<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-389/19 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0389</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:874">EU:C:2020:874</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>22</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>22</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Tanchevi ettepanek – Kohtuasi C‑389/19 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Evgeni Tanchev</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20201029">29. oktoobril 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑389/19 P</P><P>Euroopa Komisjon</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Rootsi Kuningriik</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH-määrus)</KEYWORD><KEYWORD>Artiklid 56, 58 ja 60</KEYWORD><KEYWORD>Autoriseerimine</KEYWORD><KEYWORD>Väga ohtlikud ained</KEYWORD><KEYWORD>Komisjoni otsus pliisulfokromaatkollase ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunase teatud kasutusalade autoriseerimise kohta</KEYWORD><KEYWORD>Sobivate alternatiivide puudumise hindamine</KEYWORD><KEYWORD>Tühistamishagi</KEYWORD><KEYWORD>Tagajärgede kehtima jätmine</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas apellatsioonimenetluses palub Euroopa Komisjon Euroopa Kohtul tühistada <DATE ISO="20190307">7. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rootsi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑837/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:144">EU:T:2019:144</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), millega Üldkohus tühistas komisjoni <DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> rakendusotsuse C(2016) 5644 final pliisulfokromaatkollase ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunase teatud kasutusalade autoriseerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja jättis rahuldamata komisjoni taotluse jätta selle otsuse tagajärjed kehtima seni, kuni see on asendatud uue otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061218">18. detsembri 2006. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="396" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 396, lk 1</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>REACH-määrus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>), on kehtestatud väga ohtlike ainete autoriseerimise kord seoses nendest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevate ohtudega. Üldiselt on selle korra kohaselt nii, et kui niisugune aine on kantud selle määruse XIV lisasse, ei saa seda pärast teatavat kuupäeva kasutada ega turule viia, välja arvatud juhul, kui komisjon on andnud konkreetse autoriseeringu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Niisiis annab käesolev kohtuasi Euroopa Kohtule võimaluse esimest korda otsustada, millistel tingimustel võib komisjon REACH-määruse artikli 60 alusel autoriseerida sama määruse XIV lisas loetletud väga ohtliku aine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Kohtu menetluses on veel üks kohtuasi, kus on tekkinud samalaadsed, ehkki mitte täiesti samasugused küsimused, mis eelkõige puudutavad komisjoni hinnangut alternatiividele kontekstis, kus ta jättis läbi vaatamata autoriseerimisotsuse peale esitatud vaide: vt kohtuasi ClientEarth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, C‑458/19 P (vt samuti käesoleva ettepaneku punktid 92 ja 93). Samuti on Üldkohtu menetluses hagi seoses sellega, et komisjon jättis rahuldamata vaidlusaluse otsuse läbivaatamise taotluse: vt kohtuasi ClientEarth jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, T‑436/17.</P></NOTE> Käesoleva kohtuasja põhiküsimus puudutab komisjoni läbi viidud hindamist sobivate alternatiivide puudumise kohta, mis on üks REACH-määruse artikli 60 lõike 4<?PAGE NO="2"?> alusel autoriseeringu andmise peamine tingimus. Kui Euroopa Kohus peaks jätma vaidlusaluse otsuse tühistamise muutmata, tekib käesolevas asjas ka seni käsitlemata küsimus, kas selle otsuse tagajärjed tuleb jätta kehtima seni, kuni komisjon teeb uue otsuse, võttes arvesse REACH-määruse artiklites 56 ja 58 sätestatud üleminekueeskirju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>REACH-määruse VII jaotises <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Autoriseerimine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> on 1. peatükk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Autoriseeringu nõue<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> ja 2. peatükk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Autoriseeringu andmine<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>. 1. peatükk hõlmab muu hulgas artikleid 56 ja 58. 2. peatükk sisaldab muu hulgas artiklit 60.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>REACH-määruse artiklis 56 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Üldsätted<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="056.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tootja, importija või allkasutaja ei vii ainet kasutamiseks turule ega kasuta seda ise, kui see aine on kantud XIV lisasse, välja arvatud järgmistel juhtudel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>aine või segu või toote koostises esineva aine selline kasutusala, milleks ainet turule viiakse või milleks ta ise ainet kasutab, on autoriseeritud vastavalt artiklitele 60–64, või</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis i osutatud kuupäev on saabunud ja kuigi taotlus esitati 18 kuud enne seda kuupäeva, pole otsust autoriseerimise kohta veel vastu võetud, […]</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>REACH-määruse artiklis 58 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Ainete kandmine XIV lisasse<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="058.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui võetakse vastu otsus kanda XIV lisasse artiklis 57 nimetatud ained, tehakse nimetatud otsus artikli 133 lõikes 4 sätestatud korras. Otsus sisaldab iga aine kohta järgmist:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>üleminekukord:</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>kuupäev(ad), alates millest on aine turuleviimine ja kasutamine keelatud, välja arvatud juhul, kui selleks on antud autoriseering (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>sulgemiskuupäev<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>), mille puhul tuleks arvestada vastava kasutusala jaoks kindlaks määratud tootmistsüklit, kui see on asjakohane;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>kuupäev või kuupäevad vähemalt 18 kuud enne sulgemiskuupäeva(sid), mis ajaks peavad taotlused olema laekunud, kui taotleja soovib jätkata aine kasutamist või viia aine turule teatavateks kasutusaladeks pärast sulgemiskuupäeva(sid); selline kasutamise jätkumine on lubatud pärast sulgemiskuupäeva, kuni võetakse vastu otsus autoriseeringu andmise kohta;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikli 60 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Autoriseeringu andmine<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> lõigetes 4 ja 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="060.004"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui autoriseeringut ei saa anda lõike 2 alusel või lõikes 3 nimetatud ainetele, võib autoriseeringu anda ainult juhul, kui tõendatakse, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid, ning puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Vastav otsus võetakse vastu artikli 64 lõike 4 punktides a ja b viidatud riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi arvestades ning pärast kõikide järgmiste asjaolude arvesse võtmist:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>aine kasutamisest tulenev risk, sealhulgas kavandatavate riskijuhtimismeetmete asjakohasus ja tõhusus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>taotleja või muu huvitatud isiku poolt tõendatud sotsiaal-majanduslik kasu, mis tuleneb aine kasutamisest, ja autoriseeringu andmisest keeldumise sotsiaal-majanduslikud mõjud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>taotleja poolt artikli 62 lõike 4 punkti e alusel esitatud alternatiivsete ainete või taotleja poolt artikli 62 lõike 4 punkti f alusel esitatud mis tahes asendamisplaani analüüs ning artikli 64 lõike 2 alusel esitatud mis tahes kolmanda isiku panused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>olemasolev teave mis tahes alternatiivsete ainete või tehnoloogiate põhjustatud riskidest inimeste tervisele või keskkonnale.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="060.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA><P>Sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kättesaadavust hinnates võtab komisjon arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas järgmisi:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kas, võttes arvesse riskijuhtimismeetmete asjakohasust ja tõhusust, vähenevad alternatiivsetele ainetele ülemineku tulemusena üldised riskid inimeste tervisele ja keskkonnale;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>alternatiivide tehnilist ja majanduslikku teostatavust taotleja jaoks.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuvaidluse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Menetluse tausta, nagu seda on kirjeldatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 1–30, võib käesolevas asjas kokku võtta järgmiselt. REACH-määruse ja autoriseerimiskorra kohta (A jagu) tuleb teha mõningad sissejuhatavad märkused, enne kui asun Üldkohtu menetluseni viinud sündmuste juurde (B jagu).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">REACH-määrus ja autoriseerimise kord</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>REACH-määrus on peamine liidus kemikaalide reguleerimist käsitlev õigusakt. Nagu Euroopa Kohus on märkinud, on REACH-määruse eesmärk vastavalt artikli 1 lõikele 1 tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase, kaasa arvatud ohtlike ainete hindamise alternatiivsete meetodite edendamine, ning samuti ainete vaba ringlus siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt nt <DATE ISO="20170315">15. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Polynt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. kemikaaliamet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑323/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:207">EU:C:2017:207</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Eelkõige, nagu on muu hulgas selgitatud REACH-määruse põhjendustes 69 ja 70, on selles määruses pööratud erilist tähelepanu väga ohtlikele ainetele. Nii kehtib nende ainete suhtes REACH-määruse VII jaotises ette nähtud autoriseerimise kord. Sama määruse artiklis 55 on märgitud, et selle korra eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt nt <DATE ISO="20171025">25. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PPG ja SNF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. kemikaaliamet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑650/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:802">EU:C:2017:802</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Autoriseerimise kord koosneb kolmest etapist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Üksikasjalikku käsitlust vt nt Herbatschek, N. jt, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>The REACH Programmes and Procedures<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, – Bergkamp, L. (toim), <HT TYPE="ITALIC">The European Union REACH Regulation for Chemicals: Law and Practice</HT>, Oxford University Press, 2013, lk 83–170, lk 133–146.</P></NOTE> Esimene etapp on väga ohtlike ainete määratlemise menetlus REACH-määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumide alusel. Teine etapp on nende ainete kandmine autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu selle määruse XIV lisas. Kolmas etapp – millesse kuuluvad käesoleva juhtumi asjaolud – puudutab menetlust, mis vajaduse korral viib väga ohtlikule ainele autoriseeringu andmiseni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt nt <DATE ISO="20171025">25. