<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-400/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0400</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:924">EU:C:2020:924</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>19</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>19</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Hogani ettepanek – Kohtuasi C‑400/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Komisjon</HT> <HT TYPE="ITALIC"><HT TYPE="SC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Ungari (kasumimarginaalid)</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Gerard William Hogan</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20201112">12. novembril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑400/19</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Ungari</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Liikmesriigi kohustuste rikkumine</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikkel 34</KEYWORD><KEYWORD>Põllumajandustoodete ühine turukorraldus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EL) nr 1308/2013</KEYWORD><KEYWORD>Riigisisesed õigusnormid, mis keelavad ebaausad kaubandustavad tarnijate vastu seoses põllumajandustoodete ja toiduainetega</KEYWORD><KEYWORD>Põllumajandustoodete ja toiduainete müügihinnad</KEYWORD><KEYWORD>Nõue kohaldada identsete toodete suhtes ühesugust jaemüügi kasumimarginaali</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et piirates eelkõige 2009. aasta XCV seaduse, mis käsitleb tarnijate suhtes seoses põllumajandustoodete ja toiduainetega ebaausate kaubandustavade kasutamise keeldu (a mezőgazdasági és élelmiszeripari termékek vonatkozásában a beszállítókkal szemben alkalmazott tisztességtelen forgalmazói magatartás tilalmáról szóló 2009. évi XCV. törvény),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Komisjoni andmeil jõustus 2009. aasta XCV seadus <DATE ISO="20100101">1. jaanuaril 2010</DATE>.</P></NOTE> § 3 lõike 2 punktiga u põllumajandustoodete ja toiduainete turuhindade kindlaksmääramist, ei ole Ungari täitnud oma kohustusi, mis tulenevad ELTL artiklist 34 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusest (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="671" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 347, lk 671</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Seega tekib seoses käesoleva hagiavaldusega taas küsimus, mil määral ja millistel tingimustel võivad liikmesriigid kasutada hinnakujundusmehhanismide piiramiseks oma riigisiseseid ebaausa konkurentsi või tarbijakaitseõiguse sätteid, et toetada osapoolt või osapooli, keda peetakse toiduainete tarneahelas üldjuhul vähem soodsas läbirääkimispositsioonis olevaks. Nendele küsimustele pöörati tähelepanu juba Euroopa Kohtu <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning käesolevas ettepanekus tuleb selle otsuse põhjendusi ja järeldusi lähemalt analüüsida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Enne seda tuleb aga kõigepealt esile tõsta asjakohased õigusaktide ja aluslepingu normid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">ELi õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>ELTL artiklis 34 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Keelatakse liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed.<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse nr 1308/2013 artikli 83 lõikes 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Liikmesriigid võivad vastu võtta või jätta kehtima täiendavad riiklikud sätted toodete kohta, mille suhtes kehtib liidu turustamisstandard, kui kõnealused sätted on kooskõlas liidu õiguse ja eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõttega ning kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu [<DATE ISO="19980622">22. juuni 1998. aasta</DATE>] direktiivist 98/34/EÜ[, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="204" PAGE.FIRST="37" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 204, lk 37</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/20, lk 337)] ei tulene teisiti.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Ungari õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>2009. aasta XCV seaduses on vastavalt selle §-le 1 käsitletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>põllumajandustooteid ja toiduaineid<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>, mis on määratletud selle seaduse § 2 lõikes 2 viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20020128">28. jaanuari 2002. aasta</DATE> määrusele (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="031" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">ELT 2002, L 31, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/06, lk 463.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>2009. aasta XCV seaduse § 2 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda seadust a) ettevõtjatele, kes toodavad, töötlevad või müüvad töötlemata põllumajandustooteid või toiduaineid, ja b) ettevõtjatele, kes müüvad neid tooteid lõpptarbijatele. Viimati nimetatud kategooria hõlmab kõiki jaemüüjaid, olenemata nende suurusest, ning seetõttu kohaldatakse seda nii põllumajandustooteid ja toiduaineid müüvate hüpermarketite kui ka väikeste kaupluste suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>2009. aasta XCV seaduse § 3 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Ebaausaks kaubandustavaks loetakse:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>u)</NO.P><TXT>lõpptarbijale müüdavate identse koostise ja identsete organoleptiliste omadustega toodete müügihinna diskrimineeriv kindlaksmääramine nende toodete päritoluriigi alusel.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tuvastada, et piirates eelkõige 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktiga u põllumajandustoodete ja toiduainete müügihindade kindlaksmääramist, on Ungari rikkunud ELTL artiklist 34 ja määrusest nr 1308/2013 tulenevaid kohustusi, ning</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Ungarilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Ungari palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta komisjoni hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hagi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Komisjon teeb oma hagiavalduses kaks etteheidet. Ta väidab, et piirates eelkõige 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktiga u põllumajandustoodete ja toiduainete müügihindade kindlaksmääramist, on Ungari rikkunud esiteks määrusest nr 1308/2013 ja teiseks ELTL artiklist 34 tulenevaid kohustusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Määrusel nr 1308/2013 põhineva etteheite kohta väidab komisjon, et 2009. aasta XCV seaduse artikli 3 lõike 2 punkti u kohaselt peavad teatavast riigist pärit põllumajandustoodete ja toiduainete jaemüügihinnad sisaldama sama kasumimarginaali, mida kohaldatakse mujalt pärit identsete toodete suhtes, olenemata nende päritoluriigist. Seega keelatakse selle sättega jaemüüjatel näiteks müüa imporditud tooteid hinnaga, millele lisandub 5% kasumimarginaal, kui nad pakuvad samal ajal samasuguseid kodumaiseid tooteid hinnaga, millele lisandub 10% marginaal. 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u kohaldatakse kõikide põllumajandustoodete ja toiduainete suhtes ning mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>identsed tooted<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> on määratletud viitega toote koostisele ja organoleptilistele omadustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Komisjoni väitel kahjustab 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u, mis praktikas keelab jaemüüjatel müüa imporditud tooteid teistsuguse kasumimarginaaliga kui see, mida kohaldatakse kodumaistele toodetele, määruse nr 1308/2013 kohaldamist, kuna see on vastuolus selle määruse aluspõhimõttega, milleks on põllumajandustoodete müügihindade vaba kindlaksmääramine ausa konkurentsi alusel. Komisjon leiab, et kasumimarginaal on jaemüügihinna kindlaksmääramise lahutamatu osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Komisjon viitab <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsustele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑197/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:111">EU:C:2010:111</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:113">EU:C:2010:113</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mida ta peab näiteks ettevõtjate vabaduse kaitsmise tähtsusest hindade kindlaksmääramise valdkonnas. Tänu sellele vabadusele saavad uued imporditud tooted tungida atraktiivsete jaehindade abil konkreetsele riigisisesele turule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>ELTL artiklil 34 põhineva etteheitega seoses väidab komisjon, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u ei viita põllumajandustoodete ja toiduainete omadustele, vaid üksnes nende müügitingimustele, ning seda tuleb seega pidada müügitingimusi käsitlevaks sätteks <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tähenduses. Kõnealune säte ei vasta teisele kriteeriumile, mis on ette nähtud selles kohtuotsuses, kuna see annab faktilise eelise identsetele kodumaistele toodetele. Seega leiab komisjon, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u kujutab endast koguselist piirangut ELTL artikli 34 tähenduses, kuna see raskendab teatavate teistest liikmesriikidest imporditud kaupade turustamist võrreldes samasuguste kodumaiste toodetega ning takistab seega selliste kaupade jaemüüki. Komisjon märgib, et tarbijad on loomulikult rohkem tuttavad kodumaiste toodetega, mis on olnud turul kauem, ning eelistavad neid äsja turule tulnud toodetele. Lisaks tunnevad mõned tarbijad, et nad toetavad kohalike toodete ostmisega kodumaist majandust, ning mõnes liikmesriigis korraldatakse selleks korrapäraseid reklaamikampaaniaid, mis seda suhtumist ära kasutavad. Just sel põhjusel võivad ettevõtjad muu hulgas kasutada erinevaid kaubandustavasid, millest üks sobivaim on teatavate imporditud toodete hinna alandamine, et tarbijad nendega kiiremini harjuks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et kõnealuse vaba hinnakujunduse poliitikasse sekkumise eesmärk on kaitsta teatavaid riigisiseseid ettevõtjaid ja mitte tarbijate huve, nagu väidab Ungari. Tarbijate huvide kaitsmiseks piisab omahinnast madalama hinnaga müügi keelamisest. Käesoleval juhul läheb riigi sekkumine kaugemale omahinnast madalama hinnaga müügi keelust ning see ei näi toovat tarbijale mingit kasu. Komisjoni arvates kujutab 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u endast iseenesest meelevaldset diskrimineerimist ja ELTL artikliga 34 vastuolus olevat praktikat, mistõttu erinevad statistilised andmed, mis võivad ehk mõneti viidata ka sellele, et meede ei ole diskrimineeriv, ei ole asjakohased. Komisjon leiab ka, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>identsed tooted<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> tekitab ebakindlust ja rikub seega ELTL artiklit 34. Sellega seoses märgib komisjon, et teatavad jaemüüjad võivad näiteks märkida tootel kõrgkuumutatud