<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-458/19 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0458</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:145">EU:C:2021:145</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>27</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>27</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Kokott’i ettepanek – Kohtuasi C‑458/19 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">ClientEarth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Juliane Kokott</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20210225">25. veebruaril 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: saksa.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑458/19 P</P><P>ClientEarth</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Euroopa Komisjon</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Tühistamishagi</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1367/2006</KEYWORD><KEYWORD>Århusi konventsioon</KEYWORD><KEYWORD>Keskkonnaasjus kohtu poole pöördumine</KEYWORD><KEYWORD>Vaidemenetlus</KEYWORD><KEYWORD>Rahuldamata jätmine</KEYWORD><KEYWORD>Vaide ese</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1907/2006</KEYWORD><KEYWORD>Kemikaalide registreerimine, hindamine, autoriseerimine ja piiramine</KEYWORD><KEYWORD>Autoriseeringu nõue</KEYWORD><KEYWORD>Rakendusotsus C(2016) 3549 (final), millega antakse autoriseering bis(2‑etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) kasutusteks</KEYWORD><KEYWORD>Ülekaalukas sotsiaal-majanduslik kasu</KEYWORD><KEYWORD>Riskide arvesse võtmine</KEYWORD></INDEX><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik taust</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Århusi konventsioon</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Århusi määrus</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>REACH-määrus</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Asjaolud</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>DEHP klassifitseerimine</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Autoriseerimismenetlus</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidemenetlus</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohtumenetlus ja poolte nõuded</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><?PAGE NO="2"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik hinnang</ITEM.CONT><ITEM.REF>9</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhjendatud huvi</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse kuues väide: ainest tulenevate muude riskide arvessevõtmine kaalumisel</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse hindamine</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Hagi läbivaatamine Üldkohtus</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse ülejäänud väited</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse esimene väide: hageja väidete ja argumentide vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse esimese väite esimene osa: vaidlusaluse vaideotsuse peale esitatud hagi ese</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse esimese väite teine osa: vaidemenetluse ese</ITEM.CONT><ITEM.REF>17</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>i)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kasutusala mõiste</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>ii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Jäätmete kasutamist käsitlevad argumendid</ITEM.CONT><ITEM.REF>19</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>iii)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sotsiaal-majanduslik kasu – riski kvantitatiivne kindlaksmääramine</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse neljas väide: autoriseeringutaotlusele esitatavad nõuded</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse teine väide: taotleja tõendamiskoormis vaidemenetluses</ITEM.CONT><ITEM.REF>21</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse teise väite esimene osa: autoriseeringutaotlusega esitatud kemikaaliohutuse aruanne</ITEM.CONT><ITEM.REF>22</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b)</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse teise väite teine osa: alternatiive käsitlev analüüs</ITEM.CONT><ITEM.REF>22</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>4.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse kolmas väide: taotletud kasutusala alternatiivid</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>5.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse viies väide: kaalumine kemikaaliohutuse aruande alusel</ITEM.CONT><ITEM.REF>25</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>6.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Apellatsioonkaebuse seitsmes väide: ettevaatuspõhimõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>26</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>D.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õigusliku hinnangu kokkuvõte</ITEM.CONT><ITEM.REF>27</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>VI.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohtukulud</ITEM.CONT><ITEM.REF>27</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>VII.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ettepanek</ITEM.CONT><ITEM.REF>27</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC></INTERMEDIATE><?PAGE NO="3"?><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) on niinimetatud plastifikaator, mida lisatakse polüvinüülkloriidist (PVC) plastile. DEHP kätkeb olulisi riske inimeste tervisele. Seetõttu sätestab REACH-määrus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061218">18. detsembri 2006. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="396" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 396, lk 1</REF.DOC.OJ>; parandus <REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="136" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 136, lk 3</REF.DOC.OJ>), mida käesolevas asjas tuleb kohaldada komisjoni <DATE ISO="20160216">16. veebruari 2016. aasta</DATE> määruse (EL) 2016/217 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="040" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2016">ELT 2016, L 40, lk 1</REF.DOC.OJ>) redaktsioonis.</P></NOTE> et selle aine kasutamiseks on vajalik autoriseering, mille andmise üle otsustab komisjon kasutaja taotluse alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>ClientEarth on valitsusväline organisatsioon, kes tegeleb keskkonnakaitsega. Käesolevas kohtuasjas vaidlustab ta kolmanda isikuna autoriseeringu, mille komisjon andis kolmele jäätmetöötlusettevõtjale DEHPd sisaldavate ümbertöödeldud PVC jäätmete (PVC teisese toorme) kasutamiseks. Selleks esitas ClientEarth komisjonile Århusi määruse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20060906">6. septembri 2006. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="264" PAGE.FIRST="13" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 264, lk 13</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> kohaselt vaide ja vaidlustas seejärel selle rahuldamata jätmise tulemusetult Üldkohtus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolev apellatsioonkaebus pakub Euroopa Kohtule seetõttu esimest korda võimaluse käsitleda teatavaid küsimusi seoses Århusi määruses ette nähtud vaidemenetluse ja REACH-määruses ette nähtud autoriseerimismenetlusega. Sisuliselt on tegemist autoriseeringu aluseks oleva kaalutlusõiguse kontrollimisega ja seega aspektidega, mida tuleb seejuures arvesse võtta, ning alternatiivide hindamise kontrollimisega. Lisaks on vaieldav, kuivõrd piirab vaie vaidluse eset ja kuivõrd saavad kolmandad isikud autoriseerimisotsuse kehtivuse vaidlustamisel tugineda kasutaja autoriseeringutaotluse puudustele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Århusi konventsioon</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Århusi konventsiooni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise 1998. aasta konventsioon (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="4" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 124, lk 4</REF.DOC.OJ>), mis on heaks kiidetud nõukogu <DATE ISO="20050217">17. veebruari 2005. aasta</DATE> otsusega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2005">ELT 2005, L 124, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 9 lõike 3 kohaselt tagavad konventsiooniosalised üldsuse esindajale juurdepääsu kohtulikule või haldusmenetlusele, et vaidlustada eraõigusliku isiku või avaliku võimu organi tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus riigisiseste keskkonnaõigusnormidega. Artikli 9 lõike 4 järgi peavad nimetatud menetlused nägema ette kohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid. Need menetlused peavad olema ausad, õiglased, õigeaegsed ja mitte takistavalt kallid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Århusi määrus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Århusi määrus võtab mh üle Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3 liidu institutsioonide ja organite suhtes. Århusi määruse artikkel 10 näeb selleks ette vaidemenetluse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="009.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Mis tahes valitsusvälisel organisatsioonil, mis vastab artikli 11 nõuetele, on õigus esitada vaie ühenduse institutsioonile või organile, kes on keskkonnaõiguse alusel võtnud vastu haldusakti või<?PAGE NO="4"?> kes oleks pidanud sellise akti vastu võtma, kuid pole väidetava haldusliku tegevusetuse tõttu seda teinud.</ALINEA><ALINEA>[…] Vaides esitatakse selle põhjendused.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 osutatud ühenduse institutsioon või organ arutab iga sellist vaiet […]. Ühenduse institutsioon või organ esitab oma põhjendused kirjalikus vastuses […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Århusi määruse artikli 12 lõige 1 viitab võimalusele pöörduda hagiga liidu kohtutesse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Vastavalt artiklile 10 vaide esitanud valitsusväline organisatsioon võib algatada menetluse Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu asjakohaste sätetega.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Asjaomast sätet on selgitatud Århusi määruse põhjenduses 21:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Kui eelmised vaidemenetlused ei ole andnud tulemusi, peaks asjaomasel valitsusvälisel organisatsioonil olema võimalik algatada kohtumenetlus Euroopa Kohtus kooskõlas asutamislepingu vastavate sätetega.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">REACH-määrus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>REACH-määrus on ulatuslik reeglistik, mis käsitleb kemikaalide tootmisest, turuleviimisest ja kasutamisest inimeste tervisele ja keskkonnale tulenevate riskide hindamist ja ohjamist. Teatud väga ohtlike ainete puhul näeb määrus ette kasutuspiirangud või isegi kasutuskeelu, kui ei ole tehtud erandit; tegemist on autoriseeringu nõudega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikli 3 punktis 24 esitatud määratluse kohaselt on kasutusala <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>mis tahes töötlemine, valmistamine, tarbimine, ladustamine, säilitamine, töötlemine, mahutitesse paigutamine, ühest mahutist teise üleviimine, segamine, toote valmistamine või mis tahes muu kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Autoriseeringu nõude eesmärk on sätestatud REACH-määruse artiklis 55:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesoleva jaotise eesmärk on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad. Selleks peavad kõik autoriseeringut taotlevad tootjad, importijad ja allkasutajad analüüsima alternatiivide kättesaadavust ja kaaluma nendega kaasnevaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikli 56 lõike 1 järgi on XIV lisasse kantud väga ohtlike ainete kasutamiseks vajalik autoriseering. Nende ainete omadused on loetletud artiklis 57. Nende hulka kuuluvad reproduktiivtoksilisus (punkt c) ja endokriinseid häireid põhjustavad omadused (punkt f). Artikkel 58 määrab kindlaks menetluse, mille tulemusel kantakse ained XIV lisasse, millel omakorda rajaneb autoriseeringu nõue.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Vaheetapp autoriseeringu nõude kehtestamise menetluses on sätestatud REACH-määruse artiklis 59. See säte näeb ette, et ained, mille puhul tuleb nende ohtlike omaduste tõttu kõne alla autoriseeringu nõue, esmalt identifitseeritakse ja kantakse niinimetatud kandidaatainete loetellu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Autoriseeringu andmise tingimused on sätestatud REACH-määruse artiklis 60:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="060.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon vastutab autoriseerimist käsitlevate otsuste tegemise eest kooskõlas käesoleva jaotisega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="060.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, antakse autoriseering siis, kui aine kasutamisel selle XIV lisas kirjeldatud olemuslikest omadustest tulenev risk inimeste tervisele või keskkonnale on piisavalt ohjatud vastavalt I lisa punktile 6.4 ja dokumenteeritud taotleja kemikaaliohutuse aruandes, võttes arvesse artikli 64 lõike 4 punktis a viidatud riskianalüüsi komitee arvamust. Autoriseeringu andmisel ja kõikidel selles sätestatud tingimustel arvestab komisjon kõigi otsuse tegemise ajal teada olevate heidete, emissioonide ja kadudega, sealhulgas difuussetest või dispergeerivatest kasutustest tulenevate riskidega.</ALINEA><ALINEA>Komisjon ei arvesta riske inimeste tervisele, mis tulenevad aine kasutamisest meditsiiniseadmes, […].</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="060.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="060.