<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-28/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0028</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:203">EU:C:2021:203</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>36</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>36</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Pikamäe ettepanek – Kohtuasi C‑28/20</HT></P><P><HT TYPE="SC">Airhelp</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Priit Pikamäe</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20210316">16. märtsil 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑28/20</HT></P><P>Airhelp Ltd</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Scandinavian Airlines System SAS</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Attunda tingsrätt (Attunda esimese astme kohus, Rootsi))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Lennutransport</KEYWORD><KEYWORD>Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 261/2004</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 5 lõige 3</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Õigus hüvitisele</KEYWORD><KEYWORD>Erand</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Streik, mille korraldab ametiühing ning millest teatatakse ette</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> erakorralise asjaolu või selle tagajärgede ärahoidmiseks</KEYWORD></INDEX><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik raamistik</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liidu õigus</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Rootsi õigus</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidluse asjaolud, põhikohtuasja menetlus ja eelotsuse küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Menetlus Euroopa Kohtus</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik analüüs</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatavad märkused</ITEM.CONT><ITEM.REF>10</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimene eelotsuse küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM><?PAGE NO="2"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Streik kui asjaolu, mida saab käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>erakorralisena<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Erakorralisuse<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> hindamine, lähtudes kohtupraktikas sõnastatud kriteeriumidest</ITEM.CONT><ITEM.REF>12</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Streik ei ole lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane sündmus</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Lennuettevõtja tegevust mõjutavate <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>ettevõttesiseste<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>ettevõtteväliste<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> tegurite eristamine</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tehnilisi aspekte puudutava kohtupraktika analoogia alusel kohaldamine personalijuhtimise valdkonnas</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohtuotsusest Krüsemann tulenevad põhimõtted ei ole käesoleval juhul kohaldatavad</ITEM.CONT><ITEM.REF>16</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Töötajate ametiühingu algatatud streik ei allu lennuettevõtja kontrollile</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohtuotsusest Krüsemann tulenevad põhimõtted ei ole põhikohtuasjas kõne all oleva olukorra suhtes kohaldatavad</ITEM.CONT><ITEM.REF>18</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tööturu osapoolte ja tarbijate hartaga kaitstud huvid ning nende tasakaalustamise vajadus</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>i)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Üldised märkused</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>ii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ülevaade liidu põhikorra normide tasandil tekkinud huvide konflikti lahendamist puudutavast kohtupraktikast</ITEM.CONT><ITEM.REF>21</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhiõiguste ja siseturu põhivabaduste vaheline tasakaal</ITEM.CONT><ITEM.REF>21</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>–</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhiõiguste vaheline tasakaal</ITEM.CONT><ITEM.REF>22</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tasakaalustamist puudutavate järelduste arvesse võtmine määruse nr 261/2004 tõlgendamisel</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vahekokkuvõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>26</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>d)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Streigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>seaduslikkuse<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/> ja sellest etteteatamise asjassepuutuvus asjaolu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>erakorralisena<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> käsitamise seisukohast</ITEM.CONT><ITEM.REF>26</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks, millised on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>, mille iga lennuettevõtja võtma peab</ITEM.CONT><ITEM.REF>27</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> kohtupraktika kohaselt</ITEM.CONT><ITEM.REF>27</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liikmesriigi kohtu ja Euroopa Kohtu pädevusjaotust puudutavad märkused</ITEM.CONT><ITEM.REF>28</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtule antav tõlgendusjuhis</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vajalikud meetmed peavad vältima lennu tühistamist või pikaajalist hilinemist</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Lennuettevõtja peab kasutama enda ja reisijate huvide kaitseks kõiki õiguspäraseid võimalusi</ITEM.CONT><ITEM.REF>29</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><?PAGE NO="3"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Lennuettevõtja peab ette nägema ajavaru võimalikele ootamatustele reageerimiseks</ITEM.CONT><ITEM.REF>30</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>4)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Lennuettevõtja peab arvesse võtma ametiühingu poolt välja kuulutatud streigist etteteatamist</ITEM.CONT><ITEM.REF>31</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>5)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Lennuettevõtja peab korraldama oma materiaalsete ja inimressursside kasutamise nii, et tagada oma tegevuse jätkuvus</ITEM.CONT><ITEM.REF>31</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>6)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vedaja peab lihtsustama pääsu teiste lennufirmade lendudele, mida streik ei puuduta</ITEM.CONT><ITEM.REF>33</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>4.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vastus esimesele eelotsuse küsimusele</ITEM.CONT><ITEM.REF>33</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teine eelotsuse küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>34</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>D.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kolmas eelotsuse küsimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>34</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>VI.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ettepanek</ITEM.CONT><ITEM.REF>36</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas, mille ese on ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus, on Attunda tingsrätt (Attunda esimese astme kohus, Rootsi) esitanud Euroopa Kohtule kolm eelotsuse küsimust selle kohta, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040211">11. veebruari 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="046" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2004">ELT 2004, L 46, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 07/08, lk 10; parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="155" PAGE.FIRST="35" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 155, lk 35</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE>, artikli 5 lõikes 3 kasutatud mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>See taotlus on esitatud lennureisija S ja lennuettevõtja Scandinavian Airlines System Denmark – Norway – Sweden (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>SAS<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) vahelises vaidluses selle üle, et viimane keeldus maksmast nimetatud reisijale hüvitist tema lennu tühistamise eest. SAS väidab seejuures, et esinesid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> eespool viidatud sätte tähenduses, mis olid seotud tema töötajate streigiga, mis korraldati ametiühingu üleskutsel, esitamaks oma töötingimuste parandamisega seotud nõudmisi. SAS leiab, et seetõttu ei ole tal kohustust määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 sätestatud hüvitist maksta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Oma küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas eelmises punktis kirjeldatud olukorras on streik käsitatav <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>, mis ei vabasta lennuettevõtjat vastutusest reisija ees mitte üksnes seoses hüvitise maksmisega, vaid ka seoses selle streigi mõju leevendamiseks vajalike meetmete võtmisega. See kohtuasi annab Euroopa Kohtule võimaluse arendada edasi määruse nr 261/2004 tõlgendamist puudutavat kohtupraktikat ning eelkõige selgitada konteksti, milles tehti <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Krüsemann<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus Krüsemann jt (C‑195/17, C‑197/17–C‑203/17, C‑226/17, C‑228/17, C‑254/17, C‑274/17, C‑275/17, C‑278/17–C‑286/17 ja C‑290/17–C‑292/17; edaspidi kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Krüsemann<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></NAME.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:258">EU:C:2018:258</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mis puudutas samuti lennuettevõtja tegevust mõjutanud streigi käsitlemist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> – millega Euroopa Kohus küll ei nõustunud –, ent mis erineb käesolevast kohtuasjast faktiliste asjaolude poolest sedavõrd palju, et sellega on põhjendatav teistsuguse õigusliku hinnangu andmine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 põhjendustes 1, 2 ja 12–15 on märgitud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>(1)</NO.P><TXT>Õhutranspordi valdkonnas [liidu] võetava meetme eesmärk on muu hulgas tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Peale selle tuleks täielikult võtta arvesse kõiki tarbijakaitse üldisi nõudeid.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(2)</NO.P><TXT>Lennureisist mahajätmine ning lendude tühistamine või pikaajaline hilinemine põhjustab reisijatele tõsiseid raskusi ja ebamugavust.</TXT></NP></CONSID><P>[…]</P><CONSID><NP><NO.P>(12)</NO.P><TXT>Samuti tuleks vähendada lendude tühistamisest reisijatele tulenevaid raskusi ja ebamugavust. Selle saavutamiseks tuleks nõuda vedajatelt, et nad teavitaksid reisijaid lennu tühistamisest enne lennu ettenähtud algust ning pakuksid neile lisaks võimalust teekonda mõistlikkuse piires muuta, et reisijad saaks jätkata reisi teisiti. Kui lennuettevõtjad nii ei toimi, peaks nad maksma reisijatele hüvitist, välja arvatud juhul, kui tühistamise põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(13)</NO.P><TXT>Reisijatel, kelle lennud on tühistatud, peaks olema võimalus saada piletite eest hüvitist või jätkata reisi muudetud marsruudil rahuldavatel tingimustel, ning nende eest tuleks piisavalt hoolitseda ajal, kui nad ootavad hilisemat lendu.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(14)</NO.P><TXT>Montreali konventsiooni alusel tuleks lennuettevõtjate kohustusi piirata või nad nende täitmisest vabastada juhul, kui juhtumi põhjuseks on erakorralised asjaolud, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed. Sellised asjaolud võivad eelkõige esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist.</TXT></NP></CONSID><CONSID><NP><NO.P>(15)</NO.P><TXT>Erakorralised asjaolud loetakse olemasolevaks, kui lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse mõju konkreetsele lennukile konkreetsel päeval põhjustab lennu pikaajalise hilinemise, lennu väljumise järgmisele päevale edasilükkamise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise, kuigi asjaomane lennuettevõtja on võtnud kõik mõistlikud meetmed hilinemiste või tühistamiste vältimiseks.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></TXT></NP></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Määruse artiklis 2 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Mõisted<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tegutsev lennuettevõtja</HT> – lennuettevõtja, kes teostab või kavatseb teostada lennu reisijaga sõlmitud lepingu alusel või sellise teise füüsilise või juriidilise isiku nimel, kes on sõlminud reisijaga lepingu;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><?PAGE NO="5"?><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>l)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tühistamine</HT> – asjaolu, kui varem kavandatud lend, millele oli broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Määruse artiklis 5 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Tühistamine<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="005.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lennu tühistamise korral:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artiklile 8; ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>pakub tegutsev lennuettevõtja asjaomastele reisijatele abi vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a ja lõikele 2 ning teekonna muutmise korral, kui uue lennu mõistlikkuse piires oodatav väljumisaeg on vähemalt järgmisel päeval pärast tühistatud lennu kavandatud väljumisaega, artikli 9 lõike 1 punktides b ja c määratletud abi; ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui</TXT><P><LIST TYPE="roman"><ITEM><NP><NO.P>i)</NO.P><TXT>neid on tühistamisest teavitatud vähemalt kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>ii)</NO.P><TXT>neid on teavitatud tühistamisest kahe nädala ja seitsme päeva vahel enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud saabumisaega; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>iii)</NO.P><TXT>neid on teavitatud tühistamisest vähem kui seitse päeva enne kavandatud väljumisaega ning neile on pakutud võimalust teekonda muuta, mis võimaldab neil välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud saabumisaega.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui reisijat teavitatakse tühistamisest, tutvustatakse talle võimalikke alternatiivseid reisivõimalusi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist vastavalt artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="005.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Kohustus tõestada, kas ja millal on reisijat teavitatud lennu tühistamisest, lasub lennuettevõtjal.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 artiklist 7 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Õigus hüvitisele<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> tuleneb:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>250 euro ulatuses kõikide kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>600 euro ulatuses kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul.</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="6"?><P>Vahemaa määramisel võetakse aluseks lõppsihtkoht, kuhu reisija jõuab lennureisist mahajätmise või lennu tühistamise tõttu pärast kavandatud aega.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui reisijatele pakutakse vastavalt artiklile 8 võimalust jõuda sihtkohta asenduslennuga teist marsruuti pidi, nii et saabumisaeg ei ületa algselt broneeritud lennu kavandatud saabumisaega üle:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kahe tunni kuni 1500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kolme tunni kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide muude 1500–3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>nelja tunni kõikide muude kui punktides a või b nimetatud lendude puhul,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>võib tegutsev lennuettevõtja vähendada lõikes 1 ettenähtud hüvitist 50%.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 osutatud hüvitist makstakse sularahas, elektroonilise pangaülekandena, pangakorralduse või pangatšekkidena või kirjalikul kokkuleppel reisijaga reisitšekkides ja/või muudes teenustes.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="007.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahemaid mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil.<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Määruse artiklis 8 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Õigus tagasimaksmisele või teekonna muutmisele<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="008.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele võimalust valida järgmiste valikuvõimaluste vahel:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>seitsme päeva jooksul kogu pileti ostuhinna tagasimaksmine artikli 7 lõikes 3 osutatud vahenditega ärajäänud reisi osa või osade puhul ning toimunud reisi osa või osade puhul, kui lennust ei ole reisija esialgse reisikava jaoks kasu, ning vajadusel koos,</P></ITEM><ITEM><P>esimesel võimalusel toimuva tagasilennuga esimesse väljumiskohta;</P></ITEM></LIST></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>esimesel võimalusel ja võrreldavatel reisitingimustel toimuv teekonna muutmine reisijate lõppsihtkohta; või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>võrreldavatel tingimustel toimuv teekonna muutmine reisijate lõppsihtkohta reisijale sobival hilisemal kuupäeval, olenevalt vabadest kohtadest.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="008.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui linnas või piirkonnas on mitu lennujaama ja lennuettevõtja pakub reisijale lendu mõnda teise lennujaama kui ettetellitud lennu puhul, kannab lennuettevõtja reisija sõidukulud kõnealusest teisest lennujaamast ettetellitud lennu lennujaama või kokkuleppel reisijaga mõnda muusse lähedalasuvasse sihtkohta.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Nimetatud määruse artiklis 9, mis puudutab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>[õ]igust hoolitsusele<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui osutatakse käesolevale artiklile, pakutakse reisijatele tasuta järgmist:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>ooteajaga võrreldes piisav söök;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>hotellimajutus,</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kui tuleb oodata üks või mitu ööd või</P></ITEM><ITEM><P>kui reisija peab ootama kavandatust kauem;</P></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>transport lennujama ja majutuskoha (hotell või muu) vahel.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lisaks võimaldatakse reisijatele tasuta kaks telefonikõnet, teleksi- või faksiteadet või elektronkirja.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva artikli kohaldamisel pöörab tegutsev lennuettevõtja erilist tähelepanu liikumispuudega isikute vajadustele ning nende saatjatele ning saatjateta reisivate laste vajadustele.<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Rootsi õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Töötajate otsustamisse kaasamise seaduse (1976:580) (lagen (1976:580) om medbestämmande i arbetslivet) §-s 45 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>Kui tööandjate organisatsioon, tööandja või töötajate organisatsioon kaalub kollektiivse survetegevuse algatamist või selle pikendamist, teatab ta sellest kirjalikult vastaspoolele ja vahendusbüroole vähemalt seitse tööpäeva ette. Tööpäevaks loetakse kõiki päevi, välja arvatud laupäev, pühapäev, riigipühad, jaanilaupäev, jõululaupäev ja 31. detsember. Tähtaega arvestatakse alates samast kellaajast, mil algab kollektiivne survetegevus.<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidluse asjaolud, põhikohtuasja menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse põhjendustest nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtus läbi vaatamisel oleva vaidluse aluseks on järgmiselt kirjeldatud faktilised asjaolud. Reisija S oli broneerinud koha SASi lennule Malmöst (Rootsi) Stockholmi (Rootsi). Lend pidi toimuma <DATE ISO="20190429">29. aprillil 2019</DATE>, ent tühistati samal päeval SASi pilootide streigi tõttu Norras, Rootsis ja Taanis. Pilootide streigi taustaks oli SASiga varem sõlmitud ja 2020. aastal kehtivuse kaotama pidanud kollektiivlepingu ennetähtaegne lõpetamine SASi piloote esindavate Rootsi, Norra ja Taani töötajate organisatsioonide poolt. Uue kollektiivlepingu läbirääkimisi peeti alates 2019. aasta märtsist. Pilootide streik kestis seitse päeva – 26. aprillist 2019 kuni <DATE ISO="20190502">2. maini 2019</DATE> – ning SAS pidi seetõttu tühistama enam kui 4000 lendu, mis mõjutas umbes <FT TYPE="NUMBER">380000</FT> reisijat, sealhulgas S-i. Viimasele ei pakutud teekonna muutmist, mille tulemusena oleks hilinemine olnud alla kolme tunni. Kokkuleppel loovutas reisija S võimaliku hüvitise saamise õiguse Airhelp Ltd-le.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Airhelp palus eelotsusetaotluse esitanud kohtul ehk Attunda tingsrättil (Attunda esimese astme kohus) mõista SASilt tema kasuks välja määruse nr 261/2004 artikli 5 lõikes 3 koostoimes artikliga 7 ette nähtud 250 euro suurune hüvitis, millele lisandub viivis alates <DATE ISO="20190910">10. septembrist 2019</DATE> kuni summa tasumiseni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>SAS vaidles Airhelpi nõudele vastu, kuna tema arvates on pilootide streik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Seetõttu ei ole SAS kohustatud nõutud hüvitist maksma.