<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑558/15</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0558</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:785">EU:C:2016:785</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST MENGOZZI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑558/15</P><P>VIEIRA AZEVEDO JT</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Paolo Mengozzi</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20161019">19. oktoobril 2016</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑558/15</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Alberto José Vieira de Azevedo,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Maria da Conceição Ferreira da Silva,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Carlos Manuel Ferreira Alves,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Rui Dinis Ferreira Alves,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Vítor José Ferreira Alves,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">C.E.D. Portugal Unipessoal, Lda,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Instituto de Seguros de Portugal – Fundo de Garantia Automóvel</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal da Relação do Porto (Porto apellatsioonikohus, Portugal))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Liikluskindlustus</KEYWORD><KEYWORD>Nõuete lahendamise eest vastutav esindaja</KEYWORD><KEYWORD>Kindlustusettevõtja</KEYWORD><KEYWORD>Kohtus esindamise volitused</KEYWORD><KEYWORD>Kannatanud</KEYWORD><KEYWORD>Elukohaliikmesriik</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT><DATE ISO="20071017">17. oktoobril 2007</DATE> juhtus Hispaanias kiirteel liiklusõnnetus, milles hukkus üks inimene ja üks sai vigastada. Sõidukijuht, Portugali kodanik ja Portugalis registreeritud äriühingu töötaja, kaotas nimetatud äriühingu kasutusse antud rendisõiduki üle kontrolli. Õnnetuse põhjustanud sõiduk oli selle omaniku poolt kindlustatud äriühingus Helvetia Seguros, mis on asutatud Hispaanias ja mille nimetatud esindaja Portugalis on C.E.D. Portugal Unipessoal, Lda (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>C.E.D.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>). Põhikohtuasja hagejad on esiteks ellujäänud kannatanud ja teiseks õnnetuses hukkunud isiku õigusjärglased.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja hagejad esitasid Portugali esimese astme kohtule hagi nõudega hüvitada õnnetuses tekkinud kahju esimese võimalusena C.E.D. ja teise võimalusena Fundo de Garantia Automóveli (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>FGA<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) vastu. Kohus tuvastas aga, tuginedes eelkõige äriühingut C.E.D. kindlustusseltsiga Helvetia Seguros siduva esinduslepingu sisule, et äriühing C.E.D. ei saa olla kostja, ja jättis hagi läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja hagejad kaebasid selle kohtuotsuse peale apellatsiooni korras edasi eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Viimane on seisukohal, et ei ole siseriiklikku õigusnormi, mis sätestaks selgelt, et teise liikmesriigi territooriumil tegutsevate kindlustusettevõtjate esindajad Portugalis võivad olla kostjad, et nende vastu saaks esitada Portugali kohtule hagi kahjunõudega, mille on esitanud oma elukohaliikmesriigist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Kuigi liikmesriigi õigusraamistik kohtutoimikust selgelt välja ei tule, märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus asjassepuutuva ja põhikohtuasjas kohaldatava õigusnormina <DATE ISO="19851231">31. detsembri 1985. aasta</DATE> kohustusliku liikluskindlustuse dekreetseaduse nr 522/85 (Decreto-Lei n<HT TYPE="SUP">o</HT>522/85 sobre seguro obrigatório de responsabilidade civil automóvel), mida on muudetud dekreetseadusega nr 72-A/2003 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>muudetud dekreetseadus nr 522/85<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>), artiklit 43. Selle õigusnormiga on Portugalis asutatud kindlustusseltsid ja kindlustusseltsid, kelle registrijärgne asukoht on kolmandas riigis ja kellel on Portugalis filiaalid, kohustatud valima kõikides teistes liidu liikmesriikides enda esindaja, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>kelle ülesanne on kannatanu elukohariigist erinevas riigis toimunud kindlustusjuhtumite käsitlemine ja lahendamine kannatanu elukohariigis<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> (muudetud dekreetseaduse nr 522/85 artikli 43 lõige 1). Selles on määratletud