<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-949/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CJ0949</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:186">EU:C:2021:186</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>9</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>9</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20210310">10.3.2021</DATE> – Kohtuasi C‑949/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">Konsul Rzeczypospolitej Polskiej w N.</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (esimene koda)</P><P><DATE ISO="20210310">10. märts 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: poola.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne</KEYWORD><KEYWORD>Viisapoliitika</KEYWORD><KEYWORD>Schengeni lepingu rakendamise konventsioon</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 21 lõige 2a</KEYWORD><KEYWORD>Põhiõiguste harta</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 47</KEYWORD><KEYWORD>Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile</KEYWORD><KEYWORD>Konsuli poolt pikaajalise viisa andmisest keeldumine</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi kohustus tagada sellise viisa andmisest keeldumise otsuse kohtus vaidlustamise võimaluse</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑949/19,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) <DATE ISO="20191104">4. novembri 2019. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20191231">31. detsembril 2019</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">M. A.</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Konsul Rzeczypospolitej Polskiej w N.,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (esimene koda),</P><P>koosseisus: koja president J.‑C. Bonichot, Euroopa Kohtu asepresident R. Silva de Lapuerta (ettekandja), kohtunikud L. Bay Larsen, C. Toader ja M. Safjan,</P><P>kohtujurist: J. Richard de la Tour,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>M. A., esindaja: <HT TYPE="ITALIC">adwokat</HT> B. Grohman,</P></ITEM><ITEM><P>Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,</P></ITEM><ITEM><P>Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja A. Pagáčová,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: J. Möller ja R. Kanitz,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: C. Cattabriga, A. Stobiecka-Kuik ja G. Wils,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada Schengenis <DATE ISO="19900619">19. juunil 1990</DATE> alla kirjutatud ja <DATE ISO="19950326">26. märtsil 1995</DATE> jõustunud konventsiooni, millega rakendatakse <DATE ISO="19850614">14. juuni 1985. aasta</DATE> Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="239" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 239, lk 19</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/02, lk 9), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 610/2013 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="182" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 182, lk 1</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Schengeni konventsioon<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), artikli 21 lõiget 2a ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) artiklit 47.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud M. A. ja Konsul Rzeczypospolitej Polskiej w N-i (Poola Vabariigi konsul N-is; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>konsul<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) vahelises kohtuvaidluses selle üle, et viimane keeldus M. A-le pikaajalise viisa andmisest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Schengeni konventsioon</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Schengeni konventsiooni artikkel 18 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="018.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Viisa kauemaks kui kolmekuuliseks viibimiseks (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>pikaajaline viisa<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) on ühe liikmesriigi poolt kooskõlas tema siseriiklike õigusaktide või liidu õigusaktidega antav siseriiklik viisa. Selline viisa antakse välja ühtse viisavormi alusel vastavalt nõukogu määruses (EÜ) nr 1683/95 [<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="164" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 164, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/01, lk 13] sätestatule, kusjuures päises täpsustatakse viisa liik tähega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>D<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>. See täidetakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090713">13. juuli 2009. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri), [<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="243" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 243, lk 1</REF.DOC.OJ>] VII lisa asjakohastele sätetele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="018.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Pikaajalise viisa kehtivusaeg on maksimaalselt üks aasta. Kui liikmesriik on lubanud välismaalasel viibida riigis kauem kui üks aasta, tuleb pikaajaline viisa enne selle kehtivusaja lõppu asendada elamisloaga.