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PPG ja SNF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. kemikaaliamet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑650/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:802">EU:C:2017:802</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Seetõttu, nagu on sätestatud REACH-määruse artiklites 56 ja 58, ei saa tootjad, importijad või allkasutajad pärast kindlaksmääratud kuupäeva (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>sulgemiskuupäev<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) kasutada ega turule viia väga ohtlikke aineid, mis on kantud selle määruse XIV lisasse, välja arvatud juhul, kui kasutusala on autoriseeritud või kui kohaldatakse teatavaid piiranguid, sealhulgas juhul, kui autoriseeringutaotlus on esitatud enne aine kohta märgitud taotluse esitamise tähtaega, kuid komisjon ei ole veel otsust teinud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt REACH-määrus, artikli 56 lõike 1 punktid a ja d ning artikli 58 lõike 1 punkti c alapunkt ii.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Tootjad ja importijad võivad esitada autoriseeringutaotluse aine turuleviimiseks, omakasutuseks ja aine kasutamiseks nende allkasutajate poolt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt REACH-määrus, artikli 56 lõike 1 punkt e ja lõige 2 ning artikli 62 lõiked 2 ja 3.</P></NOTE> Ehkki need taotlused esitatakse Euroopa Kemikaaliametile (ECHA; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>kemikaaliamet<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt REACH-määrus, artikli 62 lõige 1.</P></NOTE> mis on asutatud selle määrusega, et hõlbustada selle sätete haldamist, teeb otsuse komisjon.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt REACH-määrus, artikli 60 lõige 1.</P></NOTE> Autoriseeringu andmise otsustes näidatakse muu hulgas hõlmatud kasutusala(d), autoriseeringu läbivaatamistähtaeg ja autoriseeringu tingimused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt REACH-määrus, artikli 60 lõiked 8 ja 9 ning artikkel 61; põhjendus 72.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>On oluline, et REACH-määruse artikliga 60 on ette nähtud kaks võimalust, kuidas komisjon saab anda autoriseeringu: esiteks piisav ohje vastavalt REACH-määruse artikli 60 lõikele 2, mis tähendab, et aine kasutamisest tulenev risk on piisavalt ohjatud, ja teiseks REACH-määruse artikli 60 lõikega 4 ette nähtud sotsiaal-majanduslik võimalus, mis eeldab, et on täidetud kaks kumuleeruvat tingimust, nimelt i) et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid ja ii) et puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt samuti REACH-määrus, põhjendused 22 ja 69.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikli 60 lõike 4 kohaselt tuleb komisjonil teha otsus pärast seda, kui ta on menetluse käigus võtnud arvesse mitut aspekti, sealhulgas eelkõige taotleja esitatud alternatiivsete ainete analüüsi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>REACH-määruse artikli 62 lõike 4 punkti e kohaselt peab autoriseeringutaotlus sisaldama muu hulgas alternatiive käsitlevat analüüsi, milles kaalutakse nendega seotud riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.</P></NOTE> ning kolmandate isikute esitatud seisukohti, samuti riskihindamise komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi. REACH-määruse artikli 60 lõikes 5 on lisaks sätestatud, et sobivate alternatiivide kättesaadavust hinnates võtab komisjon arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas esiteks seda, kas alternatiivsetele ainetele ülemineku tulemusena vähenevad üldised riskid inimeste tervisele ja keskkonnale, ning teiseks alternatiivide tehnilist ja majanduslikku teostatavust taotleja jaoks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Sellega seoses teeb komisjon otsuse REACH-määruse artiklis 64 ette nähtud menetluse kohaselt. Muu hulgas tähendab see sama määruse artikli 64 lõike 2 kohaselt avalikku konsultatsiooni, mis annab kolmandatele isikutele võimaluse esitada teavet alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta. REACH-määruse artikli 64 lõigete 3 ja 4 kohaselt peavad riskihindamise komitee (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>RHK<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>SMAK<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>), mis on kemikaaliameti üksused mitmesuguste ülesannete täitmiseks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt eelkõige REACH-määrus, artikli 76 lõike 1 punktid c ja d, artikli 77 lõige 3 ja artikkel 85.</P></NOTE> esitama oma arvamused taotluse asjakohaste aspektide kohta, mille hulka kuulub SMAKi puhul alternatiivide olemasolu. REACH-määruse artikli 64 lõike 8 kohaselt koostab komisjon otsuse eelnõu kolme kuu jooksul alates nende arvamuste saamisest ja teeb lõpliku otsuse vastavalt kohaldatavale komiteemenetlusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt samuti REACH-määrus, põhjendus 83.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Üldkohtu menetluseni viinud sündmused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Pliisulfokromaatkollane (C.I. Pigment Yellow 34) ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunane (C. I. Pigment Red 104) (koos edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kõnealused ained<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) on plii ja kroom VI sisaldusega ained. Vastupidavuse, heleda värvi ja sära tõttu kasutatakse neid aineid eelkõige lakkides ja värvides (näiteks rauast ja terasest sildade ja konstruktsioonide puhul), siltidel (näiteks hoiatusmärkidel) ja kollase teemärgistuse jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Määrusega nr 125/2012<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt komisjoni <DATE ISO="20120214">14. veebruari 2012. aasta</DATE> määrus (EL) nr 125/2012, millega muudetakse määruse nr 1907/2006 XIV lisa (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="041" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 41, lk 1</REF.DOC.OJ>), põhjendused 6 ja 7; lisa, kanded nr 11 ja 12.</P></NOTE> kanti kõnealused ained REACH-määruse XIV lisas väga ohtlike ainete loetellu kui kantserogeensed ja inimestele reproduktiivtoksilised ained. Seetõttu oli nende kasutamiseks ja turuleviimiseks pärast 21. maid 2015 (sulgemiskuupäev) vaja autoriseeringut ning taotluse esitamise tähtaeg oli <DATE ISO="20131121">21. november 2013</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>DCC Maastricht BV (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>DCC Maastricht<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>taotleja<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Nagu on märgitud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 5, on DCC Maastricht kõnealuste ainete liiduvälise (Kanadas asuva) tootja ainus esindaja REACH-määruse artikli 8 tähenduses, mistõttu ta esindab seda tootjat tema ainete registreerimisel selle määruse kohaselt.</P></NOTE> kes tarnib kõnealuseid aineid ligikaudu sajale allkasutajale liidus, esitas <DATE ISO="20131119">19. novembril 2013</DATE> autoriseeringutaotluse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>autoriseeringutaotlus<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>), et viia need ained turule järgmiseks kuueks kasutusalaks, mis on mõlema aine puhul identsed:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>pigmentpulbri jaotamine ja selle segamine tööstuskeskkonnas sellistesse lahustipõhistesse värvidesse, mis ei ole mõeldud kasutamiseks tarbijale (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>kasutusala 1<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>);</P></ITEM><ITEM><P>värvide tööstuslik kasutamine metallpindadel (nt masinatel, sõidukitel, konstruktsioonidel, siltidel, teetähistel, rullmaterjali kattekihil jne) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>kasutusala 2<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>);</P></ITEM><ITEM><P>värvide kutsealane (mitte tarbijatele mõeldud) kasutamine metallpindadel (nt masinatel, sõidukitel, konstruktsioonidel, siltidel, teetähistel jne) või teemärgistuse paigaldamiseks (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>kasutusala 3<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>);</P></ITEM><ITEM><P>pigmentpulbri jaotamine ja selle segamine tööstuskeskkonnas vedelatesse või tahketesse eelsegudesse, millega värvitakse selliseid plast‑ või plastifitseeritud tooteid, mis ei ole mõeldud kasutamiseks tarbijale (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kasutusala 4<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>);</P></ITEM><ITEM><P>selliste tahkete või vedelate pigmenti sisaldavate värvi eelsegude ja ‑ühendite tööstuslik kasutamine, millega värvitakse plast‑ või plastifitseeritud tooteid, mis ei ole mõeldud kasutamiseks tarbijale (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>kasutusala 5<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>);</P></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><P>tahkete või vedelate pigmenti sisaldavate värvi eelsegude ja ‑ühendite kutsealane kasutamine teemärgistuse paigaldamiseks kuumsulatusmeetodil (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>kasutusala 6<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>).</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikli 64 lõike 2 kohaselt korraldatud avaliku konsultatsiooni käigus esitasid kõnealuste ainete tootjad, allkasutajad, tööstusharu organisatsioonid, liikmesriigid ja valitsusvälised organisatsioonid oma arvamuse autoriseeringutaotluse kohta. Muu hulgas märkisid need allkasutajad, et võimalikel alternatiivsetel ainetel ei ole samu eeliseid ja need on enamasti palju kallimad. Seevastu värvi‑ ja pinnakattevahendite tööstuse esindajad märkisid, et on olemas ohutumaid ja sobivaid alternatiivseid ained, mida saab mõistliku hinna eest kasutada. DCC Maastricht vastas, et mitu ettevõtjat vajavad kõnealuseid aineid selleks, et valmistada konkreetseid tooteid teatavateks n‑ö nišikasutusaladeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>RHK ja SMAK võtsid <DATE ISO="20141211">11. detsembril 2014</DATE> vastu 12 konsolideeritud arvamust kõnealuse kahe aine iga kuue kasutusala kohta. SMAK kinnitas oma arvamustes, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>et <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> näi olevat olemas taotleja jaoks tehnilise ja majandusliku teostatavuse seisukohalt sobivaid alternatiive<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Koosolekutel, mis peeti <DATE ISO="20150707">7.</DATE> ja <DATE ISO="20150708">8. juulil 2015</DATE>, <DATE ISO="20150922">22.</DATE> ja <DATE ISO="20150923">23. septembril 2015</DATE>, <DATE ISO="20160203">3.</DATE> ja <DATE ISO="20160204">4. veebruaril 2016</DATE> ning <DATE ISO="20160706">6.