ka nõuded, millele nimetatud esindaja peab vastama, nähes ette, et tal peavad olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>piisavad volitused kindlustusseltsi esindamiseks […] kannatanute ees ja nende kahju hüvitamise nõuete täielikuks rahuldamiseks<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> (muudetud dekreetseaduse nr 522/85 artikli 43 lõige 3) ja et ta kogub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>selliste nõuete kohta kogu vaidluste lahendamiseks vajaliku teabe<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> ja võtab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>meetmeid, et rääkida läbi vaidluse lahendamise üle<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> (muudetud dekreetseaduse nr 522/85 artikli 43 lõige 4).</P><P>Kuigi Euroopa Kohtu ülesanne ei ole kindlaks määrata, milline on põhikohtuasja asjaoludele kohaldatav liikmesriigi õigus, tuleb siiski märkida, et muudetud dekreetseaduse nr 522/85 artikli 43 eesmärk on reguleerida Portugalis asutatud või filiaali omavate kindlustusseltside <HT TYPE="ITALIC">teistes liikmesriikides nimetatud</HT> esindajate staatust, nagu seda näeb ette direktiivi 2000/26 põhjendus 15. Käesolevas eelotsusetaotluses on tegu juhuga, kus Hispaanias asutatud kindlustusettevõtja on nimetanud esindaja, kelle ülesanne on lahendada kindlustusjuhtumeid Portugalis. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei nimeta õigusnormi, milles oleks otseselt määratletud Portugali territooriumil asuvate esindajate staatus ja ülesannete ulatus.</P></NOTE> väljaspool juhtunud liiklusõnnetuse kannatanu ja millesse oli kaasatud nimetatud ettevõtjate kindlustatud sõiduk. Nimetatud kohus märgib ühtlasi, et selle punkti suhtes valitsevad vastakad seisukohad nii Portugali kohtupraktikas kui ka õiguskirjanduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib samuti, et ühes Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud kindlustusettevõtjatele pandud kohustus määrata igas muus liikmesriigis esindaja tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20000516">16. mai 2000. aasta</DATE> direktiivist 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta (neljas liikluskindlustuse direktiiv) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>direktiiv 2000/26<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="181" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 181, lk 65</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/03, lk 331.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Nimelt on direktiivi 2000/26 artikli 4 lõikes 4 sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>[n]õuete lahendamise eest vastutav esindaja kogub selliste nõuete kohta kogu vaidluste lahendamiseks vajaliku teabe ja võtab meetmeid, et rääkida läbi vaidluse lahendamise üle. Nõuete lahendamise eest vastutava esindaja määramise nõue ei välista kannatanu või tema kindlustusettevõtte õigust algatada kohtumenetlus vahetult õnnetuse põhjustanud isiku või tema kindlustusseltsi vastu<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/26 artikli 4 lõige 5 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>[n]õuete lahendamise eest vastutavatel esindajatel on piisavad volitused kindlustusseltsi esindamiseks artiklis 1 nimetatud juhtudel kannatanute ees ja nende nõuete täielikuks rahuldamiseks. Nad peavad olema võimelised juhtumite uurimiseks kannatanu elukohaliikmesriigi ametlikus keeles või keeltes<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/26 artikli 4 lõikes 8, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050511">11. mai 2005. aasta</DATE> direktiiviga 2005/14/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 72/166/EMÜ, 84/5/EMÜ, 88/357/EMÜ ja 90/232/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse kohta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>direktiiv 2005/14<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="149" PAGE.FIRST="14" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 149, lk 14</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> on täpsustatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>[n]õuete lahendamise eest vastutava esindaja määramine ei tähenda iseenesest filiaali avamist [nõukogu <DATE ISO="19920618">18. juuni 1992. aasta</DATE>] direktiivi 92/49/EMÜ [otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv)] artikli 1 punkti b tähenduses ja nõuete lahendamise eest vastutavat esindajat ei loeta üksuseks direktiivi 88/357/EMÜ artikli 2 punkti c tähenduses või […] üksuseks määruse (EÜ) nr 44/2001 [tähenduses]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Seega ei saa eelotsusetaotluse esitanud kohus tema menetluses olevat kohtuasja lahendada ainult direktiivi 2000/26 sätete põhjal, kui Euroopa Kohus ei selgita mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>piisavad volitused<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, mis peavad nõuete lahendamise eest vastutavatel esindajatel olema, kuna nendes sätetes ei ole küllalt sõnaselgelt kindlaks määratud, kas see mõiste hõlmab liiklusõnnetuse kannatanute võimalust kaevata oma elukohajärgsesse kohtusse otse seda esindajat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Kuna Tribunal da Relação do Portol (Porto apellatsioonikohus, Portugal) on raskusi liidu õiguse tõlgendamisel, otsustas ta menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20151102">2. novembril 2015</DATE> saabunud otsusega viimasele järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiiviga 2005/14 direktiivi 2000/26 lisatud] põhjendusega 16a ja [direktiivi 2000/26] artikli 4 lõigetega 4, 5 ja 8 on lubatud kaevata kohtusse niisuguse kindlustusseltsi esindaja, kes ei tegutse riigis, kus esitatakse liiklusõnnetusest tingitud kahju hüvitamise hagi teises Euroopa Liidu liikmesriigis sõlmitud kohustusliku mootorsõiduki tsiviilvastutuskindlustuse alusel?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus on jaatav, siis kas kohtusse kaebamise võimalikkus sõltub nimetatud esindajat kindlustusseltsiga siduva esinduslepingu konkreetsetest tingimustest?<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Käesoleva eelotsusetaotluse kohta esitasid oma kirjalikud seisukohad Fundo de Garantia Automóvel, Portugal ja Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Mida tähendab direktiivis 2000/26 ette nähtud nõue, et nõuete lahendamise eest vastutaval esindajal peavad olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>piisavad volitused kindlustusseltsi esindamiseks […] kannatanute ees ja nende [kahju hüvitamise] nõuete täielikuks rahuldamiseks<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Direktiivi 2000/26 artikli 4 lõige 5.</P></NOTE>? Kas liidu seadusandja soovis nii lisada selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kannatanute jaoks võimaluse kaevata seda isikut otse oma elukohaliikmesriigi kohtutesse? See ongi eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud küsimustega, mida ma pean vajalikuks käsitleda koos, tõstatatud põhiline õiguslik probleem.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa see säte on<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150326">26.3.2015</DATE>, <NAME.CASE>Litaksa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:202">EU:C:2015:202</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Kõigepealt analüüsin ma nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate staatust, nagu see on määratletud direktiivide 2000/26 ja 2005/14 tekstis. Seejärel tuleb tekstipõhist analüüsi täiendada vaatlusaluste õigusnormide kontekstipõhise, teleoloogilise ja süstemaatilise analüüsiga.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>A.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Nõuete lahendamise eest vastutav esindaja direktiivides 2000/26 ja 2005/14</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Nagu Euroopat, nii ei tehtud ka mootorsõidukite liiklusest tuleneva tsiviilvastutuse kindlustust käsitlevaid õigusnorme ühe päevaga, nagu sellest annavad tunnistust järjestikused direktiivid, mis on tehtud sedamööda, kuidas on edasi arenenud seadusandja hooleks olevad mureküsimused<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Meeletuletuseks: esimene direktiiv on nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiiv nr 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="103" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 103, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10). Järgnevad nõukogu <DATE ISO="19831230">30. detsembri 1983. aasta</DATE> teine direktiiv 84/5/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="1984">EÜT 1984, L 8, lk 17</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 3), seejärel nõukogu <DATE ISO="19900514">14. mai 1990. aasta</DATE> kolmas direktiiv (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="129" PAGE.FIRST="33" DATE.PUB="1990">EÜT 1990, L 129, lk 33</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 249) ja direktiiv 2000/26. Neid direktiive muudetakse peale selle direktiiviga 2005/14, enne kui need konsolideeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="263" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 263, lk 11</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>. Vaja on ära oodata direktiiv 2000/26, s.o neljas sellel teemal antud direktiiv, et loodaks nõuete lahendamise eest vastutava esindaja institutsioon.