European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria

C/2024/5451

10.10.2024

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

Euroopa Arengufondi majandusaasta aruanne 2023

(C/2024/5451)

SISUKORD

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE 2
EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE 3
EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID 7
EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 9
EAFi KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED 50
ELi BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2023 51
ELi AAFRIKA USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2023 58
EAFi JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 65
EAFi RAHALISE RAKENDAMISE ARUANNE 70

MAJANDUSAASTA ARUANDE KINNITAMINE

Euroopa Arengufondi 2023. aasta majandusaasta aruanne on koostatud kooskõlas 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse X jaotisega ning raamatupidamise aastaaruande lisades toodud raamatupidamispõhimõtete, -eeskirjade ja -meetoditega.

Olen teadlik oma vastutusest Euroopa Arengufondi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise eest kooskõlas 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikliga 18.

Olen saanud eelarvevahendite käsutajalt ja Euroopa Investeerimispangalt (EIP) kogu teabe, mis on vajalik Euroopa Arengufondi varasid ja kohustisi ning eelarve täitmist kajastava aruande koostamiseks. Eelarvevahendite käsutaja ja EIP tagavad selle teabe usaldusväärsuse.

Deklareerin, et kõnealuse teabe ja kontrolli põhjal, mida pidasin vajalikuks teha aruande kinnitamiseks, võin olla piisavalt kindel, et käesolev majandusaasta aruanne annab Euroopa Arengufondide finantsseisundi kõigist olulistest tahkudest õige ja õiglase ülevaate.

Rosa ALDEA BUSQUETS

peaarvepidaja

19. juuni 2024

EAFi VAHENDITE KASUTAMINE JA RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PIDAMINE

1.   TAUST

Euroopa Liidul (edaspidi „EL“) on koostöösuhted paljude arenguriikidega. Koostöö peamine eesmärk on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast arengut ning eelkõige vähendada vaesust ja see pikas perspektiivis kaotada, andes vahendeid saavatele riikidele arengu- ja tehnilist abi. Selle eesmärgi saavutamiseks koostab EL koos partnerriikidega koostööstrateegiad ja koondab nende rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Arengukoostöösse suunatavad ELi vahendid tulevad kolmest allikast:

—

ELi eelarvest,

—

Euroopa Arengufondilt ja

—

Euroopa Investeerimispangalt.

EAFi ei rahastata ELi eelarvest. EAF moodustati nõukogu raames kokkutulnud liikmesriikide esindajate sisekokkuleppega ja seda haldab eraldi komitee. Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) vastutab EAFi vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest. Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“) haldab investeerimisrahastut.

EAF koosneb üksikutest EAFidest. Iga EAF moodustatakse umbes viieaastaseks perioodiks ja igal EAFil on oma finantsmäärus, millega on ette nähtud eraldi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Peale selle esitatakse kõnealused raamatupidamise aastaaruanded ka koondaruannete kujul, et anda üldine ülevaade nende vahendite finantsseisundist, mille eest vastutab komisjon.

Kuni 2021. aastani, mil 11. Euroopa Arengufond jõudis aegumisklausli jõustumisega 31. detsembril 2020 oma lõppfaasi, oli Euroopa Arengufond (edaspidi „EAF“) peamine vahend abi andmiseks Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide (edaspidi „AKV riigid“) ning ülemeremaade ja -territooriumidega (edaspidi „ÜMTd“) tehtava arengukoostöö raames. Alates 2021. aastast rahastatakse aga ELi koostööd AKV riikide ja ÜMTdega ELi eelarve kaudu.

Investeerimisrahastu loodi AKV-ELi partnerluslepingu raames, seda haldab EIP ja seda kasutatakse erasektori arengu toetamiseks AKV riikides, rahastades peamiselt, kuid mitte ainult, erainvesteeringuid. Rahastu on loodud uueneva fondina; laenude tagasimaksed saab seega uuesti muudesse meetmetesse investeerida, mis annab tulemuseks iseuueneva ja rahaliselt sõltumatu rahastu. Kuna komisjon investeerimisrahastut ei halda, ei ole see konsolideeritud majandusaasta aruande esimese osaga – EAFi raamatupidamise aastaaruande ja sellega seotud rakendamise aruandega. Tervikliku ülevaate andmiseks EAFi arenguabist on majandusaasta aruandele eraldi osana (II osa) lisatud EIP koostatud investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne.

2.   KUIDAS TOIMUB EAFi RAHASTAMINE?

2. detsembril 2013 toimunud kohtumisel võttis nõukogu vastu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013, (1) millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020. Sellega seoses otsustati, et geograafilist koostööd AKV riikidega ei integreerita liidu eelarvesse, vaid selle rahastamist jätkatakse olemasoleva valitsustevahelise EAFi kaudu.

Erinevalt ELi eelarvest on EAF mitmeaastasuse põhimõttel toimiv fond. Iga EAF on tavaliselt viieks aastaks moodustatav fond, kuhu on koondatud arengukoostöö vahendid. Kuna vahendeid eraldatakse mitmeaastasuse põhimõttest lähtuvalt, võib eraldatud vahendeid kasutada kogu EAFi programmiperioodi vältel. Eelarve aastasuse puudumine on eraldi ära märgitud eelarve raamatupidamisarvestuse aruandluses, kus hinnatakse EAFi eelarve täitmist võrreldes koguvahenditega.

EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest. Ligikaudu iga viie aasta järel kohtusid liikmesriikide esindajad valitsustevahelisel tasandil ning otsustasid fondile eraldatava kogusumma ja kontrollisid selle vahendite kasutamist.

Komisjon haldab EAFi kooskõlas liidu arengukoostöö poliitikaga. Kuna lisaks liidu poliitikale on arengu- ja abipoliitika ka liikmesriikidel, peavad liikmesriigid oma poliitika koordineerima ELiga, et tagada vastastikune täiendavus.

Lisaks eelnevalt nimetatud osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamaksusid.

3.   EAFi TEGEVUS PÄRAST 31. DETSEMBRIT 2020

Kuigi kaheksas EAF suleti ametlikult 2021. aastal, mil kõik lepingud ja rahastamisotsused suleti, ei kajastunud see täielikult 2021. aasta aruandes, sest mitu sissenõudekorraldust, sealhulgas kohtuasjad, olid veel avatud. 31. detsembril 2022 oli EAFi netovara väärtus 180 miljonit eurot. Kapitali ja reserve kasutati kaheksanda EAFi kumulatiivse kahjumi katmiseks, tasumata saldo paigutati ümber üheksandasse EAFi vastavalt üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (2) 3. osa sätetele.

Komisjon tegeleb praegu üheksanda EAFi sulgemisega. Praegu on avatud veel kümme lepingut, mis peaksid põhimõtteliselt 2024. aastal lõppema. Need lepingud, mida rahastatakse üheksandast EAFist, on jätkuvalt aktiivsed ja kestavad kindlaksmääratud tähtajani, aidates kaasa üheksanda EAFiga seotud tegevuste ja projektide lõpuleviimisele. Üheksanda EAFi saab täielikult sulgeda alles siis, kui kõik lepingud on lõppenud ning nende hindamised ja auditid on lõpule viidud.

10. EAFi sulgemine edeneb jõudsalt – 96,1 % lepingutest on juba suletud. Ülejäänud lepingute tegevus- ja finantskulude sulgemine võtab siiski aega. Finantskulude sulgemine eeldab kõigi vajalike hindamiste, auditite ja sissenõudmiste alustamist ja lõpuleviimist.

Aegumisklausli jõustumisega 31. detsembril 2020 on 11. EAF jõudnud oma lõppfaasi. Nimetatud klausliga kehtestatakse 11. EAFi kohaste kulukohustuste tähtpäev, mis tähendab seda, et alates 2021. aastast ei saa 11. EAFi alusel enam täiendavaid rahastamislepinguid sõlmida. 11. Euroopa Arengufondist rahastatavate pooleliolevate projektide elluviimine jätkub aga kuni nende lõpetamiseni.

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 raames integreeritakse ELi koostöö AKV riikidega naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“. Samamoodi on koostöö ÜMTdega nüüd hõlmatud ÜMTde assotsieerimise otsusega. See tähendab seda, et kui 2021. aastani rahastati EAFi programme ELi liikmesriikide vabatahtlikest osamaksudest, siis alates 2021. aastast rahastatakse arenguprogramme ELi eelarve kaudu. See tähendab ka seda, et Euroopa Parlament peab arenguprogrammide rahastamise heaks kiitma ja et sarnaselt kõikidele muudele ELi rahastatavatele programmidele peavad tehingud olema kooskõlas ELi finantsmäärustega.

4.   EELARVEAASTA LÕPU ARUANDLUS

4.1.   MAJANDUSAASTA ARUANNE

EAFi finantsmääruse artikli 18 lõike 3 kohaselt koostatakse EAFi raamatupidamise aastaaruanne vastavalt tekkepõhise arvestuse eeskirjadele, mis omakorda põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS). Need raamatupidamiseeskirjad võtab vastu komisjoni peaarvepidaja ja neid kohaldatakse kõigis ELi institutsioonides ja asutustes, et kehtiksid ühtsed raamatupidamisarvestuse, hindamise ja aastaaruannete esitamise eeskirjad, mille eesmärk on ühtlustada raamatupidamise aastaaruannete koostamise menetlust. Kõnealuseid ELi raamatupidamiseeskirju kohaldab ka EAF, võttes arvesse oma tegevuse eripära.

EAFi majandusaasta aruande koostamine on tehtud ülesandeks komisjoni peaarvepidajale, kes on ka EAFi peaarvepidaja ning kes tagab, et EAFi majandusaasta aruanne annab EAFi finantsseisundist õige ja õiglase ülevaate.

Majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

I osa. Komisjoni hallatavad vahendid

i)

EAFi raamatupidamise aastaaruanne ja selle lisad

ii)

EAFi konsolideeritud ELi usaldusfondide raamatupidamise aastaaruanne

iii)

EAFi ja ELi usaldusfondide konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne

iv)

EAFi rakendamise aruanne

II osa. EIP hallatavate vahendite rakendamise aastaaruanne

i)

Investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruanne

Osa „EAFi konsolideeritud Euroopa usaldusfondide raamatupidamise aastaaruanne“ sisaldab kahe EAFi raames loodud usaldusfondi raamatupidamise aastaaruannet: ELi Bêkou usaldusfond (vt punkt „ELi Bêkou usaldusfondi raamatupidamise aastaaruanne“) ja ELi Aafrika usaldusfond (vt punkt „ELi Aafrika usaldusfondi raamatupidamise aastaaruanne“). Kummagi usaldusfondi raamatupidamise aastaaruande koostamise eest vastutab komisjoni peaarvepidaja. Raamatupidamise aastaaruandele teostab välisauditi eraaudiitor. Neis raamatupidamise aastaaruannetes esitatavad usaldusfondide summad on esialgsed.

Komisjon peab EAFi majandusaasta aruande vastu võtma hiljemalt bilansipäevale järgneva aasta 31. juuliks ning esitama selle eelarve täitmisele heakskiidu saamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   AUDITEERIMINE JA EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

5.1.   AUDITEERIMINE

EAFi majandusaasta aruannet auditeerib tema välisaudiitorina tegutsev Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“’), kes koostab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande.

5.2.   EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMINE

Viimaseks kontrolliks on asjaomase eelarveaasta EAFi eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Pärast majandusaasta aruande auditeerimist ja lõplikku viimistlemist tuleb nõukogul soovitada ja seejärel Euroopa Parlamendil otsustada, kas anda heakskiit EAFi eelarve täitmisele komisjoni poolt eelneval eelarveaastal. Kõnealune otsus põhineb aastaaruande läbivaatamisel ja kontrollikoja aastaaruandel (mis sisaldab ametlikku kinnitavat avaldust) ning komisjoni vastustel eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsiooni küsimustele ja täiendava teabe taotlustele.

