(1)

31. jaanuari 2001. aasta kirjas teatas Saksamaa komisjonile meetmest, millega antakse abi Baieri masinaringidele. Lisateavet anti 11. mai 2001. aasta kirjas, mis on registreeritud 16. mail 2001, ning 9. oktoobri 2001. aasta kirjas, mis on registreeritud 11. oktoobril 2001.

(2)

9. oktoobri 2001. aasta kirjas teatas Saksamaa komisjonile, et kõnealune meede on pärit 1970. aastast ning sellest ei ole varem teatatud. Sel põhjusel lisati kõnealune abi teatamata abikavade loetellu.

(3)

7. veebruari 2003. aasta kirjas teatas komisjon Saksamaale, et on kõnealuse meetme suhtes otsustanud algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetluse. Oma otsuses algatada ametlik uurimismenetlus märkis komisjon, et tal ei ole vastuväiteid kõnealuse meetme ühe osa (sotsiaalabi) suhtes, sest see jääb põllumajandussektoris antavat riigiabi käsitlevate ühenduse suuniste (2) (edaspidi “suunised”) 14. jao reguleerimisalasse ning on seepärast ühisturuga kokkusobiv vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c.

(4)

Komisjoni otsus algatada kõnealune menetlus avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (3) Komisjon kutsus huvitatud isikuid esitama märkusi kõnealuse abikava kohta.

(5)

Komisjon sai huvitatud isikutelt märkusi kirjades, mis on dateeritud 29. aprillil 2003 (registreeritud 2. mail 2003), 5. mail 2003 (registreeritud 6. mail 2003) ning 26. mail 2003 (registreeritud 28. mail 2003) ning e-kirjas, mis on dateeritud 12. veebruaril 2003 (registreeritud 14. veebruaril 2003).

(6)

Saksamaa saatis oma märkused komisjonile kirjas, mis on dateeritud 4. aprillil 2003 ning registreeritud 8. aprillil 2003. Lisaks esitas Saksamaa kirjas, mis on dateeritud 29. augustil 2003 ja registreeritud 3. septembril 2003, oma seisukoha isikute esitatud märkuste kohta.

(7)

19. mail 2004 toimik jagati ning komisjon võttis vastu lõppotsuse, (4) lubades ainult edasiulatuvalt kõnealust teatatud abi, mida Saksamaa kavatses anda ajavahemikus 2001–2005.

(8)

14. septembri 2004. aasta kirjas, mis on registreeritud 16. septembril 2004, saatis Saksamaa lisateavet meetme teatamata osa kohta, nagu komisjon oma 24. mai 2004. aasta kirjas oli nõudnud.

(9)

Käesolev otsus on seotud üksnes abiga, mida Saksamaa õigusvastaselt andis Baieri masinaringidele enne 2001. aastat (välja arvatud sotsiaalabiks ette nähtud toetus).

(10)

Meetme eesmärk on hõlbustada koostööd Baieri põllumajandus- ja metsandusettevõtjate vahel, subsideerides masinaringe ja asendusteenuseid pakkuvaid organisatsioone. Meetme õiguslik alus on 8. augusti 1974. aasta Baieri põllumajanduse edendamise seadus (Gesetz zur Förderung der bayerischen Landwirtschaft ehk LwFöG).

(11)

Abisaajad on Baieri masinaringid ja Kuratorium Bayerischer Maschinen- und Betriebshilferinge e.V. (KBM).

(12)

Masinaringid on põllumajandusettevõtjate omaabiühendused, mis tegutsevad kohalikul või piirkondlikul tasandil. LwFöG artikli 9 alusel võivad nende tegevusalad olla üksnes järgmised:

(13)

Masinaringid tegutsevad kõigest vahendajatena. Tegelikke teenuseid – masinaid ja tööjõudu – pakuvad põllumajandusettevõtjad, kes saavad neid teenuseid kasutavatelt ettevõtjatelt (s.t teistelt põllumajandusettevõtjatelt) turuhinnale vastavat tasu. Masinaringi pakutava teenuse eest maksavad põllumajandusettevõtjad liikmemaksu ning masinaringi teenustasu.

(14)

Riik ei subsideeri masinaringide kogu tegevust. Eelkõige ei hõlma toetus turistidele pakutava majutusteenuse koordineerimist, mille suhtes kehtib eraldi raamatupidamisarvestus.