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Selle direktiivi eesmärk on täita eelmiste direktiivide lüngad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt direktiivi 2000/26 põhjendus 8.</P></NOTE>, sätestades <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>erisätted, mida kohaldatakse kannatanute suhtes, kellel on õigus saada hüvitist kaotuse või kahju eest, mis tuleneb õnnetustest, mis toimuvad liikmesriigis, mis ei ole kannatanu elukohaliikmesriik, ja mille põhjustab mõnes liikmesriigis kindlustatud ja seal põhiasukohta omavate sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Direktiivi 2000/26 artikkel 1. Vt ka direktiivi 2000/26 põhjendus 11.</P></NOTE>. Seda silmas pidades määravad kõik kindlustusseltsid vabalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate vaba valik on tagatud direktiivi 2000/26 artikli 4 lõikega 2.</P></NOTE> igas liikmesriigis, välja arvatud liikmesriik, kus nad on saanud ametliku tegevusloa, nõuete lahendamise eest vastutava esindaja, kes elab või asub liikmesriigis, kuhu ta on määratud ja kelle ülesanne on käsitleda ja lahendada kindlustusjuhtumeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Direktiivi 2000/26 artikli 4 lõige 1.</P></NOTE>. Selleks peab ta koguma kogu vaidluste lahendamiseks vajaliku teabe ja võtma meetmeid, et rääkida läbi vaidluse lahendamise üle<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Direktiivi 2000/26 artikli 4 lõige 4. Vt ka direktiivi 2000/26 põhjendus 15.</P></NOTE> ning tal peavad olema piisavad volitused kindlustusseltsi esindamiseks kannatanute ees ja nende kahju hüvitamise nõuete <HT TYPE="ITALIC">täielikuks</HT> rahuldamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Direktiivi 2000/26 artikli 4 lõige 5.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Samal ajal on liidu seadusandja seisukohal, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>[n]õuete lahendamise eest vastutava esindaja määramise nõue <HT TYPE="ITALIC">ei välista</HT> kannatanud isiku või tema kindlustusettevõtte õigust algatada kohtumenetlus vahetult õnnetuse põhjustanud isiku või tema kindlustusseltsi vastu<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Direktiivi 2000/26 artikli 4 lõige 4. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. See täpsustus ei oleks olnud tarvilik, kui see seadusandja ei oleks pidanud võimalikuks hagi esitamist nõuete lahendamise eest vastutava esindaja enda vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Lõpuks pidas seadusandja vajalikuks täpsustada, et nõuete lahendamise eest vastutava esindaja määramine ei tähenda iseenesest filiaali avamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Direktiivi 92/49 artikli 1 punkti b tähenduses (vt direktiivi 2000/26 artikli 4 lõige 8).</P></NOTE> ja et esindajat ennast ei loeta üksuseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt direktiivi 2000/26 artikli 4 lõige 8, direktiiviga 2005/14 muudetud redaktsioonis.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate missioon, ülesanded ja kohustused on püsinud muutumatuna direktiivis 2009/103,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt direktiivi 2009/103 põhjendused 34–40, 43, 47 ja 50 ning artiklid 21 ja 22. Tuleb märkida, et direktiivi 2000/26 artikli 4 sisu korraldati direktiivis 2009/103 ainult ümber ja jagati kaheks eraldi artikliks.</P></NOTE> mis on vaid konsolideeriv direktiiv. See tähendab, et selle teksti ei ole tehtud ühtegi täpsustust selle kohta, mida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>piisavad volitused<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Direktiivi 2000/26 artikli 4 lõike 5 ja direktiivi 2009/103 artikli 21 lõike 5 tähenduses.</P></NOTE> hõlmavad, ja et seadusandja ei asunud sõnaselgelt seisukohale selle suhtes, kas väljaspool oma riigi territooriumi juhtunud õnnetuses kannatanud isikud võivad nõuete lahendamise eest vastutavaid esindajaid kaevata otse oma elukohaliikmesriigi kohtusse, seda võimalust välistamata. Euroopa Kohtu järeldus direktiivi 2009/103 artikli 21 lõike 5 kohta, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>nimetatud säte, mis seega kehtestab kõnealuse esindamise eesmärgid, ei täpsusta selleks antud volituste täpset ulatust<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131010">10.