1.

Käesolevas apellatsioonkaebuses palub Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd tühistada Üldkohtu 3. mai 2018. aasta kohtuotsus Distillerie Bonollo jt vs. nõukogu (edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“), ( 2 ) millega Üldkohus tühistas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 626/2012 (edaspidi „vaidlusalune määrus“). ( 3 )

2.

Kuna Changmao Biochemical Engineering ei olnud Üldkohtu menetluses mitte pool, vaid menetlusse astuja, on Euroopa Kohtul käesolevas apellatsioonimenetluses võimalus teha otsus Euroopa Kohtu põhikirja (edaspidi „põhikiri“) artikli 56 teise lõigu kohta, kus on sätestatud, et esimeses kohtuastmes menetlusse astujad võivad Üldkohtu otsuse edasi kaevata üksnes juhul, kui see neid otseselt mõjutab. Samuti on käesolevas asjas tekkinud küsimus nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 ( 4 ) (edaspidi „alusmäärus“) artikli 11 lõike 9 kohaldamisala kohta; nimetatud lõikes on nõutud, et dumpinguvastaste meetmete kontrollimisel rakendatakse sama metoodikat nagu esialgses uurimises, kui asjaolud ei ole muutunud. Kuna komisjon on esitanud vastuapellatsioonkaebuse, milles ta vaidlustab Üldkohtu järelduse, et vaidlusalune määrus apellante kui liidu tootjaid otseselt mõjutab, tuleb Euroopa Kohtul samuti kindlaks teha, kas otsese mõjutamise tingimuse tõlgendus hiljutises 6. novembri 2018. aasta kohtuotsuses Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873) on kohaldatav dumpinguvastaste meetmete valdkonnas.

I.

Õiguslik raamistik

3.

Alusmääruse artikli 11 „Kehtivusaeg, läbivaatamine ja tagasimaksed“ lõikes 9 on sätestatud:

II.

Menetluse taust

4.

Viinhapet kasutatakse toidulisandina veini ja muude jookide tootmises ning aeglustina kipskrohvisegudes. Euroopa Liidus ja Argentinas toodetakse L(+)‑viinhapet veinivalmistamise kõrvalsaadustest (veinisettest). Hiinas toodetakse L(+)‑viinhapet ja DL-viinhapet benseenist, mis muudetakse maleanhüdriidiks, seejärel malehappeks ja lõpuks viinhappeks. Sünteetiliselt toodetud viinhappel on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning sama põhikasutusotstarve kui veinivalmistamise kõrvalsaadustest toodetud viinhappel.

5.

Changmao Biochemical Engineering on Hiina eksportiv viinhappetootja. Distillerie Bonollo SpA, Industria Chimica Valenzana (ICV) SpA, Distillerie Mazzari SpA, Caviro Distillerie Srl ja Comercial Química Sarasa, SL (edaspidi „hagejad esimeses kohtuastmes“) on liidus asuvad viinhappetootjad.

6.

Euroopa Komisjon sai 24. septembril 2004 mitmelt liidus asuvalt tootjalt, kelle seas olid Industria Chimica Valenzana (ICV), Distillerie Mazzari ja Comercial Química Sarasa, kaebuse dumpingu kohta viinhappesektoris.

7.

Komisjon avaldas 30. oktoobril 2004 Euroopa Liidu Teatajas Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise teadaande. ( 5 )

8.

27. juulil 2005 võttis komisjon vastu määruse (EÜ) nr 1259/2005, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatava Hiina Rahvavabariigist pärineva viinhappe impordi suhtes. ( 6 )

9.

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 23. jaanuaril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 130/2006, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks. ( 7 )

10.

Määrusega nr 130/2006 kohaldati äriühingute Changmao Biochemical Engineering ja Ninghai Organic Chemical Factory (edaspidi „Hiina kaks eksportivat tootjat“) suhtes turumajanduslikku kohtlemist vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile c. Nende kahe Hiina eksportiva tootja valmistatud toodete suhtes kehtestati dumpinguvastane tollimaks määraga vastavalt 10,1% ja 4,7%. ( 8 ) Kõikidele teistele äriühingutele kehtestati dumpinguvastane tollimaks määraga 34,9%.

11.

Pärast seda, kui 4. augustil 2010 avaldati teade teatavate dumpinguvastaste meetmete peatse aegumise kohta, ( 9 ) sai komisjon 27. oktoobril 2010 nende meetmete läbivaatamise taotluse, mille esitasid eespool punktis 5 nimetatud viis liidu tootjat. Komisjon avaldas 26. jaanuaril 2011 teate aegumise läbivaatamise algatamise kohta. ( 10 )

12.

9. juunil 2011 sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 3 alusel osalise vahepealse läbivaatamise taotluse seoses Hiina kahe eksportiva tootjaga. Selle taotluse esitasid eespool punktis 5 nimetatud viis liidu tootjat. Komisjon avaldas 29. juulil 2011 teate Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta. ( 11 )

13.

Nõukogu võttis 16. aprillil 2012 vastu rakendusmääruse (EL) nr 349/2012, millega kehtestatakse pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. ( 12 )

14.

Määrusega nr 349/2012 jäeti muutmata määrusega nr 130/2006 kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud.

15.

Hiina kaht eksportivat tootjat puudutava osalise vahepealse läbivaatamise menetluse lõpus võttis nõukogu 26. juunil 2012 vastu vaidlusaluse määruse, millega muudeti määrust nr 349/2012.

16.

Sisuliselt on vaidlusaluses määruses keeldutud Hiina kahe eksportiva tootja suhtes turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest ning – olles normaalväärtuse arvutanud teabe põhjal, mille oli esitanud koostööd tegev tootja võrdlusriigis, nimelt Argentinas – suurendatud nende kahe äriühingu toodetud kaupade suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu vastavalt 10,1%‑lt 13,1%‑le ja 4,7%‑lt 8,3%‑le. ( 13 )

17.

Changmao Biochemical Engineering esitas 5. oktoobril 2012 hagi vaidlusaluse määruse tühistamiseks.

18.

Üldkohus tühistas 1. juuni 2017. aasta kohtuotsusega ( 14 ) selle määruse äriühingule Changmao Biochemical Engineering kohaldatavas osas põhjendusel, et keeldudes edastamast sellele äriühingule teavet DL‑viinhappe ja L+‑viinhappe vaheliste hinnaerinevuste kohta, mis oli üks põhitegureid DL‑happe normaalväärtuse arvutamisel, rikkusid nõukogu ja komisjon äriühingu Changmao Biochemical Engineering kaitseõigusi ja alusmääruse artikli 20 lõiget 2. Seda kohtuotsust apellatsioonkaebuse esitamisega ei vaidlustatud.

III.

Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus

19.

Hagejad esimeses kohtuastmes esitasid 28. septembril 2012 hagi vaidlusaluse määruse tühistamiseks.

20.

Üldkohtu kuuenda koja president andis 9. septembri 2016. aasta otsusega ja 15. septembri 2016. aasta kohtumäärusega komisjonile ja äriühingule Changmao Biochemical Engineering loa astuda menetlusse nõukogu nõuete toetuseks, täpsustades, et kuna nende menetlusse astumise avaldused on esitatud pärast Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra, ( 15 ) mida on viimati muudetud 19. juunil 2013, artikli 116 lõikes 6 ette nähtud tähtaja möödumist, on neil lubatud esitada oma seisukohad suulise menetluse käigus kohtuistungi ettekande põhjal, mis neile edastatakse.

21.

Vaidlustatud kohtuotsuses tunnistas Üldkohus hagi vastuvõetavaks, nõustus hagejate esimese väitega ja tühistas vaidlusaluse määruse.

22.

Esiteks ei nõustunud Üldkohus nõukogu väitega vastuvõetamatuse kohta, mille kohaselt esiteks ei puudutanud vaidlusalune määrus hagejaid otseselt ja isiklikult ning teiseks ei olnud neil põhjendatud huvi menetluse algatamiseks.

23.

Muu hulgas ( 16 ) märkis Üldkohus, et vaidlusalune määrus puudutab hagejaid otseselt. Üldkohus osutas, et kohtupraktika kohaselt tuleneb sellest tingimusest nõue, et vaidlusalune liidu õigusakt peab avaldama ühest küljest otsest mõju hageja õiguslikule olukorrale ega või teisest küljest jätta seda meedet rakendama kohustatud adressaatidele mingit kaalutlusõigust. Viimati nimetatud tingimus oli täidetud, kuna liikmesriikidel, kelle ülesanne oli vaidlustatud määrus rakendada, ei olnud mingit kaalutlusõigust dumpinguvastase tollimaksu määra osas ja selle tollimaksu kohaldamises kõnealustele toodetele. Mis puudutab esimesena nimetatud tingimust, siis väitsid nõukogu ja komisjon, et vaidlusalusest määrusest tulenev dumpinguvastase tollimaksu määra muudatus ei saanud tekitada hagejatele õiguslikke tagajärgi, sest ühest küljest hagejad ei maksnud dumpinguvastast tollimaksu ja teisest küljest ei olnud neil subjektiivset õigust sellele, et nende konkurentidele kehtestatakse teatava määraga dumpinguvastane tollimaks. Üldkohus selle väitega ei nõustunud. Kui liidu kohtud oleksid seda nõuet tõepoolest nii kitsalt tõlgendanud, tuleks tunnistada automaatselt vastuvõetamatuks igasugune liidu tootja hagi dumpinguvastaseid tollimakse kehtestava määruse peale; sama oleks kehtinud igasuguse hagi puhul, mille esitanuks komisjoni poolt sobivaks tunnistatud abi saaja konkurent ametliku uurimismenetluse lõppedes, ja mis tahes sellise hagi puhul, mille oleks esitanud koondumist siseturuga kokkusobivaks tunnistava otsuse peale keegi konkurentidest. Kohtupraktikas aga on sedalaadi hagid vastuvõetavaks tunnistatud. Kuna käesolevas asjas olid apellandid esitanud taotluse algatada osalise vahepealse läbivaatamise menetlus ning selle vahepealse läbivaatamise menetluse lõpus kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk oli korvata kahju, mida nad olid kandnud samal turul tegutsevate konkureerivate tootjatena, siis otsustas Üldkohus, et vaidlusalune määrus puudutas neid otseselt.

24.

Teiseks nõustus Üldkohus talle esitatud esimese väitega, et on rikutud alusmääruse artikli 11 lõiget 9.

25.

Üldkohus osutas, et alusmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt peab komisjon rakendama kõikides läbivaatamismenetlustes sama metoodikat nagu esialgses uurimises, kui asjaolud ei ole muutunud, võttes asjakohaselt arvesse selle määruse artiklit 2.

26.

Käesoleval juhul arvutati esialgse uurimise käigus normaalväärtus Hiina kahe eksportiva tootja puhul, kelle suhtes oli kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, kummagi äriühingu tegelike omamaiste müügihindade põhjal, ning niisuguste eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei olnud kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, lähtudes võrdlusriigi tootjalt saadud andmetest, eelkõige Argentina omamaistest müügihindadest. Vaidlusaluse määrusega keelduti läbivaatamismenetluses Hiina kahe eksportiva tootja suhtes turumajanduslik kohtlemise kohaldamisest, mille tagajärjel ei saanud normaalväärtust enam kindlaks määrata kummagi äriühingu tegelike omamaiste müügihindade põhjal. See arvutati sisuliselt Argentina tootmiskulude põhjal.

27.

Üldkohus leidis, et see, et vaidlusaluses määruses arvutati normaalväärtus nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, Argentina omamaiste müügihindade asemel pigem Argentina tootmiskulude põhjal, kujutab endast metoodika muutmist alusmääruse artikli 11 lõike 9 tähenduses. Kuna vaidlusaluses määruses ei olnud viidatud asjaolude muutumisele, ei olnud see metoodika muutmine selle sättega kooskõlas.

28.

Sellest lähtudes tühistas Üldkohus vaidlusaluse määruse. ( 17 )

29.

Hagejate taotlusel jättis ta kehtima vaidlusaluse määrusega kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu äriühingu Ninghai Organic Chemical Factory suhtes, kuni komisjon ja nõukogu on võtnud meetmed vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks. Võttes arvesse 1. juuni 2017. aasta kohtuotsust Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu (T‑442/12, EU:T:2017:372), ei saanud jätta seda tollimaksu kehtima äriühingu Changmao Biochemical Engineering suhtes.

IV.

Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded

30.

Käesolevas apellatsioonkaebuses palub Changmao Biochemical Engineering Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsuse tervikuna ning mõista esimeses kohtuastmes hagejatelt välja apellandi esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulud.

31.

Distillerie Bonollo, Industria Chimica Valenzana (ICV), Distillerie Mazzari and Caviro Distillerie (edaspidi üheskoos „Distillerie Bonollo“) paluvad Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja igal juhul põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Samuti palub Distillerie Bonollo Euroopa Kohtul mõista apellandilt ja menetlusse astujatelt välja tema esimese kohtuastme ja apellatsiooniastme kohtukulud.

32.

Nõukogu palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja mõista apellatsiooniastme kohtukulud välja apellandilt.

33.

Komisjon palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ja igal juhul põhjendamatuse tõttu rahuldamata ning mõista kohtukulud välja apellandilt.

34.