(15)

LwFöG-ga on masinaringide tegevus piiratud põhjenduses 12 osutatud nn põhiülesannetega, (5) mida (teatavate piiratud eranditega) subsideeritakse. Kui masinaringid asutavad õiguslikult iseseisvaid tütarühinguid, on nendele siiski lubatud ka muu tegevus (LwFöG artikli 10 punkt c), kuivõrd see ei ohusta eespool mainitud põhiülesannete täitmist. Need kõrvalülesanded, mille suhtes on kehtestatud eraldi arvestuse nõue (LwFöG artikkel 12), hõlmavad:

(16)

KBM on Baieri masinaringide katusorganisatsioon. Aastatel 1994-2000 kuulus KBMi 83–90 masinaringi, mis esindasid umbes 100 000 põllumajandus- ja metsandusettevõtjat. KBM sai makseid järgmiste ülesannete täitmise eest:

(17)

Saksamaa ametiasutused teatavad, et KBMile ja masinaringidele on makstud abi alates 1974. aastast. Vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (6) artikli 15 lõikele 1 on komisjonil õigus abi tagasi nõuda kümne aasta jooksul. Komisjoni uurimine algas 2001. aastal, mis tähendab, et kooskõlas kõnealuse määruse artikli 15 lõikega 2 ulatub see kümneaastane periood tagasi aastasse 1991. Seepärast ei uurita edasi enne kõnealust ajavahemikku antud abi.

(18)

Saksamaa antud eelarveandmed, mis on esitatud järgmises tabelis, on seotud üksnes aastatel 1992–2000 KBMile ja masinaringidele tehtud maksetega.

(19)

Meedet rahastas Baieri liidumaa. Abi maksti välja otsetoetuste kujul masinaringide katusorganisatsioonile KBM, mis osaliselt jaotas saadud raha endaga seotud masinaringide vahel rahaülekannete ja teenuste kujul. Masinaringidele antud abi arvutati välja kui protsendimäär kogukuludest, mille koosseisu arvestati need kulud, mida masinaringidel oli tarvis oma seadusest tulenevate põhiülesannete täitmiseks.

(20)

Esialgse kontrollimise järel ei olnud selge, kas riigi maksed KBMile olid masinaringidele osutatud teenuste eest KBMile makstud tasu, mis ei ületanud selliste teenuste turuhinda, või ületasid sellised maksed turuhinna ja kujutasid endast seega KBMi tegevuskulude subsideerimist. Oli ebaselge, kas selline võimalik abi jääb komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 69/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes) (7) reguleerimisalasse. Ka ei olnud komisjonil teavet, mis oleks näidanud, et selline abi oli seotud investeeringute või muude abikõlblike kuludega või et see jääb komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse (EÜ) nr 70/2001 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes) (8) reguleerimisalasse. Seepärast võis kõnealune abi olla liigitatav ühisturuga kokkusobimatuks tegevusabiks. (9)

(21)

Samasugune vastuväide kehtis ka masinaringide heaks tehtud maksete kohta. Eriti oli ebaselge see, kas KBMi poolt masinaringidele suunatud riigi raha kasutati eranditult selleks, et vähendada põllumajandusettevõtjate kulusid osutatavatele teenustele, s.t kas subsideeriti ainult põllumajandusettevõtjaid, või olid kõnealuse raha lõppsaajate seas ka masinaringid ise, saades seega ise riigiabi.

(22)

Lisaks sellele ilmnes kõnealuse meetme esialgsest kontrollimisest, et abiga soodustati vähemalt osaliselt põllumajandus- ja metsandusettevõtjaid. Komisjonil oli tõsiseid kahtlusi, kas suuniste 14. jao alusel on abi põllumajandusettevõtjate asendustööjõu jaoks ja masinate puulimiseks lubatav ja kas selline abi ei kujuta endast tegelikult tegevusabi põllumajandustootjatele.

(23)

Samuti oli vaja kindlaks teha, kas masinaringide eri tegevusalad on üksteisest selgelt eristatavad ja kas masinaringidele tehtud riigiabimaksete tulemusel tekkis konkurentsimoonutusi teistes majandussektorites (s.t tegevusaladel väljaspool masinaringide ametlikke põhiülesandeid).

(24)

Komisjoni talitused on saanud mitmeid kaebusi. Kaebajad väidavad, et masinaringid ei tegelnud ainult põhjenduses 12 kirjeldatud põhiülesannetega, vaid osutasid ka muid ühiskondlikke teenuseid, nagu lumekoristus, teedeehitus ja -remont, reoveepuhastite ehitamine jms, aga ka aia- ja maastikuhooldus, golfiväljakute ja muude spordirajatiste ehitamine, konkureerides teiste äriühingutega.

(25)

Kaebajad väitsid, et masinaringide ja nende tütarühingute omavahelise tiheda seotuse tõttu nii personali kui ka geograafilise paiknemise osas ning masinaringide põhiülesannete ja muu majandustegevuse ebapiisava eristatavuse tõttu ei ole võimalik teha selget vahet riigi rahaga toetatavate ja mittetoetatavate ülesannete vahel. Kaebajate meelest võidi kõnealust abi kasutada muu majandustegevuse ristsubsideerimiseks, seega moonutades konkurentsi ka väljaspool põllumajandussektorit.