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on seega direktiivi 2000/26 artikli 4 lõike 5 suhtes täielikult ülekantav. Seepärast näib vajalik edasi minna kontekstipõhisele, teleoloogilisele ja süstemaatilisele analüüsile.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P>B.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kontekstipõhine, teleoloogiline ja süstemaatiline analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/26 sõnastuse analüüsist saime teada, et nõuete lahendamise eest vastutava esindaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>piisavad volitused<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> peavad olema määratletud selliselt, et need võimaldavad tal tagada talle usaldatud kahe peamise ülesande täitmise, milleks on nimelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>kindlustusseltsi esindami[ne] kannatanute ees<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>[kannatanute] nõuete <HT TYPE="ITALIC">täielik</HT>[…] rahuldami[ne]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Direktiivi 2000/26 artikli 4 lõige 5. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. See direktiivi 2000/26 sõnasõnaline esitus ei oleks aga täielik, kui arvesse ei võeta ka teatavaid selle direktiivi põhjendustega tehtud selgitusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Nii on liidu seadusandja täpsustanud, et nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate kasutamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>ei mõjuta igal üksikjuhtumil kohaldatavat materiaalõigust ega kohtualluvuse küsimust<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Direktiivi 2000/26 põhjendus 13.</P></NOTE>. See täpsustus kohaldatava materiaalõiguse ja kohtualluvuse kindlaksmääramise kohta viitab sellele, et sellele esindajale võib määrata rolli kohtumenetluses. Samas mõtteliinis on veel täpsustatud, et tema tegevus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>ei ole piisav alus kohtualluvuse määramiseks kannatanu elukohaliikmesriigi kohtutele, kui rahvusvahelise eraõiguse kohtualluvusse andmist käsitlevad eeskirjad seda ette ei näe<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Direktiivi 2000/26 põhjendus 16.</P></NOTE>. Seepärast ei ole nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate osalemine võimalikes kohtuasjades kaugeltki välistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Paralleelselt seadusandja võetud ettevaatusabinõudega nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate sekkumise võimaliku mõjuga kohtualluvuse ja rahvusvahelise eraõiguse eeskirjade kindlaksmääramisele on kannatanutele antud vahetu nõudeõigus teise liikmesriigi territooriumil asuva kindlustusseltsi vastu. See nõudeõigus on aga esitatud mitte eksklusiivse õiguskaitsevahendina kindlustusjuhtumite kohtulikuks lahendamiseks, vaid see on ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>[nimetatud esindaja] määramise <HT TYPE="ITALIC">loogiline täiendus</HT> ja […] <HT TYPE="ITALIC">parandab</HT> [kannatanute] <HT TYPE="ITALIC">õiguslikku seisundit</HT><QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Direktiivi 2000/26 põhjendus 14. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Direktiivi preambulit muide rikastati pärast nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.</P></NOTE> vastuvõtmist põhjendusega 16a,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Lisatud direktiivile 2000/26 direktiivi 2005/14 artikliga 5.</P></NOTE> mille kohaselt kannatanud <HT TYPE="ITALIC">võivad</HT> vastavalt nimetatud määruse artikli 11 lõikele 2 koostoimes selle määruse artikli 9 lõike 1 punktiga b esitada oma elukohariigis tsiviilhagi <HT TYPE="ITALIC">kindlustusandja vastu</HT>. Põhimõtteliselt võivad kannatanud seega ka kindlustusseltsid kohtusse kaevata oma elukohaliikmesriigis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Direktiivi õigusnormide ning selle põhjenduste kohaselt näib, et kannatanutel on võimalik kohtuasja algatada nii otse kindlustusseltsi kui ka selle esindaja vastu, kuna näib, et liidu seadusandja on neile jätnud avatuks mõlemad nõude esitamise võimalused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/26 põhjendused selgitavad sel viisil mõneti direktiivi sisemist loogikat. Tuleb siiski veel kontrollida, et mu vahejäreldus, mis põhineb selle direktiivi grammatilisel ja kontekstipõhisel analüüsil, ei oleks vastuolus selle direktiivi teleoloogilise tõlgendusega, mida tuleb arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Direktiivi 2000/26 eesmärk on tagada liiklusõnnetuse kannatanutele võrdväärne kohtlemine sõltumata sellest, kus õnnetus juhtus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131010">10.