Komisjon on esitanud vastuapellatsioonkaebuse. Ta palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus, tunnistada Üldkohtu menetluses esitatud esimesed neli väidet vastuvõetamatuteks ( 18 ) ja tuvastada, et Üldkohtu menetluses esitatud viies väide on põhjendamata, või teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks esimeses kohtuastmes esitatud viienda väite kohta. ( 19 ) Teise võimalusena palub komisjon Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus selles osas, milles see kohustab nõukogu võtma selle täitmiseks vajalikke meetmeid. Samuti palub komisjon Euroopa Kohtul mõista kohtukulud välja äriühingult Changmao Biochemical Engineering.

35.

Distillerie Bonollo palub Euroopa Kohtul jätta vastuapellatsioonkaebuse esimese väite teine osa ( 20 ) vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Samuti palub Distillerie Bonollo Euroopa Kohtul jätta vastuapellatsioonkaebus ülejäänud osas põhjendamatuse või edutuse tõttu rahuldamata. Lõpuks palub ta Euroopa Kohtul välja mõista Distillerie Bonollo kohtukulud Euroopa Kohtus ja kulud seoses asja võimaliku tagasisaatmisega Üldkohtule.

36.

Nõukogu toetab vastuapellatsioonkaebuses esitatud komisjoni nõudeid.

37.

Changmao Biochemical Engineering palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus, tunnistada Üldkohtu menetluses esitatud esimesed neli väidet vastuvõetamatuks, tunnistada Üldkohtu menetluses esitatud viies väide põhjendamatuks või teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtule uue otsuse tegemiseks esimeses kohtuastmes esitatud viienda väite kohta. Teise võimalusena palub ta Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus selles osas, milles see kohustab nõukogu võtma meetmeid selle kohtuotsuse täitmiseks. Lõpuks palub ta Euroopa Kohtul mõista äriühingu Changmao Biochemical Engineering kohtukulud välja Distillerie Bonollolt.

38.

Kohtuistungil, mis peeti 24. oktoobril 2019, esitasid Changmao Biochemical Engineering, Distillerie Bonollo, nõukogu ja komisjon oma suulised seisukohad.

V.

Vastuapellatsioonkaebus

39.

Kuna komisjoni vastuapellatsioonkaebuse eesmärk on eelkõige vaidlustada hagi vastuvõetavus esimeses kohtuastmes, tuleb alustada analüüsi sellest.

A.

Menetlusosaliste argumendid

40.

Komisjon palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus; jätta Üldkohtu menetluses esitatud esimesed neli väidet ( 21 ) vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata või teise võimalusena saata asi tagasi Üldkohtule viienda väite suhtes otsuse tegemiseks. ( 22 ) Teise võimalusena palub komisjon Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus selles osas, milles selle kohtuotsuse resolutsiooni teises punktis kohustati nõukogu võtma selle täitmiseks vajalikke meetmeid.

41.

Komisjon põhjendab vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise nõuet üheainsa väitega. Ta väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 51–73 leidis, et vaidlusalune määrus puudutab Distillerie Bonollot otseselt.

42.

Esiteks väidab komisjon, et Üldkohus ei saanud tugineda Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigusele tõhusale kohtulikule kaitsele selleks, et tõlgendada otsese puutumusega seotud tingimust laialt. See tõlgendus, mille kohaselt on see nõue täidetud, kui vaidlusalusel liidu õigusaktil on sisuline mõju hageja olukorrale, on vastuolus ka väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt peab esinema õiguslik tagajärg hageja olukorrale. Teiseks väidab komisjon, et selleks, et Distillerie Bonollo õiguslikku olukorda mõjutada, peab vaidlusalune määrus andma talle ühe või teise sisulise õiguse. Komisjoni arvates aga ei ole Distillerie Bonollol õigust nõuda, et kolmanda riigi konkureeriva tootja suhtes kehtestataks teataval tasemel dumpinguvastased meetmed, kuna alusmääruse artikkel 21 lubab nõukogul ja komisjonil jätta meetmed kehtestamata, kui see ei ole liidu huvides.

43.

Komisjon järeldab sellest, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada.

44.

Sellest lähtudes palub komisjon Euroopa Kohtul jätta Üldkohtu menetluses esitatud esimesed neli väidet vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata ning lükata esimeses kohtuastmes esitatud viies väide põhjendamatuse tõttu tagasi. Viimati nimetatud väite kohta, mille kohaselt on rikutud kaitseõigusi ja põhjendamiskohustust, tunnistab komisjon, et see väide on vastuvõetav, sest tegu on menetlusõigusliku, mitte materiaalõigusliku väitega. See väide aga ei ole komisjoni arvates põhjendatud, kuna Distillerie Bonollo vahetas haldusmenetluses mitmel korral komisjoniga kirjalikke ja suulisi seisukohti. Kui Euroopa Kohus peaks siiski leidma, et ta ei saa Üldkohtu menetluses esitatud viienda väite suhtes lõplikku kohtuotsust teha, palub komisjon saata asja tagasi Üldkohtule selle väite kohta otsuse tegemiseks.

45.

Teise võimalusena palub komisjon Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni teine punkt. Seda nõuet põhjendab komisjon üheainsa väitega, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta jättis kehtima vaidlusaluse määrusega kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu, „kuni hetkeni, kui [komisjon] ja [nõukogu] on võtnud meetmed käesoleva kohtuotsuse täitmiseks“. Tema sõnul võib alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 37/2014 ( 23 ) jõustumisest dumpinguvastaseid meetmeid kehtestada üksnes komisjon.

46.

Changmao Biochemical Engineering nõustub kõikide komisjoni esitatud nõuetega, välja arvatud esiteks komisjoni teise võimalusena esitatud nõue (mis on kokku võetud eelmises punktis), ja teiseks palub ta Euroopa Kohtul mõista äriühingu Changmao Biochemical Engineering kohtukulud välja Distillerie Bonollolt.

47.

Distillerie Bonollo palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata.

48.

Esiteks, mis puudutab komisjoni väidet, et Üldkohtu menetluses esitatud viies väide ei ole põhjendatud, märgib Distillerie Bonollo, et komisjoni väide on vastuvõetamatu. Ta põhjendab seda nii, et esiteks ei analüüsinud Üldkohus seda väidet, teiseks on tegu faktiküsimusega ning kolmandaks on vastuapellatsioonkaebuses viidatud nõukogu vastusele Üldkohtu kirjalikele küsimustele, millest komisjon ei oleks tohtinud koopiat saada, sest talle anti luba menetlusse astuda üksnes kohtuistungi ettekande põhjal. Igal juhul, väidab Distillerie Bonollo, ei ole komisjoni väide põhjendatud.

49.

Teiseks, mis puudutab ainsat vaidlustatud kohtuotsuse tühistamise nõude põhjenduseks esitatud väidet, märgib Distillerie Bonollo, et see väide on vastuvõetamatu, niivõrd kui see on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 59 ja 63 vastu. Ta põhjendab oma seisukohta nii, et esimesena nimetatud punkti osas vaidlustab komisjon faktilise asjaolu tuvastamise ja teise punkti osas ta üksnes püüab asendada Üldkohtu tõlgenduse enda omaga.

50.

Samuti märgib Distillerie Bonollo, et see ainus apellatsioonkaebuse väide on tervikuna põhjendamatu või edutu. Muu hulgas väidab Distillerie Bonollo, et Üldkohus ei tuginenud otsese puutumuse mõistet laiendades tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttele, kuna vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93 sisalduv viide sellele põhimõttele on liigne. Pealegi puudutab liidu õigusakt hagejat otseselt, kui – nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 52 märkis – ta puudutatud ettevõtjana konkureerib teiste turuosalistega. Euroopa Kohus on seda kriteeriumi kinnitanud 6. novembri 2018. aasta kohtuotsuses Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873, punkt 43). Seega on Distillerie Bonollo otseselt puudutatud kui otsene konkurent Hiina kahele eksportivale tootjale, kelle toodete suhtes ei ole vaidlusaluse määrusega kehtestatud piisavaid dumpinguvastaseid tollimakse.

51.

Kolmandaks märgib Distillerie Bonollo, et ainus väide, millega põhjendati komisjoni teise võimalusena esitatud nõuet, ei ole põhjendatud. Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni teine punkt kohustab võtma selle kohtuotsuse täitmiseks vajalikke meetmeid mitte ainult nõukogu, vaid ka pädevat institutsiooni, nimelt komisjoni.

52.

Nõukogu toetab kõiki komisjoni esitatud nõudeid.

53.

Esiteks märgib nõukogu, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tühistada, kuna Üldkohus eksis, kui ta tunnistas talle esitatud neli materiaalõiguslikku väidet vastuvõetavaks. Ehkki otsese puutumusega seotud tingimuse tõlgendamisel tuleb arvesse võtta tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtet, ei saa sellest põhimõttest tuleneda ELTL artikli 263 neljandas lõigus sätestatud vastuvõetavuse tingimuste eiramist. Samuti on endiselt kohaldatav kohtupraktika, mille kohaselt peab kõnealune liidu õigusakt mõjutama hageja õiguslikku, mitte faktilist olukorda. Määrus, millega on kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud, ei saa liidu tootjatele õiguslikke tagajärgi põhjustada, sest esiteks ei maksa need tootjad kõnealuseid tollimakse ja teiseks ei ole neil õigust tollimakse kehtestada kolmanda riigi eksportivatele tootjatele. Niisiis eksis Üldkohus, kui ta märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 52 ja 53 sisuliselt, et otsese puutumusega seotud nõue on täidetud siis, kui hageja faktilist olukorda on mõjutatud.

54.

Teiseks väidab nõukogu, et kui Euroopa Kohus tühistab vaidlustatud kohtuotsuse, peab ta Üldkohtu menetluses esitatud viienda väite põhjendamatuse tõttu tagasi lükkama.

55.

Kolmandaks märgib nõukogu, et kui Euroopa Kohus otsustab vaidlustatud kohtuotsust mitte tühistada, peab ta ikkagi tühistama selle kohtuotsuse resolutsiooni teise punkti, kuna määrusega nr 37/2014 on antud dumpinguvastaste meetmete kehtestamise ainupädevus komisjonile.

B.

Hinnang

56.

Vastuapellatsioonkaebuses palub komisjon vaidlustatud kohtuotsuse tühistada (edaspidi „komisjoni põhinõue“), sest Üldkohus tuvastas selle kohtuotsuse punktides 51–73 ekslikult, et vaidlusalune määrus Distillerie Bonollot otseselt puudutab. Teise võimalusena palub komisjon tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni teise punkti selles osas, milles selle punktiga on antud nõukogule pädevus võtta meetmeid selle kohtuotsuse täitmiseks (edaspidi „komisjoni teise võimalusena esitatud nõue“), sest määruse nr 37/2014 jõustumisest alates võib dumpinguvastaseid meetmeid kehtestada vaid komisjon.

57.

Distillerie Bonollo märgib, et mõlemad komisjoni nõuded tuleb tagasi lükata, nõukogu ja Changmao Biochemical Engineering aga toetavad mõlemat nõuet.

1.

Vastuapellatsioonkaebuse vastuvõetavus

58.

Distillerie Bonollo väitel ei ole vastuvõetavad esiteks komisjoni põhinõude põhjenduseks esitatud ainus apellatsioonkaebuse väide, et otsest puutumust hinnates on rikutud õigusnormi, kuivõrd see väide on suunatud teatavate vaidlustatud kohtuotsuse punktide vastu, ja teiseks komisjoni nõue, et Euroopa Kohus lükkaks tagasi Üldkohtu menetluses esitatud viienda väite. ( 24 )

59.

Minu arvates tuleb need väited vastuvõetamatuse kohta tagasi lükata.

a)

Komisjoni põhinõude põhjenduseks esitatud ainsa apellatsiooniväite vastuvõetavus selles osas, milles see on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punktide 59 ja 63 vastu

60.

Esiteks väidab Distillerie Bonollo, et komisjoni ainus apellatsioonkaebuse väide on vastuvõetamatu selles osas, milles see on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punkti 59 vastu, kus Üldkohus leidis, et vaidlusalune määrus puudutab Distillerie Bonollot otseselt, sest selle määrusega on kehtestatud Hiina kahele eksportivale tootjale dumpinguvastased tollimaksud, mille eesmärk on korvata kahju, mida kannab Distillerie Bonollo kui Hiina kahe tootja konkurent. Distillerie Bonollo arvates on see faktiküsimus.

61.

Minu arvates tuleb see väide vastuvõetamatuse kohta tagasi lükata. Komisjon ei ole vaidlustanud Üldkohtu otsuse punktis 59 tehtud järeldust, et Distillerie Bonollo konkureerib otseselt eelmises punktis nimetatud Hiina kahe eksportiva tootjaga, mis on tõepoolest faktilise asjaolu tuvastamine ja Euroopa Kohtus ei saa seda kontrollida. ( 25 ) Komisjoni argument seoses vaidlustatud kohtuotsuse punktiga 59 on hoopis see, et liidu tootmisharule tekitatud kahju hinnati mitte vaidlusaluses määruses, vaid „eelnenud õigusaktides“ (nimelt määrustes nr 349/2012 ja nr 130/2006), ja seetõttu on võimalikud tagajärjed Distillerie Bonollo õiguslikule olukorrale põhjustatud mitte vaidlusalusest määrusest, vaid nendest „eelnenud õigusaktidest“. See on õigusküsimus.