piima tootvate lehmade tõu, nagu mõned lihatoodete puhul seda juba teevad. Kõnealuste riigisiseste eeskirjade tõttu ei tohi neid tooteid müüa kõrgema hinnaga, sest Ungari sõnul tuleks sama kasumimarginaali kohaldada kogu kõrgkuumutatud piima suhtes, mille rasvasisaldus on näiteks 2,8%. See mõjuks tarbijale negatiivselt ning avaldaks mõju kaupade vabale liikumisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Seoses kõnealuste riigisiseste eeskirjade võimalike põhjendustega märgib komisjon, et meede, mis kujutab endast piirangut ELTL artikli 34 tähenduses, võib olla põhjendatud ELTL artikli 36 alusel või ülekaaluka üldise huvi tõttu. Kohtupraktikast tuleneb siiski, et sätet, mis võib piirata ELTLiga tagatud põhivabadust, nagu kaupade vaba liikumine, saab õiguspäraselt põhjendada üksnes siis, kui see on sobiv õiguspärase eesmärgi saavutamiseks ega lähe kaugemale sellest, mis on eesmärgi saavutamiseks vajalik. Komisjon leiab, et kõnealune riiklik meede ei ole ei asjakohane ega proportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Meetme asjakohasuse küsimuses leiab komisjon, et kasumimarginaalide kindlaksmääramisest saavad kasu peamiselt jaemüüjad, mitte tootjad. Komisjon leiab, et meede on ebaproportsionaalne ja et suurem läbipaistvus turul oleks saavutanud sama eesmärgi, mõjutamata negatiivselt hindade kehtestamise vabadust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Komisjon ei leia vastupidi Ungari väitele, et kaubandustava, mis on 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u sihtmärgiks, oleks ebaõiglane kaubandustava, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi <DATE ISO="20160607">7. juuni 2016. aasta</DATE> resolutsioonis ebaõiglaste kaubandustavade kohta toiduainete tarneahelas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>2015/2065(INI) 2018/C 086/05.</P></NOTE> Lisaks väidab komisjon, et Euroopa Parlament ei julgusta oma resolutsioonis selliste meetmete võtmist, nagu on kõne all käesolevas asjas, mis ohustavad siseturu toimimist ja takistavad kaubandust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Lisaks rõhutab komisjon asjaolu, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u riivab oluliselt turustajate vabadust määrata marginaale, mida ei saa pidada samaväärseks vabadusega müüa tooteid omahinnast madalama hinnaga. Komisjon nõustub, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on võimalik piirata müüki alla omahinna, kuna see ei too kaasa meelevaldset diskrimineerimist. Seevastu 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u avaldab imporditud toodetele diskrimineerivat mõju ega ole seega põhjendatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et vastupidi Ungari väidetele ei näi 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u soodustavat ausate kaubandustavade järgimist. Jaemüügi kasumimarginaalide kehtestamine ei taga tarnijatele mingit eelist. Vastupidi, sellest saavad võimalikku kasu jaemüüjad, mitte põllumajandustootjad. Proportsionaalsuse põhimõtte osas leiab komisjon, et on muid ELi õigusega kooskõlas olevaid vähem piiravaid meetmeid, mille abil oleks võimalik taotletavaid eesmärke saavutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Komisjon ei nõustu oma repliigis Ungari väitega, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u kohaldatakse üksnes põhitoiduainete suhtes, mida ei saa koostise ja maitse poolest üksteisest eristada. Komisjoni sõnul ei saa välistada, et teatavaid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>kaubamärgiga<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> tooteid võib pidada nende koostise ja organoleptiliste omaduste poolest identseteks. Komisjon märgib, et jaemüüjad konkureerivad<?PAGE NO="5"?> üksteisega ja seega ei ole põhjendatud piirata nende võimalusi määrata hindu, tuginedes väidetavale konkurentsi paranemisele asjaomase toote tootjate vahel. Ungari ei ole tõendanud, kuidas see, et piiratakse jaemüüjate õigust määrata kindlaks oma kasumimarginaal, tuleks kasuks tootjatele. Jaemüüjal on oma suuruse ja majandusliku tugevuse tõttu palju tugevam läbirääkimispositsioon ning jaehindade marginaalide kindlaksmääramine ei mõjuta tarnija ja jaemüüja vahelist hulgihinda. Vaidlustatud riigisisene meede ei paku tootjatele kaitset, kuid sisaldab ebaproportsionaalset piirangut, mis tegelikkuses diskrimineerib teistest liikmesriikidest imporditud tooteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et kõnealust piirangut ei saa põhjendada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20190417">17. aprilli 2019. aasta</DATE> direktiivile (EL) 2019/633, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas ettevõtjatevahelistes suhetes esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="111" PAGE.FIRST="59" DATE.PUB="2019">ELT 2019, L 111, lk 59</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> Ta märgib, et direktiivis 2019/633 on täpselt määratletud 16 ebaausat kaubandustava, mis on keelatud. Seega ei ole igasugune oletatav ebaaus olukord keelatud. Kuna vaidlustatud meedet kohaldatakse väga üldiselt kõikidele jaemüüja otsustele hindade kindlaksmääramise kohta, leiab komisjon, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u on vastuolus määruses nr 1308/2013 sätestatud üldpõhimõtetega ja asjakohase kohtupraktikaga, kuna tarneahelas hindade kehtestamise vabaduse piiramisega mõjutab see suurt hulka põllumajandustooteid ja toiduaineid. Euroopa Kohus märkis <DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scotch Whisky Association jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:845">EU:C:2015:845</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 20, et müügihinna vaba kujunemine vaba konkurentsi põhimõttel on üks määruse nr 1308/2013 koostisosi ja väljendab kaupade vaba liikumise põhimõtet tõhusa konkurentsi tingimustes. Komisjon leiab, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u on seega vastuolus selle kohtuotsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et müügihindade vaba kujunemine peaks kehtima ka selliste toodete puhul nagu piim, jahu, õli, suhkur jne. Direktiivis 2019/633 rõhutatakse läbirääkimisvabaduse tähtsust. Komisjon lükkab tagasi Ungari väite, et meetme mõju kaupade vabale liikumisele on liiga ebakindel ja kaudne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Ungari leiab, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u, mis on ainus selle seaduse säte, mille komisjon on kahtluse alla seadnud, on määrusega nr 1308/2013 kooskõlas ega kujuta endast ELTL artikliga 34 vastuolus olevat piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Ungari väidab, et seitse aastat tagasi vastu võetud 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u eesmärk on tagada kodumaistele põllumajandustoodetele ja toiduainetele ning teistest liikmesriikidest pärit toodetele võrdsed konkurentsitingimused. Seega on see kooskõlas hiljuti vastu võetud direktiiviga 2019/633, millega kehtestatakse Euroopa Liidus minimaalne kaitse ebaausate kaubandustavade vastu, ja järgib selle direktiivi eesmärke, võttes arvesse põllumajandustoodete ja toiduainete tarnijate ja ostjate läbirääkimispositsiooni olulist tasakaalustamatust. Direktiivi 2019/633 eesmärk on võidelda selliste ebaausate kaubandustavade vastu, mille vastu ei saa võidelda konkurentsiõiguslike vahenditega. Direktiiv 2019/633 keskendub pigem tarnijate sõltuvale seisundile jaemüüjate suhtes kui jaemüüjate turgu valitsevale seisundile. Direktiiv 2019/633 lubab liikmesriikidel sõnaselgelt jätta kehtima norme, mis on seotud selle direktiiviga hõlmamata kaubandustavadega, tingimusel et need on kooskõlas siseturu toimimise normidega. 2009. aasta XCV seadus võeti vastu selleks, et kaitsta tarnijaid suurte jaekaupluste, näiteks selvehallide kuritahtliku käitumise eest, kuna tarnijad on nende kauplustega võrreldes majanduslikult haavatavas ja sõltuvuslikus positsioonis. Vaidlustatud meetme ja direktiivi 2019/633 erinevus seisneb selles, et kuigi vaidlustatud meede sekkub formaalselt jaemüüja ja tarbija tasandil, siis selle mõju avaldub tarnija ja jaemüüja suhte tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Ungari väidab, et hoolimata asjaolust, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u piirab piiratud ulatuses põllumajandustoodete ja toiduainete jaemüüjate majanduslikku vabadust, ei takista see liikmesriikidevahelist kaubandust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Ungari märgib, et 2009. aasta XCV seadus piirab jaemüüjate tavasid, et tagada, et asjaomane tegur on peamiselt tarnija ja jaemüüja vahel kokku lepitud toodete ostuhind ning et ei saaks nõuda muid kulusid või vahendustasusid, välja arvatud juhul, kui need vastavad tegelikule, tarnija soovitud teenusele. 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u kohaldatakse üksnes piiratud tootevalikule, nimelt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>koostiselt ja organoleptilistelt omadustelt identsetele<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> toodetele. Seda sätet kohaldatakse seega ainult selliste põhitoiduainete suhtes, mis on homogeensed ning mida ei saa koostise ja maitse poolest üksteisest eristada või mida ei saa pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>kaubamärgiga<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> toodeteks. Kõnealused tooted on tavaliselt muu hulgas piim, jahu, õli, puu- ja köögivili, kodulinnud ja suhkur. Lisaks puudutab 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u üksnes tooteid, mis on kõigi nende omaduste poolest identsed. Seega ei saa Ungari sõnul kõrgkuumutatud piima, mille rasvasisaldus on 2,8%, pidada identseks näiteks värske piima või teistsuguse rasvasisaldusega piimaga. Tooteid, mis sisaldavad erinevaid koostisosi või millel on erinev maitse, nagu puuviljamahl ja šokolaad, ei saa pidada identseteks. Tarbijate valikut 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktiga u hõlmatud toodete ostmisel mõjutab suures osas hind, mistõttu seda valikut võib mõjutada isegi hinna minimaalne varieerumine. Seega on eriti oluline, et nende toodete puhul valitseks toodete omadustel põhinev konkurents, kuna need konkureerivad üksnes hinna alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Ungari leiab, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>identsed tooted<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> ei ole tekitanud õiguslikku ebakindlust viimase seitsme aasta jooksul alates XCV seaduse vastuvõtmisest 2009. aastal ning et selle mõiste tõlgendamisel ei ole raskusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Ungari väitel saavutatakse jaemüügis kasumi maksimeerimine kogukasumi marginaali tõhusa haldamisega. Nii näiteks määrab selvehall 20–30 000 eri toote hinna nii, et müüdavad tooted on kasumlikud <HT TYPE="ITALIC">sortimendi</HT> <HT TYPE="ITALIC">kogumis</HT>. Selles kontekstis on tavaks kehtestada teatavatele kaupadele madalad hinnad ja madalad kasumimarginaalid, et meelitada ligi kliente ja kompenseerida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>kaotatud<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> tulu klientidele muude kaupade