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>SASi sõnul takerdusid läbirääkimised esiteks pilootide ametiühingute esitatud nõudmise tõttu tõsta kolme aasta jooksul töötasusid 13% varasemas kollektiivlepingus samaks perioodiks ette nähtud 6,5% asemel ning teiseks nende nõudmiste tõttu, mis puudutasid pilootide töögraafikuid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT><DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE> esitas Medlingsinstitutet (Rootsi riiklik lepitaja) pooltele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>soovituse<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>, tehes ettepaneku tõsta igal aastal töötasusid 2,3% võrra. SAS, kes selle soovitusega nõustus, märgib, et lepitaja pakutud palgatõusu kava vastas n-ö <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>piirmäärale<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> ehk eksporditööstuses sõlmitud kokkuleppe kohaselt Rootsi tööturul kohaldatavale palgatõusu protsendimäärale, samas kui pilootide ametiühingud nõudsid kõnealusest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>piirmäärast<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> oluliselt suuremat palgatõusu. Rootsi tööturu mudel lähtub aga põhimõttest, et piirmäär on siduv töötasude kindlaksmääramisel kogu Rootsi tööturul, et säilitada Rootsi konkurentsivõime ja stabiliseerida kollektiivlepingute läbirääkimisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Pilootide ametiühing lükkas selle soovituse tagasi ja alustas seejärel <DATE ISO="20190426">26. aprillil 2019</DATE> etteteatatud kollektiivse tegevusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Töötüli jätkus kuni <DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> õhtuni, mil sõlmiti uus kolmeaastane kollektiivleping. Uus kollektiivleping hõlmab kolmeaastast ajavahemikku kuni 2022. aastani ning eelkõige on selles ette nähtud, et pilootide töötasu suureneb 2019. aastal 3,5%, 2020. aastal 3% ja 2021. aastal 4%. Kokku suureneb töötasu kolme aasta jooksul 10,5%.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>SAS leiab, et pilootide streik on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, kuna see ei ole omane tema tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt. Nelja ametiühingu otsus korraldada samal ajal streik ei kuulu nimelt SASi tavapärase tegevuse ehk lennutransporditeenuste osutamise piiridesse. Lisaks sellele on Rootsi tööturul streike harva ning põhikohtuasjas vaidluse all olev streik, mis puudutas põhimõtteliselt kõiki SASi piloote, oli üks suuremaid streike lennunduse ajaloos. Seetõttu ei saanud SAS oma tegevust ettenähtud lendude tagamiseks ümber korraldada. Pealegi ei saanud SAS kohustada piloote tööle naasma, kuna nende streik oli seaduslik. Selles olukorras oli streik väljunud tema tegeliku kontrolli alt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Lisaks sellele ei ole põhikohtuasjale üle kantav kohtuotsuses Krüsemann toodud lahendus, mille kohaselt on etteteatamata streik lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Nimelt ei olnud pilootide streigi põhjuseks mõni SASi võetud meede ning see ei olnud ka käsitatav töötajate spontaanse reaktsioonina mõnele SASi tavapärasete juhtimisvõtete hulka kuuluvale meetmele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Viimaks, kuna vastavalt Rootsi õigusest tulenevatele nõuetele sai SAS streigiteate vaid nädal aega enne selle algust, ei oleks ta saanud ühelgi juhul vältida määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c alapunktis i ja artikli 7 lõike 1 punktis a sätestatud hüvitise maksmise kohustust, kuna esimesena nimetatud sättest tuleneb, et selle hüvitise maksmise kohustusest saab lennuettevõtja vabaneda vaid juhul, kui lend tühistatakse vähemalt kaks nädalat enne selle kavandatud väljumisaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>SASi mõjutanud ja põhikohtuasjas käsitletava lennu tühistamise tinginud pilootide streik oli seega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, kuna tegemist oli sündmusega, mis oma olemuselt ja päritolult ei ole omane SASi tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Airhelp leiab seevastu, et põhikohtuasjas vaidluse all olevat streiki ei saa käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> eelnimetatud sätte tähenduses. Kollektiivlepingute sõlmimine on osa lennuettevõtja tavapärasest majandustegevusest ning sellega seoses võib tekkida töötülisid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>SAS ning Rootsi, Taani ja Norra pilootide ühendused pidid sõlmima lennukikaptenite ja teiste pilootide töötasusid ja üldisi töötingimusi puudutava kollektiivlepingu. Selle lepingu läbirääkimiste käigus on aga pooltel võimalik kasutada kollektiivse tegutsemise vorme nagu streik ja töösulg. Tööturu osapoolte vahelise kollektiivlepingu sõlmimisega kaasneb selle kohaldamise ajaks kohustuslik töörahu ning sellise töörahu ajal korraldatud streigi puhul oleks tegu kas ebaseadusliku või ametiühingu tegevusega mitteseotud etteteatamata streigiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Varem on SASi ja eri töötajate gruppide vahelised tülid mitmel korral päädinud töötajate kollektiivse tegevusega, mis puudutab palgatingimusi, töötingimuste parandamist või ka töötajate soovi töökohal toimuvat mõjutada. 2012. aasta töötüli ajal oli SAS pankroti äärel. Suurimad aktsionärid olid täiendava laenu andmisel seadnud SASile ranged säästmist puudutavad tingimused, mistõttu olid töötajad kogu kollektiivlepingu kehtivuse jooksul sunnitud nõustuma palga vähendamisega, et oma tööd mitte kaotada. Nii lepiti kokku, et piloodid töötavad rohkem ja kaotavad aastas ühe kuu töötasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>SASi 2012. aastal võetud meetmed olid aga 2019. aasta pilootide streigi üheks oluliseks põhjuseks, kuna nende tulemusena vähenes lennuettevõtja rahaliste raskuste tõttu pilootide palk ja halvenesid töötingimused. Kuna 2019. aastaks oli SAS aga majanduslikult taastunud, oli igati ettenähtav ja mõistlik, et piloodid nõuavad uutel kollektiivlepingu läbirääkimistel kõrgemat palka ja paremaid töötingimusi. Pilootide hinnangul oli SASi palgatase turutasemest madalam, samas kui SAS pidas pilootide palganõudeid põhjendamatult kõrgeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Järelikult oli põhikohtuasjas vaidluse all olev streik SASi tavapärasele tegevusele omane ning tema tegeliku kontrolli all. Seega ei saa seda käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, seda enam, et nimetatud sätet tuleb tõlgendada kitsalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Kuna küsimust, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> hõlmab määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses sellist streiki, mille töötajate organisatsioonid on pärast etteteatamist välja kuulutanud ja mis toimub seaduslikult, ei ole varem käsitletud, otsustas Attunda tingsrätt (Attunda esimese astme kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>1.</NO.P><TXT>Kas streik, mille on korraldanud lennuettevõtja piloodid, kes on lennuettevõtja töötajad ja keda on vältimatult vaja lennu teostamiseks, kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>erakorralist asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, kui streik ei ole korraldatud mitte seoses lennuettevõtja määratud ja teatavaks tehtud meetmega, vaid selle kuulutavad pärast etteteatamist välja ja algatavad seaduslikult töötajate organisatsioonid kollektiivse survetegevusena, mille eesmärk on ajendada lennuettevõtjat tõsta palka, andma soodustusi või muutma töötingimusi, et täita asjaomaste organisatsioonide nõuded?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas vastust esimesele küsimusele mõjutab see, kas töötajate organisatsioonide nõuded on õiglased, ja eelkõige asjaolu, et nõutav palgatõus on märkimisväärselt suurem kui palgatõus, mida antakse üldiselt asjaomastel riiklikel tööturgudel?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="10"?><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas vastust esimesele küsimusele mõjutab asjaolu, et lennuettevõtja võtab streigi vältimiseks vastu töövaidluste lahendamise eest vastutava riikliku asutuse ettepaneku, kuid töötajate organisatsioonid seda ei tee?<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus, mis kannab <DATE ISO="20200116">16. jaanuari 2020. aasta</DATE> kuupäeva, saabus Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20200121">21. jaanuaril 2020</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 sätestatud tähtaja jooksul esitasid kirjalikud seisukohad põhikohtuasja pooled, Taani ja Hispaania valitsus ning Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja poolte, Taani, Prantsusmaa, Hispaania ja Saksamaa valitsuse ning komisjoni esindajad esitasid suulised seisukohad <DATE ISO="20201216">16. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatavad märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Reisijate õhuvedu on oluline sektor Euroopa Liidu majanduses. Mitu selles sektoris rahvusvahelisel tasandil praegu domineerivat lennufirmat on asutatud liikmesriikides ning muutunud seeläbi mõnes mõttes Euroopa ettevõtlusvaimu embleemideks. Tagades reisijate veo erinevatesse maailma nurkadesse, aitavad need lennufirmad inimesi omavahel lähendada ja hõlbustavad kauba- ja kultuurivahetust. Sellega on selgitatav, miks need, kes usaldusväärsest lennutranspordist sõltuvad, peavad streike sageli tüütult häirivaks nähtuseks, millel võivad olla rasked tagajärjed nii reisijaile kui lennufirmadele endile. Selle vaatenurga puhul on siiski oht ära unustada, et streigid võivad olla tingitud põhimõtteliselt õiguspärastest põhjustest ehk töötajate soovist parandada oma töötingimusi. Lisaks sellele on ilmne, et tähelepanuta ei saa jätta ka lennufirma huve, kes tööandjana kannab lõppkokkuvõttes ettevõtlusriski. Kõigist neist kaalutlustest tuleb ilmsiks asjaolu, et üldiselt vastanduvad streigi korral erinevad huvid. Tüli lahendamine nii, et nõuetekohaselt oleks võimalik arvesse võtta kõigi osapoolte huve, on seega tõsine väljakutse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas ei tule Euroopa Kohtul lahendada SASi ja tema töötajate vahelist vaidlust, kuna see on pooltevaheliste läbirääkimiste teel juba lahendatud. Euroopa Kohtul tuleb tõlgendada määrust nr 261/2004 nii, et tarbija oleks töötajate streigi korral piisavalt kaitstud, võttes siiski arvesse asjaolu, et liidu õiguskord tunnustab ühinemisvabadust ametiühingute valdkonnas ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigust – põhiõigusi, mida on vastavalt käsitletud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>harta<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>) artiklites 12 ja 28. Kuna selle määruse seadusandlikuks eesmärgiks on nimelt tarbijakaitse, peab Euroopa Kohus sõnastama selged kriteeriumid, millest lähtudes on võimalik üheselt kindlaks teha, millised on need streikide liigid, mida saab käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>erakorraliste asjaoludena<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses ning mis vajaduse korral vabastavad lennuettevõtja kohustusest maksta nendega kaasnevate tagajärgede eest reisijale hüvitist. Vajadust Euroopa Kohtu antavate<?PAGE NO="11"?> selgituste järele näitab seegi, et liikmesriikide kohtud on seda küsimust erinevalt mõistnud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Vt lennufirma töötajate streigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> käsitlemise poolt: Saksamaa (Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) <DATE ISO="20120821">21. augusti 2012. aasta</DATE> kohtuotsus X ZR 138/11), Ühendkuningriik (West London County Courti (West Londoni krahvkonnakohus) <DATE ISO="20090417">17. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus Rigby <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iberia [2009] 4 WLUK 299), Poola (Sąd Okręgowy w Warszawie (Varssavi regionaalne kohus) <DATE ISO="20170405">5. aprilli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus XXIII Ga 1889/16 ja XXIII Gz 1360/16) ja Tšehhi Vabariik (Městský soud v Praze (Praha linnakohus) <DATE ISO="20191120">20. novembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus nr 18 Co 300/2019). Sellise käsitlemise vastu: Prantsusmaa (Cour de cassationi (kassatsioonikohus) <DATE ISO="20090924">24. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus kohtuasjades 08-18.177 ja 08-18.178), Madalmaad (Rechtbank Rotterdami (Rotterdami esimese astme kohus) <DATE ISO="20170602">2. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus 5277790) ja Itaalia (Giudice di pace di Trieste (Trieste rahukohtunik) <DATE ISO="20120917">17. septembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus 668/2012). See loetelu ei ole mõistagi ammendav, ent juba see võimaldab anda hinnangu, et kohtuotsused on mitmekesised.</P></NOTE>. Suurem õiguskindlus oleks kasulik ka tööturu osapooltele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Esimese sammu tegi Euroopa Kohus käesoleva ettepaneku sissejuhatuses juba osutatud kohtuotsusega Krüsemann<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 3.</P></NOTE>. Pidades aga silmas selle kohtuasja erilisi asjaolusid ehk seda, et puhkes nn etteteatamata streik, mille korraldasid töötajad ise (mitte aga ametiühing) reaktsioonina lennuettevõtja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>üllatuslikule avaldusele<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> ettevõtte restruktureerimise kohta, ei vasta see kohtuotsus minu meelest kõigile tekkida võivatele õiguslikele küsimustele. Seetõttu tuleks välja arendada üldpõhimõtteid sõnastav laiahaardelisem kohtupraktika, mille üheks osaks võiks olla loomulikult ka nimetatud kohtuotsus Krüsemann, selle eripära arvesse võttes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Seevastu näib mulle, et ühtki käesoleva kohtuasja lahendamiseks vajalikku järeldust ei saa teha kohtuotsusest Finnair<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><DATE ISO="20121004">4. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finnair</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑22/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:604">EU:C:2012:604</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, kus Euroopa Kohus pidi võtma seisukoha küsimuses, kas lennureisist mahajätmine võis olla põhjendatav <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>erakorralistest asjaoludest<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> tingitud lendude ümberkorraldamisega. Pean märkima, et sealses eelotsuse küsimuses viitas eelotsusetaotluse esitanud kohus asjasse puutuva lennu väljumiskohaks oleva lennujaama töötajate streigile. Euroopa Kohus kordas oma põhjendustes selle kohtu hinnangut ja tõenäoliselt ei välistanud võimalust, et streik võiks olla üheks selliseks asjaoluks, seda siiski üksikasjalikult käsitlemata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt <DATE ISO="20121004">4. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finnair</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑22/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:604">EU:C:2012:604</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>samuti kohtujurist Boti ettepanek selles kohtuasjas</NAME.CASE> (<NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:223">EU:C:2012:223</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Mõistagi võiks siin näha Euroopa Kohtu vaikivat heakskiitu eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangule. Euroopa Kohus võis aga ka tahtlikult vältida seisukoha võtmist õigusküsimuses, mis tegelikult selles kohtuasjas kesksel kohal ei olnud. Igal juhul oleks eelistatav, et Euroopa Kohus võtaks selles lennunduse jaoks sedavõrd olulises küsimuses selge seisukoha. Pidades silmas mitmetimõistetavust selle kohtuotsuse tõlgendamisel, kaldun oma põhjendustes mitte vaatlema seda kohtuotsust märgina kohtupraktika praeguse seisu kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Enne Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimuste analüüsimise juurde asumist tuleb lühidalt tähelepanu juhtida <HT TYPE="ITALIC">õigusliku analüüsi etappidele</HT>, mis tuleb läbida selleks, et teha kindlaks, kas lennuettevõtja saab lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise korral vabaneda kohustusest maksta hüvitist vastavalt määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktile c ja artikli 7 lõikele 1. Kõigepealt on kohtupraktikas sõnastatud kriteeriumide abil vaja tuvastada, kas esineb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>. Pean siiski tähelepanu juhtima sellele, et isegi kui see tingimus oli konkreetsel juhul täidetud, vabaneb lennuettevõtja sellest kohustusest vaid juhul, kui ta suudab tõendada, et võttis selle asjaolu tagajärgede vältimiseks kõik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>. Selles kontekstis näen ma, et eelotsuse küsimused haakuvad nimetatud õigusliku analüüsi etappidega. Kuigi formaalsest aspektist puudutavad küsimused teatud olukorra käsitamist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>erakorraliste asjaoludena<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>, võivad teatavad aspektid osutuda asjassepuutuvaks pigem lennuettevõtjalt nõutavate <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>vajalike meetmete<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> käsitlemisel. Eelotsuse küsimusi analüüsitakse edaspidi selles järjekorras, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus need esitanud on.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="12"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Streik kui asjaolu, mida saab käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>erakorralisena<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/></HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Nagu käesoleva ettepaneku sissejuhatuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 3.</P></NOTE> märgitud, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas esimeses eelotsuse küsimuses kirjeldatud olukorras saab streiki käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Kuna see õiguslik küsimus on käesoleva vaidluse keskmes, keskendun oma analüüsis sellele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Siinkohal pean osutama kõigepealt sellele, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei tule liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ning eesmärke, mida taotleb õigusakt, mille osa see säte on<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20190905">5. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verein für Konsumenteninformation</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑28/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:673">EU:C:2019:673</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20190226">26. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rimšēvičs ja EKP <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Läti</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑202/18 ja C‑238/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:139">EU:C:2019:139</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180417">17. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Egenberger</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑414/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:257">EU:C:2018:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Kuigi määruses nr 261/2004 ei ole mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> otsesõnu määratletud, on liidu seadusandja märkinud, et selliste asjaoludena saavad kõne alla tulla sellised sündmused, nagu need, mida on nimetatud selle määruse põhjenduses 14. Selles kontekstis tuleb tõdeda, et nimetatud põhjenduses on ära mainitud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>[<HT TYPE="ITALIC">streigid</HT>], mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja toimimist<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Streigi selline mainimine näib esimesele küsimusele antava vastuse seisukohast iseäranis asjassepuutuv, võttes arvesse, et kuigi õigusaktide põhjendustel ei ole iseseisvat õiguslikku väärtust, võivad need olla abiks tõlgendamisel, kuna need võimaldavad järeldada, milline oli seadusandja tahe<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt selle kohta kohtujurist Szpunari ettepanek liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>X ja Visser</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑360/15 ja C‑31/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:397">EU:C:2017:397</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0132">132</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Lisaks on Euroopa Kohus mitmel korral avaldanud, et määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses saab erakorralistena käsitada vaid neid asjaolusid, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>on seotud sündmusega, mis <HT TYPE="ITALIC">sarnaselt selle määruse põhjenduses 14 loetletud sündmustele</HT> ei ole oma olemuselt või päritolult omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wallentin‑Hermann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑549/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:771">EU:C:2008:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Tõsi, Euroopa Kohus on täpsustanud, et nimetatud põhjenduses viidatud asjaolud ei ole tingimata ja automaatselt hüvitise maksmise kohustusest vabastamise aluseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Kohtuotsus Krüsemann, punkt 34.