62.

Teiseks märgib Distillerie Bonollo, et ainus apellatsioonkaebuse väide on vastuvõetamatu selles osas, milles see on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punkti 63 vastu, kus Üldkohus lükkas tagasi nõukogu argumendi, et otsese puutumusega seotud tingimuse täitmiseks peab hagejal olema „subjektiiv[ne] õigu[s] sellele, et […] kehtestatakse teatud tasemel dumpinguvastane tollimaks“. Põhjus on selles, et Distillerie Bonollo sõnul üritab komisjon kõigest asendada Üldkohtu tõlgendust enda omaga.

63.

Minu arvates tuleb ka see väide vastuvõetamatuse kohta tagasi lükata. On tõsi, et selle argumendi esitas esimeses kohtuastmes nõukogu ja komisjon astus esimeses kohtuastmes menetlusse nõukogu nõuete toetuseks. Ent kohtupraktika kohaselt võib juhul, kui apellant vaidlustab selle, kuidas Üldkohus on liidu õigust tõlgendanud või kohaldanud, esimeses kohtuastmes käsitletud õigusküsimusi apellatsioonimenetluses uuesti arutada. Kui apellant ei saaks oma apellatsioonkaebust juba Üldkohtus kasutatud väidete ja argumentidega sel viisil põhjendada, kaotaks apellatsioonimenetlus osaliselt oma mõtte. ( 26 ) Samuti on komisjon vaidlustanud vaidlustatud kohtuotsuse konkreetse punkti, s.o punkti 63.

b)

Komisjoni nõude, et Üldkohtu menetluses esitatud viies väide tuleb tagasi lükata, vastuvõetavus

64.

Vastuapellatsioonkaebuses palub komisjon – olles põhjendanud, miks vaidlusalune määrus tema arvates Distillerie Bonollot otseselt ei puuduta, ja järeldanud, et vaidlustatud kohtuotsus tuleb tervikuna tühistada – Euroopa Kohtul põhjendamatuse tõttu tagasi lükata Üldkohtu menetluses esitatud viienda väite, et on rikutud kaitseõigusi ja põhjendamiskohustust.

65.

Distillerie Bonollo peab vastuvõetamatuks komisjoni nõuet lükata Üldkohtu menetluses esitatud viies väide põhjendamatuse tõttu tagasi. Ta põhjendab seda nii, et esiteks ei teinud Üldkohus viienda väite kohta otsust ja teiseks on küsimus, kas muu hulgas on rikutud Distillerie Bonollo kaitseõigusi, faktiküsimus.

66.

Minu arvates tuleb see väide vastuvõetamatuse kohta tagasi lükata.

67.

Esiteks on tõsi, et vaidlustatud kohtuotsuses ei analüüsinud Üldkohus tema menetluses esitatud viiendat väidet. Tal ei olnud vaja seda teha, sest ta nõustus esimese väitega, et on rikutud alusmääruse artikli 11 lõiget 9, ja tühistas vaidlusaluse määruse sel põhjusel. ( 27 ) Sellest aga ei järeldu, et komisjoni nõue lükata esimeses kohtuastmes esitatud viies väide põhjendamatuse tõttu tagasi on vastuvõetamatu. Nimelt selgub vastuapellatsioonkaebusest, et komisjon palub Euroopa Kohtul analüüsida esimeses kohtuastmes esitatud viiendat väidet ja see põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, teostades Euroopa Kohtule tema põhikirja artikliga 61 antud pädevust teha lõplik otsus pärast seda, kui ta on Üldkohtu otsuse tühistanud. Vastuapellatsioonkaebuses on komisjon esitanud Euroopa Kohtule palve esimeses kohtuastmes esitatud viies väide tagasi lükata ju alles pärast komisjoni põhjendust, miks vaidlustatud kohtuotsus Distillerie Bonollot otseselt ei puuduta ja miks see kohtuotsus tuleb seega tühistada. Samuti selgitab komisjon repliigis, et ta esitab oma seisukohad Üldkohtu menetluses esitatud viienda väite kohta „eesmärgiga abistada Euroopa Kohut tema põhikirja artiklist 61 tuleneva pädevuse teostamisel“.

68.

Teiseks ei ole põhikirja artiklis 61 küll täpsustatud, kas Euroopa Kohus võib lõplikku kohtuotsust tehes otsustada faktiküsimusi, kuid praktikas on Euroopa Kohus endale selle pädevuse võtnud. ( 28 ) Seepärast ei mõjuta see, kui esimeses kohtuastmes esitatud viies väide eeldab faktiliste asjaolude hindamist, seda, kas komisjoni nõue see väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata on vastuvõetav.

c)

Komisjoni nõude, et Üldkohtu menetluses esitatud viies väide tuleb Euroopa Kohtul põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, vastuvõetavus niivõrd, kui selles on viidatud argumentidele, mis nõukogu esitas oma vastuses Üldkohtu kirjalikele küsimustele

69.

Põhjendades nõuet, et Euroopa Kohus lükkaks Üldkohtu menetluses esitatud viienda väite tagasi, viitab komisjon vastuapellatsioonkaebuses nõukogu vastusele ( 29 ) kirjalikele küsimustele, millele Üldkohus palus vastata menetlust korraldatavate meetmete raames. ( 30 )

70.

Distillerie Bonollo märgib, et vastuapellatsioonkaebuses sisalduvad viited vastusele, mille andis nõukogu Üldkohtu kirjalikele küsimustele, ei ole vastuvõetavad. See tuleneb Distillerie Bonollo arvates sellest, et komisjonile anti luba astuda esimeses kohtuastmes menetlusse vastavalt Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 116 lõikele 6 kohtuistungi ettekande alusel. Seega ei olnud komisjonil õigust saada koopiat nõukogu vastusest Üldkohtu kirjalikele küsimustele. Sellepärast palub Distillerie Bonollo Euroopa Kohtul mitte teha otsust seoses komisjoni nõudega, et Euroopa Kohus lükkaks Üldkohtu menetluses esitatud viienda väite põhjendamatuse tõttu tagasi.

71.

Minu arvates ei saa vastuapellatsioonkaebust selles osas, milles on viidatud nõukogu argumentidele tema vastuses Üldkohtu kirjalikele küsimustele, vastuvõetamatuks tunnistada.

72.

Käesolevas asjas anti komisjonile luba astuda Üldkohtu menetlusse Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 116 lõike 6 alusel. ( 31 )

73.

Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 116 lõikes 6 oli sätestatud, et kui menetlusse astumise avaldus esitatakse pärast kuue nädala möödumist menetluse algatamise kohta teatise avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas, „võib menetlusse astuja talle edastatud kohtuistungi ettekande alusel esitada oma märkused suulise menetluse ajal“. Järelikult ei ole menetlusse astujal selles olukorras õigust saada hagiavalduse, kostja vastuse, repliigi ega vasturepliigi koopia. ( 32 )

74.

Käesolevas asjas oli komisjonil siiski õigus saada hagiavalduse ja kostja vastuse koopia. Nimelt oli Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 24 lõikes 7 ( 33 ) sätestatud: „Kui nõukogu või [komisjon] ei ole kohtuasja pool, saadab Üldkohus talle hagiavalduse ja kostja vastuse ärakirjad ilma lisadeta, et võimaldada tal hinnata, kas ELTL artikli 277 alusel taotletakse tema õigusakti kohaldamata jätmist.“

75.

Täheldan, et argumendid nõukogu vastuses Üldkohtu kirjalikele küsimustele, millele komisjon vastuapellatsioonkaebuses viitab, ( 34 ) sisalduvad ka kostja vastuses, mille nõukogu Üldkohtu menetluses esitas ( 35 ) ja mille koopia oli komisjonil õigus saada.

76.

Seega, olenemata sellest, kas komisjonil oli õigus saada koopia nõukogu vastusest Üldkohtu küsimustele, ei saa asjaolu, et komisjon viitab oma vastuapellatsioonkaebuses argumentidele, mille nõukogu esitas oma vastuses nendele kirjalikele küsimustele, põhjustada vastuapellatsioonkaebuse vastuvõetamatust selles osas, milles seal on viidatud nõukogu argumentidele.

2.

Sisulised küsimused

77.

Nagu eespool punktis 56 märgitud, palub komisjon tühistada vaidlustatud kohtuotsuse või teise võimalusena selle kohtuotsuse resolutsiooni teise punkti. Käsitlen neid nõudeid järjest.

a)

Komisjoni põhinõue tühistada vaidlustatud kohtuotsus

78.

Komisjon väidab oma ainsas apellatsioonkaebuse väites, et Üldkohus eksis, kui ta tuvastas, et vaidlusalune määrus Distillerie Bonollot otseselt puudutab.

79.

ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt võivad füüsilised või juriidilised isikud esitada hagi akti vastu, mis ei ole neile adresseeritud, kui see akt neid otseselt ja isiklikult puudutab.

80.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab tingimus, et hagi esemeks olev otsus peab füüsilist või juriidilist isikut otseselt puudutama, kahe kumulatiivse tingimuse täidetust, nimelt esiteks, et vaidlustatud meede avaldaks otsest mõju isiku õiguslikule olukorrale, ja teiseks, et see ei jätaks meedet rakendama kohustatud adressaadile mingit kaalutlusõigust – akti rakendamine on puhtalt automaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme. ( 36 )

81.

Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 59, et vaidlusalune määrus mõjutas otseselt esimese kohtuastme hagejate õiguslikku olukorda, sest osaline vahepealne läbivaatamise menetlus algatati nende taotlusel ning selle menetluse tagajärjel kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk oli olla vastukaaluks kahjule, mida ta kandis Hiina kahe eksportiva tootja konkurendina. Täidetud oli ka teine otsese puutumuse kriteerium, kuna liikmesriikidel ei olnud kaalutlusõigust seoses selle dumpinguvastase tollimaksu määraga ega selle tollimaksuga kõnealuste kaupade maksustamise suhtes.

82.

Täheldan, et vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustatud vaid hinnang, mille Üldkohus andis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 51–73 esimesele otsese puutumuse kriteeriumile, mitte aga selle kohtuotsuse punktis 50 käsitletud analüüsile teise kriteeriumi kohta.

83.

Komisjon väidab, et vaidlusalune määrus ei mõjuta Distillerie Bonollo õiguslikku olukorda, sest tal ei ole õigusi, mida selle määruse vastuvõtmine saaks mõjutada. Komisjon on seisukohal, et kuigi alusmäärus annab Distillerie Bonollole kui kaebajale menetlusõigusi, on selle tuvastamisel, kas Distillerie Bonollo õiguslikku olukorda on mõjutatud, olulised vaid materiaalõigused, mitte menetlusõigused. Ent ELTL ega alusmäärus ei anna Distillerie Bonollole materiaalõiguslikku õigust sellele, et konkureerivate kolmandate riikide tootjate suhtes kehtestatakse teatava määraga dumpinguvastased tollimaksud.

84.

Distillerie Bonollo on omalt poolt seisukohal, et vaidlusalune määrus mõjutab otseselt tema õiguslikku olukorda, sest tal on õigus sellele, et konkurentsi turul, kus ta tegutseb, ei moonutaks dumping. See tuleneb analoogia alusel 6. novembri 2018. aasta kohtuotsuse Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873) punktist 50.

85.

Arvan, et Euroopa Kohus peaks ainsa apellatsioonkaebuse väite, mis on esitatud komisjoni põhinõude põhjenduseks, tagasi lükkama. Nagu hiljem selgitan, teen ettepaneku kohaldada käesolevas asjas lahendust, mille Euroopa Kohus tegi 6. novembri 2018. aasta kohtuotsuses Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873), ning tuvastada, et vaidlusalune määrus mõjutab Distillerie Bonollot otseselt seoses tema õigusega sellele, et konkurentsi turul, kus ta tegutseb, ei moonutaks dumping.

86.

Täheldan kõigepealt, et vastupidi nõukogu väidetule ei järeldu asjaolust, et vaidlusalune määrus ei kohusta Distillerie Bonollot maksma dumpinguvastast tollimaksu, see, et nimetatud määrus tema õiguslikku olukorda ei mõjuta.

87.

Põhjus on selles, et enesestmõistetavalt kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud kaupadele, mille on valmistanud kolmandate riikide, mitte liidu tootjad nagu Distillerie Bonollo. Seega, kui Euroopa Kohus kasutaks nõukogu lähenemisviisi, ei oleks liidu tootjatel õigust nõuda dumpinguvastaseid meetmeid kehtestava määruse tühistamist. Vaevalt oleks see kooskõlas 20. märtsi 1985. aasta kohtuotsusega Timex vs. nõukogu ja komisjon (264/82, EU:C:1985:119, punktid 12–16) ega 18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsusega ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. komisjon (T‑364/16, EU:T:2018:696, punktid 36–53), milles tunnistati vastuvõetavaks liidu tootja esitatud tühistamishagi.

88.

