţei (Rumeenia konkurentsiamet) seisukohale, milles hoiatatakse võimaliku, veterinaartervishoiueeskirja artikli 43 punktist j tuleneva konkurentsipiirangu eest veterinaarapteekide kaudu toimuva veterinaartoodete jaemüügi turul. Võttes arvesse talle esitatud seisukohti, leidis pädev asutus, et seaduse nr 160/1998 artikli 4 punktis i ette nähtud ainuõigus puudutab veterinaararsti tegevust, mitte sellise ettevõtte tegevust, kus veterinaararsti töötab. Seadus nr 160/1998 ei nõua äriühingutelt, et need oleksid ainult veterinaararstide omandis, kuivõrd veterinaararstid võivad töötada sellistes äriühingutes ning sellega tagada vaidlusaluste toodete jaemüügi, kasutamise ja manustamise ainuõiguse nõude järgimise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Pädeva asutuse toetuseks menetlusse astunud turustajate liit väidab muu hulgas, et vaidlusalused Rumeenia eeskirjad näevad ette ainuõigused, mis piiravad veterinaarpraksiste asutamise ja pidamise ning veterinaartoodetega kauplemise tingimusi. Turustajate ühing väidab, et niisugused piirangud kujutavad endast konkurentsimoonutusi, kuna rikuvad ettevõtjatele asutamislepingutes garanteeritud vabadusi, direktiivi 2001/82 artikleid 67 ja 69<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Direktiivi 2001/82 artikli 69 lõikes 1 on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>Liikmesriigid tagavad, et toiduloomade omanikud või pidajad saavad tõendada veterinaarravimite ostmist, valdamist ja manustamist sellistele loomadele viie aasta jooksul pärast manustamist, sealhulgas ka siis, kui loom selle viie aasta jooksul tapetakse.<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/></P></NOTE> ning tervet rida muid õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>1.</NO.P><TXT>Kas liidu õigusnormidega on vastuolus niisugused liikmesriigi normid, mis näevad veterinaararstidele ette veterinaarias kasutatavate mahetoodete, erikasutusega parasiitidevastaste toodete ja veterinaarravimite jaemüügi ja kasutamise ainuõiguse?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui niisugune ainuõigus on liidu õigusega kooskõlas, siis kas liidu õigusega on vastuolus see, et niisugune ainuõigus puudutab ka ettevõtet, mille kaudu selliseid tooteid müüakse, see tähendab see, et selle ettevõtte ainuosalus või enamusosalus peab kuuluma ühele või mitmele veterinaararstile?<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud veterinaararstide ühing, turustajate liit, Rumeenia valitsus ja komisjon. Peale veterinaararstide ühingu esitasid ülejäänud menetlusosalised oma seisukohad kohtuistungil, mis toimus <DATE ISO="20170628">28. juunil 2017</DATE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vormilised küsimused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Eelotsusetaotluse väidetavad puudused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Turustajate ühing väidab oma kirjalikes seisukohtades, et käesolev eelotsusetaotlus on vastuvõetamatu, kuna esitatud küsimused eeldavad, et Euroopa Kohus peab valima tõlgendatava liidu õiguse normi. Pooltel puudub võimalus seda valikut teada ning neil ei ole võimalik esitada selle kohta oma seisukohti.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Turustajate ühing leiab samuti, et eelotsusetaotlus ei sisalda vajalikke faktilisi asjaolusid ega õigusnorme, mistõttu nad teevad ettepaneku see ümber sõnastada ja seda täiendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Need vastuväited tuleb siiski tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on eelotsusetaotluse tekstis määratlenud liidu õiguse sätted, mida ta peab asjakohaseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Selle asemel, et viidata ELTL artiklitele 49, 54 ja 55, mainib eelotsusetaotluse esitanud kohus direktiivi 2001/82 artikleid 1, 66, 67 ja 69, direktiivi 2005/36 artiklit 38 ning direktiivi 2006/123 artikleid 3, 14 ja 15.</P></NOTE> Seega vastab eelotsusetaotlus Euroopa Liidu Kohtu kodukorra artikli 94 punktile c. Lisaks ei muuda see, et Euroopa Kohus peab tõenäoliselt täpsemalt tuvastama põhikohtuasjale kohaldatavad liidu õiguse sätted, eelotsusetaotlust vastuvõetamatuks. Turustajate ühingul on olnud võimalus esitada oma seisukohad normide kohta, mida nad peavad kohaldatavaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vrd kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19940119">19.1.1994</DATE>, <NAME.CASE>SAT Fluggesellschaft</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-364/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:7">EU:C:1994:7</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Mis puudutab vajadust esitatud küsimused ümber sõnastada või neid täiendada, siis käsitlen seda teemat allpool punktis 55.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Piiriülese elemendi olemasolu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Komisjon tõstatab oma seisukohtades küsimuse, kas põhikohtuasi ei puuduta mitte puhtalt siseriiklikku olukorda, vastates sellele eitavalt. Igal juhul on ta seisukohal, et direktiiv 2006/123 on kohaldatav ka puhtalt riigisisestes olukordades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Sellistel asjaoludel peab Euroopa Kohus kaaluma, kas ta on pädev tegema otsuse taotletud tõlgenduse kohta, kuna ta ei oleks pädev, kui on ilmne, et liidu õigusnorm, mida tal palutakse tõlgendada, ei ole kohaldatav. Nii võib see põhimõtteliselt olla juhul, kui põhikohtuasja kõik olulised asjaolud piirduvad üheainsa liikmesriigiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>Wojciechowski</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-408/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:591">EU:C:2015:591</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Nõustun komisjoniga, et käesolev eelotsusetaotluse ei käsitle puhtalt riigisisest olukorda. Põhikohtuasjas nõuab veterinaararstide ühing, et tühistataks vaidlustatud määrus, mis kergendab veterinaarpraksise avamise teatavaid formaalsusi. Eelotsusetaotluses selgitatakse, miks ei ole tegemist puhtalt riigisisese olukorraga. Selles viidatakse Rumeenia ja komisjoni mõttevahetusele mõju üle, mida asjaomased Rumeenia eeskirjad võivad avaldada teiste liikmesriikide ettevõtjatele seoses veterinaararsti tegevusega, eeskätt Rumeenias sel eesmärgil asutatud äriühingute omandi kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Selles kontekstis leian, et eelotsusetaotlus sisaldab piisavalt teavet selle kohta, miks eelotsusetaotluse esitanud kohtule on tema menetluses olevas asjas vaja aluslepingu liikumisvabaduse eeskirju tõlgendavat Euroopa Kohtu otsust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161115">15.