</P></NOTE>. Põhjenduse 14 sõnastus viitab sellele, et streigid <HT TYPE="ITALIC">võivad olla</HT> selliseks asjaoluks, ent kõigil juhtudel sellist järeldust siiski teha ei saa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van der Lans</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:618">EU:C:2015:618</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Seetõttu tuleb sellise kvalifikatsiooni omistamise võimalust kindlaksmääratud kriteeriumide abil kontrollida igal konkreetsel juhul eraldi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>Erakorralisuse<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> hindamine, lähtudes kohtupraktikas sõnastatud kriteeriumidest</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kahe kumulatiivse tingimuse täitmise korral võib asuda seisukohale, et teatud sündmusega seotud asjaolusid saab käsitada erakorralistena. Esimene tingimus puudutab seda, et nende asjaoludega seotud sündmus ei ole asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane. Teine tingimus on see, et sündmus väljub olemuselt või päritolult asjaomase lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P><DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéreos Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:460">EU:C:2020:460</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20200312">12. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finnair</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑832/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:204">EU:C:2020:204</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Germanwings</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑501/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:288">EU:C:2019:288</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Nagu edaspidisest analüüsist nähtub, on sellise ametiühingu korraldatud streigi puhul nagu põhikohtuasjas need tingimused täidetud. Otsuse streiki alustada teevad töötajate ametiühingute esindajad, lähtudes kollektiivläbirääkimiste autonoomiast ning seega tehakse see väljaspool asjasse puutuva lennuettevõtja otsustuspädevaid struktuure. Kuigi streik on iga ettevõtja majanduselu osaks, ei ole viimasel mitte mingisugust kontrolli ametiühingu otsuste üle. Sellest järeldub, et tavaliselt ei ole lennuettevõtjal mingisugust õiguslikult märkimisväärset mõju selle üle, kas streik toimub või mitte, isegi kui tegemist on tema enda töötajatega.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Streik ei ole lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane sündmus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Esimese kriteeriumiga seoses tuleneb kohtupraktikast, et sündmuse hindamisel tuleb arvesse võtta lennu tühistamise või hilinemise tinginud sündmuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>päritolu<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Nagu ka mõned huvitatud pooled oma seisukohtades märkisid, tuleb lennutranspordi seisukohast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>ettevõttesiseseid<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> sündmusi eristada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>ettevõttevälistest<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>. Selle lähenemisviisi kohaselt saab lennuettevõtja tegevusega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>lahutamatult seotutena<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> käsitada üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>ettevõttesisese<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/> päritoluga sündmusi.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Lennuettevõtja tegevust mõjutavate <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>ettevõttesiseste<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>ettevõtteväliste<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> tegurite eristamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Õhusõiduki toimimist mõjutavaid tehnilisi rikkeid puudutavas kohtupraktikas on Euroopa Kohus lennuettevõtja tegevust mõjutavaid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>ettevõttesiseseid<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>ettevõtteväliseid<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> tegureid selgelt eristanud, kasutamata siiski vastavaid mõisteid. See on üks põhjustest, miks teen ettepaneku valida käesolevate probleemide lahendamiseks see lähenemisviis. Sellise eristamise asjassepuutuvuse paremaks selgitamiseks tuleb alustuseks lühidalt üle korrata selle valdkonna Euroopa Kohtu praktika, tuues esile järeldused, mida selle pinnalt võimalik teha on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Wallentin-Hermann<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑549/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:771">EU:C:2008:771</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> leidis Euroopa Kohus, et lennuettevõtja ei vabane vastutusest reisijate ees, kuna lennuki puudulikust hooldusest tingitud tehniliste probleemide lahendamine on omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele. Oma põhjendustes tugines Euroopa Kohus tähelepanekule, et õhutranspordi toimumise eritingimusi ja õhusõidukite tehnoloogilise keerukuse astet arvesse võttes seisavad lennuettevõtjad oma tegevuses harilikult silmitsi erinevate tehniliste probleemidega. Euroopa Kohus märkis, et just niisuguste probleemide vältimiseks ja lennu ohutust ohustavate õnnetuste vastu kindlustamiseks viiakse lennukite puhul läbi eriti range regulaarne kontroll, mis on viidud sisse õhutranspordiettevõtete tavalistesse käitamistingimustesse. Nii asus Euroopa Kohus seisukohale, et lennuki tööd mõjutavad tehnilised probleemid ei kuulu määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wallentin‑Hermann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑549/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:771">EU:C:2008:771</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Seda kohtupraktikat korrati kohtuotsuses van der Lans<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑257/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:618">EU:C:2015:618</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mis puudutas küsimust, kas selliseks asjaoluks on rike, mille põhjustas teatavate lennukiosade enneaegne rivist väljalangemine. Euroopa Kohus vastas sellele eitavalt, täpsustades, et selline rike on lahutamatult seotud lennuki väga keerulise töötamissüsteemiga, kusjuures lennuettevõtja käitab lennukit tingimustes, eeskätt ilmastikutingimustes, mis on tihti rasked või isegi ekstreemsed, ning pealegi on selge, et ükski lennukiosa ei ole igavene. Euroopa Kohus leidis, et niisugune sündmus on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane, sest lennuettevõtjal tuleb selliseid tehnilisi probleeme lahendada iga päev<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van der Lans</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:618">EU:C:2015:618</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kaldun eelviidatud kohtupraktikat tõlgendama nii, et <HT TYPE="ITALIC">reisijate ees võetud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks vastutab lennuettevõtja oma sõidukite hoolduse ja töökorras oleku eest</HT>. Teisisõnu ei saa lennuettevõtja neist kohustustest vabanemiseks tugineda sellistele tehnilistele probleemidele, mille ta ettevõtte tavapärase käitamise raames tuvastama ja lahendama peab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Soovin siinkohal juhtida tähelepanu asjaolule, et eelviidatud kohtuotsustes ei välistanud Euroopa Kohus seda, et tehnilised probleemid võivad olla käsitatavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>erakorraliste asjaoludena<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>, kui need tulenevad sündmustest, mis ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele, ning väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Euroopa Kohus leidis, et nii oleks see näiteks juhul, kui asjaomase lennuettevõtja lennukipargi moodustavate lennukite tootja või pädev ametiasutus avastab, et need lennukid – olgugi et juba kasutuses – on varjatud tootmisdefektiga, mis mõjutab lennuohutust. Nii on see ka õhusõidukile sabotaaži või terrorismi põhjustatud kahjustuste puhul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="20081222">22. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wallentin‑Hermann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑549/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:771">EU:C:2008:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van der Lans</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:618">EU:C:2015:618</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Minu meelest näitab see Euroopa Kohtu praktikas tehtud mööndus, et isegi tehniliste rikete puhul tunnustatakse teatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>ettevõtteväliste<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> tegurite olemasolu, mille puhul ei saa panna lennuettevõtjale vastutust, ilma et seeläbi nõutaks temalt võimatut tema tegevust mõjutada võivate sündmuste vältimiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Põhimõte, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>keegi ei ole kohustatud tegema võimatut<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> (<HT TYPE="ITALIC">impossibilium nulla obligatio est</HT>) kuulub aga liidu õiguse üldpõhimõtete hulka (vt <DATE ISO="20181106">6. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scuola Elementare Maria Montessori <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon, komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Scuola Elementare Maria Montessori ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Ferracci</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑622/16 P–C‑624/16 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:873">EU:C:2018:873</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160303">3. märtsi 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Daimler</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑179/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:134">EU:C:2016:134</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)).</P></NOTE>. Võttes arvesse, et sageli ei tea lennuettevõtja varjatud tootmisdefektidest või tema ettevõtte igapäevase käitamisega seotud tegevuste kahjustamisele suunatud kolmandate isikute tegudest mitte midagi, ei näi olevat õiglane panna talle peaaegu piiramatut kohustust vältida kõiki õhusõidukite tööd mõjutada võivaid tehnilisi probleeme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Eelmises punktis esitatud põhjendust toetab lisaks ka Euroopa Kohtu hilisem praktika, mille kohaselt ei saa riket käsitada lennuki töötamissüsteemiga lahutamatult seotud rikkena, kui selle ainsaks põhjuseks on kokkupõrge <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>võõrkehaga<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Nii oli see kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Pešková ja Peška<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20170504">4. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑315/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:342">EU:C:2017:342</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mis puudutas linnuga kokkupõrke tagajärjel tekkinud õhusõiduki kahjustusi, ning kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Germanwings<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑501/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:288">EU:C:2019:288</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mis puudutas lennuki rehvi kahjustust, mille põhjustas lennurajal olnud võõrkeha. Terviklikkuse huvides tuleb viidata veel ka hiljem tehtud kohtuotsusele Moens<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑159/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:535">EU:C:2019:535</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, mille esemeks oli küsimus, kas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> saab käsitada seda, et lennurajal oli kütus, mis ei pärinenud selle lennu teostanud vedaja lennukilt ja mis tõi kaasa lennuraja sulgemise ning seetõttu lennu pikaajalise hilinemise. Ülalnimetatud kohtuotsustes jõudis Euroopa Kohus järeldusele, et kõnealused asjaolud ei olnud oma olemuselt või päritolult omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Eelnev kohtupraktika analüüs kinnitab niisiis eespool esitatud teesi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 42.</P></NOTE>, mille kohaselt püüab Euroopa Kohus kõigi lennuettevõtja tegevust takistavate asjaolude puhul <HT TYPE="ITALIC">eristada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>ettevõttesiseseid</HT><QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/> <HT TYPE="ITALIC">ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>ettevõtteväliseid</HT><QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> <HT TYPE="ITALIC">tegureid</HT>, kusjuures <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>erakorralistena<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/> saab käsitada üksnes neid, mis kuuluvad viimasesse kategooriasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tehnilisi aspekte puudutava kohtupraktika analoogia alusel kohaldamine personalijuhtimise valdkonnas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Kuna selline eristamine ei piirdu tingimata vaid <HT TYPE="ITALIC">tehnilise valdkonnaga</HT>, saab seda laiendada ka personalijuhtimise valdkonnale, kohaldades seda analoogia alusel ka viimast mõjutada võivate sündmuste suhtes. Lõppude lõpuks ei toetu lennuettevõtja ettevõtjana mitte ainult oma õhusõidukitele, vaid ka oma töötajatele. Töötajatel on lennukompanii toimimise seisukohast nimelt esmatähtis roll, kuna nad täidavad paljusid erinevaid ülesandeid, mille hulka kuuluvad ka õhusõiduki juhtimine, reisijate ohutuse tagamine ning pardateenindus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt selle kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20180704">4. juuli 2018. aasta</DATE> määrus (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="212" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 212, lk 1</REF.DOC.OJ>), kus on muu hulgas kehtestatud õhusõiduki meeskonda käsitlevad olulised nõuded (IV lisa) ja lennutegevuse olulised nõuded (V lisa). Neist sätetest tuleneb, et meeskonnaliikmetel peavad olema oma ülesannete rahuldavaks täitmiseks (nii teoreetilises kui praktilises plaanis) piisavad teadmised ja oskused ning terviseseisund.</P></NOTE>. Materiaalsed ja inimressursid on seega igasuguse reisijate õhuvedude valdkonnas tegutseva ettevõtja lahutamatuks osaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seega näib olevat loogiline nõuda, et lennuettevõtja vastutaks oma töötajate tegevuse korraldamise ja tööülesannete jagamise eest nii, et tegevuse jätkumine oleks tagatud hoolimata sellistest häirivatest asjaoludest nagu teatud töötajate puudumine põhi- või haiguspuhkuse tõttu, mis on pealegi reguleeritud liidu õiguse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt muu hulgas nõukogu <DATE ISO="20001127">27. novembri 2000. aasta</DATE> direktiiv 2000/79/EÜ, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="302" PAGE.FIRST="57" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 302, lk 57</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/04, lk 75), kus on sätestatud piirangud ja miinimumstandardid, sealhulgas iga-aastast tasulist puhkust puudutavad sätted, ning komisjoni <DATE ISO="20140129">29. jaanuari 2014. aasta</DATE> määrus (EL) nr 83/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="028" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 28, lk 17</REF.DOC.OJ>), kus on sätestatud nõuded, mida ärilise lennutranspordi ettevõtte käitaja ja tema meeskonnaliikmed peavad järgima meeskonnaliikmete lennu- ja tööaja piirangute ning puhkeaja nõuete osas.</P></NOTE>, liikmesriigi tööõiguse valdkonna õigusaktide ning kollektiivlepingutega. Kuivõrd sellised puhtalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>ettevõttesisesed<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> sündmused puudutavad üksnes ettevõtte materiaalsete ja inimressursside korraldust, mille eest vastutab üksnes ettevõtja ise, näib olevat loogiline pidada neid selle ettevõtte tegevusega lahutamatult seotuteks. Seetõttu tuleks neid käsitada kui lennuettevõtja – nagu iga muu ettevõtja – tegevusele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>omastena<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Olukord on aga teistsugune, kui töötajad reageerivad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>ettevõttevälistele<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> teguritele, mis lennuettevõtja kontrollile ei allu. Nii on see töötajate ametiühingu üleskutsel toimuva streigi korral. Isikuid koondavate ühingutena, mille eesmärk on ühiste tööalaste huvide kaitsmine, ei ole ametiühingud struktuurses plaanis loodud olema tööandja mõju all. Ametiühingud ei kuulu ettevõtja struktuuris otsuseid vastu võtvate organite hulka ega osale ettevõtja tegevuse korraldamises või elluviimises. Kui ametiühing esitab palganõudmisi, veendes töötajaid tööd katkestama selleks, et survestada tööandjat nende nõudmistega leppima, tuleb ametiühingu tegevust käsitada lennuettevõtja tegevust märkimisväärselt häirida võiva <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>ettevõttevälise<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> tegurina. See tõdemus pädeb sõltumata sellest, et liidu õiguskord tunnustab ühinemisvabadust ametiühingute valdkonnas ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise, sealhulgas streikimise õigust, mille juurde ma oma analüüsis hiljem tagasi tulen.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi on hea näide selle kohta, kuivõrd ulatuslikud võivad olla ametiühingute korraldatud kollektiivsest tegevusest tingitud häired lennuettevõtja tegevusele. Toimikust ilmneb, et asjaomast streiki nimetatakse laiaulatuslikuks, kuna selles osalesid töötajate organisatsioonid Rootsis, Norras ja Taanis. Lennuettevõtjat mõjutasid niisiis samal ajal kollektiivsed tegevused<?PAGE NO="16"?> kolmes riigis, kus toimus kõige suurem osa tema majandustegevusest. Lisaks sellele tuleb märkida, et streigi kuulutas välja ametiühing, mis esindas piloote ehk sellise sektori töötajaid, keda eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetab õigesti <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>lennu teostamise seisukohast vältimatuteks<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/>. See streik kestis seitse päeva, mistõttu lennuettevõtja pidi tühistama enam kui 4000 lendu, mis mõjutas umbes <FT TYPE="NUMBER">380000</FT> reisijat. SASi poolt Euroopa Kohtule esitatud arvutuste kohaselt kaasneks sellega, kui igal reisijal oleks õigus saada artiklis 7 ette nähtud kindlasummalist hüvitist, umbes <FT TYPE="NUMBER">117000000</FT> euro suurune kulu. Pikema streigi oht oleks võinud kaasa tuua veelgi suurema kahju. Neist tuvastatud asjaoludest nähtub, et ametiühingu korraldatud streigist tingitud tegevuse katkemine eristub sisult ja ulatuselt tavapärasest juhtumist, mil teatud töötajad puuduvad põhi- või haiguspuhkuse tõttu. Seetõttu leian, et õiguslikus mõttes tuleb streiki kohelda teisiti.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtuotsusest Krüsemann tulenevad põhimõtted ei ole käesoleval juhul kohaldatavad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seda hinnangut ei väära kohtuotsus Krüsemann, kus Euroopa Kohus leidis, et etteteatamata streik ei ole käsitatav <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/>, võttes arvesse, et see kohtuotsus piirdus konkreetse juhtumi asjaoludega. Nimelt tuleb tähelepanu juhtida sellele, et selles asjas leidis Euroopa Kohus, et streigi ajendiks oli <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>ettevõttesisene<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> asjaolu ehk teade ettevõtte restruktureerimise kohta ning selles ei osalenud ametiühingud ega töötajate esindajad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Konkreetsemalt tõdes Euroopa Kohus, et esiteks oli lennuettevõtja töötajatele restruktureerimiskavast teatanud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>üllatusliku avaldusega<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> ning et teiseks ei korraldanud streiki töötajate esindajad, vaid haiguspuhkusele jäänud töötajad ise. Selle kohtuotsuse põhjendusi analüüsides ilmneb, et selle streigi käsitamine lennuettevõtja tavapärasele tegevusele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>omasena<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> oli ilmselgelt põhjendatav kohtuasja eriliste asjaoludega. Eelkõige on Euroopa Kohus nimetatud kohtuotsuse punktis 42 viidanud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>punktides 38 ja 39 kirjeldatud <HT TYPE="ITALIC">asjaoludele</HT><QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>, milles üksnes võetakse kokku põhikohtuasja faktilised asjaolud. Eriline kontekst, eelkõige lennuettevõtja poolt valitud ja töötajate töötingimuste halvenemise kaasa tuua võiv juhtimisvõte võimaldab selgitada, miks asus Euroopa Kohus sedavõrd kategoorilisele järeldusele, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>lennuettevõtjatel võib tekkida enda tegevuse käigus vajadus iga päev tegeleda töötajate või osa töötajate poolt väljendatud lahkarvamustega ja isegi nendega tekkinud konfliktidega<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Seevastu näib mulle, et mingisuguseid järeldusi ei saa sellest teha selle kohta, kuidas kvalifitseerida sellist ametiühingu ja tööandja vaheliste erimeelsuste tõttu ootamatult välja kuulutatud streiki nagu käesolevas kohtuasjas. Ükski asjaolu ei viita sellele, et SAS oleks teatanud mõnest meetmest või võtnud mõne meetme, mis võinuks tekitada töötajate vastuseisu. Kõnealusel streigil näivad pigem olevat üldisemad põhjused. Toimikust ilmneb, et 2019. aastal otsustasid ametiühingud streigi välja kuulutada, kuna tööandjaga peetavad läbirääkimised olid nurjumas või ei edenenud piisavalt. Siinkohal tuleb märkida, et ametiühingud ütlesid SASiga sõlmitud kollektiivlepingu üles enne tähtaja lõppu, alustades seeläbi kollektiivläbirääkimisi koos kõigi sellise lähenemisviisiga kaasnevate riskidega. Läbirääkimiste alustamine ei taga nimelt nõudmiste rahuldamist. Pigem on asi vastaspoolega kokkuleppe saavutamises. Näib, et streigini viinud sündmuste kronoloogia algas ametiühingute endi algatusel toimunud kollektiivlepingu ülesütlemise ning nende poolt tööandjaga palgaküsimuses kokkuleppe saavutamiseks tehtud pingutuste ilmse nurjumisega. Seevastu Airhelpi viide 2012. aastal – ehk seitse aastat enne käesoleva kohtuasja seisukohast asjasse puutuvaid sündmusi – SASiga sõlmitud kokkuleppele, milles ametiühingud nõustusid töötasude kärpimisega lennufirma ellujäämise tagamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 24 ja 25.