Veel üks eespool punktis 85 esitatud järeldust toetav põhjus on see, et dumpinguvastaseid tollimakse maksavad isikud, kes asjaomast kaupa liitu impordivad, ja koguvad liikmesriikide tolliasutused kauba liidus vabasse ringlusse suunamisel. Eksportivad tootjad neid ei maksa. Seega, kui Euroopa Kohus kasutaks nõukogu lähenemisviisi, ei oleks eksportivatel tootjatel õigust esitada hagi sellise määruse tühistamiseks, millega on kehtestatud dumpinguvastane tollimaks nende endi kaupade liitu importimise suhtes. Vaevalt oleks seegi kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt tunnistatakse vastuvõetavaks hagid, mille on esitanud asjaomase kauba tootjad ja eksportijad, kes nende majandustegevusega seotud teabe põhjal väidetavalt on dumpingut kasutanud. ( 37 )

89.

Samuti, nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 85, olen Distillerie Bonolloga nõus, et teda ebasoodsasse konkurentsiolukorda asetades mõjutab vaidlusalune määrus otseselt tema õigust sellele, et konkurentsi turul, kus ta tegutseb, ei moonutataks.

90.

Esiteks tuleneb see 6. novembri 2018. aasta kohtuotsusest Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873). Selles kohtuotsuses märkis Euroopa Kohus, et otsus, millega komisjon esiteks tuvastas, et teatavad meetmed kujutavad endast siseturuga kokkusobimatut riigiabi, kuid loobus selle tagasinõudmisest, ja teiseks leidis, et muud meetmed ei kujuta endast riigiabi, mõjutas otseselt esimese kohtuastme hagejate õiguslikku olukorda, asetades nad ebasoodsasse konkurentsiolukorda ja seega mõjutades nende õigust mitte saada turul, kus nad tegutsevad, kõnealuste meetmetega moonutatud konkurentsi tõttu kahju. ( 38 ) Euroopa Kohus märkis, et see õigus on esimese kohtuastme hagejatele antud aluslepingu sätetega riigiabi kohta, nimelt ELTL artiklitega 107 ja 108, mille eesmärk on säilitada konkurents. ( 39 )

91.

Teen ettepaneku kohaldada lahendust, millele jõudis Euroopa Kohus eelmises punktis viidatud kohtuotsuses, käesolevale kohtuasjale, mis küll ei puuduta riigiabi eeskirju, vaid käsitleb dumpinguvastaseid sätteid. Olen nimelt seisukohal, et vaidlusalune määrus mõjutab otseselt Distillerie Bonollo õiguslikku olukorda seoses tema õigusega sellele, et konkurentsi turul, kus ta tegutseb, ei moonutaks dumping, mitte riigiabi (nagu eespool nimetatud kohtuotsuses).

92.

Selle lahenduse põhjenduseks märgin, et dumpinguvastaste eeskirjade, nagu ka ELTL artikli 107 ja 108 eesmärk on säilitada konkurents. Tõsi küll, dumpinguvastastel meetmetel on alusmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt kahetine eesmärk: ühest küljest kaotada dumpingu kaubandust moonutav mõju ja teisest küljest taastada tõhus konkurents. Toonitan aga, et dumpingut tuleb pidada kõlvatuks konkurentsiks kolmandate riikide tootjate poolt, mille eest tuleb liidu tootjaid kaitsta. ( 40 ) Järelikult on dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine kohtupraktika kohaselt kaitse- ja ennetusmeede dumpingust tuleneva kõlvatu konkurentsi vastu. ( 41 ) Sellepärast on kaubandust moonutava mõju kõrvaldamine minu arvates eelkõige eeldus ausa konkurentsi taastamiseks siseturul.

93.

Samuti märgin, et dumpinguvastastele tollimaksudele omase tõhusa konkurentsi taastamise eesmärgi tähtsusest annab tunnistust nn väiksema tollimaksu reegel. Selle reegli kohaselt, nagu see on sätestatud alusmääruse artikli 9 lõike 4 viimases lauses, tuleb dumpinguvastase tollimaksu määr kindlaks määrata dumpingumarginaali põhjal, välja arvatud juhul kui kahjumarginaal on dumpingumarginaalist väiksem, mille korral tuleb dumpinguvastane tollimaks arvutada kahjumarginaali põhjal. Väiksema tollimaksu reegel tagab, et liidu tootmisharu ei kaitsta rohkem, kui on vaja dumpinguhinnaga impordi kahjuliku mõju tasakaalustamiseks, ( 42 ) ehk et liidu tootmisharule ei anta dumpinguhinnaga impordi ees konkurentsieelist. ( 43 )

94.

Seega tuleb analoogia alusel 6. novembri 2018. aasta kohtuotsusega Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873) asuda seisukohale, et vaidlusalune määrus mõjutab otseselt Distillerie Bonollo õigust sellele, et konkurentsi turul, kus ta tegutseb, ei moonutaks dumping, ja seetõttu otseselt ka tema õiguslikku olukorda. Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 59 tuvastas, on Distillerie Bonollo liidu tootja, kes toodab viinhapet ja tegutseb samal turul nagu Hiina kaks eksportivat tootjat. Seega võis vaidlusalune määrus, kehtestades nendele kahele eksportivale tootjale väidetavalt ebapiisavad dumpinguvastased tollimaksud, asetada ta siseturul ebasoodsasse konkurentsiolukorda.

95.

Teiseks, vastupidi komisjoni väidetule ei tulene alusmääruse artikli 9 lõikest 4 ega artiklist 21, nagu ei oleks Distillerie Bonollol õigust sellele, et konkurentsi turul, kus ta tegutseb, ei moonutaks dumping.

96.

Komisjon väidab, et kui on tõendatud dumping ja kahju ning see, et esimene on põhjustanud teise, võib ta alusmääruse artikli 9 lõike 4 ja artikli 21 alusel siiski loobuda dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest, kui need ei ole liidu huvides. Sellest järeldub komisjoni väitel, et Distillerie Bonollol ei ole materiaalõiguslikku õigust kaitsele dumpingu eest.

97.

Ma ei ole selle argumendiga nõus.

98.

Tuleb tunnistada, et Üldkohtu praktika kohaselt ei ole liidu tootmisharul õigust kaitsemeetmete kehtestamisele ka siis, kui dumpingu ja kahju esinemine on tõendatud, kuna selliseid meetmeid võib kehtestada vaid juhul, kui alusmääruse artikli 9 lõike 4 ja artikli 21 kohaselt on samuti tõendatud, et need on liidu huvides põhjendatud. ( 44 ) Liidu huvi analüüsimiseks on vaja hinnata, millised on väljapakutud meetmete kohaldamise ja kohaldamata jätmise tõenäolised tagajärjed liidu huvidele ja teistele kaalul olevatele huvidele, s.o importijate, varustava tootmisharu, asjaomase toote kasutajate ja töötlejate ning tarbijate huvidele. ( 45 ) See eeldab nende osalejate huvide tasakaalustamist. ( 46 )

99.

Täheldan siiski, et see on välistav nõue. Alusmääruse artikli 21 lõike 1 kohaselt võib komisjon väljapakutud dumpinguvastaste meetmete võtmisest loobuda üksnes juhul, kui need meetmed ei ole liidu huvides. ( 47 ) Praktikas on komisjon väga harva otsustanud jätta dumpinguvastased meetmed kehtestamata põhjusel, et kuigi ülejäänud kolm tingimust (s.o dumping, kahju ja põhjuslik seos) on täidetud, ei ole nende kehtestamine liidu huvides. ( 48 )

100.

Toonitan ka, et komisjoni võimalus keelduda õigusvastase ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasinõudmisest, kui see oleks vastuolus liidu õiguse üldpõhimõttega, ( 49 ) ja asjaomase liikmesriigi võimalus keelduda tagastamisotsust täitmisest, kui on täiesti võimatu seda korrektselt rakendada, ( 50 ) ei takistanud Euroopa Kohut 6. novembri 2018. aasta kohtuotsuses Scuola Elementare Maria Montessori vs. komisjon, komisjon vs. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon vs. Ferracci (C‑622/16 P–C‑624/16 P, EU:C:2018:873) märkimast, et riigiabi saajate konkurentidel on õigus sellele, et konkurentsi turul, kus nad tegutsevad, ei moonuta riigiabi.

101.

Muu hulgas juhul, kui õigusvastase ja siseturuga kokkusobimatu abi tagasinõudmine rikuks abisaaja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, ( 51 ) ei ole komisjon enam kohustatud abi tagasi nõudma. ( 52 ) Ta ei tohi anda korraldust abi tagastada. Sel juhul ei vii see, kui tuvastatakse abi kokkusobimatus siseturuga, konkurentsi taastamiseni asjaomasel turul. Ent nagu eelmises punktis märgitud, ei takistanud see Euroopa Kohut tuvastamast, et abi saaja konkurentidel on õigus sellele, et tema tegevuses ei moonutaks konkurentsi riigiabi.

102.

Samamoodi võib komisjon juhul, kui dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides, otsustada selliseid meetmeid mitte võtta. Sel juhul ei kõrvaldata dumpingust tingitud kaubandusmoonutusi ega taastata konkurentsi siseturul. See ei tohiks takistada Euroopa Kohut asumast seisukohale, et liidu tootjal on õigus sellele, et tema tegevuses ei moonutaks konkurentsi dumping.

103.

Kolmandaks, vastupidi komisjoni ja nõukogu väidetule ei oleks juhul, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et otsese puutumuse esimene kriteerium on käesolevas asjas täidetud, tegemist pelgalt vaidlusaluse määruse faktiliste tagajärgedega Distillerie Bonollo olukorrale (erinevalt selle määruse õiguslikest tagajärgedest).

104.

Nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 85, mõjutab vaidlusalune määrus otseselt Distillerie Bonollo olukorda seoses tema õigusega sellele, et konkurentsi turul, kus ta tegutseb, ei moonutaks dumping, mitte seoses selle määruse võimalike faktiliste tagajärgedega.

105.

Täheldan samuti, et käesoleva ettepaneku punktis 85 pakutud lahendus ei ole vastuolus 28. veebruari 2019. aasta kohtuotsuse nõukogu vs. Growth Energy ja Renewable Fuels Association (C‑465/16 P, EU:C:2019:155) punktiga 81. Nimetatud punktis märkis Euroopa Kohus, et kuigi määrus, millega kehtestati Ameerika Ühendriikidest pärit bioetanooli impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud, seab Ühendriikide bioetanoolitootjad ebasoodsamasse konkurentsiolukorda, ei võimalda see iseenesest tuvastada, et see määrus puudutab neid otseselt. Juhin esiteks tähelepanu, et need USA bioetanoolitootjad olid kolmanda riigi tootjad, kelle kaupade suhtes kehtisid dumpinguvastased tollimaksud, ja teen ettepaneku kaaluda võimalust, et liidu tootjatel on õigus sellele, et nende tegevuses ei moonutaks konkurentsi dumping. Teiseks ei tegutsenud need USA bioetanoolitootjad siseturul ( 53 ) ja teen ettepaneku kaaluda võimalust, et see õigus on tegelikel, mitte potentsiaalsetel turuosalistel. ( 54 )

106.

Neljandaks, vastupidi sellele, mida väidavad komisjon ja nõukogu, ei kujuta eespool punktis 85 pakutud lahendus endast otsese puutumuse esimese kriteeriumi „lõdvendamist“.

107.

Nagu eespool punktis 87 märgitud, on 20. märtsi 1985. aasta kohtuotsuses Timex vs. nõukogu ja komisjon (264/82, EU:C:1985:119, punktid 11–16) tuvastatud, et liidu tootjatel on õigus nõuda dumpinguvastaseid meetmeid kehtestava määruse tühistamist. Samuti on Üldkohtu 18. oktoobri 2018. aasta otsuses ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. komisjon (T‑364/16, EU:T:2018:696, punktid 36–53) märgitud, et liidu tootjatel on õigus vaidlustada otsus, millega komisjon on Euroopa Kohtu otsuse täitmise eesmärgil ette näinud, et konkreetse eksportiva tootja valmistatud kaupade importi ei maksustata dumpinguvastase tollimaksuga.

108.

Järelikult, kui Euroopa Kohus asub seisukohale, et vaidlusalune määrus Distillerie Bonollo õiguslikku olukorda otseselt mõjutab, vastupidi sellele, mida väidavad komisjon ja nõukogu, ei „lõdvendaks“ ta otsese puutumuse tingimust. Tema otsus oleks kooskõlas eelmises punktis viidatud kohtupraktikaga.

109.

Üks selle järelduse kasuks rääkiv argument on, et kui dumpinguvastaste meetmete valdkonnas on leitud, et hagejatel (olenemata sellest, kas nad on liidu tootjad, eksportivad tootjad või importijad) ei ole õigust nõuda dumpinguvastaseid meetmeid kehtestava määruse tühistamist, on seda leitud põhjusel, et see määrus neid isiklikult ei puuduta. Põhjus ei olnud selles, et see ei puudutanud neid otseselt. ( 55 )

110.

Minu teada on vaid üks erand. Selleks on 28. veebruari 2019. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Growth Energy ja Renewable Fuels Association (C‑465/16 P, EU:C:2019:155), milles jäeti USA bioetanoolitootjad kaebeõiguseta põhjendusel, et vaidlusalune akt neid otseselt ei puuduta. Ent nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 105, oli see tingitud konkreetselt asjaolust, et need tootjad ei tegelnud otseselt bioetanooli ekspordiga Euroopa Liitu ja seetõttu ei olnud kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud nende toodangu suhtes otseselt kohaldatavad.