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Ullens de Schooten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-268/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:874">EU:C:2016:874</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika). Olles kõigepealt kaalunud selles asjas oma pädevust, andis Euroopa Kohus seejärel vastuse sisulistes küsimustes, selle asemel et lugeda asi vastuvõetamatuks.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Järelikult ei ole Euroopa Kohtul vaja kujundada seisukohta seoses komisjoni poolt teise võimalusena esitatud argumendiga, mille kohaselt direktiiv 2006/123 võib olla kohaldatav isegi siis, kui vaidlus piirdub kõikides selle aspektides ühe liikmesriigiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Kohtujurist Szpunar asus oma ettepanekus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Trijber ja Harmsen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-340/14 ja C-341/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:505">EU:C:2015:505</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) seisukohale, et direktiivi 2006/123 kohaldatakse olukordadele, mis piirduvad ühe liikmesriigiga. Euroopa Kohus seda küsimust ei käsitlenud, kuna ta ei pidanud selle kohtuasja faktilisi asjaolusid pelgalt riigisiseseks, vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20151001">1.10.2015</DATE>, <NAME.CASE>Trijber ja Harmsen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-340/14 ja C-341/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:641">EU:C:2015:641</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt selles küsimuses ka minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Itevelesa jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-168/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:351">EU:C:2015:351</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sisu</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohaldatavad sätted</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kuna mõlemas küsimuses viidatakse pelgalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>liidu õigusele<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, on vaja kindlaks määrata, kas vaidlusaluseid Rumeenia eeskirju tuleb analüüsida lähtuvalt liikumisvabaduse eeskirjadest, mis on sätestatud EL toimimise lepingus, või pigem neist, mis on sätestatud direktiivis 2006/123.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Direktiivi 2006/123 kehtestab selle artikli 1 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>Sisu<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>) lõike 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>üldsätted, mis lihtsustavad teenuseosutajate asutamisvabaduse teostamist ja teenuste vaba liikumist, säilitades samas teenuste kõrge kvaliteedi<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. Seejärel nähakse direktiivi III ja IV peatükis ette eeskirjad, mis reguleerivad teenuseosutajate asutamisvabadust ja teenuste vaba liikumist.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Rina Services jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150616">16.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Rina Services jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-593/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:399">EU:C:2015:399</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ei märkinud Euroopa Kohus sõnaselgelt, et nii direktiivi 2006/123 kui ka ELTL artiklite 49 ja 56 kohaldamisalasse kuuluvaid riigisiseseid õigusnorme tuleks analüüsida ainult esimesena nimetatu alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt siiski kohtujuristi ettepanek, Cruz Villalón, kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rina Services ja Rina</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-593/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:159">EU:C:2015:159</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus oli tegemist sellise olukorraga.</P></NOTE> Ent selle kohtuotsuse järeldus näib võib-olla üllatavaltki olevat just selline. Selle kohtuotsuse kohaselt ei või liikmesriigid olenemata direktiivi 2006/123 artikli 3 lõikes 3 sätestatust tugineda direktiivi 2006/123 suhtes erandi tegemiseks ELTL artikli 52 lõikes 1 loetletud alustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150616">16.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Rina Services jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-593/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:399">EU:C:2015:399</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Sellest kohtuotsusest võib seega järeldada, et eelotsuse küsimusi tuleks analüüsida direktiivi 2006/123 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Lisaks, nagu märgib komisjon, ehkki <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>tervishoiuteenused<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> on välistatud direktiivi 2006/123 kohaldamisalast vastavalt selle artikli 2 lõike 2 punktile f, on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>tervishoiuteenused<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> direktiivi põhjenduse 22 kohaselt teenused, mida tervishoiutöötajad osutavad patsientidele, et hinnata, säilitada või taastada nende tervislikku seisundit.