</P></NOTE>, näib mulle liiga ebamäärane selleks, et oleks tuvastatav otsene põhjuslik seos streigi toimumisega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Igasuguse võimaluse kohaldada käesolevas asjas kohtuotsuses Krüsemann sõnastatud põhimõtteid välistab ka asjaolu, et käesoleva kohtuasja puhul ei takistanud töötajate töölt puudumise kaudu lennuettevõtja tegevust mitte need töötajad ise, vaid pigem ettevõtjast sõltumatu ühendus. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et ametiühingu algatatud streik, mida ei saa mitte kuidagi süüks panna tööandjale, on lennuettevõtja tegevuse suhtes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>ettevõtteväline<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/> tegur.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Mulle näib, et kohtuotsuse Krüsemann ulatust tuleb võimaluste piires piirata selle aluseks olevate konkreetsete asjaoludega, kuna vastasel korral muutuks määruse nr 261/2004 põhjendus 14 sisutühjaks. Märgin, et see põhjendus ei jäta mingisugust kahtlust, kuna seal on nimetatud streiki kui võimalikku <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/>erakorralist asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>. Kuigi see põhjendus on <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> suunava tähendusega ning kuigi igal konkreetsel juhul tuleb hinnata, kas selles põhjenduses nimetatud asjaolud vastavad eespool osutatud kahele kumulatiivsele tingimusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 35 ja 39.</P></NOTE>, tuleb seda, et streiki on seal nimetatud, mõista liidu seadusandja poolse tõsise märgina, mis räägib sellise kvalifikatsiooni kasuks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 38.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Käesolevale kohtuasjale tähelepanu pööramata oleks tulevases kohtupraktikas hinnangu andmisel sellele, kas streik on lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omane, otstarbekas teha vahet puhtalt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>ettevõttesisestel<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> häiretel ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>ettevõttevälistel<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/> teguritel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Ühelt poolt on mõne streigi ajendiks ettevõttesisene konflikt, nagu see oli kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Krüsemann. Teiselt poolt on streike, mis võivad lennuettevõtja tegevust mõjutada, olgugi et need oma olemuselt ja päritolult ei ole ettevõtte käitamisega seotud, vaid sõltuvad pigem kolmanda osapoole tahtest, näiteks lennujuhtide, kütusetarnijate või maapealse teeninduse töötajate streik või üldisem poliitiline streik, mis hõlmab mitut avalikku teenust kogu liikmesriigi territooriumil<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Lennujaamatöötajate streiki puudutanud kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finnair</NAME.CASE> tehtud ettepanekus (<NO.CASE>C‑22/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:223">EU:C:2012:223</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) märkis kohtujurist Bot, et streigi eest ei saa vastutust panna lennuettevõtjale, kuna viimasel ei ole selle sündmuse üle mingisugust kontrolli. Lisaks sellele tuleb märkida, et komisjoni poolt <DATE ISO="20130313">13. märtsil 2013</DATE> määruse nr 261/2004 muutmiseks tehtud määruse ettepanek (COM(2013) 130 final) sisaldab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>erakorralisena<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/> käsitatavate asjaolude mitteammendavat loetelu, kus on muu hulgas nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0089" ID="QS0089"/>tegutseva lennuettevõtja või põhiteenuste osutajate (näiteks lennujaama- ja aeronavigatsiooniteenuste osutajad) töötajatega seotud töövaidlused<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>, mis näib toetavat siin kaitstavat tõlgendust. Märgin siinkohal, et see juhtum hõlmab ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0090" ID="QS0090"/>tegutseva lennuettevõtja töötajatega seotud töövaidlusi<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/> ehk sellist olukorda nagu käesolevas kohtuasjas.</P></NOTE>. Sellisel juhul oleks kindlasti ülemäärane panna lennuettevõtjale kohustus hoolitseda selle eest, et tema tegevuses tõrkeid ei tekiks, ja tagada reisijate vedu iga hinnaga. Sellist kohustust oleks teatud juhtudel pea võimatu täita.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>See on seda enam tõsi, et eelmises punktis nimetatud streike iseloomustab asjaolu, et need mõjutavad põhiliselt <HT TYPE="ITALIC">üldisi tingimusi, milles lennuettevõtja majandustegevus toimub</HT> ning mida viimane üldiselt mõjutada ei saa. Seetõttu näib kohane mitte käsitada seda liiki streike lennuettevõtja tavapärasele tegevusele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0091" ID="QS0091"/>omasena<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et sellistel tingimustel nagu põhikohtuasjas ei saa ametiühingu üleskutsel toimuvat lennuettevõtja töötajate streiki käsitada viimase tegevusele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0092" ID="QS0092"/>omase<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> sündmusena.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Töötajate ametiühingu algatatud streik ei allu lennuettevõtja kontrollile</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Nagu eespool näidatud, ei ole lennuettevõtjal ametiühingu tegevuse või otsustuspädevuse üle mingisugust kontrolli. Viimane ei ole osaks ettevõtte struktuurist ning tööandja ei osale ka ametiühingusiseste otsuste tegemisel. Tegemist on kahe erineva üksusega, mis lisaks sellele ei<?PAGE NO="18"?> esinda alati sotsiaalses plaanis samu huve. See, et ametiühing täidab töötajate kaitse ülesannet sõltumatult ja ilma, et tööandja sellesse kuidagi sekkuks, ongi seejuures asjade loomulik käik. Seevastu võib aga ametiühing otsustavalt mõjutada ettevõtte toimimist, veendes töötajaid, keda ta esindab, tööd katkestama, et survestada ettevõtjat oma nõudmisi rahuldama. Eeldusel, et streik on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0093" ID="QS0093"/>seaduslik<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>, ei ole tööandjal töö- ja menetlusõigusest tulenevaid võimalusi selle takistamiseks. Võttes arvesse, et ametiühingu algatatud streik kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0094" ID="QS0094"/>ettevõttevälist<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/> tegurit, mida lennuettevõtja kuidagi mõjutada ei saa, näib olevat loogiline järeldada, et see ei allu tema tegelikule kontrollile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Esitan järgmistes punktides mõne argumendi toetamaks teesi, et niisugune streik nagu see, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus esimeses küsimuses kirjeldab, ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0095" ID="QS0095"/>kontrollile alluv<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/> sündmus. Alustuseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 66–69.</P></NOTE> toon esile põhjused, miks ma leian, et põhikohtuasjas kõne all oleva olukorra suhtes <HT TYPE="ITALIC">ei ole kohaldatavad</HT> kohtuotsusest Krüsemann tulenevad põhimõtted. Kasutan seejuures võimalust <HT TYPE="ITALIC">analüüsida kriitiliselt</HT> Euroopa Kohtu poolt nimetatud kohtuotsuses kasutatud streigi puhkemise eest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0096" ID="QS0096"/>vastutamise<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/> kriteeriumi. Järgmiseks selgitan töötajate ametiühingute ja tööandjate rolli nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0097" ID="QS0097"/>sotsiaaldialoogis<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/>, näitamaks, et viimaste vahel ei ole kaugeltki alluvussuhet, vaid tegelikult on nad <HT TYPE="ITALIC">võrdsed partnerid</HT>, mistõttu ei ole võimalust asuda seisukohale, et tööandja suudab ühepoolselt mõjutada streigi kulgu ja et sellest tulenevalt on streik tema tegeliku kontrolli all. Seejuures juhin kõigepealt tähelepanu <HT TYPE="ITALIC">neid vastavaid huve kaitsvatele harta sätetele</HT>, et teha seejärel ettepanek leida <HT TYPE="ITALIC">nende huvide vaheline tasakaal esmase õiguse tasandil</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 70–76.</P></NOTE>. Ilmestan mõne <HT TYPE="ITALIC">kohtupraktikast võetud näite</HT> varal seda, kuidas Euroopa Kohus on liidu õiguskorras liidu põhikorra tasandil tekkivaid huvide konflikte lahendanud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 77–81.</P></NOTE>. Sellise tasakaalustamise eesmärk on jõuda määruse nr 261/2004 sellise tõlgenduseni, mis oleks <HT TYPE="ITALIC">põhiõigustega kooskõlas</HT> ja võimaldaks saavutada tasakaalu asjasse puutuvate huvide vahel. Lõpetan mõnede nimetatud määruse ja eelkõige mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0098" ID="QS0098"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> <HT TYPE="ITALIC">tõlgendamist puudutavate suunistega</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 82–92.</P></NOTE>. Minu <HT TYPE="ITALIC">vahekokkuvõte</HT> – enne kui asun seisukohta võtma seoses teiste streigiga seotud aspektidega – on, et kaks kohtupraktikast tulenevat kriteeriumi, mille alusel hinnata, kas tegemist on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0099" ID="QS0099"/>erakorraliste asjaoludega<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, kui seda tõlgendada selle määruse põhjendust 14 silmas pidades, on käesoleval juhul täidetud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 92.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohtuotsusest Krüsemann tulenevad põhimõtted ei ole põhikohtuasjas kõne all oleva olukorra suhtes kohaldatavad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Krüsemann tehtud Euroopa Kohtu järeldused ei näi olevat üle kantavad põhikohtuasjas käsitletavale olukorrale, kuna need on seotud nimetatud kohtuasja eriliste asjaoludega. Nagu juba märgitud, leidis Euroopa Kohus selles kohtuotsuses, et etteteatamata streik oli osaliselt lennuettevõtja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0100" ID="QS0100"/>tegeliku kontrolli all<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>, kuna selle ajendiks oli üks nimetatud lennuettevõtja otsus. Selle kohtuotsuse parema mõistmise seisukohast on asjassepuutuv ka see, et Euroopa Kohus märkis, et kõnealune etteteatamata streik lõppes pärast kokkuleppe sõlmimist lennuettevõtja ja töötajate esindajate vahel. Neist tõdemustest on niisiis võimalik järeldada, et Euroopa Kohus nägi ilmselt seost ühelt poolt lennufirma poolt teatavaks tehtud meetme ning teiselt poolt tüli kiire lahendamise vahel – konkreetsel juhul selle meetme tühistamise teel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Tuleb aga tõdeda, et käesolevas kohtuasjas ei olnud streik kuidagi reaktsiooniks mis tahes ettevõtte juhtimisega seotud meetmetele. Vastupidi, eespool<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 57.</P></NOTE> toodud kaalutlusi arvesse võttes ning igasuguste vastupidiste viidete puudumisel tuleb eeldada, et selle streigi ajendiks olid üksnes töötajate palganõuded. Seetõttu ei saa lugeda, et streigi puhkemise eest oli oma tegevuse tõttu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0101" ID="QS0101"/>vastutav<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/> üksnes lennuettevõtja. Sellest järeldub, et kohtuotsuses Krüsemann sõnastatud põhimõtted ei ole käesolevas kohtuasjas kohaldatavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Pean siinkohal tunnistama, et see streigi puhkemise eest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0102" ID="QS0102"/>vastutamise<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/> kriteerium – mis näib olevat Euroopa Kohtu põhjenduste aluseks kohtuotsuses Krüsemann<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt selle kohta Herrmann, C., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0103" ID="QS0103"/>Entschädigung der Fluggäste bei wildem Streik – das TUIfly des EuGH vom <DATE ISO="20180417">17.4.2018</DATE><QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>, <HT TYPE="ITALIC">Reise-Recht aktuell: Zeitschrift für das Tourismusrecht</HT>, 2018, lk 102; Croon, J., Callaghan, J. A, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0104" ID="QS0104"/><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0105" ID="QS0105"/>Wild Cat<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/> Ruling by the European Court of Justice<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/>, <HT TYPE="ITALIC">Zeitschrift für Luft- und Weltraumrecht</HT>, 2018, nr 4, lk 601, kus arvatakse, et Euroopa Kohtu põhjendused lähtuvad eeldusest, et lennuettevõtja peab taluma oma tegevuse tagajärgi, nagu ta tavaliselt peab kandma ettevõtte juhtimisega seotud majandusriske.</P></NOTE> – häirib mind mõnevõrra, eelkõige juhul, kui seda tuleks käesolevas asjas kohaldada selleks, et panna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0106" ID="QS0106"/>vastutus<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/> olukorra eest kas ametiühingule või lennuettevõtjale. Kuivõrd Euroopa Kohtul ei ole SASi töötajate töötingimuste kohta mingisuguseid andmeid, näib mulle kohatu otsustada selle üle, kas ametiühingu palganõuded olid põhjendatud või mitte. Liiati sõltub see tööturu osapoolte seisukohtadest ning sotsiaalmajanduslikust kontekstist igas liikmesriigis. Nagu ma edaspidi üksikasjalikult selgitan, tuleb töötasud ja töötingimused vabalt ning ilma riigi või institutsioonide sekkumiseta kollektiivläbirääkimiste autonoomia raames läbi rääkida ja kindlaks määrata pigem tööturu osapooltel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>EPSU <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑928/19 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:38">EU:C:2021:38</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Lisaks neile kaalutlustele märgin, et kõnealusest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0107" ID="QS0107"/>vastutuse<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/> kriteeriumist võib praktikas võrdlemisi vähe kasu olla. Ei tohi unustada, et sotsiaalmajanduslik olukord teatud liikmesriigis võib töötingimuste seisukohast halveneda ka tööandja sekkumisest sõltumatult, näiteks kodanike ostujõudu mõjutava inflatsiooni või muudest teguritest tingitud elukalliduse tõusu tõttu. Sellisel juhul ei ole mõistlik panna vastutust töötajate olukorra halvenemise eest tööandjale. See näitab, et kõnealune kriteerium ei ole kõigis võimalikes olukordades kohaldamiseks sobiv. Eelkõige ei ole see minu arvates sobiv sellises olukorras nagu põhikohtuasjas käsitletav, kus ei ole võimalik kindlaks teha ühte ja selget streigi väljakuulutamise põhjust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tööturu osapoolte ja tarbijate hartaga kaitstud huvid ning nende tasakaalustamise vajadus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">i)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Üldised märkused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et tööturu osapoolte dialoogi tunnustatakse ELTL artiklis 151 liidu ühe eesmärgina. See <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0108" ID="QS0108"/>kindlustab oma keskse ja algse koha Euroopa demokraatlikus valitsemises<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Komisjoni <DATE ISO="20020626">26. juuni 2002. aasta</DATE> teatis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0109" ID="QS0109"/>Le dialogue social européen, force de modernisation et de changement<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/> (KOM(2002) 341 (lõplik), lk 6) [<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0110" ID="QS0110"/>Euroopa sotsiaalne dialoog kui uuendusi ja muutusi kaasa toov jõud<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/>; seda dokumenti ei ole eesti keeles].</P></NOTE>. Selles kontekstis käsitleb ELTL artikli 152 lõige 1 tööturu osapoolte autonoomia põhimõtet, täpsustades, et Euroopa Liit <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0111" ID="QS0111"/>tunnustab ja edendab tööturu osapoolte rolli liidu tasandil, võttes arvesse siseriiklike süsteemide mitmekesisust<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/> ning <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0112" ID="QS0112"/>aitab kaasa <HT TYPE="ITALIC">tööturu osapoolte dialoogile</HT>, austades <HT TYPE="ITALIC">nende sõltumatust</HT><QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Seda sätet kohaldatakse liidule ja ELL artikli 13 kohaselt kõikidele institutsioonidele. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kuivõrd samamoodi on tööturu osapooltel eelnimetatud kollektiivläbirääkimiste autonoomia ning kuivõrd seejuures on nad <HT TYPE="ITALIC">võrdsel positsioonil</HT>, ei saa tõsiseltvõetavalt eeldada, et olukord on lennuettevõtja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0113" ID="QS0113"/>kontrolli all<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/> seetõttu, et ta saaks töö katkestamise vältimiseks kõigi palganõuetega<?PAGE NO="20"?> nõustuda. Samamoodi nagu ei saa oodata, et töötajad loobuksid seaduse kohaselt lubatud streigist, kuna see tähendaks nende hinnangul põhjendatud nõudmistest loobumist, ei saa ka lennuettevõtjalt nõuda, et viimane reageeriks töö katkestamisele nii, et nõustub kõhklematult töötajate kõigi nõudmistega selleks, et vältida reisijate poolt hüvitise maksmise nõuete esitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb tähele panna, et liidu õiguskorras on tööturu osapoolte huvid põhimõtteliselt <HT TYPE="ITALIC">võrdselt kaitstud</HT> ehk üks või teine neist ei ole juhtpositsioonil. Töötajatel ja neid esindavatel ametiühingutel on nimelt kasutada ühinemisvabadus ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus, sealhulgas streigiõigus, mida kõiki on harta artikli 12 lõikes 1 ja artiklis 28 nimetatud põhiõigusteks, samas kui tööandjatel on vastavalt oma huvide kaitseks läbirääkimiste pidamise õigus ning ettevõtlusvabadus, millest viimane tuleneb harta artiklist 16. Eeldada, et üks kahest on kohustatud oma huvidest loobuma, tähendaks nende õiguste põhiolemuse eiramist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Tööturu osapooltena vastutavad nad ühiselt läbirääkimiste teel kokkuleppele jõudmise eest. Sellisel lähenemisviisil on vaieldamatuid eeliseid võrreldes muude meetmetega, mille kohtujurist Jacobs on lühidalt ja täpselt kokku võtnud kohtuasjas Albany<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑67/96, C‑115/97 ja C‑219/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:28">EU:C:1999:28</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0181">181</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> tehtud ettepanekus. Tema hinnangul aitavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0114" ID="QS0114"/>tööturu osapoolte vahel sõlmitavad kollektiivlepingud vältida kulukaid töövaidlusi, vähendavad kompromissiga kaasnevaid kulusid tänu kindlaksmääratud reeglite järgi toimuvatele kollektiivläbirääkimistele ning suurendavad ettenähtavust ning läbipaistvust. Teatav jõudude tasakaal läbirääkijate vahel soodustab nii iga osapoole kui kogu ühiskonna seisukohast tasakaalustatud lahendusteni jõudmist<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/>. Pealegi, kuivõrd reisijate vedu häiriv töötajate streik kahjustab tarbijate huve, on ka neile kasulik, kui kompromissi tulemusena sõlmitakse leping nii kiiresti kui võimalik. Seetõttu on vaja, et tööturu osapooled võtaksid nõuetekohaselt arvesse ka nende huve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Eeltoodud märkustest ilmneb, et põhikohtuasjas on kaalul vähemalt mõnes aspektis vastandlikud huvid. Kuna neid huve kaitsevad hartas sätestatud põhiõigused ning seega <HT TYPE="ITALIC">on tegemist liidu põhikorra tasandil kaitstavate huvidega</HT>, tuleb <HT TYPE="ITALIC">nendevahelise kollisiooni tõhusaks lahendamiseks leida nende vahel tasakaal</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Hesse, K., <HT TYPE="ITALIC">Grundzüge des Verfassungsrechts der Bundesrepublik Deutschland</HT>, Heidelberg 1999, lk 28, punkti 72 kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0115" ID="QS0115"/>tuleb selleks, et kõik põhiseaduslike normidega kaitstavad õigustatud huvid realiseeritavad oleksid, leida nende vahel tasakaal. Selleks, et need huvid optimaalselt realiseeritavad oleksid, tuleb neile seada teatud piiranguid<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/>. Vt ka Alexy, R., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0116" ID="QS0116"/>Constitutional Rights and Proportionality<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>, <HT TYPE="ITALIC">Journal for constitutional theory and philosophy of law</HT>, 2014, nr 22, lk 51, kus leitakse, et teatud põhiõigused kujutavad endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0117" ID="QS0117"/>põhimõtteid, mille vahel tuleb leida tasakaal, et need õiguslikke ja faktilisi võimalusi arvesse võttes realiseeritavad oleksid<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/>.