</DATE> ja <DATE ISO="20160707">7. juulil 2016</DATE>, vaadati autoriseeringutaotlus läbi REACH-määruse artikli 133 kohaselt moodustatud komiteemenetluse komitees (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>REACH-komitee<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>). Muu hulgas märkisid kaks liikmesriiki ja Norra Kuningriik, et kõnealuseid aineid ei kasutata kollases teemärgistuses ning ühes nendest liikmesriikidest keelati see kasutusala 20 aastat tagasi. Lõpuks esitas REACH-komitee komisjoni otsuse eelnõu kohta positiivse arvamuse; 23 liikmesriiki hääletasid poolt, samas kui kolm liikmesriiki, nende seas Rootsi Kuningriik hääletasid vastu ja kaks liikmesriiki hoidusid hääletamast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Komisjon võttis vaidlusaluse otsuse vastu <DATE ISO="20160907">7. septembril 2016</DATE>. Selle otsusega andis ta DCC Maastrichtile REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel autoriseeringu kõnealuste ainete kasutamiseks kuuel taotletud kasutusalal teatavatel tingimustel ja teatavate piirangutega (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>autoriseering<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse otsuse põhjendustes 8 ja 9 märkis komisjon, et kuna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>kõikide […] kasutusalade jaoks tehniliselt teostatavate alternatiivide puudumist on raske üheselt tuvastada<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, siis tuleb autoriseering läbi vaadata varem, kui seda soovitab SMAK. Samuti märkis ta selle otsuse põhjenduses 9, et uuest arvamuste vahetusest liikmesriikidega ilmnes, et kõnealuste ainete kasutamine teemärgistuse sektoris on mõnes liikmesriigis asendatud või keelatud, teistes aga mitte. Seega oli komisjoni arvates asjakohane määrata kasutusalade 1, 2, 4 ja 5 osas läbivaatamistähtaeg 12 aasta asemel 7 aastale ning kasutusalade 3 ja 6 osas 7 aasta asemel 4 aastale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse otsuse põhjenduses 12 märkis komisjon:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>Võttes arvesse, et kõikide taotluses nimetatud kasutusalade jaoks tehniliselt teostatavate alternatiivide puudumist on raske üheselt tuvastada, tuleb autoriseeritud kasutusalasid veelgi täpsustada, mis puudutab [pigmentide] eelsegudelt, pigmente sisaldavatelt värvidelt ja eelühenditelt ning neid sisaldavatelt toodetelt tehniliselt nõutavaid toimivusomadusi – omadused, mis tulenevad nendest kahest ainest ja mida ei saa saavutada mingite teiste sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega. Autoriseeringu peab seega allutama tingimusele, et autoriseeringu valdaja esitab allkasutajate jaoks alternatiivide kohasuse ja olemasolu kohta aruande ja selle alusel täpsustab autoriseeritud kasutusalade kirjeldusi. […]<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse otsuse artikli 1 lõigetes 1 ja 2 andis komisjon autoriseeringu kõnealuste ainete kuuele taotletud kasutusalale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>tingimusel, et [kõnealuseid] aineid sisaldavate pigmendi eelsegude, värvide ja värvi eelühendite või neid sisaldavate valmistoodete toimivus on funktsionaalsuse, värvi intensiivsuse, läbipaistmatuse (katvus), segunevuse, ilmastikukindluse, kuumusstabiilsuse või mitteleostuvuse või nende kombinatsiooni seisukohast tehniliselt teostatav üksnes nimetatud ainete kasutamisel ning see toimivus on vajalik ette nähtud kasutuseks<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse otsuse artikli 1 lõike 3 punktis d on autoriseering allutatud tingimusele, et autoriseeringu valdaja allkasutajad peavad andma kemikaaliametile hiljemalt <DATE ISO="20170630">30. juunil 2017</DATE> teavet nende kasutusalade alternatiivide sobivuse ja olemasolu seisu kohta, põhjendades üksikasjalikult vajadust kõnealuseid aineid kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse otsuse artikli 1 lõike 3 punkti e kohaselt on autoriseering allutatud tingimusele, et autoriseeringu valdaja esitab komisjonile hiljemalt <DATE ISO="20171231">31. detsembril 2017</DATE> aruande selle otsuse artikli 1 lõike 3 punktis d nimetatud asjaolude kohta. Autoriseeringu valdaja on kohustatud autoriseeritud kasutusalade kirjeldusi oma aruandes täpsustama alternatiive puudutava teabe alusel, mille on esitanud allkasutajad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Lõpuks peavad allkasutajad vaidlusaluse otsuse artikli 3 punkti b kohaselt liikmesriigi asjaomase pädeva asutuse palvel põhjendama, miks on artikli 1 lõigete 1 ja 2 tingimused kohaldatavad ja miks on toimivusparameetrid kavandatava kasutusala jaoks vajalikud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Rootsi Kuningriik esitas <DATE ISO="20161128">28. novembril 2016</DATE> Üldkohtule hagi vaidlusaluse otsuse tühistamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Komisjon palus jätta hagi rahuldamata. Ühtlasi palus ta Üldkohtul jätta vaidlusaluse otsuse tühistamise korral selle tagajärjed kehtima seni, kuni see on asendatud uue otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Üldkohtu viienda koja presidendi <DATE ISO="20170324">24. märtsi</DATE> ja <DATE ISO="20170503">3. mai 2017. aasta</DATE> otsustega anti Taani Kuningriigile, Soome Vabariigile ja Euroopa Parlamendile luba astuda menetlusse Rootsi Kuningriigi nõuete toetuseks. Peale selle anti <DATE ISO="20170720">20. juuli 2017. aasta</DATE> määrusega kemikaaliametile luba astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuses nõustus Üldkohus Rootsi Kuningriigi esimese väite teise osaga, mille kohaselt rikkus komisjon REACH-määruse artikli 60 lõiget 4, kui ta andis autoriseeringu, ilma et oleks nõuetekohaselt tuvastanud, et taotletud kasutusalade jaoks sobivaid kõnealuste ainete alternatiive ei ole olemas, ning tühistas vaidlusaluse otsuse (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 57–106).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Üldkohus ei pidanud vajalikuks analüüsida teisi selles kohtuasjas esitatud argumente ja väiteid (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 46, 47 ja 106).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Üldkohus jättis rahuldamata ka komisjoni taotluse jätta vaidlusaluse otsuse tagajärjed kehtima seni, kuni see on asendatud uue otsusega (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 107–112).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Käesolevas, <DATE ISO="20190520">20. mail 2019</DATE> esitatud apellatsioonkaebuses palub komisjon Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus, jätta Rootsi Kuningriigi hagi rahuldamata ja mõista kohtukulud välja Rootsi Kuningriigilt. Teise võimalusena palub komisjon Euroopa Kohtul saata asi tagasi Üldkohtule uuesti läbivaatamiseks, otsustada esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulud edaspidi ning jätta vaidlusaluse otsuse tagajärjed kehtima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Kemikaaliamet, kes astus esimeses kohtuastmes menetlusse komisjoni toetuseks, toetab komisjoni nõudeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Rootsi Kuningriik palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista kohtukulud välja komisjonilt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik, Soome Vabariik ja parlament, kes astusid esimeses kohtuastmes menetlusse Rootsi Kuningriigi toetuseks, toetavad Rootsi Kuningriigi nõudeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu asepresident rahuldas <DATE ISO="20191121">21. novembri 2019. aasta</DATE> määrusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑389/19 P‑R</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1007">EU:C:2019:1007</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Vt samuti käesoleva ettepaneku 35. joonealune märkus ja sellega kaasnev tekst.</P></NOTE> komisjoni ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, peatamaks vaidlustatud kohtuotsuse täitmine kuni selle kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse lahendamiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT><DATE ISO="20200707">7. juulil 2020</DATE> peeti kohtuistung, millel Taani Kuningriik, Rootsi Kuningriik, parlament, komisjon ja kemikaaliamet esitasid suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Komisjon on esitanud apellatsioonkaebuses neli väidet. Esimene väide põhineb sellel, et on ebaõigesti hinnatud tõendamiskoormist seoses sobivate alternatiivide puudumisega REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses. Teine väide põhineb sellel, et ei ole arvesse võetud komisjoni kaalutlusõigust kehtestada REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel alternatiivide tehnilise teostatavuse null-lävi. Kolmas väide põhineb sellel, et on vääralt kohaldatud REACH-määruse artikli 60 lõiget 4 seoses autoriseeringu osalise ulatuse ja tingimustega vaidlusaluses otsuses. Neljas väide põhineb sellel, et on vääralt hinnatud vaidlusaluse otsuse tagajärgede kehtima jätmise taotlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Järgmiselt kirjeldatud põhjendustel olen seisukohal, et apellatsioonkaebuse esimene, teine ja kolmas väide ei ole põhjendatud, neljas väide aga on põhjendatud. Nendel asjaoludel asun seisukohale, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 tuleb tühistada ning Euroopa Kohus peaks jätma vaidlusaluse otsuse tagajärjed kehtima, kuni see asendatakse uue otsusega.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse esimene väide (seoses sobivate alternatiivide puudumise korral kohaldatava tõendamiskoormisega)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumentide kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esimeses väites väidab komisjon, keda üldiselt toetab kemikaaliamet, sisuliselt, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79, 81, 85, 86, 90 ja 101 rikkus Üldkohus ilmselgelt õigusnormi seoses tõendamiskoormisega, mis on kohaldatav sobivate alternatiivide puudumise korral vastavalt REACH-määruse artikli 60 lõikele 4.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Esiteks väidab komisjon, et Üldkohus rakendas võimatut tõendamiskoormist, nõudes, et autoriseeringu taotleja ja komisjon välistaksid igasuguse teadusliku ebakindluse tõendamaks, et puuduvad sobivad alternatiivid REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses. Tema arvates eeldab alternatiivide hindamine teaduslikku hindamist, mida iseloomustab märkimisväärne ebakindlus, mistõttu on juhul, kui kogu selline ebakindlus tuleb välistada, tegu <HT TYPE="ITALIC">probatio diabolica</HT>’ga (s.o õigusliku nõudega esitada tõendid, mida on võimatu hankida).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Teiseks kritiseerib komisjon Üldkohtu järeldust, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise kuupäeval püsis sobivate alternatiivide puudumise küsimuses märkimisväärne ebakindlus. Tema väitel nähtus tõenditest, sealhulgas ebakindlusest, et alternatiivid ei saavutanud sama tehnilise toimivuse taset kui kõnealused ained. Seetõttu oli tal tehnilise toimivuse vähenemise null-läve kohaldamise põhjal õigus järeldada, et alternatiivid ei ole tehniliselt teostatavad ja on seega autoriseeritavatel kasutusaladel sobimatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Sellega seoses toonitas komisjon kohtuistungil, et tema argument alternatiivide tehnilise teostatavuse null-läve kohta on vastuvõetav, sest see kujutab endast õigusküsimust, mis on seotud komisjoni hinnangu andmisega alternatiividele REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses, ning see ei ole uus argument, sest ta on selle esitanud muu hulgas oma kirjalikes seisukohtades Üldkohtu menetluses. Samuti väidab ta, et tema apellatsioonkaebus Üldkohtu järelduste peale muudab vajalikuks selle argumendi üksikasjalikuma põhjendamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Rootsi Kuningriik, keda toetavad Taani Kuningriik ja parlament, märgib, et esimene väide on vastuvõetamatu. Rootsi Kuningriik väidab, et komisjoni poolt alternatiivide tehnilise teostatavuse suhtes null-läve kohaldamine on uus argument, mida ei ole Üldkohtu menetluses esitatud ja mida Euroopa Kohus ei saa seega apellatsioonimenetluses arvesse võtta. Taani Kuningriigi ja parlamendi arvates on see väide seotud Üldkohtu hinnangutega faktiliste asjaolude kohta, mida Euroopa Kohus ei saa apellatsioonimenetluses kontrollida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Peale selle väidab Rootsi Kuningriik, keda toetavad Taani Kuningriik, Soome Vabariik ja parlament, et apellatsioonkaebuse esimene väide ei ole põhjendatud. Nad on seisukohal, et Üldkohus ei rakendanud seoses sobivate alternatiivide puudumise hindamisega võimatut tõendamiskoormist ning et komisjoni väited põhinevad vääral arusaamal vaidlustatud kohtuotsusest. Rootsi Kuningriik seab vaidluse alla ka selle, et komisjon kohaldas alternatiivide tehnilise teostatavuse suhtes null-läve, sest see ei nähtu vaidlusalusest otsusest ega muudest kohtu toimikus olevatest dokumentidest ega ole vastavuses REACH-määruse artikli 60 lõikega 4. Põhjus on eelkõige selles, et seal ei ole arvesse võetud, et tehniline toimivus peab olema vajalik konkreetse funktsiooni täitmiseks kasutusalal, mille jaoks autoriseeringut taotletakse. Niisiis muudab see sisutühjaks nõude seoses alternatiivide puudumisega, kuna ühelgi ainel ei ole täpselt samasuguseid tehnilisi omadusi nagu teisel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang apellatsioonkaebuse esimese väite kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Esiteks on Taani Kuningriik ja parlament sisuliselt seadnud vaidluse alla apellatsioonkaebuse esimese väite vastuvõetavuse, sest see on seotud sellega, kuidas Üldkohus hindas faktilisi asjaolusid ja tõendeid, mille põhjal ta leidis, et komisjon ei ole nõuetekohaselt tuvastanud sobivate alternatiivide puudumist vastavalt REACH-määruse artikli 60 lõikele 4. Kuna ei ole väidetud, et faktilisi asjaolusid ja tõendeid oleks moonutatud, ei saa Euroopa Kohus seda hinnangut apellatsioonimenetluses kontrollida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa see väide vastuvõetamatuse kohta olla tulemuslik. Küsimus, kas Üldkohus eksis seoses REACH-määruse artikli 60 lõike 4 kohaselt sobivate alternatiivide puudumise suhtes kohaldatava tõendamiskoormisega, puudutab seda, kas Üldkohus on võtnud faktiliste asjaolude ja tõendite hindamisel aluseks õige õigusliku standardi, ja see on õigusküsimus, mida Euroopa Kohus saab apellatsioonimenetluses kontrollida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt sellega seoses <DATE ISO="20111025">25. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Solvay <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑109/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:686">EU:C:2011:686</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20111025">25. oktoobri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Solvay <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑110/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:687">EU:C:2011:687</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); vt samuti kohtujurist Jääskineni ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Taani <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑417/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:286">EU:C:2014:286</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Peale selle puudutab küsimus, kas Üldkohus sai talle esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite põhjal õigesti järeldada, et komisjon eksis hinnangu andmisel sobivate alternatiivide puudumise kohta vastavalt REACH-määruse artikli 60 lõikele 4, juhtumi faktiliste asjaolude õiguslikku kvalifitseerimist, mida Euroopa Kohus on pädev apellatsioonimenetluses kontrollima.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt nt <DATE ISO="20180725">25. juuli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑128/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:591">EU:C:2018:591</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Teiseks ei ole Rootsi Kuningriigi arvates vastuvõetav apellatsioonkaebuse esimene väide, mis puudutab komisjoni väiteid alternatiivide tehnilise teostatavuse suhtes null-läve kohaldamise kohta, kuna see on uus argument, mida Üldkohtu menetluses ei esitatud ja mida Euroopa Kohus ei saa seetõttu apellatsioonimenetluses kaaluda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa ka see vastuvõetamatuse vastuväide olla tulemuslik. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse raames väited, mis on tekkinud vaidlustatud kohtuotsuse enese pinnalt ja mille eesmärk on selle kohtuotsuse põhjendatust õiguslikult kritiseerida,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt nt <DATE ISO="20180906">6. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tšehhi Vabariik <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑4/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:678">EU:C:2018:678</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> nagu käesoleval juhul. Oma argumendiga alternatiivide tehnilise teostatavuse suhtes null-läve kohaldamise kohta soovib komisjon tõendada, et sel põhjusel ei esinenud märkimisväärset ebakindlust seoses alternatiivide olemasoluga ning et ta hindas seda nõuet nõuetekohaselt REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel. Seega on selle argumendi eesmärk seada kahtluse alla, kas Üldkohus kohaldas vaidlustatud kohtuotsuses seda sätet õiguslikult õigesti. Pealegi esitas komisjon selle argumendi Üldkohtule esitatud menetlusdokumentides eelkõige seoses Rootsi Kuningriigi esimese väite teise osaga, mille alusel Üldkohus vaidlusaluse otsuse tühistas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Seega ma leian, et apellatsioonkaebuse esimene väide on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sisu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esimeses väites märgib komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta rakendas REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel võimatut tõendamiskoormist, nõudes, et autoriseeringu taotleja ja komisjon välistaksid igasuguse sisulise ebakindluse selles, et sobivad alternatiivid puuduvad. Sellega seoses väidab ta, et kuna ta kohaldas alternatiivide tehnilise teostatavuse suhtes null-läve, ei olnud selles, kuidas ta sobivaid alternatiive hindas, vaidlusaluse otsuse tegemise ajal märkimisväärset ebakindlust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleb apellatsioonkaebuse esimene väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Mulle näib, et see, kuidas komisjon vaidlustatud kohtuotsuse punkte 79, 81, 85, 86, 90 ja 101 tõlgendab, ei ole veenev. Neid punkte tuleb lugeda nende õiges kontekstis. Nii näib, et esimene väide põhineb vaidlustatud kohtuotsuse vääral tõlgendamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Esiteks on selge, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79, 81, 85, 86, 90 ja 101 koostoimes eelkõige selle punktidega 77, 78, 84 ja 87–98 ei nõudnud Üldkohus, et autoriseeringu taotleja või komisjon välistaks igasuguse teadusliku ebakindluse. Vastupidi, nendes punktides kohaldas Üldkohus minu arvates mõistlikku tõendamiskoormist, mille kohaselt komisjon peab täitma oma kohustuse tõendada autoriseerimismenetluses esitatud teavet arvesse võttes sobivate alternatiivide puudumist REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses. Üldkohus märkis ju vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86, et komisjon ei olnud enne autoriseeringu andmist kontrollinud olulist teavet, nii et ta oleks saanud järeldada, et kõikide taotletavate kasutusalade jaoks puuduvad alternatiivid või et veel esinev ebakindlus on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>väheoluline<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Selles suhtes, nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktist 77, tuleneb vaidlustatud kohtuotsuse punktis 79 väljendatud Üldkohtu järeldus, mille kohaselt autoriseeringu taotleja kannab riski, et alternatiivide puudumist võib olla võimatu tuvastada, ja seetõttu, kui ebakindlus säilib, ei saa talle autoriseeringut anda, REACH-määruse artikli 60 lõike 4 sõnastusest koostoimes sama määruse põhjendusega 69, mille kohaselt on autoriseeringu taotlejal sellekohane tõendamiskoormis ja seega kannab ta riski, kui see nõue jääb tõendamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Samamoodi, nagu märkis Rootsi Kuningriik, ei saa vaidlustatud kohtuotsuse punktis 81 väljendatud Üldkohtu järeldust, et komisjon ei saa teha otsust autoriseeringu kohta vaid oletuste põhjal, tõlgendada nii, et see paneb talle võimatu tõendamiskoormise. Sellest järeldusest tuleneb, et kui sobivate alternatiivide puudumise kohta on vaid oletused, ei ole see nõue täidetud, ent kui komisjonil on teavet, mis toetab väidet, et sobivaid alternatiive ei ole, on see nõue täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Samuti tuleb osutada, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 85 koostoimes punktiga 84 märkis Üldkohus minu arvates õigesti, et kui autoriseeringu taotleja alternatiive käsitlevas analüüsis esitatud tõendid on vastuolus kolmandate isikute või liikmesriikide esitatutega, peab komisjon analüüsima alternatiivide puudumise nõuet põhjalikumalt, mistõttu kui pärast sellist analüüsi esineb jätkuvalt ebakindlust, ei ole see nõue täidetud ja komisjonil ei ole õigust autoriseeringut anda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Just selle põhjal leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise kuupäeval ei olnud komisjon nõuetekohaselt lõpuni analüüsinud alternatiivide puudumist, ning et kuna seda tingimust ei olnud põhjalikumalt uuritud, ei saanud autoriseeringut anda. On selge, et see järeldus põhines mitmel kaalutlusel, mida on kirjeldatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 87–98.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Muu hulgas märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 90 koostoimes punktidega 88 ja 89, et ühe osaleja esitatud teave heidab kahtlust alternatiive käsitlevas analüüsis sisalduvale taotleja väitele, et kõnealuseid aineid iseloomustab kõrgel tasemel tehniline toimivus, milleni ei küüni ükski alternatiiv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Samuti ei nõustunud Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 101 komisjoni argumendiga, et komisjon tegi veel analüüse seoses sobivate alternatiivide puudumisega, kuna need analüüsid koosnesid taotlejalt saadud lisateabest, millest ei selgunud, millistel kasutusaladel alternatiivid puuduvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel ei ole komisjoni argumendid alternatiivide tehnilise teostatavuse null-läve kohta veenvad, sest Üldkohus ei võtnud vaidlustatud kohtuotsuse punktides, mille komisjon vaidluse alla seadis, selles küsimuses seisukohta. Olenemata sellest, kas või kuidas komisjon seda läve kohaldab, ei põhjenda sellekohased argumendid väidet, et Üldkohus rakendas REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel võimatut tõendamiskoormist. Nagu nähtub vaidlustatud kohtuotsuse punktidest 86, 90 ja 101, asus Üldkohus kõnealuste ainete tehnilise toimivusega seotud teavet arvesse võttes minu arvates põhjendatult seisukohale, et tõenditest nähtub selgelt, et komisjoni hinnang alternatiivide puudumise kohta ei ole täielik ja et komisjon ei ole piisavalt selgitanud, miks ta pidas alternatiive sobimatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Sellepärast teen ettepaneku apellatsioonkaebuse esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse teine väide (seoses alternatiivide tehnilise teostatavuse null-lävega)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumentide kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse teises väites märgib komisjon, keda üldiselt toetab kemikaaliamet, sisuliselt, et ilmselgelt rikkus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses punktides 86, 90 ja 96 õigusnormi, kui ta jättis arvesse võtmata komisjoni kaalutlusõiguse määrata REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses alternatiivide hindamisel kindlaks tehnilise ja majandusliku teostatavuse läviväärtus. Seetõttu on ta asunud seisukohale, et Üldkohus kohaldas kohtulikus kontrollis väära kriteeriumi ja asus asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike ja tehniliste kaalutluste hindamisel ise komisjoni asemele.