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt sellega seoses, kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130711">11.7.2013</DATE>, <NAME.CASE>Femarbel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-57/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:517">EU:C:2013:517</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuivõrd veterinaarteenuste puhul ei ole tegemist selliste teenustega, on direktiiv 2006/123 selle artikli 2 lõike 1 kohaselt põhikohtuasjas kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Peaksin samuti märkima, et eelmistest punktidest ei tulene, et välistatud oleks ELTL artikli 63 samaaegne kohaldamine. Selle sätte kohaldamisalasse kuuluvad eelkõige otseinvesteeringud, mis tehakse äriühingus aktsiate kujul osaluse omandamisena, mis annab võimaluse ettevõtja juhtimises ja kontrollimises tegelikult osaleda ning samuti portfelliinvesteeringud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161221">21.12.2016</DATE>, <NAME.CASE>AGET Iraklis</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-201/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:972">EU:C:2016:972</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Portfelliinvesteeringud kujutavad endast kapitaliturul väärtpaberite omandamist ainsa kavatsusega teha finantspaigutus, kavatsemata mõjutada ettevõtja juhtimist ja kontrolli.</P></NOTE> Ent kui asjaomastel Rumeenia eeskirjadel on piirav mõju kapitali vabale liikumisele, siis oleks selline mõju ELTL artiklis 49 ette nähtud asutamisvabaduse mis tahes piirangu vältimatu tagajärg ning seda ei oleks vaja eraldi analüüsida ELTL artikli 63 alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161221">21.12.2016</DATE>, <NAME.CASE>AGET Iraklis</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-201/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:972">EU:C:2016:972</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> On mõistlik eeldada, võttes arvesse kohtuotsust Rina Services jt,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150616">16.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Rina Services jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-593/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:399">EU:C:2015:399</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et nii on see ka seoses piirangutega, mille olemasolu ei tuvastata vahetult ELTL artikli 49 alusel, vaid pigem direktiivi 2006/123 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Seetõttu jätkan oma analüüsi pelgalt direktiivi 2006/123 alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Oma esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiiviga 2006/123 on vastuolus sellised siseriiklikud eeskirjad, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas ning mille kohaselt veterinaararstidel on veterinaarias kasutatavate mahetoodete, erikasutusega parasiitidevastaste toodete ja veterinaarravimite jaemüügi, kasutamise ja manustamise ainuõigus.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnatava nõude olemasolu: direktiivi 2006/123 artikli 15 lõige 2</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Andes mahetoodete, erikasutusega parasiitidevastaste toodete ja veterinaarravimite jaemüügi ja kasutamise ainuõiguse veterinaararstidele, kuuluvad vaidlusalused Rumeenia eeskirjad ning eeskätt seaduse nr 160/1998 artikli 4 punkt i selgelt selliste nõuete hulka, mida tuleb analüüsida direktiivi 2006/123 artikli 15 lõike 2 punkti d alusel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt ELTL artikli 49 valguses seoses sarnaste apteeke puudutavate eeskirjadega, kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090519">19.5.2009</DATE>, <NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-171/07 ja C-172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-531/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:315">EU:C:2009:315</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Rumeenia valitsus sellele vastu ei vaidle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Need eeskirjad annavad veterinaararstidele seadusliku monopoli vaidlusaluste toodete jaemüügiks, kasutamiseks ja manustamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kas seda hinnangut muudab direktiivi 2006/123 artikli 15 lõike 2 punktis d sisalduv viide esiteks direktiivile 2005/36 ja teiseks muudele liidu õigusaktidele, mille hulka kuulub näiteks direktiiv 2001/82? Veterinaararstide ühing näib olevat sellisel seisukohal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ent minu arvates see nii ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Esiteks ei õigusta ükski eelotsusetaotluses viidatud direktiivi 2005/36 normidest ainuõiguse andmist. Direktiivi 2005/36 artikli 38 lõige 3 pelgalt ühtlustab nõuded, mis on seotud veterinaararstide koolituse ning eeskätt teadmistega, mida need spetsialistid peavad omama. Ent selles ei anta vaidlusaluste toodete jaemüügi, kasutamise ja manustamise ainuõigust veterinaararstidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Teiseks, ehkki direktiivi 2001/82 artikkel 66 nõuab, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et veterinaarravimite jaemüügiga tegeleksid üksnes need isikud, kellel on asjaomase liikmesriigi õiguse alusel luba selliste toimingutega tegeleda, ei ole selles sättes märgitud, et need isikud võivad olla vaid veterinaararstid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Lisaks ei mõjuta seda asjaolu, et direktiivi 2001/82 artiklis 67 viidatakse rangematele veterinaarravimite valmistamist ja väljastamist käsitlevatele siseriiklikele eeskirjadele. See säte käsitleb selliste toodete omandamist lõppkasutaja poolt, mitte volitust anda veterinaararstidele selleks tegevuseks ainuõigus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Seetõttu olen seisukohal, et vaidlusalused Rumeenia eeskirjad kujutavad endast nõuet, mida tuleb hinnata direktiivi 2006/123 artikli 15 lõike 2 punkti d alusel. Tuleb hinnata, kas see nõue vastab nimetatud direktiivi artikli 15 lõike 3 nõuetele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhjendatus: direktiivi 2006/123 artikli 15 lõige 3</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/123 artikli 15 lõike 3 kohaselt peavad liikmesriigid kontrollima, kas artikli 15 lõikes 2 osutatud nõuded on nende õiguskorras a) mittediskrimineerivad; b) vajalikud; ja c) proportsionaalsed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Ehkki pealtnäha püütakse selles sättes kodifitseerida Gebhardi doktriini,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19951130">30.11.1995</DATE>, <NAME.CASE>Gebhard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-55/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:411">EU:C:1995:411</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> näib direktiivi 2006/123 artikli 15 lõike 3 punkti a sõnastusest tulenevat, et kaudselt diskrimineerivaid nõudeid ei saa lugeda põhjendatuks. See läheb kaugemale nimetatud doktriini nõuetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Selles küsimuses ei ole direktiivi 2006/123 põhjendus 65 otsustav.