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui autoriseeringut ei saa anda lõike 2 alusel […], võib autoriseeringu anda ainult juhul, kui tõendatakse, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid, ning puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Vastav otsus võetakse vastu artikli 64 lõike 4 punktides a ja b viidatud riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee arvamusi arvestades ning pärast kõikide järgmiste asjaolude arvesse võtmist:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>aine kasutamisest tulenev risk, sealhulgas kavandatavate riskijuhtimismeetmete asjakohasus ja tõhusus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>taotleja või muu huvitatud isiku poolt tõendatud sotsiaal-majanduslik kasu, mis tuleneb aine kasutamisest, ja autoriseeringu andmisest keeldumise sotsiaal-majanduslikud mõjud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>taotleja poolt artikli 62 lõike 4 punkti e alusel esitatud alternatiivsete ainete või taotleja poolt artikli 62 lõike 4 punkti f alusel esitatud mis tahes asendamisplaani analüüs ning artikli 64 lõike 2 alusel esitatud mis tahes kolmanda isiku panused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>olemasolev teave mis tahes alternatiivsete ainete või tehnoloogiate põhjustatud riskidest inimeste tervisele või keskkonnale.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="060.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA><P>Sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kättesaadavust hinnates võtab komisjon arvesse kõiki asjakohaseid aspekte, sealhulgas järgmisi:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kas, võttes arvesse riskijuhtimismeetmete asjakohasust ja tõhusust, vähenevad alternatiivsetele ainetele ülemineku tulemusena üldised riskid inimeste tervisele ja keskkonnale;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>alternatiivide tehnilist ja majanduslikku teostatavust taotleja jaoks.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><?PAGE NO="6"?><PARAG IDENTIFIER="060.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Kasutusala autoriseeringut ei anta, kui see nõrgendaks XVII lisas sätestatud piirangut.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="060.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Autoriseering antakse üksnes juhul, kui taotlus vastab artikli 62 nõuetele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="060.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikli 62 lõige 4 sätestab autoriseeringutaotlusele mitmesugused nõuded:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><PARAG IDENTIFIER="062.004"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Autoriseeringutaotlus sisaldab järgmist teavet:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>autoriseeringutaotlus, milles täpsustatakse, missugus(t)eks kasutusala(de)ks autoriseeringut soovitakse, ning milles kirjeldatakse aine kasutamist segude ja/või toodete koostises, kui see on asjakohane;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>kemikaaliohutuse aruanne vastavalt I lisale (kui seda ei ole juba esitatud registreerimistaotluse osana), mis hõlmab aine(te) XIV lisas määratletud olemuslikest omadustest tulenevaid riske inimeste tervisele ja/või keskkonnale;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>alternatiive käsitlev analüüs, milles kaalutakse nendega seonduvaid riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust, sealhulgas vajaduse korral teave taotleja asjakohase uurimis- ja arendustegevuse kohta;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikkel 64 määrab kindlaks autoriseerimisotsuste tegemise korra:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="064.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="064.001"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>[…] teeb amet oma veebilehel kättesaadavaks üldise teabe kasutusalade kohta, mille kohta on saabunud taotlused, ja autoriseeringute läbivaatamise kohta ning määrab tähtpäeva, mis ajaks võivad asjast huvitatud kolmandad isikud esitada teavet alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="064.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Oma arvamust ette valmistades kontrollib iga lõikes 1 viidatud komitee esmalt, kas taotlus sisaldab kogu artiklis 62 kirjeldatud teavet, mis on asjakohane tema pädevuse seisukohalt. Vajaduse korral esitavad komiteed teineteisega konsulteerides taotlejale ühise taotluse täiendava teabe saamiseks, et viia taotlus vastavusse artikli 62 nõuetega. Kui sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee peab seda vajalikuks, võib ta nõuda, et taotleja või kolmas isik esitaks kindlaksmääratud tähtaja jooksul täiendavat teavet võimalike alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta. Komiteed võtavad samuti arvesse kolmandate isikute esitatud teavet.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="064.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA><P>Arvamuste eelnõud sisaldavad järgmisi elemente:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>riskihindamise komitee: taotlusele vastavast aine kasutusalast tulenevate inimeste tervise- ja/või keskkonnariskide, sealhulgas riskijuhtimismeetmete asjakohasuse ja tõhususe hindamine ja võimalikest alternatiividest tulenevate riskide hindamine, kui see on asjakohane;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee: sotsiaal-majanduslike tegurite hindamine ning taotlusele vastava aine kasutusalaga seotud alternatiivide olemasolu, sobivus ja tehniline teostatavus, kui taotlus on esitatud kooskõlas artikliga 62 ning käesoleva artikli lõike 2 alusel esitatud kolmandate isikute panused.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="064.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>REACH-määruse põhjenduses 69 on selgitatud autoriseeringu nõuet:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Inimeste tervise (pöörates sealhulgas tähelepanu asjakohastele elanikkonnarühmadele ja vajaduse korral elanikkonna teatavatele haavatavatele alarühmadele) ning keskkonna kaitse piisavalt kõrge taseme tagamiseks tuleks väga ohtlikke aineid käsitleda vastavalt ettevaatusprintsiibile, pöörates neile erilist tähelepanu. Autoriseering tuleks anda, kui autoriseerimist taotlev füüsiline või juriidiline isik suudab autoriseeringut väljastavale asutusele tõendada, et aine kasutamisest tulenevad ohud inimeste tervisele ja keskkonnale on piisavalt ohjatud. Sellegipoolest võib kasutamist siiski lubada, kui on võimalik näidata, et aine kasutamisest tulenev sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisega seotud ohud, ning puuduvad sobivad majanduslikult ja tehniliselt otstarbekad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. […]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>REACH-määruse põhjendus 81 käsitleb kolmandate isikute rolli autoriseerimismenetluses:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Ühtlustatud lähenemisviisi tagamiseks teatud ainete kasutusalade autoriseerimiseks peaks amet esitama arvamused nende kasutamisest tulenevate riskide, olenemata sellest, kas aineid on piisavalt kontrollitud või mitte, ja talle kolmandate isikute poolt esitatud kõikide sotsiaal-majanduslike analüüside kohta. Autoriseeringu andmise või selle andmisest keeldumise üle otsustamisel peaks komisjon neid arvamusi arvesse võtma.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">DEHP klassifitseerimine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Määrusega (EL) nr 143/2011<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Komisjoni <DATE ISO="20110217">17. veebruari 2011. aasta</DATE> määrus, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) XIV lisa (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="044" PAGE.FIRST="2" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 44, lk 2</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> lisas komisjon DEHP, mis on peamiselt PVCst plasti pehmendamiseks kasutatav ühend, REACH-määruse XIV lisasse. Komisjon märkis põhjenduseks, et kõnealusel ainel on reproduktiivtoksilised omadused REACH-määruse artikli 57 punkti c tähenduses. Alates sellest ajast on DEHP kasutamiseks vajalik komisjoni autoriseering.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Lisaks esitas Taani 26. augustil 2014 aruande, mille kohaselt on DEHP ka seetõttu, et sellel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Tähistatud ka kui endokriinfunktsiooni kahjustav kemikaal. Sellised ained mõjutavad hormonaalsüsteemi.</P></NOTE> väga ohtlik aine. Seetõttu uuendas Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) <DATE ISO="20141212">12. detsembril 2014</DATE> DEHP olemasolevat kannet niinimetatud kandidaatainete loetelus ja klassifitseeris nimetatud aine väga ohtlikuks REACH-määruse artikli 57 punkti f tähenduses, sest sellel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused, mis võivad avaldada keskkonnale tõsist mõju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Hagi selle otsuse tühistamiseks jäeti rahuldamata Üldkohtu <DATE ISO="20170511">11. mai 2017. aasta</DATE> otsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deza <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑115/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:329">EU:T:2017:329</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja Euroopa Kohtu <DATE ISO="20190123">23. jaanuari 2019. aasta</DATE> otsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deza vs. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑419/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:52">EU:C:2019:52</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Pärast autoriseeringu vaidlusalust läbivaatamist<?PAGE NO="8"?> otsustas komisjon lisaks <DATE ISO="20170704">4. juulil 2017</DATE>, et DEHP tuleb ka selle endokriinse mõju tõttu inimeste tervisele selliselt klassifitseerida.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Rakendusotsus C(2017) 4462 (final) (https://ECHA.europa.eu/documents/10162/88c20879-606b-03a6-11e4-9edb90e7e615).</P></NOTE> Endokriinseid häireid põhjustavate DEHP omaduste tõttu ei ole komisjon aga seni veel autoriseeringu nõuet kehtestanud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Autoriseerimismenetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Kolm jäätmetöötlusettevõtjat esitasid 13. augustil 2013 ühiselt autoriseeringutaotluse DEHP turuleviimiseks järgmistel kasutusaladel:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>ühenditeks ja kuivsegudeks ümbertöödeldud ja DEHPd sisaldava pehme polüvinüülkloriidi (PVC) valmistamine;</P></ITEM><ITEM><P>DEHPd sisaldava ümbertöödeldud pehme polüvinüülkloriidi (PVC) tööstuslik kasutamine polüvinüülkloriidist esemete valmistamiseks polümeeride töötlemisel kalandreerimise, ekstrusiooni või süste- või survevormimise teel<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Taotlejad ei tooda DEHPd, vaid võtavad ringlusse PVC jäätmeid, mis juba sisaldavad seda ainet. Taotluse kohaselt ei ole DEHP‑l taotlejate jaoks mingit funktsionaalset tähtsust, vaid see sisaldub suures osas soovimatu lisandina taaskasutatavates jäätmetes. Sellega võib siiski kaasneda kasu teisese toorme edasisel töötlemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Taotlus põhines REACH-määruse artikli 60 lõikel 2, seega sellel, et aine kasutamisel on risk piisavalt ohjatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>ECHA riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee koostasid <DATE ISO="20141022">22. oktoobril 2014</DATE> dokumendi, mis sisaldas nende arvamuste ühist ja konsolideeritud versiooni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Dokumendil on viitenumber <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>ECHA/RAC/SEAC arvamus nr AFA-0-0000004151-87-17/D<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> ja pealkiri <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Arvamus autoriseeringutaotluse kohta bis(2-etüülheksüül)ftalaadi (DEHP) kasutuseks: ühenditeks ja kuivsegudeks ümbertöödeldud ning DEHPd sisaldava pehme PVC valmistamine<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</P></NOTE> Nad leidsid, et autoriseeringu andmine REACH-määruse artikli 60 lõike 2 alusel ei ole võimalik, sest ei ole tõendatud, et aine kasutamisel on risk piisavalt ohjatud. Sotsiaal-majanduslik kasu kaalub siiski üles kasutamisest tuleneva riski. Seetõttu on võimalik anda autoriseering artikli 60 lõike 4 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20160616">16. juunil 2016</DATE> vastu rakendusotsuse C(2016) 3549 (final), millega andis DEHP taotletud kasutusteks, välja arvatud teatud erandid, autoriseeringu REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>autoriseerimisotsus<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Autoriseerimisotsuse artiklis 2 määras komisjon REACH-määruse artikli 60 lõike 9 punkti e kohase autoriseeringu läbivaatamise tähtajaks neli aastat pärast REACH-määruse XIV lisas kindlaksmääratud sulgemiskuupäeva möödumist, milleks oli <DATE ISO="20190221">21. veebruar 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Autoriseerimisotsuse kaheksandas põhjenduses märkis komisjon, et REACH-määrus ei kohaldu jäätmete suhtes. Järelikult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>on [REACH-määruse] artikli 64 kohaselt ühenditeks ja kuivsegudeks ümbertöödeldud ning DEHPd sisaldava pehme PVC turuleviimise ja kasutamise autoriseering kohalduv niivõrd, kuivõrd need lisandid ja kuivsegud on lakanud olemast jäätmed vastavalt [jäätmedirektiivi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081119">19. novembri 2008. aasta</DATE> direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="312" PAGE.FIRST="3" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 312, lk 3</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>] artiklile 6<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidemenetlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>ClientEarth palus <DATE ISO="20160802">2. augusti 2016. aasta</DATE> kirjas komisjonil vaadata Århusi määruse artikli 10 alusel autoriseerimisotsus vaidemenetluse raames läbi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Komisjon jättis <DATE ISO="20161207">7. detsembri 2016. aasta</DATE> otsusega C(2016) 8454 (final) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>vaideotsus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) vaide põhjendamatuse tõttu rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtumenetlus ja poolte nõuded</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Üldkohus jättis ClientEarthi esitatud hagi vaidlusaluse vaideotsuse peale <DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> vaidlustatud kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑108/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:215">EU:T:2019:215</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) rahuldamata. Selles menetluses astus ECHA menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>ClientEarth esitas käesoleva apellatsioonkaebuse ja palub</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada Üldkohtu otsus kohtuasjas T‑108/17,</P></ITEM><ITEM><P>suunata asi tagasi Üldkohtusse otsustamiseks,</P></ITEM></LIST></P><P>või teise võimalusena</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada Üldkohtu otsus kohtuasjas T‑108/17 ning</P></ITEM><ITEM><P>tunnistada tühistamishagi vastuvõetavaks ja põhjendatuks ning seega tühistada vaidlustatud otsus, ning igal juhul</P></ITEM><ITEM><P>mõista esimeses ja teises kohtuastmes kantud kulud – kaasa arvatud menetlusse astujate kulud – välja komisjonilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Komisjon ja ECHA paluvad</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja</P></ITEM><ITEM><P>mõista kõik kohtukulud välja apellandilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Menetlusosalised esitasid kirjalikud seisukohad, kusjuures ECHA piirdus sellega, et nõustus komisjoni seisukohtadega. Kohtuistungi korraldamist ei pidanud Euroopa Kohus vajalikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Vastuseks Euroopa Kohtu küsimusele teatasid menetlusosalised, et üks taotluse esitanud ettevõtjatest on esitanud läbivaatamise aruande ja seega taotlenud autoriseerimisotsuse kehtivuse pikendamist, samal ajal kui teised kaks ettevõtjat seda ei teinud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Käesolev apellatsioonkaebus käsitleb Euroopa keskkonnaõiguse kahe keeruka menetluse koostoimet.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Lähtekoht on komisjoni autoriseerimisotsus, mis on tehtud REACH-määruse artikli 60 alusel. Nimetatud otsus põhineb kolme ettevõtja esitatud <HT TYPE="ITALIC">autoriseeringutaotlusel</HT>. Neile anti komisjoni <HT TYPE="ITALIC">autoriseerimisotsusega</HT> luba kasutada teatud ainet, DEHPd, niinimetatud plastifikaatorit, täpselt kindlaks määratud kasutusaladel. Ilma sellise autoriseeringuta on mis tahes kasutamine keelatud, sest kõnealusel ainel on reproduktiivtoksilised omadused. Komisjon siiski andis taotletud autoriseeringu, sest tema hinnangul kaalub sotsiaal-majanduslik kasu üles selle aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Olgu mainitud, et autoriseeringutaotlusega ei soovitud saada seda autoriseeringut, seega ei taotletud kaalumist REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel, vaid autoriseeringut sooviti selle alusel, et DEHP reproduktiivtoksilised riskid on artikli 60 lõike 2 kohaselt piisavalt ohjatud. Taotluse kontrollimisel selgus siiski, et taotluses ei ole riski ohjamine tõendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kõnealuse autoriseeringu vaidlustab ClientEarth Århusi määruse alusel. Selleks esitas ta esmalt komisjonile nimetatud määruse artiklis 10 ette nähtud <HT TYPE="ITALIC">vaide</HT>, milles heitis ette autoriseerimisotsuse väidetavaid puudusi. Need etteheited on osaliselt seotud autoriseeringutaotluse puudustega, mis on seotud sellega, et selles ei taotletud kaalumist, ja sellega, et autoriseeringutaotluses ei tõendatud riski piisavat ohjamist. Lisaks vaidlustab ClientEarth kaalumist puudutavad aspektid, millega komisjon autoriseeringu andmist põhjendas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Selle üle, et Århusi määruse artiklites 10 ja 11 kehtestatud tingimuste kohaselt oli vaide esitamine lubatav, vaidlust ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse <HT TYPE="ITALIC">vaideotsusega</HT> jättis komisjon siiski vaide rahuldamata. Selle otsuse peale esitas ClientEarth hagi, mille Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Need kaks teineteisel põhinevat menetlust kujundavad käesoleva apellatsioonkaebuse sisu. Käsitlen esmalt ClientEarthi põhjendatud huvi (vt selle kohta allpool jaotis A) ja seejärel analüüsin apellatsioonkaebuse kuuendat väidet, mille kohaselt ei võetud kaalumisel arvesse ainest tulenevaid ülejäänud riske (vt selle kohta allpool jaotis B). Selle põhjal teen ettepaneku, et nii vaidlustatud kohtuotsus kui ka vaidlusalune vaideotsus tuleb tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse saaks seetõttu rangelt võttes lahendada ka ilma selle ülejäänud väiteid uurimata. Siiski tuleb arvesse võtta, et Euroopa Kohus on seni lahendanud ühe vaidemenetlust käsitleva apellatsioonkaebuse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P><DATE ISO="20190912">12. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TestBioTech jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:719">EU:C:2019:719</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). <DATE ISO="20150113">13. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Vereniging Milieudefensie ja Stichting Stop Luchtverontreiniging Utrecht</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑401/12 P – C‑403/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:4">EU:C:2015:4</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>nõukogu ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Stichting Natuur en Milieu ja Pesticide Action Network Europe</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑404/12 P ja C‑405/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:5">EU:C:2015:5</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20200903">3. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mellifera <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑784/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:630">EU:C:2020:630</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) käsitlesid seevastu kõnealuse menetluse kohaldamise võimalust.</P></NOTE> mille käigus jäi mitu tekkinud küsimust veel selgitamata. Seetõttu on Üldkohtu toime pandud võimalike õigusnormi rikkumiste kindlakstegemine tähtis tulevaste menetluste jaoks, kuigi need rikkumised ei viiks vaidlustatud otsuse tühistamiseni (vt selle kohta allpool jaotis C).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhjendatud huvi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>ClientEarthi põhjendatud huvi oleks kaheldav, kui autoriseerimisotsus oleks vahepeal kaotanud mõju aja möödumise tõttu või kui komisjon oleks selle kehtetuks tunnistanud. Seda seetõttu, et sel juhul oleks kaheldav, kas ClientEarth saaks praeguse apellatsioonkaebuse lahendamisest mingit kasu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt minu ettepanek kohtuasjas Bayer CropScience ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bayer <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑499/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:735">EU:C:2020:735</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Autoriseerimisotsuse artikli 2 järgi kestis autoriseeringu läbivaatamise tähtaeg kuni <DATE ISO="20190221">21. veebruarini 2019</DATE>. Kuna komisjon ei ole vahepeal andud uut autoriseeringut, on mõeldav, et autoriseering on lõppenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Menetlusosaliste esitatud kattuvate andmete kohaselt on autoriseerimisotsus siiski REACH-määruse artikli 61 lõike 1 järgi vähemalt ühe taotleja suhtes veel kehtiv, sest see esitas määratud tähtaja jooksul läbivaatamise aruande, mille kohta komisjon peab tegema otsuse edaspidi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Kuna autoriseerimisotsus on seega veel kehtiv, võiks apellatsioonkaebuse ja selle aluseks oleva hagi rahuldamine viia lõppkokkuvõttes kõnealuse otsuse tühistamiseni ja anda seega ClientEarthile taotletud kasu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Järelikult on ClientEarthil endiselt vajalik põhjendatud huvi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebuse kuues väide: ainest tulenevate muude riskide arvessevõtmine kaalumisel</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse hindamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse kuuenda väitega vaidlustab ClientEarth Üldkohtu seisukohad selle kohta, milliseid ainest tulenevaid riske tuleb kaalumisel REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kõnealuse väite tausta kohta tuleb märkida, et seni kehtib DEHP suhtes autoriseeringu nõue ainult selle reproduktiivtoksiliste omaduste tõttu REACH-määruse artikli 57 punkti c tähenduses. Lisaks on ECHA ja komisjon kandnud DEHP kui väga ohtliku aine samas ka seetõttu, et sellel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused artikli 57 punkti f tähenduses, seega selle hormonaalse mõju tõttu niinimetatud kandidaatainete loetellu artikli 59 alusel, kuid autoriseeringu nõue sel alusel veel puudub.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt eespool punkt 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kuigi endokriinseid häireid põhjustavad DEHP omadused olid autoriseerimisotsuse tegemise ajal seega juba teada, aktsepteeris Üldkohus vaidlustatud otsuse punktis 289 – millele apellant vastu vaidleb – seda, et ECHA riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee ning komisjon võtsid kaalumisel artikli 60 lõike 4 alusel arvesse ainult DEHP reproduktiivtoksilisi omadusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Seega tuleb selgitada, milliseid ainest tulenevaid riske tuleb kaalumisel REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel arvesse võtta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Nimetatud sätte sõnastuse kohaselt – nt saksa, prantsuse, taani, hispaania ja itaalia keeles – võib kasutusala autoriseerida ainult juhul, kui sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad <HT TYPE="ITALIC">riskid</HT>. Selle poolest erineb autoriseeringu andmise kõnealuse tingimuse sõnastus REACH-määruse artikli 60 lõikest 2, mis sõnaselgelt käsitleb ainult ühte <HT TYPE="ITALIC">riski</HT>, nimelt riski, millel põhineb autoriseeringu nõue. Nendes keeleversioonides räägib artikli 60 lõike 4 sõnastus seega just võrdluses autoriseeringu andmise muu alusega selle poolt, et kaalumisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaomasest ainest tulenevaid riske. Teistes keeleversioonides, nt inglise, hollandi või portugali keeleversioonis on seevastu ka lõikes 4 nimetatud ainult riski. Neid keeleversioone võib küll ka tõlgendada nii, et arvestada tuleb kõiki riske, ent see tulemus ei ole nii kohustav kui esimesena nimetatud keeleversioonide puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Siiski tugineb Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 218–223 nii omavahelisele seosele REACH-määruse artikli 60 lõigetes 2 ja 4 sätestatud autoriseeringu andmise tingimuste vahel kui ka kandidaatainete loetelu ja autoriseeringu nõude piiritlemisele, et piirduda ainult nende riskide kaalumisega, millel rajaneb autoriseeringu nõue.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Üldkohtuga tuleb nõustuda osas, et autoriseeringu andmine REACH-määruse artikli 60 lõike 2 alusel, kui risk on piisavalt ohjatud, puudutab üksnes riski, millel rajaneb autoriseeringu nõue. Ainult selle riski kohta peab taotleja artikli 62 lõike 4 punkti d järgi esitama teabe. Kui ta suudab tõendada, et asjaomane risk on piisavalt ohjatud, ei takista teised riskid autoriseeringu andmist, isegi kui aine on nende riskide tõttu juba lisatud kandidaatainete loetellu. Aine kandmine kandidaatainete loetellu on pelgalt üks etapp menetluses, mis võib tulevikus viia autoriseeringu nõudeni, aga ei pea selle nõudeni viima.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel korraldatud kaalumise esmane funktsioon seisneb seega samuti selles, et ületada risk, millel rajaneb autoriseeringu nõue. Seda seetõttu, et ilma sellise riskita autoriseeringu nõuet ei oleks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Üldkohus ja komisjon jätavad aga tähelepanuta, et kasutusala sotsiaal-majanduslik kasu ei olene ainult teatava kasutusala eelistest, vaid ka sellest tulenevatest muudest riskidest keskkonnale ja tervisele. Seda seetõttu, et need riskid on samuti sotsiaal-majanduslikud tegurid. Kui need viivad keskkonna või tervise kahjustamiseni, koormavad need ühiskonda ja põhjustavad majanduslikke kulusid. Järelikult <HT TYPE="ITALIC">vähendavad</HT> riskid sotsiaal-majanduslikku kasu ja neid tuleb seetõttu arvesse võtta, selleks et hinnata, kas kasu kaalub üles riski, mille tõttu on kehtestatud autoriseeringu nõue.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Eriti selgelt ilmneb see alternatiivide hindamisel, mis on REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel autoriseeringu andmisel samuti vajalik. Artikli 60 lõike 5 kohaselt võtab komisjon arvesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>kõiki asjakohaseid aspekte<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>, mille hulka kuuluvad punkti a järgi eelkõige <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>üldised riskid inimeste tervisele ja keskkonnale<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>. Kõnealused üldised riskid hõlmavad paratamatult kõiki mõeldavaid riske, mis on seotud alternatiivi ja taotletud kasutusalaga. Ei saa viidata alternatiivile, millest küll ei tulene riski, mille tõttu on kehtestatud autoriseeringu nõue, aga see-eest tulenevad muud, veelgi tõsisemad riskid. Samuti ei ole mõistlik võtta selliseid muid riske arvesse ainult alternatiivide puhul, mitte aga taotletud autoriseeringu puhul. Seda seetõttu, et sel viisil ei saaks lõppkokkuvõttes korraldada üldiste riskide võrdlemist, mis on vajalik alternatiivide hindamise alusena.