</P></NOTE>. Vajadus sellise lähenemisviisi järele tuleneb asjaolust, et sageli ei ole võimalik tagada põhiõigusi piiranguteta, eelkõige kui tekib kollisioon nende ning muude liidu õigusega kaitstud õigustatud huvide vahel, nagu nähtub ka harta asjasse puutuvatest sätetest. Esiteks on harta artikli 52 lõikes 1 sätestatud, et õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata üksnes juhul, kui need piirangud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0118" ID="QS0118"/>on vajalikud ning <HT TYPE="ITALIC">vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi</HT><QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Teiseks peab streigiõiguse teostamine harta artikli 28 kohaselt toimuma <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0119" ID="QS0119"/>liidu õiguse kohaselt<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/>, mis hõlmab muid hartaga tagatud õigusi. Sellest järeldub, et streigiõigust võib piirata selleks, et kaitsta juba mainitud ettevõtlusvabadust – mis samuti ei kujuta endast absoluutset õigust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><DATE ISO="20130122">22. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sky Österreich</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:28">EU:C:2013:28</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> – ning harta artiklis 38 nimetatud tarbijate õigusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Sellest tasakaalustamisest tehtavaid järeldusi tuleb arvesse võtta ka määruse nr 261/2004 tõlgendamisel. Pean tähelepanu juhtima sellele, et väljakujunenud kohtupraktika<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt <DATE ISO="20140513">13. mai 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Google Spain ja Google</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑131/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:317">EU:C:2014:317</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20140703">3. juuli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kamino International Logistics ja Datema Hellmann Worldwide Logistics</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑129/13 ja C‑130/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2041">EU:C:2014:2041</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20140911">11. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>A</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑112/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2195">EU:C:2014:2195</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160525">25. mai 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Meroni</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑559/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:349">EU:C:2016:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kohaselt tuleb liidu õiguse, sealhulgas teisese õiguse tõlgendamisel lähtuda hartas sätestatud põhiõigustest. Sellise tasakaalustamise eesmärk on leida määrusele nr 261/2004 tõlgendus, mis oleks kooskõlas põhiõigustega selles mõttes, et on leitud tasakaal vastavate huvide vahel. Liidu õigussüsteemi ühtsuse põhimõttest tulenevalt tuleb samuti vältida ebakõlasid asjasse puutuvate õigustatud huvide hindamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Järgmisena esitatud kohtupraktika ülevaate eesmärk on näidata, kuidas on Euroopa Kohus liidu õiguskorras lahendanud <HT TYPE="ITALIC">liidu põhikorra normide tasandil tekkinud huvide konflikte</HT>. Toon näiteid põhiõiguste ja siseturuvabaduste vaheliste, aga ka põhiõiguste endi vaheliste kollisioonide kohta. Jättes tähelepanuta kasutatud terminoloogia, on kõigi esitatud näidete puhul ühine see, et üksteisele vastanduvad sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, nagu see on ka põhikohtuasjas. Kohtupraktika ülevaatele lisan paar mõtet määruse nr 261/2004 tõlgendamise kohta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="6"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">ii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Ülevaade liidu põhikorra normide tasandil tekkinud huvide konfliktide lahendamist puudutavast kohtupraktikast</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="7"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhiõiguste ja siseturu põhivabaduste vaheline tasakaal</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Pakutav lähenemisviis meenutab seda, mida kasutati kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus International Transport Workers’ Federation ja Finnish Seamen’s Union<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑438/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:772">EU:C:2007:772</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, kus Euroopa Kohus pidi leidma tasakaalu kollektiivse tegutsemise õiguse, sealhulgas streigiõiguse, ja asutamisvabaduse vahel. Pean tähelepanu juhtima sellele, et kõnealuse kohtuasja esemeks oli EÜ asutamislepingu artikli 43 (hilisem ELTL artikkel 49) tõlgendamist puudutav eelotsusetaotlus. Konkreetsemalt soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas eraettevõtja saab sellele põhiõigusele tuginedes kaitsta end ametiühingu kollektiivse tegutsemise vastu. Kõnealuses kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, olles enne rõhutanud, et liidu õiguses on streigiõiguse näol tegemist põhiõigusega, et see ei jää välja siseturu põhivabaduste kohaldamisalast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>International Transport Workers’ Federation ja Finnish Seamen’s Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:772">EU:C:2007:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Seejärel, olles asunud seisukohale, et kõnealune kollektiivne tegutsemine kujutas endast asutamisvabaduse piirangut, hindas Euroopa Kohus seda, kas need piirangud olid ka põhjendatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P><DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>International Transport Workers’ Federation ja Finnish Seamen’s Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:772">EU:C:2007:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Oluline on märkida, et Euroopa Kohus nõustus sellega, et õigus töötajate kaitsmise eesmärgil kollektiivselt tegutseda on õigustatud huvi, mis põhimõtteliselt õigustab asutamislepinguga tagatud põhivabaduste piiramist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>International Transport Workers’ Federation ja Finnish Seamen’s Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:772">EU:C:2007:772</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus ei jätnud siiski märkimata, et ühendus hõlmab lisaks siseturule, mida iseloomustab kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumise takistuste kõrvaldamine liikmesriikide vahel, ka sotsiaalpoliitikat. Samuti leidis Euroopa Kohus, et kuna ühenduse eesmärgid ei ole ainult majanduslikud, vaid ka sotsiaalsed, peab kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumist käsitlevatest asutamislepingu sätetest tulenevate õiguste puhul võtma<?PAGE NO="22"?> arvesse sotsiaalpoliitika eesmärke, mille hulgas on eelkõige parandatud elamis- ja töötingimused, et võimaldada nende ühtlustamist samal ajal jätkuva parandamisega, piisav sotsiaalkaitse ja tööturu osapoolte dialoog<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20071211">11. detsembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>International Transport Workers’ Federation ja Finnish Seamen’s Union</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑438/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:772">EU:C:2007:772</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0079">79</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Olles kaalunud erinevaid huve, andis Euroopa Kohus seejärel liikmesriigi kohtule juhised EÜ asutamislepingu artikli 43 tõlgendamiseks, et viimane saaks lahendada tema menetluses oleva vaidluse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="7"><TITLE><TI><NP><NO.P>–</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Põhiõiguste vaheline tasakaal</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Minu arvates on käesoleva kohtuasja problemaatikat arvesse võttes asjasse puutuvad ka kohtuotsused Scarlet Extended<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P><DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑70/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:771">EU:C:2011:771</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja SABAM<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P><DATE ISO="20120216">16. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑360/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:85">EU:C:2012:85</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Neis kohtuotsustes võttis Euroopa Kohus seisukoha küsimuses, kuidas tuleb tasakaalustada harta artiklis 17 nimetatud omandiõigusega hõlmatud intellektuaalomandiõiguste kaitse ning juba mainitud ettevõtlusvabadus. Nende kohtuasjade ajendiks olid vaidlused ühelt poolt muusikateoste autoreid, heliloojaid ja kirjastajaid esindava autorite kollektiivse esindamise organisatsiooni ning teiselt poolt internetis üht sotsiaalvõrgustiku platvormi käitava ettevõtja ja ühe internetiühenduse pakkuja vahel. Konkreetselt palus põhikohtuasja hageja liikmesriigi kohtutel kohustada kostjaid lõpetama autoriõiguste rikkumine. Seepeale esitasid liikmesriigi kohtud eelotsusetaotlused, et teha kindlaks, kas liidu õiguse kohaselt võivad liikmesriigid lubada liikmesriigi kohtul teha kostjatele ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks ning kohustada neid rakendama sellist filtreerimissüsteemi, mis on suuteline tuvastama failid, mis sisaldavad väidetavalt hagejale kuuluvate autoriõigustega kaitstud muusika-, kinematograafilisi või audiovisuaalteoseid, et blokeerida nende failide edastamine, mis rikub autoriõigusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kuigi Euroopa Kohus osutas esmalt intellektuaalomandi õiguste olulisusele, märkis ta selgelt, et ei harta artikli 17 lõikest 2 ega ka kohtupraktikast ei tulene kuidagi, et see õigus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0120" ID="QS0120"/>oleks puutumatu ja selle kaitse peaks olema tagatud absoluutselt<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scarlet Extended</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑70/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:771">EU:C:2011:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120216">16. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SABAM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑360/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:85">EU:C:2012:85</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Vastupidi, Euroopa Kohus märkis, et selle õiguse kaitse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0121" ID="QS0121"/>peab olema <HT TYPE="ITALIC">tasakaalus</HT> teiste põhiõiguste kaitsega<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P><DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scarlet Extended</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑70/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:771">EU:C:2011:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120216">16. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SABAM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑360/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:85">EU:C:2012:85</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohus nõudis, et liikmesriikide asutused ja kohtud tagaksid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0122" ID="QS0122"/>õiglase tasakaalu<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/> autoriõiguse omajatele kuuluvate intellektuaalomandi õiguste kaitse ja kostjatele harta artikli 16 alusel kuuluva ettevõtlusvabaduse kaitse vahel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P><DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scarlet Extended</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑70/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:771">EU:C:2011:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120216">16. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SABAM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑360/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:85">EU:C:2012:85</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Everson, M., Correia Gonçalves, R., <HT TYPE="ITALIC">The EU Charter of Fundamental Rights – A Commentary</HT> (Peers, Hervey, Kenner, Ward), Oxford 2014, art. 16, lk 455, punkt 16.40, osutatab nende kohtuotsuste olulisusele, kuna neis on pandud liikmesriikide kohtutele kohustus tagada tasakaal intellektuaalomandi õiguste ja ettevõtlusvabaduse vahel, mis muudab ettevõtlusvabaduse eraõigusliku suhte elemendiks olevaks kohustuseks või subjektiivseks õiguseks.</P></NOTE>. Tuginedes reale argumentidele, mida saab mõista eelotsusetaotluse esitanud kohtutele antud tõlgendusjuhistena, leidis Euroopa Kohus, et kohtu tehtav ettekirjutus vaidlusaluse filtreerimissüsteemi rakendamiseks ei vasta sellele põhiõiguste vahelise tasakaalu tagamise nõudele. Konkreetsemalt kritiseeris Euroopa Kohus sellise filtreerimissüsteemi tagajärgi tulenevalt sellest, et see võis mõjutada kasutajate õigust oma isikuandmete kaitsele, samuti nende vabadust saada või edastada sõnumeid, kuivõrd neid õigusi kaitsevad harta artiklid 8 ja 11<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scarlet Extended</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑70/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:771">EU:C:2011:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120216">16. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SABAM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑360/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:85">EU:C:2012:85</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Lisaks sellele leidis ta, et selline ettekirjutus tähendaks kostjate<?PAGE NO="23"?> ettevõtlusvabaduse ilmselget rikkumist, sest see kohustaks neid ainult enda kulul rakendama keerukat, kulukat ja püsivat infotehnoloogilist süsteemi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P><DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scarlet Extended</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑70/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:771">EU:C:2011:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120216">16. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SABAM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑360/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:85">EU:C:2012:85</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Nii leidis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0123" ID="QS0123"/>kohaldatavatest põhiõigustest lähtuvalt<QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/> tuleb liidu õigust tõlgendada nii, et sellega on vastuolus kostjatele adresseeritud kohtu ettekirjutus rakendada vaidlusalust filtreerimissüsteemi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P><DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Scarlet Extended</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑70/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:771">EU:C:2011:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120216">16. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SABAM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑360/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:85">EU:C:2012:85</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Viimaks tuleb mainida käesoleva kohtuasjaga samas õigusvaldkonnas tehtud kohtuotsust McDonagh<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑12/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:43">EU:C:2013:43</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, kus Euroopa Kohus käsitles seda, kas määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkt b ja artikkel 9, mis panevad lennuettevõtjale kohustuse hoolitseda reisija eest, kelle lend tühistatakse, on kooskõlas harta artiklitega 16 ja 17, mis tagavad vastavalt ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse. Euroopa Kohus märkis kõigepealt, et ettevõtlusvabadus ja õigus omandile ei ole absoluutsed eelisõigused, vaid nendega tuleb arvestada kooskõlas nende ülesandega ühiskonnas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P><DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>McDonagh</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑12/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:43">EU:C:2013:43</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohus mainis, et harta artikli 52 lõige 1 lubab teatud tingimustel hartas sätestatud õiguste teostamist piirata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P><DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>McDonagh</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑12/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:43">EU:C:2013:43</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Ta juhtis tähelepanu sellele, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0124" ID="QS0124"/>kui paljud liidu õiguskorras kaitstud õigused omavahel põrkuvad, tuleb selline hinnang anda, järgides vajalikku kooskõla nõuete vahel, mis puudutavad nende erinevate õiguste kaitset ning nendevahelist <HT TYPE="ITALIC">õiglast tasakaalu</HT><QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P><DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>McDonagh</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑12/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:43">EU:C:2013:43</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohus märkis õigesti, et harta artiklid 16 ja 17 ei ole ainsad põhiõigused, mida tasakaalu leidmisel arvesse võtta tuleb, lisades nende hulka ka harta artikli 38, mille eesmärk on samamoodi kui ELTL artiklil 169 tagada liidu poliitikas tarbijate, sealhulgas ka lennureisijate kaitstuse kõrge tase<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P><DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>McDonagh</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑12/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:43">EU:C:2013:43</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Nii tõdes Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0125" ID="QS0125"/>määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti b ja artiklit 9 […] tuleb pidada vastavaks nõudele <HT TYPE="ITALIC">ühitada erinevad asjasse puutuvad põhiõigused</HT> ning <HT TYPE="ITALIC">saavutada nende vahel õiglane tasakaal</HT><QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P><DATE ISO="20130131">31. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>McDonagh</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑12/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:43">EU:C:2013:43</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Euroopa Kohus järeldas, et ülalnimetatud sätted on harta artiklitega 16 ja 17 kooskõlas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tasakaalustamist puudutavate järelduste arvesse võtmine määruse nr 261/2004 tõlgendamisel</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Eeltoodut silmas pidades leian, et käesolevas kohtuasjas määrusele nr 261/2004 antava tõlgenduse puhul peaks hoolt kandma tööturu osapoolte jõudude vahekorras tasakaalu säilitamise eest. Konkreetsemalt peab see tõlgendus võimaldama töötajatel kollektiivselt tegutseda, nõudmata samas lennuettevõtjalt, et ta peaks kandma talumatuid negatiivseid tagajärgi, mis võivad ohustada ettevõtte tegevuse jätkamist. Minu meelest on ilmne, et selline tulemus ei oleks kellegi huvides. Neist üldist laadi tähelepanekutest lähtudes annan allpool mõne suunise, mis aitavad Euroopa Kohtul määruse nr 261/2004 tõlgendamist mõjutavat vajalikku tasakaalu leida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Minu tähelepanu köidab mõne huvitatud poole käesolevas kohtuasjas esitatud argument, mille kohaselt tuleks möönda, et lennuettevõtja saab oma töötajate streigi korral väita, et tegemist on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0126" ID="QS0126"/>erakorralise asjaoluga<QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/>, kui ta püüab, nagu töötajadki, läbirääkimistel oma huve maksma panna. Pean siinkohal tähelepanu juhtima sellele, et määruse nr 261/2004 eesmärgiks on, nagu ka selle põhjendusest 1 tuleneb, kaitsta tarbijat. Määruse nr 261/2004 vastuvõtmisega<?PAGE NO="24"?> soovis seadusandja tagada tasakaalu reisijate ning lennuettevõtjate huvide vahel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt <DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéreos Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:460">EU:C:2020:460</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20091119">19. novembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sturgeon jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑402/07 ja C‑432/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:716">EU:C:2009:716</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20121023">23. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nelson jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑581/10 ja C‑629/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:657">EU:C:2012:657</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Seevastu ei soovinud ta sellega kaitsta töötajate õigust huvide konflikti korral oma huvide kaitseks kollektiivselt tegutseda, sealhulgas streikida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Sellega, kui anda reisijatele õigus saada hüvitist lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise korral, kui see on tingitud töötajate streigist, kaasneks oht, et seda hüvitise saamise õigust hakatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0127" ID="QS0127"/>ära kasutama<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/> töötülides. Töötajatel oleks nimelt võimalus ajendada reisijate poolt lennuettevõtja vastu suurel hulgal hüvitise maksmise nõuete esitamist, avaldades ettevõtte juhtkonnale sel moel täiendavat survet ning põhjustades suurt majanduslikku kahju ettevõtjale, kellel oleks ilma erandi kohaldamise võimaluseta põhimõtteliselt kohustus neid hüvitisi lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise korral maksta. See eeldaks lennuettevõtjatelt märkimisväärse finantskoormuse kandmist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vt selle kohta Kučko, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0128" ID="QS0128"/>The decision in TUIfly: are the Ryanair Strikes to be seen as extraordinary circumstances?