</P></NOTE> Ent olgu sellega kuidas on, teiste liikmesriikide kodanikel on õigus asuda Rumeenias tegutsema veterinaararstina, saades seeläbi õiguse vaidlusaluste toodete jaemüügiks, kasutamiseks ja manustamiseks. Lisaks ei väideta põhikohtuasjas, et vaidlusalused Rumeenia eeskirjad, isegi kui need on vahet tegemata kohaldatavad, kalduksid soosima Rumeenia kodanikke.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Küsimuses, kas vaidlusalused Rumeenia eeskirjad on põhjendatud olulise avaliku huviga, väidab Rumeenia valitsus, et need eeskirjad on vajalikud, et kaitsta rahvatervist, mis kujutab endast sellist põhjendust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101216">16.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-89/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:772">EU:C:2010:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Rumeenia valitsus seostab ühes oma seisukoha teises osas sõnaselgelt rahvatervise kaitse ning loomade tervise kaitse.</P></NOTE> Lisaks viitab nimetatud valitsus direktiivi 2001/82 põhjendusele 2, milles on määratletud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>veterinaarravimite tootmist ja jaotamist reguleerivate eeskirjade põhieesmärk peab olema rahvatervise kaitse<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Ent kas Rumeenia valitsus saab tugineda rahvatervise kaitsele, kuigi vaidlusalused tooted ei pruugi olla mõeldud vahetuks tarbimiseks inimeste poolt? See on oluline küsimus, kuivõrd veterinaarteenused ei ole direktiivi 2006/123 artikli 2 lõike 2 punkti f kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>tervishoiuteenused<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Siiski kaldun arvama, et see on nii.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Muidugi on küsimus, mis teenused kuuluvad direktiivi 2006/123 kohaldamisalasse, erinev küsimusest, millistele olulistele põhjustele võivad liikmesriigid tugineda, põhjendamaks selle artikli 15 lõikes 3 sätestatud nõude täidetust. Lisaks ei piira artikli 15 lõike 3 punkt b olulisi põhjuseid, millele liikmesriigid võivad tugineda. Seega ei teki vastuolu Euroopa Kohtu poolt kohtuotsuses Rina Services jt väljendatud seisukohtadega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150616">16.6.2015</DATE>, <NAME.CASE>Rina Services jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-593/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:399">EU:C:2015:399</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Lisaks, nagu Rumeenia valitsus viitab, tõendavad paljud liidu õigusaktid, iseenesestmõistetaval põhjusel, et eksisteerib seos loomatervise ja/või -heaolu ja rahvatervise vahel. See on eriti nii toiduohutuse valdkonnas, kus seos looma- ja rahvatervise vahel on ilmselt tugevaim.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="191" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 191, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/45, lk 200), põhjendus 5, milles on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>loomade tervishoid ja heaolu on olulised tegurid, mis soodustavad toidu kvaliteeti ja ohutust, loomataudide leviku vältimist ja loomade humaanset kohtlemist<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>. Lisaks nõutakse direktiivi 2001/82 artikli 67 punkti aa kohaselt veterinaarretsepti toiduloomadele ettenähtud veterinaarravimite väljastamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> direktiivi 2004/28/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="136" PAGE.FIRST="58" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 136, lk 58</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/34, lk 286) põhjenduse 17 kohaselt tuleks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>[veterinaar]ravimeid kasutada ainult tingimustes, mis tagavad, et saadud loomsed toiduained on tarbijatele ravimijääkide osas ohutud<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.</P></NOTE> Kogu liikmesriigis turvaliste ja kvaliteetsete veterinaarravimite kättesaadavuse tagamine näib mulle seaduslik eesmärk.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt seoses inimtervishoius kasutatavate ravimitega, kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161019">19.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Deutsche Parkinson Vereinigung</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-148/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:776">EU:C:2016:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Jääb veel kaaluda, kas need eeskirjad 1) on sobivad rahvatervise kaitse eesmärgi saavutamiseks; 2) ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärgi saavutamiseks, ning 3) ei ole asendatavad teiste, vähem piiravate meetmetega, mis võimaldaksid saavutada sama eesmärgi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Seoses nende punktidega on ühelt poolt liikmesriikide pädevuses määrata kindlaks soovitav rahvatervise kaitsetase ning viis, kuidas see tase tuleks saavutada. Kuna see tase võib liikmesriigiti varieeruda, tuleb liikmesriikidele jätta kaalutlusruum.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090519">19.5.2009</DATE>, <NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-171/07 ja C-172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Teiselt poolt peavad asjaomased liikmesriigid tõendama statistiliste või juhtumipõhiste andmete alusel või muude meetmete abil, et on võimalik mõistlikult eeldada, et valitud meetmed on soovitud eesmärkide saavutamiseks sobivad ning puudub võimalus saavutada need eesmärgid liikumisvabaduse põhiõigust ja ühtlasi direktiivi 2006/123 vähem piiravate meetmetega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161019">19.