KOKKUVÕTE RAHALISEST RAKENDAMISEST 2023. AASTAL

Image 1

*

 Netosumma, ainult 10. ja 11. EAF

Eelarve täitmine

2023. aastal tehti 10. ja 11. EAFi raames individuaalseid kulukohustusi 720 miljoni euro ulatuses ja netomakseid 2 053 miljoni euro ulatuses. EAFi brutomaksete kogusumma oli 2 103,48 miljonit eurot, mis moodustab 105,17 % liikmesriikidele teatatud 2 000 miljoni euro suurusest eesmärgist.

2022. aastal otsustas nõukogu ühehäälselt võtta 600 miljoni euro ulatuses 10. ja 11. EAFi raames vabanenud vahendeid uuesti kasutusele, et rahastada AKV riikides meetmeid, mille eesmärk on leevendada toiduga kindlustatuse kriisi ja majandusšokki, mille on põhjustanud Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Komisjon oli selle 600 miljonit eurot juba kohustustega sidunud ja maksis 2022. aastal välja 221 miljonit eurot ning seejärel 2023. aastal 87 miljonit eurot.

Tegevuse mõju raamatupidamise aastaaruandes

Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb eespool nimetatud tegevuse mõju kõige selgemini järgmises.

—

Eelmaksed (vt lisade punkt 2.2) vähenesid 356 miljoni euro võrra peamiselt ettemaksete vähenemise tõttu. See vähenemine tulenes eeskätt alates 2021. aastast sõlmitud uute lepingute arvu vähenemisest. 2021. aastal oli uusi lepinguid summas 2 118 miljonit eurot, mis vähenes 2022. aastal märgatavalt, st 853 miljoni euroni. Tulenevalt nõukogu otsusest suunata vastusena Venemaa agressioonisõjale Ukrainas 10. ja 11. EAFi kasutamata vahendid ümber AKV riikide abistamiseks, jäid uued lepingud summas 860 miljonit eurot 2023. aastal samale tasemele.

—

Raha ja raha ekvivalendid (vt lisade punkt 2.5) vähenesid 426 miljoni euro võrra peamiselt seetõttu, et rahastajate toetused vähenesid 2 500 miljonilt eurolt 2022. aastal 1 800 miljonile eurole 2023. aastal.

—

Viitvõlad (vt lisade punkt 2.8) vähenesid 147 miljoni euro võrra tulenevalt selliste aasta lõpu seisuga avatud lepingute arvu vähenemisest, mille alusel esitatud kulutaotlusi ei olnud aasta lõpuks kinnitatud.

—

Tegevuskulud (vt lisade punkt 3.4) vähenesid kokku 608 miljoni euro võrra, eeskätt tulenevalt programmikohase abi ja AKV riikide vaheliste projektidega seotud kulude ning usaldusfondide osamaksude vähenemisest. Sellest hoolimata kasvasid hädaabiga seotud kulud, sest 10. ja 11. EAFi raames vabastatud vahendeid kasutati uuesti, et vähendada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja kahjulikku mõju AKV riikides.

EUROOPA KOMISJONI HALLATAVAD VAHENDID

SISUKORD

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 9
EAFi BILANSS 10
EAFi TULEMIARUANNE 11
EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE 11
EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 13
EAFide BILANSS 13
EAFide TULEMIARUANNE 15
EAFide NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 16
EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 19
EAFi KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED 50
ELi BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2023 51
BILANSS 55
TULEMIARUANNE 56
RAHAVOOGUDE ARUANNE 57
ELi AAFRIKA USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2023 58
BILANSS 62
TULEMIARUANNE 63
RAHAVOOGUDE ARUANNE 64
EAFi JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 65
KONSOLIDEERITUD BILANSS 66
KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 67
KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 67
KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 69
EAFi RAHALISE RAKENDAMISE ARUANNE 70

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE  (3)

EAFi BILANSS

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31.12.2023

31.12.2022

PÕHIVARA

 

 

 

Finantsvarad

2.1

87

67

Eelmaksed

2.2

574

488

Usaldusfondide osamaksud

2.3

216

254

Kaubanduslikud nõuded

2.4

5

7

 

 

883

816

KÄIBEVARA

 

 

 

Finantsvarad

2.1

3

3

Eelmaksed

2.2

954

1 396

Kaubanduslikud nõuded ja mittekaubanduslikud sissenõutavad summad

2.4

24

27

Raha ja raha ekvivalendid

2.5

601

1 027

 

 

1 583

2 454

VARAD KOKKU

 

2 466

3 270

PIKAAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

Finantskohustised

2.6

(5 )

(7 )

 

 

(5 )

(7 )

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

Võlgnevused

2.7

(391 )

(426 )

Viitvõlad

2.8

(984 )

(1 131 )

 

 

(1 375 )

(1 558 )

KOHUSTISED KOKKU

 

(1 380 )

(1 565 )

NETOVARA

 

1 086

1 705

VAHENDID JA RESERVID

 

 

 

Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid

2.9

54 566

65 100

Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital

2.9

2 252

2 252

Varasematest aastatest ülekantud tulem

 

(53 484 )

(62 834 )

Eelarveaasta tulem

 

(2 249 )

(2 813 )

NETOVARA

 

1 086

1 705

EAFi TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

2023

2022

TULUD

 

 

 

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

Sissenõudmine

3.1

14

18

 

 

14

18

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

Finantstulud

3.2

9

2

Muud tulud

3.2

43

77

 

 

52

80

Tulud kokku

 

65

98

KULUD

 

 

 

Täidetud muude üksuste poolt

3.3

(3 )

(1 )

Abimeetmed

3.4

(2 181 )

(2 789 )

Kaasrahastamise kulud

3.5

(8 )

4

Finantskulud

3.6

(7 )

(6 )

Muud kulud

3.7

(116 )

(119 )

Kulud kokku

 

(2 315 )

(2 911 )

EELARVEAASTA TULEM

 

(2 249 )

(2 813 )

EAFi RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

2023

2022

Eelarveaasta tulem

 

(2 249 )

(2 813 )

Põhitegevus

 

 

 

Kapitali suurenemine – osamaksud (neto)

 

1 630

2 458

Usaldusfondide osamaksude (suurenemine)/vähenemine

 

37

128

Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine

 

356

239

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine

 

4

5

Eraldiste suurenemine/(vähenemine)

 

2

1

Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)

 

(3 )

(1 )

Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)

 

(35 )

(75 )

Viitvõlgade ja ettemakstud tulu suurenemine/(vähenemine)

 

(148 )

123

Muud mitterahalised muutused

 

–

–

Investeerimistegevus

 

 

 

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade (suurenemine)/vähenemine (mitte-tuletisinstrumendid)

 

(20 )

(31 )

NETORAHAVOOD

 

(426 )

34

Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)

 

(426 )

34

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga

2.5

1 027

994

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga

2.5

601

1 027

EAFi NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)

 

Fondikapital – toimivad EAFid (A)

Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)

Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)

Kumulatiivsed reservid (D)

Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)

Õiglase väärtuse reserv (F)

Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F)

SALDO SEISUGA 31.12.2021

72 998

10 355

62 643

(62 834 )

2 252

–

2 061

Kapitali suurenemine – osamaksud

(43 )

(2 500 )

2 457

–

–

 

2 457

Eelarveaasta tulem

–

–

–

(2 813 )

–

 

(2 813 )

SALDO SEISUGA 31.12.2022

72 955

7 855

65 100

(65 647 )

2 252

–

1 705

Kapitali suurenemine – osamaksud

(185 )

(1 815 )

1 630

–

–

 

1 630

Kaheksanda EAFi sulgemine

(12 164 )

 

(12 164 )

12 164

–

 

(0 )

Eelarveaasta tulem

–

–

–

(2 249 )

–

 

(2 249 )

SALDO SEISUGA 31.12.2023

60 607

6 040

54 566

(55 732 )

2 252

–

1 086

EAFide BILANSS

(miljonites eurodes)

 

 

31.12.2023

31.12.2022

 

 

Lisade punkt

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

Kokku

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

Kokku

PÕHIVARA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Finantsvarad

2.1

–

–

14

73

87

–

–

(1 )

67

67

Eelmaksed

2.2

–

–

447

127

574

–

–

221

267

488

Usaldusfondide osamaksud

2.3

–

31

9

176

216

–

31

9

213

254

Kaubanduslikud nõuded

2.4

–

–

–

5

5

–

–

–

7

7

 

 

–

31

470

381

883

–

31

229

555

816

KÄIBEVARA

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Finantsvarad

2.1

–

–

–

3

3

–

–

–

3

3

Eelmaksed

2.2

–

5

113

835

954

–

14

427

954

1 396

Kaubanduslikud nõuded ja mittekaubanduslikud sissenõutavad summad

2.4

–

–

10

14

24

–

–

10

16

27

EAFide vastastikku sissenõutavad summad

 

–

(200 )

426

(226 )

–

180

(369 )

803

(612 )

–

Raha ja raha ekvivalendid

2.5

–

–

–

601

601

–

–

–

1 027

1 027

 

 

–

(195 )

549

1 229

1 583

180

(355 )

1 240

1 389

2 454

VARAD KOKKU

 

–

(163 )

1 020

1 610

2 466

180

(324 )

1 469

1 945

3 270

PIKAAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Finantskohustised

2.6

–

–

–

(5 )

(5 )

–

–

(0 )

(7 )

(7 )

 

 

–

–

–

(5 )

(5 )

–

–

(0 )

(7 )

(7 )

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

 

 

–

 

 

 

 

 

Võlgnevused

2.7

–

–

(63 )

(328 )

(391 )

–

(0 )

(34 )

(391 )

(426 )

Viitvõlad

2.8

–

–

(129 )

(855 )

(984 )

–

(7 )

(119 )

(1 006 )

(1 131 )

 

 

–

–

(192 )

(1 183 )

(1 375 )

–

(7 )

(153 )

(1 397 )

(1 558 )

KOHUSTISED KOKKU

 

–

–

(192 )

(1 188 )

(1 380 )

–

(7 )

(153 )

(1 404 )

(1 565 )

NETOVARA

 

–

(163 )

827

422

1 086

180

(331 )

1 315

541

1 705

Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid

2.9

–

10 442

20 834

23 290

54 566

12 164

10 450

20 960

21 527

65 100

Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital

2.9

–

2 252

–

–

2 252

627

1 625

–

–

2 252

Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused

2.9

–

(509 )

(120 )

628

–

(2 513 )

2 010

(38 )

541

–

Varasematest aastatest ülekantud tulem

 

–

(12 350 )

(19 607 )

(21 527 )

(53 484 )

(10 098 )

(14 410 )

(19 325 )

(19 001 )

(62 834 )

Eelarveaasta tulem

 

–

1

(280 )

(1 970 )

(2 249 )

–

(6 )

(282 )

(2 526 )

(2 813 )

NETOVARA

 

–

(163 )

827

422

1 086

180

(331 )

1 315

541

1 705

EAFide TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)

 

 

2023

2022

 

Lisade punkt

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

Kokku

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

Kokku

TULUD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sissenõudmine

3.1

–

–

2

12

14

–

(1 )

(8 )

28

18

 

 

–

–

2

12

14

–

(1 )

(8 )

28

18

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Finantstulud

3.2

–

–

(1 )

10

9

–

–

2

1

2

Muud tulud

3.2

–

2

4

37

43

–

3

8

66

77

 