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Schengeni konventsiooni artiklis 21 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="021.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Välismaalane võib ühe liikmesriigi antud kehtiva elamisloa ja kehtiva reisidokumendi alusel liikuda vabalt teiste liikmesriikide territooriumil kuni kolm kuud kuue kuu jooksul, kui ta vastab [Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060315">15. märtsi 2006. aasta</DATE>] määruse (EÜ) nr 562/2006 (millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad)) [<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="105" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 105, lk 1</REF.DOC.OJ>] artikli 5 lõike 1 punktides a, c ja e osutatud sissesõidunõuetele ning kõnealune liikmesriik ei ole kandnud teda siseriiklikku sissesõidukeeluregistrisse.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="3"?><PARAG IDENTIFIER="021.002A"><NO.PARAG>2a.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 sätestatud vaba liikumise õigus kehtib vastavalt artiklis 18 sätestatule ka välismaalaste suhtes, kellel on liikmesriigi antud kehtiv pikaajaline viisa.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv (EL) 2016/801</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20160511">11. mai 2016. aasta</DATE> direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja <HT TYPE="ITALIC">au pair</HT>’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="132" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 132, lk 21</REF.DOC.OJ>) artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Käesolevas direktiivis sätestatakse:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tingimused, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike, ja kui see on kohaldatav, nende pereliikmete liikmesriigi territooriumile sisenemist ja seal elamist kauem kui 90 päeva teadustegevuse, õpingute, praktika või Euroopa vabatahtlikus teenistuses vabatahtliku teenistuse, ning kui liikmesriigid nii otsustavad, õpilasvahetusprogrammides või haridusprojektides osalemise, muu vabatahtliku teenistuse kui Euroopa vabatahtlik teenistus või <HT TYPE="ITALIC">au pair</HT>’ina töötamise eesmärgil, ning nende õigused;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 2 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Käesolevat direktiivi kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist või on liikmesriigi territooriumile lubatud teadustegevuse, õpingute, praktika või Euroopa vabatahtlikus teenistuses vabatahtliku teenistuse eesmärgil. Liikmesriigid võivad samuti otsustada kohaldada käesoleva direktiivi sätteid kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad riiki lubamist õpilasvahetusprogrammis või haridusprojektis osalemise, muu vabatahtliku teenistuse kui Euroopa vabatahtlik teenistus või <HT TYPE="ITALIC">au pair</HT>’ina töötamise eesmärgil.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi artiklis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>üliõpilane<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>– kolmanda riigi kodanik, kes on vastu võetud kõrgkooli ja lubatud liikmesriigi territooriumile, kus ta põhitegevuseks on täiskoormusega õpe kõnealuses liikmesriigis tunnustatud kõrgharidusele vastava kvalifikatsiooni, sealhulgas diplomi, tunnistuse või doktorikraadi omandamiseks, mis võib hõlmata sellisele haridusele eelnevat ettevalmistuskursust kooskõlas liikmesriigi õigusega või kohustuslikku praktikat;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>21)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>luba<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>– elamisluba, või kui see on liikmesriigi õiguses ette nähtud, pikaajaline viisa, mis on väljastatud käesoleva direktiivi kohaldamise eesmärgil;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>23)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>pikaajaline viisa<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>– luba, mille liikmesriik on väljastanud Schengeni konventsiooni artikli 18 kohaselt või mis on väljastatud kooskõlas nende liikmesriikide õigusega, kes ei kohalda Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>’d täielikult.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 34 lõige 5 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>Otsust, millega jäetakse loa taotlus läbi vaatamata, lükatakse see tagasi, keeldutakse luba pikendamast või tunnistatakse luba kehtetuks, on võimalik vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus kooskõlas siseriikliku õigusega. Kirjalikus teates täpsustatakse kohus või haldusasutus, kuhu otsuse saab edasi kaevata, ja edasikaebuse esitamise tähtaeg.