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Deutsche Parkinson Vereinigung</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-148/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:776">EU:C:2016:776</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Näib selge, et vaidlusalused Rumeenia eeskirjad, millega on üle võetud direktiivi 2001/82 artikkel 66, on sobivad rahvatervise kaitse eesmärgi saavutamiseks. Vaidlusaluste toodete jaemüügi, kasutamise ja manustamise ainuõiguse andmine veterinaararstidele on üks viis tagada, et väljakirjutatud ja müüdav veterinaarravimite kogus piirdub vähima kõnealuseks raviks vajaliku kogusega, nagu nõutakse direktiivi 2001/82 artiklis 67. Sellega seoses, nagu veterinaararstide ühing sisuliselt väidab, tekitab selliste retsepti nõudvate veterinaarravimite nagu antibiootikumide liigne väljakirjutamine tõsist ohtu rahvatervisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt muu hulgas Maailma majandusfoorumi aruanne <HT TYPE="ITALIC">Global Risks 2013</HT>, kaheksas trükk, lk 28 jj, milles märgitakse (lk 31), et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>antibiootikume kasutatakse kogu maailmas liiga palju loomapidamisel ja kalakasvatuses (nt kasvu edendajatena). Resistentsed bakterid võivad inimestele üle kanduda kontaktide kaudu elusloomadega, piki toiduahelat ning asjaomaste tegevuskohtade reovee kaudu ning samuti haiglate ja ravimitehaste reovee kaudu<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>.</P></NOTE> Seda muret jagatakse ka ELi tasandil.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt muu hulgas Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20121211">11. detsembri 2012. aasta</DATE> resolutsioon mikroobide probleemi ja suureneva antimikroobse resistentsuse riski kohta (2012/2041 (INI)), milles kõigepealt punktis K mainitakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>seost antimikroobikumide kasutamise vahel loomadel ning resistentsuse leviku vahel inimeste seas<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> ning seejärel punktis 19 palutakse komisjonil <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>uurida väljakirjutamise ja müügi tingimust, et teha kindlaks, kas inimeste ja loomade tervishoius kasutatavad tavad võivad viia antimikroobikumide ülemäärase väljakirjutamise, ületarvitamise või väärkasutamiseni<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>See ei anna aga vastust küsimusele, kas vaidlusalused Rumeenia eeskirjad lähevad kaugemale sellest, mida on vaja rahvatervise kaitseks, ning kas neid oleks võimalik asendada teiste, vähem piiravate meetmetega, millega oleks saavutatav sama tulemus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele saab kõige paremini vastata eelotsusetaotluse esitanud kohus ise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt näiteks kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120621">21.6.2012</DATE>, <NAME.CASE>Susisalo jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-84/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:374">EU:C:2012:374</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Esitan järgnevalt siiski omapoolse selgituse, miks minu arvates on põhikohtuasjas käsitletav seaduslik monopol ebaproportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kohtuistungil märkis Rumeenia valitsus, et vaidlusalused tooted nõuavad omandamiseks veterinaararsti retsepti. Eelotsusetaotluse esitanud kohus peab seda väidet kontrollima, võttes arvesse, et põhikohtuasjas esitatud argumendid ei põhjenda seadusliku monopoli säilitamist toodete suhtes, mille puhul selline retsept ei ole kohustuslik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20031211">11.12.2003</DATE>, <NAME.CASE>Deutscher Apothekerverband</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-322/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:664">EU:C:2003:664</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0112">112</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Sellest eraldiseisvana ei ole ilmne, miks on absoluutselt vajalik, et veterinaararstidel oleks vaidlusaluste toodete jaemüügi <HT TYPE="ITALIC">ainuõigus</HT> lisaks ainuvolitusele neid välja kirjutada. Eeskätt on mõeldav, nagu komisjon kohtuistungil märkis, et vaidlusaluseid tooteid oleks samuti lubatud müüa muudel sobiva kvalifikatsiooniga isikutel, näiteks proviisorid või muud kõrgema farmaatsiaalase haridusega isikud. Vastuseks märkis Rumeenia valitsus kohtuistungil, et veterinaarproviisori kutse ei ole Rumeenias reguleeritud. Lisaks märkis ta, et vastavalt õppeprogrammile, mille veterinaararstid peavad täitma direktiivi 2005/36 artikli 38 lõike 1 kohaselt vastavalt selle V lisa punktis 5.4.1 määratletule, läbivad veterinaararstid farmaatsiaõppe ning omavad seega nõutavat oskusteavet vaidlusaluste toodete müügiks. See on tõsi, ent Rumeenia valitsus ei selgitanud, kuidas see õpe eristab veterinaararste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>tavalistest<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> proviisoritest, kes on samuti farmaatsiat õppinud. Sellega seoses, ehkki proviisoritel oleks samuti erahuvi teenida tulu veterinaarravimite jaemüügist, võimaldaks see, kui sõltumatutel isikutel lubataks veterinaarretsepti alusel samuti kõnealuste toodete jaemüük, seda huvi ohjata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vrd kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090519">19.5.2009</DATE>, <NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-171/07 ja C-172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Lisaks puudub ilmne oht, et veterinaarravimite ületarbimine või väärkasutus tooks kaasa asjassepuutuvate ravikindlustusasutuste rahaliste ressursside raiskamise.