 

–

2

4

46

52

–

3

10

67

80

Tulud kokku

 

–

2

5

58

65

–

1

2

94

98

KULUD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Täidetud muude üksuste poolt

3.3

–

–

–

(3 )

(3 )

–

–

–

(1 )

(1 )

Abimeetmed

3.4

–

1

(276 )

(1 906 )

(2 181 )

–

(5 )

(295 )

(2 489 )

(2 789 )

Kaasrahastamise kulud

3.5

–

–

–

(8 )

(8 )

–

–

22

(18 )

4

Finantskulud

3.6

–

1

(2 )

(6 )

(7 )

1

2

(3 )

(5 )

(6 )

Muud kulud

3.7

–

(3 )

(8 )

(106 )

(116 )

–

(5 )

(8 )

(107 )

(119 )

Kulud kokku

 

–

(1 )

(286 )

(2 028 )

(2 315 )

1

(7 )

(284 )

(2 620 )

(2 911 )

EELARVEAASTA TULEM

 

–

1

(280 )

(1 970 )

(2 249 )

1

(6 )

(282 )

(2 526 )

(2 813 )

EAFide NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)

8. EAF

Fondikapital – toimivad EAFid (A)

Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)

Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)

Kumulatiivsed reservid (D)

Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)

Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)

Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F)

SALDO SEISUGA 31.12.2021

12 164

–

12 164

(10 098 )

627

(2 512 )

181

Ümberpaigutused 10. EAFist ja 10. EAFi

 

 

–

 

 

(1 )

(1 )

SALDO SEISUGA 31.12.2022

12 164

–

12 164

(10 098 )

627

(2 513 )

180

Kaheksanda EAFi sulgemine

(12 164 )

 

(12 164 )

10 098

(627 )

2 513

(180 )

SALDO SEISUGA 31.12.2023

–

–

–

–

–

–

–


(miljonites eurodes)

9. EAF

Fondikapital – toimivad EAFid (A)

Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)

Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)

Kumulatiivsed reservid (D)

Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)

Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)

Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F)

SALDO SEISUGA 31.12.2021

10 507

15

10 492

(14 410 )

1 625

2 018

(274 )

Ümberpaigutused 10. EAFist ja 10. EAFi

 

–

–

 

 

 

–

Ümberpaigutused 10. EAFist ja 10. EAFi

 

 

–

 

 

(8 )

(8 )

Tagasimaksed liikmesriikidele

(43 )

 

(43 )

 

 

 

(43 )

Eelarveaasta tulem

 

 

–

(6 )

 

 

(6 )

SALDO SEISUGA 31.12.2022

10 464

15

10 450

(14 416 )

1 625

2 010

(331 )

Kapitali suurenemine – osamaksud

 

(15 )

15

 

 

 

15

Ümberpaigutused 10. ja 11. EAFist ning 10. ja 11. EAFi

 

 

–

 

 

(4 )

(4 )

Tagasimaksed liikmesriikidele

(22 )

 

(22 )

 

 

 

(22 )

Kaheksanda EAFi sulgemine

 

 

 

2 066

627

(2 514 )

179

Eelarveaasta tulem

 

 

–

1

 

–

1

SALDO SEISUGA 31.12.2023

10 442

–

10 442

(12 348 )

2 252

(509 )

(163 )


(miljonites eurodes)

10. EAF

Fondikapital – toimivad EAFid (A)

Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)

Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)

Kumulatiivsed reservid (D)

Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)

Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F)

SALDO SEISUGA 31.12.2021

20 960

–

20 960

(19 324 )

101

1 737

Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi

 

 

–

 

9

9

Ümberpaigutused 11. EAFist ja 11. EAFi

 

 

–

 

(148 )

(148 )

Eelarveaasta tulem

 

 

–

(282 )

 

(282 )

SALDO SEISUGA 31.12.2022

20 960

–

20 960

(19 606 )

(38 )

1 315

Ümberpaigutused kaheksandast ja üheksandast EAFist ning kaheksandasse ja üheksandasse EAFi

 

 

–

 

6

6

Ümberpaigutused 11. EAFist ja 11. EAFi

 

–

–

 

(87 )

(87 )

Tagasimaksed liikmesriikidele

(126 )

–

(126 )

 

–

(126 )

Eelarveaasta tulem

 

–

–

(280 )

–

(280 )

SALDO SEISUGA 31.12.2023

20 834

–

20 834

(19 886 )

(120 )

827


(miljonites eurodes)

11. EAF

Fondikapital – toimivad EAFid (A)

Sisse-nõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)

Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)

Kumulatiivsed reservid (D)

Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)

Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused (F)

Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F) + (G)

SALDO SEISUGA 31.12.2021

29 367

10 340

19 027

(19 002 )

–

394

419

Kapitali suurenemine – osamaksud

 

(2 500 )

2 500

 

 

148

2 648

Eelarveaasta tulem

 

 

–

(2 526 )

 

–

(2 526 )

SALDO SEISUGA 31.12.2022

29 367

7 840

21 527

(21 528 )

–

541

541

Kapitali suurenemine – osamaksud

 

(1 800 )

1 800

 

 

87

1 887

Tagasimaksed liikmesriikidele

(36 )

 

(36 )

 

 

 

(36 )

Eelarveaasta tulem

 

 

–

(1 970 )

 

–

(1 970 )

SALDO SEISUGA 31.12.2023

29 331

6 040

23 290

(23 498 )

–

628

422

EAFi RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD  (4)

1.   PEAMISED ARVESTUSMEETODID

1.1.   RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED

Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda üksuse finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale sidusrühmade ringile.

Üldised kaalutlused (raamatupidamispõhimõtted), millest raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse, on sätestatud ELi raamatupidamiseeskirjas nr 1 „Raamatupidamise aastaaruanded“ ning on samad mis IPSAS 1s kirjeldatud põhimõtted: õiglase kajastamise, tekkepõhise arvestuse, tegevuse jätkuvuse, kajastamise järjepidevuse, olulisuse, andmete koondamise, tasaarvestuse ja teabe võrreldavuse põhimõte. Finantsaruannete kvalitatiivsed omadused on asjakohasus, tõesus (usaldusväärsus), arusaadavus, ajakohasus, võrreldavus ja kontrollitavus.

1.2.   ARUANDE KOOSTAMISE ALUS

1.2.1.   Aruandeperiood

Raamatupidamise aastaaruanne esitatakse igal aastal. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.2.2.   Valuuta ja ümberarvestamise alused

Majandusaasta aruanded on esitatud eurodes, sest euro on ELi arvestusvaluuta. Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Vahetuskursierinevustest saadud kasum või kahjum, mis tuleneb välisvaluutas arveldatud tehingutest ning välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste ümberarvestamisest eelarveaasta lõpus kehtinud vahetuskursside alusel, kajastatakse tulemiaruandes. Teistsuguseid ümberarvestamise meetodeid kasutatakse kinnisvara ja seadmete ning immateriaalse vara puhul, mille väärtuseks eurodes on nende väärtus soetamise kuupäeval.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste varade ja kohustiste aasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril kehtinud Euroopa Keskpanga vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskursid

Valuuta

31.12.2023

31.12.2022

Valuuta

31.12.2023

31.12.2022

Bulgaaria leev (BGN)

1,9558

1,9558

Poola zlott (PLN)

4,3395

4,6808

Tšehhi kroon (CZK)

24,724

24,1160

Rumeenia leu (RON)

4,9756

4,9495

Taani kroon (DKK)

7,4529

7,4365

Rootsi kroon (SEK)

11,096

11,1218

Naelsterling (GBP)

0,86905

0,88693

Šveitsi frank (CHF)

0,926

0,9847

Norra kroon (NOK)

11,2405

10,5138

Jaapani jeen (JPY)

156,33

140,6600

Ungari forint (HUF)

382,8

400,8700

USA dollar (USD)

1,105

1,0666

1.2.3.   Prognooside kasutamine

IPSASe ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kohaselt esitatakse raamatupidamise aastaaruandes tingimata summad, mis põhinevad kõige usaldusväärsemale kättesaadavale teabele tuginevatel juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste hinnangute hulka kuuluvad muu hulgas töötajahüvitiste kohustiste summad, nõuetest tuleneva finantsriski summad ja finantsinstrumente käsitlevates lisades avaldatud summad, amortiseeritud väärtuses kajastatavate finantsvarade ning finantstagatiste lepingute kohustiste, viitlaekumiste ja -võlgade ja eraldiste väärtuse languse allahindlus, immateriaalse vara ja materiaalse põhivara väärtuse languse määr ning varude ja tingimuslike varade ja kohustiste netorealiseerimisväärtus. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda.

Mõistlike hinnangute kasutamine on raamatupidamise aastaaruande koostamise lahutamatu osa ega vähenda selle usaldusväärsust. Hinnangut võib olla vaja muuta, kui muutub olukord, millele hinnang tugines, või kui saadakse uut teavet või kogemusi. Oma olemuselt ei ole hinnangu muutus seotud eelnevate perioodidega ja see ei ole vea parandamine. Kui raamatupidamislik hinnang muutub, kajastatakse selle mõju selle ajavahemiku üle- või puudujäägina, kus muutus on teatavaks saanud.

1.2.4.   Uute ja läbivaadatud Euroopa Liidu raamatupidamiseeskirjade (EAR) kohaldamine

Uued ELi raamatupidamiseeskirjad, mis kehtivad 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavate aruandeaastate suhtes

Uusi ELi raamatupidamiseeskirju, mis kehtivad 1. jaanuaril 2023 või hiljem algavate aruandeperioodide suhtes, ei ole.

Uued vastuvõetud ELi raamatupidamiseeskirjad, mis 31. detsembril 2023 veel ei kehtinud

2023. aastal uusi ELi raamatupidamiseeskirju vastu ei võetud.

1.3.   BILANSS

1.3.1.   Finantsvarad

Liigitus esmasel kajastamisel

Finantsinstrumentide liigitus määratakse kindlaks esmasel kajastamisel. Juhtimismudeli ja vara lepingupõhiste rahavoogude tunnuste põhjal saab finantsvarad liigitada kolme kategooriasse: amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad, õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavad finantsvarad või õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad.

i)   Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad on mitte-tuletisinstrumentidest finantsvarad, mis vastavad kahele tingimusele: 1) üksus hoiab neid lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks ja 2) kindlaksmääratud päevadel esineb lepingupõhiseid rahavooge, mille näol on tegemist üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutava intressi maksetega.

Sellesse kategooriasse kuuluvad:

—

raha ja raha ekvivalendid;

—

laenud (sealhulgas tähtajalised hoiused, mille algne tähtaeg on üle kolme kuu);

—

kaubanduslikud nõuded.

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad, välja arvatud sellised finantsvarad, mille tähtaeg on rohkem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, kuuluvad käibevara alla.

ii)   Finantsvarad, mida kajastatakse õiglases väärtuses netovara/omakapitalina

Nende mitte-tuletisinstrumentidest finantsvarade lepingupõhised rahavood kajastavad üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi. Peale selle seisneb juhtimismudel finantsvarade hoidmises nii lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks kui ka finantsvarade müümiseks.

Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

Aasta lõpu seisuga üksusel selliseid varasid ei olnud.

iii)   Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad

Üksus liigitab tuletisinstrumendid ja omakapitaliinvesteeringud õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks, sest lepingupõhised rahavood ei kajasta üksnes põhiosa ja tasumata põhisosalt nõutavat intressi.

Lisaks liigitab üksus enda hoitavad võlaväärtpaberid õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantsvaradeks, sest võlaväärtpaberite portfelle hallatakse ja hinnatakse portfelli õiglase väärtuse põhjal.