<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/>, <HT TYPE="ITALIC">Air and Space Law</HT>, 06/2019, kd 44, nr 3, lk 334, kus leitakse, et isegi kui selline tulemus suurendaks reisijate õigusi, oleks see ebasoovitav lennuettevõtjate jaoks, kuna sellega kaasneks oht, et ametiühingud saavad ebaõiglase eelise. Väljavaade maksta reisijatele hüvitist lisaks kohustusele kanda streigi ajal tekkiv kahjum võiks tekitada lennuettevõtjatele kohustuse nõustuda ametühingu mis tahes (ka ebamõistliku) nõudmisega; artikkel Flöthmann, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0129" ID="QS0129"/>Verbraucherschutz: Ausgleichszahlungen nach Flugausfall trotz wilden Streiks des Flugpersonals<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/>, <HT TYPE="ITALIC">Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht</HT>, 2018, lk 461, kus nähakse riski, et see julgustab töötajaid lennuettevõtjate vastu kollektiivselt tegutsema, eesmärgiga sundida viimaseid nende nõudmistega nõustuma.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Selles kontekstis pean juhtima tähelepanu asjaolule, et lennuettevõtjat koheldakse üldiselt ebasoodsamalt võrreldes teiste sarnases olukorras olevate turuosalistega. Nagu ka mõni huvitatud pool kohtuistungil märkis, paneb määrus nr 261/2004 talle peaaegu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0130" ID="QS0130"/>automaatse<QUOT.END REF.START="QS0130" CODE="201C" ID="QE0130"/> hüvitise maksmise kohustuse, samas kui teised turuosalised võivad kahju hüvitamisest õiguspäraselt keelduda vastavalt kas kahju hüvitamist reguleerivates liikmesriigi õigusaktides või lepingutes endis sisalduvatele sätetele või lepingutingimustele tuginedes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Mõni huvitatud pool tuletas meelde, et liikmesriigi õiguse kohaselt eeldab kahju hüvitamise nõudeõigus kahju põhjustamist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0131" ID="QS0131"/>süüliselt<QUOT.END REF.START="QS0131" CODE="201C" ID="QE0131"/> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0132" ID="QS0132"/>tahtlikult<QUOT.END REF.START="QS0132" CODE="201C" ID="QE0132"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0133" ID="QS0133"/>hooletusest<QUOT.END REF.START="QS0133" CODE="201C" ID="QE0133"/>). Samuti leidsid nad, et turuosaline võiks põhimõtteliselt tugineda vastutust välistavatele lepingutingimustele või lepingu oma äripartneriga lepinguvabadusest lähtudes uuesti läbi rääkida.</P></NOTE>. Võttes arvesse, et see ebavõrdne kohtlemine näib raskesti mõistetav, tekib küsimus, kas määrusele nr 261/2004 tuleks anda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0134" ID="QS0134"/>korrigeeriv<QUOT.END REF.START="QS0134" CODE="201C" ID="QE0134"/> tõlgendus, nähes ette lennuettevõtja jaoks erandi tegemise võimaluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 artiklis 13 on sätestatud, et kui tegutsev lennuettevõtja maksab hüvitist või täidab muid käesoleva määruse kohaseid kohustusi, ei või selle määruse sätteid tõlgendada nii, et see kitsendaks õigust taotleda vastavalt kohaldatavale liikmesriigi õigusele hüvitist mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt. Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et selline hüvitamine võib kergendada lennuettevõtjal seoses nende kohustustega lasuvat rahalist koormat või nad sellest koguni vabastada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P><DATE ISO="20170504">4. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pešková ja Peška</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑315/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:342">EU:C:2017:342</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20150917">17. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>van der Lans</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑257/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:618">EU:C:2015:618</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20091119">19. novembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sturgeon jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑402/07 ja C‑432/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:716">EU:C:2009:716</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Kahtlen siiski, kas lennuettevõtja hüpoteetiline õigus nõuda selle sätte alusel kahju hüvitamist kolmandatelt isikutelt saab kompenseerida streigi korral võimaliku reisijatele hüvitise maksmise kohustusega kaasnevat rahalist kahju<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Vt kohtujurist Boti ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Finnair</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑22/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:223">EU:C:2012:223</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), kus see lahendus välja pakuti. Tuleb siiski esiteks märkida, et kõnealune kohtuasi erines käesolevast selle poolest, et see puudutas lennujaama töötajate streiki (mitte aga ametiühingu algatusel toimunud lennuettevõtja töötajate oma) ning teiseks leidis kohtujurist üksnes, et selline õigus võib põhimõtteliselt liikmesriigi kohaldamisele kuuluva õiguse kohaselt olemas olla.</P></NOTE>. Sõltuvalt küll konkreetsel juhul kohaldamisele kuuluvates liikmesriigi õigusnormides sätestatust, tuleks selline kahju hüvitamise nõue tõenäoliselt esitada selle füüsilise või juriidilise isiku vastu, keda peetakse kahju põhjustajaks. Ei saa aga välistada, et selline nõue osutuks perspektiivituks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0135" ID="QS0135"/>seadusliku<QUOT.END REF.START="QS0135" CODE="201C" ID="QE0135"/> streigi korral ehk juhul, kui tegemist on liikmesriigi töö- ja sotsiaalõigusnormidega kooskõlas oleva<?PAGE NO="25"?> tööandja vastu suunatud kollektiivse tegutsemisega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Vt selle kohta Wendeling-Schröder, U., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0136" ID="QS0136"/>Schadensersatz drittbetroffener Unternehmen bei Streiks<QUOT.END REF.START="QS0136" CODE="201C" ID="QE0136"/>, <HT TYPE="ITALIC">Arbeit und Recht</HT>, 03/2017, kd 65, nr 3, lk 96; Unterschütz, J., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0137" ID="QS0137"/>Strike and Remedies for Unlawful Strikes in the Legal System of Poland, Hungary, and Slovakia<QUOT.END REF.START="QS0137" CODE="201C" ID="QE0137"/>, <HT TYPE="ITALIC">International Journal of Comparative Labour Law and Industrial Relations</HT>, 2014, kd 30, nr 3, lk 335, kus on Saksamaa, Poola, Ungari ja Slovakkia õigusega seoses selgitatud, et kahju hüvitamise nõudeõigus on ebaseaduslike streikide või streigi käigus toime pandud õigusvastaste tegude korral.</P></NOTE>. Seetõttu leian, et kuna see võimalus ei näi olevat eranditeta realiseeritav, ei ole see selline, mis saaks streigist tingitud kahju leevendada ja seeläbi lennuettevõtja huve kaitsta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Kuigi on tõsi, et kollektiivse tegutsemise õiguse eesmärk on aidata töötajaid oma huvide kaitsmisel suhetes tööandjaga ning see, kui Euroopa Kohus tunnustaks reisijate õigust saada hüvitist lennuettevõtja töötajate streigi korral, aitaks kaasa selle eesmärgi saavutamisele, näib mulle, et määruse nr 261/2004 selline tõlgendus läheks kaugemale sellest, mis on vajalik töötajate kaitseks. Kahtlen tõsiselt selles, et liidu seadusandja on soovinud eelnevates punktides kirjeldatud tulemust ehk ebaproportsionaalselt töötajate kasuks olevat jõuvahekorda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Harta artikliga 16 tagatud kaitse hõlmab majandus- või äritegevuse vabadust, lepinguvabadust ja vaba konkurentsi, nagu see tuleneb sama artikli kohta antud selgitustest, mida vastavalt EL lepingu artikli 6 lõike 1 kolmandale lõigule ja harta artikli 52 lõikele 7 tuleb arvesse võtta harta tõlgendamisel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P><DATE ISO="20130122">22. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sky Österreich</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑283/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:28">EU:C:2013:28</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Lennuettevõtjal kui tööandjal on õigus kaitsta oma huve ja nõuda kõigi töötajatega tekkinud erimeelsuste lahendamist läbirääkimiste teel. Kuna lennuettevõtja kannab finantsriski, on tal pealegi õigus kasutada selliseid juhtimisvõtteid, mida ta ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks kohaseks peab. Samuti on tal õigus kaitsele kolmandatest isikutest lähtuvate häiringute, sealhulgas võimaliku õiguste kuritarvitamise vastu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Vt selle kohta Gernigon, B., Odero, A., Guido, H., <HT TYPE="ITALIC">ILO principles concerning the right to strike</HT>, Genf 2000, lk 42, kus on märgitud, et streigiõigus ei ole absoluutne õigus ning selle teostamine peab olema kooskõlas teiste kodanike ja tööandjate põhiõigustega. Liikmesriikide õigusaktides on üldiselt selliste kuritarvituste eest ette nähtud sanktsioonid, mis võivad sõltuvalt kuritarvitustega kaasnevate tagajärgede raskusest olla erinevad, alates vallandamisest kuni erinevat liiki rahaliste või karistusõiguslike sanktsioonideni.</P></NOTE>, mis võivad tema tegevuse jätkamist ohustada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Vt selle kohta Everson, M., Correia Gonçalves, R., <HT TYPE="ITALIC">The EU Charter of Fundamental Rights – A Commentary</HT> (Peers, Hervey, Kenner, Ward), Oxford 2014, art. 16, lk 459, punkt 16.52, kus juhitakse tähelepanu asjaolule, et ettevõtlusvabadus on tihedalt seotud omandiõigusega ning õigusega tööle, mistõttu tuleb seda käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0138" ID="QS0138"/>eksistentsiaalse õigusena<QUOT.END REF.START="QS0138" CODE="201C" ID="QE0138"/>.</P></NOTE>. Eelnevates punktides kirjeldatud tulemusega kaasneks aga see, et <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> eitatakse tööandja õigust oma huve tõhusalt kaitsta, kuna töötajate nõudmiste rahuldamise faktiline alternatiiv oleks leppimine ettevõtja pankrotiohuga, mis ei näi minu hinnangul olevat kooskõlas hartas sätestatud põhiõiguste tagatistega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Minu meelest ei ole reisijate hüvitise saamise õiguse tunnustamine kõigi streikide korral määruse nr 261/2004 seadusandliku eesmärgi saavutamiseks ka vajalik. Selle huvi kaitse on tagatud juba seeläbi, et reisijatel, keda töötajate streigist tingitud lennu tühistamine või pikaajaline hilinemine puudutab, on jätkuvalt õigus tagasimaksmisele või teekonna muutmisele vastavalt määruse nr 261/2004 artiklile 8, ja õigus hoolitsusele vastavalt selle määruse artiklile 9. See näitab, et on olemas proportsionaalsed meetmed, mis võimaldavad kaitsta tarbijat ning võtta samas arvesse töötajate ja tööandjate seadusega kaitstud huve kollektiivläbirääkimiste pidamise ja kollektiivlepingute sõlmimise vastu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Eeltoodud asjaoludest tuleneb, et käesolevas ettepanekus kirjeldatud tingimustel toimuv ametiühingu korraldatud streik väljub lennuettevõtja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0139" ID="QS0139"/>kontrolli alt<QUOT.END REF.START="QS0139" CODE="201C" ID="QE0139"/>. Tööandjana on lennuettevõtjal õigus tööturu osapoolte kollektiivläbirääkimiste autonoomia raames pidada töötajatega kollektiivlepingu läbirääkimisi, ning sellega kaasnev vastutus. Seevastu ei saa talle panna ainuvastutust töötajate kollektiivsest tegutsemisest tulenevate tagajärgede eest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="26"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vahekokkuvõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>See faktiliste asjaolude analüüs viib mind järeldusele, et kohtupraktikas välja töötatud kaks kriteeriumi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0140" ID="QS0140"/>erakorralise asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0140" CODE="201C" ID="QE0140"/> iseloomustamiseks määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, nagu seda on tõlgendatud selle määruse põhjendusest 14 lähtudes, on käesoleval juhul täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb <HT TYPE="ITALIC">vahekokkuvõttena</HT> sedastada, et lennuettevõtja töötajate poolt streigiõiguse teostamise raames oma töötingimuste parandamist puudutavate nõudmiste esitamiseks ametiühingu üleskutsel korraldatud streik, mille ajendiks ei ole mõni ettevõtja eelnev otsus, vaid töötajate nõudmised, kuulub mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0141" ID="QS0141"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0141" CODE="201C" ID="QE0141"/> alla määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">d)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Streigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0142" ID="QS0142"/>seaduslikkuse<QUOT.END REF.START="QS0142" CODE="201C" ID="QE0142"/> ja sellest etteteatamise asjassepuutuvus asjaolu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0143" ID="QS0143"/>erakorralisena<QUOT.END REF.START="QS0143" CODE="201C" ID="QE0143"/> käsitamise seisukohast</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Nagu käesolevas ettepanekus juba märgitud, võib asjaolu, et tegemist on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0144" ID="QS0144"/>seadusliku<QUOT.END REF.START="QS0144" CODE="201C" ID="QE0144"/> streigi ehk kollektiivse tegevusega, mille ametiühing on korraldanud kooskõlas liikmesriigi tööõigusnormidega, teatud määral mõjutada sellisesse olukorda sattunud tööandja tegutsemisvõimalusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 64 ja 86.</P></NOTE>. Samamoodi võib seda mõjutada see, kas streigist teatati ette, kuna ka see aspekt on liikmesriigi õigusega reguleeritud. Need kaks aspekti on omavahel tihedalt seotud ning väärivad seetõttu koos käsitlemist seoses sellega, kas need on asjassepuutuvad vastamaks küsimusele, kas lennureisijatel on õigus saada hüvitist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Kõigepealt soovin rõhutada, et vastupidi sellele, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus eelotsuse küsimust esitades eeldanud on, ei ole minu meelest õiguslikust seisukohast kohane käsitleda neid kahte aspekti seoses sellega, kas asjaolu määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0145" ID="QS0145"/>erakorralisena<QUOT.END REF.START="QS0145" CODE="201C" ID="QE0145"/> käsitamiseks on täidetud kriteerium, mis puudutab selle asjaolu väljumist <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0146" ID="QS0146"/>tegeliku kontrolli alt<QUOT.END REF.START="QS0146" CODE="201C" ID="QE0146"/>. Pean kohasemaks käsitleda neid seoses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0147" ID="QS0147"/>kõigi vajalike meetmetega<QUOT.END REF.START="QS0147" CODE="201C" ID="QE0147"/>, mille vedaja peab võtma selleks, et vältida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0148" ID="QS0148"/>erakorralise asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0148" CODE="201C" ID="QE0148"/> ehk lennu tühistamise või pikaajalise hilinemisega tüüpiliselt kaasnevaid tagajärgi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 108–111 (streigi seaduslikkus) ja punktid 114–116 (vajadus võtta arvesse streigist ette teatamist).</P></NOTE>. Nende aspektide käsitlemise kasuks õigusliku analüüsi selles etapis räägib mitu põhjust, mille ma allpool ära toon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Esiteks ei ole vaidlust selles, et need aspektid on reguleeritud üksnes liikmesriigi õigusega. Teisisõnu on õigusnormidest tulenevad nõuded, millele streik peab vastama ja kokkuvõttes see, kas streik on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0149" ID="QS0149"/>seaduslik<QUOT.END REF.START="QS0149" CODE="201C" ID="QE0149"/> või mitte, sätestatud liikmesriigi õiguses. Nõustun kohtuotsuse Krüsemann põhjendustest tuleneva Euroopa Kohtu arvamusega, et eristades streike, mis on liikmesriigi kohaldamisele kuuluva õiguse järgi õiguspärased, nendest streikidest, mis seda ei ole, et teha kindlaks, kas neid peab kvalifitseerima <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0150" ID="QS0150"/>erakorraliseks asjaoluks<QUOT.END REF.START="QS0150" CODE="201C" ID="QE0150"/>, tähendaks omakorda, et reisijate õigus hüvitist saada sõltuks iga liikmesriigi enda sotsiaalõigusnormidest ja järelikult rikuks see määruse nr 261/2004 põhjendustes 1 ja 4 toodud eesmärke, milleks on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase ja lennuettevõtjate tegutsemise ühtlustatud tingimused liidu territooriumil<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Kohtuotsus Krüsemann, punkt 47.</P></NOTE>. Seetõttu ei peaks streigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0151" ID="QS0151"/>seaduslikkust<QUOT.END REF.START="QS0151" CODE="201C" ID="QE0151"/> käsitama otsustava kriteeriumina, mille järgi teha kindlaks, kas see kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0152" ID="QS0152"/>erakorralist asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0152" CODE="201C" ID="QE0152"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="27"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Teiseks räägiks streikide eristamine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0153" ID="QS0153"/>seaduslikkuse<QUOT.END REF.START="QS0153" CODE="201C" ID="QE0153"/> alusel vastu neile põhjendustele, millest lähtudes on käesolevas ettepanekus järeldatud, et selline streik, nagu esimeses eelotsuse küsimuses kirjeldatud, väljub lennuettevõtja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0154" ID="QS0154"/>tegeliku kontrolli alt<QUOT.END REF.START="QS0154" CODE="201C" ID="QE0154"/> seetõttu, et selle ajend ja kulg ei sõltu üksnes tööandja tahtest, vaid ka kavatsusest, mis on töötajate ametiühingul, mis, nagu ma üksikasjalikult selgitasin, kujutab enesest sõltumatut üksust, mille üle tööandjal mingisugust mõju ei ole<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 40 ja 64.</P></NOTE>. Just neil põhjustel ei saa välistada, et ametiühing otsustab välja kuulutada streigi sõltumata sellest, kas see lähenemisviis on liikmesriigi tööõigusnormidega kooskõlas või mitte. Eelkõige puudutab see etteteatamist. Pean märkima, et sellisel juhul annaks ametiühingute organiseeritud kollektiivse tegutsemise õigusvastasus tööandjale üksnes võimaluse nõuda pädevalt kohtult selle tegevuse lõpetamiseks kohustamist. Kuna vastav menetlus nõuab aga aega, ei saaks välistada ohtu, et kohtuotsus tehakse alles pärast seda, kui tööandjale on juba väga suur majanduslik kahju tekkinud. Need kaalutlused näitavad minu arvates selgelt, et streigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0155" ID="QS0155"/>seaduslikkus<QUOT.END REF.START="QS0155" CODE="201C" ID="QE0155"/> ei ole iseenesest kohane kriteerium selleks, et määrata kindlaks, kas sündmus on oma laadilt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0156" ID="QS0156"/>erakorraline<QUOT.END REF.START="QS0156" CODE="201C" ID="QE0156"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Kolmandaks leian, et vastuse andmine küsimusele, kas ametiühingu üleskutsel korraldatud töötajate streiki tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0157" ID="QS0157"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0157" CODE="201C" ID="QE0157"/>, on õiguskindluse seisukohast sedavõrd oluline, et seda ei peaks jätma juhuse hooleks. Nõnda see aga just oleks, kui iga kord oleks kohustus kontrollida, kas lennufirma töötajate streigi nõuetekohast korraldamist reguleerivaid liikmesriigi õigusnorme on järgitud. Tagajärjeks oleks äärmiselt kasuistlik või lausa juhuslik lähenemisviis, mis vaevalt erineks praegusest kohtupraktikast. Kohtupraktika ettenähtavusega seotud põhjustel ning eelotsusetaotluse esitanud kohtule selgete ja lihtsate hindamiskriteeriumide andmise eesmärgil teen Euroopa Kohtule ettepaneku tunnustada üldiselt seda, et selline streik, nagu esimeses eelotsuse küsimuses kirjeldatud, kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0158" ID="QS0158"/>erakorralist asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0158" CODE="201C" ID="QE0158"/> ning et sellised põhikohtuasja iseloomustavad tegurid nagu kooskõla liikmesriigi tööõigusnormidega, milles on muu hulgas ette nähtud streigist etteteatamise kohustus, saavad rolli mängida üksnes hinnangu andmisel sellele, kas lennuettevõtja võttis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0159" ID="QS0159"/>kõik vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0159" CODE="201C" ID="QE0159"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Määruse nr 261/2004 kohaldamisel oleks sellise lähenemisviisi eeliseks see, et analüüs lihtsustuks ja liikmesriigi kohtul oleks võimalik hinnata konkreetse juhtumi asjaolusid. Liiati ei oleks see lennureisijate jaoks sugugi ebasoodsam, võttes arvesse, et kõik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0160" ID="QS0160"/>erakorralised asjaolud<QUOT.END REF.START="QS0160" CODE="201C" ID="QE0160"/> ei ole erandi kohaldamise aluseks. Streigi sellisena kvalifitseerimine ei välista nimelt <HT TYPE="ITALIC">a priori</HT> puudutatud reisijate õigust hüvitist saada, vaid pigem annab võimaluse arvesse võtta mitut asjasse puutuvat aspekti, muu hulgas streigi seaduslikkust ja streigist etteteatamise korra järgimist, ning jõuda seeläbi nüansirikkama järelduseni.