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Erinevalt olukorrast, mis valitseb seoses retsepti alusel väljastatavate vahetult inimtarbimiseks mõeldud ravimitega, vt kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20090519">19.5.2009</DATE>, <NAME.CASE>Apothekerkammer des Saarlandes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-171/07 ja C-172/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:316">EU:C:2009:316</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-531/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:315">EU:C:2009:315</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kuivõrd tavaliselt peavad nende toodete omandamist rahastama lõppkasutajad (kas siis kasutades eraloomakindlustuse või isiklikke vahendeid), peaks neil lõppkasutajatel pigem olema võimalik vabalt valida, kas osta neid tooteid veterinaararstilt või muu asjakohase jaekanali kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades ei ole Rumeenia valitsus minu meelest täitnud oma tõendamiskohustust, mis tal on vastavalt käesoleva ettepaneku punktis 73 viidatud kohtupraktikale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele küsimusele selliselt, et direktiivi 2006/123 artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et siseriiklikud eeskirjad, millega on antud veterinaararstidele veterinaarias kasutatavate mahetoodete, erikasutusega parasiitidevastaste toodete ja veterinaarravimite müügi, kasutamise ja manustamise ainuõigus, ei vasta nimetatud direktiivi artikli 15 lõike 3 punktis c sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele, kui need eeskirjad:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kehtivad ka toodete suhtes, mille puhul ei ole veterinaarretsept kohustuslik; või</P></ITEM><ITEM><P>ei anna teistele farmaatsiaalase haridusega isikutele peale veterinaararstide nende toodete jaemüügi õigust, vajaduse korral vastavalt veterinaararsti poolt välja kirjutatud veterinaarretseptis sisalduvatele juhistele, kui nende omandamiseks on nõutav selline retsept.</P></ITEM></LIST></P><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kindlaks teha, kas see on nii põhikohtuasjas.</P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiiviga 2006/123 on vastuolus sellised siseriiklikud eeskirjad nagu põhikohtuasjas vaieldavad Rumeenia eeskirjad, milles ei ole sätestatud mitte ainult veterinaararstide ainuõigus jaemüüa, kasutada ja manustada vaidlusaluseid tooteid, vaid ka nõue, et ettevõtted, mille kaudu neid tooteid müüakse, peavad olema peamiselt või täielikult ühe või mitme veterinaararsti omandis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Selle alternatiivsena esitatud küsimuse sõnastusest järeldub, et Euroopa Kohtult soovitakse sellele vastust ainult juhul, kui ta ei vasta esimesele eelotsuse küsimusele jaatavalt. Minu arvates ei ole kõnealused Rumeenia eeskirjad, nagu neid on Euroopa Kohtule esitletud, kooskõlas direktiiviga 2006/123. Ent täielikkuse huvides esitan oma seisukoha teise küsimuse kohta, võttes seejuures arvesse, et eespool punktides 55–82 esitatud märkused on ka selle küsimuse analüüsimisel asjakohased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Komisjon viitab oma seisukohtades kahele nõudele, mis tulenevad kõnealustest Rumeenia eeskirjadest. Esiteks kehtib nõue, et veterinaarapteegid ja veterinaarravimite müügipunktid võivad olla vaid juriidilised isikud. Teiseks kehtib nõue, et nende osa- või aktsiakapital võib kuuluda ainuüksi (mitte peamiselt) veterinaararstidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Ent teises eelotsuse küsimuses ei keskenduta sellele, kas kõnealuseid tooteid müüvate ettevõtete omanikud on füüsilised või juriidilised isikud. Seetõttu ma ei käsitle seda teemat, kuna see jääb käesoleva küsimuse esemest välja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt näiteks kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130718">18.7.2013</DATE>, <NAME.CASE>Consiglio Nazionale dei Geologi and Autorità garante della concorrenza e del mercato</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-136/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:489">EU:C:2013:489</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Nõue, et vaidlusaluste toodete jaemüük peab toimuma veterinaarapteekides või veterinaarravimite müügipunktides, mida peamiselt või täielikult omavad veterinaararstid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>See näib tulenevat seaduse nr 160/1998 artikli 32 ja artikli 37 lõike 1, veterinaararstide põhimääruse artikli 1 punkti m ning veterinaartervishoiueeskirja artikli 37 lõike 1, artikli 43 punkti j ja artikli 51 punkti g koostoimest enne nende tühistamist vaidlustatud määrusega.</P></NOTE> puudutab sisuliselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>äriühingute<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> või käesoleval juhul jaemüügiettevõtete osade või aktsiate omamist. See nõue on direktiivi 2006/123 artikli 15 lõike 2 punkti c tõttu küsitav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Küsimusele, kas see nõue vastab direktiivi 2006/123 artikli 15 lõikes 3 sätestatud tingimustele, vastavad teataval määral juba minu märkused esimese eelotsuse küsimuse kohta – peamiselt osas, mis puudutab olulise avaliku huviga seotud põhjuse olemasolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Siiski, nagu ma olen mujal järeldanud, nähtub kohtupraktikast, et Euroopa Kohus on õigustatult ettevaatlik seoses sellega, et liikmesriigid sekkuvad asutamisvabadusse, reguleerides üksikasjalikult turu struktuuri või konkurentsiolukorda muu hulgas ettekäändel tagada klientidele ja tarbijatele kõrge teeninduskvaliteet.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt minu ettepanek, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Grupo Itevelesa jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-168/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:351">EU:C:2015:351</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Mulle näib, et mis tahes ettevõtte omandi ja/või majandusliku struktuuri piirangud kuuluvad samasse kategooriasse ja neisse tuleks suhtuda paraja kahtlusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Komisjon esitab oma seisukohtades põhimõttelise arvamuse, et vaidlusalust omandinõuet ei saa loomade tervise ja elu kaitsega põhjendada samal määral nagu inimeste tervise ja elu kaitsega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Sel väitel näib olevat rohkem filosoofiline kui praktiline tähtsus. Euroopa Kohus on muidugi järjekindlalt tunnustanud, et inimeste elu ja tervis on aluslepinguga kaitstud huvide hulgas esikohal.