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. See eeldab, et tuleb arvesse võtta objektiivset erinevat olukorda, milles asuvad väljaspool oma elukohariigi territooriumi juhtunud liiklusõnnetuste kannatanud, et selle kompenseerimiseks järelikult lihtsustada toiminguid nende jaoks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131010">10.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Toimingute lihtsustamine on Euroopa Kohtu silmis nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate põhifunktsioon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131010">10.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Selle kohta näeb direktiiviga 2000/26 kehtestatud süsteem näiteks ette, et nimetatud esindajale, kelle juures saab teha kõiki kahju hüvitamisele eelnevaid toiminguid, võib nõudeid esitada kannatanu keeles<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><HT TYPE="ITALIC">Idem.</HT></P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Iseenesestmõistetavalt teeniks see, kui tunnustakse nimetatud vaidluste lahendamise eest vastutava esindaja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>õigust olla kostjaks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, s.o tema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kaitsevõimet<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtujuristi ettepanek, Darmon, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>kohtuasi parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>302/87</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:263">EU:C:1988:263</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> täielikult direktiiviga 2000/26 taotletavat eesmärki. Just tema juures teevad kannatanud kõik <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>esialgsed toimingud<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131010">10.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja on ka võimalik, et tema ongi nende ainus kontaktisik. Seepärast on loogiline järg ehk järgmine etapp, mis tuleb läbida, tunnustada, et nende kannatanute esitatud hagi kindlustusseltsi esindaja vastu on esitatud õige isiku<?PAGE NO="6"?> vastu, seda enam, et talle on hüvitamisprotsessis määratud aktiivne roll. Minu arvates nõuab kahju hüvitamise nõuete täielik rahuldamine, mis on üks direktiiviga 2000/26 nõuete lahendamise eest vastutavatele esindajatele määratud ülesandeid, et talle saaks määrata kohtumenetluses osa – ja mitte ükskõik millise –, vaid kostja osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Sellisena mõistan ma ka kannatanute õigusliku seisundi parandamist, mida on silmas peetud direktiivi 2000/26 põhjenduses 14. Kui asetada ennast taas põhikohtuasja konteksti, oleks nende kannatanute jaoks raskesti mõistetav, et nende hagi jäetakse läbi vaatamata üsna formaalsel põhjusel – arvestades kindlustusseltsi tihedaid sidemeid nõudeid lahendama määratud esindajaga –, et hagi on esitatud nimetatud esindaja, mitte aga kindlustusseltsi enda vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Ometi on enamik kirjalikus menetluses osalenud huvitatud pooli palju rõhutanud asjaolu, et Euroopa Kohus oli <DATE ISO="20131010">10. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses Spedition Welter<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>(<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> seisukohal, et nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate volitus on piiratud, ja et see piirang tähendab nende arvates, et seda esindajat ei saa kaevata kannatanute elukohaliikmesriigi kohtutesse. See põhiseisukoht põhineb minu arvates kõnealuse kohtuotsuse mittetäielikul tõlgendusel, mille juurde mul tuleb seega tagasi tulla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Selles kohtuasjas oli küsimus selles, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>piisavad volitused<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> hõlmab nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate õigust võtta nõuetekohaselt vastu menetlusdokumente, mis on vajalikud kahju hüvitamise menetluse algatamiseks pädevas kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Selle kohta otsustas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kannatanutel [peab] olema õigus esitada nõue oma elukohaliikmesriigist nõuete lahendamise eest vastutavale esindajale, kelle sinna määrab vastutava osapoole kindlustusselts<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131010">10.