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee on alternatiividest tulenevaid muid riske käesoleval juhul ka sõnaselgelt arvesse võtnud, kui ta nimetas prügilates olevate DEHPd sisaldavate PVC jäätmete vältimist kõrvaldamise või põletamise teel taotletud autoriseeringu sotsiaal-majandusliku eeliseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P><DATE ISO="20141022">22. oktoobri 2014. aasta</DATE> arvamus (viidatud eespool 9. joonealuses märkuses), punkt 10, lk 17.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kaalumine oleks seetõttu ebatäielik, kui teatud kasutusala eeliseid võetaks küll täielikult arvesse, aga puuduste puhul hinnataks ainult riski, millel rajaneb autoriseeringu nõue.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Üldkohtus tugines komisjon ka oma selgitustele ettepanekus REACH-määruse vastuvõtmiseks, kus ta oli samuti juba märkinud, et muid mõjusid peale nende, millel rajaneb autoriseerimise nõue, ei arvestata. Neid mõjusid saab arvesse võtta piirangute seadmisel. Seda põhjendas komisjon menetluse tõhususega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH), millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja määrust (EÜ) [püsivate orgaaniliste saasteainete kohta] (SEC(2003) 1171 – KOM(2003) 644 (lõplik) – 2003/0256(COD)), artikli 57 kohta esitatud märkuste neljas lõik.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Tõhususe kaalutlused võivad õigustada kaalumisel väheste, ebatõenäoliste või hüpoteetiliste riski arvestamata jätmist. Eelkõige võib olla lubatud jätta riskid, mille puhul on tõendatud, et neid saab piirangutega piisavalt kontrollida, kaalumisel väheolulisena kõrvale. Selline piirang on kooskõlas komisjoni kaalutlusruumiga, mis tal on alusandmete tuvastamisel, kui on vaja hinnata äärmiselt keerulisi teaduslikke ja tehnilisi faktilisi asjaolusid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P><DATE ISO="19801029">29. oktoobri 1980. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Roquette Frères <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>138/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:249">EU:C:1980:249</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19970625">25. juuni 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑285/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:313">EU:C:1997:313</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20061109">9. novembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Agraz jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:708">EU:C:2006:708</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Need riskid, mille esinemise tõttu on aine <HT TYPE="ITALIC">väga ohtlikuna</HT> juba kantud kandidaatainete loetellu REACH-määruse artikli 59 alusel, kuuluvad siiski tingimata konkreetse juhtumiga seotud oluliste asjaolude hulka, mida komisjon peab oma kaalutlusõiguse teostamisel hoolikalt ja erapooletult hindama.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20070718">18. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Industrias Químicas del Vallés <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑326/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:443">EU:C:2007:443</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gowan Comércio Internacional e Serviços</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:803">EU:C:2010:803</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20171122">22. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bilbaína de Alquitranes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑691/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:882">EU:C:2017:882</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Teatud kasutusalast tervisele ja keskkonnale tulenevate asjaomaste riskide täielik arvessevõtmine on muu hulgas kooskõlas ettevaatuspõhimõttega, millel REACH-määrus selle põhjenduse 9 ja artikli 1 lõike 3 kohaselt põhineb. Põhjenduses 69 on rõhutatud, et eelkõige autoriseeringute puhul tuleb seda põhimõtet järgida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Ettevaatuspõhimõtte nõuetekohane kohaldamine eeldab esiteks nende võimalike negatiivsete tagajärgede kindlakstegemist, mida vaidlusaluste toimeainete kasutamine tervisele võib avaldada, ja teiseks tervisele avalduva ohu üldist hindamist, tuginedes kõige usaldusväärsematele kättesaadavatele teaduslikele andmetele ja kõige uuemate rahvusvaheliste uuringute tulemustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20030923">23. septembri 2003. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Taani</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑192/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:492">EU:C:2003:492</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gowan Comércio Internacional e Serviços</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:803">EU:C:2010:803</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191001">1. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Blaise jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑616/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:800">EU:C:2019:800</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika ning punkt 94).</P></NOTE> Keskkonnariskide puhul kehtivad samad kaalutlused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P><DATE ISO="20190328">28. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Verlezza jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑487/17–C‑489/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:270">EU:C:2019:270</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20190729">29. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Wallonie ja Bond Beter Leefmilieu Vlaanderen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑411/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:622">EU:C:2019:622</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0134">134</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20191010">10. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Luonnonsuojeluyhdistys Tapiola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑674/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:851">EU:C:2019:851</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prato Nevoso Termo Energy</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑212/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:898">EU:C:2019:898</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Nagu ClientEarth õigesti märgib, aitab selline täielik kaalumine lõppkokkuvõttes palju paremini saavutada ka eesmärki tagada kaitstuse kõrge tase<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt REACH-määruse artikli 1 lõige 1 ning põhjendused 1, 3 ja 7 ja nende õiguslik alus EÜ asutamislepingu artikli 95 lõige 3 (nüüd ELTL artikli 114 lõige 3) ning ELi lepingu artikli 3 lõige 3 ning põhiõiguste harta artiklid 35 ja 37.</P></NOTE> kui kaalumine, mille käigus teatavaid riske ignoreeritakse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Niisuguse järeldusega ei ole vastuolus ka see, et Üldkohus on juba otsustanud, et aine kandmine kandidaatainete loetellu lisariskide esinemise tõttu ei kohusta juba menetluses olevat autoriseeringutaotlust nende riskide osas täiendama. Kande tegemine ei avalda autoriseerimismenetlusele mingit mõju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Üldkohtu <DATE ISO="20170511">11. mai 2017. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deza <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑115/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:329">EU:T:2017:329</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0145">145</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Selle kohta tuleb esiteks märkida, et Euroopa Kohus ei ole oma otsuses Üldkohtu eespool nimetatud varasema otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Euroopa Kohtu <DATE ISO="20190123">23. jaanuari 2019. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deza <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑419/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:52">EU:C:2019:52</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> seda küsimust käsitlenud. Järelikult puudub Euroopa Kohtu otsus selle küsimuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb eristada aine kandmist kandidaatainete loetellu ja selle aine kasutamisest tulenevaid riske. Kande tegemine ei avalda – rangelt formaalsest küljest vaadatuna – vahetut mõju pooleliolevale autoriseerimismenetlusele. See ei välista aga, et riske, mille tõttu kantakse aine loetellu, tuleb samamoodi kui kõiki muid asjaomaseid riske sotsiaal-majandusliku kaalumise raames arvesse võtta. Sellega seoses on kandidaatainete loetellu kandmine tähtis ainult seisukohast, milles see kinnitab riskide olemasolu ja nende kaalukust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Viimaks ei vii ka õiguskindluse põhimõte, millele komisjon vaidlusaluses vaideotsuses tugines ja mida ta ka apellatsioonivastuses möödaminnes mainib, teistsuguse tulemuseni. Komisjon märkis vaideotsuses, et selle põhimõttega on vastuolus endokriinseid häireid põhjustavate omaduste arvessevõtmine, sest need omadused tuvastati alles üks aasta pärast autoriseeringutaotluse esitamist. Seetõttu ei saa taotlejalt mõistlikult eeldada, et ta oleks neid riske oma taotluses arvesse võtnud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vaidlusaluse vaideotsuse punkti 3.2 alapunkt i.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb komisjoni otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda selle tegemise ajal komisjoni käsutuses olnud teabest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="19790207">7. veebruari 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>15/76 ja 16/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:29">EU:C:1979:29</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19860710">10. juuli 1986. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belgia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>234/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:302">EU:C:1986:302</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20010517">17. mai 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>IECC <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑449/98 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:275">EU:C:2001:275</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0087">87</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20080415">15. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nuova Agricast</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:224">EU:C:2008:224</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> jj) ning <DATE ISO="20190910">10. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>HTTS <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑123/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:694">EU:C:2019:694</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Isegi kui taotleja ei saanud teatud otsustamisel asjakohast teavet veel arvesse võtta, ei või komisjon seda teavet ignoreerida, kui see saab talle teatavaks enne otsuse tegemist. Autoriseerimisotsuse ja seda enam vaideotsuse tegemise ajal oli komisjonil aga juba olemas Taani aruanne endokriinseid häireid põhjustavate DEHP omaduste kohta ja sellest tulenevaid keskkonnariske oli ECHA möönnud juba sellega, et oli kandnud DEHP seetõttu kandidaatainete loetellu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt eespool punkt 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Järelikult on vaidlustatud otsuse tegemisel rikutud õigusnormi, sest see võimaldab jätta kaalumisel REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel arvestamata endokriinseid häireid põhjustavad DEHP omadused. Kõnealuse rikkumise tõttu jäeti hagi ekslikult rahuldamata, mistõttu tuleb kohtuotsus tervikuna tühistada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Hagi läbivaatamine Üldkohtus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 61 esimese lõigu järgi võib Euroopa Kohus Üldkohtu otsuse tühistamise korral ise teha asja suhtes lõpliku kohtuotsuse, kui menetlusstaadium lubab, või suunata asja tagasi Üldkohtusse otsustamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Mis puudutab DEHPst tulenevate muude riskide arvestamata jätmist, siis lubab menetlusstaadium teha lõpliku kohtuotsuse. Komisjon oleks pidanud vaidlusaluse vaideotsuse tegemisel arvesse võtma endokriinseid häireid põhjustavaid DEHP omadusi. Kuna ta seda ei teinud, tuleb ka see otsus tervikuna tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Lisaks tuleb märkida, et autoriseerimisotsusel on küll seesama puudus, aga vaideotsuse tühistamine ei avaldaks sellele otsest mõju. Komisjon peab vaide lahendamisel küll lähtuma sellest, et autoriseering põhineb puudulikul kaalumisel. Ei saa siiski välistada, et komisjon teeb allesjäänud taotleja läbivaatamise aruande<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt eespool punkt 44.</P></NOTE> põhjal selle asemel otsuse anda uus autoriseering REACH-määruse artikli 60 lõike 2 alusel, mistõttu ClientEarthi vaidega probleemi poleks. ECHA riskianalüüsi komitee ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee on nimelt juba leidnud, et uus teave tõendab reproduktiivtoksiliste riskide piisavat ohjamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Committee for Risk Assessment (RAC) ja Committee for Socio-economic Analysis (SEAC) <DATE ISO="20181130">30. novembri 2018. aasta</DATE> dokument <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Opinion on a Review Report for: Formulation of recycled soft PVC containing DEHP in compounds and dry-blends (ECHA/RAC/SEAC: AFA-O-0000006672-71-01/D)<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Apellatsioonkaebuse ülejäänud väited</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse ülejäänud väited käsitlevad vaidemenetlusele järgnenud hagis esitatavate argumentide vastuvõetavust, autoriseeringutaotlusele esitatavaid nõudeid, asjaomaselt hagilt nõutavat tõendatuse taset, alternatiivide hindamist, kemikaaliohutuse aruannet ja ettevaatuspõhimõtet.