111.

Kohtuasjades, kus otsustati, et hagejatel on õigus nõuda dumpinguvastaseid meetmeid kehtestava määruse tühistamist, otsese puutumuse tingimust kas ei analüüsitud ( 56 ) või tuvastati, et see on täidetud. Kui tuvastati, et see on täidetud, tehti seda otsese puutumuse teise kriteeriumi alusel, st nagu käesoleva ettepaneku punktis 80 märgitud, selle alusel, et liikmesriikide tolliasutused on kohustatud dumpinguvastase määrusega kehtestatud tollimaksud sisse nõudma, ilma et neil oleks mingitki kaalutlusruumi. Esimest kriteeriumi ei analüüsitud. ( 57 )

112.

Minu teada on vaid kaks erandit. Üldkohus tuvastas 26. septembri 2000. aasta otsuses Starway vs. nõukogu (T‑80/97, EU:T:2000:216), et dumpinguvastaseid meetmeid laiendav määrus mõjutab otseselt importija õiguslikku olukorda. Põhjus oli selles, et määruses ette nähtud võimalus, et komisjon võib vabastada hageja laiendatud tollimaksust (kui import ei kujuta endast algsest tollimaksust kõrvalehoidmist), oli selle juhtumi asjaoludel puhtteoreetiline. ( 58 ) Samamoodi tuvastas Üldkohus 18. oktoobri 2018. aasta otsuses ArcelorMittal Tubular Products Ostrava jt vs. komisjon (T‑364/16, EU:T:2018:696), et otsus, millega on ette nähtud dumpinguvastaste tollimaksudega maksustamata jätmine, mõjutab otseselt liidu tootjate olukorda „menetluses, mille tulemusel kehtestati […] dumpinguvastane tollimaks“. Üldkohus tugines muu hulgas sellele, et nii kaebuse, mis viis algse määruse vastuvõtmiseni, kui ka aegumise läbivaatamise taotluse esitas liidu tootjate nimel tootmisharu organisatsioon, millesse kuulusid ka hagejad. ( 59 ) Sellega seoses tuletan meelde, et nagu eespool punktis 85 märgitud, teen ettepaneku lähtuda selle kindlakstegemisel, kas otsese puutumuse esimene kriteerium on täidetud, mitte hageja menetlusõigustest, vaid tema õigusest tegutseda olukorras, kus konkurentsi ei moonutata. Nimelt erinevad alusmäärusega antud menetlusõigused isikuti paljuski ( 60 ) ja nii võib tekkida küsimus, kas dumpinguvastaseid meetmeid kehtestav määrus võib otseselt mõjutada iga niisuguse isiku õiguslikku olukorda, kellele see määrus annab menetlusõigusi.

113.

Seega ei toeta dumpinguvastaste meetmete valdkonna kohtupraktika minu arvates komisjoni seisukohta, et liidu tootja tuleb jätta kaebeõiguseta põhjendusel, et tal ei ole õigust kaitsele dumpingu eest ja järelikult ei mõjuta dumpinguvastaseid tollimakse kehtestav määrus otseselt tema õiguslikku olukorda. Pigem leian ma, et vaidlustatud kohtuotsus on kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, mille kohaselt, nagu on mainitud käesoleva ettepaneku punktis 110, jäeti minu teada hageja kaebeõiguseta põhjendusel, et vaidlustatud akt teda ei puuduta, vaid ühel juhul, mille asjaolud erinesid käesoleva juhtumi omadest.

114.

Viiendaks ei veena mind komisjoni ja nõukogu argument, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 92 ja 93 tugines Üldkohus ekslikult õigusele tõhusale kohtulikule kaitsele, mis on sätestatud harta artiklis 47, et „laiendada“ otsese puutumusega seotud tingimust.

115.

Nendes punktides leidis Üldkohus, et kuna vaidlusalune määrus ei võimalda kehtestada Distillerie Bonollo suhtes rakendusmeetmeid, ei ole Distillerie Bonollol põhimõtteliselt alternatiivseid õiguskaitsevahendeid liikmesriigi tasandil. Ehkki see ei saanud Üldkohtu sõnul tühistada isikliku puutumusega seotud tingimust, tuli tingimust, et isik peab olema otseselt ja isiklikult puudutatud, sellegipoolest tõlgendada nii, et võetakse arvesse õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

116.

Kuigi harta artikli 47 eesmärk ei ole muuta aluslepingutes ette nähtud kohtuliku kontrolli süsteemi ja eelkõige otse Euroopa Liidu kohtule esitatavate hagide vastuvõetavusega seotud norme, ( 61 ) ei ole see minu arvates see, mida Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 92 ja 93 tegi.

117.

Üldkohus ei jõudnud järeldusele, et vaidlusalune määrus Distillerie Bonollot otseselt puudutab, harta artiklile 47 tuginedes. See järeldus põhineb muudel põhjendustel, s.o vaidlustatud kohtuotsuse punktis 59 mainitud asjaolul, et osalise vahepealse läbivaatamise menetlus algatati Distillerie Bonollo taotlusel ja et selle määrusega kehtestatud dumpinguvastaste meetmete eesmärk oli luua vastukaal kahjule, mida ta kandis Hiina kahe eksportiva tootjaga samal turul tegutseva ettevõtjana. Selle kohtuotsuse punktid 92 ja 93 vaid toetavad järeldust, millele Üldkohus oli juba jõudnud.

118.

Juhin samuti tähelepanu, et tuvastades, et vaidlusalune määrus mõjutab eelmises punktis nimetatud põhjustel otseselt Distillerie Bonollo õiguslikku olukorda, ei tühistanud Üldkohus otsese puutumusega seotud tingimust. Ta tõlgendas seda tingimust laiemalt kui komisjon ja nõukogu, kuid see ei tähenda selle tühistamist.

119.

Järeldan, et kuna vaidlusalune määrus võib asetada Distillerie Bonollo ebasoodsamasse konkurentsiolukorda turul, kus ta konkureerib Hiina kahe eksportiva tootjaga, mõjutab see määrus otseselt Distillerie Bonollo õigust sellele, et konkurentsi turul, kus ta tegutseb, ei moonutaks dumping. Järelikult ei eksinud Üldkohus, kui ta märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 59, et vaidlusalune määrus mõjutab otseselt Distillerie Bonollo õiguslikku olukorda, ja ainus apellatsioonkaebuse väide tuleb tagasi lükata.

120.

Järelikult tuleb jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata selles osas, milles taotletakse vaidlustatud kohtuotsuse tühistamist.

b)

Komisjoni teise võimalusena esitatud nõue, millega palutakse Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni teine punkt

121.

Teise võimalusena palub komisjon Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni teise punkti selles osas, milles sellega on jäetud kehtima vaidlusaluse määrusega kehtestatud dumpinguvastane tollimaks äriühingu Ninghai Organic Chemical Factory kaupade suhtes, kuni mitte ainult komisjon, vaid ka nõukogu on võtnud vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed. Nimelt väidab komisjon, et alates määruse nr 37/2014 jõustumisest võib dumpinguvastaseid meetmeid vastu võtta üksnes komisjon.

122.

Nõukogu ja Changmao Biochemical Engineering nõustuvad komisjoniga, Distillerie Bonollo ei nõustu.

123.

Olen seisukohal, et komisjoni teise võimalusena esitatud nõudega tuleb nõustuda.

124.

Vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni teises punktis jättis Üldkohus jõusse vaidlusaluse määrusega äriühingu Ninghai Organic Chemical Factory kaupadele kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu, „kuni [komisjon] ja [nõukogu] on võtnud vajalikud meetmed [vaidlustatud] kohtuotsuse täitmiseks“.

125.

Täheldan, et ELTL artikli 266 esimese lõigu kohaselt on institutsioon, kelle õigusakt on tunnistatud tühiseks, kohustatud võtma Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vajalikud meetmed. Käesoleval juhul võttis vaidlusaluse määruse vastu nõukogu. Sellest ei tulene siiski, et nõukogu peab võtma või saakski võtta vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks vajalikke meetmeid.

126.

Nimelt ei kujuta ELTL artiklis 266 sätestatud tegutsemiskohustus kohtupraktika kohaselt endast pädevuse allikat ega vabasta asjaomast institutsiooni vajadusest võtta meedet tühistava kohtuotsuse täitmiseks vajalikke meetmeid sisaldav akt vastu niisugusel õiguslikul alusel, mis esiteks annab talle õiguse see akt vastu võtta ja teiseks kehtib selle akti vastuvõtmise kuupäeval. ( 62 )

127.

Määruse nr 37/2014 artikliga 1 on muudetud alusmääruse artikli 9 lõiget 4 nii, et lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse, mida kehtestas nõukogu, kehtestab nüüd komisjon. ( 63 )

128.

Käesoleval juhul saab vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks vajalikke meetmeid võtta vaid pärast selle kohtuotsuse tegemise kuupäeva, s.o pärast 3. maid 2018. Seega saab neid võtta ainult pärast 20. veebruari 2014, mil jõustus määrus nr 37/2014. ( 64 ) Järelikult peavad vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed põhinema alusmääruse artikli 9 lõikel 4 määrusega nr 37/2014 muudetud redaktsioonis ja alusmääruse artikli 14 lõikel 1. ( 65 )

129.

Seega võib neid meetmeid võtta ainult komisjon.

130.

Järeldan, et vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni teine punkt tuleb tühistada selles osas, milles sellega on säilitatud vaidlusaluse määrusega kehtestatud tollimaks äriühingu Ninghai Organic Chemical Factory kaupade suhtes kuni hetkeni, kui nõukogu on võtnud meetmed selle kohtuotsuse täitmiseks. Siiski jääb vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni punkt kehtima selles osas, milles see tollimaks jäetakse kehtima kuni hetkeni, kui komisjon on võtnud meetmed selle kohtuotsuse täitmiseks.

131.

Ülejäänud osas tuleb vastuapellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

VI.

Apellatsioonkaebus

132.

Changmao Biochemical Engineering palub apellatsioonkaebuses vaidlustatud kohtuotsuse tühistada põhjendusel, et Üldkohus eksis, kui ta nõustus väitega, et on rikutud alusmääruse artikli 11 lõiget 9.

A.

Poolte argumendid

133.

Ainsas apellatsioonkaebuse väites ei nõustu Changmao Biochemical Engineering vaidlustatud kohtuotsuse punktidega 132–137 ja 139–141.

134.

See apellatsioonkaebuse väide koosneb kolmest osast.

135.

Apellatsioonkaebuse ainsa väite esimeses osas märgib Changmao Biochemical Engineering, et see, et vaidlusaluses määruses on normaalväärtus kindlaks tehtud Argentina tootmiskulude põhjal, selle asemel, et võtta aluseks Argentina omamaised müügihinnad, ei kujuta endast metoodika muutmist alusmääruse artikli 11 lõike 9 tähenduses ja et igal juhul on asjaolud muutunud. Samuti märgib Changmao Biochemical Engineering, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et algses uurimises rakendatud metoodika on kooskõlas alusmääruse artikliga 2 ja ei võtnud seega arvesse viinhappe tootmise protsessi erinevusi Argentinas ja Hiinas.

136.

Apellatsioonkaebuse ainsa väite teises ja kolmandas osas märgib Changmao Biochemical Engineering sisuliselt, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et ühe ja sama normaalväärtuse kohaldamine kõikidele eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei ole kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, kaotab mis tahes vahetegemise koostööd teinud eksportivate tootjate ja seda mitteteinute vahel.

137.

Distillerie Bonollo väidab esiteks, et apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu, teiseks, et see apellatsioonkaebuse ainus väide on vastuvõetamatu, ja kolmandaks, et igal juhul ei ole see väide põhjendatud.

138.

Esiteks toetab Distillerie Bonollo nõukogu ja komisjoni väidet, et apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu.

139.

Teiseks väidab Distillerie Bonollo, et apellatsioonkaebuse ainsa väite esimene, teine ja kolmas osa on vastuvõetamatud, niivõrd kui ühes või mitmes neist osadest on 1) pelgalt korratud Üldkohtu menetluses esitatud argumente; 2) tõstatatud faktiküsimus; 3) palutud Euroopa Kohtul teha otsus väite kohta, mille suhtes Üldkohus otsust ei teinud, või 4) seatud vaidluse alla vaidlustatud kohtuotsuse täiendavaid põhjendusi.

140.

Kolmandaks märgib Distillerie Bonollo, et igal juhul ei ole ainus apellatsioonkaebuse väide põhjendatud. Ta väidab, et vaidlusaluse määrusega muudeti metoodikat, sest ei kohaldatud metoodikat, mille kohaselt arvutatakse normaalväärtus Argentina omamaiste müügihindade põhjal. Tema sõnul asjaolude muutumise kohta tõendeid ei ole. Vastupidi sellele, mida väidab Changmao Biochemical Engineering, ei jätnud Üldkohus Argentina ja Hiina tootmiskulude erinevusi arvesse võtmata. Seoses äriühingu Changmao Biochemical Engineering väitega, et ühe ja sama normaalväärtuse kohaldamine kaotab mis tahes eristused koostööd teinud eksportivate tootjate ja seda mitteteinute vahel, märgib Distillerie Bonollo, et üheski alusmääruse sättes ei ole ette nähtud koostööd tegevate eksportivate tootjate sooduskohtlemist normaalväärtuse kindlaksmääramisel.