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Komisjon väitel põhineb vaidlusalune otsus sellel, et ta kohaldas tehnilise toimivuse vähenemise null-läve ja et ükski alternatiiv seda läve ei ületanud. Tema arvates jättis Üldkohus selle arvesse võtmata ja ajas need kaks asjaolu omavahel segi. Komisjon ei eksinud enda sõnul sellega, et ta seadis null-läve ja seejärel hindas alternatiive sellest lävest lähtudes, sest alternatiivi tehnilist teostatavust on võimatu hinnata ilma otsustamata, mil määral saab toimivuse vähenemist pidada vastuvõetavaks, ja see kehtib samamoodi ka majandusliku teostatavuse puhul. See otsus kuulub komisjoni kaalutlusruumi ja eeldab temalt eri kaalutluste tasakaalustamist. See on komisjoni väitel põhjus, miks tema hinnang alternatiivide kohta kuulub ilmselgel veal põhineva kohtuliku kontrolli alla, nagu Üldkohus õigesti märkis oma <DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> otsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑108/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:215">EU:T:2019:215</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), kuid vaidlustatud kohtuotsuses ta seda ei kohaldanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Rootsi Kuningriigi – keda toetab Taani Kuningriik – sõnul on apellatsioonkaebuse teine väide vastuvõetamatu kahel põhjusel. Esiteks puudutavad etteheidetavad Üldkohtu järeldused faktiküsimust. Teiseks ei tuginenud komisjon Üldkohtu menetluses sellele, et ta kohaldas alternatiivide tehnilise teostatavuse suhtes null-läve ja seega on tegu uue argumendiga, millele ei saa apellatsioonimenetluses tugineda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Peale selle väidab Rootsi Kuningriik, keda toetavad Taani Kuningriik, Soome Vabariik ja parlament, et apellatsioonkaebuse teine väide ei ole põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Esiteks väidavad Rootsi Kuningriik ja parlament, et komisjoni null-lävel põhinev lähenemisviis ei nähtu vaidlusalusest otsusest ja komisjon ei esitanud seda argumenti ka Üldkohtu menetluses. Rootsi Kuningriigi väitel puuduvad seega tõendid, mis toetaksid komisjoni väidet, et Üldkohus ei võtnud seda asjaolu arvesse või jättis komisjoni kaalutluspädevuse arvesse võtmata. Parlamendi sõnul on see argument kõigest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>tagantjärele rekonstrueerimine<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>, kuid igal juhul ei puutu asjasse, kas komisjon niisuguse läve määras või mitte, sest Üldkohus lähtus oma järeldustes sellest, et komisjonil ei olnud võimalik alternatiivide puudumist lõplikult tuvastada ja ta tunnistas vaidlusaluses otsuses, et ei ole selge, kas seatud kriteeriumidele vastavaid alternatiive leidub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Teiseks väidab Rootsi Kuningriik koos Taani Kuningriigi, Soome Vabariigi ja parlamendiga, et komisjoni null-lävel põhinev lähenemisviis on vastuolus REACH-määrusega. Rootsi Kuningriigi sõnul otsustas Üldkohus õigesti, et alternatiive tuleb hinnata konkreetselt nende kavandatava kasutusala seisukohast, ja seega ei järginud komisjon REACH-määruse artikli 60 lõiget 4, kui ta seadis toimivuse vähenemise suhtes läve, võtmata seejuures arvesse funktsiooni, mille tarvis seda toimivust on kavandatava kasutusala seisukohast vaja. Taani Kuningriik ja parlament toonitavad, et niisugune lähenemisviis ei ole kooskõlas REACH-määruse sõnastuse ja eesmärkidega ning võib jätta alternatiivide puudumisega seotud nõude sisutühjaks, piirdudes samaväärsete omadustega alternatiividel põhineval asendamisel vaid kõnealuse ainega. Ka Soome Vabariik on seisukohal, et tehnilist toimivust tuleb hinnata igal kasutusalal eraldi ja komisjoni lähenemisviis viib väga ohtlike ainete liiga lihtsa autoriseerimiseni, mis riivab autoriseerimise korda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang apellatsioonkaebuse teisele väitele</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Esiteks vaidleb Rootsi Kuningriik koos Taani Kuningriigiga sisuliselt vastu apellatsioonkaebuse teise väite vastuvõetavusele põhjendusel, et see puudutab Üldkohtu hinnangut faktiliste asjaolude ja tõendite kohta, mille põhjal ta leidis, et komisjon ei ole nõuetekohaselt tuvastanud alternatiivide puudumist, mida Euroopa Kohus ei saa apellatsioonimenetluses kontrollida, kui ei ole väidetud, et faktilisi asjaolusid ja tõendeid on moonutatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu selle vastuvõetamatuse vastuväitega. Nagu olen märkinud käesoleva ettepaneku punktis 50, puudutab küsimus, kas Üldkohus sai talle esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite põhjal õigesti järeldada, et komisjon eksis sobivate alternatiivide puudumist hinnates, juhtumi faktiliste asjaolude õiguslikku kvalifitseerimist, mida Euroopa Kohus on pädev apellatsioonimenetluses kontrollima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Teiseks ei ole Rootsi Kuningriigi – koos Taani Kuningriigiga – arvates vastuvõetav apellatsioonkaebuse teine väide, kuna komisjoni väited selle kohta, et ta kohaldas alternatiivide tehnilise teostatavuse suhtes null-läve, on uus argument, mida Üldkohtu menetluses ei esitatud ja mida Euroopa Kohus ei saa seega apellatsioonimenetluses arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Ka selle vastuvõetavuse vastuväitega ei ole ma nõus. Käesoleva ettepaneku punktis 52 esitatud analüüsile tuginedes tuleb komisjoni argument, mis puudutab alternatiivide tehnilise teostatavuse null-läve kohaldamist, lugeda Euroopa Kohtu praktika kohaselt vastuvõetavaks, sest selle eesmärk on vaidlustada õiguslikus aspektis Üldkohtu järeldused, mille kohaselt komisjon ei ole nõuetekohaselt hinnanud sobivate alternatiivide puudumist REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses, ja see põhineb argumentidel, mis komisjon Üldkohtu menetluses esitas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Seega ma leian, et apellatsioonkaebuse teine väide on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sisu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse teises väites märgib komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tõlgendas vääralt komisjoni kaalutlusõigust määrata REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses alternatiivide tehnilise ja majandusliku teostatavuse lävi ning kohtuliku kontrolli standardit tema otsuste suhtes, mis on tehtud selle sätte alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 61, leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86, et vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise kuupäeval ei olnud komisjon nõuetekohaselt tuvastanud alternatiivide puudumist REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses. See järeldus põhines mitmel kaalutlusel, mida on kirjeldatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 87–98.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Muu hulgas tegi Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 90 järelduse, et ühe osaleja esitatud teabest nähtuvalt on liidu turul teatavatel tingimustel võimalik kasutada alternatiive kõikidel autoriseerimistaotluses viidatud kasutusaladel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Samuti märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 96, et vaidlusaluse otsuse põhjendustest 8, 9 ja 12 nähtuvalt on komisjonil endiselt kahtlusi tehniliselt teostatavate alternatiivide puudumises kõikidel autoriseerimistaotlusega hõlmatud kasutusaladel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa nendes järeldustes tuvastada ühtegi õigusnormi rikkumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Esiteks märgin, et alternatiivide tehnilise või majandusliku teostatavuse läviväärtuse kindlaksmääramist komisjoni poolt ei ole vaidlusaluses otsuses ega vaidlustatud kohtuotsuses mainitud – ei komisjoni argumentide kokkuvõttes selle kohtuotsuse punktides 51–56 ega Üldkohtu järeldustes. Vaidlustatud kohtuotsuses ei ole tõesti võetud üldist seisukohta seoses komisjoni kaalutluspädevusega hinnata alternatiivide tehnilist või majanduslikku teostatavust. Seetõttu, nagu on märkinud Rootsi Kuningriik ja parlament, ei näi leiduvat tõendust komisjoni väitele, et Üldkohus eksis, kui ta ei võtnud arvesse, et komisjon kohaldas vaidlusaluses otsuses tehnilist null-läve, või eiras tema kaalutluspädevust alternatiivide tehnilise ja majandusliku teostatavuse lävede kindlaksmääramisel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Samuti ei saa minu arvates kritiseerida vaidlustatud kohtuotsuse punktis 96 esitatud Üldkohtu järeldust vaidlusaluse otsuse põhjenduste 8, 9 ja 12 kohta. Nagu nähtub käesoleva ettepaneku punktidest 24 ja 25, tunnistas komisjon vaidlusaluse otsuse põhjendustes 8, 9 ja 12 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>raskusi, mis on seotud tehniliselt teostatavate alternatiivide täieliku kindlakstegemisega kõikidel<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> taotlusega hõlmatud kasutusaladel. Seega tuleneb Üldkohtu järeldus nende põhjenduste sõnastusest. Seda ei muuda komisjoni väited, et ta kohaldas tehnilise teostatavuse suhtes null-läve ja leidis, et ükski alternatiiv seda läve ei ületa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Samas, niivõrd kui komisjon väidab, et vaidlusalune otsus põhineb sellel, et ta kohaldas alternatiivide tehnilise teostatavuse suhtes null-läve, tekib küsimus, kas niisugune lähenemisviis on REACH-määrusega kooskõlas. Saan sellest lähenemisviisist aru nii, et sobiv alternatiiv on tehniliselt teostatav vaid juhul, kui see võimaldab kavandatavatel kasutusaladel samasugust tehnilist toimivust nagu kõnealused ained. Selle põhjal näib mulle, et nagu on märkinud Taani Kuningriik, Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik ja parlament, leidub REACH-määruse sõnastusest ja eesmärkidest lähtuvalt kaalukaid märke sellest, et niisugune lähenemisviis ei vasta nimetatud määrusega kehtestatud autoriseerimise korrale. Samuti ei ole see kooskõlas vaidlustatud kohtuotsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et Üldkohus andis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 70–76 mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>sobiv alternatiiv<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> REACH-määruse tähenduses omapoolse tõlgenduse. Muu hulgas märkis ta, et vastavalt kemikaaliameti juhendile tähistab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>alternatiiv<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> kõnealuse aine võimalikku aseainet, mis peaks saama asendada selle aine funktsiooni. Ta on seisukohal, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>sobiv alternatiiv<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> on mitte ainult ohutum, vaid ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>majanduslikult sobiv ja tehniliselt rakendatav<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> REACH-määruse artikli 55 tähenduses. Üldkohtu sõnul tähendab see sõnapaar, et sobivad alternatiivid ei piirdu ainult alternatiivsete ainete või tehnoloogiate olemasoluga abstraktselt või tingimustel, mis on vaid erandlikku laadi, vaid et hinnangu andmisel tuleb lähtuda nende ainete tootmisvõimsusest ja nende tehnoloogiate teostatavusest, võttes arvesse ka nende ringlusesse laskmise õiguslikke ja faktilisi tingimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Samuti täheldas Üldkohus, et sobivate alternatiivide hindamine hõlmab ka subjektiivset kriteeriumi küsimuses, kas alternatiivid on autoriseeringu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>taotleja jaoks<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> tehniliselt ja majanduslikult teostatavad REACH-määruse artikli 60 lõike 5 punkti b tähenduses, mistõttu kui alternatiivi on üldiselt võimalik kasutada, kuid taotleja seda veel teha ei saa, võib siiski anda autoriseeringu, kui see taotleja esitab vastavalt selles määruses sätestatule asendusplaani, mille kohaselt asendatakse kõnealune aine lõpuks alternatiivsega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsusest tuleneb, et REACH-määruse artikli 60 lõikes 4 sätestatud nõue sobivate alternatiivide puudumise kohta eeldab objektiivseid ja subjektiivseid kriteeriume arvesse võttes konkreetse hinnangu andmist alternatiivi võimalustele asendada selle väga ohtliku aine funktsiooni autoriseeringu taotleja kavandatavatel kasutusaladel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Samuti tuleb osutada, et kuigi REACH-määruses ei ole mõistete <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>sobiv alternatiiv<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>tehniline ja majanduslik teostatavus<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> määratlusi, võib need kaudselt tuletada REACH-määruse sõnastusest: nimelt peavad selle määruse artikli 60 lõigete 4 ja 5 tähenduses alternatiivid olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>sobivad<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>teostatavad<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>, nendega peab vastavalt mõistlikule hinnangule kulude, kasutatavuse ja tõhususe kohta saama täita kõnealuse aine funktsiooni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt seoses sellega komisjoni ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja määrust (EÜ) püsivate orgaaniliste saasteainete kohta, COM(2003) 644 final, <DATE ISO="20031029">29. oktoober 2003</DATE>, seletuskiri, eelnõu artikkel 57, teine lõik.