Brüssel,3.7.2026

COM(2026) 365 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi eelarve vahendite tulevase sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos (2027-2034)


Sisukord

Sisukord    

1.    Sissejuhatus    

2.    ELi eelarve vahendite väljavoolu prognoos aastateks 2027–2034    

2.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustustega seotud maksed    

2.2.    Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kulukohustustega seotud maksed    

2.3.    Kulukohustuste vabastamine    

2.4.    Täitmata kulukohustuste taseme muutumine    

3.    ELi eelarve vahendite sissevoolu prognoos aastateks 2027–2034    

3.1.    Tuluallikad    

4.    Järeldused    

II lisa. Prognoosi tulemused    

Tabel 11. Mitmeaastase finantsraamistiku vahendite väljavoolu pikaajaline prognoos aastateks 2027–2034    

Tabel 1.2. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustustega seotud maksed    

Tabel 1.3. Maksed 2021. aastale eelnevate kulukohustuste täitmiseks    

Tabel 1.4. 2028.–2034. aasta kulukohustustega seotud maksed    

Tabel 2. Kulukohustuste prognoositud vabastamine 2027–2034    

Tabel 3. Täitmata kulukohustused 2027–2034    

Tabel 4. ELi eelarve vahendite sissevoolu pikaajaline prognoos aastaks 2027 ja mitmeaastaseks finantsraamistikuks 2028–2034    

1.Sissejuhatus

Käesolevas aruandes esitatakse ELi eelarve vahendite sisse- ja väljavoolu prognoos kooskõlas finantsmääruse artikli 253 lõike 1 punktiga c. I . Käesolevas kuuendas II aruandes prognoositakse mitmeaastasest finantsraamistikust (2021–2027) III ja mitmeaastasest finantsraamistikust 2028–2034 tulenevaid tulusid ja kulusid, tuginedes komisjoni ettepanekule järgmise mitmeaastase finantsraamistiku IV 2028–2034 kulukohustustega seotud maksete kohta.

Kulude poolel prognoositakse aruandes praeguse ja varasemate mitmeaastaste finantsraamistike raames võetud kulukohustustest, sealhulgas 2027. aasta lõpuks oodatavatest täitmata kulukohustustest tulenevaid makseid. Nagu ka eelmise aasta aruandes, prognoositakse selles makseid, mis on seotud kulukohustustega, mis võetakse 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames, tuginedes komisjoni ettepanekule järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta.

2027. aasta tulud põhinevad 2027. aasta eelarveprojektil. Alates 2028. aastast võetakse tulu prognoosimisel aluseks komisjoni 2025. aasta ettepanek uue omavahendeid käsitleva otsuse kohta V . Tuluprognoosides on arvesse võetud ka Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingut VI (edaspidi „väljaastumisleping“).

Käesolevas aruandes esitatud maksete prognoosid põhinevad kulude muudetud ülemmääradel (mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandus 2027. aastaks) VII ning 2027. aasta eelarveprojektis VIII sisalduvatel kulukohustuste assigneeringutel. Need hõlmavad programmispetsiifilisi kohandusi mitmeaastase finantsraamistiku määruse IX X artikli 5 alusel ja vabastatud kulukohustuste taaskasutamist vastavalt finantsmääruse artikli 15 lõikele 3 XI .

Taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul viiakse kogu netolaenuvõtmine uute väljamaksete rahastamiseks lõpule 2026. aasta lõpuks. Seejärel tehakse vaid väikseid, peamiselt halduskuludega seotud makseid. Taasterahastu „NextGenerationEU“ väljamaksed ei käsitleta käesolevas aruandes, mis hõlmab ajavahemikku alates 2027. aastast.

2.ELi eelarve vahendite väljavoolu prognoos
aastateks 2027–2034

Ajavahemikul 2027–2034 on maksed hinnanguliselt 2 173 miljardit eurot XII . Hinnanguline iga-aastane keskmine ELi eelarve vahendite väljavool on 272 miljardit eurot.

Need jagunevad järgmiselt:

·Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 ja varasemates mitmeaastastes finantsraamistikes võetud kulukohustustega seotud maksed

Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 võetud kulukohustustega seotud maksed tehakse osaliselt aastal 2027 ja osaliselt mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames, kokku hinnanguliselt 527 miljardit eurot või 75,3 miljardit eurot keskmiselt ajavahemikus 2027–2033. Ligikaudu 40 % nendest maksetest, st 210 miljardit eurot, tehakse vastavalt eelarveprojekti ettepanekule eeldatavasti aastal 2027. Ülejäänud 317 miljardit eurot maksetest tehakse prognoosi kohaselt peamiselt uue mitmeaastase finantsraamistiku esimese kolme aasta jooksul. See on kooskõlas varasemate rakendusmudelitega, kuna programmid (eelkõige ühtekuuluvuspoliitika) saavutavad täiskiiruse. 2021.–2027. aastale eelnevatest finantsraamistikest tulenevate täitmata kulukohustustega seotud maksed on hinnanguliselt 5,9 miljardit eurot või perioodi 2027–2033 puhul 0,8 miljardit eurot. Eeldatavasti need vähenevad ja lõppevad järk-järgult 2033. aasta lõpuks.

·Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kulukohustustega seotud maksed

Vastavalt komisjoni 2025. aasta juuli ettepanekule mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta ja eelmise aasta aruandele on mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 võetud kulukohustustega seotud maksed keskmiselt 234 miljardit eurot aastas, perioodi jooksul kogusummas 1 641 miljardit eurot. Maksed koondatakse üldiselt pigem seitsmeaastase perioodi esimesse poolde, kuna eeldatakse, et uute programmide rakendamine on kiirem. Nagu on selgitatud eelmise aasta aruandes, on see maksete koondamine kavandatud meetmete tulemus, et hõlbustada õigeaegset alustamist ja sujuvamat rakendamisprofiili, mille tulemuseks on ühtlasemad maksed perioodi jooksul.