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse esimene väide: hageja väidete ja argumentide vastuvõetavus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esimene väide käsitleb Üldkohtu seisukohta Århusi määruse alusel esitatud vaide rahuldamata jätmise peale esitatud hagi ulatuse kohta. ClientEarth vaidleb esiteks vastu sellele, et hagi ese saab olla ainult vaidlusalune vaideotsus, mitte aga autoriseeringutaotlus (vt selle kohta allpool punkt a), ja teiseks sellele, et Üldkohus piirdus ainult nende väidete ja argumentide käsitlemisega, mida ClientEarth oma vaides esitas (vt selle kohta allpool punkt b).</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse esimese väite esimene osa: vaidlusaluse vaideotsuse peale esitatud hagi ese</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esimese väite esimeses osas ei nõustu ClientEarth sellega, kuidas Üldkohus piiritleb Århusi määruse artikli 12 alusel esitatud hagi eset. Tuleb selgitada, kas ClientEarth võis hagis tugineda ka puudustele autoriseeringutaotluses, mille alusel tegi komisjon autoriseerimisotsuse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 53 õigesti, et vaide esitaja hagi esemeks saab olla ainult vaidlusaluse vaideotsuse õiguspärasus. Mis puudutab autoriseeringutaotluse puudusi, siis on Üldkohus punktis 54 seisukohal, et neid saab ClientEarth kritiseerida vaid osas, milles komisjon võttis need puudused üle vaideotsuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Niisiis on määrava tähtsusega, kas, ja kui jah, siis kuivõrd saab valitsusväline organisatsioon teha autoriseeringutaotluse puudused vaidemenetluse esemeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Århusi määruse artikli 10 lõike 1 kohaselt on valitsusvälisel organisatsioonil õigus esitada põhjendatud taotluse vormis vaie liidu institutsioonile, kes on keskkonnaõiguse alusel võtnud vastu haldusakti. Selle sätte kohaselt puudutab vaide ese asjaomase õigusakti – käesoleval juhul seega autoriseerimisotsuse – uuesti hindamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20190912">12. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TestBioTech jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:719">EU:C:2019:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20200903">3. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mellifera <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑784/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:630">EU:C:2020:630</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on otsustanud, et haldusakti peale esitatud vaide eesmärk on seega tuvastada kõnealuse akti väidetav õigusvastasus või (eelkõige) põhjendamatus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P><DATE ISO="20190912">12. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TestBioTech jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:719">EU:C:2019:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20200903">3. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mellifera <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑784/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:630">EU:C:2020:630</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Vastavalt Århusi määruse artiklile 12 koostoimes määruse artikliga 10 võib valitsusväline organisatsioon pöörduda liidu kohtusse. Ta võib esitada hagi otsuse peale, millega jäeti vaie põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Seejuures võib ta ette heita pädevuse puudumist, olulise menetlusnormi rikkumist, aluslepingute või ühe nende rakendusnormi rikkumist või võimu kuritarvitamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="20190912">12. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TestBioTech jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:719">EU:C:2019:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Niisuguses kontekstis tähendab oluliste menetlusnormide rikkumine siiski, et rikutud on vaidemenetlust käsitlevaid sätteid. Seda, millisel määral saab vaides tugineda vormilistele ja menetluslikele rikkumistele autoriseerimismenetluses, ei saa sellest veel järeldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3 järgi tuleb tagada üksnes võimalus vaidlustada tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus keskkonnaõigusnormidega. Kõnealune säte on sõnastatud kitsamalt kui artikli 9 lõige 2, mis võimaldab vaidlustada materiaalset või protsessuaalset õiguspärasust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Kuna Århusi määruse artiklitega 10–12 võetakse üle ainult konventsiooni artikli 9 lõige 3, on nende sätete ainus eesmärk võimaldada vaidlustada keskkonnaõigusnormide rikkumist, mitte aga täielikult vaidlustada õigusakti materiaalset või protsessuaalset õiguspärasust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Kuivõrd autoriseeringutaotlus peab sisaldama aine kasutamise kirjeldust (REACH-määruse artikli 62 lõike 4 punkt c), kemikaaliohutuse aruannet (artikli 62 lõike 4 punkt d) ja alternatiive käsitlevat analüüsi (artikli 62 lõike 4 punkt e), on aga tegemist keskkonnaõigusnormidega. Neist andmetest peavad nimelt eelkõige nähtuma taotletud kasutusalast ja selle alternatiividest tulenevad keskkonnariskid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Peale selle on asjaomane teave tähtis ka sellest seisukohast, mis puudutab kolmandate isikute võimalusi osaleda autoriseerimismenetluses. REACH-määruse artikli 64 lõike 2 kohaselt teeb ECHA nimelt kättesaadavaks üldise teabe kasutusalade kohta, mille kohta on saabunud taotlused. Lisaks määrab ta tähtpäeva, mis ajaks võivad asjast huvitatud kolmandad isikud esitada teavet<?PAGE NO="17"?> alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta. Samuti näevad artikli 60 lõike 4 punkt c, artikli 64 lõike 3 neljas lause ja lõike 4 punkt b ning põhjendus 81 ette, et kolmandate isikute esitatud teavet võetakse arvesse. ClientEarth märgib, et on sel viisil autoriseerimismenetluses osalenud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Nagu Üldkohus vaidlustatud otsuse punktis 103 ja sellele järgnevates punktides muu hulgas ise möönab, võib anda autoriseeringu REACH-määruse artikli 60 lõike 7 kohaselt üksnes juhul, kui taotlus vastab artiklis 62 kehtestatud nõuetele. See hõlmab eelkõige kemikaaliohutuse aruannet ja alternatiive käsitlevat analüüsi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Juhul kui autoriseeringut ei võinud anda, sest taotlus ei vastanud REACH-määruse artikli 62 lõike 4 punktides d ja e kehtestatud nõuetele, peab valitsusvälistel organisatsioonidel järelikult olema võimalik neile puudustele tugineda vaides ja sellele järgnevas hagis. See, kas komisjon võttis asjaomase puuduse sõnaselgelt üle, ei saa seevastu mõjutada nende argumentide vastuvõetavust vaidemenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Järelikult vaidleb ClientEarth üldjoontes õigesti vastu vaidlustatud otsuse punktidele 234–236. Neis punktides lükkab Üldkohus vastuvõetamatuse tõttu tagasi argumendi, mille kohaselt ei ole autoriseeringutaotluses esitatud analüüs alternatiivide kohta piisav, sest DEHP funktsiooni ei ole autoriseeringutaotluses täpsustatud. Komisjon on nimelt olenemata sellest, mida autoriseeringu taotlejad autoriseeringutaotluses märkisid või märkimata jätsid, DEHP ühe funktsiooni autoriseeringu jaoks sõnaselgelt kindlaks määranud. Kõnealuse vastuvõetamatuks tunnistamise puhul on eespool esitatud kaalutluste kohaselt rikutud õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Siiski märgib Üldkohus vaidlustatud otsuse punktides 63–70, millele ClientEarth vastu ei vaidle, teise võimalusena esitatud põhjenduses veenvalt, et kasutusala kirjeldamisel ei pea nimetama vastava aine ühte konkreetset funktsiooni.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Seega oli ClientEarthi argument autoriseeringutaotluses DEHP funktsiooni täpsustamata jätmise kohta igal juhul põhjendamatu ja asjaolu, et Üldkohus rikkus argumendi vastuvõetamatuse hindamisel õigusnormi, ei sea kohtuotsust lõppkokkuvõttes kahtluse alla.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse esimese väite teine osa: vaidemenetluse ese</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esimese väite teise osaga vaidleb ClientEarth vastu sellele, et vaidlustatud kohtuotsuse punkti 55 kohaselt saab vaideotsuse peale esitatud hagis esitada ainult väiteid ja argumente, mida hageja on juba vaides esitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Pealiskaudsel vaatlusel näib, et Euroopa Kohus on andnud sellele küsimusele hiljutises kohtuotsuses TestBioTech väga sarnase vastuse. Vaide rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud hagi ei saa selle otsuse kohaselt põhineda uutel põhjendustel või tõenditel, mida vaides ei ole esitatud. Vastasel korral kaotaks Århusi määruse artikli 10 lõikes 1 sisalduv nõue sellise vaide põhjendatuse puhul oma soovitava toime ja muudaks selle vaidega algatatud menetluse eset.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P><DATE ISO="20190912">12. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TestBioTech jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:719">EU:C:2019:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kõnealune seisukoht on kooskõlas muu kohtupraktikaga menetluse eseme kohta. Liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluses piiritletakse kohtuvaidluse ese liikmesriigile saadetud ametlikus kirjas ja põhjendatud arvamuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P><DATE ISO="19980929">29. septembri 1998. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Saksamaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑191/95</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:441">EU:C:1998:441</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Austria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑535/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:602">EU:C:2010:602</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> samamoodi kui kaubamärgivaidluse ese<?PAGE NO="18"?> määratakse kindlaks EUIPO‑le esitatud taotluste ja samas menetluses esitatud tõenditega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20070313">13. märtsi 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>OHIM <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kaul</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑29/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:162">EU:C:2007:162</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, eelkõige punktid 53 ja 54).</P></NOTE> Samuti ei või apellatsioonkaebus muuta Üldkohtu menetluses olnud hagi eset.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><DATE ISO="19940601">1. juuni 1994. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Brazzelli Lualdi jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑136/92 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:211">EU:C:1994:211</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20110929">29. septembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Elf Aquitaine <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑521/09 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:620">EU:C:2011:620</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20201217">17. detsembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>De Masi ja Varoufakis <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EKP</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑342/19 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:1035">EU:C:2020:1035</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu eespool juba märgitud, tuleb komisjoni otsuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda selle tegemise ajal komisjoni käsutuses olnud teabest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt viited eespool 24. joonealuses märkuses.</P></NOTE> seega eelkõige taotluse sisust, mille üle ta otsustab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on aga ka juba Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 3, mis on üle võetud Århusi määrusega, sel viisil tõlgendanud. Selle kohaselt ei ole kõnealuse sättega vastuolus välistav säte, millega seatakse kaebuste vastuvõetavus sõltuvusse tingimusest, et kaebaja on esitanud oma vastuväited asjasse puutuvate keskkonnaõiguslike sätete järgimise kohta mõistliku aja jooksul juba haldusmenetluses. Selline norm võib võimaldada kiiremini identifitseerida vaidlusküsimused ja võimaluse korral lahendada need juba haldusmenetluses, mille tulemusel ei ole hagi esitamine enam vajalik. Sel viisil võib selline välistav säte aidata saavutada Århusi konventsiooni artikli 9 lõike 3 eesmärki luua tõhusad kohtulikud mehhanismid. Samuti on see täielikult kooskõlas artikli 9 lõikes 4 esitatud põhimõttega, mille kohaselt peavad mh artikli 9 lõikes 3 nimetatud menetlused olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>piisavad ja tõhusad<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>ausad<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Protect Natur-, Arten- und Landschaftsschutz Umweltorganisation</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑664/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:987">EU:C:2017:987</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0089">89</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20210114">14. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stichting Varkens in Nood</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑826/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:7">EU:C:2021:7</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>ClientEarth nõustub oma repliigis sõnaselgelt kohtuotsuses TestBioTech väljendatud seisukohaga. Ta tugineb siiski õigesti kohtupraktikale menetluse eseme piiritlemise kohta, millele on viidatud ja mille järgi on esiteks vastuvõetavad uued <HT TYPE="ITALIC">argumendid</HT> seoses varem juba esitatud taotluste põhjendustega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt <DATE ISO="20020919">19. septembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑377/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:504">EU:C:2002:504</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), apellatsioonimenetluse kohta <DATE ISO="20020924">24. septembri 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Falck ja Acciaierie di Bolzano <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑74/00 P ja C‑75/00 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:524">EU:C:2002:524</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0178">178</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20070118">18. jaanuari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PKK ja KNK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑229/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:32">EU:C:2007:32</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20140410">10. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Areva jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑247/11 P ja C‑253/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:257">EU:C:2014:257</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0114">114</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160728">28. juuli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tomana jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑330/15 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:601">EU:C:2016:601</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning rikkumismenetluse kohta <DATE ISO="20050426">26. aprilli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Iirimaa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑494/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:250">EU:C:2005:250</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20130711">11. juuli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Madalmaad</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑576/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:510">EU:C:2013:510</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja teiseks peab olema võimalik <HT TYPE="ITALIC">reageerida</HT> keelduva otsuse põhjendustele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Apellatsioonimenetluse kohta <DATE ISO="20070118">18. jaanuari 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PKK ja KNK <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑229/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:32">EU:C:2007:32</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20080710">10. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bertelsmann ja Sony Corporation of America <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Impala</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑413/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:392">EU:C:2008:392</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20090924">24. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Erste Bank der österreichischen Sparkassen <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑125/07 P, C‑133/07 P ja C‑137/07 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:576">EU:C:2009:576</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0310">310</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Mõlemad uute argumentide kategooriad on kooskõlas Århusi määruse põhjenduses 19 ja Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 4 kehtestatud eesmärgiga näha ette kohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid. Sama eesmärk tuleneb muu hulgas ka põhiõiguste harta artiklist 47.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Üldkohtu seisukoht vaidlustatud otsuse punktis 55 on seevastu liiga piirav, sest Üldkohus ei pea seal – õigesti – vastuvõetamatuks ainult hagi alusena esitatud uusi väiteid, vaid – õigusnormi rikkudes – ka uusi argumente, mida ta käsitleb kui tervikut.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Selleks et seada kohtuotsust kahtluse alla, oleks ka see, kuidas Üldkohus kohaldas seda seisukohta ClientEarthi argumendi suhtes, pidanud rikkuma õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>ClientEarth rõhutab sellega seoses, et tagasi lükati tema argumendid kasutusala mõiste, jäätmete kasutamise ja sotsiaal-majandusliku kasu kvantitatiivse kindlaksmääramise kohta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">i)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kasutusala mõiste</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse punktides 61 ja 62 lükkab Üldkohus vastuvõetamatuna tagasi ClientEarthi argumendi, mille kohaselt tähendab mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>kasutus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, et teatud aine lisatakse või võetakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>aktiivselt<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> kasutusele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>tööstusprotsessis<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>. See argument ei olnud Üldkohtu hinnangul vaides piisavalt selgelt esitatud, mistõttu ei olnud see komisjonile arusaadav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Vaidlust ei ole siiski selle üle, et vaie käsitles küsimust, kas autoriseeringutaotluses olid DEHP taotletavad kasutusalad piisavalt selgelt nimetatud. Üldkohus viitab vaidlustatud otsuse punktis 61 koguni ClientEarthi vaides sisalduvale argumendile, et DEHP kasutamine eeldab selle kasutamist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>valmistises<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> või lisamist <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>tootele<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Vaidlustatud otsuse punktis 71 loetleb Üldkohus komisjoni esitatud põhjendused selle kohta, miks tuli see argument vaidlusaluses vaideotsuses rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Kui ClientEarth väidab hagis, et taotlus tuli esitada aine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>aktiivseks<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/> kasutamiseks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>tööstusprotsessis<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, siis tuleb seda – vähemalt käesolevas kohtuasjas – käsitada üksnes nii, et tegemist on vaides sisalduva vastuväite edasiarendusena. Seda seetõttu, et küsimus on endiselt selles, kas autoriseeringutaotluse ja autoriseeringu ese on DEHP kasutusalad REACH-määruse tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Niisiis rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et kõnesolev ClientEarthi argument ei ole vastuvõetav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Õigusnormi rikkumine mõjutab tulemust siiski ainult juhul, kui õigusnormi on rikutud ka sama argumendi teise võimalusena tagasilükkamisel põhjendamatuse tõttu vaidlustatud otsuse punktides 63–92. Apellatsioonkaebuse kolmanda väite käsitlemisel selgub aga, et see ei ole nii (vt selle kohta allpool jaotis 4, eelkõige punktid 143 ja 144).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">ii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Jäätmete kasutamist käsitlevad argumendid</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>ClientEarth ei nõustu ka sellega, et Üldkohus lükkab vaidlustatud kohtuotsuse punktides 74, 75, 85 ja 87 vastuvõetamatuse tõttu tagasi mitu argumenti, mille kohaselt andis komisjon autoriseeringu jäätmetest ümbertöödeldud materjali kasutamiseks. Komisjon lubas ringlussevõttu läbi viia viisil, mis ei ole kooskõlas jäätmeid käsitlevate õigusnormidega ja määratleb valesti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>jäätmeks olemast lakkamise<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Käesolevas kohtuasjas võib jääda lahtiseks, kas need argumendid jäävad tõepoolest vaidluse esemest väljapoole. Seda seetõttu, et sisuliselt on need põhjendamatud, sest REACH-määrust ei kohaldata selle artikli 2 lõike 2 järgi jäätmete suhtes. Seetõttu ei saa autoriseerimisotsus käsitleda neid jäätmeõigusega seotud küsimusi ja otsuse kaheksanda põhjendus kohaselt on see ka sõnaselgelt välistatud. Nimetatud otsus seab hoopis tingimuseks, et töödeldud PVC jäätmed oleksid enne autoriseeringuga lubatud kasutamist lakanud olemast jäätmed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Juhul kui puuduvad liidu õigusnormid selle kohta, millal lakkavad DEHPd sisaldavad PVC jäätmed olemast jäätmed, on selle üle otsustamine seevastu liikmesriikide pädevuses,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20190328">28. märtsi 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tallinna Vesi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑60/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:264">EU:C:2019:264</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kes peavad sealjuures järgima rangeid tingimusi, et vähendada kahjulikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P><DATE ISO="20191024">24. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Prato Nevoso Termo Energy</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑212/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:898">EU:C:2019:898</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Jäätmeid käsitlevate õigusnormide võimaliku rikkumise eest vastutab niisiis liikmesriik, kes otsustab, et aine on lakanud olemast jääde.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse esimese väite see osa ei ole seega põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">iii)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Sotsiaal-majanduslik kasu – riski kvantitatiivne kindlaksmääramine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Lõpuks ei nõustu ClientEarth vaidlustatud otsuse punktiga 197, milles Üldkohus lükkab vastuvõetamatuse tõttu tagasi argumendi, et töötajate terviseriski kvantitatiivselt kindlaks määramata jätmine seab sotsiaal-majandusliku kaalumise kahtluse alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Vaides kritiseeriti küll sotsiaal-majanduslikku kaalumist, aga töötajate terviseriski kvantitatiivse kindlaksmääramise puudumist tõepoolest ei mainitud. Ei ole ka arusaadav, millist vaide väidet võiks kõnealune argument edasi arendada. Osas, milles kritiseeriti teatud riskide arvestamata jätmist, ei olnud tegemist nende kvantitatiivse kindlaksmääramisega, vaid sellega, et need jäeti kaalumisel üldse arvesse võtmata (vt selle kohta eespool jaotis B, eelkõige punkt 51 jj).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Seega käsitas Üldkohus põhjendatult seda vastuväidet vastuvõetamatuna ja apellatsioonkaebuse esimese väite see osa on seetõttu põhjendamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse neljas väide: autoriseeringutaotlusele esitatavad nõuded</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Kuna autoriseeringu peale esitatud vaides võib tugineda ka sellele, et asjaomane autoriseering anti autoriseeringutaotluses sisalduvate ebapiisavate andmete alusel,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt eespool eelkõige punkt 83.</P></NOTE> tuleb uurida taotluse sisule kehtestatud nõudeid. Need on apellatsioonkaebuse neljanda väite ese.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Nagu eespool juba märgitud, antakse autoriseering REACH-määruse artikli 60 lõike 7 alusel üksnes juhul, kui taotlus vastab artiklis 62 kehtestatud nõuetele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt eespool punkt 85.</P></NOTE> Artikli 62 lõikes 4 on loetletud teave, mida taotlus peab sisaldama. Selle hulka peavad eelkõige kuuluma kemikaaliohutuse aruanne (punkt d) ja alternatiive käsitlev analüüs (punkt e). Kemikaaliohutuse aruanne peab vastama I lisa nõuetele ning eelkõige käsitlema aine(te) XIV lisas määratletud olemuslikest omadustest tulenevaid riske inimeste tervisele ja/või keskkonnale. Alternatiive käsitlevas analüüsis tuleb kaaluda nendega seotud riske ning asendamise tehnilist ja majanduslikku teostatavust, vajaduse korral tuleb esitada teave taotleja asjakohase uurimis- ja arendustegevuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Menetlusosalised ja Üldkohus lähtuvad sellest, et nende, autoriseeringutaotlusele esitatavate nõuete kontrollimist tuleb eristada REACH-määruse artikli 60 lõigetes 2 ja 4 sätestatud autoriseerimistingimuste hindamisest. ClientEarth heidab aga ette seda, et Üldkohus ei pane vaidlustatud kohtuotsuse punktis 109 komisjonile kemikaaliohutuse aruandega seoses artikli 60 lõike 7 alusel koostoimes artikliga 62 ja I lisaga kohustust kontrollida taotluses esitatud teavet sisuliselt.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Üldkohus tugineb sellele, et kõnealuste sätete sõnastusest ei tulene komisjoni vastavat kohustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>See seisukoht ei ole siiski põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Puudub tõesti küll õigusnorm, mis paneks <HT TYPE="ITALIC">komisjonile</HT> kohustuse esitatud teavet sisuliselt kontrollida. Siiski sätestab REACH-määruse artikli 64 lõike 3 esimene lause sõnaselgelt, et <HT TYPE="ITALIC">ECHA</HT> riskianalüüsi <HT TYPE="ITALIC">komitee</HT> ja sotsiaal-majandusliku analüüsi <HT TYPE="ITALIC">komitee</HT> kontrollivad esmalt, kas taotlus sisaldab kogu artiklis 62 kirjeldatud teavet, mida neil on vaja oma ülesande täitmiseks. Sama sätte teise lause kohaselt võib komitee, kui ta peab seda vajalikuks, nõuda taotlejalt täiendavat teavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Seda ülesannet saavad komiteed täita ainult siis, kui nad hindavad taotluses esitatud teavet sisuliselt. Seejuures peavad nad juba ennetama artikli 60 lõigetes 2 ja 4 sätestatud autoriseerimistingimuste hindamist. Siiski toimub hindamine ikka kahes etapis, sest komiteed võtavad autoriseeringu kohta arvamuste koostamisel arvesse nii nende enda ekspertiise kui ka teavet, mida ei esitanud taotleja, vaid kolmandad isikud, eelkõige artikli 64 lõike 3 kolmanda ja neljanda lause kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Komiteed on REACH-määruse artikli 85 lõike 7 ja artikli 88 ning põhjenduse 95 kohaselt otsuse tegemisel sõltumatud. Komisjon arvestab siiski nende arvamustega, kui ta annab REACH-määruse artikli 60 lõigete 2 või 4 alusel autoriseeringu teatud kasutusalal. Juhul kui komiteed leiavad, et esitatud teave ei ole piisav, saab komisjon anda ainele autoriseeringu taotletud kasutusalal ainult siis, kui ta samal ajal põhjendab, miks on komiteede hinnang ekslik. Seega võtab komisjon üle komiteede seisukohad esitatud teabe terviklikkuse kohta või hindab teavet ise sisuliselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Kui Üldkohus leidis vaidlustatud otsuse punktis 109, et komisjon ei ole kohustatud sisuliselt kontrollima artikli 60 lõike 7 alusel koostoimes artikliga 62 ja I lisaga koos taotlusega esitatavat kemikaaliohutuse aruannet, siis ei järginud ta REACH-määruse artiklites 60, 62 ja 64 kehtestatud menetluskorda ja rikkus seetõttu õigusnormi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Kõnealune õigusnormi rikkumine vaidlustatud kohtuotsuse tegemisel seab selle siiski kahtluse alla ainult juhul, kui see vastab vaidlusaluses vaideotsuses esinevale puudusele. Seda seetõttu, et oluline lünk taotlusdokumentides peab ilmnema hiljemalt autoriseerimisotsuses. Apellatsioonkaebuse viienda väite uurimisel selgub siiski, et kemikaaliohutuse aruande puhul see käesolevas kohtuasjas nii ei ole (vt selle kohta allpool jaotis 5, eelkõige punkt 154).