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks, millised on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0161" ID="QS0161"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0161" CODE="201C" ID="QE0161"/>, mille iga lennuettevõtja võtma peab</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0162" ID="QS0162"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0162" CODE="201C" ID="QE0162"/> kohtupraktika kohaselt</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Vastavalt eeltoodud põhjendustele tuleb kindlaks teha, millised on nii-öelda vajalikud meetmed, mille lennuettevõtja peab võtma selleks, et vältida tagajärgi, mis kaasnevad sellise streigiga nagu põhikohtuasjas. Eelotsuse küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas<?PAGE NO="28"?> asjassepuutuvateks on teatud faktilised asjaolud, konkreetsemalt see asjaolu, et streigist oli tööandjale liikmesriigi õiguses selleks ettenähtud tähtaja jooksul ette teatatud. Neid asjaolusid tuleb uurida üksikult, lähtudes Euroopa Kohtu praktikas sõnastatud kriteeriumidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Nagu juba sissejuhatavates märkustes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 35.</P></NOTE> märgitud, tuleneb kohtupraktikast, et tegutsev lennuettevõtja on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0163" ID="QS0163"/>erakorralise asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0163" CODE="201C" ID="QE0163"/> esinemisel vabastatud määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c ja artikli 7 lõikes 1 ette nähtud hüvitise maksmise kohustusest üksnes juhul, kui ta suudab tõendada, et ta oli kogu tema käsutuses olevat personali või seadmeid ja rahalisi vahendeid kasutades võtnud olukorrale vastavad meetmed, vältimaks seda, et see asjaolu viiks asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise hilinemiseni, nõudmata temalt siiski seda, et ta teeks oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P><DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéreos Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:460">EU:C:2020:460</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus lähtus seega mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0164" ID="QS0164"/>vajalik meede<QUOT.END REF.START="QS0164" CODE="201C" ID="QE0164"/> paindlikust ja individuaalsest kontseptsioonist, jättes liikmesriigi kohtu hinnata, kas juhtumi asjaolusid arvestades võib asuda seisukohale, et lennuettevõtja on võtnud olukorrale vastavad meetmed<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P><DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Moens</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑159/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:535">EU:C:2019:535</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20170504">4. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pešková ja Peška</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑315/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:342">EU:C:2017:342</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, märkides seejuures, et arvesse tuleb võtta üksnes tegelikult lennuettevõtja kohustuseks olla saavaid meetmeid, mille hulgast jäetakse välja meetmed, mis kuuluvad kolmandate isikute pädevusse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P><DATE ISO="20190626">26. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Moens</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑159/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:535">EU:C:2019:535</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20170504">4. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pešková ja Peška</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑315/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:342">EU:C:2017:342</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Pean tõdema, et hoolimata selle lähenemisviisi paindlikust ja individuaalsest laadist on eelviidatud kohtupraktikas hüvitise maksmise kohustusest vabastamiseks seatud tarbijakaitse huvides eriliselt ranged tingimused, mis kohustavad lennuettevõtjat tegema lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise vältimiseks kõik, mis kättesaadavate vahendite juures objektiivselt võimalik. Lisaks sellele ei tohi unustada, et veokohustus hõlmab reisija õigeaegset jõudmist lõppsihtkohta, mitte üksnes ümberistumiskohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Vt <DATE ISO="20130226">26. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Folkerts</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑11/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:106">EU:C:2013:106</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Seetõttu ei saa lennuettevõtja väita, et ta on selle kohustuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0165" ID="QS0165"/>osaliselt täitnud<QUOT.END REF.START="QS0165" CODE="201C" ID="QE0165"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Ülalnimetatud kriteeriume silmas pidades tuleb kindlaks teha, mida hõlmab nõue võtta kõik <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0166" ID="QS0166"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0166" CODE="201C" ID="QE0166"/> lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise vältimiseks lennuettevõtja töötajate streigi korral sellises kontekstis nagu käesoleval juhul käsitletav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi kohtu ja Euroopa Kohtu pädevusjaotust puudutavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Enne nende aspektide analüüsimist pean juhtima tähelepanu sellele, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetluses piirdub Euroopa Kohtu roll üksnes mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0167" ID="QS0167"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0167" CODE="201C" ID="QE0167"/> ulatuse selgitamisega. Euroopa Kohtu ülesanne on anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule liidu õiguse tõlgendusjuhis ja vajalikud suunised, et viimane saaks ise anda õigusliku hinnangu faktilistele asjaoludele ja kohaldada määruse nr 261/2004 sätteid vastavalt saadud tõlgendusele. Liikmesriigi kohtu ja Euroopa Kohtu pädevusjaotuse järgimine on keskse tähtsusega asutamislepinguga loodud kohtusüsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéreos Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:135">EU:C:2020:135</NO.ECLI>), punktid <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="29"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Selleks, et Euroopa Kohus saaks oma pädevust teostada, tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul koguda täpsed andmed faktiliste asjaolude kohta, mis võimaldab ka Euroopa Kohtul mõista, milles kohtuasja lahendamist vajavad väljakutsed seisnevad. Selles kontekstis ei saa alahinnata eelotsusetaotluse esitanud kohtu vastutust faktiliste asjaolude tuvastamisel, pidades silmas, et välistada ei saa seda, et on mingisuguseid asjasse puutuvaid aspekte, mida tuleks eelotsuse küsimuse analüüsimisel arvesse võtta, ent millele Euroopa Kohus vajalike andmete puudumise tõttu tähelepanu ei pööra, näiteks mis puudutab lennuettevõtjale kättesaadavaid logistilisi, tehnilisi ja finantsvahendeid. Euroopa Kohtu poolt eelotsusetaotluse esitanud kohtule antavate suuniste täpsus sõltub suurel määral neist kogutud andmetest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsusetaotluse esitanud kohtule antav tõlgendusjuhis</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Alljärgneva tõlgendusjuhise eesmärk on anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule vajalikud suunised, et ta saaks hinnata faktilisi asjaolusid sihipäraselt ja tulemuslikult.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vajalikud meetmed peavad vältima lennu tühistamist või pikaajalist hilinemist</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et lennuettevõtjalt määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 kohaselt nõutavate vajalike meetmete eesmärk peab olema vältida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0168" ID="QS0168"/>erakorralisele asjaolule<QUOT.END REF.START="QS0168" CODE="201C" ID="QE0168"/> ehk asjaomase lennu tühistamisele või pikaajalisele hilinemisele omaseid tüüpilisi ja seega prognoositavaid ebasoodsaid tagajärgi reisijatele. Võttes arvesse <HT TYPE="ITALIC">vahekokkuvõttes</HT> sedastatut, et sellist streiki, nagu eelotsuse küsimuses kirjeldatud, tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0169" ID="QS0169"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0169" CODE="201C" ID="QE0169"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 92.</P></NOTE>, ei pea eelotsusetaotluse esitanud kohus tingimata kontrollima seda, kas lennuettevõtja oleks saanud vältida streigi toimumist ennast. Selline järeldus on minu meelest loogiline, võttes arvesse, et lõppude lõpuks on mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0170" ID="QS0170"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0170" CODE="201C" ID="QE0170"/> omane see, et asjaomased pooled ei saa seda ette näha.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Lennuettevõtja peab kasutama enda ja reisijate huvide kaitseks kõiki õiguspäraseid võimalusi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Rohkemaid nüansse arvesse võtva hinnangu andmine on siiski vajalik juhul, kui ilmneb, et streik on <HT TYPE="ITALIC">ebaseaduslik</HT>, kuna see ei vasta liikmesriigi sotsiaal- ja tööõigusnormidest tulenevatele nõuetele. Streigi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0171" ID="QS0171"/>seaduslikkuse<QUOT.END REF.START="QS0171" CODE="201C" ID="QE0171"/> aspekt, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus osutanud on, võib teatud määral olla asjassepuutuv, kui tuleb kindlaks teha, millised on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0172" ID="QS0172"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0172" CODE="201C" ID="QE0172"/>, mille lennuettevõtja võtma peab<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 94.</P></NOTE>. Leian, et lennuettevõtja vastutus peaks hõlmama kohustust kasutada enda ja kaudselt reisijate huvide kaitseks kõiki õiguspäraseid vahendeid, sealhulgas pöörduda tööõiguslike vaidluste lahendamiseks pädevasse kohtusse. Sellise käigu eesmärk oleks taotleda pädevalt kohtult kollektiivse tegutsemise õigusvastasuse tuvastamist ning vastaval juhul selle lõpetamiseks kohustamist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Vt selle kohta Jarec, W., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0173" ID="QS0173"/>Eindeutiges und Widersprüchliches im Urteil des EuGH in der Rs Krüsemann ua/TUIfly<QUOT.END REF.START="QS0173" CODE="201C" ID="QE0173"/>, <HT TYPE="ITALIC">Ecolex</HT>, 2019, nr 1, lk 102.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Siinkohal pean märkima, et harta artikkel 28 kaitseb töötajate kollektiivse tegutsemise õigust üksnes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0174" ID="QS0174"/>liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt<QUOT.END REF.START="QS0174" CODE="201C" ID="QE0174"/>. Selle täpsustuse eesmärk on põhiõiguse kohaldamisala määratlemine. Harta artiklis 28 endas ei ole sätestatud midagi sellekohaste oluliste aspektide kohta, näiteks tingimuste kohta, millele seaduslik streik vastama<?PAGE NO="30"?> peab, jättes nende täpsustamise seal viidatud õiguse hooleks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>Vt Krebber, S., <HT TYPE="ITALIC">EUV/AEUV</HT>. <HT TYPE="ITALIC">Das Verfassungsrecht der Europäischen Union mit Europäischer Grundrechtecharta. Kommentar</HT> (Calliess/Ruffert), 4. trükk, art 28 GRCh, lk 2903, punkt 3.</P></NOTE>. Samamoodi tuleb tõlgendada harta artikli 52 lõiget 6, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0175" ID="QS0175"/>hartas nimetatud siseriiklikke õigusakte ja tavasid tuleb täielikult arvesse võtta<QUOT.END REF.START="QS0175" CODE="201C" ID="QE0175"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>Vt selle kohta Barnard, C., <HT TYPE="ITALIC">The EU Charter of Fundamental Rights – A Commentary</HT> (Peers, Hervey, Kenner, Ward), Oxford 2014, art 28, lk 792, punkt 28.57.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et nimetatud kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades on liidu seadusandlik pädevus väga piiratud. Nimelt on ELTL artikli 153 lõike 1 punktis f sätestatud, et Euroopa Parlament ja nõukogu võivad direktiivide abil vastu võtta miinimumnõuded, mis puudutavad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0176" ID="QS0176"/><HT TYPE="ITALIC">töötajate</HT> ja tööandjate <HT TYPE="ITALIC">huvide</HT> esindatus[t] ja <HT TYPE="ITALIC">kollektiiv[set] kaitse[t]</HT><QUOT.END REF.START="QS0176" CODE="201C" ID="QE0176"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. ELTL artikli 153 lõikest 5 tuleneb siiski, et seda sätet ei kohaldata <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0177" ID="QS0177"/>tasustamise, ühinemisõiguse, <HT TYPE="ITALIC">streigiõiguse</HT> ega töösuluõiguse suhtes<QUOT.END REF.START="QS0177" CODE="201C" ID="QE0177"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Sellest järeldub, et liidul ei ole mis tahes seadusandlikku pädevust, mis lubaks tal kehtestada streigiõiguse teostamist puudutavaid norme<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Vt selle kohta Lembke, U., <HT TYPE="ITALIC">Europäisches Unionsrecht Kommentar</HT> (Hans von der Groeben/Jürgen Schwarze/Armin Hatje), 7. trükk., 2015, Band 1, art. 28 GRCh, lk 682, punkt 15.</P></NOTE>. See on liiati põhjuseks, miks mõnes direktiivis, kus kollektiivläbirääkimistele ja kollektiivsele tegutsemisele viidatakse, neid aspekte endid ei reguleerita. Sellest hoolimata ei saa muidugi välistada, et tulevikus sisustab Euroopa Kohus kohtupraktikas selle õiguse olemuse liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest traditsioonidest lähtuvalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Vt selle kohta Krebber, S., <HT TYPE="ITALIC">EUV/AEUV</HT>. <HT TYPE="ITALIC">Das Verfassungsrecht der Europäischen Union mit Europäischer Grundrechtecharta. Kommentar</HT> (Calliess/Ruffert), 4. trükk, art. 28 GRCh, lk 2903, punkt 8.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Liidu õiguse tasandil asjasse puutuvate sätete puudumisel kuulub kohaldamisele liikmesriigi õigus. Viidet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0178" ID="QS0178"/>siseriiklikele õigusaktidele ja tavadele<QUOT.END REF.START="QS0178" CODE="201C" ID="QE0178"/> tuleb tõlgendada nii, et tegevus peab olema õiguspärane vastavalt liikmesriigi õigusele. Seetõttu on võimalik asuda seisukohale, et töötajatel ei ole alust tugineda harta artiklis 28 nimetatud õigusele, kui nad kollektiivset tegutsemist reguleerivaid norme rikuvad. Pole mingit kahtlust selles, et töötüli korral peab prevaleerima lennuettevõtja ettevõtlusvabadus, mida kaitseb harta artikkel 16. Niisiis tuleb lennuettevõtjal oma õigusi kaitsta, kasutades olemasolevaid õiguskaitsevahendeid. Liikmesriigid aga peavad ette nägema tööturu osapoolte vahelise tüli korral tõhusa kohtuliku kaitse tagamiseks vajalikud õiguskaitsevahendid, nagu nõuavad ELL artikli 19 lõike 1 teine lõik ning harta artikkel 47.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Lennuettevõtja peab ette nägema ajavaru võimalikele ootamatustele reageerimiseks</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Lisaks sellele tuleb arvesse võtta asjaolu, et mida pikem on aeg <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0179" ID="QS0179"/>erakorralise asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0179" CODE="201C" ID="QE0179"/> ning lennu, mida see mõjutada võib, väljalennu- või saabumisaja vahel, seda suuremad on lennuettevõtja tegutsemisvõimalused. Teisisõnu, juhul kui tal on piisavalt aega, võib vedaja tavaliselt kasutada erinevaid lahendusi, et toimetada asjaomane reisija lõppsihtkohta. Seevastu on need lahendused väga piiratud või isegi pea olematud, kui aega on vähe<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Vt selle kohta minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéreos Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:135">EU:C:2020:135</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Sellest järeldub, et lennuettevõtja peab ette nägema piisava ajavaru selleks, et võimalikele ootamatustele reageerida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Eglītis ja Ratnieks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P><DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑294/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:303">EU:C:2011:303</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> juhtis Euroopa Kohus tähelepanu sellele, et mõistlik lennuettevõtja planeerib oma vahendeid õigel ajal, et talle jääks teatud ajavaru selleks, et ta suudaks ette näha muid lahendusi. Teekondade täpsel ja mõistlikul planeerimisel on – vastavalt<?PAGE NO="31"?> määruse nr 261/2004 põhjenduses 12 nimetatud eesmärgile – seega keskne tähtsus lendude tühistamisest või pikaajalisest hilinemisest reisijatele tulenevate raskuste ja ebamugavuste ennetamisel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Lennuettevõtja peab arvesse võtma ametiühingu poolt välja kuulutatud streigist etteteatamist</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Argumendid, mille ma äsja esitasin põhjendamaks vajadust näha võimalikele ettenägematutele sündmustele reageerimiseks ette piisav ajavaru, on asjassepuutuvad ka sellises kontekstis nagu põhikohtuasja puhul, kus ametiühing on streigi välja kuulutanud liikmesriigi õiguses sätestatud etteteatamistähtaega järgides<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 93.</P></NOTE>. Võttes arvesse seda, millise tähtsuse on Euroopa Kohus piisava ajavaru ettenägemisele omistanud, oleks minu meelest lennuettevõtja poolt vastutustundetu mitte pruukida seda täiendavat aega selleks, et ära kasutada kõik võimalused streigi mõju vähendamiseks oma tegevusele. Iseäranis on see nõnda sellises olukorras nagu põhikohtuasjas, kus pilootide ühendus teatas <DATE ISO="20190426">26. aprillil 2019</DATE> alanud streigist ette <DATE ISO="20190402">2. aprillil 2019</DATE>. Seega oli SASil vajalike korralduste tegemiseks aega mitu nädalat ehk Rootsi õigusaktides ette nähtud minimaalsest tähtajast (vähemalt seitse tööpäeva) pikem ajavahemik. Seetõttu tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtule vastata, et lennuettevõtja on kohustatud oma tegevuse planeerimisel arvesse võtma asjaolu, et streigiõiguse teostamisest on talle liikmesriigi õigusaktides ette nähtud tähtaja jooksul ette teatatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Terviklikkuse huvides tuleb märkida, et teatud juhtudel võib tekkida küsimus määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punktis c sätestatud erandite kohaldatavusest. Sellest sättest tuleneb, et lennu tühistamise korral on asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist vastavalt artiklile 7, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0180" ID="QS0180"/>kui neid ei ole tühistamisest teavitatud<QUOT.END REF.START="QS0180" CODE="201C" ID="QE0180"/> vastavalt kas kaks nädalat või vähemalt seitse päeva enne kavandatud väljumisaega. Sõltuvalt asjaomasest olukorrast võib see nõue kaasa tuua nende sätete kohaldamisala kattumise, nimelt juhul, kui liikmesriigi õigusaktides on ette nähtud, et streigi väljakuulutamisel tuleb järgida kindlaksmääratud etteteatamistähtaega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Leian siiski, et selline võimalus iseenesest ei saa kahtluse alla seada käesoleva eelotsusetaotluse esemeks olevate ja hüvitise saamise õigust andvate sätete ehk määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 1 punkti c ja artikli 7 lõike 1 kohaldatavust. Lisaks, kuna SAS ei väida, et ta võiks reisijatele hüvitised maksmata jätta mõne nimetatud määruse artikli 5 lõike 1 punktis c loetletud seda välistava asjaolu tõttu, näib see problemaatika mulle puhtalt hüpoteetiline ja seetõttu käesoleva kohtuasja analüüsi piiridest väljuv.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">5)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Lennuettevõtja peab korraldama oma materiaalsete ja inimressursside kasutamise nii, et tagada oma tegevuse jätkuvus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Käesolevas ettepanekus on juba selgitatud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 51.</P></NOTE>, et oma ettevõtte toimimise tagamisel toetub lennuettevõtja materiaalsetele ja inimressurssidele. Lähtudes analoogia alusel õhusõiduki tehnilise rikke korral hüvitise saamise õigust puudutavast kohtupraktikast, teen ettepaneku panna lennuettevõtjale vastutus oma töötajate töö korraldamise ja tööülesannete jagamise eest nii, et ta suudaks tagada oma tegevuse jätkumise ka hoolimata seda häirivate sündmuste esinemisest. See lähenemisviis on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, milles nõutakse sõnaselgelt, et lennuettevõtja kasutaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0181" ID="QS0181"/><HT TYPE="ITALIC">tema käsutuses olevat personali, seadmeid ja rahalisi vahendeid</HT> […], vältimaks seda, et asjaolud viiksid asjaomase lennu tühistamise või pikaajalise<?PAGE NO="32"?> hilinemiseni<QUOT.END REF.START="QS0181" CODE="201C" ID="QE0181"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P><DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Germanwings</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑501/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:288">EU:C:2019:288</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>. Mõistagi nõuab see töötajate töö ümberkorraldamisega seotud pingutuste tegemist. Ent nagu lennuettevõtja on kohustatud hoolitsema selle eest, et tal oleks piisaval hulgal töötajaid põhi- või haiguspuhkuste tõttu eemal viibijate asendamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Vt selle kohta Flöthmann, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0182" ID="QS0182"/>Verbraucherschutz: Ausgleichszahlungen nach Flugausfall trotz wilden Streiks des Flugpersonals<QUOT.END REF.START="QS0182" CODE="201C" ID="QE0182"/>, <HT TYPE="ITALIC">Europäische Zeitschrift für Wirtschaftsrecht</HT>, 2018, lk 461, mille kohaselt saab lennuettevõtjalt oodata, et tal on oma tegevuse tagamiseks piisavalt töötajaid.