müümisest tuleneva käibe suurenemisega. Jaemüüjad mõjutavad seega märkimisväärselt seda, millist liiki tooteid tarbijad ostavad. Selle tava tulemusena ei kajasta toote hind lõpptarbija jaoks mitte niivõrd selle konkreetse toote konkurentsivõimelisust, vaid pigem jaemüüja otsust hallata oma kasumimarginaali kogu tooteportfelli tasandil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Ungari rõhutab asjaolu, et vastavalt 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktile u on tarnijal ja jaemüüjal täielik vabadus pidada läbirääkimisi kaupade <HT TYPE="ITALIC">ostuhinna</HT> üle. Jaemüüja ei saa siiski muuta selle hinna ja teisest liikmesriigist pärit identse toote hinna vahelist <HT TYPE="ITALIC">suhet</HT>. Kui tarnija toodab tooteid tõhusamalt ja müüb seega oma tooteid jaemüüjale madalama tarnehinnaga, on ka vastava toote tarbijahind madalam kui identsetel toodetel, mis on valmistatud vähem tõhusalt ja mida müüakse kõrgema tarnehinnaga. Vastupidi komisjoni väidetule ei piira vaidlustatud meede hinnakonkurentsi, vaid pigem teatavate põhitoiduainete <HT TYPE="ITALIC">hinnamoonutusi</HT>. Lisaks ei piira vaidlustatud meede asjaomaste toodete müüki spetsiaalse soodushinnaga, tingimusel et mis tahes päritoluga toodete suhtes kohaldatavad kasumimarginaalid ühtlustatakse kuue kuu lõikes. Asjaomaste toodete müügi puhul on lubatud tutvustushinnad ja müügiedendusmeetmed. Lisaks ei kohaldata kõnealust piirangut juhul, kui jaemüüja lõpetab oma tegevuse, muudab oma profiili või lõpetab toodete müügi. Lisaks ei ole ühtegi eeskirja, mis keelaks nende kaupade reklaamimise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Ungari väidab, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u on kooskõlas siseturu eeskirjadega. Lisaks, kuigi komisjon leiab, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u on määrusega nr 1308/2013 vastuolus, ei ole ta viidanud ühelegi selle määruse sättele, mida oleks rikutud. Ungari märgib, et vaidlustatud meetmega ei määrata kindlaks hindu ega kehtestata võrdlushinda või miinimumhinda. Seetõttu säilib täielikult ettevõtjate vabadus määrata kindlaks ostuhind. Vaidlustatud meetmega tagatakse, et konkurentsieelis kajastub tarbijahinnas, võimaldades seega kõigile tootjatele tõhusatel konkurentsitingimustel vaba juurdepääsu avatud turule.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><DATE ISO="20030909">9. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Milk Marque ja National Farmers’ Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:429">EU:C:2003:429</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Euroopa Kohus leidis oma <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsustes <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑197/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:111">EU:C:2010:111</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE><?PAGE NO="7"?> (<NO.CASE>C‑221/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:113">EU:C:2010:113</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et liikmesriigi kehtestatud miinimumhind on ELi õigusega vastuolus just nimelt seetõttu, et see kahjustab konkurentsi, takistades teatud tootjatel või importijatel kasutada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>madalamaid omahindu<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>, et pakkuda atraktiivsemaid jaehindu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:113">EU:C:2010:113</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Vaidlustatud meede tagab aga, et tootjate või tarnijate suuremast tõhususest tulenev hinnaeelis kajastub tarbijatele kehtestatud toote hinnas. Meede tagab tootjatele ka võimaluse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>saada kasu madalamatest omahindadest<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scotch Whisky Association jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:845">EU:C:2015:845</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ühise põllumajanduspoliitika üks eesmärk on säilitada tõhus konkurents põllumajandustoodete turgudel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P><DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scotch Whisky Association jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:845">EU:C:2015:845</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega ei ole 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u vastuolus määrusega nr 1308/2013 ega komisjoni viidatud kohtupraktikaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Ungari leiab, et komisjon ei ole tõendanud oma väidet, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u mõjutab <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> erinevalt kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Komisjon lähtub eeldusest, et riigisisesel turul eelistavad tarbijad oma harjumuste ja eelistuste tõttu kodumaiseid tooteid teistest liikmesriikidest pärit toodetele ning seetõttu on importtoodetel raskem turule pääseda. Ungari leiab, et kuigi see eeldus on üldiselt põhjendatud, ei kohaldata seda homogeensete toiduainete suhtes, mis on maitse ja koostise poolest identsed ning mille puhul mängib otsustavat rolli hind. 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u tagab, et jaemüüjad ei eelistaks oma marginaale kehtestades teistest liikmesriikidest pärinevaid tooteid omamaistele toodetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Ungari väitel seisneb komisjoni arutluskäigus tehtud põhimõtteline viga selles, et on aetud segi tarneahela eri lülides asuvate ettevõtjate majanduslikud huvid. Komisjon lähtub eeldusest, et jaemüüja esindab tarnija huve, kui ta väidab, et jaemüüjad langetavad teatavate imporditud toodete hinda oma marginaali arvelt, et tarbijad saaksid nendega kiiremini tutvuda, edendades seeläbi liikmesriikidevahelist kaubandust. Nagu kõik teised turuosalised, püüavad jaemüüjad maksimeerida omaenda kasumit. Jaemüüjate eesmärk tarbijatele pakutavate toodete hinna kindlaksmääramisel on müüa kogu oma tootevalik kõige soodsamatel tingimustel. Nende huvides on kohaldada võimalikult suurt kasumimarginaali. Jaemüüjad loobuvad oma kasumist üksnes taktikalistel põhjustel lootuses, et kasumi vähenemine kaetakse tänu suuremale müügimahule ning müües muid tooteid, mis võimaldavad saavutada suuremaid marginaale. Nende hinnapoliitika hõlmab seega kogu nende tootevalikut ja tõhus viis selle poliitika elluviimiseks on meelitada kliente ligi eriti soodsa hinnaga toodete abil. Vastupidi komisjoni väitele ei ole mitte jaemüüjal, vaid <HT TYPE="ITALIC">tarnijal</HT> huvi saada oma toode uuele turule. Tarnija huvi seisneb oma toote tarnimises jaemüüjale madalama hinnaga, et olla teise liikmesriigi turul konkurentsivõimeline. Tarnija võib seda teha vabalt ja miski ei takista teda vabaturu konkurentsitingimustes seda tegemast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Ungari väidab, et vaidlustatud meetme mõju seisneb selles, et tarnija hinnalangus kajastub tarbijahinnas. Tarnija tõhususest tulenevad väiksemad kulud kajastuvad tarnija küsitud hinnas. Tarnijal <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>ei ole mingit mõju hinnale, millega toodet tarbijale pakutakse ja mille jaemüüja vabalt määrab<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt Ungari kostja vastuse punkt 51.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Komisjoni väidetud kaubandustõkked ei tulene vaidlustatud meetmest, vaid pigem kaubandustavast, mida selle meetmega soovitakse tõrjuda. 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u keelab sõnaselgelt hindade kindlaksmääramisel diskrimineerimise päritoluriigi tõttu. Kui tarnija toodab tooteid tõhusalt, uuenduslikult ja odavalt ning müüb seetõttu oma toodet jaemüüjale madala tarnijahinnaga, on ka hind, millega neid tooteid tarbijale pakutakse, madalam kui teiste tarnijate vastavatel toodetel, mis on valmistatud vähem tõhusalt ja mida seetõttu müüakse kõrgema hinnaga. Seega konkureerivad homogeensed põhitoiduained tarbijaturul nende kulutõhususe alusel,<?PAGE NO="8"?> sõltumata nende päritoluliikmesriigist. Euroopa Kohtu praktika ei võimalda järeldada, et liidu õigusega oleksid vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis ei tee kaupadel vahet nende päritolu alusel, mille eesmärk ei ole reguleerida kaubavahetust teiste liikmesriikidega ja mille piirav mõju kaupade vabale liikumisele on liiga ebakindel ja liiga kaudne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P><DATE ISO="19940714">14. juuli 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peralta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑379/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:296">EU:C:1994:296</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Seetõttu leiab Ungari, et arvestades <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), on 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u müügitingimusi käsitlev meede, mis ei kuulu ELTL artikli 34 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus peaks leidma, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u kuulub ELTL artikli 34 kohaldamisalasse, leiab Ungari, et kõnealune meede on põhjendatav ülekaaluka üldise huviga ning see on oma eesmärgi saavutamiseks sobiv ja proportsionaalne. 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u peamine eesmärk on luua tarnijatele võrdsed tingimused, kehtestades üldise märkimisväärse turujõuga jaemüüjatele täiendava kohustuse ja tagades nii tõhusa konkurentsi. Meede piirdub homogeensete põhitoiduainetega ja nõuab lihtsalt, et jaemüüja ei määraks eri liikmesriikidest pärit identsetele toodetele erinevat kasumimarginaali. Lisaks on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>identne toode<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> määratletud kitsalt. Ühtlasi kohaldatakse meedet võrdselt nii imporditud kui ka kodumaiste toodete suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Seoses komisjoni väitega, et oleks võimalik kasutada turu läbipaistvust, mis on väidetavalt vähem piirav, rõhutab Ungari asjaolu, et läbipaistvus ei ole omaette meede, vaid pigem eesmärk. Pealegi ei ole komisjon suutnud viidata ühelegi vähem piiravale meetmele, mis suudaks tõhusalt saavutada 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktis u sätestatud eesmärgi. Lisaks ei tekita vaidlustatud meede jaemüüjale mingit lisakoormust ega -kulu. Seadusega ei ole ette nähtud eelnevat heakskiitu, luba, hilisemat teatamist ega muid haldusnõudeid. Mis puudutab karistusi, siis jaemüüja võib kohustuda meedet järgima, selle asemel et teda trahvitaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Ungari märgib vasturepliigis, et komisjon ei ole tõendanud, kuidas vaidlustatud meede mõjutab imporditud tooteid rohkem kui kodumaiseid tooteid. See on eriti asjakohane, kuivõrd kõnealuste toodete reklaamimist ei ole piiratud, vaidlustatud meede ei kaota täielikult jaemüüja hinna kindlaksmääramise õigust ning pealegi ei ole see diskrimineeriv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Kui Euroopa Kohus ei peaks leidma, et vaidlustatud meede on <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) kooskõlas olev müügitingimus, ning asub seisukohale, et see on koguselise piiranguga samaväärne meede, kordab Ungari oma väidet, et vaidlustatud meede on sobiv ja proportsionaalne, arvestades selle üldist huvi pakkuvat eesmärki tagada ausad kaubandussuhted ja parandada tootjate positsiooni toiduainete tarneahelas. Sellega seoses märgib Ungari, et komisjon ei ole märkinud, mis liiki meede oleks sama eesmärgi saavutamiseks proportsionaalsem. Ungari on seisukohal, et jaemüüjate vabaduse piiramine parandab konkurentsi tootjate vahel, kuna jaemüüjad ei saa kõrvaldada tootja konkurentsieelist, kohaldades kõrgemat marginaali ja jättes nii tarbija ilma võimalusest saada kasu konkurentsist tootjaturul. Toote hinnale suurema marginaali lisamine kõrvaldab tõenäoliselt raske tööga saavutatud ostuhinna languse tootjaturul ja sellest tuleneva konkurentsieelise, mille tõttu peab ka tarbija toote eest rohkem maksma. Samuti on jaemüügimarginaali kindlaksmääratuse korral jaemüüjal stiimul valida tooteid, mille puhul tarbijad juhinduvad hinnast, üksnes nende toodete sisseostuhinna alusel. See suurendab konkurentsi tootjate tasandil ja sellest saavad kasu ka tarbijad. Lisaks säilitavad jaemüüjad võimaluse alandada uute toodete turuletoomisel hindu ja kasutada üleminekuperioodil hinna alandamisel põhinevaid turustusvahendeid, tingimusel et toodete suhtes kohaldatavad hinnamarginaalid võrdsustatakse kuue kuu lõikes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Lõpuks leiab Ungari, et kaubamärgiga tooted ei ole homogeensed tooted.