</P></NOTE> Seda toetavad eelkõige REACH-määruse artikli 60 lõike 4 punkt d (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>mis tahes alternatiivse[d] aine[d] või tehnoloogia[d]<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>) ja lõige 5 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>kõi[k] asjakohase[d] aspekt[id]<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>), millest ilmneb lai arusaam <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>sobivast alternatiivist<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>, millega saab kõnealuse aine asendada<?PAGE NO="15"?> ja mis ei piirdu pelgalt täpsete asendustega (nn <HT TYPE="ITALIC">drop-in replacement</HT>). See kajastub ka kemikaaliameti juhendites, millest nähtub, et alternatiivi tehniline teostatavus põhineb sellel, et alternatiiv täidab või asendab kõnealuse aine funktsiooni, samas kui majanduslik teostatavus keskendub alternatiivile ülemineku tõttu tekkivatele muutustele autoriseeringu taotleja kuludes ja tuludes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt nt kemikaaliamet, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>Autoriseerimistaotluse koostamise juhend<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="028" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, C 28, lk 1</REF.DOC.OJ>), eelkõige punktid 3.6 ja 3.8. Vt samuti kemikaaliamet, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>How to apply for authorisation<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, oktoober 2017, veebis kättesaadav https://echa.europa.eu/, punkt 3.3.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Samuti tuleb sobivate alternatiivide puudumise kohta hinnangu andmisel arvesse võtta eelkõige REACH-määruse eesmärki tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase vastavalt selle määruse artikli 1 lõikele 1 ning artiklis 55 sätestatud autoriseerimise korra konkreetset eesmärki tagada väga ohtlike ainete järkjärguline asendamine sobivate alternatiividega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad (vt käesoleva ettepaneku punktid 9 ja 10).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Neid kaalutlusi arvesse võttes näib mulle, et see, et komisjon kohaldas alternatiivide tehnilise teostatavuse suhtes null-läve, nagu on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktis 84, ei ole kooskõlas laia arusaamaga sobivatest alternatiividest, mis kajastub REACH-määruses ja Üldkohtu järeldustes, et sobivate alternatiivide hindamisel tuleb konkreetselt arvesse võtta asjasse puutuvaid asjaolusid ja alternatiivi võimalusi täita taotletavatel kasutusaladel kõnealuse aine funktsiooni. Määrates kindlaks tehnilise toimivuse vähenemise läve, võtmata seejuures arvesse funktsiooni, mida täidab kõnealune aine, mille puhul on seda toimivust taotletavatel kasutusaladel vaja, eiratakse niisugusel lähenemisel seda, et alternatiivi tehnilise teostatavuse hindamisel tuleb lähtuda funktsioonist, mida on vaja täita kavandataval kasutusalal, mitte väga ohtliku aine toimivusest. Seetõttu võib niisugune lähenemisviis jätta sisutühjaks REACH-määruse artikli 60 lõikes 4 sätestatud nõude sobivate alternatiivide puudumise kohta, sest see piirab võimalike alternatiivide valikut lubamatult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Seega näib niisugune lähenemisviis olevat vastuolus REACH-määruse eesmärgiga kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, kuivõrd see võib viia autoriseeringute andmiseni olukordades, kus võib õigupoolest leiduda sobivaid alternatiive. Samamoodi riivab see REACH-määruse artiklis 55 ette nähtud autoriseerimise korra eesmärki aidata kaasa väga ohtlike ainete järkjärgulisele asendamisele, kuna see võib viia selleni, et asendamist lubatakse vaid erandjuhtudel, kui sellega ei kaasne tõhususe kadu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Lõpuks ei ole etteheited, mis põhinevad vaidlusaluse otsuse kohtuliku kontrolli standardil, minu arvates veenvad. Muu hulgas näib mulle kohatu komisjoni viide Üldkohtu <DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> otsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑108/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:215">EU:T:2019:215</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Euroopa Kohtu menetluses on selle kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebus: vt käesoleva ettepaneku 3. joonealune märkus.</P></NOTE> Nagu on märkinud Soome Vabariik, erinevad käesoleva juhtumi asjaolud nimetatud kohtuasjas käsitletutest, eriti kuna selles kohtuasjas kontrollis Üldkohus mitte REACH-määruse põhjal tehtud autoriseerimisotsust, vaid komisjoni otsust, millega jäeti rahuldamata Århusi konventsioonis sätestatud kohustusi rakendava määruse nr 1367/2006<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060906">6. septembri 2006. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="264" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 264, lk 13</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 10 alusel esitatud vaie autoriseeringu andmise otsuse peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Peale selle märkis Üldkohus nimetatud kohtuotsuses, et ilmselge vea kontrollimine tema menetluses on seotud liidu institutsiooni hinnanguga keeruliste faktiliste asjaolude kohta, mistõttu taotleja esitatavad tõendid peavad olema piisavad, et muuta selle institutsiooni aktis faktiliste asjaolude kohta antud hinnangud ebausutavaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt <DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑108/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:215">EU:T:2019:215</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 246, 248, 249 ja 259–262).</P></NOTE> Vaidlustatud kohtuotsuse vaidlusalused punktid aga ei puuduta komisjoni faktihinnangute usutavust kui autoriseeringu alust, vaid käsitlevad seda, et ta jättis täitmata oma hindamiskohustuse, mille eesmärk on tuvastada REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses sobivate alternatiivide puudumine. Samamoodi ei näe ma alust väitele, et Üldkohus asus alternatiivide kasutatavust hinnates ise komisjoni asemele, sest Üldkohus ei teinud nendes punktides otsust selles küsimuses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Seepärast leian, et apellatsioonkaebuse teine väide tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse kolmas väide (autoriseeringu osalise ulatuse ja tingimuste kohta vaidlusaluses otsuses)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumentide kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse kolmandas väites märgib komisjon, keda üldiselt toetab kemikaaliamet, et ilmselgelt rikkus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 86, 97 ja 98 õigusnormi seoses vaidlusaluse otsusega. See väide jaguneb kaheks osaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimeses osas märgib komisjon, et Üldkohus ei võtnud arvesse, et vaidlusaluses otsuses ei antud autoriseeringut kõikidele autoriseeringutaotluses viidatud kasutusaladele, vaid anti ainult osaline autoriseering teatavatele kõnealuste ainete kasutusaladele, kus kavandatava kasutusala jaoks oli vaja nende ainete tehnilise toimivuse omadusi. Seega väidab ta, et vaidlusalust otsust ei saa tõlgendada nii, et REACH-määruse artikli 60 lõike 4 nõuded ei olnud osalise autoriseeringu saamiseks täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse kolmanda väite teises osas ei nõustu komisjon Üldkohtu järeldusega, et teatavatest vaidlusaluse otsuse tingimustest nähtuvalt ei olnud REACH-määruse artikli 60 lõike 4 tähenduses alternatiivide puudumise kohta antud hinnang täielik. Tema arvates on võimalik piirata autoriseeringu ulatust objektiivsete kriteeriumide abil ja määratleda autoriseeritavad kasutusalad viitega soovitavatele funktsioonidele, nagu on tehtud vaidlusaluse otsuse artikli 1 lõigetes 1 ja 2. Komisjoni sõnul olid selle otsuse artikli 1 lõike 3 punktides d ja e ette nähtud tingimused, mis puudutavad aruandlusnõudeid autoriseeringu valdaja ja tema allkasutajate suhtes, mõeldud selleks, et parandada kemikaaliametile ja komisjonile läbivaatamisetapis või isegi varem kättesaadavat teavet. Samuti väidab ta, et ta ei delegeerinud vaidlusaluse otsuse artikli 3 punktiga b liikmesriigi pädevatele asutustele kaalutlusõigust alternatiivide hindamisel. Lähtudes REACH-määruse sätetest, mis puudutavad liikmesriigi rolli selle määruse rakendamisel ja täitmisel, nagu selle artiklid 122, 125 ja 126 ning põhjendused 119 ja 121, leiab ta, et kui liikmesriikidel ei lubata täita autoriseerimise kontekstis nõuetele vastavuse järelevalve ja kontrollimisega seotud ülesandeid, kujutab see endast selle määrusega ette nähtud pädevuse jaotuse eiramist, millel võib olla halb mõju inimeste tervisele ja keskkonnale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Taani Kuningriigi väitel on apellatsioonkaebuse kolmas väide vastuvõetamatu, sest see põhineb Üldkohtu hinnangul faktiliste asjaolude ja tõendite kohta, mida ei saa apellatsioonimenetluses kontrollida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Ka Rootsi Kuningriik, keda toetavad Taani Kuningriik, Soome Vabariik ja parlament, märgib, et apellatsioonkaebuse kolmas väide on vastuvõetamatu. Nad on seisukohal, et Üldkohus otsustas õigesti, et komisjon ei jõudnud järeldusele alternatiivide puudumise kohta, nagu nähtub vaidlusaluse otsuse tingimustest, mille kohaselt pidid autoriseeringu valdaja ja tema allkasutajad andma teavet sobivate alternatiivide olemasolu kohta ning allkasutajad kõnealuste ainete kasutamisest loobuma, kui nad tuvastavad alternatiivi. Nad toonitavad, et kuigi autoriseeringu ulatust võib olla võimalik piirata objektiivsete kriteeriumide abil, ei saa komisjon sõnastada tingimusi, mis kujutavad endast nõudeid, mida ta peab REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel hindama. Samuti märgib Rootsi Kuningriik, et komisjon ei saa delegeerida talle REACH-määrusega pandud ülesandeid liikmesriigi pädevatele ametiasutustele; nendel asutustel on pädevus autoriseeringu andmise otsuseid täitmisele pöörata, kuid nad ei saa asuda seisukohale küsimuses, kas selle määruse artikli 60 lõike 4 nõudeid on täidetud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="17"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Sisuliselt vaidleb Taani Kuningriik vastu apellatsioonkaebuse kolmanda väite vastuvõetavusele põhjendusel, et see puudutab Üldkohtu hinnangut faktiliste asjaolude kohta, mille põhjal ta leidis, et komisjon ei ole nõuetekohaselt, vastavalt REACH-määruse artikli 60 lõikele 4 tuvastanud alternatiivide puudumist, mida Euroopa Kohus ei saa apellatsioonimenetluses kontrollida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa see väide vastuvõetamatuse kohta olla tulemuslik. Nagu olen märkinud käesoleva ettepaneku punktides 50 ja 73, puudutab küsimus, kas Üldkohus sai talle esitatud faktiliste asjaolude ja tõendite põhjal õigesti järeldada, et komisjon eksis sobivate alternatiivide puudumise hindamisel, juhtumi faktiliste asjaolude õiguslikku kvalifitseerimist, mida Euroopa Kohus on pädev apellatsioonimenetluses kontrollima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Seega ma leian, et apellatsioonkaebuse kolmas väide on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sisu</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse kolmandas väites märgib komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta kohaldas vaidlusaluse otsuse suhtes vääralt REACH-määruse artikli 60 lõiget 4. Selle väite esimeses osas märgib komisjon, et Üldkohus asus ekslikult seisukohale, et ta on andnud autoriseeringu kõikidele autoriseeringutaotluses viidatud kasutusaladele, samas kui tegelikult oli ta andnud vaid osalise autoriseeringu. Väite teises osas kritiseerib komisjon Üldkohtu järeldusi, mille kohaselt teatavad tingimused vaidlusaluses otsuses tõendavad, et ta andis autoriseeringu enne, kui oli piisavalt analüüsinud alternatiivide puudumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimene osa näib olevat faktide poolest puudulik. Vastupidi sellele, mida väidab