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161019">19.10.2016</DATE>, <NAME.CASE>Deutsche Parkinson Vereinigung</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-148/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:776">EU:C:2016:776</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Minu meelest ei ole Euroopa Kohtul siiski vaja täpsustada, mil määral inimeste elu ja tervis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>kaaluvad üles<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> loomade elu ja tervise. Komisjoni seisukoht tundub mõneti üllatav ka tema enda äsjase poliitilise avalduse valguses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt komisjoni <DATE ISO="20170629">29. juuni 2017. aasta</DATE> teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks (COM (2017) 339 final), milles komisjon märgib (punkt 3): <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>Terviseühtsus (One Health) – termin, mida kasutatakse, et kirjeldada põhimõtet, millega tunnistatakse, et inimeste ja loomade tervis on omavahel seotud, et haigused levivad inimestelt loomadele ja vastupidi, ning seetõttu tuleb nii inimeste kui ka loomade haigusi koos käsitleda. Terviseühtsuse põhimõte hõlmab ka keskkonda, mis on samuti inimeste ja loomade kokkupuutepunkt ja uute resistentsete mikroorganismide võimalik allikas. See termin on üleilmselt tunnustatud, seda on palju kasutatud kogu ELis ning ka ÜRO 2016. aasta poliitilises deklaratsioonis antimikroobikumiresistentsuse kohta<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Esiteks, nagu märkisin eespool punktides 70 ja 74, on inimeste ja loomade elu ja tervise kaitse omavahel seotud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Teiseks, kui komisjon väidab, et veterinaarravimite ravimõju on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>eeskätt<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> suunatud loomadele ning et nende ebaõige või mittevajalik kasutamine ei kahjusta inimesi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>vahetult<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>, siis möönab ta sellega, et eksisteerib teisene ja kaudne mõju inimestele. Teisisõnu puudub vaidlus selle üle, et rahvatervise (inimeste) kaitse on ikkagi asjakohane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Kolmandaks, kui valitseb ebakindlus selle suhtes, kas ja kui suur on oht inimeste tervisele, siis võib ettevaatuspõhimõte võimaldada liikmesriikidel võtta seoses veterinaarpraksistega kaitsemeetmeid, ootamata ära, kuni nende ohtude reaalsus inimestele muutub ilmseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Seega selle asemel, et käsitleda seda üsna teoreetilist küsimust, peaks Euroopa Kohus pigem keskenduma lihtsalt sellele, kas väljapakutud eesmärk põhjendab vahendeid, see tähendab, kas rahvatervise kaitse põhjendab piiranguid nende ettevõtete omandi suhtes, mille kaudu toimub vaidlusaluste toodete jaemüük.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Lisaks nähtub eelotsusetaotlusest, ehkki seal täpsemaid künniseid ei mainita, et komisjon ja Rumeenia valitsus on arutanud võimalust madaldada veterinaarapteegi või veterinaarravimite müügipunkti kapitali proportsiooni, mis peab vaidlusaluste Rumeenia eeskirjade kohaselt kuuluma veterinaararstidele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Sellele võimalusele viidataks ka veterinaararstide põhimääruse artikli 1 punktis m, milles nõutakse, et veterinaarapteegid ja veterinaarravimite müügipunktid peavad esitama täpsustuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>kui nende kapital kuulub ainult veterinaararstidele <HT TYPE="ITALIC">või</HT> <HT TYPE="ITALIC">kui see</HT> <HT TYPE="ITALIC">on muul viisil kogutud pärast hilisemaid seadusmuudatusi</HT><QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE> Ent pean tunnistama, et kohtuistungil jäi eriti ebaselgeks, milline see künnis tegelikult on, kuna poolte seisukohad lahknesid selles, kuidas peaks asjaomaseid riiklikke õigusnorme tõlgendama. Selle peab ilmselt tuvastama riigisisene kohus. Seda tuleb ka järgmiste märkuste juures silmas pidada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Pooltel paluti esitada oma seisukohad kohtuotsuse komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa kohta, milles Euroopa Kohus jättis osaliselt rahuldamata hagi, milles nõuti, et ta tuvastaks, et kehtestades piirangu, mille kohaselt võib mittebioloogide osalus ja seega hääleõigus biomeditsiinilise analüüsi laboratooriumide haldamisega tegelevates piiratud vastutusega äriühingutes olla maksimaalselt 25%, on Prantsuse Vabariik rikkunud (praeguse) ELTL artiklist 49 tulenevaid kohustusi. Euroopa Kohus asus eelkõige seisukohale, et kõnealuste eeskirjade piirav laad oli põhjendatud rahvatervise kaitsega ning vastas proportsionaalsuse nõuetele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101216">16.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-89/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:772">EU:C:2010:772</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Samuti nähtub selle kohtuotsuse punktist 78, et biomeditsiinilise analüüsi laboratooriume haldavates aktsiakapitaliga usaldusühingutes on mittebioloogidel lubatud omada üle 25% osalust.</P></NOTE> Euroopa Kohtu hinnangus oli keskne asjaolu, et 25% mittebioloogide osaluse piirang võimaldas bioloogidel avaldada otsustavat mõju kõige olulisematele äriühingu otsustele – ehk teisisõnu säilitada kontroll.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>, punktid 68 ja 78.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Ikkagi tundub mulle, et Euroopa Kohus oli selles kohtuotsuses ebatavaliselt tagasihoidlik, kui ta ei pidanud ELTL artiklit 49 rikutuks. Võib-olla saab seda selgitada ilmselt unikaalse ja keskse rolliga, mida bioloogid mängivad Prantsusmaa tervishoiusektoris.