Sellesse kategooriasse kuuluvad varad liigitatakse käibevaraks, kui nende oodatav realiseerimisaeg on 12 kuu jooksul alates aruandepäevast.

Arvelevõtmine ja väärtuse hindamine arvelevõtmisel

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade ostu kajastatakse kauplemispäeval, see tähendab päeval, mil üksus võtab kohustuse vara ostuks. Raha ekvivalendid ja laenud kajastatakse raha finantseerimisasutuses hoiustamise või laenuvõtjatele ülekandmise hetkel.

Finantsvarasid hinnatakse arvelevõtmisel õiglases väärtuses. Kõikide finantsvarade puhul, mida ei kajastata õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, võetakse nende arvelevõtmisel arvesse ka tehingukulusid. Finantsvarade puhul, mis on kajastatud õiglases väärtuses üle- või puudujäägina, kajastatakse tehingukulud kuluna tulemiaruandes.

Finantsvara õiglane väärtus esmasel kajastamisel on tavaliselt tehinguhind, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole mitteseotud poolte vahelise tehinguga, see tähendab, kui tehing tehakse tasuta või ebaolulise tasu eest avaliku poliitika eesmärkidel. Sellisel juhul on finantsinstrumendi õiglase väärtuse ja tehinguhinna vahe näol tegemist mittekaubandusliku komponendiga, mis kajastatakse tulemiaruandes kuluna. Sellisel juhul tuletatakse finantsvara õiglane väärtus otseselt samaväärse instrumendi hetke turutehingute põhjal. Kui instrumendi puhul aktiivne turg puudub, siis tuletatakse õiglane väärtus hindamismeetodi põhjal, milles kasutatakse kättesaadavaid jälgitavaid turuandmeid.

Järgnev väärtuse hindamine

Amortiseeritud väärtuses kajastatavaid finantsvarasid hinnatakse järgnevalt amortiseeritud väärtuses tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavaid finantsvarasid hinnatakse järgnevalt õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse (sealhulgas välisvaluuta ümberarvestamisest ja kõikidest teenitud intressidest tulenevatest) muutustest tekkiv kasum või kahjum kajastatakse tulemiaruandes selle perioodi all, mil see on tekkinud.

Õiglane väärtus järgneval väärtuse hindamisel

Aktiivsetel turgudel noteeritud investeeringute õiglane väärtus põhineb jooksval pakkumishinnal. Kui finantsvara turg ei ole aktiivne (või kui tegemist on noteerimata väärtpaberite ja börsiväliste tuletisinstrumentidega), määrab EL õiglase väärtuse hindamismeetodeid kasutades. Kõnealuste meetodite hulka kuuluvad hiljutiste mitteseotud poolte vaheliste tehingute kasutamine, viitamine teistele põhimõtteliselt samasugustele instrumentidele, diskonteeritud rahavoogude analüüs, optsioonihinna mudelid ja muud turuosaliste üldkasutatavad hindamismeetodid.

Investeeringuid riskikapitalifondidesse, millel ei ole aktiivsel turul noteeritud turuhinda, kajastatakse omistatava vara puhasväärtuse alusel, mida loetakse nende õiglase väärtusega samaväärseks.

Finantsvara väärtuse langus

EL kajastab ja hindab väärtuse langusest tekkinud kahjumit eeldatava krediidikahju puhul seoses finantsvaradega, mida kajastatakse amortiseeritud väärtuses ja õiglases väärtuses netovara/omakapitalina.

Eeldatav krediidikahju on erinevus lepingupõhiste rahavoogude ja nende rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, mida EL eeldab saada. Eeldatava krediidikahju puhul võetakse arvesse mõistlikku ja põhjendatavat teavet, mis on liigsete kulude ja jõupingutusteta aruandepäeval kättesaadav.

Amortiseeritud väärtuses kajastatud varade puhul vähendatakse vara bilansilist jääkmaksumust väärtuse langusest tekkinud kahjumi summa võrra, mis kajastatakse tulemiaruandes. Kui väärtuse langusest tekkinud kahjum järgneval perioodil väheneb, siis vähendatakse kajastatud väärtuse langusest tekkinud kahjumit tulemiaruande kaudu.

a)   Nõuded

Üksus hindab väärtuse langusest tekkinud kahjumit kogu eluea eeldatava krediidikahju summa ulatuses, kasutades praktilisi vahendeid (nt eraldise maatriksit).

b)   Raha ja raha ekvivalendid

Üksus hoiab raha ja raha ekvivalente arvelduskontodel ja kuni kolmekuuliste tähtajaliste hoiustena. Raha hoitakse väga kõrge krediidireitinguga pankades, seega on kohustuste täitmatajätmise tõenäosus väga väike. Arvestades lühikest kestust ja kohustuste täitmatajätmise väikest tõenäosust on raha ja raha ekvivalentidega seotud eeldatav krediidikahju ebaoluline. Seetõttu ei kajastata raha ekvivalentide puhul väärtuse languse allahindlust.

c)   Antud laenud

Eeldatavat krediidikahju hinnatakse kolmeetapilise mudeli põhjal, milles võetakse arvesse tõenäosusega kaalutud makseviivituse juhte finantsvara kogu eluea jooksul ja krediidiriski muutumist alates finantsvara väljastamisest. Laenude puhul on väljastamine tagasivõtmatu laenuandmiskohustuse kuupäev.

Kui krediidirisk alates väljastamisest oluliselt ei suurene (1. etapp), siis on väärtuse langusest tekkinud kahjum eeldatav krediidikahju seoses aruandepäevale järgneva 12 kuu jooksul esineda võivate makseviivituse juhtudega (12 kuu eeldatav krediidikahju). Kui krediidirisk alates väljastamisest oluliselt suureneb (2. etapp) või kui on objektiivseid tõendeid väärtuse languse kohta krediidiriski tõttu (3. etapp), siis võrdub väärtuse langusest tekkinud kahjum eeldatava krediidikahjuga seoses finantsvara kogu eluea jooksul esineda võivate makseviivituse juhtudega (kogu eluea eeldatav krediidikahju).

Kajastamise lõpetamine

Finantsinstrumentide kajastamine lõpetatakse, kui investeeringutest rahavoogude saamise õigus on aegunud või kui üksus on sisuliselt kõik omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved üle andnud teisele poolele. Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade müük kajastatakse kauplemise kuupäeval.

1.3.2.   Eelmaksed

Eelmakse on makse, mille eesmärk on pakkuda vahendite saajale rahalist ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases lepingus, otsuses, kokkuleppes või alusaktis kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid ja ettemakseid kasutatakse lepingus kindlaksmääratud perioodi jooksul sel eesmärgil, milleks need anti, või need tuleb tagasi maksta. Kui vahendite saajad ei kanna rahastamiskõlblikke kulusid, on neil kohustus eelmakseks olev ettemakse üksusele tagastada. Kuna üksus säilitab eelmakse üle kontrolli ja tal on rahastamiskõlbmatute kulude korral õigus tagasimaksele, kajastatakse summa varana.

Eelmakse kajastatakse bilansis esmaselt vahendite ülekandmisel saajale. Seda hinnatakse antud vahendite summas. Järgnevatel perioodidel hinnatakse eelmakset esmaselt bilansis kajastatud väärtuses, millest on maha arvatud perioodi jooksul tehtud rahastamiskõlblikud kulud (sh vajaduse korral hinnangulised summad).

1.3.3.   Nõuded ja sissenõutavad summad

ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt tuleb kaubanduslikud ja mittekaubanduslikud tehingud esitada eraldi. Nende kahe kategooria eristamiseks seostatakse terminit „nõuded“ kaubanduslike tehingutega ning terminit „sissenõutavad summad“ kasutatakse mittekaubanduslike tehingute puhul, st kui EL saab väärtuse muult üksuselt, andmata otseselt vastu umbkaudselt võrdset väärtust (nt liikmesriikidelt sissenõutavad omavahenditega seotud summad).

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded vastavad finantsinstrumentide määratlusele. Üksus liigitas need amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantsvaradeks ja hindas nende väärtust vastavalt sellele.

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade puhul kajastatakse õiglane väärtus omandamise kuupäeva seisuga, millest on lahutatud nende väärtuse languse allahindlus. Väärtuse langusest tulenev allahindlus kirjendatakse, kui on objektiivseid tõendeid selle kohta, et üksusel ei ole võimalik kõiki summasid nõuete algsete tingimuste kohaselt sisse nõuda. Allahindluse summa saadakse, lahutades vara bilansilisest jääkmaksumusest sissenõutav summa. Allahindluse summa kajastatakse tulemiaruandes.

1.3.4.   Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad ning nende hulka kuuluvad sularaha, pankades olevad nõudmiseni ja lühiajalised hoiused ning muud suure likviidsusega lühiajalised, kuni kolmekuulise esialgse tähtajaga investeeringud.

1.3.5.   Võlgnevused

Kreditoorse võlgnevuse arvestus hõlmab nii kaubanduslike tehingute summasid (näiteks kaupade ja teenuste ost) kui ka mittekaubanduslike tehingute summasid, näiteks vahendite saajate kulutaotlused, toetused ja muud ELi rahalised vahendid või saadud eelmaksed (vt lisade punkt 1.4.1).

Vahendite saajatele makstava toetuse ja muude maksete kulutaotlused kirjendatakse taotluse saamise ajal võlgnevusena taotletava summa ulatuses. Pärast rahastamiskõlblike kulude kontrollimist ja kinnitamist kajastatakse võlgnevusi kinnitatud ja rahastamiskõlblikus summas.

Kaupade ja teenuste ostmisest tekkivat kreditoorset võlgnevust kajastatakse arve saamisel algse summa ulatuses. Sellele vastavad kulud kirjendatakse raamatupidamisarvestuses siis, kui asjad või teenused on üksusele tarnitud või osutatud ja ta on need vastu võtnud.

1.3.6.   Finantskohustised

Finantskohustised liigitatakse amortiseeritud väärtuses kajastatavateks finantskohustisteks, õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavateks finantskohustisteks ja finantstagatiste lepingu kohustisteks.

Amortiseeritud väärtuses kajastatud finantskohustisi kajastatakse esmaselt õiglases väärtuses, mis hõlmab kantud tehingukulusid, ja järgnevalt kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses, kasutades tegeliku intressimäära meetodit. Nende kajastamine finantsseisundi aruandes lõpetatakse ainult siis, kui kohustus on täidetud, sellest on loobutud või see on tühistatud või aegunud.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantskohustised hõlmavad ka tuletisinstrumente, mille õiglane väärtus on negatiivne. Kui üksus peab tagatislepingust tulenevalt tegema makseid finantsinstrumentide hindade või vahetuskursside muutuste tõttu, siis on tagatisleping tuletisinstrument. Selle üle peetakse samasugust raamatupidamisarvestust nagu õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade üle.

Üksus kajastab finantstagatiste lepingu, kui ta sõlmib lepingu, mille kohaselt ta peab tegema kindlaksmääratud makseid, et hüvitada tagatise saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee vastavalt võlainstrumendi algsetele või muudetud tingimustele tähtaegselt makseid. Finantstagatiste lepingu kohustised kajastatakse arvele võtmisel õiglases väärtuses.