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Analüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab komisjon liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluste raames tõendama väidetavat liikmesriigi kohustuste rikkumist ning esitama Euroopa Kohtule vajalikud tõendid, mis võimaldaksid kohtul rikkumise tuvastada, ilma et komisjon toetuks seejuures lihtsalt oletustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20110519">19. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Malta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑376/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:320">EU:C:2011:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Liikmesriigi kohustuste rikkumise olemasolu tuleb hinnata, lähtudes olukorrast, mis valitses liikmesriigis põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20181018">18. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ühendkuningriik</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑669/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:844">EU:C:2018:844</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> ehk käesoleval juhul <DATE ISO="20180309">9. märtsil 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Käesolevas asjas väidab komisjon, et Ungari õigusnormid, sealhulgas eelkõige 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u, kitsendavad või piiravad teatavate põllumajandustoodete ja toiduainete müügihindade kindlaksmääramist jaemüügi tasandil imporditud toodete kahjuks. Komisjon väidab, et Ungari on sellega rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad määrusest nr 1308/2013<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Määrusega nr 1308/2013 kehtestatakse kõigi ELL ja ELTL I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas piima ja piimatoodete turgude ühine korraldus. Vt määruse nr 1308/2013 artikli 1 lõike 2 punkt p. Selle määruse õiguslik alus on eelkõige ELTL artikli 42 esimene lõik ja artikli 43 lõige 2. ELTL artikli 38 lõikes 1 on sätestatud, et liit määratleb ja viib ellu ühist põllumajandus- ja kalanduspoliitikat. Selles sättes on samuti ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>siseturg hõlmab ka põllumajandust ja kalandust ning põllumajandustoodetega kauplemist. Põllumajandustooted tähendavad põllundus-, loomakasvatus- ja kalandustooteid ning nende toodetega otseselt seotud esmatöötlemissaadusi. Viited ühisele põllumajanduspoliitikale või põllumajandusele ning termini <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>põllumajanduslik<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> kasutamine hõlmavad ka kalandust, võttes arvesse selle sektori iseärasusi<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>. Kõnealuseid poliitikavaldkondi käsitlevad erieeskirjad on sätestatud ELTL artiklites 39–44. Siseturu rajamiseks või toimimiseks sätestatud eeskirjad kehtivad seega ka põllumajandustoodete suhtes, kui artiklites 39–44 ei ole sätestatud teisiti. Vt ELTL artikli 38 lõige 2. Tooted, mille suhtes kohaldatakse artiklite 39–44 sätteid, on loetletud ELL ja ELTL lepingu I lisas. Käesolevas hagis ei ole komisjon väitnud, et Ungari oleks rikkunud ELTL artikleid 39–44.</P></NOTE> ja ELTL artiklist 34. Komisjoni põhiväide seisneb selles, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u, mis piirab jaemüüjate vabadust kehtestada kasumimarginaale ja seega ka nende vabadust kehtestada atraktiivseid jaehindu, takistab teisest liikmesriigist pärit uute toodete liikmesriigi turule sisenemist. Sellega seoses leiab komisjon, et kasumimarginaalid on jaehinna lahutamatu osa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Vaatamata asjaolule, et kõnealused liikmesriigi õigusnormid mõjutavad pigem asjaomaste toodete jaehinda kui nende hulgihinda, väidab Ungari, et nende õigusnormide eesmärk on sarnaselt direktiiviga 2019/633<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Tuleb märkida, et komisjon ei ole käesolevas hagis väitnud, et Ungari oleks rikkunud direktiivist 2019/633 tulenevaid kohustusi. Nimelt, nagu nähtub direktiivi 2019/633 artikli 13 lõikest 1, mis kohustab liikmesriike kehtestama direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid <DATE ISO="20210501">1. maiks 2021</DATE> ja kohaldama neid norme hiljemalt <DATE ISO="20211101">1. novembril 2021</DATE>, ning selle direktiivi artiklist 14, mis näeb ette, et direktiiv jõustub <DATE ISO="20190430">30. aprillil 2019</DATE> (seega pärast <DATE ISO="20180309">9. märtsi 2018. aasta</DATE> põhjendatud arvamust), ei ole see direktiiv <HT TYPE="ITALIC">rationae temporis</HT> kohaldatav.</P></NOTE> võidelda ostjate/jaemüüjate poolt asjaomaste toodetega seoses kasutatavate teatavate ebaausate kaubandustavade vastu selliste tarnijate/tootjate suhtes, keda peetakse majanduslikult haavatavateks ja sõltuvateks. Ungari leiab, et vaidlusalused eeskirjad ei ole vastuolus ei määrusega nr 1308/2013 ega ELTL artikliga 34 ning et igal juhul on need põhjendatud ülekaaluka üldise huviga. Ta väidab, et vaidlusalune meede kujutab endast ratsionaalset meetodit selle eesmärgi saavutamiseks ja on proportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et vaidlusaluste õigusnormidega ei kehtestata põllumajandustoodete ja toiduainete müügihindu tootja/tarnija ja ostja/jaemüüja vahel ega määrata kindlaks nende toodete müügi miinimum- või maksimumhindu mis tahes kaubandustasandil, sealhulgas jaemüügi tasandil. Lisaks ei ole vaidlusalused eeskirjad konkreetselt suunatud selliste, juba oma olemuselt konkurentsivastaste tegevuste vastu, nagu omahinnast madalama hinnaga müük või nende konkurentide kõrvalejätmine, kes ei kuulu teatavatesse kaubandus- või tootjaorganisatsioonidesse, ega muude samalaadsete konkurentsivastaste tegevuste vastu. Seetõttu on oluline märkida, et asjaomaste toodete tootjad/tarnijad ja ostjad/jaemüüjad võivad omavahel asjaomaste toiduainete hindade üle vabalt läbi rääkida.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Pigem on nii, et ehkki see 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u sõnastusest endast ei nähtu, ei ole vaidlust asjaolu üle, et kõnealuste õigusnormide tagajärjel peavad asjaomaste toodete jaemüügihinnad põhimõtteliselt sisaldama sama kasumimarginaali olenemata nende toodete päritoluriigist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Seega keelab 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u jaemüüjatel müüa näiteks imporditud tooteid hinnaga, millele lisandub 5% kasumimarginaal, kui nad pakuvad samal ajal samasuguseid omamaiseid tooteid hinnaga, millele lisandub 10% marginaal. Vastupidine on samuti tõsi, mistõttu ei ole kahtlust, et kõnealust normi kohaldatakse pealtnäha<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><HT TYPE="ITALIC">De iure.</HT></P></NOTE> vahet tegemata kõigi asjaomaste toiduainete suhtes olenemata nende päritolust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kuigi käesolev hagi hõlmab kahte, määrusel nr 1308/2013 ja ELTL artiklil 34 põhinevat etteheidet, kattuvad need, nagu järgnevast nähtub, märkimisväärselt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Esimene etteheide, et on rikutud määrust nr 1308/2013</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Etteheide, mis puudutab määrust nr 1308/2013 tervikuna</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Komisjon heidab 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktile u eelkõige ette, et see rikub määrust nr 1308/2013, kuna nimetatud seaduse ebaausaid kaubandustavasid käsitlevad normid takistavad hindade vaba kujunemist. Märgin, et komisjon ei viita oma hagis ühelegi konkreetsele määruse nr 1308/2013 sättele kui sellisele, vaid sellele määrusele tervikuna. See on kahtlemata tingitud sellest, et 2009. aasta XCV seadus näib olevat sõnastatud laialt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Komisjon väidab – ja Ungari ei ole seda vaidlustanud –, et 2009. aasta XCV seaduse § 1 kohaselt kohaldatakse seda seadust <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>põllumajandustoodetele ja toiduainetele<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> selle seaduse § 2 lõike 2 tähenduses, mis omakorda viitab määrusele nr 178/2002. Selles suhtes on määruse nr 178/2002 artiklis 2 esitatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>toit<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> määratlus, mille kohaselt tähendab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>toit<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> selles määruses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>. Kui võtta arvesse määruse nr 1308/2013 kohaldamisala ja selle määrusega hõlmatud põllumajandustooteid, mis on piiritletud selle määruse artiklis 1, siis näib, et määrusega nr 1308/2013 reguleeritavad põllumajandustooted ning 2009. aasta XCV seadusega reguleeritavad põllumajandustooted ja toiduained kattuvad märkimisväärselt. 2009. aasta XCV seaduse XCV § 3 lõike 2 punkti u kohaldamisala on samas aga iseenesest selgelt piiratud nõudega, et tooted peavad olema koostiselt ja organoleptilistelt omadustelt identsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Vaatamata sellele, et komisjoni etteheide põhineb määrusel nr 1308/2013 tervikuna ja seda võib seega pidada mõnevõrra laiaks ja ebatäpseks, ei saa talle seda ainuüksi sel põhjusel ette heita, võttes arvesse 2009. aasta XCV seaduse ja vähemal määral selle seaduse § 3 lõike 2 punkti u laia kohaldamisala.