Joonis 1. Maksete prognoos kategooriate kaupa

Võrreldes komisjoni 2025. aasta juuli ettepaneku aluseks olevate hinnangutega näitab praegune prognoos, et täitmata kulukohustustega seotud maksete (st enne 2028. aastat võetud kulukohustustega seotud maksed) muutumise tõttu on maksete tase 18 miljardi euro võrra madalam. See erinevus on peamiselt tingitud 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika raames tehtavate maksete kiirenemisest 2026. ja 2027. aastal, mis vähendab praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpus oodatavaid täitmata kulukohustusi ja sellest tulenevalt ajavahemikul 2028–2034 enne 2028. aastat nõutavate kulukohustustega seotud maksete taset.

Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kavandatud maksete ülemmäär on endiselt piisav, et katta üldiselt perioodi jooksul prognoositud maksevajadused, kuigi aastate lõikes esineb mõningaid erinevusi. Praeguste eelduste kohaselt võivad maksed ületada iga-aastaseid ülemmäärasid 2030. aastal ( 14 miljardit eurot), 2032. aastal (6 miljardit eurot) ja 2033. aastal ( 4 miljardit eurot). Maksed jäävad ülemmääradest allapoole aastatel 2028 (4 miljardit eurot), 2029 (17 miljardit eurot), ja 2031 (21 miljardit eurot). Selleks et tagada maksete ülemmäära järgimine mitmeaastase finantsraamistiku igal aastal, võib olla vaja kasutada mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud mehhanisme, et kohandada iga-aastaseid maksete ülemmäärasid.

Sellest tulenevat erinevust praeguse maksete üldise prognoosi ja mitmeaastase finantsraamistiku kavandatud maksete ülemmäärade vahel tuleks siiski tõlgendada ettevaatlikult. Samal ajal, kui olemasolevate kulukohustustega seotud maksete prognoos põhineb uuematel rakendusandmetel, sõltub tulevase mitmeaastase finantsraamistiku programmide makseprofiil käimasolevate läbirääkimiste tulemustest. Mitmeaastase finantsraamistiku kogumahu ja ülesehituse muutmine võib mõjutada tulevaste maksevajaduste ajastust ja taset.



Joonis 2. Maksete prognoos võrreldes mitmeaastase finantsraamistiku maksete ülemmääraga ajavahemikus 2027–2034

3.Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustustega seotud maksed

Üle poole mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alusel hinnanguliselt tehtavatest maksetest langeb ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) arvele.

Alamrubriik 2a – Ühtekuuluvuspoliitika

Võrreldes viimase pikaajalise maksete prognoosiaruandega kiireneb ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamine XIII . Ühtekuuluvuspoliitika eelarve suurendamine 2026. aastal XIV (3,4 miljardit eurot Euroopa Regionaalarengu Fondile, 0,6 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondile ja 1,4 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfond+-ile) nõuab lisarahastamist, et katta suuremad maksetaotlused.

Kõnealune kiirenemine tuleneb sellest, et liikmesriigid esitasid 2025. aastal maksetaotlusi, mis ületavad tunduvalt n+3 kulukohustustest vabastamise reeglit, mis on tingitud paindlikkusvõimalustest ja rahalistest stiimulitest, mida pakutakse liikmesriikidele ühtekuuluvuspoliitika vahehindamise ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) määruse raames. See on suurendanud survet 2026. aasta eelarvele (nagu on kajastatud paranduseelarve projekti nr 2/2026 ettepanekus). Prognoosi kohaselt jätkub see kiirenemine ka 2027. ja 2028. aastal. 2027. ja 2028. aasta prognoosis eeldatakse, et järgmiste aastate maksetaotluste esitamine oleks kooskõlas varasemate aastate profiiliga, mille tulemusel makstakse 2027. aastal välja ligikaudu 18 % fondide eraldistest ja alates 2028. aastast ligikaudu 50 % kogueraldistest.

Rubriik 3 – Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja õiglase ülemineku fond

ÜPP I samba (turuga seotud kulud ja otsetoetused) raames tehtavate maksete prognoos ulatub 2027. aastal 40,6 miljardi euroni, mis kajastab kõige hiljutisemat eelarveprojekti.

Teise samba rakendamine ÜPP strateegiakavade (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)) raames algas 2023. aastal. Üleminekusätted, millega pikendati 2014.–2020. aasta programme kuni 2022. aastani, võimaldasid jätkata nende rakendamist n+3 reegli alusel, millega anti veel üks aasta maksete lõpuleviimiseks võrreldes 2023.–2027. aasta ÜPP strateegiakavade eeskirjadega, mille suhtes kohaldatakse N+2 reeglit.

Mitmeaastasest finantsraamistikust 2021–2027 tulenevate maksete prognoos hõlmab nii makseid 2023.–2027. aasta ÜPP strateegiakavadest kui ka 2021. ja 2022. aastani selliste maaelu arengu programmide pikendamisega seotud makseid, mis viiakse lõpule 2027. aastaks. Selles prognoosis võetakse arvesse ka liikmesriikide esitatud ühise põllumajanduspoliitika sammaste vahelisi ülekandeid, XV mille tulemusel paigutatakse aastatel 2023–2027 I sambast (EAGF) II sambasse (EAFRD) ümber 5,5 miljardit eurot (neto).

2023.–2027. aasta ÜPP kavade rakendamine saavutab eeldatavasti haripunkti 2028. aastal, kusjuures maksed vähenevad 2029. aastal ja ka 2030. aastal ning kavad lõpetatakse eeldatavasti 2031. aastal. 2014.–2022. aasta maaelu arengu rakenduskava peaks lõpule viidama ning viimased maksed tehtama eeldatavasti 2027. aastal.

Õiglase ülemineku fondi puhul on makseid seni rahastatud peamiselt taasterahastu „NextGenerationEU“ osa raames, mida kasutatakse kooskõlas õigusaktides sätestatud tähtaegadega kuni 2026. aasta lõpuni. Esimesed olulised maksed mitmeaastase finantsraamistiku osa raames tehakse eeldatavasti alates 2026. aastast.