Järgnev väärtuse hindamine sõltub finantstagatisega kaasneva krediidiriski muutumisest. Kui krediidirisk oluliselt ei suurene (1. etapp), siis hinnatakse finantstagatise kohustiste väärtuseks kas 12 kuu eeldatav krediidikahju või esmaselt kajastatud väärtus, millest on lahutatud kogunenud amortisatsioon, kui see on asjakohane, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Kui krediidirisk oluliselt suureneb (2. etapp), siis hinnatakse finantstagatise kohustiste väärtuseks kas eluea eeldatav krediidikahju või esmaselt kajastatud väärtus, millest on lahutatud kogunenud amortisatsioon, kui see on asjakohane, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

Finantskohustised liigitatakse pikaajalisteks kohustisteks, välja arvatud juhul, kui nende tähtaeg on lühem kui 12 kuud bilansipäevast arvates. Finantstagatiste lepingud liigitatakse lühiajalisteks kohustisteks, välja arvatud juhul, kui üksusel on tingimusteta õigus kohustise täitmine alates aruandepäevast vähemalt 12 kuu võrra edasi lükata.

1.3.7.   Viitlaekumised ja ettemakstud tulud ning viitvõlad ja ettemakstud kulud

Tehinguid ja sündmusi kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes sellel perioodil, millega need seonduvad. Kui eelarveaasta lõpu seisuga ei ole arvet veel välja saadetud, kuid teenus on osutatud või asi tarnitud või kui on olemas lepinguline kohustus (nt lepingus sätestatu tulemusena), kajastatakse raamatupidamise aastaaruannetes viitlaekumine. Lisaks sellele, kui eelarveaasta lõpu seisuga on arve välja saadetud, kuid teenust ei ole veel osutatud või tarnitud kaupasid üle antud, loetakse tulu ettemakstuks ja see kajastatakse järgnevas arvestusperioodis.

Ka kulud kajastatakse selles perioodis, millega need on seotud. Arvestusperioodi lõpus kajastatakse viitvõlgasid perioodi ülekandekohustuse prognoositud summa alusel. Viitvõlad arvutatakse peaarvepidaja välja antud üksikasjalike praktiliste tegevusjuhiste kohaselt. Juhiste eesmärk on tagada, et raamatupidamise aastaaruanne annab tõese ülevaate nendest majandus- ja muudest sündmustest, mida see kajastab. Samamoodi, kui enne kaupade või teenuste kättesaamist on tehtud eelmakse, on tegemist ettemakstud kuluga, mis kajastatakse järgneva arvestusperioodi all.

1.4.   TULEMIARUANNE

1.4.1.   Tulud

Tulu on saadud ja saada oleva majandusliku kasu või teenusepotentsiaali brutosumma, mille võrra suureneb netovara. See summa ei sisalda aga omanike sissemaksetest tulenevat suurenemist.

Tulu liik sõltub tulemiaruande aluseks olevate tehingute laadist ja jaguneb alljärgnevalt.

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud on maksud ja ülekanded, kusjuures ülekandja kannab vahendeid saajale, ilma et viimane annaks vahetult vastu ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid. Ülekanded on mittekaubanduslikest tehingutest tulevikus saadav majanduslik kasu või teenusepotentsiaal (makse arvesse võtmata). ELi üksuste puhul hõlmavad tehingud peamiselt komisjonilt saadud vahendeid (nt tasakaalustav toetus traditsioonilistele ametitele või tegevustoetus rahalist toetust käsitlevate lepingute korral).

Üksus kajastab ülekantavat vara juhul, kui tal on möödunud sündmuse (ülekande) tulemusel vahendite üle kontroll ja ta loodab tulevikus saada neist vahendeist majanduslikku kasu või teenusepotentsiaali ning kui kõnealuste vahendite õiglast väärtust saab usaldusväärselt hinnata. Ka mittekaubanduslike tehingutega saadavad ja varana kajastatavad vahendid (näiteks raha) kajastatakse tuluna, välja arvatud juhul, kui üksusel lasub ülekande suhtes kohustus (tingimus), mis tuleb täita enne tulu kajastamist. Kuni tingimuse täitmiseni on tegemist ettemakstud tuluga, mis kajastatakse kohustisena.

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

Kaupade ja teenuste müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui olulised kaupade omandiõigusega kaasnevad riskid ja hüved ostjale üle lähevad. Teenuste osutamisega seotud tehingutest saadud tulu kajastamisel võetakse arvesse seda, mis täitmisetapis on tehing aruandekuupäeva seisuga.

a)   Intressitulu ja -kulu

Intressitulu ja -kulu amortiseeritud väärtuses kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt kajastatakse tulemiaruandes tegeliku intressimäära meetodi kohaselt. Selle meetodi alusel arvutatakse finantsvara või -kohustise amortiseeritud väärtus ning jaotatakse intressitulu või -kulu asjaomase perioodi peale.

b)   Dividenditulu

Dividendi- ja samalaadsete väljamaksete tulu kajastatakse makse saamise õiguse kindlakstegemisel.

c)   Tulu ja kulu õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavatest finantsvaradest

See tähendab nende finantsvarade õiglase väärtuse suurenemist (tulu) ja õiglase väärtuse vähenemist (kulu), sealhulgas välisvaluutaga seotud ümberarvestamise tulemusel. Intressi kandvate finantsvarade puhul hõlmab see ka intressi.

d)   Tulu finantstagatiste lepingutest

Finantstagatiste lepingutest saadav tulu (garantiipreemia) kajastatakse selle aja jooksul, mil üksus on valmis finantstagatiste lepingu omanikule võimalikku krediidikahju hüvitama.

1.4.2.   Kulud

Kulud on väljamaksetest või vahendite ärakasutamisest või kohustiste tekkimisest tulenev majandusliku kasu või teenusepotentsiaali vähenemine aruandeperioodil, mille tulemusel netovara väheneb. Kulude hulka kuuluvad kaubanduslike ja mittekaubanduslike tehingute kulud.

Kaupade ostu ja teenuste osutamisega seoses kantud kaubanduslike tehingute kulud kajastatakse siis, kui asi on üksusele tarnitud ja too on selle vastu võtnud. Neid hinnatakse arvel esitatud algses summas. Lisaks sellele kajastatakse tulemiaruandes bilansipäeva seisuga perioodi jooksul osutatud teenusega seotud kulud, mille kohta ei ole veel arvet saadud või vastu võetud.

Mittekaubanduslike tehingute kulud seonduvad vahendite saajatele tehtud ülekannetega ja neid võib olla kolme liiki: nõuded, lepingu kohased ülekanded ning oma äranägemisel makstavad toetused, osamaksud ja annetused. Ülekanne kajastatakse selle perioodi kuluna, mille jooksul toimusid ülekande aluseks olevad sündmused, tingimusel et asjaomast liiki ülekanne on lubatud õigusaktiga või on sõlmitud leping, mille alusel ülekanne on lubatud; vahendite saaja on täitnud kõik rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja summa suurust saab realistlikult hinnata.

Kajastamiskriteeriumidele vastava maksenõude või kulutaotluse saamisel kajastatakse see kuluna rahastamiskõlbliku summa ulatuses. Eelarveaasta lõpu seisuga hinnatakse kantud rahastamiskõlblikke kulusid, mis kuuluvad vahendite saajatele tasumisele, kuid millest ei ole veel teatatud, ning kajastatakse need viitvõlgadeta.

1.5.   TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTISED

1.5.1.   Tingimuslikud varad

Tingimuslik vara on võimalik vara, mis tuleneb möödunud sündmusest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida (majandus)üksus täielikult ei kontrolli. Tingimuslik vara kajastatakse, kui majanduslik kasu või teenusepotentsiaal on tõenäoline.

1.5.2.   Tingimuslikud kohustised

Tingimuslik kohustis on võimalik kohustus, mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida üksus täielikult ei kontrolli, või olemasolev kohustus, mille puhul ei ole tõenäoline, et selle täitmiseks on vajalik loovutada ressursse majandusliku kasu või teenusepotentsiaali näol.

Tingimuslik kohustis tekib ka nendel harva esinevatel juhtudel, mil olemasolevat kohustust ei saa piisava usaldusväärsusega hinnata.

Tingimuslikke kohustisi raamatupidamisaruannetes ei kajastata. Need avalikustatakse, välja arvatud juhul, kui majanduslikku kasu või teenusepotentsiaali sisaldavate ressursside vähenemine on vähetõenäoline.

1.6.   FONDIKAPITAL

EAFi liikmesriigid teevad fondi osamakse EAFi programmide elluviimiseks, nagu on sätestatud iga EAFi sisekokkuleppes. Kapitali sissenõudmise, see tähendab asjaomase aasta N rahastamistaotluste õiguslik alus määratakse kindlaks nõukogu otsusega aastal N–1 ja saadavad vahendid on selgelt määratud täpsustatud tulevasteks perioodideks.

Osamaksud vastavad omanike sissemaksete kriteeriumidele (ELi raamatupidamiseeskiri nr 1) ja seega käsitletakse neid EAFi raamatupidamise aastaaruannetes fondikapitalina. Fondikapital on EAFi liikmesriikidelt saadavate osamaksude kogusumma. Sissenõudmata fondikapital lahutatakse avalikult fondikapitali kogusummast (vt netovara muutuste aruanne), seega kajastatakse bilansis ainult sissenõutud fondikapitali.

Kuna kokkulepitud osamaksud määratakse täpsustatud aruandeperioodideks, nii et EAFil on õiguslik nõue EAFi liikmesriikide vastu ainult nendel perioodidel, ei kajastata mis tahes eelnevalt laekunud summasid mitte sissenõutud kapitalina, vaid ettemakstud kapitalisissemaksetena võlgnevuste all.

1.7.   KAASRAHASTAMINE

Laekunud kaasrahastamise osamaksud vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumile ning neid kajastatakse muu hulgas liikmesriikide, kolmandate riikide ja teiste poolte ees tekkinud võlgnevustena. EAF peab kas kasutama osamaksusid kolmandatele isikutele teenuste osutamiseks või maksma need vahendid (s.o saadud osamaksud) tagasi. Kaasrahastamislepingute alusel tasumisele kuuluv, ent veel tasumata summa kujutab endast saadud kaasrahastamise osamaksusid, millest on maha arvatud projektiga seoses kantud kulud. Mõju netovaradele puudub.

Projektide kaasrahastamisega seotud kulusid kajastatakse vastavalt nende tekkimisele. Neile vastav osamaksude summa kajastatakse tegevustuluna ja see ei mõjuta eelarveaasta tulemit.

2.   BILANSI LISAD

VARAD

2.1.   FINANTSVARAD

Finantsvara on igasugune vara, mis on:

a)

raha;

b)

teise üksuse omakapitaliinstrument;

c)

lepingupõhine õigus saada teiselt üksuselt raha või muud finantsvara või vahetada teise üksusega finantsvarasid või finantskohustisi üksusele potentsiaalselt soodsatel tingimustel või

d)

leping, mida arveldatakse või mida võidakse arveldada üksuse enda omakapitaliinstrumentidega.

Finantsvarad liigitatakse järgmiselt: amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad, õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad või õiglases väärtuses netovara/omakapitalina kajastatavad finantsvarad. Finantsinstrumentide liigitus määratakse kindlaks nende esmasel kajastamisel ja see hinnatakse ümber iga bilansipäeva seisuga.

EAFi finantsvarad koosnevad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavatest finantsvaradest ja antud laenudest ning on järgmised.

(miljonites eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Pikaajalised

 

 

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad

70

61

Antud laenud

16

5

 

87

67

Lühiajalised

 

 

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantsvarad

3

3

 

3

3

Kokku

89

69

70 miljoni euro väärtuses õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavaid finantsvarasid on seotud omakapitaliinvesteeringutega järgmistes valdkondades:

—

säästev taastuvenergia investeerimisfondi Climate Investor One, rahastu ElectriFI ning ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi (GEEREF) kaudu;

—

väikepõllumajandustootjatele ja maapiirkondade VKEdele finantsteenuste kättesaadavaks tegemine ABC fondi kaudu;

—

rahaline kaasamine Ugandas algatuse aBi Finance kaudu ning

—

töökohtade loomine ja kestlik majanduskasv Aafrikas algatuse Boost Africa kaudu.