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Lisaks, kuigi komisjon ei ole viidanud ühelegi määruse nr 1308/2013 konkreetsele sättele, mis lubaks asjaomaste toodete jaemüügihindade kindlaksmääramist kas riigisisesel või liidu tasandil või keelaks liikmesriikidel võtta selliseid hindu kehtestavaid riigisiseseid meetmeid,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scotch Whisky Association jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:845">EU:C:2015:845</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> tuleb meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on müügihinna vaba kujunemine vaba konkurentsi põhimõttel üks määruse nr 1308/2013 koostisosi ning väljendab kaupade vaba liikumise põhimõtet tõhusa konkurentsi tingimustes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus märkis <DATE ISO="20030909">9. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Milk Marque ja National Farmers’ Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:429">EU:C:2003:429</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 57 ja 59, et tõhusa konkurentsi alalhoidmine põllumajandustoodete turul on üks ühise põllumajanduspoliitika ja asjaomaste turgude ühise korralduse eesmärke ning et ühise turukorralduse kontseptuaalseks aluseks on avatud turg, millele igal tootjal on vaba juurdepääs tõhusates konkurentsitingimustes. Seetõttu leidis Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktis 67, et piima- ja piimatooteturu ühise korraldusega reguleeritavas sektoris on liikmesriikide ametiasutustele põhimõtteliselt jäetud pädevus kohaldada oma riigisisest konkurentsiõigust piimatootjate ühistutele, millel on tugev positsioon riigisisesel turul.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Riigisisene õigusnorm, mis oluliselt takistab konkurentsivõimeliste hindade vaba kehtestamist põllumajandustoodetele, oleks seega vastuolus määruse nr 1308/2013 põhinõudega, välja arvatud juhul, kui seda on võimalik objektiivselt põhjendada. Nagu Euroopa Kohus <DATE ISO="20030909">9. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Milk Marque ja National Farmers’ Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:429">EU:C:2003:429</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 86 selgitas, ei kahjusta selle määrusega ette nähtud ühise turukorralduse eesmärke riigisisesed meetmed, mis iseenesest ei <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>mõjuta hindade kindlaksmääramist<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, vaid mille eesmärk on pigem <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>tagada hindade kindlaksmääramise mehhanismide nõuetekohane toimimine, et saavutada nii tootjate kui ka tarbijate huve teenivad hinnatasemed<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Muidugi vastab tõele ka vastupidine – ühist turukorraldust võivad tõepoolest kahjustada riigisisesed meetmed, mis mõjutavad põhjendamatult selliste põllumajandustoodete hindade kindlaksmääramist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Minu arvates on seega kriitilise tähtsusega küsimuseks see, kas 2009. aasta XCV § 3 lõike 2 punkt u mõjutab põhjendamatult hindade kindlaksmääramist, või teise võimalusena, kas see lihtsalt tagab hindade kindlaksmääramise mehhanismi nõuetekohase toimimise.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põllumajanduse ja toiduainete tarneahelas ebaausate kaubandustavade vastu võitlemise valdkonnas täieliku ühtlustamise puudumine – järeldused Euroopa Kohtu <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Ühise põllumajanduspoliitika raames, mis ELTL artikli 4 lõike 2 punkti d kohaselt kuulub liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse, on liikmesriikidel seadusandlikud volitused, mis annavad neile ELTL artikli 2 lõike 2 kohaselt õiguse teostada oma pädevust niivõrd, kuivõrd Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). <DATE ISO="20130919">19. septembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Panellinios Sindesmos Viomikhanion Metapoiisis Kapnou</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑373/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:567">EU:C:2013:567</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 26 ja 27 märkis Euroopa Kohus, et liikmesriikide võimalus teostada oma pädevust, niivõrd kui Euroopa Liit ei ole oma pädevust teostanud, kehtib eriti pärast ühise põllumajanduspoliitika reformi, mis tähendas pädevuste suuremat detsentraliseerimist, et võtta rohkem arvesse iga liikmesriigi ja piirkonna eripära ning olukorda konkreetsete toodete turul ja asjaomaste tootjate olukorda.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Tulenevalt väljakujunenud kohtupraktikast peavad liikmesriigid teatud sektoris turu ühise korralduse olemasolul hoiduma kõigi selliste meetmete võtmisest, mis võiksid seda eirata või kahjustada. Sellise turu ühise korraldusega on samuti vastuolus reeglid, mis takistavad turu nõuetekohast toimimist, isegi kui see korraldus asjakohast küsimust ammendavalt ei reguleeri.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kuipers</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:314">EU:C:2005:314</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scotch Whisky Association jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:845">EU:C:2015:845</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei takista põllumajandusturu ühise korralduse kehtestamine liikmesriikidel kohaldamast riigisiseseid eeskirju, millel on <HT TYPE="ITALIC">muu</HT> üldise huviga seotud eesmärk kui ühisel turukorraldusel, isegi kui need liikmesriigi eeskirjad võivad mõjutada ühisturu toimimist asjasse puutuvas sektoris.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scotch Whisky Association jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑333/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:845">EU:C:2015:845</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 26–28 leidis Euroopa Kohus, et liikmesriik võib põhimõtteliselt tugineda inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgile põhjendamaks meedet, mis kahjustab hindade vaba kujunemise süsteemi tõhusa konkurentsi tingimustes, millel põhineb määrus nr 1308/2013, tingimusel et see meede on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Komisjon ei ole oma hagis väitnud, et Euroopa Liit oleks ammendavalt teostanud oma pädevust 2009. aasta XCV seadusega hõlmatud valdkonnas, nimelt seoses põllumajandustoodete ja toiduainete tarnijate suhtes kohaldatavate ebaausate kaubandustavadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Nimelt rõhutas Euroopa Kohus <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 52, et direktiiv 2019/633, mis selle artikli 14 kohaselt jõustus <DATE ISO="20190430">30. aprillil 2019</DATE>, kinnitab põllumajanduse ja toiduainete tarneahelas ebaausate kaubandustavade vastu võitlemise valdkonnas täieliku ühtlustamise puudumist. Seega ajal, mil komisjon võttis käesolevas asjas vastu põhjendatud arvamuse, ei olnud liikmesriigi pädevus kehtestada eeskirju ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas välistatud muu hulgas määrusega nr 1308/2013.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Lisaks kinnitas Euroopa Kohus <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 49 ja 50 sisuliselt, et hoolimata viidetest teatavatele ebaausatele kaubandustavadele, <HT TYPE="ITALIC">ei reguleeri</HT> määrus nr 1308/2013 ammendavalt ebaausaid kaubandustavasid piima- ja piimatootesektoris, mida see kohtuasi puudutas. Lisaks leidis Euroopa Kohus selle kohtuotsuse punktides 53 ja 72, et liikmesriikidele on jäetud pädevus võtta meetmeid, mis on mõeldud võitluseks ebaausate kaubandustavadega, mis mõjutavad vabalt kokkuleppimise põhimõtet ja seega asjaomase sektori siseturu toimimist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Euroopa Kohtu järeldust võib võrrelda kohtujurist Bobeki vastupidise lähenemisega tema ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimas</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:180">EU:C:2019:180</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Kohtujurist Bobek leidis oma ettepanekus, et määruse nr 1308/2013 artikliga 148 on juba hõlmatud kaitse ebaõiglaste kaubandustavade vastu toorpiimasektoris ning et liikmesriigid olid seega kaotanud õiguse kehtestada õigusnorme, millel on samad (õiguspärased) eesmärgid. Kohtujurist Bobek leidis punktis 86, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>liidu seadusandja tegi selge väärtusvaliku: võttes arvesse samu eesmärke ja jõudes sama olukorra reguleerimiseni täpselt samas tootmisahela etapis. Nendel põhjustel ei ole liidu ja liikmesriigi õigusnormide vaheline konflikt pelgalt marginaalne kahe korra osaline kattumine, mille puhul üldse saaks asuda proportsionaalsust analüüsima. Tegu on hoopis põhimõttelise funktsionaalse kokkupõrkega ühe ja sama küsimuse reguleerimise kahe eri viisi vahel, mis kajastavad erinevaid väärtusvalikuid samade eesmärkide vahel<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. Kuigi ma nõustun lugupidavalt kohtujurist Bobeki vaadetega, on Euroopa Kohus selgelt teistsugusel seisukohal. Neil asjaoludel teen ettepaneku lugeda määruse nr 1308/2013 kohaldamisala küsimus Euroopa Kohtu kõnealuse otsusega lahendatuks.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et liikmesriikidele jäetud pädevus võtta meetmeid põllumajandustoodete ja toiduainetega seotud ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks ei ole siiski piiramatu. Nii märkis Euroopa Kohus <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktides 56 ja 73, et kõnealused riigisisesed õigusnormid peavad olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>See proportsionaalsuse kontroll tuleb läbi viia, võttes konkreetselt arvesse ühise põllumajanduspoliitika eesmärke ja ühise turukorralduse ladusat toimimist, mis eeldab seda, et kaalutakse omavahel neid eesmärke ja liikmesriigi õigusnormidega taotletavat eesmärki, milleks on ebaausate kaubandustavade vastu võitlemine. Vt <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õigusnormid peavad olema taotletava eesmärgi saavutamiseks sobivad ega tohi minna kaugemale, kui on selle eesmärgi saavutamiseks vajalik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT><DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) vaidluse esemeks olnud riigisisesed õigusnormid keelasid teatavatele kvaliteedinõuetele vastava toorpiima ostjal kohaldada erinevat baashinda samasse rühma kuuluvatele tootjatele, kes piiritleti sama kvaliteedi ja koostisega ning ühel ja samal viisil ostjani toimetatava toorpiima päevase müügikoguse alusel. Need eeskirjad tagavad, et ostja pakub ühesugust baashinda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punkt 41, milles on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kuigi see baashind määratakse kindlaks kõigi tootjate suhtes, kes kuuluvad samasse toorpiima päevase müügimahu alusel […] moodustatud rühma, arvutatakse makstav lõpphind vastavalt sellele, milline on juurdearvutus, lisatasu, mahaarvutus ja tarneviis, milles on vabalt ja individuaalselt selles staadiumis kokku lepitud<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</P></NOTE> kõikidele tootjatele, kes on võrreldavas olukorras, lähtudes objektiivsest kriteeriumist, mis on seotud müüdava piima päevase kogusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI>), punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>On selge, et kõnealuses kohtuasjas kõne all olnud riigisisesed õigusnormid vähendasid oluliselt ostjate ja tootjate võimalusi pidada vabalt läbirääkimisi toorpiima ostuhinna üle. Hoolimata määruse nr 1308/2013 ühe aluspõhimõtte selgest piiramisest pidas Euroopa Kohus vaidlusaluseid eeskirju asjakohasteks vältimaks ohtu, et nõrgemaks peetavat lepinguosalist sunnitaks muidu nõustuma põhjendamatute hinnaalandustega. Sellest tulenevalt leidis Euroopa Kohus <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 60, et seda silmas pidades võisid vaidlusalused riigisisesed õigusnormid olla põhjendatud, et võidelda võimalike ebaausate kaubandustavade vastu, kuna need takistasid hinnadiskrimineerimist tarnijate vahel sõltuvalt sellest, kas nad on teatava tunnustatud piimatootjate organisatsiooni liikmed või mitte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Selle faktilise asjaolu kindlakstegemine jäeti lõpuks kõnealuses asjas eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesandeks. Võib lisada, et vaidlusalustel liikmesriigi õigusnormidel võis olla konkurentsi soodustav mõju, kuna need võimaldasid teatavatele tarnijatele juurdepääsu turule samadel tingimustel teiste tarnijatega, kes olid tunnustatud piimatootjate organisatsiooni liikmed. Selles mõttes oli nende õigusnormide eesmärk võidelda võimaliku väljatõrjuva mõju vastu, mida võisid avaldada mitteliikmesus ja kõnealuse organisatsiooni liikmetele kogunev tegelik turuvõim.