Muud programmid ja rubriigid

Ukraina reserv, mis on erivahend, millega võetakse kasutusele toetus kulude katmiseks, mis ületavad mitmeaastase finantsraamistiku 2024.–2027. aasta kulude ülemmäärasid, peaks enamiku maksetest lõpule viima 2027. aasta lõpuks. 0,9 miljardit eurot kaetakse mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 täitmata kulukohustustega seotud maksetena.

4.Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kulukohustustega seotud maksed

Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 makseteks prognoositakse perioodi jooksul 1 641 miljardit eurot, mis katab üle 80 % mitmeaastase finantsraamistiku mahust. Võttes arvesse, et läbirääkimised järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle on käimas, põhinevad käesolevas punktis esitatud andmed komisjoni 2025. aasta juuli ettepanekul ja on seega samad mis eelmise aasta aruandes.

Rubriik 1 – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus, maaelu ja merendus, heaolu ja julgeolek

Peamine mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 maksete profiili mõjutav tegur on riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad kogueelarvega 965 miljardit eurot prognoositud makseid rubriigi kohta kokku.

Alates 2028. aastast peab EL alustama taasterahastu „NextGenerationEU“ raames emiteeritud võla tagasimaksmist. Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 puhul teeb komisjon ettepaneku kehtestada taasterahastu „NextGenerationEU“ raames antud tagastamatu toetuse intresside ja põhisumma tagasimaksmiseks kindel summa 24 miljardit eurot aastas jooksevhindades. See tähendab, et aastatel 2028–2034 ulatub kogusumma 168 miljardi euroni.

Selle rubriigi ülejäänud maksed on peamiselt seotud detsentraliseeritud asutustega (nagu Frontex ja Europol), kus ELi maksed tehakse täies ulatuses samal aastal, mil ametile antav toetus seotakse kulukohustustega.

Rubriik 2 – Konkurentsivõime, jõukus ja turvalisus

Rubriigi 2 maksete kogusumma on 424 miljardit eurot. Makseid tehakse peamiselt Euroopa Konkurentsivõime Fondist ja programmist „Euroopa horisont“.

Rubriik 3 – Globaalne Euroopa

Rubriigi 3 maksete kogusumma on 135 miljardit eurot. Makseid tehakse peamiselt instrumendist „Globaalne Euroopa“.

Erivahendid

Erivahendid jagunevad kahte kategooriasse.

Temaatiline rahastamisvahend (Ukraina) – Ukraina reserv on temaatiline erivahend (100 miljardit eurot), mis võimaldab liidul rahastada Ukraina taastamis- ja ülesehituspüüdlusi ning toetada ühinemiseelse abi kaudu riigi ühinemisprotsessi. Kogu toetus Ukrainale suunatakse ja rakendatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu. Mitmeaastase finantsraamistiku määrusega nähakse ette, et konkreetsel aastal Ukraina reservist kasutusele võetav summa ei tohi ületada 13,5 miljardit eurot 2025. aasta hindades. 24. veebruaril 2026 võeti vastu määrus, XVI millega luuakse 90 miljardi euro suurune Ukraina toetuslaen. 23. mail 2026 muudeti 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku määrust, et võimaldada selle laenu rahalist toetamist ELi eelarve manööverdamisruumist, mis ületab mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid, ning luua erivahend liidu poolt Ukrainale laenu jaoks antava intressitoetuse rahastamiseks. Need kulud ja nendega seotud tingimuslikud kohustused, mis kaetakse ELi eelarve manööverdamisruumist, ei ole lisatud 2025. aasta juulis kavandatud 100 miljardi euro suurusesse Ukraina reservi.

Mittetemaatilised rahastamisvahendid – mitmeaastase finantsraamistiku konkreetsete programmide jaoks lisasummade eraldamine eritingimustel. Nende kasutuselevõttu ja sellest tulenevaid maksevajadusi ei ole võimalik prognoosida. Paindlikkusinstrumendi puhul on mitmeaastase finantsraamistiku määrusega aastateks 2028–2034 ette nähtud vähemalt 2 000 miljoni euro suurune iga-aastane kindlaksmääratud summa 2025. aasta hindades.

Erivahendite kasutuselevõtmisega hõlmatud kulusid arvestatakse väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärasid ja neid ei võeta arvesse kulukohustuste ja maksete varu kindlaksmääramisel. Käesolevas aruandes esitatud 2028.–2034. aasta summade laadi ja sõltuvuse tõttu eelarvepädevate institutsioonide iga-aastastest otsustest ei võeta nende erivahendite kasutuselevõtmist arvesse.

5.Kulukohustuste vabastamine

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku ja sellele eelnenud mitmeaastaste finantsraamistike programmide kulukohustuste vabastamise prognoos kuni 2034. aasta lõpuni on 11 miljardit eurot. See on suuresti tingitud ühtekuuluvusprogrammidest praeguse mitmeaastase finantsraamistiku raames ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).

Mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 tehakse ettepanek teha rakendusviisides olulisi muudatusi, mille eesmärk on rakendamist lihtsustada ja kiirendada, mille tulemusel täidetakse kulukohustused järgmises mitmeaastases finantsraamistikus täielikult. Seetõttu ei eeldata järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmide puhul konkreetset kulukohustustest vabastamise prognoosi.

Alamrubriik 2a – Ühtekuuluvuspoliitika

Võttes arvesse viimaseid andmeid, on 2014.–2020. aasta programmide lõpuleviimisega seotud kulukohustustest vabastamine eelmise aasta aruandega võrreldes suurenenud 0,5 miljardilt eurolt 1,6 miljardile eurole. Kokkuvõttes on kulukohustustest vabastamise oht 2027. aasta lõpus 2021.–2027. aasta programmide puhul madal tänu rakendamise kiirenemisele ja ühtekuuluvuspoliitika vahehindamisest tulenevatele täiendavatele eelmaksetele. 2025. ja 2026. aastal on liikmesriigid esitanud maksetaotlused, mis ületavad n+3 kulukohustustest vabastamise reeglit, ning see suundumus peaks 2027. aastal jätkuma. Siiski eeldatakse, et programmi lõpetamisel vabastatakse kulukohustusi 0,4 miljardi euro ulatuses, mis on kooskõlas eelmise programmitöö perioodi rakendusmudelitega.