(26)

Komisjon sai ametliku uurimismenetluse käigus märkusi neljalt huvitatud isikult. Huvitatud isikud ei esita vastuväiteid masinaringide põhiülesannete, s.t sotsiaalabi, põllumajanduse ja metsanduse asendusteenuste ning masinate puulimise subsideerimise suhtes.

(27)

Nende märkused puudutavad kõrvalülesandeid, mida masinaringid oma tütarühingute kaudu täitsid, nagu talvine lumekoristus ning lepingulised aia- ja maastikutööd teistele ettevõtjatele. Mõnel juhul ei ole võimalik neid tütarühinguid masinaringidest eristada, sest need kasutavad sama nime ja sama personali. Huvitatud isikute esitatud teave vihjab ka sellele, et masinaringid pakuvad turul teatavaid teenuseid (nt seadmete müük). Üks huvitatud isik esitas üksikasjalikku teavet selle kohta, et üks masinaring oli müünud taimekaitsetooteid turuhinnast ja võibolla isegi tootja müügihinnast odavamalt. Muudel juhtudel arvasid huvitatud isikud, et ehkki avatud pakkumiskutsete peale esitasid pakkumisi äritegevuseks asutatud tütarühingud, kasutati teenuste osutamiseks alltöövõtjate, teiste seas masinaringide abi. Selepärast on huvitatud isikute meelest võimatu selgelt eristada masinaringide põhiülesandeid nende muust äritegevusest.

(28)

Huvitatud isikud väidavad, et masinaringide – või KBMi – ühtse olemuse tõttu, pidades silmas personali ja geograafilist paiknemist, ei ole võimalik ära hoida põhjenduses 25 osutatud äritegevuse ristsubsideerimist. Üks huvitatud isik on ka seisukohal, et masinaringid kasutavad ära oma turguvalitsevat seisundit EÜ asutamislepingu artikli 82 tähenduses, sõlmivad kokkuleppeid ja on asunud tegevusse, millega moonutatakse konkurentsi asutamislepingu artikli 81 tähenduses.

(29)

Tuleks märkida, et huvitatud isikute väidete kinnituseks esitatud tõendid ei viita konkreetselt ajale enne 2001. aastat, mis on käesoleva otsuse teema. Komisjon on arvamusel, et need tõendid on siiski asjakohased, et hinnata, kas ka enne 2001. aastat esines selline tegevusulatus, mis oleks võimaldanud ristsubsideerimist ja konkurentsi moonutamist väljaspool põllumajandussektorit.

(30)

4. aprilli 2003. aasta kirjas on Saksamaa seisukohal, et KBM ega masinaringid ei ole ettevõtted riigiabi käsitlevate õigusaktide tähenduses. Saksamaa väidab, et KBM ei ole pakkunud kaupa ega teenuseid ühelgi konkreetsel turul ning riigi poolt subsideeritavat masinaringide tegevust (põhiülesandeid) ei tohiks liigitada majandustegevuse hulka, sest see ei ole ette nähtud kasumi teenimiseks.

(31)

14. septembri 2004. aasta kirjas esitatud lisateabes kinnitab Saksamaa, et kuna masinaringide põhikiri keelab nende majandustegevuse, on piisavalt tõestatud, et kõnealuse abiga soodustati ainult põllumajandusettevõtjaid ning selles suhtes ei ole vaja lisatõendeid. Saksamaa esitas arvandmed selle kohta, et rahalisest toetusest, mida masinaringid põllumajandusettevõtjatele edasi annavad, moodustab ainuüksi sotsiaalabi väga suure osa. Saksamaa järeldab, et kogu summat, mille Baieri liidumaa on KBMile ja masinaringidele maksnud, võib pidada selliseks, mis on edasi antud põllumajandusettevõtjatele kui ainsatele lõppsaajatele.

(32)

4. aprilli 2003. aasta kirjas on Saksamaa seisukohal, et masinaringide kaudu põllumajandusettevõtjatele antud abi jääb suuniste 14. jaos esitatud “pehme abi” määratluse piiridesse ning vastab kõnealuse jao nõuetele. Sellepärast võib seda pidada ühisturuga kokkusobivaks.

(33)

4. aprilli 2003. aasta kirjas tsiteerib Saksamaa Euroopa Kohtu 24. juuli otsust kohtuasjas C-280/00 (Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg), (10) milles on otsustatud, et riiklikud kompenseerivad meetmed, kui need on ainult hüvitised avalike teenustega seotud kohustuste täitmisel osutatud teenuste eest, ei kuulu teatavatel tingimustel riigiabi hulka. Saksamaa on seisukohal, et ka käesolevas juhtumis võib pidada neid tingimusi täidetuks.

(34)

Seoses huvitatud isikute vastuväidetega, mis käsitlevad kõnealuse meetme mõju masinaringide teatavale põllumajandusvälisele tegevusele, ning väitega, mille järgi ristsubsideerimine mõjutas teisi majandussektoreid, teeb Saksamaa järgmised avaldused.