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Viisaeeskiri</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Määruse nr 810/2009, mida on muudetud määrusega nr 610/2013, (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>viisaeeskiri<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>) artikli 32 lõikes 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Taotlejal, kellele keelduti viisat andmast, on õigus otsus vaidlustada. Kaebus esitatakse taotluse kohta lõpliku otsuse teinud liikmesriigi vastu kooskõlas nimetatud liikmesriigi siseriikliku õigusega. Liikmesriigid teavitavad taotlejaid sellest, millist menetlust vaidlustamise korral kasutatakse, nagu see on täpsustatud VI lisas.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poola õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Poola <DATE ISO="20131212">12. detsembri 2013. aasta</DATE> välismaalaste seaduse (ustawa o cudzoziemcach) (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2018, jrk nr 2094) muudetud redaktsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>välismaalaste seadus<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) artiklis 75 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="075.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Siseriikliku viisa andmisest keeldumine toimub otsusega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="075.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Siseriikliku viisa andmisest keeldumise otsus väljastatakse vormil.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Välismaalaste seaduse artikli 76 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Schengeni viisa või siseriikliku viisa andmisest keeldumise korral võib:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>juhul, kui otsuse on teinud konsul, esitada konsulile taotluse asi uuesti läbi vaadata;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Poola <DATE ISO="20020830">30. augusti 2002. aasta</DATE> halduskohtumenetluse seadustikku käsitleva seaduse (Prawo o postępowaniu przed sądami administracyjnymi) (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2018, jrk nr 1302), mida on muudetud (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>halduskohtumenetluse seadustik<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>), põhikohtuasjas kohaldatava redaktsiooni artiklis 5 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Halduskohtud ei ole pädevad järgmistes küsimustes:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT>konsulite antavad viisad, v.a viisad:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>mis on nimetatud [viisaeeskirja] artikli 2 punktides 2–5;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>mis antakse välismaalasele, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriigi – Euroopa Majanduspiirkonna [EMP] lepinguosalise või Šveitsi Konföderatsiooni – kodaniku pereliige Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike ja nende pereliikmete Poola Vabariigi territooriumile sisenemist, seal viibimist ja riigist väljumist käsitleva <DATE ISO="20060714">14. juuli 2006. aasta</DATE> seaduse (<HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2017, jrk nr 900 ja <HT TYPE="ITALIC">Dz. U</HT>. 2018, jrk nr 650) artikli 2 punkti 4 tähenduses.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="5"?><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Halduskohtumenetluse seadustiku artikli 58 lõike 1 punkti 1 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>tagastab [k]ohus kaebuse […], kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse […]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja, kes on kolmanda riigi kodanik, esitas konsulile taotluse saada Poolas kõrghariduse teise astme õpingute läbimiseks pikaajaline viisa. Kuna tema taotlus jäeti rahuldamata, palus ta konsulil selle uuesti läbi vaadata. Viimane kinnitas viisa andmisest keeldumist, kuna kavandatud viibimise eesmärki või tingimusi ei olnud põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Põhikohtuasja kaebaja esitas Wojewódzki Sąd Administracyjny w Warszawiele (vojevoodkonna halduskohus Varssavis, Poola) konsuli keelduva otsuse peale kaebuse. Kaebuse vastuvõetavuse põhjendamiseks tugines põhikohtuasja kaebaja <DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning väitis, et selle kohtuotsuse resolutsiooni saab kohaldada ka põhikohtuasja suhtes, kuna juhtumi faktilised ja õiguslikud asjaolud on sarnased kohtuasjaga, milles tehti nimetatud kohtuotsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Wojewódzki Sąd Administracyjny w Warszawie (vojevoodkonna halduskohus Varssavis) tagastas <DATE ISO="20190312">12. märtsi 2019. aasta</DATE> määrusega kaebuse põhikohtuasja kaebajale. Nimetatud kohus märkis halduskohtumenetluse seadustiku artikli 5 punktile 4 tuginedes, et põhikohtuasi ei ole halduskohtu pädevuses. Ta leidis samuti, et <DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) valitud lahendus ei ole põhikohtuasjas kohaldatav, kuna selles kohtuotsuses kõne all olev viisa oli lühiajaline viisa ehk Schengeni viisa, samas kui põhikohtuasjas taotles põhikohtuasja kaebaja pikaajalist viisat, mis antakse kooskõlas liikmesriigi õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Leides, et Wojewódzki Sąd Administracyjny w Warszawie (vojevoodkonna halduskohus Varssavis) eeldas vääralt, et konsuli otsus siseriikliku viisa andmisest keeldumise kohta ei allu kohtulikule kontrollile, ning et seetõttu