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Ta jätkas, kinnitades, et direktiivi 2009/103 põhjendus 37 – mis vastab direktiivi 2000/26 põhjendusele 15 – kohustab liikmesriike andma kõnealustele esindajatele piisavad volitused kindlustusseltsi esindamiseks sellistes õnnetustes kannatanud isikute ees ja samuti kindlustusseltsi esindamiseks siseriiklike ametiasutuste, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>sealhulgas vajaduse korral kohtute ees niivõrd, kuivõrd see on kokkusobiv rahvusvahelise eraõiguse kohtualluvusse määramist käsitlevate eeskirjadega<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131010">10.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Ta järeldas, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>ilma et ta saaks seada kahtluse alla rahvusvahelise eraõiguse sätete järgimist –, et kindlustusseltsi esindamine, nii nagu see on ette nähtud [direktiiviga 2000/26], hõlmab esindamist, mis peab võimaldama kannatanul esitada siseriiklikus kohtus nõuetekohaselt kahju hüvitamise hagi<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131010">10.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Need juhtnöörid on meie kohtuasja jaoks olulised selles osas, mis puudutab küsimust sellest, kas esindaja saab olla kostja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Pärast seda nõuete lahendamise eest vastutavate esindajate volituste näilist suurt tunnustamist täpsustas Euroopa Kohus seejärel selliselt oma kohtujuristi ettepanekut kajastades, et direktiivi 2000/26 ettevalmistavatest materjalidest tuleneb, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>nähes ette kindlustusettevõtja tagatava esinduse kannatanu elu- või asukohariigis, oli seadusandja kavatsus kehtestada menetlusdokumentide kättetoimetamist puudutav seaduslik esindus, <HT TYPE="ITALIC">ehkki piiratud kujul</HT>, sest see ei tohtinud mõjutada kohtualluvuse määramist käsitlevaid rahvusvahelise õiguse eeskirju<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20131010">10.10.2013</DATE>, <NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:650">EU:C:2013:650</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Viimati nimetatud kinnitus kehtib seega ainult selle suhtes, mis puudutab esindaja eriõigust võtta vastu kindlustusseltsile adresseeritud menetlusdokumente, kui hagi on esitatud kindlustusseltsi vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Meie käesolevas kohtuasjas on tegu tunduvalt teistsuguse juhtumiga. Tegu ei ole nimelt hagiga, mis on esitatud kindlustusseltsi vastu esindaja kaudu, kes võtab vastu selle menetlusdokumendid, vaid kannatanute võimalusega nimetada nõuete lahendamise eest vastutavad esindajad oma hagis kostjaks. See on oluline nüanss. Esimesel juhul võivad õigustatult tekkida delikaatsed küsimused seoses<?PAGE NO="7"?> kindlustusseltsi kostja staatusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Kohtujurist Cruz Villalón rõhutas oma ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:359">EU:C:2013:359</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>[e]sindusõigus […] ei hõlma kohtus kaitsmist ega ka kostja üldist esindamist […] kohtutes […]. Esindusõigus piirdub menetlusdokumentide kättetoimetamisega, ilma et see ühelgi ajahetkel mõjutaks [kindlustusettevõtja] staatust kostjana või veelgi vähem tingimusi, mil viimasel oma kaitset teostada tuleb<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> (nimetatud ettepaneku punkt 17). Kohtuasjas Spedition Welter oli hagi, mille kohta esitati eelotsusetaotluses, siiski selgelt esitatud ainult kindlustusseltsi vastu.</P></NOTE>, mistõttu on tõepoolest õigustatud tunnustada, nagu seda tegi Euroopa Kohus, nõuete lahendamise eest vastutavale esindajale ainult piiratud esindamisvolitust. Teisel juhul on vähemasti alguses tegu lihtsama õigussuhtega kahe osapoole, nimelt kannatanu (hageja) ja nõuete lahendamise eest vastutava esindaja vahel, kelle puhul tuleb kindlaks määrata, kas tal on õigus kaitsta kindlustusseltsi kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Seepärast näib analüüsi praeguses etapis – vastupidi sellele, mida annab mõista eelotsusetaotluse esitanud kohus oma teises küsimuses –, et nõuete lahendamise eest vastutava esindaja kostjaks olemise küsimus on täiesti eraldi asi ega seondu konkreetse volitusega, mis seob seda esindajat kindlustusseltsiga. Selleks et saavutada kannatanute võrdväärne kohtlemine ja lihtsustada nende toiminguid, kaasa arvatud siis, kui neid toiminguid tehakse kohtus, ei saa see, kas nõuete lahendamise eest vastutavaid