16 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene on seotud kahe peamise valdkonnaga: kestlik põllumajandus algatuse AgriFI kaudu ning kestlikest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja kättesaadavaks tegemine investeerimisrahastu ElectriFI kaudu.

3 miljonit eurot lühiajaliste finantsvarade rubriigis on täielikult seotud omakapitaliinvesteeringuga rahastamisvahendi ElectriFI raames, mille eesmärk on rahastada varajases kasvuetapis ja väikeseid projekte, mis keskenduvad kestlikest energiaallikatest elektrienergia tootmisele ja kättesaadavaks tegemisele tekkivatel turgudel, pöörates eritähelepanu Sahara-tagusele Aafrikale.

2.2.   EELMAKSED

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne ehitustööde alustamist, asjade tarnimist või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud maksete tegemine eduaruannete põhjal. Eelmaksed tehakse üldjuhul selle riigi või territooriumi valuutas, kus projekt ellu viiakse.

See, kas eelmakseid kajastatakse lühiajaliste või pikaajaliste eelmaksetena, oleneb sellest, millal eelmakseid kasutatakse. Kasutustingimused on kindlaks määratud projekti aluseks olevas lepingus. Kui eelmakseid kasutatakse 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, kajastatakse neid lühiajaliste eelmaksetena. Kuna paljud EAFi projektidest on oma laadilt pikaajalised, peavad nendega seonduvad ettemaksed olema kasutatavad rohkem kui ühe aasta jooksul. Seetõttu on osa eelmakseid kajastatud pikaajalise varana.

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Pikaajalised eelmaksed

2.2.1

–

–

447

127

574

488

Lühiajalised eelmaksed

2.2.2

–

5

113

836

954

1 396

Kokku

 

–

5

560

963

1 529

1 884

Eelmaksete kogusumma vähenemine 356 miljoni euro võrra 31. detsembri 2023. aasta seisuga on suuresti selgitatav sellega, et 11. EAFi alusel vahendite saajatele tehtud eelmaksed vähenesid 1 221 miljonilt eurolt 2022. aastal 963 miljonile eurole 2023. aastal. See on kooskõlas EAFi tegevustsükliga ja seotud ka avatud lepingute arvu muutumisega. 2020. aasta lõpus, mil aegumisklausel jõustus, toimis 11. EAF täies mahus. Alates 1. jaanuarist 2021 ei saanud 11. EAFi alusel enam täiendavaid rahastamislepinguid sõlmida, kuigi kehtivate lepingutega seotud konkreetseid kokkuleppeid saab endiselt sõlmida. Selle tagajärjel vähenes uute sõlmitud lepingute maht 2 118 miljonilt eurolt 2021. aastal 853 miljonile eurole 2022. aastal ja 860 miljonile eurole 2023. aastal.

10. EAFi alusel tehtud eelmaksed vähenesid 648 miljonilt eurolt 2022. aastal 560 miljonile eurole 2023. aastal, mis on kooskõlas 2021. aastal täheldatud tavapärase suundumusega ning samuti EAFi tegevustsükliga.

427 miljonit eurot pikaajalisi eelmakseid on seotud ELi Aafrika infrastruktuuri sihtfondi (AITF) raames sõlmitud kahe lepingu avatud eelmaksetega. Selle sihtfondi eesmärk on anda taristuprojektidele rahalist toetust kõrvuti pikaajalise rahastamisega, mis on kättesaadavaks tehtud projekti Financiers raames. Selliste toetuste andmine võimendab pikaajalist rahastamist, mida pakuvad osalevad finantseerimisasutused. Lepingute allkirjastamise ajal leiti, et sihtfondi meetmed olid lepinguga piisavalt hõlmatud (finantsinstrumentide jaoks ei olnud veel vorm kättesaadav, samuti ei olnud määruses seda liiki instrumente nimetatud). Sellest tulenevalt kajastati nende lepingute alusel tehtud makseid eelmaksetena, mitte finantsinstrumendi komponendina. Sihtfondi tegevuse pikaajalise laadi tõttu on AITFi varasemate eelmaksete iga-aastane tasaarvestamine väga piiratud ja jaotub aastate peale. Projekti tingimuste paremaks kajastamiseks liigitati avatud eelmaksed 427 miljoni euro ulatuses ümber pikaajalisteks eelmakseteks (vt lisade punkt 3.4).

2.2.1.   Pikaajalised eelmaksed iga eelarve täitmise viisi puhul

(miljonites eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Otsene eelarve täitmine

 

 

Täitja:

 

 

komisjon

15

11

ELi rakendusametid

2

10

ELi delegatsioonid

7

7

 

24

28

Kaudne eelarve täitmine

 

 

Täitja:

 

 

EIP ja EIF

436

181

rahvusvahelised organisatsioonid

74

221

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

16

16

avalik-õiguslikud asutused

17

25

kolmandad riigid

7

16

ELi asutused ning avaliku ja erasektori partnerlus

–

1

 

550

460

Kokku

574

488

2.2.2.   Lühiajalised eelmaksed

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Eelmaksed (bruto)

–

7

749

4 150

4 906

5 616

Tasaarvestatud (kantud üle järgmisse eelarveaastasse)

–

(2 )

(636 )

(3 314 )

(3 952 )

(4 220 )

Kokku

–

5

113

835

954

1 396

2.2.3.   Lühiajalised eelmaksed iga eelarve täitmise viisi puhul

(miljonites eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Otsene eelarve täitmine

 

 

Täitja:

 

 

komisjon

55

85

ELi rakendusametid

3

10

ELi delegatsioonid

82

105

 

140

200

Kaudne eelarve täitmine

 

 

Täitja:

 

 

EIP ja EIF

87

209

rahvusvahelised organisatsioonid

431

642

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

78

96

avalik-õiguslikud asutused

98

116

kolmandad riigid

119

131

ELi asutused ning avaliku ja erasektori partnerlus

1

2

 

814

1 196

Kokku

954

1 396

2.2.4.   Eelmaksetega seoses saadud tagatised

Eelmaksete tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud viimase nõude tasumisel.

(miljonites eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Eelmaksetega seotud tagatised

32

37

32 miljonit eurot sisaldab tagatisi, mille eesmärk on tagada otsese eelarve täitmise raames tehtud eelmaksed, mille puhul tagatise saaja on EAF. Enamik eelmakseid makstakse aga kaudse eelarve täitmise raames, mille puhul tagatise saaja ei ole EAF, vaid avaliku sektori hankija. Kuigi EAF ei ole vahendite saaja, aitavad need tagatised tema vara tagada. 2023. aastal oli selliste tagatiste koguväärtus 426 miljonit eurot.

2.3.   USALDUSFONDIDE OSAMAKSUD

Selles rubriigis on kajastatud ELi Aafrika usaldusfondile ja ELi Bêkou usaldusfondile tehtud osamaksude summa. Osamaksud ei sisalda neid usaldusfondide kulusid, mis kaetakse EAFist.

EAF rakendab usaldusfondi osamakse eelarve otsese täitmise raames.

(miljonites eurodes)

 

Osamaksude netosumma seisuga 31.12.2022

Fondi tehtud sissemaksed 2023

Usaldusfondide kulude netosumma jaotus 2023

Osamaksude netosumma seisuga 31.12.2023

Aafrika

243

231

(287 )

186

Bêkou

11

43

(24 )

30

Kokku

254

274

(311 )

216

Osamaksude vähenemine 330 miljonilt eurolt 2022. aastal 274 miljonile eurole 2023. aastal on tingitud usaldusfondide kulude vähenemisest mõlema usaldusfondi tegevuse lõpetamise tõttu. 2021. aasta lõpus oli ELi Aafrika usaldusfondi ja ELi Bêkou usaldusfondi tegevuse haripunkt, sest lepinguperiood lõppes. Pärast seda alanud usaldusfondide tegevuse lõpetamise tagajärjel vähenes avatud lepingute arv ja seega vähenesid ka kulud.

2.4.   KAUBANDUSLIKUD NÕUDED JA MITTEKAUBANDUSLIKUD SISSENÕUTAVAD SUMMAD

Kaubanduslikud tehingud on tehingud, mille puhul üksus saab varasid või teenuseid või kustutatakse tema kohustused ning ta annab teisele poolele vastutasuks ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid (peamiselt kaupade, teenuste või vara kasutamise näol). Mittekaubanduslike tehingute puhul saab üksus teiselt üksuselt teatavas väärtuses vahendeid, andmata otseselt vastutasuks ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid, või annab teisele üksusele teatavas väärtuses vahendeid, saamata otseselt vastutasuks ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid.

2.4.1.   Pikaajalised kaubanduslikud nõuded

31. detsembri 2023. aasta seisuga moodustasid EAFi pikaajalised kaubanduslikud nõuded 5 miljonit eurot, mis koosneb peamiselt mitmest rahastamisvahendist tehtud ettemakstud kuludest.

2.4.2.   Lühiajalised kaubanduslikud nõuded ja mittekaubanduslikud sissenõutavad summad

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31.12.2023

31.12.2022

Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad

2.4.2.1

13

15

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded

2.4.2.2

12

12

Kokku

 

24

27

2.4.2.1.   Mittekaubanduslike tehingute sissenõutavad summad

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Kliendid

–

3

44

9

55

56

Avalik-õiguslikud asutused

–

4

13

2

19

19

Kolmandad riigid

–

1

4

1

6

7

Allahindamine

–

(7 )

(55 )

(6 )

(68 )

(67 )

Kokku

–

1

7

5

13

15

2.4.2.2.   Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuded

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Viitlaekumised

–

–

–

1

1

1

EAFide vastastikku sissenõutavad summad

–

(200 )

426

(225 )

–

1

Muu

–

–

4

7

11

10

Kokku

–

(200 )

430

(218 )

12

12

Tõhususe huvides on kõigi EAFide ühine sularahavaru kajastatud 11. EAFis; sellest tulenevalt on EAFide vahelistest tehingutest tulenevad vastastikku sissenõutavad summad eri EAFide bilanssides tasakaalus.

Rubriik „Muu“ hõlmab peamiselt finantsinstrumentidega seotud nõudeid. 11 miljoni euro suurustest muudest nõuetest on 4 miljoni euro suurune summa seotud nõudega ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi (GEEREF) vastu ja 7 miljoni euro suurune summa nõudega rahastamisvahendi Climate Investor One vastu.

2.5.   RAHA JA RAHA EKVIVALENDID (5)

Raha ja raha ekvivalendid on amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsinstrumendid ning nende hulka kuuluvad sularaha, pankades olevad nõudmiseni ja lühiajalised hoiused (näiteks arvelduskontod ja säästukontod) ning muud suure likviidsusega lühiajalised, kuni kolmekuulise esialgse tähtajaga investeeringud.

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Erikontod

 

 

 

 

 

 

Keskpangad

–

–

–

341

341

835

 

–

–

–

341

341

835

Arvelduskontod

 

 

 

 

 

 

Kommertspangad

–

–

–

193

193

161

Finantsinstrumentide raha

–

–

–

67

67

31

 

–

–

–

260

260

192

Kokku

–

–

–

601

601

1 027

Raha ja raha ekvivalentide vähenemine 426 miljoni euro võrra on peamiselt tingitud keskpankades hoitavate sularahareservide kahanemisest. Seda kahanemist saab seostada sissenõutud osamaksude vähenemisega 2 500 miljonilt eurolt 2022. aastal 1 800 miljonile eurole 2023. aastal. Lisaks sellele said liikmesriigid 9. EAFist 2023. aasta esimese osamakse eest tagasimakse 43 miljonit eurot, samas kui Ühendkuningriik taotles, et tema 2023. aasta osamaksu teine ja kolmas osamakse summas 154 miljonit eurot tasaarvestataks tema 10. ja 11. EAFi raames tasumata osaga (vt lisade punkt 2.9.1).