komisjon, leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97 koostoimes punktidega 54–56, et vaidlusaluse otsusega ei antud autoriseeringut kõikidele taotletud kasutusaladele, vaid see oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>piiratud üksnes juhtudega<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>, kus oli vaja kõnealuste ainete toimivusomadusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Sellegipoolest on tõsi, et nagu komisjon on apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimeses ja teises osas viidanud, märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 97 ja 98, et tingimused, millega komisjon autoriseeringu andmist seostas, kinnitavad vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86 väljendatud järeldust, et komisjon ei olnud vaidlusaluse otsuse vastuvõtmise kuupäeva seisuga nõuetekohaselt tuvastanud alternatiivide puudumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 97, et vaidlusaluse otsuse artikli 1 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud tingimus, mille kohaselt komisjon piirdus autoriseeringute andmisel vaid nende juhtudega, mil kõnealuseid aineid sisaldavate segude toimivus on tõepoolest vajalik, on samaväärne sellega, kui kinnitada, et iga kord, kui allkasutaja tuvastab alternatiivi, peab ta hoiduma kõnealuste ainete kasutamisest. Üldkohus asus seisukohale, et see tingimus on kindel märk sellest, et vaidlustatud otsuse tegemise kuupäeval ei olnud komisjon ise arvamusel, et alternatiivide puudumise uurimine on lõpetatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Samuti märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 98, et vaidlusaluse otsuse artikli 1 lõike 3 punktides d ja e sätestatud tingimused, mille kohaselt autoriseeringu valdaja allkasutajad peavad esitama sobivate ja olemasolevate alternatiivide kohta teavet, mis üksikasjalikult õigustab vajadust kasutada kõnealuseid aineid, ja autoriseeringu valdaja peab esitama aruande, milles ta peab täpsustama allkasutajate osutatud alternatiivide alusel autoriseeritud kasutusalade kirjeldust, on kõik tõendid eelkõige sellest, et komisjon ei olnud veel lõpetanud alternatiivide puudumise hindamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Minu arvates ei ole nendes järeldustes rikutud ühtegi õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Ei tohi unustada, et REACH-määruse artikli 60 lõike 4 kohaselt on sobivate alternatiivide puudumine selle sätte alusel antava autoriseeringu eeltingimus ja seega pidi selle nõude hindamine olema lõpule viidud enne vaidlusaluse otsuse tegemist. Kuigi REACH-määruses on üldiselt nõutud, et autoriseeringute suhtes tuleb seada tingimused (vt käesoleva ettepaneku punkt 13), ja näib, et see ei välista, nagu osutab komisjon, autoriseeringu ulatuse piiramist objektiivsete kriteeriumide abil, tuleneb REACH-määruse artikli 60 lõikest 4, et komisjon ei saa seada autoriseeringu andmise suhtes tingimusi, mida ta peab selle sätte kohaselt hindama. Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 82 ja 83 minu arvates õigesti märkis, ei saa võimalust seada autoriseeringule teatavad tingimused kasutada muu hulgas kui vahendit, mis võimaldab komisjonil jätta lahtiseks küsimuse, kas REACH-määruse artikli 60 lõike 4 nõuded on täidetud, või heastada vajakajäämisi hinnangus, mille ta peab selle sätte kohaselt andma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Seetõttu näib mulle, et komisjonil ei ole REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel õigust seada autoriseeringu tingimuseks nõuet, et ühele või teisele ainele puuduvad sobivad alternatiivid, mis kajastub vaidlusaluse otsuse artikli 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuses, et toimivus peab olema tehniliselt rakendatav üksnes kõnealuse aine kasutamisel ja et seda toimivust on vaja kavandatud kasutusalal (vt käesoleva ettepaneku punkt 26). Minu arvates jätab see tingimus autoriseeringu valdajale ja tema allkasutajatele sisuliselt võimaluse ise otsustada, kas on olemas sobiv alternatiiv. Seega, nagu Üldkohus õigesti märkis, tähendab see tingimus seda, et komisjon ei ole REACH-määruse artikli 60 lõikes 4 nõutud hindamist lõpule viinud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Nõustun ka sellega, kuidas Üldkohus tõlgendas vaidlusaluse otsuse artikli 1 lõike 3 punktides d ja e sätestatud tingimusi. Muu hulgas kohustab selle otsuse artikli 1 lõike 3 punkt d allkasutajaid esitama teavet alternatiivide olemasolu kohta ja põhjendama vajadust kasutada kõnealuseid aineid, samas kui selle otsuse artikli 1 lõike 3 punkt e kohustab autoriseeringu valdajat esitama aruandeid allkasutajate esitatud teabe kohta ja selle teabe põhjal täpsustama autoriseeritud kasutusalade kirjeldust (vt käesoleva ettepaneku punktid 27 ja 28). Minu arvates tähendavad need tingimused sisuliselt seda, et autoriseeringu valdajal ja tema allkasutajatel palutakse esitada teavet eesmärgiga hinnata alternatiivide puudumist kõnealuste ainete kasutusaladel pärast seda, kui komisjon on nendele kasutusaladele autoriseeringu andnud. Nii näib mulle, et ka sellest tingimusest nähtuvalt ei olnud komisjoni hinnang alternatiivide puudumise kohta täielik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Võib lisada, et samalaadseid järeldusi saab teha seoses vaidlusaluse otsuse artikli 3 punktiga b, kus on ette nähtud, et asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse palvel peavad autoriseeringu valdaja allkasutajad põhjendama, miks on kohaldatavad selle otsuse artikli 1 lõigete 1 ja 2 tingimused ning miks on kavandatava kasutusala jaoks vaja toimivusparameetreid (käesoleva ettepaneku punkt 29). Minu arvates on selles sisuliselt ette nähtud, et liikmesriigi pädevad ametiasutused peavad kontrollima, kas allkasutajad tuvastasid õigesti, et kõnealuste ainete kasutamisele ei ole sobivaid alternatiive. Niisiis võib asuda seisukohale, et see kinnitab veelgi, et komisjoni hinnang alternatiivide puudumise kohta ei olnud täielik. Vastupidi komisjoni argumendile ei viita REACH-määruse sätetes, mis käsitlevad liikmesriikide funktsiooni selle määruse rakendamisel ja täitmisel, miski sellele, et nad saavad täita ülesandeid, mis kuuluvad REACH-määruse artikli 60 lõikest 4 tuleneva komisjoni hindamiskohustuse alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Sellepärast teen ettepaneku apellatsioonkaebuse viies väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="19"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse neljas väide (vaidlusaluse otsuse tagajärgede kehtima jätmise kohta)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumentide kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse neljandas väites, mis on esitatud teise võimalusena, märgib komisjon, keda üldiselt toetab kemikaaliamet, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2, milles Üldkohus keeldus vaidlusaluse otsuse tagajärgi kehtima jätmast, põhineb ilmselgel õigusnormi rikkumisel selle kohtuotsuse punktis 112.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Esiteks väidab komisjon, et vaidlustatud kohtuotsuse punkt 112 põhineb vääral eeldusel – mida, nagu ta möönab, sisaldasid ka tema kirjalikud seisukohad Üldkohtu menetluses –, et vaidlusaluse otsuse tühistamise tagajärjel keelatakse kõnealuste ainete turuleviimine. Ta on seisukohal, et vaidlusaluse otsuse tühistamise mõjul taastub enne selle otsuse vastuvõtmist eksisteerinud õiguslik olukord, mis tähendab, et võttes arvesse REACH-määruse artikli 56 lõike 1 punktis d sätestatud üleminekunorme, võivad taotleja ja tema allkasutajad kõnealuseid aineid taotletavate kasutusalade jaoks ka edaspidi kasutada ja turule viia, kuni komisjon teeb autoriseeringutaotluse kohta uue otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Teiseks väidab komisjon, et vaidlusaluse otsuse tühistamise vahetu mõju kujutab endast oluliselt suuremat ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, kuna kõnealuseid aineid saaks kasutada ja turule viia nende suhtes vaidlusaluses otsuses sätestatud tingimusi ja piiranguid kohaldamata. Seepärast väidab ta, et isegi kui apellatsioonkaebuse ülejäänud väited tagasi lükata, peaks Euroopa Kohus tühistama vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 ning jätma vaidlusaluse otsuse tagajärjed kehtima seni, kuni see asendatakse uue otsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Rootsi Kuningriik, keda toetavad Taani Kuningriik ja Soome Vabariik, on seisukohal, et apellatsioonkaebuse neljas väide ei ole põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Rootsi Kuningriik koos Soome Vabariigiga väidab, et kuigi vaidlusaluse otsuse tühistamise tagajärjed erinevad nendest, mis Üldkohus ette nägi, on see, et Üldkohus komisjoni palve rahuldamata jättis, põhjendatud, sest vaidlusaluse otsuse tagajärgede kehtima jätmise tingimused ei ole täidetud. Muu hulgas väidavad need liikmesriigid, et selle otsuse tühistamisega ei kaasne DCC Maastrichtile tõsiseid tagajärgi, kuna ta saab jätkata kõnealuste ainete turustamist taotletavate kasutusalade jaoks, kuni komisjon teeb uue otsuse. Samuti ei kujuta see endast ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale, sest kehtivad liidu eeskirjad töötajate kaitseks kõnealuste ainetega kokkupuutumise eest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Need liikmesriigid viitavad selles aspektis nõukogu <DATE ISO="19921019">19. oktoobri 1992. aasta</DATE> direktiivile 92/85/EMÜ rasedate, hiljuti sünnitanud ja rinnaga toitvate töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamise meetmete kehtestamise kohta (kümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="348" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 348, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/02, lk 110); nõukogu <DATE ISO="19980407">7. aprilli 1998. aasta</DATE> direktiivile 98/24/EÜ töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl (neljateistkümnes üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="131" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="1998">EÜT 1998, L 131, lk 11</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/03, lk 279) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040429">29. aprilli 2004. aasta</DATE> direktiivile 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="50" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 158, lk 50</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/05, lk 35).</P></NOTE> Samuti ei ole komisjon tõendanud, et vaidlusaluse otsusega autoriseeritud kogused on autoriseeringutaotluses viidatutest väiksemad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Taani Kuningriik väidab, et REACH-määruse artikli 56 lõike 1 punktis d sätestatud üleminekunormid aeguvad pärast seda, kui komisjon on oma otsuse teinud, ja neid ei saa selle otsuse tühistamise korral uuendada, nagu käesolevas asjas, sest see oleks vastuolus selle määruse eesmärgiga tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Tema arvates kehtestatakse selle sättega erand üldisest väga ohtlike ainete kasutamise ja turuleviimise keelust ja niisiis tuleb seda tõlgendada kitsalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="20"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hinnang apellatsioonkaebuse neljandale väitele</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse neljandas väites, mis on esitatud teise võimalusena, märgib komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta keeldus vaidlusaluse otsuse tagajärgi kehtima jätmast. Komisjon palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 ja jätta vaidlusaluse otsuse tagajärjed kehtima seni, kuni ta teeb autoriseeringutaotluse kohta uue otsuse</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Tuleb tähele panna, et Euroopa Kohtul on vaja teha selle väite kohta otsus vaid juhul, kui ta lükkab apellatsioonkaebuse ülejäänud väited tagasi ja jätab vaidlusaluse otsuse tühistamise muutmata, nagu välja pakun.