(35)

14. septembri 2004. aasta kirjas märgib Saksamaa, et aastatel 1994–2000 asutati eespool põhjenduses 15 näidatud tegevuseks kolmteist iseseisvat tütarühingut.

(36)

KBM, masinaringid ja iga nende tütarühing on alati olnud kohustatud pidama oma raamatupidamisarvestust eraldi, nagu on ette nähtud LwFöG artikli 12 viienda lausega. Baieri ametiasutused on selle kohustuse täitmist nõuetekohaselt kontrollinud.

(37)

Teiselt poolt ei pidanud Saksamaa vajalikuks tööaja dokumentaalset arvestust, sest KBM ja masinaringid tohtisid täita üksnes põhikirjalisi põhiülesandeid, samas kui äritegevuseks asutatud tütarühingud tohtisid täita üksnes seaduses loetletud viit kõrvalülesannet.

(38)

Saksamaa väitel olid selle tagamiseks, et abi kasutatakse eranditult masinaringide kolme põhiülesande täitmiseks, ja selleks, et välistada põllumajandusväliste sektorite ristsubsideerimise ohtu, sisse seatud järgmine terviklik meetmepakett ja järelevalvemehhanism:

(39)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(40)

Need tingimused on täidetud, nagu järgnevalt näidatakse.

(41)

Meedet rahastatakse riigi ressurssidest.

(42)

KBMi tegevus ei ole seotud EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

(43)

Saksamaa on esitanud KBMi tegevuste loetelu (vt põhjendus 16 eespool). Mõned nendest tegevustest ei ole majanduslikku laadi. Eriti ei kuulu vastaval turul osutatavate teenuste hulka KBMi tegevus Baieri Põllumajandus- ja Metsandusministeeriumi keskse kontaktorganisatsioonina, masinaringide juhatajate haldus- ja tehniline järelevalve ning masinaringidele antava riigi raha haldamine. Neid tegevusi ei saa liigitada majandustegevuseks ning KBMi ei saa nende tegevustega seoses pidada ettevõtjaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(44)

KBMi halduskulusid katvatel maksetel ei ole kõiki EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 näidatud jooni ning sellepärast ei kujuta need maksed endast riigiabi kõnealuse artikli tähenduses.

(45)

Siiski on KBMil ka majanduslikku laadi tegevust, sest ta:

(46)

Et kõnealuseid kaupu ja teenuseid pakutakse konkreetsel turul ja see kujutab endast majandustegevust, tuleb KBMi pidada ettevõtjaks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. (11)

(47)

Mis puutub KBMi konsultatsiooni- ja koolitustegevusse, peaksid need teenused tooma kasu peamiselt masinaringidele ja nende tütarühingutele, sest nemad saavad kõnealuseid teenuseid kas tasuta või osaledes kuludes, mis on turuhinnast odavam. Saksamaa ei ole siiski esitanud mingit teavet selle kohta, kas KBMile igal aastal makstavad summad vastavad KBMi tegelikele kuludele, mis tulenevad kõnealusest tegevusest, ja on sellepärast käsitletavad kui turuhinnale vastavad maksed teenuse eest, mida KBM Baieri liidumaa nimel masinaringidele osutab, või võivad need tegelikult turuhinna ületada. Lisaks ei ole riigi raha eraldamine KBMile otseselt seotud tingimusega, et kõik selles sisalduvad abisummad tuleks tervikuna edasi anda masinaringidele või nende tütarühingutele. Sellepärast ei ole võimalik olemasoleva teabe põhjal täielikult välistada võimalust, et kõnealuses meetmes sisaldub teatav osa abi KBMile.

(48)

Liiati ei ole võimalik kindlaks teha, kas selline abi on nii väike, et see ei kujuta endast määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaselt riigiabi, sest kõik EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimused ei ole täidetud.

(49)

Tuleb eeldada, et kõnealune KBMi majandustegevust soodustav meede võib avaldada mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendile kohtuasjas Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg (12) ei ole olemas sellist alampiiri ega protsendimäära, mille ületamata jätmist võib käsitleda nii, et liikmesriikidevahelist kaubandust ei mõjutata. Ei suhteliselt väike abisumma ega ka soodustatava ettevõtte suhteline väiksus ei võimalda põhimõtteliselt välistada mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

(50)

Sellepärast tuleb KBMile antud rahaline toetus liigitada EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses abiks, mida riik andis KBMile.