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Lisaks leidis Euroopa Kohus, et kõnealused riigisisesed õigusnormid ei läinud põhimõtteliselt kaugemale sellest, mis on vajalik taotletavate eesmärkide saavutamiseks, arvestades eelkõige, et konkreetsele toorpiimatootjale makstav ostuhind võis sõltuda mitmest tegurist, nimelt tootjate rühmast, kuhu ta liigitatakse müüdud piima koguse, piima tarneviisi ning koostise ja kvaliteedi põhjal.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).Vt ka selle kohtuotsuse punktid 63–69.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtupraktika kohaldamine käesolevas asjas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu toimikust nähtub – ja komisjon ei ole väitnud vastupidist –, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u ei piira vaba läbirääkimist asjaomaste toodete hinna üle nende tootja/tarnija ning jaemüüja/ostja vahel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Pigem tuleneb sellest riigisisesest sättest, et jaemüügil hinnale lisatav marginaal on põhimõtteliselt sama olenemata toodete päritolust. Nagu väidab Ungari, tagab 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u seega, et tarbijatelt võetav hind kajastab sisuliselt tarnija ja jaemüüja vahel kokku lepitud toodete ostuhinda, sisaldades muidugi ka jaemüüja kasumimarginaali.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Kuigi kõnealune riigisisene säte ei mõjuta hindade kehtestamist tarnija/jaemüüja tasandil, keelab see jaemüüjal müüa teatavaid, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>koostiselt ja organoleptilistelt omadustelt identseid<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> tooteid sõltuvalt päritoluriigist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Tuleb märkida, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u viitab konkreetselt kõnealuste toodete <HT TYPE="ITALIC">päritolule</HT>. Arvestades, et käesoleva komisjoni hagi esimene osa, mis puudutab määrust nr 1308/2013, on koostatud taolises piiriüleses kontekstis, analüüsin nimetatud kontekstis ka väidetavat määruse nr 1308/2013 rikkumist Ungari poolt 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u vastuvõtmisega.</P></NOTE> madalama marginaaliga ning katta see hinnaalandus muude sarnaste põllumajandustoodete ja toiduainete arvel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb rõhutada, et toodete jaemarginaalide kindlaksmääramise vabaduse mis tahes piiramine kujutab endast lõppkokkuvõttes nende toodete jaehinna kindlaksmääramise vabaduse piirangut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Arvestades aga, et Euroopa Kohus sedastas <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 62, et Leedu õigusnormid, mis tagavad, et ostjad pakuvad <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>ühesugust baashinda kõigile tootjatele, kes on piima päevasest müügimahust tuleneva objektiivse kriteeriumi põhjal samaväärses olukorras<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI>), punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> näivad olevat sobivad võimalike ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks ja seega ei näi need olevat vastuolus määruse nr 1308/2013 artikliga 3, siis juhul, kui 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktil u on samasugune mõju, võib ka seda pidada nimetatud määruse nõuetega kooskõlas olevaks, kui see ei lähe kaugemale kõnealuste määratletud eesmärkide saavutamiseks vajalikust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Kuid kas 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktil u on selline mõju? Käesoleva kohtuasja ja nende Leedu õigusnormidega seotud asjaolude vahel, mida käsitleti <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), on minu arvates teatavad nüansierinevused. Esiteks oli nende Leedu piimatootjate olukord, kes ei kuulunud tunnustatud piimatootjate organisatsiooni, ilmselgelt nõrgem kui käesolevas menetluses kõne all olevatel tootjatel. Lisaks oli see nõrk positsioon ja piimatöötlejate käitumise potentsiaalselt konkurentsivastane konkurente väljatõrjuv mõju selgelt hästi dokumenteeritud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Samuti on tõsi, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u kohaldamisala on märkimisväärselt laiem kui selle piimasektorit hõlmanud Leedu vaste, mida käsitleti <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kuna kõnealune Ungari õigusnorm on kohaldatav suuremale põllumajandustoodete sortimendile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Määrav erinevus seisneb aga selles, et kõnealuste Leedu õigusnormidega tagati, et piimatootjad, kes ei kuulunud tunnustatud piimatootjate organisatsiooni, ei pidanud läbirääkimispositsioonide ebavõrdsuse tõttu nõustuma neile töötlejate poolt kehtestatud toorpiima ostutingimustega või aktsepteerima väga madalaid hindu, samal ajal kui teistele tootjatele, kuigi nad võisid olla sama suured, kehtisid tasakaalustatumatest läbirääkimistest tulenevad kõrgemad hinnad, samas kui vaidlusaluste Ungari õigusnormidega on keelatud erinevate marginaalide kohaldamine – ja seega teatav hinnadiskrimineerimise vorm – <HT TYPE="ITALIC">toodete päritolu alusel</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT><DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) aktsepteeris Euroopa Kohus seega kõnealuseid Leedu õigusnorme kui turuvõimu vastu võitlemise ja nõrgema poole positsiooni tugevdamise abinõud. Need õigusnormid soodustasid selles osas üldiselt konkurentsi nii oma eesmärgi kui ka mõju poolest, kaitstes eelkõige nende tootjate turulepääsu, kes ei olnud tunnustatud piimatootjate organisatsiooni liikmed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>See konkreetne põhjendus ei ole aga käesolevas asjas kohaldatav, sest vaidlusaluste õigusnormide eesmärk on nende sõnastuse kohaselt sisuliselt hoida ära toodete päritolul põhinev hinnadiskrimineerimine, selle asemel et tugevdada tootja/tarnija läbirääkimispositsiooni. Täpsemalt ei ole tõendatud, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u eesmärk on kaitsta konkurentsi põllumajandustoodete turgudel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Ungari valitsuse esindaja kinnitas <DATE ISO="20200903">3. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u eesmärk on kaitsta kõnealuste toodete esmatootjaid, nimelt põllumajandustootjaid. Kui see on nii, siis tuleb märkida, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u ei näi olevat selleks hästi sõnastatud ja seega sobiv. On ju 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktiga u sõnaselgelt kaitstud jaemüüja kasumimarginaal ja mitte tootja kasumimarginaal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Samuti ei puudu raskused seoses 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u praktilise toimimisega. Kohtuistungil toodi esile kaks konkreetset probleemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Esiteks, kui 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u näib eeldavat, et asjaomaste põllumajandustoodete hinnad peaksid olema samad või vähemalt sarnased, siis näib, et ei võeta arvesse moodsa turu tänast reaalsust, mille puhul teatavad ettevõtjad saavutavad kõrgema hinnataseme – sageli toote nutika presenteerimise ja reklaamistrateegiate abil –, kaubamärgistades sisuliselt mõnd liiki põhitoiduained. See on nii isegi juhul, kui kaubamärki kandval tootel on kaubamärgita tootega igas suhtes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>samane koostis ja organoleptilised omadused<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Sellega seoses täpsustasid Ungari valitsuse esindajad, et kaubamärgiga toodetel on kaubamärgita toodetest erinevad organoleptilised omadused ja seega peetakse neid 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u tähenduses erinevateks toodeteks. Selles suhtes märkisid Ungari valitsuse esindajad, et tarbija tajub kaubamärgiga tooteid teisiti kui kaubamärgita tooteid ning et kaubamärgitud toote pakend on seega organoleptiline omadus. Minu arvates näitab see selgitus selgelt, kui ebamäärane on 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u kohaldamisala.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Teiseks rõhutasid Ungari valitsuse esindajad, et vaidlusalust kasumimarginaali reeglit kohaldatakse kuuekuulise perioodi lõikes. Nad väitsid seega, et jaemüüja võib teatavate toodete puhul teha müügiedenduseks mitu lühiajalist hinnaalandust, tingimusel et marginaal jääb kuue kuu keskmisena enam-vähem samaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Minu arvates on raske mõista seisukohta, et kui piirata jaemüüjate võimalust muuta marginaali eri toodete puhul, siis ei mõjutaks see tõenäoliselt oluliselt kaupade vaba turustamist. Võib näiteks hõlpsasti ette kujutada olukorda, kus Ungaris müüakse mõnda põhitarbekaupa väikese juurdehindlusega võrreldes naaberliikmesriikides selle toote eest saadavate hindadega. Kui üks taolise liikmesriigi tootja sooviks tungida Ungari turule, võib ta loomulikult soovida, et jaemüüja aktsepteeriks uue toote kogumüügi suurendamiseks madalamat marginaali. Teatavatel asjaoludel võib Ungari jaemüüja jaoks olla isegi majanduslikult kasulik aktsepteerida uue toote puhul madalamat marginaali, kui sellega kaasneb tarbijate suurem nõudlus uue toote järele ja sellest tulenevalt ka selle suurem läbimüük, eriti pikas perspektiivis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Seejuures ei ole ma jätnud tähelepanuta asjaolu, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u sõnastus on neutraalne ja seda kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">de jure</HT> vahet tegemata nii kodumaiste kui ka imporditud toodete suhtes. Siiski oleks raske eitada, et hinnakujundusmehhanismid on tõenäoliselt kõige tõhusam meetod, mille abil teise liikmesriigi tootja saab kodumaisele turule tungida. Kui mingilgi viisil piiratakse oluliselt jaemüüjate võimalusi määrata erinevate toodete puhul kindlaks erinevad tarbijahinnad sõltuvalt asjaomaste toodete päritolust, tekitab see paratamatult tõsiseid muresid seoses siseturuga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Neid muresid ei hajuta 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u ebamäärasus. Selles sättes ei ole sõnaselgelt ette nähtud õigust tegeleda kampaaniamüügiga ning teiste liikmesriikide tootjad, kes soovivad Ungari turule siseneda, ei pruugi olla teadlikud Ungari ametiasutuste lühiajalist kampaaniamüüki lubavast praktikast. Kokkuvõttes avaldab see paratamatult tõenäoliselt suuremat<?PAGE NO="16"?