141.

Nõukogu väitel on apellatsioonkaebus vastuvõetamatu. Põhjus on selles, et vaidlustatud kohtuotsus ei mõjuta äriühingut Changmao Biochemical Engineering otseselt, nagu nõuab Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teine lõik. Nimelt tühistati vaidlusalune määrus äriühingut Changmao Biochemical Engineering puudutavas osas juba Üldkohtu 1. juuni 2017. aasta otsusega Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu (T‑442/12, EU:T:2017:372). Seetõttu saavad vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks võetud meetmed, nagu normaalväärtuse ümberarvutamine Argentina omamaiste müügihindade põhjal, olla kohaldatavad vaid Ninghai Organic Chemical Factory suhtes.

142.

Komisjon väidab, et apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu samal põhjendusel nagu see, mille esitas nõukogu. Igal juhul ei ole apellatsioonkaebus komisjoni arvates põhjendatud. Nimelt viitab alusmääruse artikli 11 lõike 9 sõnastus metoodikale, mida rakendati „[algses] uurimises“, mitte teatava äriühingu suhtes rakendatud metoodikale. Seda sätet ei saa kohaldada äriühinguti. Ka selle sätte seadusandlik kujunemislugu toetab läbivaatamismenetluses sama metoodika rakendamise kohustuse laia tõlgendamist. Lõpuks tuleb alusmääruse artikli 11 lõikes 9 näha nüüd harta artiklis 47 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte väljendust. Järelikult tuleb vaidlusaluses määruses normaalväärtus kindlaks määrata kõigi nende tootjate, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, sealhulgas Hiina kahe eksportiva tootja omamaiste müügihindade põhjal.

B.

Hinnang

143.

Changmao Biochemical Engineering on põhjendanud oma apellatsioonkaebust üheainsa väitega, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et alusmääruse artikli 11 lõige 9 ei võimalda nõukogul vahepealse läbivaatamise käigus arvutada normaalväärtust võrdlusriigi, nimelt Argentina tootmiskulude põhjal, kui algses uurimises määrati normaalväärtus kindlaks Argentina omamaiste müügihindade põhjal.

144.

Distillerie Bonollo, nõukogu ja komisjon paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

1.

Apellatsioonkaebuse vastuvõetavus

145.

Nõukogu ja komisjoni väitel on apellatsioonkaebus vastuvõetamatu, sest vaidlustatud kohtuotsus ei mõjuta äriühingut Changmao Biochemical Engineering otseselt, nagu nõuab Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teine lõik, kuna äriühingut Changmao Biochemical Engineering puudutavas osas tühistati vaidlusalune määrus juba Üldkohtu 1. juuni 2017. aasta otsusega Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu (T‑442/12, EU:T:2017:372). Distillerie Bonollo toetab nõukogu ja komisjoni väidet vastuvõetamatuse kohta, äriühingu Changmao Biochemical Engineering väitel aga on apellatsioonkaebus vastuvõetav.

146.

Pean järgmistel põhjustel apellatsioonkaebust vastuvõetavaks.

147.

Apellatsioonkaebuse on esitanud Changmao Biochemical Engineering, kes ei olnud Üldkohtu menetluse pool, vaid oli menetlusse astuja. ( 66 )

148.

Selleks et esimeses kohtuastmes menetlusse astuja (välja arvatud liikmesriigid ja liidu institutsioonid) saaks Üldkohtu otsuse edasi kaevata, peab see kohtuotsus Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teise lõigu kohaselt teda „otseselt mõjuta[ma]“.

149.

Nagu märgivad nõukogu ja komisjon, oli vaidlusalune määrus äriühingut Changmao Biochemical Engineering puudutavas osas selleks ajaks, kui tehti vaidlustatud kohtuotsus, juba tühistatud Üldkohtu 1. juuni 2017. aasta otsusega Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu (T‑442/12, EU:T:2017:372), mis on nüüdseks jõustunud.

150.

Täheldan siiski, et vaidlustatud kohtuotsuses ei ole vaidlusaluse määruse tühistamise ulatust piiratud. ( 67 )

151.

Täheldan samuti, et kohtupraktika kohaselt nõutakse institutsioonilt, kelle õigusakt on kohtuotsusega tühiseks tunnistatud, ELTL artikli 266 esimese lõigu alusel selle kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist, järgides mitte ainult selle kohtuotsuse resolutsiooni, vaid ka selle põhjendusi, mis viisid resolutsioonini ja mis on otsuse vajalik tugi selles mõttes, et need on resolutsioonis otsustatu täpse tähenduse mõistmiseks möödapääsmatud. ( 68 )

152.

Vaidlustatud kohtuotsuses tühistati vaidlusalune määrus põhjendusel, et kui nõukogu määras nende eksportivate tootjate puhul, kellel suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, alguses normaalväärtuse kindlaks Argentina omamaiste müügihindade alusel, ja seejärel kasutati läbivaatamismenetluses, mille tulemusel vaidlusalune määrus vastu võeti, sisuliselt Argentina tootmiskulude alusel kindlaks määratud arvestuslikku normaalväärtust, muutis nõukogu metoodikat ja rikkus sellega alusmääruse artikli 11 lõiget 9. Järelikult peab komisjon selleks, et täita ELTL artikli 266 esimesest lõigust tulenev kohustus võtta vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed, menetlust taasalustama ja normaalväärtuse Argentina omamaiste müügihindade põhjal ümber arvutama. ( 69 )

153.

Kuna vaidlusaluse määruse tühistamise ulatus ei ole piiratud, nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 150, peab komisjon kohtuotsuse, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, täitmiseks normaalväärtuse Argentina omamaiste müügihindade põhjal ümber arvutama mitte ainult Ninghai Organic Chemical Factory, vaid ka äriühingu Changmao Biochemical Engineering suhtes.

154.

Seevastu Üldkohtu 1. juuni 2017. aasta otsusega Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu (T‑442/12, EU:T:2017:372) tühistati vaidlusalune määrus põhjendusel, et keeldudes andmast äriühingule Changmao Biochemical Engineering teavet normaalväärtuse arvutamise kohta, rikkusid nõukogu ja komisjon alusmääruse artikli 20 lõiget 2 ja kaitseõigusi. Järelikult peab komisjon selleks, et täita kohustus võtta vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed, võimaldama äriühingul Changmao Biochemical Engineering selle teabega tutvuda ja selle kohta märkusi esitada.

155.

Seega erinevad meetmed, mis tuleb võtta vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks, meetmetest, mida on vaja 1. juuni 2017. aasta kohtuotsuse Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu (T‑442/12, EU:T:2017:372) täitmiseks.

156.

Järelikult puudutab vaidlustatud kohtuotsus äriühingut Changmao Biochemical Engineering otseselt, sest komisjon oli selle kohtuotsuse täitmiseks kohustatud menetlust taasalustama ja normaalväärtuse Argentina omamaiste müügihindade põhjal ümber arvutama.

157.

See on kooskõlas 2. oktoobri 2003. aasta kohtuotsusega International Power jt vs. NALOO (C‑172/01 P, C‑175/01 P, C‑176/01 P ja C‑180/01 P, EU:C:2003:534). Selles kohtuotsuses märkis Euroopa Kohus, et Üldkohtu otsus, millega tühistati komisjoni otsus jätta rahuldamata kolme ettevõtja peale esitatud kaebus, mõjutas neid kolme ettevõtjat otseselt. Põhjus oli selles, et „vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks [oli] komisjon kohustatud kaebuse uuesti läbi vaatama“ ja „[oli] võimalik, et selle läbivaatamise tulemusel võtab komisjon meetme, mis on ebasoodne [nendele kolmele ettevõtjale], kes võivad sel juhul sattuda ohtu, et neilt nõutakse riigisisestes kohtutes kahju hüvitamist“. ( 70 )

158.

Käesolevas asjas väidab Changmao Biochemical Engineering, et normaalväärtuse arvutamine Argentina omamaiste müügihindade alusel viiks oluliselt kõrgema tollimaksumäära kehtestamiseni kui vaidlusaluse määrusega kehtestatud 13,1%. Teised pooled sellele väitele vastu ei vaidle. Seetõttu on, nagu eelmises punktis viidatud kohtuotsuses, olemas oht, et meetmed, mida komisjon võtab vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks, on äriühingu Changmao Biochemical Engineering jaoks ebasoodsad ning temalt võidakse hakata kohtu kaudu nõudma selle tollimaksu maksmist.

159.

Minu järeldust käesoleva ettepaneku punktis 156 ei sea küsimärgi alla Distillerie Bonollo argument, et äriühingut Changmao Biochemical Engineering mõjutab mitte vaidlustatud kohtuotsus, vaid teda mõjutavad selle kohtuotsuse täitmiseks võetavad meetmed, mistõttu Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teise lõigu tähenduses mõjutab vaidlustatud kohtuotsus äriühingut Changmao Biochemical Engineering otseselt alles siis, kui need meetmed võetakse.

160.

Põhjus on selles, et liidu õigusakti tühistava kohtuotsuse peale esimeses kohtuastmes menetlusse astuja poolt esitatud apellatsioonkaebuse vastuvõetavus ei olene tingimusest, et pädev institutsioon peab olema täitnud ELTL artiklist 266 tuleneva kohustuse võtta selle kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed. Euroopa Kohtu põhikirja artikli 56 teises lõigus ei ole niisugust tingimust ette nähtud. Selles sättes on vaid tingimus, et „[Ü]ldkohtu otsus“ peab esimeses kohtuastmes menetlusse astujat otseselt mõjutama. Järelikult võib selle tuvastamisel, kas tegu on niisuguse olukorraga, arvesse võtta vaid Üldkohtu otsust ja sellest kohtuotsusest, kui sellega on tühistatud liidu õigusakt, tulenevat pädeva institutsiooni kohustust võtta selle kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed. Arvesse ei või võtta neid meetmeid endid ega seda, kas need on võetud vastu õigel ajal, ega seda, kas nendega on kohtuotsus nõuetekohaselt täidetud.

161.

Tõsi küll, Changmao Biochemical Engineering saab nõuda vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks võetud meetmete tühistamist. Ent vastupidi sellele, mida väidab Distillerie Bonollo, ei anna sees äriühingule Changmao Biochemical Engineering võimalust „ühte ja sama õuna kaks korda hammustada“. Kui nimetatud äriühing esitaks vaidlustatud kohtuotsuse täitmiseks võetud meetmete tühistamise hagi põhjenduseks väite, mille kohta Üldkohus on juba otsuse teinud, oleks see väide vastuvõetamatu, sest see rikuks kohtulahendi seadusjõu põhimõtet. ( 71 )

162.

Juhin samuti tähelepanu, et kui Üldkohtu otsusega tühistatud liidu õigusakt on – nagu käesoleval juhul – määrus, tekib pädeva institutsiooni kohustus võtta selle kohtuotsuse täitmiseks vajalikud meetmed alles alates apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise kuupäevast. ( 72 ) Seega, kui kasutada Distillerie Bonollo lähenemisviisi, oleneks esimeses kohtuastmes menetlusse astuja esitatud apellatsioonkaebuse vastuvõetavus sel juhul pädeva institutsiooni heast tahtest vaidlustatud kohtuotsust täita.

163.

Seepärast ei ole oluline, et komisjon ei ole seni võtnud vaidlustatud kohtuotsuse ega 1. juuni 2017. aasta kohtuotsuse Changmao Biochemical Engineering vs. nõukogu täitmiseks vajalikke meetmeid (T‑442/12, EU:T:2017:372). ( 73 )

164.

Samamoodi ei ole oluline, et pärast määrusega nr 349/2012 kehtestatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist võttis komisjon 28. juunil 2018 vastu rakendusmääruse (EL) 2018/921, ( 74 ) millega jäeti kehtima äriühingu Changmao Biochemical Engineering suhtes määrusega nr 349/2012 kehtestatud 10,1% suurune tollimaks. ( 75 )

165.

Järeldan, et apellatsioonkaebus on vastuvõetav.

2.

Apellatsioonkaebuse ainsa väite vastuvõetavus

166.

Esiteks tuleb tagasi lükata Distillerie Bonollo väide, et apellatsioonkaebuse ainsa väite esimene, teine ja kolmas osa on vastuvõetamatud, niivõrd kui nendes on pelgalt korratud nõukogu esimeses kohtuastmes esitatud argumente. Nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 63, võib esimeses kohtuastmes käsitletud õigusküsimusi apellatsioonimenetluses uuesti tõstatada. Täheldan, et apellatsioonkaebuses on vaidluse alla seatud konkreetsed vaidlustatud kohtuotsuse punktid: seoses argumendiga, et metoodikat ei muudetud, punkt 132; seoses argumendiga, et õiglase normaalväärtuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta viinhappe tootmise protsessi erinevusi Argentinas ja Hiinas, punktid 132 ja 135–137; seoses argumendiga, et asjaolud on muutunud, punkt 134; ja seoses argumendiga, et kui algses uurimises kasutatud metoodikat rakendatakse läbivaatamismenetluses kõikide eksportivate tootjate suhtes, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, kaotab see mis tahes vahetegemise koostööd teinud eksportivate tootjate ja seda mitteteinute vahel, punktid 139–141.