Rubriik 3 – Ühine põllumajanduspoliitika

2014.–2022. aasta maaelu arengu programmide eeldatava 2027. aasta kulukohustustest vabastamise prognoos on võrreldes eelmise prognoosiga vähenenud 3,1 miljardilt eurolt 1,5 miljardile eurole. Varem vabastati kulukohustusi 0,3 miljardi euro ulatuses. Kokkuvõttes moodustavad EAFRD 2014.–2022. aasta programmide vabastatud kulukohustused nüüd hinnanguliselt 1,5 % kogueraldisest, mis näitab paranemist võrreldes 2007.–2013. aasta maaelu arengu programmidega, kus vabastatud kulukohustuste osatähtsus oli 2 %. Ajastuse osas eeldatakse, et kulukohustused vabastatakse 2027. aasta lõpuks, mil tehakse sulgemismakseid.

Praegu eeldatakse, et 2023.–2027. aasta ÜPP strateegiakavade raames vabastatakse kulukohustustest 1 miljard eurot. Need kulukohustustest vabastamised toimuvad eeldatavasti aastatel 2026–2030.

Muud programmid ja rubriigid

Komisjoni otseselt või kaudselt hallatavate programmide puhul põhineb kulukohustuste vabastamise prognoos kõige hiljutisemal projektitasandi teabel. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 programmidega seotud kulukohustuste vabastamise prognoosid on esitatud tabelis 2. Need on kooskõlas maksegraafikutes esitatud hinnangutega. Kulukohustustest vabastamise täpset aastat ei saa siiski täpselt prognoosida, sest see sõltub üksikute projektide ja meetmete lõpetamisest.

6.    Täitmata kulukohustuste taseme muutumine

Järgmine mitmeaastane finantsraamistik peaks sisaldama alguses täitmata kulukohustusi summas 321 miljardit eurot XVII , mis on võrreldes eelmise aasta prognoosiga (339 miljardit eurot) 18 miljardit eurot väiksem. See tulemus on peamiselt tingitud ühtekuuluvuspoliitika programmide muudetud eeldustest ja suurematest maksetest aastatel 2026–2027. Täitmata kulukohustuste eeldatav vähenemine järgmise mitmeaastase finantsraamistiku alguses kajastub otseselt järgmises mitmeaastases finantsraamistikus enne 2028. aastat alustatud programmide lõpuleviimiseks tehtavate maksete vastavas väiksemas prognoosis.

Taasterahastuga „NextGenerationEU“ seotud täitmata kulukohustused täidetakse -2026. aasta lõpuks, mil kõik maksed on tehtud, välja arvatud väikesed peamiselt halduskuludega seotud summad.

Kuigi täitmata kulukohustused peaksid prognooside kohaselt nominaalväärtuses suurenema mitmeaastase finantsraamistiku alguse 321 miljardilt eurolt 344 miljardile eurole 2034. aasta lõpus, peaks nende suhteline osatähtsus ELi majanduses ja mitmeaastase finantsraamistiku kogumahu suhtes vähenema. Täitmata kulukohustused väheneksid 1,6 %-lt ELi kogurahvatulust 2027. aasta lõpus 1,3 %-le 2034. aasta lõpus ja moodustaksid ligikaudu viiendiku 2028.–2034. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust, mis on praeguse mitmeaastase finantsraamistiku jaoks prognoositust väiksem suhtarv. See osutab eelmiste programmitöö perioodidega võrreldes piiratumale täitmata kulukohustuste mahule ja maksete väiksemale koondumisele pärast mitmeaastase finantsraamistiku lõppu. Prognoositud areng kajastab nii praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpu poole täheldatud tugevamat rakendamist kui ka 2028.–2034. aasta mitmeaastase finantsraamistiku jaoks kavandatud rakendamiselemente, mis eeldatavasti toovad kaasa programmide õigeaegsema täitmise ja täitmata kulukohustuste väiksema kuhjumise aja jooksul.

7.ELi eelarve vahendite sissevoolu prognoos
aastateks 2027–2034

2027. aasta tulud põhinevad 2027. aasta eelarveprojektil. 2028. aasta tulud jäävad samaks kui eelmise aasta aruandes prognoositud, kuna need kajastavad komisjoni ettepanekut uue omavahendite otsuse kohta, mille üle peetakse praegu läbirääkimisi. Kogurahvatulul põhinevate omavahendite hinnangulist jääki kohandatakse mehaaniliselt, et tagada üldine tasakaal prognoositud maksetega, mida on ajakohastatud 2028. aasta eelsete programmide lõpuleviimiseks.

ELi eelarvet rahastatakse omavahenditest ja muudest tuludest. Lisaks on liidul õigus laenata taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks vahendeid, mis suunatakse eelarvesse sihtotstarbelise välistulu kaudu, kusjuures netolaenuvõtmine lõpeb 2026. aastal.

Eelarve rahastamiseks vajalike omavahendite kogusumma määratakse kindlaks kogukulu põhjal, millest on lahutatud muud tulud. ELi eelarve tulude prognoos põhineb põhimõttel, et kuludele peavad vastama tulud; seega võrdub kogutulu kogukuluga.

Alates 2021. aastast teeb Ühendkuningriik kooskõlas väljaastumislepinguga (V osa) eelmiste mitmeaastaste finantsraamistikega seotud täitmata kulukohustuste alusel makseid ELi eelarvesse. Ühendkuningriigi osamakse näol on tegemist ELi eelarve muude tuludega. See lõpetatakse järk-järgult, kuna täitmata kulukohustustega seotud maksed tehakse järgmises mitmeaastases finantsraamistikus, nagu on kirjeldatud punktis 2.1. 2028.–2034. aasta puhul hõlmab „muu tulu“ Ühendkuningriigi ajakohastatud sissemakseid.

Omavahendid – praegu traditsioonilised omavahendid ning käibemaksul, plastil ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid – moodustavad suurema osa eelarvekulude katmiseks vajalikest tuludest. Liikmesriikide omavahendite osamaksed prognoosiperioodil sõltuvad kulutsüklist.