tagastas see kohus nimetatud otsuse peale esitatud kaebuse põhjendamatult, esitas põhikohtuasja kaebaja kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Naczelny Sąd Administracyjnyle (Poola kõrgeim halduskohus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et pärast <DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsust <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) muudeti halduskohtumenetluse seadustiku artikli 5 punkti 4 alapunkti a, et näha ette võimalus esitada kohtule kaebus Schengeni viisa andmisest keeldumise korral. Kohus täpsustab, et seda seadusemuudatust ei kohaldata aga niisuguste siseriikliku viisa andmisest keeldumise otsuste suhtes, nagu on kõne all põhikohtuasjas. Konsuli otsust keelduda välismaalasele pikaajalise viisa andmisest ei saa riigisiseste õigusaktide kohaselt kohtulikult kontrollida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt on eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekkinud küsimus, kas liidu õigus nõuab pikaajaliste siseriiklike viisadega seoses samal tasemel kaitse kehtestamist kui Schengeni viisade puhul, nagu tuleneb <DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsusest <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Sellega seoses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Schengeni konventsiooni artikli 21 lõige 2a annab õiguse vabalt liikuda välismaalastele, kellel on pikaajaline siseriiklik viisa. Siseriiklik viisa on seega üks vahenditest, mis võimaldab välismaalasel kasutada õigust vabalt liikuda, ja selliselt mõistetuna ei tehta põhimõtteliselt vahet selle õiguse kasutamisel kolmanda riigi kodanikule antud Schengeni viisa alusel. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et kuigi siseriiklike viisade ja Schengeni viisade andmise põhimõtete, tingimuste ja korra üksikasjalike aspektide vahel on erinevusi, puudutavad mõlemad sama õiguse kasutamist, mis tuleneb välismaalastele liidu õigusest. Siseriikliku<?PAGE NO="6"?> viisa andmisest keeldumise lõpliku otsuse kohtusse edasikaebamise võimaluse puudumine võib seetõttu rikkuda liidu õigust, eelkõige harta artikli 47 esimeses lõigus sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Naczelny Sąd Administracyjny (Poola kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Kas [Schengeni konventsiooni] artikli 21 lõiget 2a koostoimes [harta] artikli 47 esimese lõiguga tuleb tõlgendada nii, et kolmanda riigi kodanikule, kellele keelduti pikaajalise viisa andmisest ja kes ei saa kasutada [Schengeni konventsiooni] artikli 21 lõikest 1 tulenevat õigust vabalt liikuda teiste liikmesriikide territooriumil, peab olema tagatud õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus?<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Kohtu pädevus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Poola valitsus leiab, et Euroopa Kohus ei ole pädev eelotsuse küsimusele vastama, sest põhikohtuasjas käsitletav olukord ei kuulu liidu õiguse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Selles osas tuleneb ELL artikli 19 lõike 3 punktist b ja ELTL artikli 267 esimesest lõigust, et Euroopa Kohus on pädev tegema eelotsuseid, mis käsitlevad liidu õiguse tõlgendamist ja liidu institutsioonide vastu võetud õigusaktide kehtivust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Käesoleval juhul palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul tõlgendada Schengeni konventsiooni – mis vastavalt Lissaboni lepingule lisatud protokollile (nr 19) Euroopa Liidu raamistikku integreeritud Schengeni <HT TYPE="ITALIC">acquis</HT>' kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="083" PAGE.FIRST="290" DATE.PUB="2010">ELT 2010, C 83, lk 290</REF.DOC.OJ>) on liidu õiguse lahutamatuks osaks – artikli 21 lõiget 2a.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Neil asjaoludel on Euroopa Kohus pädev esitatud küsimusele vastama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuse analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimuses sisuliselt selgitada, kas liidu õigust ja eelkõige Schengeni konventsiooni artikli 21 lõiget 2a koosmõjus harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et see paneb liikmesriikidele kohustuse näha ette õiguskaitsevahend õpingute eesmärgil pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuste peale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Schengeni konventsooni artikli 21 lõikes 2a nähakse vastavalt selle artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ette vaba liikumise õigus välismaalastele, kellel on sama konventsiooni artikli 18 kohaselt liikmesriigi antud kehtiv pikaajaline viisa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Schengeni konventsiooni artikli 21 lõike 2a sõnastusest endast nähtub seega, et see säte puudutab üksnes õigust liikuda, mis on antud kolmandate riikide kodanikele, kellel on pikaajaline viisa.