Nagu varasematel aastatel ja eesmärgiga piirata vastaspoole riski, hoitakse rohkem raha pigem keskpankade juures olevatel kontodel kui kommertspankades (vt lisade punkt 5.1).

KOHUSTISED

2.6.   FINANTSKOHUSTISED

Finantskohustis on igasugune kohustis, mis on:

a)

lepingupõhine kohustus anda teisele üksusele üle raha või muu finantsvara või vahetada teise üksusega finantsvarasid või finantskohustisi üksusele potentsiaalselt ebasoodsatel tingimustel või

b)

leping, mida arveldatakse või mida võidakse arveldada üksuse enda omakapitaliinstrumentidega.

Finantskohustisi liigitatakse järgmiselt: õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavad finantskohustised, amortiseeritud väärtuses kajastatavad muud finantskohustised või finantstagatiste lepingu kohustised.

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

31.12.2023

31.12.2022

Pikaajalised

 

 

 

Finantseraldised

2.2.62.6.1

3

1

Finantstagatise kohustis

2.6.2

1

1

Muud finantskohustised

2.6.3

1

2

Kaasrahastamisega seotud võlgnevused

2.6.4

1

3

Kokku

 

5

7

2.6.1.   Finantseraldised

Need eraldised kajastavad hinnangulist tulevast krediidikahju seoses eri rahastamisvahendite raames antud laenudega.

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Finantseraldised

–

–

–

3

3

1

3 miljoni euro suurune summa kajastab eeldatavat kahju seoses laenudega, mis anti rahastamisvahendite ElectriFI CW, ElectriFI CW II ja AgriFI Regional ACP raames.

2.6.2.   Finantstagatised

Need eraldised kajastavad hinnangulist tulevast kahjumit seoses mitme rahastamisvahendi raames antud tagatistega, mille puhul on volitatud üksustel õigus anda tagatisi enda äranägemisel, kuid EAFi nimel ja vastutusel. EAFi tagatistega seotud finantsrisk on piiristatud ning finantsvarale on tehtud eraldised tulevaste sissenõuete katteks.

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Finantstagatise kohustis

–

–

–

1

1

1

1 miljoni euro suurune summa kajastab eeldatavat kahju seoses 11 miljoni euro suuruse tagatisega, mis anti Euritzi rahastamisvahendi raames (vt lisade punkt 3.2.1).

2.6.3.   Muud finantskohustised

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Finantskohustised õiglases väärtuses üle- ja puudujäägina

–

–

–

1

1

2

1 miljoni euro suurune summa on peamiselt seotud rahastamisvahendist ABI Finance tulenevate võlgnevustega.

2.6.4.   Kaasrahastamisega seotud võlgnevused

Kaasrahastamisega seotud võlgnevused hõlmavad vahendeid, mille EAF on saanud kaasrahastamislepingute alusel. EAF peab neid osamakse kasutama kokkulepitud teenuste osutamiseks kolmandatele isikutele ja tagastama kasutamata jäänud vahendid rahastajatele. See, kas kaasrahastamisega seotud summad kajastatakse lühi- või pikaajaliste võlgnevustena, sõltub sellest, millal neid summasid kasutatakse.

Majandusaasta lõpus hinnatakse kaasrahastamisega seotud võlgnevusi igal üksikjuhul eraldi ning kõik summad, mida järgneva 12 kuu jooksul tõenäoliselt ei kasutata, loetakse pikaajaliseks võlgnevuseks. Lühiajaliste kohustiste summad on esitatud lisade punktis 2.7.2.

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Kaasrahastamisega seotud pikaajalised võlgnevused

–

–

–

1

1

3

Kaasrahastamisega seotud lühiajalised võlgnevused

–

–

18

23

41

46

Kokku

–

–

19

24

42

49

2.7.   VÕLGNEVUSED

Võlgnevused on kohustised tasuda saadud või tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille kohta erinevalt viitvõlgadest on esitatud arve või mille osas on hankijaga ametlikult kokku lepitud. Võlgnevused võivad olla seotud nii kaubanduslike tehingutega (näiteks kaupade ja teenuste ost) kui ka mittekaubanduslike tehingutega (näiteks toetuste, eelmaksete või muude ELi rahaliste vahendite saajate kulutaotlused).

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Lühiajalised võlgnevused

2.7.1

–

–

50

210

260

230

Mitmesugused võlgnevused

2.7.2

–

0

14

118

132

196

Kokku

 

–

0

63

328

391

426

2.7.1.   Lühiajalised võlgnevused

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Tarnijad

–

2

7

89

98

63

Kolmandad riigid

–

–

3

29

32

126

Avalik-õiguslikud asutused

–

–

19

110

129

41

Muud lühiajalised võlgnevused

–

(2 )

20

(18 )

–

–

Kokku

–

–

50

210

260

230

Võlgnevused hõlmavad peamiselt kuluaruandeid, mis on seoses vahendite saajatele antud toetustega EAFile esitatud. Need kajastatakse kuluaruande saamise ajal kogu kuluaruande summa ulatuses. Pärast rahastamiskõlblikkuse kontrollimist makstakse vahendite saajatele välja ainult rahastamiskõlblikud kulud. Aasta lõpus analüüsitakse täitmata kulutaotlusi ja nendega seotud hinnangulised rahastamiskõlblikud kulud kajastatakse tulemiaruandes. Hinnangulised rahastamiskõlbmatud kulud kajastatakse muude lühiajaliste võlgnevuste all.

Võlgnevuste suurenemine avalik-õiguslike asutuste ja tarnijate puhul on tingitud selliste saadud arvete suuremast arvust, mis ei olnud enne aasta lõppu veel makstud. Võlgnevused kolmandatele riikidele seevastu vähenesid eeskätt seetõttu, et 2023. aastal tühistati Etioopiale antud eelarvetoetuse arve kogusummas 60 miljonit eurot. See arve oli riigis valitseva olukorra tõttu alates 2020. aasta novembrist peatatud.

2.7.2.   Mitmesugused võlgnevused

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Kaasrahastamisega seotud võlgnevused

2.6.4

–

–

18

23

41

46

Ettemakstud kapitalisissemaksed

2.7.2.1

–

–

–

88

88

147

Mitmesugused võlgnevused

 

–

–

(5 )

7

3

2

Kokku

 

–

–

14

117

132

196

2.7.2.1.   Ettemakstud kapitalisissemaksed

7,8 miljonit eurot ettemakstud kapitalisissemakseid on seotud tagasimaksega liikmesriikidele ja Ühendkuningriigile üheksanda EAFi kohaste projektide vabastatud või kasutamata vahenditest (vt lisade punkt 2.9.1). Liikmesriigid nõustusid tasaarvestama tagasimakse 11. EAFi osamaksudega 2024. aasta esimese osamaksunõude ajal.

Lisaks tagasimaksele on 80 miljoni euro suurune summa seotud 2024. aasta esimese osamaksega, mille Ühendkuningriik ettemaksena tegi. Sellest summast 8 miljonit eurot arvati maha Ühendkuningriigi allesjäänud osast 10. ja 11. EAFi kasutamata vahendites. Väljaastumislepingu artikli 152 kohaselt osaleb Ühendkuningriik EAFis kuni 11. EAFi ja kõigi veel lõpetamata varasemate EAFide tegevuse lõpetamiseni ning täidab sellega seoses samu kohustusi kui liikmesriigid (vt lisade punkt 2.9.1).

2.8.   VIITVÕLAD

Viitvõlad on kohustised tasuda saadud või tarnitud kaupade ja teenuste eest, mille kohta erinevalt võlgnevustest ei ole veel arvet esitatud või mille osas ei ole hankijaga ametlikult kokku lepitud. Viitvõlgade arvutamine põhineb eelarveliste kulukohustuste vabadel vahenditel aasta lõpu seisuga. See osa hinnangulistest viitvõlgadest, mille moodustavad väljamakstud eelmaksed, on kajastatud eelmaksete summa vähenemisena.

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Viitvõlad

–

–

129

854

983

1 130

Muud kumuleerunud kulud ja edasilükkunud tulud

–

–

–

1

1

2

Kokku

–

–

129

855

984

1 131

Viitvõlad hõlmavad nendest täitmisel olevatest ja täidetud lepingutest tulenevaid hinnangulisi tegevuskulusid, mille kulutaotlused ei ole veel kinnitatud ja mille puhul vahendite saajate kantud rahastamiskõlblikke kulusid hinnati parima teabe põhjal, mis oli raamatupidamise aastaaruande koostamise ajal kättesaadav. Teavet suuremahulise igapäevase tegevuse, näiteks lepingute pikendamise kohta pärast aruandekuupäeva ei võeta süstemaatiliselt arvesse ning selle võimalikku mõju viitvõlgadele ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. See osa hinnangulistest viitvõlgadest, mille moodustavad väljamakstud eelmaksed, on kajastatud eelmaksete summade vähenemisena (vt eespool punkt 2.2).

Viitvõlgade vähenemine 147 miljoni euro võrra on seletatav selliste lepingute arvu vähenemisega, mille puhul tuli kulud esitada hinnangute põhjal ja viitvõlgnevustena. See vähenemine on kooskõlas EAFi tegevustsükliga ja aluseks olevate avatud lepingute arvuga.

NETOVARA

2.9.   FONDIKAPITAL

EAFi liikmesriigid teevad fondi osamakse EAFi programmide elluviimiseks, nagu on sätestatud iga EAFi sisekokkuleppes. Kapitali sissenõudmise, see tähendab asjaomase aasta N rahastamistaotluste õiguslik alus määratakse kindlaks nõukogu otsusega aastal N–1 ja saadavad vahendid on selgelt määratud täpsustatud tulevasteks perioodideks.

Osamaksud vastavad omanike sissemaksete kriteeriumidele (ELi raamatupidamiseeskiri nr 1) ja seega käsitletakse neid EAFi raamatupidamise aastaaruannetes fondikapitalina. Fondikapital on EAFi liikmesriikidelt saadavate osamaksude kogusumma. Sissenõudmata fondikapital lahutatakse fondikapitali kogusummast (vt netovara muutuste aruanne), seega kajastatakse bilansis ainult sissenõutud fondikapitali.

Kuna kokkulepitud osamaksud määratakse täpsustatud aruandeperioodideks, nii et EAFil on õiguslik nõue EAFi liikmesriikide vastu ainult nendel perioodidel, ei kajastata mis tahes eelnevalt laekunud summasid mitte sissenõutud kapitalina, vaid ettemakstud kapitalisissemaksetena võlgnevuste all.

2.9.1.   Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

Kokku

Fondikapital

12 164

10 464

20 960

29 367

72 955

Sissenõudmata fondikapital

–

(15 )

–

(7 840 )

(7 855 )

Sissenõutud fondikapital 31.12.2022

12 164

10 450

20 960

21 527

65 100

Fondikapital

–

10 442

20 834

29 331

60 607

Sissenõudmata fondikapital

–

–

–

(6 040 )

(6 040 )

Sissenõutud fondikapital 31.12.2023

–

10 442

20 834

23 290

54 566

Sissenõudmata fondikapital kujutab endast liikmesriikidelt veel sissenõudmata summasid. Sissenõutud fondikapital koosneb osamaksudest, mille EAF on sisse nõudnud ja mille liikmesriigid on üle kandnud hoiukontodele (vt allpool punkt 2.9.2).