8.    Tuluallikad

Käesolevas aruandes põhinevad 2027. aasta tulud 2027. aasta eelarveprojektil. Järgmise mitmeaastase finantsraamistiku puhul prognoositakse omavahendeid kooskõlas komisjoni 2025. aasta juuli ettepanekuga. Komisjoni ettepanekule lisatud prognoosi kohaselt suureneb traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud) laekumine samas tempos iga liikmesriigi kogurahvatuluga jooksevhindades, alustades 2026. aasta eelarveprojektis kavandatud tollimaksude brutosumma tasemelt, kasutades järgmise mitmeaastase finantsraamistiku uue omavahendeid käsitleva otsuse ettepaneku parameetreid.

Käibemaksupõhistest omavahenditest saadava tulu prognoosimisel lähtutakse 2026. aasta eelarveprojektis sisalduvatest eri liikmesriikide käibemaksubaasist. Prognooside kohaselt kasvab käibemaksubaas jooksevhindades kogurahvatuluga samal määral.

Plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid peaksid lähtuma 2026. aasta eelarveprojektis sisalduvatest ringlusse võtmata plastpakendijäätmetest. Prognooside kohaselt kasvavad vastavad plastpakendijäätmed püsivhindades kogurahvatuluga samal määral. Prognoositakse, et ringlussevõtu määrad lähenevad lineaarselt ELi 55 % ringlussevõtu eesmärgile, mis tuleb saavutada 2030. aastaks.

EL 27 kogurahvatulul põhinevad omavahendid arvutatakse ülejäänud erinevusena ühelt poolt kõigi muude omavahendite ja muude tulude ning teiselt poolt prognoositud kulude vahel. Omavahendeid käsitlevas otsuses sätestatud omavahendite näitajad määravad kindlaks liikmesriikide osa ELi eelarve tasakaalustamiseks vajalikus omavahendite sissemakse kogusummas.

Komisjoni ettepanek omavahendite otsuse kohta sisaldab mitut täiendavat omavahendit.

Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemil (HKS1) põhinevate omavahendite tuluprognoos põhineb eeldataval CO2 hinnal 88,33 eurot 2025. aasta hindades. Enampakkumisel müüdavate saastekvootide arv tuleneb HKSi direktiivis sätestatud õigusnormidest XVIII .

Elektroonikaromude omavahendite puhul arvutatakse kõigepealt välja liikmesriigis konkreetsel aastal kogumata elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hulk. Seejärel prognoositakse, et kogumismäärad lähenevad lineaarselt ELi 65 % kogumise sihtmäärale, mis tuleb saavutada 2034. aastaks.

Tubakaaktsiisi omavahenditest saadava tulu prognoos põhineb tubakaaktsiisi direktiivil ja selle uuesti sõnastamise ettepanekul.

Süsiniku piirimeetmel põhinevast omavahendist saadavat tulu prognoositakse sama CO2 hinnaga kui HKS1 puhul.

Euroopa ettevõtluse omavahendi prognoosid põhinevad Orbise andmebaasi 2023. aasta ettevõtte tasandi andmetel. Kohaldatakse kõigi ELis tegutsevate ja müüvate äriühingute iga-aastast kindlasummalist makset, nagu on täpsustatud komisjoni ettepanekus uue omavahendite otsuse kohta.

ELi eelarve muud tulud on töötajate sissemaksed, institutsioonide haldustegevusest saadav tulu, liidu kokkulepete ja programmidega seotud osa- ja tagasimaksed, viivisintressid ja trahvid, laenutehingutest laekuv tulu, tulu tasudest, mis ei ole sihtotstarbelised kulud, ning mitmesugused tulud, sealhulgas eelmiste aastate ülejäägid. Tulenevalt nende olemuslikust muutlikkusest on enamikku neist komponentidest pikas perspektiivis raske prognoosida. Seetõttu eeldatakse, et komisjoni 2025. aasta juuli ettepanekus järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta sisalduv summa (st 3 miljardit eurot) jääb prognoosiperioodil nominaalselt samaks.

Alates 2021. aastast kuulub lisaks eespool nimetatule ELi eelarve muude tulude hulka ka Ühendkuningriigi osamakse seoses Ühendkuningriigi täitmata kulukohustuste, pensionikohustuste ja finantsarvelduse muude komponentidega, nagu on sätestatud väljaastumislepingus XIX . Seda kajastab ka 2027. aasta eelarveprojektis kavandatud rahastamine.

Ühendkuningriigi osamakse seoses 31. detsembri 2020. aasta seisuga täitmata kulukohustustega määratakse kindlaks, kohaldades Ühendkuningriigi osa rahastamises perioodi 2027–2034 iga aasta puhul prognoositud täitmata kulukohustuste maksete suhtes. Selle tulemusel saadud iga-aastase osamakse kindlaksmääramisel arvestatakse väljaastumislepingu artiklis 148 sätestatud makse-eeskirju.

Muude tulude prognoos sisaldab Ühendkuningriigi osamakseid parlamendiliikmete ja ELi kõrgete ametnike pensionikohustustesse vastavalt väljaastumislepingu artikli 142 lõikele 5. Ühendkuningriigi sissemaksed töötajate pensionidesse (2027. aasta eelarveprojektis hinnanguliselt 351 miljonit eurot) kantakse ELi eelarvesse sihtotstarbelise välistuluna ega ole seega muude tulude pikaajalise prognoosi osa.

Liidu kogutud omavahendite kogusumma ei tohi ühelgi aastal ületada nõukogu otsuses (EL, Euratom) 2020/2053 sätestatud omavahendite ülemmäära 1,4 % EL 27 kogurahvatulust, mida on ajutiselt täiendavalt suurendatud 0,6 % võrra ELi kogurahvatulust, et katta kõik liidu kohustused, mis tulenevad kapitaliturgudel laenu võtmisest taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks.

Kavandatud uues omavahendite otsuses kehtestatakse omavahendite ülemmäärad ajavahemikuks 2028–2034 järgmiselt:

·1,75 % püsiv ülemmäär;

·0,6 % ülemmäär, millest kaetakse kõik liidu kohustused, mis tulenevad kapitaliturgudel laenu võtmisest taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamiseks;

·0,25 % kriisiolukorra rahastamisvahendi jaoks selle aktiveerimise korral.