esindajaid saab kostjana kohtusse kaevata, mingil viisil sõltuda lepingulisest suhtest, mis seovad neid kindlustusseltsiga. Sama kehtib ka direktiiviga 2000/26 kannatanute heaks ette nähtud kahju hüvitamise õiguskaitsevahendite ja menetluste ettearvatavuse kohta. Teisisõnu on selle direktiiviga sätestatud omamoodi seaduslik esindusõigus, mille puhul ei ole mõeldav, et seda saaks tühistada ainult poolte soovil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus peaks vastama eelotsusetaotluse esitanud kohtu esimesele küsimusele jaatavalt, kas see ohustaks – nagu väidab komisjon – <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>habrast tasakaalu rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivate normide ja piiriüleste joontega liiklusõnnetustest põhjustatud kahju hüvitamise nõuete suhtes kohaldatavate õigusnormide vahel<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtujuristi ettepanek, Cruz Villalón, kohtuasi <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Spedition Welter</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑306/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:359">EU:C:2013:359</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Mina nii ei arva. Seadusandja mure seoses rahvusvahelise eraõiguse ja kohtualluvuse määramise eeskirjadega on õigustatud, kui hagi esitatakse kindlustusseltsi vastu. Meil praegu arutamisel olev küsimus on aga teistsugune, kuna küsimus ei ole pädeva kohtu ega kohtuvaidlusele kohaldatava õiguse kindlaksmääramises. Tuleb lihtsalt kindlaks määrata, kas vaidluste lahendamise eest vastutav esindaja võib olla kostjaks. Muide, vastus, mille Euroopa Kohus annab asja menetlevale kohtule, ei piira kuidagi Portugali kohtute kohtualluvuse kindlakstegemist, nagu sellest annab tunnistust asjaolu, et selle üle vaidlevad põhikohtuasja pooled seetõttu, et ei ole kindel, milline on ühe hageja tegelik elukohaliikmesriik. Kostjaks olemise võimalus on seega kindlasti teine küsimus võrreldes kohtualluvusega. Isegi kui peaks väidetama vastupidist, võiks direktiivi 2000/26 artikli 4 lõikes 5 ette nähtud nõue, et nõuete lahendamise eest vastutavatel esindajatel peavad olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>piisavad volitused<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> kannatanute kahju hüvitamise nõuete täielikult rahuldamiseks, olla erikohtualluvuse säte – olgugi et vaikimisi – rahvusvahelist kohtualluvust reguleerivate eeskirjade suhtes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Teisisõnu on sund anda nõuete lahendamise eest vastutavale esindajale piisavad volitused kannatanute nõuete täielikult rahuldamiseks nii tugev, et see kaotaks oma mõtte, kui seda tõlgendada nii, et see ei hõlma nende kannatanute võimalust nimetatud esindajat kohtusse kaevata.</P></NOTE>. Seda arvestades ja pidades silmas, et seadusandja on seda aspekti rõhutanud, võib näida mõistlik seda piirangut meelde tuletada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seega olen ma kõikidel eespool esitatud põhjustel arvamusel, et direktiivi 2000/26 artikli 4 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et piisavad volitused, mis peavad nõuete lahendamise eest vastutavatel esindajatel olema, hõlmavad seda, et teda võib kostjana kohtusse kaevata kohtuasja raames, mille on algatanud selle direktiivi artikli 1 lõikes 1 osutatud liiklusõnnetuste kannatanud selles direktiivis ette nähtud tingimustel, kusjuures kindlustusseltsi ja tema esindaja vahelise lepingu tingimused viimase kostjaks olemise võimalust ei mõjuta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="8"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Esitatud põhjendusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunal da Relação do Porto (Porto apellatsioonikohus, Portugal) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20000516">16. mai 2000. aasta</DATE> direktiivi 2000/26/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise ning nõukogu direktiivide 73/239/EMÜ ja 88/357/EMÜ muutmise kohta (neljas liikluskindlustuse direktiiv) artikli 4 lõiget 5 tuleb tõlgendada nii, et piisavad volitused, mis peavad nõuete lahendamise eest vastutavatel esindajatel olema, hõlmavad seda, et teda võib kostjana kohtusse kaevata kohtuasja raames, mille on algatanud selle direktiivi artikli 1 lõikes 1 osutatud liiklusõnnetuste kannatanud selles direktiivis ette nähtud tingimustel, kusjuures kindlustusseltsi ja tema esindaja vahelise lepingu tingimused viimase kostjaks olemise võimalust ei mõjuta.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>