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse teine väide: taotleja tõendamiskoormis vaidemenetluses</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse teise väitega vaidleb ClientEarth vastu tõendamiskoormisele, mille Üldkohus on vaidemenetluse jaoks kehtestanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba otsustanud, et haldusakti peale keskkonnaõiguse alusel vaide esitaja peab esitama kõik olulised faktilised asjaolud või õiguslikud argumendid, mis tekitavad tõenäolisi ehk olulisi kahtlusi liidu institutsiooni või asutuse antud hinnangu osas viidatud aktis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P><DATE ISO="20190912">12. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>TestBioTech jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑82/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:719">EU:C:2019:719</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellele kriteeriumile tugineb ClientEarth seoses käesoleva väitega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Kuigi ka Üldkohus viitab vaidlustatud kohtuotsuse punktis 57 sellele tõendatuse tasemele, vaidleb ClientEarth vastu selle kohaldamisele väidete suhtes, mis puudutavad koos autoriseeringutaotlusega esitatud kemikaaliohutuse aruannet ja alternatiive käsitlevat analüüsi, mille on esitanud sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse teise väite esimene osa: autoriseeringutaotlusega esitatud kemikaaliohutuse aruanne</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse teise väite esimese osaga vaidleb ClientEarth vastu nende vastuväidete tagasilükkamisele, mis olid esitatud koos autoriseeringutaotlusega esitatud kemikaaliohutuse aruande kohta. Temalt selle argumendi osas nõutud tõendatuse tase on ebaproportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse punktis 112 sedastab Üldkohus, et ClientEarth ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks järeldada, et koos autoriseeringutaotlusega esitatud kemikaaliohutuse aruanne ei vasta REACH-määruse artikli 60 lõikes 7, artikli 62 lõike 4 punktis d ja I lisas sätestatud nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Selle järelduse tegemisel ei tuginenud Üldkohus siiski tõendite hindamisele või teatud tõendatuse tasemele, vaid sellele, et autoriseeringutaotluse terviklikkust ei tule hinnata sisuliselt, vaid ainult vormiliselt, nagu nähtub eelkõige vaidlustatud otsuse punktist 113. See vastuväide tõendamisele esitatavate nõuete kohta rajaneb niisiis üksnes vääral arusaamal vaidlustatud kohtuotsusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Sama kehtib vastuväidete puhul vaidlustatud kohtuotsuse punktide 148–150 vastu, milles Üldkohus sedastas, et ClientEarth oleks pidanud esitama põhistatud vastuväiteid sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee hinnangule, et ta saaks tugineda kemikaaliohutuse aruande puudustele. Ka selles punktis tugineb Üldkohus vähemalt kaudselt taas oma seisukohale, et nõuded autoriseeringutaotluse kvaliteedile on üksnes vormilised. Põhistatud vastuväidete nõudmisel piirdub ta üksnes komisjoni või komitee hinnanguga, mida saab sisuliselt vaidlustada ja mille alusel tehti autoriseerimisotsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Kuna nõutavat tõendatuse taset käsitlevad väited rajanevad ekslikul arusaamal vaidlustatud kohtuotsusest, on need põhjendamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse neljanda väite uurimisest nähtus tõepoolest, et Üldkohus rikkus taotluse sisulise kontrolli ulatuse põhjendamisel õigusnormi (vt selle kohta eespool jaotis 2, eelkõige punkt 115 jj). Apellatsioonkaebuse viienda väite kontrollimisest nähtub aga, et komiteede ja komisjoni hinnang kemikaaliohutuse aruandele autoriseerimisotsuse tegemisel ei anna alust kriitikaks (vt selle kohta allpool jaotis 5, eelkõige punkt 154), mistõttu ei vii kõnealuse õigusnormi rikkumine vaidlustatud otsuse tühistamiseni.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse teise väite teine osa: alternatiive käsitlev analüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse teise väite teine osa käsitleb alternatiive käsitlevat analüüsi, mille on teinud sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee. Sellega seoses heidab ClientEarth ette, et Üldkohus nõuab vaidlustatud otsuse punktis 248, et ta oleks pidanud esitama tõendeid, mis näitaksid faktilistele asjaoludele antud hinnanguid alternatiivide puudumise kohta ebausutavana.<?PAGE NO="23"?> Seega näib, et Üldkohus nõuab vaide puhul alternatiive käsitlevat terviklikku analüüsi, selle asemel, et nõuda seda autoriseeringutaotluselt. See viiks tulemuseni, et vaides peaks olema tõendatud, et läbivaadatud otsus on õigusvastane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Selle argumendiga jätab ClientEarth siiski tähelepanuta kontrollikriteeriumi, mida liidu kohtud kohaldavad sisuliste vastuväidete puhul asjades, kus liidu asutustel on nende võetavate meetmete olemuse ja ulatuse kindlaksmääramisel vaja hinnata äärmiselt keerulisi teaduslikke ja tehnilisi faktilisi asjaolusid. Liidu ametivõimudel on sel juhul lai kaalutlusõigus ja liidu kohtu kontroll peab piirduma hinnanguga sellele, kas esineb ilmne kaalutlusviga või võimu kuritarvitamine või kas ametivõimud on oma kaalutlusõigust ilmselgelt ületanud. Niisuguses kontekstis ei saa liidu kohus asendada oma hinnanguga hinnangut, mille on teaduslike ja tehniliste asjaolude kohta andnud liidu ametivõimud, kellele ainsana on Euroopa Liidu toimimise lepinguga see ülesanne pandud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><DATE ISO="20110721">21. juuli 2011. aasta</DATE> kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel Institute</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑14/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:503">EU:C:2011:503</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Etimine</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑15/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:504">EU:C:2011:504</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20140522">22. mai 2014. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bilbaína de Alquitranes jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑287/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:599">EU:C:2014:599</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtumäärused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rütgers Germany jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑288/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2176">EU:C:2014:2176</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cindu Chemicals jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑289/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2175">EU:C:2014:2175</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rütgers Germany jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NAME.CASE>C‑290/13 P</NAME.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2174">EU:C:2014:2174</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka Üldkohtu <DATE ISO="20170511">11. mai 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deza <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑115/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:329">EU:T:2017:329</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0163">163</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0164">164</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning Euroopa Kohtu <DATE ISO="20190123">23. jaanuari 2019. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Deza <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑419/17 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:52">EU:C:2019:52</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0082">82</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Sisulised vastuväited liidu asutuse niisugusele hinnangule peavad järelikult rajanema sellel, et esineb ilmne kaalutlusviga või võimu kuritarvitamine või ametivõimud on oma kaalutlusõigust ilmselgelt ületanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>See, et ühes Üldkohtu viidatud otsuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><DATE ISO="20150521">21. mai 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schräder <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. CPVO</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑546/12 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:332">EU:C:2015:332</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> esitati argumente oluliselt vähem, kui oleks vaja ilmse hindamisvea tõendamiseks, ei vii vastupidi ClientEarthi seisukohale selleni, et ülejäänud juhtudel kehtivad leebemad nõuded.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Kõnealune kriteerium ei nõua aga tingimata liidu asutuste hinnangu sisulist lõplikku ümberlükkamist. Pigem tuleb liidu kohtul ka keeruliste otsuste puhul kontrollida menetlusnormidest kinnipidamist, et komisjoni poolt aluseks võetud faktilised asjaolud oleksid sisuliselt õiged ja et tegemist ei oleks võimu kuritarvitamisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><DATE ISO="20070718">18. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Industrias Químicas del Vallés <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑326/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:443">EU:C:2007:443</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gowan Comércio Internacional e Serviços</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:803">EU:C:2010:803</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Eelkõige peab liidu kohus selleks, et hinnata, kas pädev institutsioon on pannud toime ilmse hindamisvea, kontrollima, kas see institutsioon on hinnanud hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetse juhtumiga seotud asjaolusid, mis toetavad nende pinnalt tehtud järeldusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><DATE ISO="20070718">18. juuli 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Industrias Químicas del Vallés <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑326/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:443">EU:C:2007:443</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101222">22. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gowan Comércio Internacional e Serviços</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑77/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:803">EU:C:2010:803</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20171122">22. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Bilbaína de Alquitranes jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑691/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:882">EU:C:2017:882</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Lai kaalutlusõigus hõlmab küll teatud ulatuses ka alusandmete kindlakstegemist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="19801029">29. oktoobri 1980. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Roquette Frères <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>138/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:249">EU:C:1980:249</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19970625">25. juuni 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Itaalia <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑285/94</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:313">EU:C:1997:313</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20061109">9. novembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Agraz jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/05 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:708">EU:C:2006:708</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> aga on piisav, kui tõendada, et hindamisel jäeti olulised asjaolud ilmselgelt arvesse võtmata. Nii võib vaie anda alust tõsisteks kahtlusteks antud hinnangu suhtes. Seda seetõttu, et hoolimata liidu asutuste laiast kaalutlusõigusest peavad nad igal juhul selgitama, et neile olid need kahtlused teada ja miks nad ikkagi jõudsid oma hinnanguni.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Just sel põhjusel ei tõenda siiski ClientEarthi viited kahtlustele, mida komiteed on hindamisel kaalunud, ilmselget hindamisviga. Vastupidi, need kaalutlused just nimelt kinnitavad, et liidu asutused on kõnealuseid asjaolusid kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Kuivõrd ClientEarth heidab selle väitega ilma seda selgelt väljendamata ette, et komisjon pidas autoriseeringutaotluse andmeid alternatiivide hindamise kohta piisavaks, ilma et Üldkohus oleks seda vaidlustanud, siis kehtib siin samuti neljanda väite uurimise tulemus: põhimõtteliselt on vajalik autoriseeringutaotluse terviklikkuse sisuline kontroll (vt selle kohta eespool jaotis 2, eelkõige punkt 115 jj). Siiski selgub apellatsioonkaebuse kolmanda väite uurimisel, et alternatiivide hindamine autoriseerimisotsuses ei anna alust etteheidete tegemiseks (vt selle kohta allpool jaotis 4). Seetõttu ei ole see, et Üldkohus võis rikkuda õigusnormi, autoriseeringutaotluse kontrollimise hindamisel seoses alternatiivide hindamisega kohtuasja lahendamisel oluline.