(51)

Masinaringide majandustegevus seisneb selles, et nad osutavad teenuseid (nt masinate ja tööjõu laenamise koordineerimine jms) ja saavad vastutasuks makseid tegelikul või võimalikul turul. Sellepärast tuleks masinaringe pidada ettevõteteks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(52)

Masinaringid ei oma masinaid ega paku ise personali. Nende põhitegevus piirdub täielikult vahendaja funktsiooniga, mis on võrreldav kinnisvaraagendi või tööhõiveagentuuri tegevusega pakkumise ja nõudluse kokkuviimisel. Masinaringid ei tegele EÜ asutamislepingu I lisas loetletud toodete tootmise, töötlemise ega turustamisega.

(53)

Masinaringide põhiülesannetest tulenevad harilikult tegevus- ja personalikulud, nagu personali palk, ruumide rent ja muud bürookulud. Riigiabi puudumisel rahastatakse neid kulusid liikmemaksudest ja ad hoc maksetest, mida põllumajandusettevõtjad teevad tööjõu ja/või masinate laenamise eest. Masinaringidele antud riigiabi tulemusel liikmemaksud ja ad hoc maksed põhimõtteliselt vähenevad. Võib eeldada, et masinaringidele antav abi antakse vähemalt osaliselt edasi põllumajandusettevõtjatele, kes on masinaringide liikmed, ning olemasolevad tõendid näitavad, et suur osa rahaülekannetest, mille masinaringid KBMi kaudu said, kanti tõepoolest üle põllumajandusettevõtjatele.

(54)

Sellest hoolimata ei ole Saksamaa andnud lõplikke tõendeid, mis välistaksid selle, et teatav osa riigiabist jäi masinaringidele, sest masinaringidel puudus õiguslik kohustus anda kogu saadud abi edasi põllumajandusettevõtjatele alandatud hinnaga osutatavate teenuste kujul.

(55)

Masinaringid ja nende tütarühingud said ka majanduskasu, mis tulenes KBMi poolt neile võimaldatud konsultatsiooniteenustest ning masinaringide personali koolitusest ja täiendkoolitusest, sest selliseid teenuseid osutati kas tasuta või turuhinnast odavamalt.

(56)

Saksamaa ei ole andnud komisjonile teavet, mis võimaldaks kvantifitseerida masinaringidele sel kujul antud abi summa.

(57)

Sellepärast on võimatu hinnata, kas abi, mille masinaringid võisid KBMilt maksete ja teenuste kujul saada, on nii väike, et selle võiks liigitada määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaselt vähese tähtsusega abiks.

(58)

Olemasoleva teabe põhjal tuleb seega eeldada, et kõnealune meede soodustab Baieris teatavaid ettevõtjaid (masinaringe).

(59)

Samuti tuleb eeldada, et kõnealune masinaringe soodustav meede võib moonutada konkurentsi ja mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, sest mõningaid masinaringide teenuseid võidi osutada ka piiriüleselt. Vastavalt Euroopa Kohtu pretsedendiõigusele ei ole sellist alampiiri ega protsendimäära, mille ületamata jätmist võib käsitleda nii, et liikmesriikidevahelist kaubandust ei mõjutata. Ei suhteliselt väike abisumma ega ka soodustatava ettevõtja suhteline väiksus ei võimalda põhimõtteliselt välistada mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. (13)

(60)

Sellepärast kujutab kõnealune meede endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses abi, millega soodustati masinaringe.

(61)

Liikmesriikide kaubandus- ja fiskaalõiguslike küsimuste ning ettevõtjate poolt sellega seoses esitatud kaebuste läbivaatamine jääb põhimõtteliselt liikmesriikide pädevusalasse. Käesoleval juhul võis Saksamaa antud abi siiski konkurentsi moonutada. Sellepärast on komisjon lähtunud meetme läbivaatamisel sellest vaatenurgast.

(62)

Huvitatud isikute märkused osutavad võimalusele, et masinaringidele ja KBMile antud abi tulemusel võidi ristsubsideerida kõrvalülesandeid, mida täitsid masinaringide tütarühingud.

(63)

Kui väljaspool põhjendatud kahtlust ei ole võimalik tõestada, et masinaringi kui emaühingu ja selle tütarühingute tegevus eristus teineteisest selgesti nii faktiliselt kui ka õiguslikult, ei ole tõepoolest võimalik välistada, et mingi osa masinaringile kui emaühingule antud rahast on liikunud tütarühingutesse.

(64)

Sellepärast on vaja läbi vaadata faktiline ja õiguslik olukord aastatel 1994–2000, pidades silmas Saksamaa poolt sisse seatud kohustusi ja ettevaatusabinõusid masinaringide tütarühingute ristsubsideerimise ärahoidmiseks.

(65)

Oma tähelepanekutes väidab Saksamaa, et masinaringid ja nende tütarühingud olid üksteisest täiesti sõltumatud raamatupidamisarvestuse/eelarvestuse, ruumide, personali ja tegevuse poolest. Olemasolevad tõendid osutavad siiski teises suunas.