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Soovin kõigepealt märkida, et apellatsioonkaebuse neljas väide on põhjendatud. Põhjendan sellele järeldusele jõudmist järgmiselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Ei tohi unustada, et liidu akti tühistamise tagajärg on üldjuhul selle akti kõrvaldamine liidu õiguskorrast alates akti jõustumiskuupäevast, st sellel on tagasiulatuv (<HT TYPE="ITALIC">ex tunc</HT>) mõju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt nt <DATE ISO="19880426">26. aprilli 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asteris jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>97/86, 99/86, 193/86 ja 215/86</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:199">EU:C:1988:199</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20080212">12. veebruari 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CELF ja ministre de la Culture et de la Communication</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑199/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:79">EU:C:2008:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt aga, millele on viidatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 109–111, võimaldab ELTL artikli 264 teine lõik liidu kohtutel tühistamise tagasiulatuvat mõju leevendada, nähes ette, et nad võivad, kui nad vajalikuks peavad, märkida, millised tühiseks tunnistatud õigusakti tagajärjed loetakse kehtivaks. Seda sätet on tõlgendatud muu hulgas nii, et see lubab õiguskindluse kaalutlustel või ka selleks, et hoida ära liidu poliitika halvenemist, näiteks keskkonnakaitse või rahvatervise valdkonnas, jätta tühistatud õigusakti tagajärjed kehtima, kuni asjaomane liidu institutsioon või organ võtab asjakohased meetmed.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt nt <DATE ISO="19990225">25. veebruari 1999. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑164/97 ja C‑165/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:99">EU:C:1999:99</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150416">16. aprilli 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑317/13 ja C‑679/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:223">EU:C:2015:223</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20181213">13. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ville de Paris, Ville de Bruxelles ja Ayuntamiento de Madrid <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑339/16, T‑352/16 ja T‑391/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:927">EU:T:2018:927</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0160">160</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Üksikasjalikku arutelu vt nt Rosenkranz, F., <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>Temporal Effects of CJEU Judgments<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>, Riesenhuber, K. (toim), <HT TYPE="ITALIC">European Legal Methodology</HT>, Intersentia, 2017, lk 561–590.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 112, et vaidlusaluse otsuse vahetu tühistamine võib tõenäoliselt tuua DCC Maastrichtile kaasa raskeid negatiivseid tagajärgi, sest tal ei ole pärast enam võimalik kõnealuseid aineid turustada. Üldkohus osutas, et siiski põhineb vaidlusaluse otsuse tühistamine selle otsuse sisulise õiguspärasusega seotud kaalutlustel. Samuti asus ta seisukohale, et selle otsuse tagajärgede kehtima jätmine ei ole kooskõlas REACH-määruse eesmärgiga tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase. Selle põhjal keeldus Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 2 vaidlusaluse otsuse tagajärgi kehtima jätmast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Minu arvates on Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 112 väljendatud järeldusega rikkunud õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Tuleb arvestada, et vaidlusaluse otsuse tühistamise tagajärjel pöörduti tagasi üleminekueeskirjade juurde, mis on sätestatud REACH-määruse artikli 56 lõike 1 punktis d koostoimes artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktiga ii, kus on ette nähtud, et taotleja võib kõnealust ainet taotletavate kasutusalade jaoks turule viia ka pärast sulgemiskuupäeva, kuni autoriseeringutaotluse suhtes tehakse otsus, tingimusel et see taotlus sama määruse XIV lisas loetletud aine suhtes on esitatud taotluse esitamise tähtaja viimaseks kuupäevaks (vt käesoleva ettepaneku punktid 5, 6 ja 12).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul sai DCC Maastricht, kes taotles autoriseeringut ette nähtud tähtaja jooksul, neid üleminekueeskirju kasutada (vt käesoleva ettepaneku punktid 18, 19 ja 23). Kuna vaidlusaluse otsuse tühistamise tagajärjel pidi komisjon autoriseeringutaotlust uuesti kaaluma, näib mulle, et DCC Maastricht saab nendest üleminekueeskirjadest uuesti kasu, kuni komisjon teeb selle kohaldamise kohta uue otsuse. Vastupidi Taani Kuningriigi argumentidele ei viita miski nende sätete sõnastuses sellele, nagu ei oleks need kohaldatavad olukorras, kus autoriseeringu andmise otsus on tühistatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Seega näib mulle, et Üldkohus rikkus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 112 õigusnormi sellega, et ta ei võtnud arvesse REACH-määruse artikli 56 lõike 1 punktis d ja artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktis ii sätestatud üleminekueeskirju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Samuti on tõsi, et väljakujunenud kohtupraktikas, millele on viidatud vaidlustatud kohtuotsuse punktis 111, on Euroopa Kohus otsustanud, et õiguskindluse huvides võib jätta tühiseks tunnistatud liidu õigusakti tagajärjed kehtivaks, eriti kui selle õigusakti õiguspärasus on vaidlustatud mitte selle eesmärgist või sisust lähtudes, vaid õigusakti vastuvõtja pädevuse puudumise või olulise menetlusnormi rikkumise tõttu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt nt <DATE ISO="20141126">26. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑103/12 ja C‑165/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2400">EU:C:2014:2400</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0090">90</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑660/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:616">EU:C:2016:616</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohtu praktika tähelepanelikul lugemisel ilmneb aga, et kuigi seda asjaolu võib pidada takistuseks, mille tõttu Euroopa Kohus ei saa mõnel juhul määrata, et liidu õigusakti tagajärjed jäävad kehtima,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt nt <DATE ISO="20151201">1. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>parlament ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑124/13 ja C‑125/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:790">EU:C:2015:790</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160907">7. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑113/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:635">EU:C:2016:635</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on Euroopa Kohus teistel juhtudel sisulise õiguspärasusega seotud põhjustel tühistatud liidu akti tagajärjed kehtima jätnud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt nt <DATE ISO="20060907">7. septembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hispaania <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑310/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:521">EU:C:2006:521</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0138">138</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0141">141</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> koostoimes punktidega 135–137) ning <DATE ISO="20080903">3. septembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kadi ja Al Barakaat International Foundation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑402/05 P ja C‑415/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:461">EU:C:2008:461</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0373">373</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0376">376</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> koostoimes punktidega 333–372).</P></NOTE> Seega ilmneb Euroopa Kohtu senisest praktikast, et see asjaolu ei ole üksnes nõue, mis peab olema igal juhul täidetud, vaid oleneb konkreetsest olukorrast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Minu arvates ei saa käesoleva juhtumi asjaoludel välistada, et kui jätta rahuldamata komisjoni palve jätta vaidlusaluse otsuse tagajärjed kehtima, võib see tekitada ohu inimeste tervisele ja keskkonnale. Vastupidi Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi argumentidele on vaidlusaluses otsuses kehtestatud tingimused ja piirangud, mis tegelikult piiravad nende ainete kasutamist lisaks käesoleva ettepaneku punktis 118 viidatud liidu õigusnormidele, mis kaitsevad töötajaid kõnealuste ainetega kokkupuutumise eest. See hõlmab muu hulgas konkreetset programmi seoses isikukaitsevahenditega ja töötajate koolitamist, mida on mainitud vaidlusaluse otsuse artikli 1 lõike 3 punktis b ja põhjenduses 10, ning aastaseid kogusepiiranguid, millele on viidatud sama otsuse artikli 1 lõike 3 punktis c ja põhjenduses 13, tagamaks, et kõnealuste ainete kogused ei ületa neid, millest on teatatud autoriseeringutaotluses. Samuti kaotataks vaidlusaluse otsuse artiklis 2 ette nähtud läbivaatamistähtajad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt sellega seoses Euroopa Kohtu asepresidendi <DATE ISO="20191121">21. novembri 2019. aasta</DATE> määrus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Rootsi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑389/19 P‑R</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1007">EU:C:2019:1007</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kõike arvesse võttes on inimeste tervise ja keskkonna kaitse seisukohast seetõttu eelistatav jätta vaidlusaluse otsuse tagajärjed kehtima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt 2 ja jätta vaidlusaluse otsuse tagajärjed kehtima seni, kuni komisjon teeb autoriseeringutaotluse kohta uue otsuse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="22"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 184 lõikes 2 on sätestatud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu või kui see on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse, otsustab ta kohtukulude jaotuse. Kodukorra artikli 138 lõikes 3, mida kohaldatakse kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel apellatsioonkaebuste suhtes, on sätestatud, et kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks, jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib Euroopa Kohus otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest. Kuna komisjon on olnud edukas ainult kõrvalnõude osas, näib mõistlik, et komisjon kannab neli viiendikku Rootsi Kuningriigi kohtukuludest, samas kui Rootsi Kuningriik peab kandma ühe viiendiku komisjoni kohtukuludest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 140 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, kannavad menetlusse astunud liikmesriigid ja liidu institutsioonid oma kohtukulud ise. Sama kodukorra artikli 184 lõike 4 kohaselt võib Euroopa Kohus otsustada, et esimeses astmes menetlusse astuja, kes osaleb apellatsioonimenetluses, peab kandma oma kohtukulud ise. Seega peavad Taani Kuningriik, Soome Vabariik, parlament ja kemikaaliamet kandma oma kohtukulud ise.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VIII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada <DATE ISO="20190307">7. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rootsi <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑837/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:144">EU:T:2019:144</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) resolutsiooni punkt 2;</P></ITEM><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>jätta neli viiendikku Euroopa Komisjoni kohtukuludest tema enda kanda ja mõista temalt välja neli viiendikku Rootsi Kuningriigi kohtukuludest;</P></ITEM><ITEM><P>jätta üks viiendik Rootsi Kuningriigi kohtukuludest tema enda kanda ja mõista temalt välja üks viiendik Euroopa Komisjoni kohtukuludest ja</P></ITEM><ITEM><P>jätta Taani Kuningriigi, Soome Vabariigi, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Kemikaaliameti kohtukulud nende endi kanda.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>