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Seega, kolmandate riikide kodanikele, kellele keelduti andmast niisugust viisat, ei anna see säte mingit õigust ega vabadust, mis kuuluks harta artiklis 47 sätestatud tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte alla. Sellest tulenevalt ei pane Schengeni konventsiooni artikli 21 lõige 2a liikmesriikidele mingeid vastavaid kohustusi nende kodanike suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Seega ei kuulu põhikohtuasjas käsitletav olukord, kuna see puudutab kolmanda riigi kodaniku suhtes tehtud otsust keelduda pikaajalise viisa andmisest – täpsemalt niisuguse otsuse edasikaebamise võimalust –, Schengeni konventsiooni artikli 21 lõike 2a kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast ilmneb siiski, et asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on eelotsuse küsimuse sõnastuses viidanud liidu õiguse teatavatele sätetele, ei takista Euroopa Kohut esitamast sellele kohtule kogu tõlgenduslikku teavet, mis võib viimasel aidata menetletavat kohtuasja lahendada, olenemata sellest, kas liikmesriigi kohus on neile aspektidele oma küsimuses viidanud või mitte. Sellisel juhul on Euroopa Kohtu ülesanne tuletada liikmesriigi kohtu esitatud aspektide kogumist ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest need liidu õiguse aspektid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada (vt selle kohta eelkõige <DATE ISO="20140409">9. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ville d’Ottignies-Louvain-la-Neuve jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑225/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:245">EU:C:2014:245</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb kontrollida, kas kohustus näha ette õiguskaitsevahend õpingute eesmärgil pikaajalise viisa andmisest keeldumise otsuste peale, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võib tuleneda mõnest muust liidu õigusnormist kui Schengeni konventsiooni artikli 21 lõikest 2a.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et Schengeni konventsiooni artikli 18 lõikest 1 nähtuvalt on pikaajalised viisad siseriiklikud viisad, mille liikmesriigid on välja andnud kooskõlas oma riigisiseste õigusaktide või liidu õigusaktidega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Mis puudutab pikaajalisi viisasid, mille liikmesriigid on välja andnud kooskõlas oma õigusaktidega, siis kuna liidu seadusandja ei ole ELTL artikli 79 lõike 2 punkti a alusel vastu võtnud ühtegi õigusakti, mis reguleeriks niisuguste viisade väljastamise korda ja tingimusi, siis kuuluvad need tingimused ja see kord – sealhulgas viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetlus – eranditult liikmesriigi õiguse kohaldamisalasse (vt selle kohta seoses pikaajaliste viisadega humanitaarkaalutlustel <DATE ISO="20170307">7. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X ja X</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑638/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:173">EU:C:2017:173</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Kuna aga liidu õigus ei reguleeri niisuguste pikaajaliste viisade taotlusi, ei ole harta sätted ja eriti selle artikkel 47 nende taotluste rahuldamata jätmise otsuste suhtes kohaldatavad (vt selle kohta seoses pikaajaliste viisadega humanitaarkaalutlustel <DATE ISO="20170307">7. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X ja X</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑638/16 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:173">EU:C:2017:173</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Harta kohaldamisala seoses liikmesriikide tegevusega on nimelt määratletud harta artikli 51 lõikes 1, mille kohaselt on harta sätted ette nähtud liikmesriikidele üksnes liidu õiguse kohaldamise korral, ning see säte kinnitab Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat, mille kohaselt laienevad liidu õiguskorras tagatud põhiõigused kõigile liidu õigusega reguleeritud olukordadele, kuid mitte väljapoole niisuguseid olukordi (<DATE ISO="20191119">19. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus)</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑585/18, C‑624/18 ja C‑625/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:982">EU:C:2019:982</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest, et põhikohtuasja kaebaja palus konsulil anda välja pikaajaline viisa kõrghariduse teise astme õpinguteks Poolas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb arvesse võtta asjaolu, et esiteks kehtestab direktiiv 2016/801 – nagu on ette nähtud selle direktiivi artikli 1 punktis a – muu hulgas kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimused kauemaks kui 90 päevaks õpingute eesmärgil, ja teiseks, et selle direktiivi artikli 3 punktidest 21 ja 23 tuleneb, et selle direktiivi alusel antud loa võivad liikmesriigid anda elamisloana, või kui see on liikmesriigi õiguses ette nähtud, pikaajalise viisana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev viisataotlus kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Jaatava vastuse korral tuleb märkida, et direktiivi 2016/801 artikli 34 lõike 5 kohaselt võib selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid viisa andmisest keeldumise otsuseid vaidlustada asjaomase liikmesriigi kohtus kooskõlas riigisisese õigusega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Sellest nähtub, et direktiivi 