Omavahendite püsiva ülemmäära raames kasutatav varu (nn manööverdamisruum) eelduste kohaselt väheneb, sest maksed võrreldes 2026. aastaga eeldatavasti 2027. aastal suurenevad, samal ajal kui liidu kogurahvatulu suureneb sama aasta jooksul proportsionaalselt vähem. Varu omavahendite püsiva ülemmäärani on 2027. aastal ligikaudu 84 miljardit eurot.

Komisjoni soovitatud uus varu püsiva ülemmäärani aastatel 2028–2034 on hinnanguliselt keskmiselt 155 miljardit eurot aasta kohta ja varu taasterahastu NGEU ajutise ülemmäärani on keskmiselt 116 miljardit eurot. See kajastab 2026. aasta kevadise majandusprognoosi jaoks tehtud ELi kogurahvatulu prognoosi ajakohastusi, ajakohastatud vajadusi 2028. aasta eelsete täitmata kulukohustuste maksete jaoks ja väljaastumislepingu kohase Ühendkuningriigi osamaksuga seotud muude kui omavahendite maksete minimaalset ajakohastust.

Nii alalise kui ka NGEU ajutise omavahendite ülemmäära puhul kujutab varu endast kõnealuste ülemmääradeni jäävat vaba ruumi pärast seda, kui on arvesse võetud ELi eelarvekulude katmiseks vajalikke omavahendeid, ning ajutiste ülemmäärade puhul – omavahendeid taasterahastu „NextGenerationEU“ intressikulude ja tagasimaksete kulude katmiseks (alates 2028. aastast). Seda manööverdamisruumi on vaja tingimuslike kohustuste võimaliku realiseerumisega seotud täiendava vahendite väljavoolu ja võimalike täiendavate maksete assigneeringute katmiseks. Võrreldes komisjoni 2025. aasta juuli ettepanekuga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta on Ukraina toetuslaenuga seotud täiendavaid tingimuslikke kohustusi, mis tuleb katta manööverdamisruumist (st põhisumma 90 miljardit eurot ja sellega seotud rahastamiskulud).

9.Järeldused

Prognoos kinnitab, et komisjoni poolt mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 jaoks kavandatud maksete ülemmäär on endiselt piisav, et katta sel perioodil praegu eeldatavad kulud.

Võrreldes komisjoni 2025. aasta juuli ettepaneku aluseks olevate hinnangutega on enne 2028. aastat võetud kulukohustustega seotud maksete prognoosi allapoole korrigeeritud. See kajastab tugevamat rakendamist ja maksete suuremat täitmismäära praeguse mitmeaastase finantsraamistiku viimastel aastatel, mille tulemusena on täitmata kulukohustuste maht 2027. aasta lõpus väiksem. 2028. aasta eelsetest kulukohustustest tulenevate maksete profiil sõltub siiski 2026. ja 2027. aastal toimuva rakendamise arengust.

Samal ajal põhineb mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 raames kavandatud programmidega seotud maksete prognoos jätkuvalt komisjoni 2025. aasta ettepanekul. Kuna läbirääkimised tulevase mitmeaastase finantsraamistiku üle on käimas, võivad tulevasi maksevajadusi mõjutavad parameetrid muutuda.

Praegu täheldatud erinevused prognoositud maksete taseme ja kavandatud maksete ülemmäära vahel võivad muutuda, kuna järgmise mitmeaastase finantsraamistiku maksenõudeid ei ole veel võimalik täielikult kindlaks määrata. Enne 2028. aastat võetud kulukohustustega seotud hinnanguliste maksete vähendamine kajastab ajakohastatud teavet varasemate vajaduste kohta, samas kui tulevaste programmide makseprofiil on jätkuvalt esialgne.

Seepärast tuleks praegust prognoosi käsitada vahehinnanguna, mis põhineb komisjoni ettepanekul ja praeguses etapis kättesaadaval teabel.

Prognoos osutab ka täitmata kulukohustuste piiratumale tasemele võrreldes ELi majanduse suuruse ja tulevase mitmeaastase finantsraamistiku kogumahuga. See positiivne areng kajastab nii praeguse programmitöö perioodi lõpus täheldatud tugevamat rakendamist kui ka rakendamisprofiili vastavalt komisjoni ettepanekule mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta.

Eelarve rahastamiseks ettenähtud tulud järgivad mitmeaastase finantsraamistiku kulutsüklit. Kavandatav uute omavahendite pakett peaks vähendama liikmesriikide käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate osamaksete koormust.

II lisa. Prognoosi tulemused

Kui ei ole märgitud teisiti, on kõik väärtused esitatud jooksevhindades miljardites eurodes. Ümardamise tõttu ei pruugi mõned kogusummad olla päris täpsed.

Tabel 1.1. Mitmeaastase finantsraamistiku vahendite väljavoolu pikaajaline prognoos aastateks 2027–2034

Aasta

2027

2028

2029

2030

2031

2032

2033

2034

KOKKU

Kulukohustuste ülemmäär

188,8

269,5

282,9

283,1

290,4

294,1

285,4

279,7

2 173,7

Maksete ülemmäär

199,7

270,0

300,7

297,1

292,8

277,4

274,7

267,5

2 179,8

Kulukohustused (kavandatud)*

199,9

269,5

282,9

283,1

290,4

294,1

285,4

279,7

2 184,8

Prognoositud maksed**

212,0

265,6

284,1

310,7

272,0

283,4

278,5

267,5

2 173,9

Millest erivahendid***

12,8

0,7

0,3

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

13,8

* Kooskõlas 2027. aasta eelarveprojektiga, sealhulgas Ukraina reservi eraldisega ning mitmeaastase finantsraamistiku määruse artiklist 5, finantsmääruse artikli 15 lõikest 3 ja finantsmääruse artikli 15 lõikest 3 tulenevate assigneeringutega.