167.

Teiseks, niivõrd kui Distillerie Bonollo seisukohti tuleb mõista nii, et nendes peetakse vastuvõetamatuks argumenti, et asjaolud on muutunud, kuna see on faktiküsimus, tuleb see väide tagasi lükata. Küsimus, kas Hiina kahe eksportiva tootja suhtes turumajandusliku kohtlemise kohaldamine ja seejärel nende suhtes selle kohaldamisest keeldumine annab tunnistust alusmääruse artikli 11 lõike 9 tähenduses asjaolude muutumisest, on minu arvates õigusküsimus.

168.

Kolmandaks olen küll Distillerie Bonolloga nõus, et väide kaitseõiguste rikkumise kohta oleks vastuvõetamatu, sest Üldkohus ei teinud vaidlustatud kohtuotsuses selle väite kohta otsust, ent minu arvates ei olegi apellatsioonkaebuses seesugust väidet esitatud. Apellatsioonkaebuse ainsa väite kolmanda osa sissejuhatuses on lühidalt märgitud, et Üldkohtu järeldused normaalväärtuse kohta „on vastuolus väljakujunenud […] kohtupraktikaga […], mis tagab õiglase hinnavõrdluse ja austab eksportijate kaitseõigust“. ( 76 ) Selles napis sõnastuses ja muude tunnuste puududes ei ole Changmao Biochemical Engineering esitanud väidet selle kohta, et kaitseõigusi on rikutud.

169.

Neljandaks ei ole argument, et Üldkohus eksis, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 141 märkis, et kõikide eksportivate tootjate suhtes rakendatakse üht ja sama normaalväärtust, kui see on kindlaks määratud võrdlusriiki käsitlevate andmete põhjal, vastuvõetamatu, nagu väidab Distillerie Bonollo, põhjusel, et see on etteheide vaidlustatud kohtuotsuse täiendava põhjenduse vastu. Nagu Distillerie Bonollo ise väidab, on see edutu. ( 77 )

170.

Järeldan, et ainus apellatsioonkaebuse väide on tervikuna vastuvõetav.

3.

Sisulised küsimused

171.

Alusmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt peab komisjon kõikides selle artikli tähenduses läbivaatamise uurimistes, kui asjaolud ei ole muutunud, rakendama sama metoodikat nagu tollimaksu kehtestamise põhjustanud uurimises, võttes asjakohaselt arvesse muu hulgas selle määruse artiklit 2.

172.

Kohtupraktika kohaselt tuleb erandit, mis võimaldab institutsioonidel rakendada esialgse uurimisega võrreldes teistsugust meetodit, kui asjaolud on muutunud, tõlgendada kitsalt. ( 78 )

173.

Käesoleval juhul määrati määruse nr 130/2006 vastuvõtmiseni viinud uurimise käigus Hiina kahe eksportiva tootja suhtes, kelle suhtes kohaldati turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus nende tegelike omamaiste müügihindade põhjal vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 1–6, ( 79 ) samas kui niisuguste eksportivate tootjate suhtes, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud, arvutati normaalväärtus võrdlusriigi, nimelt Argentina omamaiste müügihindade põhjal vastavalt selle määruse artikli 2 lõike 7 punktile a. ( 80 )

174.

Vaidlusaluse määruse vastuvõtmiseni viinud uurimises aga keelduti Hiina kahe eksportiva tootja suhtes turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest. Seetõttu ei saanud normaalväärtust enam alusmääruse artikli 2 lõigete 1–6 põhjal kindlaks määrata. See arvutati sisuliselt Argentina tootmiskulude põhjal arvestuslikult vastavalt selle määruse artikli 2 lõike 7 punktile a. ( 81 )

175.

Changmao Biochemical Engineering märgib ainsas apellatsioonkaebuse väites, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et nõukogu rikkus alusmääruse artikli 11 lõiget 9, kui ta kasutas läbivaatamismenetluses Hiina kahe eksportiva tootja suhtes Argentina tootmiskuludel põhinevat arvestuslikku normaalväärtust, samas kui algses uurimises oli ta nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes keelduti turumajandusliku kohtlemise kohaldamisest, normaalväärtuse kindlaksmääramisel aluseks võtnud Argentina omamaised müügihinnad.

176.

Ainus apellatsioonkaebuse väide koosneb kolmest osast. Esimeses osas väidab Changmao Biochemical Engineering, et metoodikat ei ole muudetud ja igal juhul on asjaolud muutunud, mistõttu Üldkohus eksis, kui ta tuvastas alusmääruse artikli 11 lõike 9 rikkumise.

177.

Olen seisukohal, et apellatsioonkaebuse ainsa väite esimese osaga tuleb nõustuda.

178.

Vastupidi sellele, mida väidab Changmao Biochemical Engineering, ( 82 ) on metoodikat alusmääruse artikli 11 lõike 9 tähenduses muudetud.

179.

Kohtupraktika kohaselt on metoodika selle sätte tähenduses muutunud, kui algses uurimises määrati ekspordihind kindlaks tegelike liitu eksportimise hindade põhjal vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8, läbivaatamismenetluses aga tehti arvestuslik ekspordihind kindlaks tegelike kolmandatesse riikidesse eksportimise hindade põhjal vastavalt sama määruse artikli 2 lõikele 9. ( 83 ) Samamoodi kujutab see, kui algses uurimises arvutas nõukogu normaalväärtuse kolmandas võrdlusriigis asuva tootja tegelike ekspordihindade ja selle tootja omamaiste müügihindade põhjal, läbivaatamismenetluses aga sama tootja tootmiskulude põhjal, endast metoodika muutmist. ( 84 )

180.

Käesoleval juhul võeti algses uurimises normaalväärtuse kindlaksmääramisel aluseks omamaised müügihinnad Argentinas nende eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, läbivaatamismenetluses aga arvutati normaalväärtus Hiina kahe eksportiva tootja puhul, kelle suhtes ei saanud enam turumajanduslikku kohtlemist kohaldada, sisuliselt Argentina tootmiskulude põhjal. Kui võtta arvesse eelmises punktis viidatud kohtupraktikat, on see minu arvates metoodika muutus alusmääruse artikli 11 lõike 9 tähenduses.

181.

Samuti ei ole minu arvates tõendatud, et asjaolud on muutunud.

182.

Kohtupraktikas on märgitud, et muu hulgas miinimumhinnakohustus (mille tagajärg on see, et tegelikud liitu eksportimise hinnad ei ole enam usaldusväärsed, ja see, et läbivaatamismenetluses tuleb arvestuslik ekspordihind arvutada kolmandatesse riikidesse eksportimise hindade alusel) ( 85 ) ning oluline muutus asjaomase toote tootmiskuludes ( 86 ) kujutavad endast asjaolude muutumist alusmääruse artikli 11 lõike 9 tähenduses. ( 87 )

183.

Changmao Biochemical Engineering aga märgib pelgalt, et asjaolud on suuresti muutunud, millest annab tunnistust see, et algses uurimises kohaldasid nõukogu ja komisjon tema suhtes turumajanduslikku kohtlemist, kuid keeldusid seda tema suhtes kohaldamast läbivaatamismenetluses. See ei ole minu arvates piisav, et tõendada alusmääruse artikli 11 lõike 9 tähenduses asjaolude muutumist.

184.

Täheldan muu hulgas, et vaidlusaluse määruse põhjenduse 27 kohaselt oli põhjus, miks otsustati läbivaatamismenetluses kasutada arvestuslikku normaalväärtust, mis põhines Argentina tootmiskuludel, mitte Argentina omamaistel müügihindadel, „Argentina ja [Hiina] tootmismeetodite erinevu[s], mis mõjuta[s] olulisel määral hindu ja kulusid“. Nimelt on Changmao Biochemical Engineering selgitanud, et Argentinas toodetakse viinhapet veinivalmistamise kõrvalsaadustest, Hiinas aga keemilise sünteesi teel. Määrusest nr 349/2012 aga ilmneb, et erinevused viinhappe tootmise protsessides ja tootmiskuludes olid olemas juba algse uurimise ajal. ( 88 ) Euroopa Kohtu menetluses ei ole väidetud, et viinhappe tootmiskulud Argentinas ja/või Hiinas algse uurimise perioodi ja vahepealse läbivaatamise perioodi vahel muutusid. Minu arvates järeldub sellest, et asjaolude muutumine alusmääruse artikli 11 lõike 9 tähenduses ei ole tõendatud.

185.

Arvan siiski, et Üldkohus ei põhjendanud piisavalt, miks ta järeldas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 135–137, et algses uurimises kasutatud metoodika rakendamine ei ole alusmääruse artikliga 2 vastuolus.

186.

Täheldan, et alusmääruse artikli 11 lõige 9 kohustab komisjoni rakendama iga vahepealse läbivaatamise suhtes sama metoodikat nagu algses uurimises, „võttes nõuetekohaselt arvesse artiklit 2, eriti selle lõikeid 11 ja 12 ning artiklit 17“.

187.

Juhin tähelepanu, et kui – nagu käesoleval juhul – asjaolud ei ole muutunud, ei piisa metoodika muudatuse põhjendamiseks sellest, et uus metoodika on varem rakendatust asjakohasem. ( 89 ) Kui asjaolud ei ole muutunud, on metoodika muutmine põhjendatav vaid juhul, kui varem rakendatud metoodika on vastuolus alusmääruse artikliga 2 või 17.

188.

Nimelt tuleneb selle määruse artikli 11 lõike 9 sõnastusest ja käesoleva ettepaneku punktis 172 viidatud kohtupraktikast, et üldreeglina tuleb läbivaatamismenetluses kasutada sama metoodikat nagu algses uurimises ja et teistsuguse metoodika kasutamine läbivaatamismenetluses on erand. Kui asuda seisukohale, et kui asjaolud ei ole muutunud, võidakse uut metoodikat läbivaatamismenetluses rakendada ka juhul, kui ei ole tuvastatud, et varem rakendatud metoodika ei ole alusmääruse artikliga 2 või 17 kooskõlas, muutuks erand reegliks.

189.

Seepärast tuleb kindlaks teha, kas algses uurimises kasutatud metoodika rakendamine läbivaatamismenetluses oleks vastuolus alusmääruse artikliga 2.

190.

Kohtupraktika kohaselt on nõukogu ülesanne tõendada, et algses uurimises rakendatud metoodika oli vastuolus alusmääruse artikliga 2. ( 90 )

191.

Üldkohtu menetluses väitis nõukogu, et võttes arvesse viinhappe tootmise protsessi erinevusi Argentinas ja Hiinas, ( 91 ) ei saanud ta läbivaatamismenetluses rakendada algses uurimises kasutatud metoodikat, rikkumata seejuures alusmääruse artikli 2 lõiget 10, mille kohaselt peab võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel olema õiglane. Nõukogu arvates olnuks ebaõiglane võrrelda ühest küljest Argentina omamaiste müügihindade põhjal arvutatud normaalväärtust, mis põhines seega loodusliku tootmisprotsessiga seotud andmetel, ja teisest küljest Hiina kahe eksportiva tootja tegelikke ekspordihindu, mis olid niisiis seotud sünteetilise tootmisprotsessiga.

192.

Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 135–137 lükkas Üldkohus tagasi nõukogu argumendi, et algses uurimises kasutatud meetodi rakendamine ei võimaldaks õiglast võrdlust normaalväärtuse ja ekspordihindade vahel, sest esiteks, kui see võrdlus oleks ebaõiglane, oleks see pidanud ajendama nõukogu ja komisjoni muutma teiste eksportivate tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu, mida nad ei olnud teinud, ning teiseks on keemilise sünteesi teel toodetud viinhappel „samad põhiomadused ja sama põhikasutusotstarve“ kui veinivalmistamise kõrvalsaadustest toodetud viinhappel.

193.

Ma arvan, et ainult nendele põhjendustele tuginedes ei saanud Üldkohus järeldada, et algses uurimises kasutatud metoodika rakendamine „ei ole […] al[us]määruse artikliga 2 vastuolus“. ( 92 )

194.

Esiteks ei tõenda asjaolu, et nõukogu jättis muutmata tollimaksu, mis oli kehtestatud teiste eksportivate tootjate suhtes, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, seda, et esialgses uurimises kasutatud meetod ei ole algmääruse artikliga 2 vastuolus. See võib viidata ka sellele, et jättes muutmata tollimaksu, mis oli kehtestatud teiste eksportivate tootjate suhtes, kelle suhtes ei kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, rikkus nõukogu seda sätet. Nõukogu käitumise põhjal ei saa teha järeldusi varem rakendatud metoodika ega uue metoodika õiguspärasuse kohta.

195.

Teiseks leian ma, et järeldamaks, et algses uurimises kasutatud metoodika rakendamine ei ole vastuolus alusmääruse artikliga 2, ei oleks Üldkohus saanud piirduda vaid märkusega, et keemilise sünteesi teel valmistatud viinhappel on „samad põhiomadused ning sama põhikasutusotstarve“ kui veinivalmistamise kõrvalsaadustest valmistatul. Põhjus on selles, et viinhappe tootmise protsessi erinevused Argentinas ja Hiinas, millele tuginedes väitis nõukogu, et varem kasutatud metoodika rakendamine oleks vastuolus alusmääruse artikli 2 lõikega 10, mõjutavad, nagu on märgitud vaidlusaluse määruse põhjenduses 27, ( 93 ) „olulisel määral hindu ja kulusid“.