2016/801 kohaldamisalasse kuuluva viisa andmisest keeldumise otsuse korral annab selle direktiivi artikli 34 lõige 5 niisuguse viisa taotlejatele otsesõnu võimaluse vaidlustada see otsus kooskõlas otsuse teinud liikmesriigi õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Seega sarnaselt Schengeni viisadega on liidu seadusandja jätnud liikmesriikide otsustada direktiivi 2016/801 alla kuuluva pikaajalise viisa taotlejatele võimaldatavate õiguskaitsevahendite laadi ja konkreetse korra üle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Sellega seoses olgu märgitud, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui konkreetses valdkonnas puuduvad liidu õigusnormid, tuleb iga liikmesriigi õiguskorras menetlusautonoomia põhimõttest lähtudes kehtestada kohtusse pöördumist reguleerivad menetluseeskirjad, mille eesmärk on tagada õigussubjektidele nende õigused, kuid seda tuleb teha nii, et need ei oleks vähem soodsad kui riigisisese õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid sarnaseid olukordi reguleerivad eeskirjad (võrdväärsuse põhimõte) ega muudaks liidu õigusega antud õiguste teostamist tegelikult võimatuks või ülemäära keeruliseks (tõhususe põhimõte) (<DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Lisaks, vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 36 viidatud kohtupraktikale tuleb direktiivi 2016/801 artikli 34 lõikes 5 ette nähtud kaebemenetluse tunnused kindlaks määrata vastavalt harta artiklile 47.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>See harta säte paneb aga liikmesriikidele kohustuse tagada teatavas menetlusstaadiumis õiguskaitsevahend kohtus (vt selle kohta <DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Järelikult, mis puudutab otsuseid, millega keeldutakse andmast õpingute eesmärgil viisat, mis kuulub direktiivi 2016/801 kohaldamisalasse, siis liidu õigus ja eelkõige selle direktiivi artikli 34 lõige 5 koostoimes harta artikliga 47 kohustab liikmesriike ette nägema niisuguste otsuste vaidlustamise menetluse, mille üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga liikmesriigi õiguskorras, järgides võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid, kuna see menetlus peab teatavas menetlusstaadiumis tagama kohtus vaidlustamise võimaluse (vt analoogia alusel <DATE ISO="20171213">13. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>El Hassani</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑403/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:960">EU:C:2017:960</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele vastata, et Schengeni konventsiooni artikli 21 lõiget 2a tuleb tõlgendada nii, et seda ei kohaldata kolmanda riigi kodanikule, kellele on pikaajalise viisa andmisest keeldutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Liidu õigust ja eelkõige direktiivi 2016/801 artikli 34 lõiget 5 koosmõjus harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et see paneb liikmesriikidele kohustuse näha ette selle direktiivi tähenduses õpingute eesmärgil viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mille üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga liikmesriigi õiguskorras, järgides sealjuures võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid, kuna see menetlus peab teatavas menetlusstaadiumis tagama kohtus vaidlustamise võimaluse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev pikaajalise viisa taotlus õpingute eesmärgil kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Schengenis <DATE ISO="19900619">19. juunil 1990</DATE> alla kirjutatud ja <DATE ISO="19950326">26. märtsil 1995</DATE> jõustunud konventsiooni, millega rakendatakse <DATE ISO="19850614">14. juuni 1985. aasta</DATE> Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130626">26. juuni 2013. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 610/2013) artikli 21 lõiget 2a tuleb tõlgendada nii, et seda ei kohaldata kolmanda riigi kodanikule, kellele on pikaajalise viisa andmisest keeldutud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigust ja eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20160511">11. mai 2016. aasta</DATE> direktiivi (EL) 2016/801 kolmandate riikide kodanike teadustegevuse, õpingute, praktika, vabatahtliku teenistuse, õpilasvahetuseprogrammides või haridusprojektides osalemise ja <HT TYPE="ITALIC">au pair</HT>’ina töötamise eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta artikli 34 lõiget 5 koosmõjus harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et see paneb liikmesriikidele kohustuse näha ette selle direktiivi tähenduses õpingute eesmärgil viisa andmisest keeldumise otsuste vaidlustamise menetluse, mille üksikasjalikud eeskirjad tuleb kehtestada iga liikmesriigi õiguskorras, järgides sealjuures võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid, kuna see menetlus peab teatavas menetlusstaadiumis tagama kohtus vaidlustamise võimaluse. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on kontrollida, kas põhikohtuasjas kõne all olev pikaajalise viisa taotlus õpingute eesmärgil kuulub selle direktiivi kohaldamisalasse.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>