(66)

LwFöG artikli 12 esimeses lauses on sätestatud, et masinaringidel ja nende tütarühingutel peavad olema teineteisest eraldi raamatupidamisarvestus ja bilanss. Ilmneb, et see nõue on täidetud ja Baieri on seda kontrollinud.

(67)

Sellest hoolimata tundub, et masinaringide ja nende tütarühingute vahel on olnud tihe logistiline kokkupuude. Ilmneb, et paljudel juhtudel on kasutatud ühiseid ruume. Näiteks oli KBMil ning tema tütarühingutel MR Bayern GmbH ja meinhof.de AG oli üks ja sama postiaadress ja telefoninumber ning ühine büroo.

(68)

LwFöG-ga ei ole kehtestatud kohustust eraldi personali kohta, ning tõepoolest esines KBMil, masinaringidel ja nende tütarühingutel ühist personali. Masinaringide personal töötas ka tütarühingutes. KBMi juhatuse esimees oli ja on ka tütarühingu meinhof.de AG järelevalvenõukogu esimees ning MR Bayern GmbH direktor oli ka meinhof.de AG direktor.

(69)

Ilmneb, et Saksamaa oli teadlik sellisest kokkupuutest masinaringide ja nende tütarühingute vahel. 1997. aastal nähti Baieri Põllumajandus- ja Metsandusministeeriumi kirjaga ette põhimõtted masinaringide raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks. Eriti nähti selles kirjas ette, et masinaringide personali poolt tütarühingute nimel tehtava töö eest tuleb esitada arved turuhinna alusel ning et sellised hüvitised masinaringide osutatud teenuste eest tuleks maha arvata “vajalikust maksumusest”, mille alusel masinaringidele riigiabi antakse.

(70)

Et aga puudusid üksikasjalikud töödokumendid, millest nähtuks, kui palju tunde töötas personal masinaringide nimel ja kui palju tütarühingute nimel, ning arvestades, et kasutada võidi ühiseid ruume, oleks siiski olnud võimatu kontrollida, kui palju täpselt masinaringide personal tütarühingute heaks töötas.

(71)

Tõsiasi, et riigiabi vähendati automaatselt 10 % võrra, kui masinaring täitis oma tütarühingu kaudu kõrvalülesandeid, viitab samuti sellele, et tegevused ei olnud üksteisest täielikult eraldatud, sest tõeliselt eraldiseisva tütaräriühingu olemasolu ei oleks saanud mõjutada masinaringide põhiülesannete “vajalikku maksumust”.

(72)

Lisaks sellele võttis Saksamaa 2001. aastal vastu üksikasjalike tööajaaruannete süsteemi, mille kohaselt iga masinaring jäädvustab kuue kuu jooksul töötundide arvu, mille jooksul personal töötas masinaringi enda heaks (põhiülesanded) või tütarühingute jaoks. Selle süsteemi sisseseadmise eesmärk oli ligikaudu kindlaks teha, millise osa tööajast kulutab masinaringide personal kõrvalülesannete täitmiseks. Sellise mehhanismi sisseseadmine kinnitab kaudselt ka komisjoni kahtlust, et enne 2001. aastat ei olnud personal ja tegevus täiesti eraldatud.

(73)

Ühine oli ka reklaam trükiajakirjanduses ja veebilehekülgedel ning olemasolevad tõendid näitavad, et tütaräriühingud kasutasid vabalt masinaringide logo. Näiteks kasutas tütarühing meinhof.de AG logo “MR” (s.o masinaringide logo) oma tellimisblankettidel, teabelehtedel ja veebileheküljel. Kohalikus trükiajakirjanduses avaldatud reklaam ei võimalda lugejatel vahet teha masinaringide ja nende tütarühingute vahel. Samuti ei ole selge, kuidas jagati reklaamikulud masinaringide ja tütarühingute vahel.

(74)

Sellepärast on komisjon seisukohal, et Saksamaal puudus süsteem, mille abil oleks saanud tõhusalt välistada ristsubsideerimist masinaringide ja nende tütarühingute vahel. Sel põhjusel ei saa välistada, et osa masinaringide või KBMi saadud riigiabi liikus tütarühingutesse, näiteks tütarühingule tasuta või turuhinnast odavamalt võimaldatud personali või teenuste kujul.

(75)

Olemasoleva teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha, kas selline võimalik abi tütarühingute heaks on nii väike, et seda ei saaks määruse (EÜ) nr 69/2001 kohaselt liigitada riigiabiks.