** Erivahendite summad sisaldavad 2027. aastal solidaarsus- ja hädaabireservi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, Brexitiga kohanemise reservi, Ukraina reservi, NGEU rahastamisvahendit ja paindlikkusinstrumenti. Järgnevate aastate puhul on arvesse võetud ainult paindlikkusinstrumendi ja Ukraina reservi täitmata kulukohustuste makseid, sealhulgas Ukraina toetuslaenu teenindamise kulu. Alljärgnevates tabelites sisalduvad erivahendite kasutuselevõtmisega seotud summad vastavates rubriikides.



Tabel 1.2. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustustega seotud maksed

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

2027

2028

2029

2030

2031

2032

2033

Kokku

1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

22,1

16,5

8,3

6,5

3,1

3,5

1,5

61,5

2. Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

81,8

69,0

57,9

53,4

5,1

0,9

0,4

268,5

2.1. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

64,7

66,5

56,6

52,7

5,0

0,7

0,3

246,5

2.2. Vastupanuvõime ja väärtused

17,1

2,5

1,4

0,7

0,1

0,2

0,1

22,0

3. Loodusvarad ja keskkond

61,4

17,9

13,8

2,4

2,4

0,4

0,2

98,5

3.1. Turuga seotud kulud ja otsetoetused

40,6

0,2

0,1

0,0

0,0

0,0

0,0

40,9

3.2. Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid

20,7

17,8

13,7

2,4

2,4

0,4

0,2

57,5

4. Ränne ja piirihaldus

3,8

2,8

1,6

1,0

0,7

1,9

0,8

12,6

5. Julgeolek ja kaitse

2,2

2,1

1,6

1,3

0,9

0,3

0,1

8,5

6. Naabrus ja maailm

16,0

12,7

11,1

6,3

3,4

2,8

1,2

53,4

7. Euroopa avalik haldus

13,7

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

13,7

Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest välja jäävad vahendid

7,6

0,6

0,3

0,0

0,0

0,0

0,0

8,4

Erivahendid

1,9

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

1,9

Kokku

210,3

121,7

94,5

70,9

15,6

9,8

4,2

527,0



Tabel 1.3. Maksed 2021. aastale eelnevate kulukohustuste täitmiseks

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

2027

2028

2029

2030

2031

2032

2033

Kokku

1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

0,7

0,5

0,2

0,2

0,1

0,2

0,1

2,1

2. Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,1

2.1. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

2.2. Vastupanuvõime ja väärtused

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,1

3. Loodusvarad ja keskkond

0,1

0,1

0,1

0,0

0,0

0,0

0,0

0,4

3.1. Turuga seotud kulud ja otsetoetused

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

3.2. Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid

0,1

0,1

0,1

0,0

0,0

0,0

0,0

0,4

4. Ränne ja piirihaldus

0,1

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,1

5. Julgeolek ja kaitse

0,0

0,1

0,0

0,0

0,0

0,0

0,0

0,1

6. Naabrus ja maailm

0,7

0,7

0,6

0,5

0,3

0,2

0,1

3,1

Kokku

1,7

1,4

0,9

0,8

0,4

0,5

0,2

5,9

Tabel 1.4. 2028.–2034. aasta kulukohustustega seotud maksed

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

2028

2029

2030

2031

2032

2033

2034

Kokku

1. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus, maapiirkondade ja merenduse jõukus ja julgeolek

108,0

122,6

150,8

150,7

157,8

144,3

130,3

964,6

2. Konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek

14,8

40,6

57,4

68,8

73,1

82,9

86,2

423,7

3. Globaalne Euroopa

4,8

9,9

14,6

19,6

24,8

28,9

32,3

134,8

4. Haldus

14,9

15,6

16,3

16,9

17,5

18,1

18,7

117,9

Kokku

142,6

188,7

239,0

256,0

273,2

274,1

267,5

1 641,0

Tabel 2. Kulukohustuste prognoositud vabastamine 2027–2034

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Lõpuleviimine

Mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027

Kokku

1. Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

1,1

1,3

2,4

2. Ühtekuuluvus, vastupidavus ja väärtused

1,7

1,3

2,9

2.1. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

1,6

0,4

2,0

2.2. Vastupanuvõime ja väärtused

0,1

0,9

0,9

3. Loodusvarad ja keskkond

2,3

1,2

3,5

3.1. Turuga seotud kulud ja otsetoetused

0,0

0,0

0,0

3.2. Muud loodusvarade ja keskkonnaprogrammid

2,3

1,2

3,5

4. Ränne ja piirihaldus

0,6

0,0

0,6

5. Julgeolek ja kaitse

0,1

0,0

0,1

6. Naabrus ja maailm

0,3

1,0

1,3

Kokku

6,0

4,9

10,9

Kulukohustustest vabastamise prognoosis ei eristata vabastatud kulukohustuste rahastamisallikaid.

Tabel 3. Täitmata kulukohustused 2027–2034

Allikas

Täitmata kulukohustused 2028. aasta alguses*

Kulukohustused 2028–2034

Maksed 2028–2034

Täitmata kulukohustused

2034. aasta lõpu seisuga

Mitmeaastane finantsraamistik

320,9

1984,9

1961,9

343,9

* Täitmata kulukohustused 2028. aasta alguses ei hõlma muudest rahastamisallikatest või tuludest saadud summasid ega hinnangulisi vabastatud kulukohustusi.