196.

Lisaks märgin, et erinevused tootmisprotsessis on see põhjus, miks vaidlusaluses määruses metoodikat muudeti ja normaalväärtus eksportivate tootjate puhul, kelle suhtes turumajanduslikku kohtlemist ei kohaldatud, arvutati mitte Argentina omamaiste müügihindade põhjal, vaid lähtudes tootmiskuludest Argentinas. ( 94 ) Seepärast arvan ma, et niivõrd kui nõukogu tugineb erinevustele tootmisprotsessis tõendamaks, et esimesena nimetatud metoodika rakendamine läbivaatamismenetluses olnuks õigusvastane, oleks Üldkohus pidanud analüüsima mitte ainult seda, kas võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihindade vahel on nende erinevuste tõttu ebaõiglane, vaid sedagi, kas need erinevused välistavad normaalväärtuse arvutamisel Argentina omamaiste müügihindade kasutamise. Vaid juhul, kui Üldkohus tuvastanuks, et olenemata erinevustest tootmisprotsessis võib normaalväärtuse arvutamiseks kasutada Argentina omamaiseid müügihindu, saanuks ta järeldada, et varem kasutatud metoodika rakendamine ei oleks olnud alusmääruse artikliga 2 vastuolus ja et seetõttu ei saanud nõukogu vaidlusaluses määruses uut metoodikat rakendada.

197.

On tõsi, et nõukogu, kelle ülesanne on tõendada, et varem kasutatud metoodika rakendamine oleks õigusvastane, väitis Üldkohtu menetluses vaid seda, et erinevused tootmisprotsessis ei võimalda õiglast võrdlust, mida nõuab alusmääruse artikli 2 lõige 10; ta ei väitnud, et need erinevused välistavad normaalväärtuse arvutamiseks Argentina omamaiste müügihindade kasutamise. Siiski olen seisukohal, et need kaks küsimust on omavahel seotud, nagu nähtub vaidlusaluse määruse põhjendusest 42, kus on märgitud, et „[k]ui sama arvutus oleks tehtud Argentina omamaiseid müügihindu kasutades ning normaalväärtust ja/või ekspordihinda oleks seejärel kohandatud vastavalt al[us]määruse artikli 2 lõikele 10, ei oleks võrdlus olnud õiglane“. ( 95 )

198.

Järelikult ei põhjendanud Üldkohus piisavalt vaidlustatud kohtuotsuse punktis 137 sõnastatud järeldust, et algses uurimises kasutatud metoodika kasutamine ei ole vastuolus alusmääruse artikliga 2.

199.

Nagu leiab komisjon, ei saa väita, et alusmääruse artikli 11 lõiget 9 tuleb tõlgendada nii, et nõue, mille kohaselt tuleb algses uurimises ja läbivaatusmenetlustes rakendada ühte ja sama meetodit, ei viita metoodikale, mida rakendati algses uurimises tervikuna, vaid viitab metoodikale, mida rakendati algses menetluses iga eksportiva tootja suhtes.

200.

Sellisel juhul tuleks normaalväärtus läbivaatamismenetluses nende Hiina kahe eksportiva tootja suhtes kindlaks teha nende tegelike omamaiste müügihindade põhjal. ( 96 ) See aga oleks vastuolus alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, kuna läbivaatamismenetluse tulemusel ei kohaldata nende Hiina kahe eksportiva tootja suhtes enam turumajanduslikku kohtlemist. Seega sai nõukogu rakendada uut metoodikat ilma alusmääruse artikli 11 lõiget 9 rikkumata. ( 97 )

201.

Alusmääruse artikli 11 lõiget 9 ei saa minu arvates siiski tõlgendada nii, et nõue rakendada läbivaatamismenetluses sama metoodikat nagu algses uurimises, viitab iga eksportiva tootja suhtes kasutatud metoodikale. Esiteks on niisuguse tõlgendusega vastuolus selle sätte sõnastus, kuna selle kohaselt tuleb rakendada sama metoodikat, mida kasutati „tollimaksu kehtestamise põhjustanud uurimises“. Endastmõistetavalt puudutab uurimine kõiki asjaomast toodet eksportivaid tootjaid. Alusmääruse artikli 11 lõike 9 sõnastuses ei viita miski sellele, et arvesse tuleb võtta eksportivate tootjate individuaalset olukorda. Teiseks, olgugi et komisjon tegi „suurema üldise sidususe tagamiseks“ ettepaneku tunnistada alusmääruse artikli 11 lõige 9 kehtetuks muu hulgas seetõttu, et „see on mõnikord viinud selgelt aegunud metoodikate jätkuva kasutamiseni“, ( 98 ) ei tunnistatud seda sätet kehtetuks. See viitab alusmääruse artikli 11 lõikes 9 sätestatud reegli laiale tõlgendamisele. Seega kehtib see reegel uurimises kasutatava metoodika suhtes tervikuna, kuid mitte iga eksportiva tootja suhtes kasutatava metoodika suhtes.

202.

Järelikult tuleb apellatsioonkaebuse ainsa väite esimese osaga nõustuda ja vaidlustatud kohtuotsus tühistada.

203.

Täielikkuse huvides analüüsin siiski lühidalt apellatsioonkaebuse ainsa väite teist ja kolmandat osa.

204.

Oma apellatsioonkaebuse ainsa väite teises ja kolmandas osas märgib Changmao Biochemical Engineering, et Üldkohus eksis, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 139–141, et ühe ja sama normaalväärtuse kohaldamine kõikidele eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei ole kohaldatud turumajanduslikku kohtlemist, kaotab mis tahes vahetegemise koostööd teinud eksportivate tootjate ja seda mitteteinute vahel.

205.

Minu arvates ei saa apellatsioonkaebuse ainsa väite teise ja kolmanda osaga nõustuda.

206.

Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 139–141 lükkas Üldkohus tagasi nõukogu argumendi, et kui ühelt poolt Hiina kahe eksportiva tootja puhul, kes tegid koostööd, ja teiselt poolt teiste eksportivate tootjate puhul, kes ei teinud koostööd, arvutatakse normaalväärtus Argentina omamaiste müügihindade alusel, kaotab see mis tahes vahetegemise koostööd teinud eksportivate tootjate ja seda mitteteinute vahel. Üldkohtu sõnul tehtaks nende vahel siiski vahet, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes võib kohaldada individuaalset kohtlemist vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 5, samas kui neile eksportivatele tootjatele, kes koostööd ei tee, niisugust kohtlemist kohaldada ei saa.

207.

Niivõrd kui Changmao Biochemical Engineering väidab, et see, et koostööd teinud tootjate suhtes võidakse – erinevalt koostööd mitteteinud tootjatest – kohaldada individuaalset kohtlemist, ei võimalda teha koostööd teinud ja seda mitteteinud tootjate vahel vahet normaalväärtuse arvutamisel, on see argument edutu. On tõsi, et kui eksportiva tootja suhtes kohaldatakse individuaalset kohtlemist alusmääruse artikli 9 lõike 5 alusel, kohaldatakse üleriigilist normaalväärtust, mis on kohaldatav kõikidele eksportivatele tootjatele, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, kuigi individuaalne dumpingumarginaal arvutatakse selle eksportiva tootja tegelike ekspordihindade põhjal. Ent vaidlustatud kohtuotsuse punktid 139–141 ei käsitle küsimust, kas kõikide eksportivate tootjate suhtes, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, kohaldatakse ühte ja sama normaalväärtust olenemata sellest, kas nad tegid koostööd või mitte. Seda kohaldatakse ja Üldkohus on seda kinnitanud. Küsimus on selles, kas vaatamata sellele, et kohaldatakse ühte ja sama normaalväärtust, võimaldab individuaalne kohtlemine sellegipoolest vahet teha koostööd teinud eksportivatel tootjatel ja tootjatel, kes koostööd ei teinud.

208.

Niivõrd kui Changmao Biochemical Engineering väidab, et kõikide koostööd teinud eksportivate tootjate suhtes, kelle suhtes ei kohaldata turumajanduslikku kohtlemist, ei saa kohaldada ühte ja sama normaalväärtust, kui neil on erinevad tootmisprotsessid ja kulud, on ka see argument samal põhjusel edutu.

209.

Järeldan, et apellatsioonkaebuse ainsa väite esimese osaga tuleb nõustuda. Vaidlustatud kohtuotsus tuleb sel põhjusel tühistada.

210.

Arvan, et Euroopa Kohus ei saa teha selles asjas põhikirja artikli 61 alusel lõplikku kohtuotsust. Selle vaidluse lahendamine eeldab juhtumi asjaolude uut hindamist, pidades silmas käesoleva ettepaneku punktides 185–198 kirjeldatud kaalutlusi, ja selleks on paremad võimalused Üldkohtul.

211.

Seepärast tuleb suunata käesolev asi tagasi Üldkohtusse, et ta saaks analüüsida, kas algses uurimises rakendatud metoodika rakendamine läbivaatamismenetluses oleks vastuolus alusmääruse artikliga 2. Seejärel tuleb Üldkohtul, kui ta peaks leidma, et see vastuolu on olemas ja seetõttu sai nõukogu rakendada läbivaatamismenetluses uut metoodikat ilma selle määruse artikli 11 lõiget 9 rikkumata, analüüsida teisi tema menetluses esitatud väiteid.

VII.

Kohtukulud

212.

Kuna kohtuasi saadetakse tagasi Üldkohtule, tehakse käesoleva apellatsioonimenetlusega seotud kohtukulude osas otsus hiljem.

213.

Euroopa Kohtul tuleb siiski teha otsus vastuapellatsioonkaebusega seotud kohtukulude kohta.

214.

Kodukorra artikli 138 lõikes 3, mida kohaldatakse kodukorra artikli 184 lõike 1 kohaselt ka apellatsioonimenetluse suhtes, on sätestatud, et kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks, jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kui kohtuasja asjaolud seda õigustavad, võib Euroopa Kohus siiski otsustada, et lisaks enda kohtukulude kandmisele mõistetakse poolelt välja ka osa teise poole kohtukuludest.

215.

Käesolevas asjas on komisjon kohtuvaidluse kaotanud, niivõrd kui ta palus Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsuse põhjendusel, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et vaidlusalune määrus puudutas otseselt Distillerie Bonollot, kuid olnud edukas niivõrd, kui ta palus Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni teise punkti selles osas, milles seal on ette nähtud, et nõukogu võtab meetmed selle kohtuotsuse täitmiseks. Kuna Distillerie Bonollo on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja neli viiendikku Distillerie Bonollo kohtukuludest, üks viiendik Distillerie Bonollo kohtukuludest aga tuleb jätta tema enda kanda.

216.

Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 140 lõikele 1, mida kohaldatakse kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel ka apellatsioonimenetluste suhtes, kannab nõukogu kui vastuapellatsioonimenetlusse astuja enda kohtukulud seoses vastuapellatsioonimenetlusega ise.

217.

Kodukorra artikli 184 lõike 4 kohaselt võib Euroopa Kohus juhul, kui esimese kohtuastme menetlusse astuja osaleb apellatsioonimenetluses, otsustada jätta tema kohtukulud tema enda kanda. Kuna Changmao Biochemical Engineering osales vastuapellatsioonimenetluses, tuleb tema kohtukulud seoses vastuapellatsioonimenetlusega jätta tema enda kanda.

VIII.

Ettepanek

218.

Sellepärast teen Euroopa Kohtule ettepaneku:

–

tühistada 3. mai 2018. aasta kohtuotsus Distillerie Bonollo jt vs. nõukogu (T‑431/12, EU:T:2018:251);

–

saata asi tagasi Euroopa Liidu Üldkohtusse;

–

otsustada apellatsioonimenetlusega seotud kulude kandmine edaspidi;

–

rahuldada vastuapellatsioonkaebus osas, milles on palutud tühistada 3. mai 2018. aasta kohtuotsuse Distillerie Bonollo jt vs. nõukogu (T‑431/12, EU:T:2018:251) resolutsiooni teine punkt, niivõrd kui selles on ette nähtud, et Euroopa Liidu Nõukogu võtab meetmed selle kohtuotsuse täitmiseks;

–

jätta vastuapellatsioonkaebus ülejäänud osas rahuldamata;

–

jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud seoses vastuapellatsioonkaebusega tema enda kanda ja mõista temalt välja neli viiendikku Distillerie Bonollo SpA, Industria Chimica Valenzana (ICV) SpA, Distillerie Mazzari SpA and Caviro Distillerie Srl-i kohtukuludest seoses vastuapellatsioonkaebusega;

–

jätta üks viiendik Distillerie Bonollo SpA, Industria Chimica Valenzana (ICV) SpA, Distillerie Mazzari SpA and Caviro Distillerie Srl-i kohtukuludest seoses vastuapellatsioonkaebusega tema enda kanda, ning

–

jätta Euroopa Liidu Nõukogu ja äriühingu Changmao Biochemical Engineering Co. Ltd kohtukulud seoses vastuapellatsioonkaebusega nende endi kanda.