(76)

Seoses Saksamaa kommentaarides esitatud reservatsiooniga, et Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas Altmark Trans GmbH ja Regierungspräsidium Magdeburg (14) arvestades ei saaks kõnealust meedet liigitada riigiabi hulka, soovib komisjon rõhutada, et prima facie ei ole kõik Altmark’i otsuses seatud tingimused täidetud. Esiteks, põllumajandusettevõtjate vahel masinate ja tööjõu laenamise korraldamine on – nagu kirjeldatud – tavaline äritegevus ja mitte üldist majandushuvi pakkuv teenus selgelt määratletud avalike teenuste osutamise kohustustega. Teiseks ei määratud hüvitise arvutamise alusparameetreid ette kindlaks. Kolmandaks ei ole Saksamaa näidanud, et hüvituse tase ei ületa sellist, mida on vaja kõikide või osa tekkinud kulude katmiseks, sealjuures arvestades asjakohast tulu ja mõistlikku kasumit avalike teenuste osutamise kohustuste täitmise eest.

(77)

Meede soodustas ka põllumajandusettevõtjaid. Nemad said kasu kogu Baierit hõlmavast masinaringide võrgust, mis korraldas masinate ja tööjõu laenamist liikmemaksude ja teenustasude eest, mis ei vastanud selliste teenuste täismaksumusele.

(78)

Saksamaa ametiasutuste esitatud aruannete kohaselt oli masinaringide antava abi osatähtsus käsitletava ajavahemiku jooksul umbes 50 % “vajalikust maksumusest”. Arvestades kasutatud abi kogusummasid (umbes 5 miljonit eurot aastas) ning nende põllumajandusettevõtjate arvu, kellel masinaringi liikmetena oli õigus selliseid teenuseid kasutada (kokku 100 000), ei ületaks ühe põllumajandusettevõtja poolt keskmiselt saadud summad 50 eurot aastas isegi siis, kui kogu abisumma oleks põllumajandusettevõtjatele edasi antud.

(79)

Komisjoni selles valdkonnas saadud kogemusele põhineva 6. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 1860/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandus- ja kalandussektoris) (15) artikliga 3 on ette nähtud, et väga väikesed abisummad põllumajandussektoris ei täida asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kõiki kriteeriume, kui need vastavad teatavatele tingimustele. Täpsemalt on komisjon ette näinud, et ühele saajale antav abi, mis ei ületa kolme aasta jooksul 3 000 eurot, kui põllumajandusettevõtjatele antava abi kogusumma ei ületa kolme aasta jooksul 0,3 % aastase põllumajandustoodangu väärtusest (Saksamaa puhul 2001. aastal 133 470 000 eurot), ei moonuta ega ähvarda moonutada konkurentsi ning jääb seetõttu välja asutamislepingu artikli 87 lõike 1 reguleerimisalast.

(80)

Määruse (EÜ) nr 1860/2004 artikli 5 lõikes 2 on sätestatud, et seda määrust kohaldatakse ka sellise abi suhtes, mida antakse enne määruse jõustumiskuupäeva, kui kõik tingimused on täidetud. Käesoleva juhtumi suhtes on komisjon seisukohal, et sellised tingimused on täidetud, arvestades käsitletavate abisummade ning Saksamaa poolt jaotatud kogu summa väga väikest suurust (ainult ligikaudu 5 miljonit eurot aastas) ning et kõnealune abi ei olnud seotud ekspordiga või omamaiste toodete eelistamisega imporditutele ega seotud turustatud toodete hinna või kogusega. Määrusega nõutava majandusanalüüsi on komisjon juba teinud, eriti seoses riigiabi käsitleva otsusega N 145/04. (16)

(81)

Tuleb märkida, et oma otsuses lubada põllumajandusettevõtjatele sellist abi edasiulatuvalt (17) hindas komisjon sama meedet suuniste 14. jao taustal ning leidis, et see meede on kõnealusel alusel sobiv, arvestades kõnealuse juhtumiga seotud eriasjaolusid. Praegu käsitletava juhtumi puhul muudab määruses (EÜ) nr 1860/2004 sätestatud põhimõtete kohaldamine siiski tarbetuks hindamise suuniste 14. jao alusel.

(82)

Sellepärast ei kujuta põllumajandusettevõtjatele masinaringide poolt osutatavate teenuste kujul odavamalt antav abi endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(83)

Eelneva põhjal järeldab komisjon, et kõnealune meede kujutab endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses abi, millega soodustatakse KBMi, masinaringe üksikult ja nende tütarühinguid. Meede ei kujuta endast abi põllumajandusettevõtjatele.

(84)

Seega tekib küsimus, kas on võimalik kohaldada ühte erandit või vabastust riigiabi põhikeelust vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetele 2 ja 3. Kõnealune meede ei ole sotsiaalabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti a tähenduses ega loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 2 punkti b tähenduses ega ka Saksamaa jagamisega seotud abi EÜ asutamislepingu artikli 87 punkti 2 lõike c tähenduses. Ka ei kehti EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis a, b, d või e osutatud eritegurid. Ka Saksamaa ei ole osutanud ühelegi nendest sätetest. Ainsad erandlikud asjaolud, mida võiks kohaldada, on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c.