Tabel 4. ELi eelarve vahendite sissevoolu pikaajaline prognoos aastaks 2027 ja mitmeaastaseks finantsraamistikuks 2028–2034

VAHENDITE SISSEVOOL

2027*

2028

2029

2030

2031

2032

2033

2034

Kokku

Omavahendite ülemmäär protsentides ELi kogurahvatulust**

2,00 %

2,35 %

2,35 %

2,35 %

2,35 %

2,35 %

2,35 %

2,35 %

ei kohaldata

millest ajutine suurenemine NGEU jaoks

0,60 %

0,60 %

0,60 %

0,60 %

0,60 %

0,60 %

0,60 %

0,60 %

ei kohaldata

Omavahendite ülemmäär miljardites eurodes

A

403,8

493,0

511,4

530,1

548,0

566,1

584,2

602,3

ei kohaldata

millest ajutine suurenemine NGEU jaoks

A’

121,2

125,9

130,6

135,3

139,9

144,5

149,1

153,8

ei kohaldata

Omavahendite kogusumma

B

208,9

262,2

281,0

307,6

269,0

280,5

275,6

264,6

2149,4

millest NGEU kohustuste rahastamiseks mõeldud omavahendid

B’

9,9

24,0

24,0

24,0

24,0

24,0

24,0

24,0

millest

traditsiooniliste omavahendite netosumma***

25,0

34,5

35,7

36,8

38,0

39,2

40,4

41,6

291,3

Käibemaksupõhised omavahendid

26,0

26,6

27,5

28,3

29,2

30,1

31,0

31,9

230,4

Plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid

6,5

9,3

9,5

9,7

9,9

10,1

10,3

10,5

75,6

Euroopa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid (HKS1)

8,8

11,7

11,3

13,0

11,7

10,3

8,8

75,6

Elektroonikaromudel põhinevad omavahendid

16,2

16,5

16,7

16,9

17,1

17,3

17,4

118,0

Tubakaaktsiisi omavahend

13,0

12,7

12,4

12,8

12,5

12,2

12,7

88,3

Süsiniku piirimeetme (SPIM) põhised omavahendid

0,9

1,0

1,3

1,5

1,9

2,0

2,2

10,8

Euroopa ettevõtluse omavahend

7,4

7,5

7,5

7,6

7,7

7,8

7,9

53,3

Kogurahvatulul põhinevad omavahendid

151,4

145,5

159,1

183,7

140,1

150,3

144,4

131,6

1 205,9

Muud tulud (sh tasud ja Ühendkuningriigi esialgne osamakse, ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) tasu)

C

3,1

3,4

3,2

3,1

3,0

2,9

2,9

2,9

24,4

TULUD KOKKU

D=B+C

212,0

265,6

284,1

310,7

272,0

283,4

278,5

267,5

2 173,9

Omavahendite ülemmäära raames
kasutatav varu

A-B

194,9

230,7

230,4

222,5

279,0

285,6

308,5

337,8

ei kohaldata

millest varu NGEU ajutise suurendamise raames

A'- B’

111,2

101,9

106,6

111,3

115,9

120,5

125,1

129,8

ei kohaldata

* Vastab 2027. aasta eelarveprojekti arvnäitajatele, mis põhinevad 2020. aasta omavahendite otsusel.

** Omavahendite ülemmäär arvutatakse 2026. aasta kevade majandusprognoosi alusel EL 27 kogurahvatulu kohta.

*** Traditsiooniliste omavahendite puhul on arvestatud, et aastate 2028–2034 kogumiskuludena jätavad liikmesriigid endale 10 %.

(I)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (uuesti sõnastatud) (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024).

(II)

COM(2021)343, 30.6.2021. Tegemist on esimese sellise aruandega mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kohta.

(III)

Nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/765, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L, 2024/765, 29.2.2024).

(IV)

Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034 COM/2025/571 final, 16.7.2025.    

(V)

Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL, Euratom) 2020/2053 COM(2025) 574 final, 16.7.2025.

(VI)

ELT C66 I, 19.2.2019, lk 1.

(VII)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Mitmeaastase finantsraamistiku tehniline kohandus 2027. aastaks kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027) artikliga 4“, COM(2026) 299.

(VIII)

Euroopa Komisjoni eelarvestus eelarveaastaks 2027, SEK(2026) 250.

(IX)

Nõukogu 29. veebruari 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/765, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L, 2024/765, 29.2.2024).

(X)

Mitmeaastase finantsraamistiku määruse artikliga 5 on ette nähtud täiendavad eraldised kulukohustuste assigneeringuteks ja maksete assigneeringuteks eelnevalt kindlaksmääratud programmide loetelu puhul summa ulatuses, mis on võrdne teatavat tüüpi trahvidega.

(XI)

Finantsmääruse artikli 15 lõikes 3 on sätestatud, et kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad teadusprojektide vabastatud kulukohustuste summale, võib uuesti kättesaadavaks teha.

(XII)

Kui ei ole täpsustatud teisiti, on kõik summad käesolevas aruandes esitatud jooksevhindades.

(XIII)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: ELi eelarve vahendite sisse- ja väljavoolu pikaajaline prognoos (2026–2034), COM(2025) 573 final, 16.7.2025.

(XIV)

2026. aasta üldeelarve paranduseelarve projekt nr 2 „Tulude ajakohastamine (omavahendid) ja kulude kohandamine“. COM(2026) 460 final. 9.6.2026.

(XV)

Liikmesriigid otsustasid vahendeid otsetoetuste ja maaelu arengu vahel ümber paigutada. Tulemused on esitatud komisjoni 1. detsembri 2025. aasta delegeeritud määruses (EL) 2026/1, millega muudetakse määrust (EL) 2021/2115.

(XVI)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. veebruari 2026. aasta määrus (EL) 2026/467,millega rakendatakse tõhustatud koostööd Ukraina toetuslaenu andmiseks aastatel 2026 ja 2027.

(XVII)

See summa ei hõlma vabastatud kulukohustusi ega makseid muudest rahastamisallikatest, näiteks sihtotstarbelisest tulust.

(XVIII)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ

(XIX)

Kõik Ühendkuningriigi osamakse komponendid on sätestatud väljaastumislepingu artiklis 148. Prognoos hõlmab ainult neid komponente, mille summasid on võimalik praeguses etapis kindlaks määrata, nimelt Ühendkuningriigi esialgset osamakset nende maksete rahastamiseks, mis tulenevad vastavalt väljaastumislepingu artiklile 140 Ühendkuningriigi 2021. aastale eelnevatest täitmata kulukohustustest ja artikli 142 lõikes 5 täpsustatud pensionikohustustest, ning summasid, mille liit võlgneb Ühendkuningriigile artikli 145 „Euroopa Söe- ja Teraseühendus“ ja artikli 146 „Liidu investeeringud Euroopa investeerimisfondis“ alusel.