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse kolmas väide: taotletud kasutusala alternatiivid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse kolmanda väitega vaidleb ClientEarth vastu hinnangule tema vastuväidete kohta seoses autoriseerimisotsuses alternatiivide hindamisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikli 60 lõike 4 esimese lause alusel võib autoriseeringu anda ülekaaluka sotsiaal-majandusliku kasu korral, kui puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad. Selle otsuse tegemisel tuleb sama sätte teise lause kohaselt muu hulgas arvesse võtta nii taotleja poolt artikli 62 lõike 4 punkti e alusel esitatud analüüsi alternatiivide kohta kui ka võimalikku teavet alternatiivsete ainete või tehnoloogiate kohta, mis esitati artikli 64 lõike 2 alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Seda sätet ei saa tõlgendada nii, et iga alternatiivne aine või iga alternatiivne tehnoloogia välistab autoriseeringu andmise, sest autoriseerimisele kuuluvad ained tuleb REACH-määruse artikli 55 esimese lause kohaselt asendada ainult sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad. Selle hindamine on sama sätte teise lause järgi autoriseerimismenetluses alternatiividele hinnangu andmise eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Üldkohus on järjepidevalt, näiteks vaidlustatud kohtuotsuse punktides 71, 91, 238, 242 ja 243 järginud seisukohta, et autoriseering anti DEHP‑le kui sellises PVC teiseses toormes sisalduvale plastifikaatorile, mis viiakse turule pärast seda, kui PVC on lakanud olemast jääde. Punktis 91 märkis Üldkohus, et ei ole väär käsitada muid segusid, mis ei sisalda üldse seda ainet, või muid tehnikaid, mille raames selle aine funktsiooni täidetakse muude vahenditega, võimalike alternatiividena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Sellele väidab ClientEarth vastu, et alternatiivide hindamisel tuleb lähtuda DEHP funktsioonist suurendada PVC plastsust ja elastsust. Seda seetõttu, et autoriseerimismenetluse eesmärk on vähendada asjaomase aine, käesoleval juhul seega DEHP kasutamist ja pikemas perspektiivis see asendada. Isegi kui on olemas turvalised alternatiivsed plastifikaatorid, võiks Üldkohtu loogika järgi anda autoriseeringu DEHP käitlemiseks seni, kuni tekib DEHP sisaldusega PVC jäätmeid. Tegelikult oleks tulnud uurida alternatiivseid plastifikaatoreid või alternatiive DEHP sisaldusega PVC‑le.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Need kaalutlused ei ole siiski veenvad. Alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate hindamisel tuleb lähtuda konkreetsest kasutusalast, millele autoriseeringut taotletakse. Seejuures on kasutusala mõiste REACH-määruse artikli 3 punktis 24 määratletud võimalikult laialt kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>mis<?PAGE NO="25"?> tahes töötlemine, valmistamine, tarbimine, ladustamine, säilitamine, töötlemine, mahutitesse paigutamine, ühest mahutist teise üleviimine, segamine, toote valmistamine või mis tahes muu kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Kõnealuse autoriseeringuga ei antud luba kasutada DEHPd abstraktselt PVC tootmiseks, vaid seda võivad kasutada üksnes jäätmetöötlusettevõtjad PVC teisese toorme osana. See, kas leidub muid sobivaid PVC plastifikaatoreid, on nende ettevõtjate jaoks teisejärgulise tähtsusega. Määrava tähtsusega on hoopis see, kas neid saab suunata kasutama muud liiki teisest tooret, näiteks PVC teisest tooret, mis ei sisalda DEHPd, või muude plastide teisest tooret.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>Seetõttu on apellatsioonkaebuse see väide põhjendamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Tuleb siiski märkida, et DEHP asendamine ei ole käesoleval juhul alternatiivide hindamisel küll oluline, aga see võib olla tähtis täielikul sotsiaal-majanduslikul kaalumisel. Kui DEHPd saab soodsalt asendada vähem riskantsete ainetega, on DEHPd sisaldava PVC teisese toorme kasutamise eelised väiksemad võrreldes olukorraga, kui sellist asendamise võimalust pole. Ühtlasi võib oletada, et DEHPd sisaldava PVC teisese toorme kättesaadavus väheneb, sest DEHPd sisaldava uue PVC turustamine on vähem atraktiivne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Seni on peale käesolevas kohtuasjas vaidlusaluse autoriseeringu antud veel ainult üks autoriseering DEHP kasutamiseks õhusõidukite mootorites, samal ajal kui kolme laiema kasutusalaga autoriseeringutaotluse menetlus on alates 2013. aastast pooleli (https://ECHA.europa.eu/applications-for-authorisation-previous-consultations?diss=true&amp;search_criteria_ecnumber=204-211-0&amp;search_criteria_casnumber=117-81-7&amp;search_criteria_name=Bis%282-ethylhexyl%29+phthalate). Need taotlused võimaldavad tootjal aga REACH-määruse artikli 56 lõike 1 punkti d järgi taotlusega hõlmatud kasutusalal DEHPd jätkuvalt turule viia.</P></NOTE> või REACH-määruse artiklis 67 kehtestatud piirangute tõttu<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>REACH-määruse XVII lisa punkt 51 keelas kuni 7. juulini 2020 kasutamise mänguasjades ja lapsehooldusvahendites. Sellest ajast alates on kasutamine teatavate eranditega üldse keelatud.</P></NOTE> koguni takistatud. Lõpuks võib oletada, et ka nõudlus DEHPd sisaldava PVC teisese toorme järele kahaneb või isegi lõpeb täielikult. Need kaalutlused ei ole aga apellatsioonkaebuse ese.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">5.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse viies väide: kaalumine kemikaaliohutuse aruande alusel</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse viies väide käsitleb küsimust, kas kaalumise REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel võis teha esitatud kemikaaliohutuse aruande põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>REACH-määruse artikkel 60 sätestab, nagu juba märgitud, kaks autoriseerimise alust. Lõike 2 alusel antakse autoriseering, kui risk inimeste tervisele või keskkonnale on piisavalt ohjatud. See seab eelkõige tingimuseks, et kemikaaliohutuse aruandes on riski ohjamine dokumenteeritud. Seevastu juhul, kui riski piisav ohjamine ei ole tagatud, võimaldab lõige 4 anda autoriseeringu, kui tõendatakse, et sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles aine kasutamisest inimeste tervisele või keskkonnale tulenevad riskid, ning puuduvad sobivad alternatiivsed ained või tehnoloogiad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul lähtus komisjon kooskõlas riskianalüüsi komiteega sellest, et autoriseeringutaotlus ei tõenda riski piisavat ohjamist töötajate puhul, kes käitlevad DEHPd sisaldavat PVC teisest tooret.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Autoriseerimisotsuse viies põhjendus.</P></NOTE> Autoriseeringu andmine REACH-määruse artikli 60 lõike 2 alusel ei tulnud seetõttu kõne alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Seevastu lähtus komisjon autoriseeringu andmisel kaalumisest REACH-määruse artikli 60 lõike 4 alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="26"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>ClientEarth on siiski seisukohal, et kemikaaliohutuse aruande puuduste tõttu ei olnud kõnealune kaalumine võimalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Sellega vaidleb ta ühest küljest vastu Üldkohtu seisukohale vaidlustatud otsuse punktis 132, et see vastuväide võib puudutada ainult autoriseeringut, mis on antud REACH-määruse artikli 60 lõike 2 alusel, mitte aga autoriseeringut, mis on antud artikli 60 lõike 4 alusel. Teisest küljest vaidleb ta vastu punktides 135 ja 136 esitatud sedastustele, et esitatud teave oli kaalumiseks piisav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT>ClientEarthiga tuleb nõustuda selles osas, et kemikaaliohutuse aruande puudused võivad takistada REACH-määruse artikli 60 lõike 4 kohaldamist. Selleks et tuvastada, et kasutamise sotsiaal-majanduslik kasu kaalub üles riskid, tuleb riske piisavalt täpselt identifitseerida. Seda rõhutab artikli 60 lõike 4 punkt a, mille kohaselt tuleb arvesse võtta aine kasutamisest tulenevat riski, kaasa arvatud kavandatavate riskijuhtimismeetmete asjakohasust ja tõhusust. Kui artikli 60 lõike 2 kohaldamist takistab juba see, et riske ei ole piisavalt kirjeldatud, siis ei võimalda see ka autoriseeringu andmist ülekaaluka kasu tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Kui Üldkohtu sedastusega vaidlustatud kohtuotsuse punktis 132 sooviti asjaomane vastuväide välistada, siis oleks sellega rikutud õigusnormi. Punktides 135 ja 136 esitatud sedastused räägivad siiski selle poolt, et Üldkohus ei soovinud punktis 132 kujundada nii kaugele ulatuvat seisukohta. Igal juhul võimaldaksid need teise võimalusena esitatud põhjendusena jätta kohtuotsus selles punktis muutmata. Üldkohus selgitab nimelt punktides 135 ja 136 veenvalt, et taotleja esitatud teave oli vähemalt piisav selleks, et teha kaalumiseks vajalikke järeldusi töötajatele tuleneva riski kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Selles osas, milles ClientEarth väidab, et riskianalüüs ei käsitle autoriseeringuga hõlmatud spetsiifilist kasutusala, mõistab ta vääralt vaidlustatud kohtuotsust, eelkõige selle punkti 135. Selle kohaselt ei puuduta esitatud teave küll konkreetselt seda kasutusala, aga see ei välista võimalust teha sellest teabest järeldusi asjaomasest kasutusalast tulenevate riskide kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>See, kas neid andmeid hinnati tegelikult õigesti, on tõendite hindamise küsimus, mida ei saa apellatsioonimenetluses kontrollida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>Seega ei ole apellatsioonkaebuse viies väide põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">6.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Apellatsioonkaebuse seitsmes väide: ettevaatuspõhimõte</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse seitsmes väide käsitleb ettevaatuspõhimõtet. ClientEarth kritiseerib küll vaidlustatud kohtuotsuse punktides 284 ja 295 esitatud sedastusi, aga tema argument selle kohta, et ettevaatuspõhimõtet tuleb järgida, ei ole vastuolus kõnealuste sedastuste ega ka otsusega tervikuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Kuivõrd ClientEarth väidab eelkõige, et Üldkohus on sedastanud, et REACH-määruse artikli 60 lõike 4 kohaldamisel on komisjon vabastatud kohustusest järgida ettevaatuspõhimõtet, siis mõistab ta kohtuotsust vääralt. Selle asemel selgitab Üldkohus vaidlustatud otsuse punktides 290–294, et nimetatud säte on ettevaatuspõhimõtte ja proportsionaalsuspõhimõtte vahelise suhte abstraktne väljendus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Seetõttu ei ole see apellatsioonkaebuse väide põhjendatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="27"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">D.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õigusliku hinnangu kokkuvõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes tuleb märkida, et vaidlustatud kohtuotsus ja vaidlusalune vaideotsus tuleb tühistada, sest need lähtusid seisukohast, mille järgi ei pea autoriseerimisotsuse sotsiaal-majandusliku kaalumise raames arvesse võtma endokriinseid häireid põhjustavaid DEHP omadusi. Samuti rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta hindas autoriseeringutaotlust käsitlevate väidete vastuvõetavust ja taotluse sisu kontrollitavust ning samuti siis, kui ta leidis, et uued argumendid ei ole vastuvõetavad, aga need rikkumised ei vii siiski lõppkokkuvõttes vaidlustatud otsuse tühistamiseni.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõike 2 kohaselt otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotamise, kui apellatsioonkaebus on põhjendatud ja Euroopa Kohus teeb ise kohtuasjas lõpliku otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt, mida artikli 184 lõike 1 järgi kohaldatakse <HT TYPE="ITALIC">mutatis mutandis</HT> ka apellatsioonimenetluses, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Lisaks saab esimeses astmes menetlusse astujalt, kui ta ei ole ise apellatsioonkaebust esitanud, Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõike 4 järgi apellatsioonimenetluse kohtukulud välja mõista üksnes juhul, kui ta on osalenud Euroopa Kohtu menetluse kirjalikus või suulises osas. Kui nimetatud pool osaleb menetluses, võib Euroopa Kohus jätta tema kohtukulud tema enda kanda. See kehtib ECHA kohtukulude kohta apellatsioonimenetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Mis puudutab ECHA kohtukulusid Üldkohtus, siis tuleb need jaotada vastavalt vaidlustatud kohtuotsuse punktis 310 esitatud põhjendustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166.</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb komisjoni ja ClientEarthi kohtukulud jätta komisjoni kanda. ECHA kohtukulud mõlemas kohtuastmes jäävad seevastu tema enda kanda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167.</NO.P><TXT>Kõikidest esitatud kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule järgmise ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu <DATE ISO="20190404">4. aprilli 2019. aasta</DATE> otsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ClientEarth <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑108/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:215">EU:T:2019:215</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Tühistada Euroopa Komisjoni <DATE ISO="20161207">7. detsembri 2016. aasta</DATE> otsus C(2016) 8454 (final).</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja ClientEarthi kohtukulud. Jätta Euroopa Kemikaaliameti kohtukulud tema enda kanda.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>