(85)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 42–50, on ebaselge, kas KBMile antud abi jääb määruse (EÜ) nr 69/2001 reguleerimisalasse. Vastavalt kättesaadavale teabele ei ole kõnealune abi seotud investeeringutega ega jää määruse (EÜ) nr 70/2001 reguleerimisalasse. Ka ei ole komisjoni tähelepanu juhitud muule abikõlblikule tegevusele.

(86)

Sellepärast, vastavalt pretsedendiõiguses tehtud järjepidevatele otsustele, tuleb KBMile välja makstud rahalised toetused liigitada tegevusabiks, mis on ühisturuga kokkusobimatu (18) niivõrd, kui neid ei ole edastatud masinaringidele, ja niivõrd, kui need ületavad määruses (EÜ) nr 69/2001 sätestatud ülempiire.

(87)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 42–60, said masinaringid ja nende tütarühingud toetust KBMi poolt osutatud konsultatsiooniteenuste ning nende personali koolituse ja täiendkoolituse kujul. Selliseid meetmeid tuleb pidada koolitusabiks ja täiendkoolitusabiks vastavalt komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 68/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes. (19) Konsultatsiooniteenuste osas võib olla kohaldatav määrus (EÜ) nr 70/2001. Sellest hoolimata ei piisa Saksamaa poolt komisjonile antud teabest, et hinnata, kas kõnealuste määruste nõudeid on täidetud.

(88)

Mis puudutab rahalist toetust, mille KBM otse masinaringidele üle kandis, kehtivad mutatis mutandis samad kaalutlused, mis on esitatud põhjendustes 85 ja 86. Ei ole võimalik välistada, et masinaringid jätsid teatava osa abist endale ning võisid selle edasi anda oma tütarühingutele vastava tegevuse ebapiisava eraldatuse tulemusel.

(89)

Teiselt poolt on Saksamaa ametiasutused esitanud arvandmeid, millest nähtub, et suur osa abist anti tõepoolest edasi põllumajandusettevõtjatele. Komisjon on arvamusel, et Baieri poolt KBMi kaudu masinaringidele tehtud maksete edasiandmist põllumajandusettevõtjatele võib eeldata niivõrd, kui need maksed vastavad asjakohase teenusega seotud keskmistele kuludele, mida Saksamaa ametiasutused on näidanud.

(90)

Seega kujutavad endast ühisturuga kokkusobimatut tegevusabi kõik summad, mis ületavad summat, mille edasiandmist põllumajandusettevõtjatele on võimalik tõestada asjakohase teenusega seotud keskmiste kulude arvutuse põhjal, ja mis ületavad ülempiiri 100 000 eurot abisaaja kohta mis tahes kolmeaastasel ajavahemikul, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 69/2001.

(91)

Baieri põllumajanduse edendamise seaduses on sätestatud, et Baieris võidakse tunnustada ja toetada ainult ühte sellist organisatsiooni. KBMi tunnustati juba 1972. aastal. Oma kommentaarides teatas Saksamaa, et kõnealune organisatsiooni on Baieri põllumajandusettevõtjate omaabiorganisatsioon, millel on eriline positsioon, sest puuduvad võrreldavad organisatsioonid, millega see võiks konkureerida.

(92)

Esmapilgul ei tundu KBMi valimine olevat vastuolus ühenduse eeskirjadega avalike teenuslepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta. Sellest hoolimata jätab komisjon endale õiguse analüüsida kõnealust meedet edasi ühenduse hankeõiguse vaatenurgast.

(93)

Komisjon leiab, et Saksamaa on kõnealuse abimeetme rakendanud õigusvastaselt, rikkudes asutamislepingu artikli 88 lõiget 3. Eespool esitatud põhjustel on komisjon järgmistel seisukohtadel.

(94)

Põllumajandusettevõtjatele masinate ja tööjõu laenamise koordineerimiseks antud abi ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(95)

KBMile antud abi, kuivõrd seda ei ole masinaringidele edasi antud, on ühisturuga kokkusobimatu. Sellepärast tuleb Saksamaalt vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1 nõuda sellise kokkusobimatu abi tagastamist niivõrd, kui see ei jää määruse (EÜ) nr 69/2001 reguleerimisalasse.

(96)

Masinaringidele ja/või nende tütarühingutele antud abi on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kui seda ei ole põllumajandusettevõtjatele edasi antud. Põllumajandusettevõtjatele edasi antud summa peavad Saksamaa ametiasutused tõestama. Arvutus peaks põhinema masinaringide poolt ilma tütarühinguteta osutatud teenustega seotud keskmistel kuludel, sest muidu võiksid need kulud sisaldada neid summasid, mis võivad olla liikunud tütarühingutesse.

(97)

Saksamaalt tuleb vastavalt määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõikele 1 nõuda sellise kokkusobimatu abi tagastamist niivõrd, kui see ei jää määruse (EÜ) nr 69/2001 reguleerimisalasse,