> mõju teiste liikmesriikide tootjatele võrreldes kodumaiste tootjatega, kes tõenäolisemalt teavad, kuidas seadus praktikas toimib.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Tuletan siinkohal meelde kohtujurist Kokott’i märkusi, mis on esitatud tema ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑456/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:679">EU:C:2009:679</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) liikmesriigi õiguse sätete kohta, mis võimaldasid liikmesriigi kohtul kasutada oma kaalutlusõigust riigihankemenetlust puudutava vaidluse lõpetamiseks põhjusel, et kaebust ei oldud esitatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>viivitamata<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, kuigi kaebus oli muus osas esitatud seaduses ette nähtud tähtaja jooksul. Kohtujurist Kokott järeldas oma ettepaneku punktis 61, et selline diskretsioonisüsteem rikub riigihankedirektiivide aluseks olevat õiguskindluse põhimõtet, märkides järgmist: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>Kui siseriiklik õiguslik olukord tuleneb seaduse sätete ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>kohtunikuõiguse<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> kombinatsioonist, siis ei tohi see toimuda vastavate sätete ja normide selguse ja täpsuse arvelt. See kehtib eriti siis, kui direktiivi eesmärk on luua õigusi üksikisikutele, ning ebaselge või keeruline õiguslik olukord võimalike õigust lõpetavate tähtaegade osas võib endaga kaasa tuua õiguste kaotamise – käesoleval juhul hankija otsuste vaidlustamise õiguse kaotuse. <HT TYPE="ITALIC">Keeruline ja läbipaistmatu õiguslik olukord võib eelkõige mitteresidentidest pakkujaid ja taotlejaid mõjutada loobuma Iirimaal riigihankemenetlustes osalemisest</HT>.<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> (kohtujuristi kursiiv). Kuigi nende märkuste kontekst oli loomulikult väga erinev käesoleva menetluse kontekstist, võib nende kohtujurist Kokott’i märkustega siiski arvestada, kui kaalutakse 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u tõlgendamise tõenäolist mõju.</P></NOTE> Igal juhul võib eelkõige teise liikmesriigi tootja, kes soovib asjaomasele turule siseneda, vajada palju pikemat hinnastrateegiat kui see, mis sõltub lihtsalt lühiajalistest müügiedenduslikest hinnastamismeetoditest, mis kestavad vaid mõned päevad või nädalad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Seoses sellega leiab juhiseid Euroopa Kohtu <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> otsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:113">EU:C:2010:113</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Nimetatud kohtuasi puudutas Iirimaa tubakaalaseid õigusnorme, millega oli kehtestatud sigarettide jaemüügi miinimumhinnad. Tegemist oli rahvatervise kaitse meetmega, mille eesmärk oli tagada, et eelkõige noored ei omandaks sõltuvust tekitavat harjumust, mis kahjustaks nende tervist, kuna nad saaksid osta sigarette odavalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:113">EU:C:2010:113</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 40, et teatavatele tarbekaupadele (kõnealuses asjas sigarettidele) miinimumhinda kehtestav õigusakt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>võib […] kahjustada konkurentsisuhteid, takistades teatud tootjatel või importijatel kasutada madalamast omahinnast tulenevat eelist selleks, et pakkuda atraktiivsemat jaemüügihinda<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>. Seejärel asus Euroopa Kohus nimetatud kohtuotsuse punktis 45 seisukohale, et selline miinimumhindade süsteem oli õigusvastane, kuna see kahjustas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>tubakatoodete teatud tootjate või importijate konkurentsieelist, mis võib tuleneda nende toodete madalamast omahinnast<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>On selge, et Euroopa Kohus oli mures asjaolu pärast, et riigisiseste õigusnormidega kehtestatud miinimumhinna kohustus selliste tarbekaupade suhtes nagu sigaretid mõjutas konkurentsile rajatud turu olemust ja sellel oli väljatõrjuv mõju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Minu arvates on raske mitte jagada neid muresid käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevate liikmesriigi õigusnormide puhul, isegi kui <DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:113">EU:C:2010:113</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tehti konkreetselt seoses nõukogu <DATE ISO="19951127">27. novembri 1995. aasta</DATE> direktiiviga 95/59/EÜ (muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="291" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="1995">ELT 1995, L 291, lk 40</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 283.</P></NOTE>, ja lisaks ei ole hinnakonkurentsi piiramine käesolevas asjas nii raske, kui oli viidatud kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P><DATE ISO="20100304">4. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑221/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:113">EU:C:2010:113</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktidest 43–45 nähtub, et vaidlusaluste Iiri õigusaktidega oli kehtestatud Iiri turul tegutsevatele tootjatele ja importijatele sigarettide jaemüügi miinimumhind, mis vastas 97%‑le iga sigaretikategooria kaalutud keskmisest hinnast sellel turul. Seega kõrvaldas see süsteem sisuliselt hinnaerinevused konkureerivate toodete vahel ja põhjustas hindade ühtlustumise kõige kallima toote hinna järgi.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Miinimumhindu kehtestavate normide konkurentsivastase mõju suhtes kehtiv üldpõhimõte on minu arvates siiski analoogia alusel kohaldatav ka käesolevas asjas. Täpsemalt on raske vältida järeldust, et 2009. aasta XCV seaduse artikli 3 lõike 2 punkt u ei ole mitte ainult konkurentsivastane, kuna takistab müügihinna vaba kujunemist ausa konkurentsi alusel, vaid see säte faktiliselt ka diskrimineerib uusi Ungari toidu- ja põllumajandustoodete turule tulijaid kõigil eespool mainitud põhjustel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb meenutada, et jaemüüja kasumimarginaal on tarbija jaoks toote hinna oluline element ja võib olenevalt selle marginaali tasemest olla tarbija valiku tegemisel määrava tähtsusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Selles suhtes võib jaemüüja marginaal oluliselt varieeruda, ulatudes näiteks 5–100%-ni ning võib-olla isegi kuni 200%-ni tootja hinnast.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u, mis keelab hinnadiskrimineerimise asjaomaste toodete päritolu alusel, võib piirata teiste liikmesriikide tootjate võimalust pääseda Ungari turule, kuna imporditud toodete jaemüüjad ei või kodumaiste toodete arvelt nende toodete marginaali osas hinnaga konkureerida. Vähemalt mõnel juhul on mõistlik eeldada, et need imporditud tooted saavad turuosa saavutada üksnes tänu hinnakonkurentsile samasuguste kodumaiste toodetega. Samuti ei saa väita, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktil u oleks Euroopa Kohtu poolt <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktis 69 tuvastatu laadne konkurentsi soodustav mõju, tagades, et teatavad tootjad ei kannata hinnadiskrimineerimise all oma nõrgema läbirääkimispositsiooni tõttu tulenevalt nende mittekuulumisest tunnustatud piimatootjate organisatsiooni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Käesoleval juhul ei ole 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u põhjendusena tuvastatud, et jaemüüjad oleksid samal moel konkurentsi tegelikult või potentsiaalselt kuritarvitanud. Õigusnormid, mis üldiselt ei võimalda jaemüüjatel vähendada põllumajandustoodete hinnamarginaale, vastupidi lihtsalt lämmatavad tavapärase konkurentsi nende toodete turul. Kui jaemüüja rakendab hinnakonkurentsi asjaomaste kaupade päritolu alusel, siis ei ole veel iseenesest tegemist kuritarvitusega. Muidugi oleks see teisiti, kui 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u eesmärk oleks takistada jaemüüjat kasutamast oma turuvõimu, näiteks rakendamast hinnadiskrimineerimist sellise tootja puhul, kes ei ole tunnustatud tootjaorganisatsiooni liige. Kuid 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u mõju on väga palju laiem, ulatudes sisuliselt asjaomaste toodete konkurentsile rajatud turu toimimiseks vajaliku hinnamehhanismi ühe põhiaspekti sisulise väljalülitamise ja kaotamiseni.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Seetõttu on selge, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u võib piirata hinnakonkurentsi olulisel määral, mis mõjutab teiste liikmesriikide tootjate võimalusi saavutada oma toodete pääs Ungari turule. Sellest järeldub, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u kahjustab ja takistab asjaomaste toodete osas põhjendamatult põllumajandusturu ühise korralduse nõuetekohast toimimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u, mis lämmatab hinnakonkurentsi eespool kirjeldatud viisil, on vastuolus määruse nr 1308/2013 aluspõhimõttega ning viisiga, kuidas Euroopa Kohus on seda määrust ja selle eelkäijaid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Näiteks nõukogu <DATE ISO="19680627">27. juuni 1968. aasta</DATE> määrus (EMÜ) nr 804/68 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta (EÜT 1968, lk 176), mida on muudetud nõukogu <DATE ISO="19950629">29. juuni 1995. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1538/95 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="148" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 148, lk 17</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> järjepidevalt tõlgendanud sellistes kohtuasjades nagu <DATE ISO="20050526">26. mai 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kuipers</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:314">EU:C:2005:314</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Seetõttu leian, et Euroopa Kohus peaks otsustama, et piirates eelkõige 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktiga u põllumajandustoodete ja toiduainete müügihindade kindlaksmääramist, on Ungari rikkunud talle määrusest nr 1308/2013 tulenevaid kohustusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Teine etteheide, mis puudutab ELTL artikli 34 rikkumist</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Kaupade vaba liikumine on ELTL aluspõhimõte, mis väljendub ELTL artiklis 34 sätestatud liikmesriikidevaheliste koguseliste impordipiirangute ja kõigi samaväärse toimega meetmete keelus. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 34 sätestatud koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmete keeld kohaldatav liikmesriikide kõikide õigusnormide suhtes, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt takistada liikmesriikidevahelist kaubandust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20161019">19. oktoobri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deutsche Parkinson Vereinigung</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑148/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:776">EU:C:2016:776</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Selle keelu sõnastas Euroopa Kohus esimest korda oma <DATE ISO="19740711">11. juuli 1974. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dassonville</NAME.CASE> (<NO.CASE>8/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:82">EU:C:1974:82</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>kohtuotsus Dassonville<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Dassonville sätestatud keelu laia kohaldamisala nüansseeriti müügitingimuste osas mitmes kohtuotsuses pärast Euroopa Kohtu <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on alates <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) korduvalt sedastanud, et teatud müügitingimusi piiravate või keelavate riigisiseste sätete kohaldamine teistest liikmesriikidest pärit toodete suhtes ei takista otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt liikmesriikidevahelist kaubandust, kui neid sätteid kohaldatakse kõigi asjaomaste liikmesriigis tegutsevate ettevõtjate suhtes ja kui need mõjutavad õiguslikult ja faktiliselt ühtemoodi kodumaiste ja teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="20151112">12. novembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Visnapuu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑198/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:751">EU:C:2015:751</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0103">103</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Euroopa Kohus on märkinud, et teatavad müügitingimusi kehtestavad õigusnormid jäävad ELTL artikli 34 kohaldamisalast välja seetõttu, et need ei takista imporditud toodete pääsu asjaomase liikmesriigi turule ega takista seda rohkem kui kodumaiste toodete puhul. <DATE ISO="20030918">18. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Morellato</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑416/00</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:475">EU:C:2003:475</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Kui need tingimused on täidetud, siis liikmesriigi müügitingimuste kohaldamine selliste kaupade müügile, mis on pärit mõnest teisest liikmesriigist ja mis vastavad selles riigis kehtivatele nõuetele, ei takista ega häiri nende turulepääsu rohkem kui kodumaiste kaupade puhul. Sellised eeskirjad ei kuulu seetõttu ELTL artikli 34 kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et komisjon leiab, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u kujutab endast müügitingimust <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tähenduses. Selle hinnanguga saab üksnes nõustuda.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt analoogia alusel <DATE ISO="19950811">11. augusti 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgapom</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑63/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:270">EU:C:1995:270</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0013">13</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus leidis, et riigisisene õigusnorm, mis keelab väga väikese kasumimarginaaliga müügi, kujutab endast müügitingimust. Selle kohtuotsuse punktis 14 märkis Euroopa Kohus, et kõnealune säte, mida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>kohaldatakse tooteid eristamata kõigi asjaomase sektori ettevõtjate suhtes, ei mõjuta teistest liikmesriikidest pärit toodete turustamist teisiti kui kodumaiste toodete turustamist<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>. On selge, et see kohtuotsus oli sisuliselt suunatud omahinnast madalama hinnaga müügi vastu. Omalt poolt leian siiski, et 2009. aasta XCV seaduse artikli 3 lõike 2 punkt u ei ole kaugeltki mitte lihtsalt sellise müügi vastu suunatud meede, kuna selle tõttu satub löögi alla põllumajandustoodete konkurentsi tuum, nimelt müügihindade vaba kujunemine.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Lisaks ei väida komisjon, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u takistaks <HT TYPE="ITALIC">de jure</HT> vastavate teistest liikmesriikidest pärit toodete pääsu Ungari turule. Komisjon leiab siiski, et see säte ei vasta teisele kriteeriumile, mis on ette nähtud <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kuna see annab <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> eelise identsetele kodumaistele toodetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on <DATE ISO="19931124">24. novembri 1993. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Keck ja Mithouard</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑267/91 ja C‑268/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:905">EU:C:1993:905</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) esitatud põhimõtteid, millele Ungari valitsus käesolevas asjas suures osas tugineb, kohaldanud ka teistes liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlustes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Nii näiteks leidis Euroopa Kohus <DATE ISO="19950629">29. juuni 1995. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑391/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:199">EU:C:1995:199</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), et Kreeka seadus, mille kohaselt võis imikutele mõeldud töödeldud piima müüa vaid apteekides, ei rikkunud nüüd ELTL artiklis 34 sisalduvat normi. Euroopa Kohus leidis, et see seadus mõjutas üksnes toodete müügitingimusi ning seda kohaldati vahet tegemata nii kodumaiste kui ka imporditud toodete suhtes. Seejärel märkis Euroopa Kohus nimetatud kohtuotsuse punktis 18, et olukord oleks teistsugune üksnes juhul, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>kui ilmneks, et vaidlusalused õigusnormid kaitsevad kodumaiseid tooteid, mis on sarnased teistest liikmesriikidest pärit imikutele mõeldud töödeldud piimaga või mis konkureerivad seda liiki piimaga<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Olen juba seoses määruse nr 1308/2013 rikkumisega maininud kõiki põhjuseid, mille poolest käesolev asi erineb minu arvates kohtuasjast, milles tehti <DATE ISO="19950629">29. juuni 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑391/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:199">EU:C:1995:199</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Minu arvates piirab 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u teistest liikmesriikidest pärit uute põllumajandustoodete sisenemist Ungari turule, takistades hinnakonkurentsi jaemüügi tasandil. Nagu ma eespool märkisin, avaldab see konkurentsi kärpimine imporditud toodete tootjatele tõenäoliselt suuremat mõju, kuna sellised tootjad võivad üldiselt ainult tõhusa hinnakonkurentsi (sealhulgas soodushindade) abil loota, et nad saavad Ungari turul kanda kinnitada traditsiooniliste (ja<?PAGE NO="19"?> tuntumate) omamaiste, Ungari keskmisele tarbijale tuttavate põllumajandustoodete arvel. Ebaselgus seoses 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u kohaldamisega sellega hõlmatud toodete suhtes ja võimalus teostada lühiajalist kampaaniamüüki, millele ma juba viitasin, üksnes suurendavad neid raskusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Isegi kui Euroopa Kohus peaks leidma, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkt u rikub ELTL artiklit 34, tuleks samuti uurida, kas seda rikkumist saab põhjendada viitega ELTL artiklile 36 või ülekaaluka üldise huviga. Käesolevas asjas soovib Ungari põhjendada 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u väitega, et selle eesmärk on võidelda jaemüüjate ebaausate müügitavade vastu, mis kahjustavad tootjaid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu sellega, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u oleks võimalik sel alusel põhjendada. Esiteks, erinevalt <DATE ISO="20191113">13. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lietuvos Respublikos Seimo narių grupė</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑2/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:962">EU:C:2019:962</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) käsitletud olukorrast, ei ole Ungari esitanud tõendeid jaemüüjate ebaausate kaubandustavade kohta seoses suure hulga toodetega, mis on hõlmatud 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punktiga u. Teiseks ei ole Ungari igal juhul loogiliselt tõendanud, kuidas jaemüüjate marginaalide kindlaksmääramine tegelikult kaitseb väidetavalt nõrgemat müügiläbirääkimiste osapoolt, st tootjat, seda enam, et see säte ei piira jaemüüja vabadust pidada tootjatega läbirääkimisi hindade, vahendustasude, allahindluste jne üle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Rõhutan, et jaemüüjapoolne hinnakonkurents asjaomaste kaupade päritolu alusel ei ole iseenesest kuritarvitamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel olen seisukohal, et 2009. aasta XCV seaduse § 3 lõike 2 punkti u kehtestamisega on Ungari rikkunud talle ELTL artiklist 34 tulenevaid kohustusi ning seda ei saa põhjendada ühegi väidetava ülekaaluka üldise huviga seotud põhjusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Ungari on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb Ungari kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Eespool esitatud kaalutlusi arvestades peaks Euroopa Kohus minu arvates otsustama, et 2009. aasta XCV seaduse, mis käsitleb tarnijate suhtes seoses põllumajandustoodete ja toiduainetega ebaausate kaubandustavade kasutamise keeldu (a mezőgazdasági és élelmiszeripari termékek vonatkozásában a beszállítókkal szemben alkalmazott tisztességtelen forgalmazói magatartás tilalmáról szóló 2009. évi XCV. törvény), § 3 lõike 2 punkti u kehtestamisega on Ungari rikkunud oma kohustusi, mis tulenevad ELTL artiklist 34, ning samuti kohustusi, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> määrusest (EL) nr 1308/2013, mis käsitleb põllumajandustoodete ühist turukorraldust ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Kuna komisjon on nõudnud kohtukulude hüvitamist ja Ungari on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb Ungari kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>