</P></NOTE>, on minu meelest loogiline nõuda, et lennuettevõtjal oleks võimaluste piires sobivaid töötajaid, kes võtaksid vajaduse korral üle streikivate kolleegide ülesanded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Seejuures on oluline märkida, et eelotsuse küsimuses tehtud viitest asjaolule, et asjaomane streik puudutas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0183" ID="QS0183"/>lennuettevõtjaga töösuhtes olevaid õhusõidukite piloote<QUOT.END REF.START="QS0183" CODE="201C" ID="QE0183"/>, samuti asjaolule, et streik oli <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0184" ID="QS0184"/>liikmesriigi õiguse kohaselt<QUOT.END REF.START="QS0184" CODE="201C" ID="QE0184"/> seaduslik, ilmneb kaks aspekti, mis võivad tööandja võimalusi töötajate töö ümberkorraldamisel märkimisväärselt piirata ja mida eelotsusetaotluse esitanud kohus faktiliste asjaolude hindamisel peab arvesse võtma. Tegemist on faktiliste ja regulatiivsete piirangutega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Faktiliste</HT> piirangutega seoses tuleb märkida, et reisijate õhuveo valdkonnas täidavad õhusõidukite piloodid keskset funktsiooni, võttes arvesse, et viimane nõuab suurt vastutustunnet ja lennuki juhtimisega seotud tehniliste aspektide perfektset valdamist. Seetõttu peab pilootidel olema ulatuslik eriettevalmistus, millele järgneb regulaarne korduvkoolitus. Niisiis on eelotsusetaotluse esitanud kohus õigesti leidnud, et piloodid on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0185" ID="QS0185"/>lennu teostamise seisukohast vältimatud<QUOT.END REF.START="QS0185" CODE="201C" ID="QE0185"/>. Pidades silmas, et õhusõidukite piloote ei saa tõhusalt asendada teiste, muid ülesandeid täitvate meeskonnaliikmetega, on minu meelest mõistlik nõuda lennuettevõtjalt võimaluste piires <HT TYPE="ITALIC">tegevuse jätkumise</HT> tagamist. Seega tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul hinnata, kas ja mil määral selline tegevuse jätkumine käesoleval juhul tagatud oli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Regulatiivses</HT> plaanis tuleb märkida, et selle analüüsi seisukohast võib asjasse puutuvaks osutuda asjaolu, et liikmesriigi õigusaktide kohaselt on ettevõtjal keelatud võtta tööle uusi inimesi streikijate asendamiseks. Pean tähelepanu juhtima sellele, et kohtupraktikas ei käsitata <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0186" ID="QS0186"/>vajalikena<QUOT.END REF.START="QS0186" CODE="201C" ID="QE0186"/> meetmeid, mis kujutavad endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0187" ID="QS0187"/>ettevõtja suutlikkust silmas pidades talumatut ohverdust<QUOT.END REF.START="QS0187" CODE="201C" ID="QE0187"/>, viidates ilmselgelt meetmetele, mis on personalijuhtimislikus, tehnilises ja majanduslikus plaanis talutavad. Kuigi Euroopa Kohus ei ole veel sõnaselgelt võtnud seisukohta küsimuses, kas see mõiste hõlmab üksnes seaduse kohaselt lubatud meetmeid, ei ole mul mingit kahtlust, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Liidu õigus ei saa nõuda, et vedaja tahtlikult liikmesriigi õigust rikuks, seda enam, et harta artikkel 28 tagab töötajatele kollektiivse tegutsemise õiguse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0188" ID="QS0188"/>liidu õiguse ning siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt<QUOT.END REF.START="QS0188" CODE="201C" ID="QE0188"/>, nagu ka juba märgitud. Seega, kuivõrd selles sättes on viidatud liikmesriigi õigusele, siis kui selles on täpsustatud <HT TYPE="ITALIC">streigiõiguse ulatus</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 111.</P></NOTE>, <HT TYPE="ITALIC">kehtestades tööandja tegutsemisvõimaluste piirid</HT>, peab viimane neid järgima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et see, kui liikmesriigi õigus keelab streikijate asendamiseks töötajate värbamise, kujutab endast eriti olulist asjaolu ning seetõttu tuleb seda arvesse võtta hinnangu andmisel sellele, millised <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0189" ID="QS0189"/>vajalikud meetmed<QUOT.END REF.START="QS0189" CODE="201C" ID="QE0189"/> lennuettevõtja potentsiaalselt pidanuks võtma.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="33"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">6)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vedaja peab lihtsustama pääsu teiste lennufirmade lendudele, mida streik ei puuduta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Lennuettevõtja vastutus reisija ees streigi puhkemisel ei lõpe. Vastupidi, ta on kohustatud lihtsustama reisijate pääsu teiste lennufirmade lendudele, mida streik ei puuduta, kusjuures selles küsimuses annab väärtuslikke vihjeid kohtuotsus Transportes Aéreos Portugueses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0103"><P><DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:460">EU:C:2020:460</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Pean osutama sellele, et Euroopa Kohus on märkinud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0190" ID="QS0190"/>erakorralise asjaolu esinemisel <HT TYPE="ITALIC">ei või</HT> lennuettevõtja, kes soovib vabaneda reisijatele […] hüvitise maksmise kohustusest, […] <HT TYPE="ITALIC">üldjuhul piirduda sellega, et pakub asjaomastele reisijatele teekonna muutmist nende lõppsihtkohta järgmise tema enda teostatud lennuga</HT>, mis saabub sihtkohta nende saabumiseks esialgu kavandatust päev hiljem<QUOT.END REF.START="QS0190" CODE="201C" ID="QE0190"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0104"><P><DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéreos Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:460">EU:C:2020:460</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis selles kohtuotsuses, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0191" ID="QS0191"/>hoolsus, mida sellelt lennuettevõtjalt nõutakse, et ta saaks vabaneda hüvitise maksmise kohustusest, eeldab nimelt seda, et ta rakendab kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, et tagada teekonna muutmine mõistlikult, rahuldavatel tingimustel ja esimesel võimalusel, mille hulka kuulub ka see, et <HT TYPE="ITALIC">otsitakse teisi otse- või vahemaandumisega lende, mida võivad teostada teised lennuettevõtjad, kes kuuluvad samasse lennundusallianssi või mitte</HT>, ja mis saabuvad varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend<QUOT.END REF.START="QS0191" CODE="201C" ID="QE0191"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0105"><P><DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéreos Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:460">EU:C:2020:460</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtus leidis, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0192" ID="QS0192"/>niisiis, üksnes juhul, kui ei ole ühtegi vaba kohta mõnel teisel otse- või vahemaandumisega lennul, mis võimaldaks asjaomasel reisijal jõuda oma lõppsihtkohta varem kui asjaomase lennuettevõtja järgmine lend, või kui niisugune teekonna muutmine nõuab sellelt lennuettevõtjalt oma ettevõtte suutlikkuse seisukohast asjakohasel hetkel vastuvõetamatuid ohverdusi, saab järeldada, et nimetatud lennuettevõtja on rakendanud kõiki enda käsutuses olevaid meetmeid, kui ta muutis asjaomase reisija teekonda, suunates reisija tema enda poolt teostatud järgmisele lennule<QUOT.END REF.START="QS0192" CODE="201C" ID="QE0192"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0106"><P><DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Transportes Aéreos Portugueses</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:460">EU:C:2020:460</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Nimetatud kohtuotsusest tuleneb, et vedaja on põhimõtteliselt kohustatud ette nägema võimaluse tagada teekonna muutmine, kasutades teiste lennuettevõtjate otse- või vahemaandumisega lende, kui selline teekonna muutmine ei kujuta selle lennuettevõtja jaoks endast ettevõtte suutlikkuse seisukohast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0193" ID="QS0193"/>vastuvõetamatut ohverdust<QUOT.END REF.START="QS0193" CODE="201C" ID="QE0193"/>, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vastus esimesele eelotsuse küsimusele</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Neid asjaolusid silmas pidades tuleb esimesele eelotsuse küsimusele vastata, et lennuettevõtjaga töösuhtes olevate ja lennu teostamise seisukohast vältimatute õhusõiduki pilootide streiki, mis on sedavõrd ulatuslik nagu põhikohtuasjas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0107"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 54.</P></NOTE>, tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0194" ID="QS0194"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0194" CODE="201C" ID="QE0194"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, kui selle on pärast etteteatamist välja kuulutanud töötajate organisatsioonid ning kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt seaduslik kollektiivse tegutsemise vorm, mille eesmärk on mõjutada kõnealust lennuettevõtjat töötajate organisatsioonide nõudmiste rahuldamiseks tõstma palka, andma soodustusi või muutma töötingimusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="34"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on lennuettevõtjal kohustus võtta vajalikud meetmed lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise vältimiseks. Eelkõige peab ta kasutama kõiki õiguspäraseid võimalusi, et kaitsta enda ja reisijate huve, nägema ette võimalikele ootamatustele reageerimiseks piisava ajavaru, võtma arvesse ametiühingu poolt väljakuulutatud streigile eelnevat etteteatamist, korraldama oma materiaalsete ja inimressursside kasutamise selliselt, et oleks tagatud tegevuse jätkumine ning lihtsustama pääsu teiste lennufirmade lendudele, mida streik ei puuduta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Teine eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Teise eelotsuse küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtul – selleks, et hinnata, kas streik on käsitatav <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0195" ID="QS0195"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0195" CODE="201C" ID="QE0195"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses – täpsustada, milline tähtsus tuleks vajaduse korral omistada töötajate organisatsioonide esitatud nõudmiste mõistlikkusele ning eelkõige asjaolule, et nõutav palgatõus on selgelt suurem kui palgatõus, mida antakse üldiselt asjaomastel riiklikel tööturgudel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Võttes arvesse minu ettepanekut esimesele eelotsuse küsimusele vastamiseks, leian, et teist eelotsuse küsimust ei ole vaja käsitleda. Seetõttu on järgnevad seisukohad esitatud üksnes terviklikkuse ja selguse huvides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Tahaksin kõigepealt märkida, et jagan täielikult põhikohtuasja poolte arvamust, et Euroopa Kohtu pädevuses ei ole sisuliselt hinnata seda, kas nõudmine on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0196" ID="QS0196"/>mõistlik<QUOT.END REF.START="QS0196" CODE="201C" ID="QE0196"/> või mitte. Karta on, et kui Euroopa Kohus või määruse nr 261/2004 kohaldamist puudutavat vaidlust lahendav liikmesriigi kohus peaks hakkama tööturu osapoolte positsioone hindama, oleks tal oht sekkuda nendevahelistesse läbirääkimistesse, mis seaks löögi alla kollektiivläbirääkimiste autonoomia. Ent nagu käesolevas ettepanekus selgitatud, tähendab see autonoomia seda, et tööturu osapooled peavad töötasud ja töötingimused vabalt ja ilma riigi või institutsioonide sekkumiseta läbi rääkima ja kindlaks määrama. Terviklikkuse huvides pean juhtima tähelepanu asjaolule, et igal juhul ei ole Euroopa Kohtul piisavalt teavet selleks, et ta nimetatud küsimuses asjaoludest täielikult teadlikuna seisukoha võtta saaks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0108"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 68.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku jätta teisele eelotsuse küsimusele vastamata. Nii väldib Euroopa Kohus üht või teist poolt soosiva seisukoha võtmist, mis võiks ohustada tööturu osapoolte kollektiivläbirääkimiste autonoomiat.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kolmas eelotsuse küsimus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Kolmanda eelotsuse küsimuse eesmärk on – selleks, et hinnata mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0197" ID="QS0197"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0197" CODE="201C" ID="QE0197"/> määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses – kindlaks teha, milline tähtsus tuleks vajaduse korral omistada asjaolule, et streigi vältimiseks on lennuettevõtja nõustunud liikmesriigis kollektiivsete töötülide lahendamisega tegeleva organi poolt esitatud lepitusettepanekuga, samas kui töötajate organisatsioonid selle ettepanekuga ei nõustu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Võttes arvesse minu ettepanekut esimesele eelotsuse küsimusele vastamiseks, ei näe ma vajadust kolmandale küsimusele vastata. Käsitlen seda siiski oma analüüsis terviklikkuse ja selguse huvides.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="35"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Siinkohal tuleb kõigepealt märkida, et erinevate vaidluste lahendamise mehhanismide, sealhulgas lepitusmenetluse kasulikkust ei ole võimalik üle hinnata. Need mehhanismid kujutavad endast kohaseid viise, kuidas tööturu osapooled võivad saavutada nende huve arvesse võtva kokkuleppe<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0109"><P>García, A., Romero Pender, E., Medina, F., Euwema, M., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0198" ID="QS0198"/>Mediation in Collective Labor Conflicts<QUOT.END REF.START="QS0198" CODE="201C" ID="QE0198"/>, <HT TYPE="ITALIC">Industrial Relations &amp; Conflict Management</HT>, 2019, lk 5 ja 10, kus selgitatakse, et kollektiivsed töötülid on vältimatult üheks ühiskonnaelu osaks. Pinged töötajate, juhtkonna ja aktsionäridest või avaliku võimu kandjatest omanike vahel võivad lihtsasti jõuda hävitusliku tasemeni. Seetõttu on ühiskonnas välja töötatud õiguslikud raamistikud selliste tülide lahendamiseks. Üks erimeelsuste lahendamise viise on lepitusmenetlus, mida saab määratleda kui mis tahes kolmanda poole abi tüli eskaleerumise vältimisel ja selle lõpetamiseks, ning läbirääkimist väärivate lahenduste leidmisel.</P></NOTE>. Minu arvates ei ole mingit kahtlust selles, et lepitusmenetluse kasutamist tuleb esmalt mõista hea tahte väljendusena, mis näitab siirast soovi jätkusuutliku kompromissi leidmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Olles need täpsustused teinud, leian ma, et kuivõrd liidu õiguskorras tunnustatakse otsesõnu tööturu osapoolte õigust lahendada oma erimeelsused vabalt võrdsetel alustel toimuvate läbirääkimiste teel<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0110"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 71.</P></NOTE>, oleks ebaloogiline nõuda, et nad kasutaksid vaidluste lahendamiseks mingisugust konkreetset mehhanismi. Pigem peavad nad selle autonoomia raames ise valima kohase viisi kokkuleppele jõudmiseks ning nõustuma lepitusettepanekuga (või selle tagasi lükkama) oma huvidest lähtuvalt. Seetõttu ei saa neile ette heita oma huvide eest seismist viisil, mida nad parimaks peavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Just sellise tegutsemisvõimaluste rohkusega on muude tegurite hulgas selgitatav see, et streik muutub sündmuseks, mis väljub eraldivõetuna iga tööturu osapoole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0199" ID="QS0199"/>kontrolli alt<QUOT.END REF.START="QS0199" CODE="201C" ID="QE0199"/>, nagu on selgitatud juba mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0200" ID="QS0200"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0200" CODE="201C" ID="QE0200"/> hõlmatud kriteeriume puudutanud käsitluses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0111"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 90.</P></NOTE>. Kuivõrd igale tööturu osapoolele jääb vabadus lükata kokkuleppe ettepanek tagasi (ja vajaduse korral esitada vastuettepanek), ei saa mõistlikult väita, et streik, mis väljendab sügava erimeelsuse olemasolu, on lennuettevõtja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0201" ID="QS0201"/>kontrolli all<QUOT.END REF.START="QS0201" CODE="201C" ID="QE0201"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Lisaks pean selles kontekstis esile tooma teatud sarnasuse teise eelotsuse küsimuse esemega, kuna kõnealuse küsimuse eesmärk on ilmselgelt paluda Euroopa Kohtul võtta sisuliselt seisukoht läbirääkimiste poolte positsioonide <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0202" ID="QS0202"/>mõistlikkuse<QUOT.END REF.START="QS0202" CODE="201C" ID="QE0202"/> kohta. Ent samal põhjusel, mille esitasin juba teist eelotsuse küsimust käsitledes, peaks Euroopa Kohus hoiduma üht või teist poolt soosiva seisukoha võtmisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Juhul kui Euroopa Kohus peaks otsustama sellele eelotsuse küsimusele siiski vastata, sooviksin väljendada oma kahtlusi seoses võimaliku lähenemisviisiga, mille puhul tuleks eelotsusetaotluse esitanud kohtul kohaldada <HT TYPE="ITALIC">kriteeriume, mis puudutavad tööturu osapoolte suhtumist või tegevust enne streiki või streigi ajal</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0112"><P>Kriteeriumid nagu tööturu osapoolte <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0203" ID="QS0203"/>dialoogi konstruktiivsus ja avatus<QUOT.END REF.START="QS0203" CODE="201C" ID="QE0203"/> või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0204" ID="QS0204"/>lepitaja poole pöördumisega nõustumine<QUOT.END REF.START="QS0204" CODE="201C" ID="QE0204"/>.</P></NOTE>. Mulle näib, et seda liiki kriteeriumid võivad pigem muuta kohtupraktikat <HT TYPE="ITALIC">ebakindlamaks</HT>, kuna need kriteeriumid avavad tee kasuismile, mille arengut on raske ette näha. Kuivõrd tööturu osapoolte suhtumine või tegevus võivad vaidlusega seotud aspektidest tulenevalt erinevate kohtuasjade puhul olla märkimisväärselt erinevad, võib karta, et konkreetse vaidluse lahendus muutub ettearvamatuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Juhul kui Euroopa Kohus peaks pidama selliseid kriteeriume asjassepuutuvaiks, kardan lisaks, et sellist vaidlust nagu käesolev lahendama pidav tsiviilkohus satub vältimatult vastakuti tema pädevusse mittekuuluvate <HT TYPE="ITALIC">tundlike tööõiguse küsimustega</HT>. Kui vaidlus peaks jõudma tööõigusele spetsialiseerunud liikmesriigi kohtusse, on oht, et see kohus annab asjaoludele teistsuguse hinnangu kui tsiviilkohus. Kõik see läheks aga nimelt vastuollu eesmärgiga, millest<?PAGE NO="36"?> Euroopa Kohus juhinduma peab ja milleks on <HT TYPE="ITALIC">määratleda objektiivsed kriteeriumid</HT>, mis suurendaksid õiguskindlust ja väldiksid lahknevate kohtuotsuste tegemist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0113"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 32.</P></NOTE>. Kuivõrd käesolev kohtuasi puudutab üksnes määruse nr 261/2004 tõlgendamist, on soovitav vältida teist õigusvaldkonda – nimelt tööõigust – puudutavate põhjenduste sissetoomist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Eeltoodud märkused on seda enam asjassepuutuvad, et määrust nr 261/2004 kui liidu akti tuleb <HT TYPE="ITALIC">tõlgendada autonoomselt</HT>, et tagada selle <HT TYPE="ITALIC">ühetaoline kohaldamine</HT> kõigis liikmesriikides. Võttes aga arvesse esiteks seda, et paljud tööõigusega seotud ja käesolevas kohtuasjas esile toodud aspektid kuuluvad liikmesriigi seadusandja pädevusse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0114"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 93.</P></NOTE> ning võivad sellest tulenevalt liikmesriigiti märkimisväärselt erineda, ning teiseks seda, et selle määruse kohaldatavad sätted ei sisalda ühtki viidet liikmesriigi õigusele, ei näe ma, miks peaks neid aspekte kasutama mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0205" ID="QS0205"/>erakorraline asjaolu<QUOT.END REF.START="QS0205" CODE="201C" ID="QE0205"/> tõlgendamise kriteeriumidena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Eeltoodud põhjustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku jätta kolmandale eelotsuse küsimusele vastamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Eeltoodud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Attunda tingsrätti (Attunda esimese astme kohus, Rootsi) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Lennuettevõtjaga töösuhtes olevate ja lennu teostamise seisukohast vältimatute õhusõiduki pilootide streiki, mis on sedavõrd ulatuslik nagu põhikohtuasjas, tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0206" ID="QS0206"/>erakorralise asjaoluna<QUOT.END REF.START="QS0206" CODE="201C" ID="QE0206"/> Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20040211">11. veebruari 2004. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõike 3 tähenduses, kui selle on pärast etteteatamist välja kuulutanud töötajate organisatsioonid ning kui see on liikmesriigi õiguse kohaselt seaduslik kollektiivse tegutsemise vorm, mille eesmärk on mõjutada kõnealust lennuettevõtjat töötajate organisatsioonide nõudmiste rahuldamiseks tõstma palka, andma soodustusi või muutma töötingimusi.</P></ITEM><ITEM><P>Sellistel asjaoludel nagu põhikohtuasjas on lennuettevõtjal kohustus võtta vajalikud meetmed lennu tühistamise või pikaajalise hilinemise vältimiseks. Eelkõige peab ta kasutama kõiki õiguspäraseid võimalusi, et kaitsta enda ja reisijate huve, nägema ette võimalikele ootamatustele reageerimiseks piisava ajavaru, võtma arvesse ametiühingu poolt väljakuulutatud streigile eelnevat etteteatamist, korraldama oma materiaalsete ja inimressursside kasutamise selliselt, et oleks tagatud tegevuse jätkumine ning lihtsustama pääsu teiste lennufirmade lendudele, mida streik ei puuduta.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>