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibid</HT>, punktid 29 ja 56. Optikutel ei ole sellist staatust, vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20050421">21. aprill 2005</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-140/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:242">EU:C:2005:242</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ma ei ole veendunud, et sama saab öelda veterinaararstide kohta. Nii ei toeta isegi Rumeenia valitsus oma seaduse sellist ranget tõlgendust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Lisaksin, et kui Rumeenia valitsust selles küsimuses küsitleti, märkis ta, et tema seisukoht teise eelotsuse küsimuse osas lähtus eeldusest, et esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt. Ent ta ei selgitanud, miks võimalus loobuda omandinõudest on seotud veterinaararstide ainuõiguse säilitamisega kõnealuste toodete jaemüügi, kasutamise ja manustamise osas.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Seetõttu leian, et vaidlusalused Rumeenia eeskirjad lähevad kaugemale vajalikust, isegi kui tõlgendada osaluse nõuet selliselt, et sellega nõutakse ainult veterinaararstide enamusosalust veterinaarapteekides ja veterinaarravimite müügipunktides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>See on nii esiteks seepärast, et seda ei saa põhjendada veterinaararstide kutsealase sõltumatusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Veterinaararstide ühing märgib lihtsalt, et 2014. aastal kontrollis pädev asutus 543 veterinaarapteeki ja määras neist 112‑le karistuse kõnealuste eeskirjade rikkumise eest, selgitamata seejuures, millist riski oleksid multidistsiplinaarsed omandieeskirjad avaldanud veterinaararstide iseseisvusele. Selle asjaolu asjakohatust näib kinnitavat fakt, et vastavalt veterinaararstide ühingu märgitule ei algatatud üheski neist 112 juhtumist distsiplinaarmenetlust.</P></NOTE> Euroopa Kohus on küll tunnistanud, et on olemas tõeline oht, et isikud, kes ei ole asjaomase tervishoiuvaldkonna erialaspetsialistid, võivad asuda vastavaid äriühinguid juhtima, kuna neil võib neil tekkida kiusatus loobuda mõne majanduslikus mõttes vähem tulusa või tehniliselt keerukama ülesande täitmisest või vähendada nõustamisteenust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20101216">16.12.2010</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C-89/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:772">EU:C:2010:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ent lisaks sellele, mida olen märkinud eespool punktis 79, ei takista käesolevas asjas miski veterinaararstidel sedasama teha, kuivõrd neil on ainuõigus veterinaarravimeid välja kirjutada. Seda riski ei kõrvalda pelk võimalus kohaldada kutsealast distsiplinaarmenetlust, ehkki teatavat tagatist võib see ju pakkuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Teiseks ei saa kohustusest, et veterinaararstid peavad omama kõiki või suuremat osa veterinaarapteekide ja veterinaarravimite müügipunktide osadest või aktsiatest, teha järeldust, et muu hulgas võidakse välja kirjutada vähem ja tõhusamaid veterinaarravimeid või et kliendid ja patsiendid saavad paremat nõu. Selles suhtes tuleneb juba veterinaartervishoiumääruse artikli 12 lõike 2,<?PAGE NO="17"?> artikli 24 ja artikli 25 lugemisest kogumis, et jaemüügi veterinaarravimeid, millele on nõutav retsept, võib müüa ainult veterinaarapteekides veterinaararsti juuresolekul ja tema järelevalve all. Selliste veterinaartoodete osas, millele ei ole taoline retsept nõutav ja mida võidakse samuti müüa veterinaarravimite müügipunktides, nõuab veterinaartervishoiumääruse artikli 23 lõige 3 miinimumnõudena, et see toimuks erialast keskeriharidust omava personali juuresolekul. Seetõttu puudub mul igasugune alus uskumaks, et vaidlustatud omandinõudest tekiks mingigi lisandväärtus juba kehtivatele nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Sellest lähtudes teen ettepaneku vastata teisele eelotsuse küsimusele, et direktiivi 2006/123 artikli 15 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi eeskirjad, mis mitte ainult ei anna veterinaararstidele ainuõiguse kirjutada välja tooteid, milleks on nõutav veterinaarretsept, ning nende toodete jaemüügi, kasutamise ja manustamise ainuõiguse, vaid sätestavad ka nõude, et ettevõtted, mille kaudu neid tooteid müüakse, peavad olema täielikult või suuremas osas ühe või mitme veterinaararsti omandis. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kindlaks teha, kas see on nii põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata kohtuasjas C-297/16 Curtea de Apel Bucureşti (Bukaresti apellatsioonikohus, Rumeenia) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061212">12. detsembri 2006. aasta</DATE> direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul artikli 15 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud eeskirjad, millega on antud veterinaararstidele veterinaarias kasutatavate mahetoodete, erikasutusega parasiitidevastaste toodete ja veterinaarravimite müügi, kasutamise ja manustamise ainuõigus, kui need eeskirjad:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kehtivad ka toodete suhtes, mille puhul ei ole veterinaarretsept kohustuslik; või</P></ITEM><ITEM><P>ei anna teistele farmaatsiaalase haridusega isikutele peale veterinaararstide nende toodete jaemüügi õigust, vajaduse korral vastavalt veterinaararsti poolt välja kirjutatud veterinaarretseptis sisalduvatele juhistele, kui nende omandamiseks on nõutav selline retsept.</P></ITEM></LIST></P><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kindlaks teha, kas see on nii põhikohtuasjas.</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2006/123 artikli 15 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi eeskirjad, mis mitte ainult ei anna veterinaararstidele ainuõiguse kirjutada välja tooteid, milleks on nõutav veterinaarretsept, ning nende toodete jaemüügi, kasutamise ja manustamise ainuõiguse, vaid sätestavad ka nõude, et ettevõtted, mille kaudu neid tooteid müüakse, peavad olema täielikult või suuremas osas ühe või mitme veterinaararsti omandis. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kindlaks teha, kas see on nii põhikohtuasjas.</TXT></NP></ITEM></LIST></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>