Vastavalt sellele vähendati nõukogu otsusega (EL) 2023/2586 (6) kaheksanda ja üheksanda EAFi sisekokkulepetes sätestatud liikmesriikide osamakse 7,8 miljoni euro suuruse summa võrra üheksanda EAFi raames vabastatud vahendite arvelt. Sellest vähendamisest tulenevad tagasimaksed on hüvitatud 11. EAFi täiendava osamaksude tasumise nõude raames. Tagasimakset kasutatakse 2024. aasta osamaksu esimese osa vähendamiseks (vt lisade punkt 2.7.2.1).

Kuigi Ühendkuningriik on kuni kõikide programmide sulgemiseni EAFi liige, siis kooskõlas väljaastumislepingu artikliga 153 ei saa tema osa 8., 9. ja 10. EAFi kohustustega sidumata või vabastatud vahendites uuesti kasutada. Ühendkuningriik taotles, et tema 2023. aasta osamaksu teine ja kolmas osamakse hüvitataks, kasutades tema 10. ja 11. EAFi reservis olevat tasumata osa. Lisaks sellele tehti Ühendkuningriigile veel 8 miljoni euro suurune tagasimakse seoses tema 2024. aasta osamaksu esimese osamaksega (vt lisade punkt 2.7.2.1). Selle tulemusena vähenes 10. ja 11. EAFi fondikapital vastavalt 126 miljoni euro ja 36 miljoni euro võrra.

Kaheksas EAF suleti lõplikult 2021. aastal, mil viidi põhitegevus lõpule ja suleti kõik rahastamisotsused. Sellest hoolimata ei ole kaheksanda EAFi sulgemist 2021. aasta raamatupidamise aastaaruandes täielikult kajastatud. Konsolideeritud netovara muutuste aruandes on kaheksanda EAFi sulgemist kajastatud 2023. aastal toimunud sündmusena. 2023. aastal kanti kaheksanda EAFi netovara summas 180 miljonit eurot üle üheksandasse EAFi, viies sellega lõpule kaheksanda EAFi raamatupidamisarvestuse sulgemise. Sissenõutud kapitali ja reservide jääksaldot kasutati eelmiste aastate majandustulemuste katmiseks, ülejäänud summad paigutati ümber üheksandasse EAFi vastavalt üheksanda EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse 3. osa sätetele.

2.9.2.   Sissenõutud ja sissenõudmata fondikapital liikmesriikide kaupa ja Ühendkuningriigi puhul

(miljonites eurodes)

11. EAFi osamaksud

%

Sissenõudmata kapital 31.12.2022 seisuga

2023. aastal sisse nõutud kapital

Sissenõudmata kapital 31.12.2023 seisuga

Austria

2,40

188

(43 )

145

Belgia

3,25

255

(58 )

196

Bulgaaria

0,22

17

(4 )

13

Horvaatia

0,23

18

(4 )

14

Küpros

0,11

9

(2 )

7

Tšehhi

0,80

63

(14 )

48

Taani

1,98

155

(36 )

120

Eesti

0,09

7

(2 )

5

Soome

1,51

118

(27 )

91

Prantsusmaa

17,81

1 397

(321 )

1 076

Saksamaa

20,58

1 614

(370 )

1 243

Kreeka

1,51

118

(27 )

91

Ungari

0,61

48

(11 )

37

Iirimaa

0,94

74

(17 )

57

Itaalia

12,53

982

(226 )

757

Läti

0,12

9

(2 )

7

Leedu

0,18

14

(3 )

11

Luksemburg

0,26

20

(5 )

15

Malta

0,04

3

(1 )

2

Madalmaad

4,78

375

(86 )

289

Poola

2,01

157

(36 )

121

Portugal

1,20

94

(22 )

72

Rumeenia

0,72

56

(13 )

43

Slovakkia

0,38

29

(7 )

23

Sloveenia

0,22

18

(4 )

14

Hispaania

7,93

622

(143 )

479

Rootsi

2,94

230

(53 )

178

Ühendkuningriik

14,68

1 151

(264 )

887

Kokku

100,00

7 840

(1 800 )

6 040

Kuna 8., 9. ja 10. EAFi kapital on täielikult sisse nõutud ja laekunud eelnevatel aastatel, nõuti 2023. aastal sisse 1 800 miljoni euro suurune summa, mis on täielikult seotud 11. EAFiga. Sissenõutud kapital vähenes 2 500 miljonilt eurolt 2022. aastal 1 800 miljonile eurole 2023. aastal.

2.9.3.   Toimivate EAFide vahelised sissenõutud fondikapitali ümberpaigutused

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

Kokku

Saldo seisuga 31.12.2021

(2 512 )

2 018

101

394

–

10. EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide summad

(1 )

(8 )

9

–

–

11. EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide summad

–

–

(148 )

148

–

Saldo seisuga 31.12.2022

(2 513 )

2 010

(38 )

541

–

Kaheksanda EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide summad

2 762

(2 762 )

 

–

–

10. EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide summad

427

(432 )

6

–

–

11. EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud eelmiste EAFide summad

(676 )

676

(87 )

87

–

Saldo seisuga 31.12.2023

–

(509 )

(120 )

628

–

Sellesse rubriiki kuuluvad ühest toimivast EAFist teise ümberpaigutatud vahendid.

Alates Cotonou lepingu jõustumisest paigutatakse kõik toimivate varasemate EAFide kasutamata vahendid pärast vabastamist ümber kõige viimasena käivitatud EAFi. Teistest EAFidest ümberpaigutatud vahendid suurendavad saajafondi assigneeringuid ja vähendavad selle fondi omi, kust ümberpaigutus tehti. 10. ja 11. EAFi tulemusreservi ümberpaigutatud vahendeid saab kohustustega siduda vaid sisekokkuleppes sätestatud tingimustel.

Kuigi kaheksas EAF suleti ametlikult 2021. aastal, ei kajastatud seda 2021. aasta raamatupidamise aastaaruandes. 2023. aastal paigutati kõik eelmiste EAFide reservid ja kahjum ümber üheksandasse EAFi (vt eespool punkt 2.9.1).

3.   TULEMIARUANDE LISAD

TULUD

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

2023

2022

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

3.1

14

18

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

3.2

52

80

Kokku

 

65

98

3.1.   MITTEKAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud on seotud tehingutega, mille puhul ülekandja kannab vahendeid saajale, ilma et viimane annaks vahetult vastu ligikaudu võrdses väärtuses vahendeid. Peamiselt hõlmab see rubriik komisjonilt aasta jooksu saadud summasid ja sissenõutud tegevuskulusid.

(miljonites eurodes)

 

Lisade punkt

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

2023

2022

Kulude sissenõudmine

 

–

–

1

4

6

17

Kaasrahastamisest saadud tulu

3.1.1

–

–

–

8

8

(4 )

Kokku

 

–

–

2

12

14

18

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulu jaguneb eelarve täitmise laadi alusel järgmiselt.

(miljonites eurodes)

 

2023

2022

Otsene eelarve täitmine

 

 

Täitja:

 

 

komisjon

–

1

ELi delegatsioonid

5

(3 )

 

5

(2 )

Kaudne eelarve täitmine

 

 

Täitja:

 

 

kolmandad riigid

6

13

avalik-õiguslikud asutused

–

(3 )

rahvusvahelised organisatsioonid

3

7

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

–

3

 

9

20

Kokku

14

18

3.1.1.   Kaasrahastamisest saadud tulu

Saadud kaasrahastamise osamaksud vastavad mittekaubanduslikest tehingutest saadavate tingimuslike tulude kriteeriumidele ja seetõttu ei tohiks need laekumisel tulemiaruannet mõjutada. Osamaksud jäävad kohustiste alla (vt lisade punktid 2.6.4 ja 2.7.2) kuni saadud vahenditega seotud tingimuste täitmiseni, see tähendab kuni rahastamiskõlblike kulude tekkimiseni (vt lisade punkt 3.5). Seejärel kajastatakse vastav summa tulemiaruandes kaasrahastamisest saadud mittekaubandusliku tuluna. Seega puudub mõju eelarveaasta tulemile.

3.2.   KAUBANDUSLIKEST TEHINGUTEST SAADUD TULUD

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

2023

2022

Finantstulud

–

–

(1 )

10

9

3

Muud tulud

–

2

4

37

43

77

Kokku

–

2

4

46

52

80

Rubriigis „Finantstulud“ kajastatud 9 miljonit eurot koosneb peamiselt maksmata sissenõudekorraldustelt kogunenud intressist, eelmaksetelt saadud intressidest ja finantsinstrumentidelt saadud tulust.

Muud tulud koosnevad peamiselt kasumist, mis saadakse vahetuskursierinevustest. Vastav vahetuskursierinevustest tulenev kahjum kajastatakse muude kulude all (vt lisade punkt 3.7).

KULUD

3.3.   MUUDE ÜKSUSTE KANTUD KULUD

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

2023

2022

Tehnilise abi kulud

–

–

–

3

3

1

3 miljoni euro suurune summa koosneb mitme rahastamisvahendi raames kantud tehnilise abi kuludest.

3.4.   ABIMEETMED

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

2023

2022

Programmikohane abi

–

–

33

808

841

1 307

Makromajanduslik toetus

–

7

–

–

7

4

Valdkondlik poliitika

–

(1 )

–

–

(1 )

–

AKV riikide sisesed projektid

–

–

128

651

779

896

Hädaabi

–

(7 )

113

124

230

118

Institutsioonidele ettenähtud toetus

–

–

–

12

12

6

Eksporditulude hüvitamine

–

–

2

–

2

–

Usaldusfondide osamaksud

–

–

–

311

311

458

Kokku

–

(1 )

276

1 906

2 181

2 789

EAFil on sõltuvalt raha väljamaksmise ja haldamise viisist eri tegevuskulusid, mis hõlmavad mitmeid abimeetmeid.

2023. aastal oli tegevuskulude 608 miljoni euro suurune vähenemine tingitud peamiselt 11. EAFi kulude vähenemisest (2 489 miljonilt eurolt 2022. aastal 1 906 miljonile eurole 2023. aastal). See vähenemine on suuresti selgitatav programmikohase abi ja AKV riikide vaheliste projektidega seotud kulude ning usaldusfondide osamaksude vähenemisega (vt lisade punkt 2.3). Sellest hoolimata suurenesid hädaabiga seotud kulud 105 miljoni euro võrra. See kasv tuleneb nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsusest kasutada uuesti 10. ja 11. EAFi vahendeid, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on tegeleda AKV riikides toiduga kindlustatuse kriisi ja majandusšokiga, mis on tingitud Venemaa Ukraina-vastasest agressioonisõjast.

AKV riikide vaheliste projektidega seotud kulude vähenemine on seletatav kahe AITFi projekti viitvõlgade vähenemisega. Kuna nende kahe projekti puhul ei toimu korrapärast rakendamist ja aruannet ei ole esitatud, on avatud eelmaksed ümber liigitatud pikaajalisteks ning 2023. aasta kohta ei ole nende projektide puhul viitvõlgasid arvestatud. AKV riikide vaheliste projektidega seotud kulusid on aga mõjutanud eelmise aasta viitvõlgnevuste tühistamine summas 130 miljonit eurot (vt lisade punkt 2.2).

9. ja 10. EAFi kulude muutused on kooskõlas EAFi tegevustsükliga ja seotud ka avatud lepingute arvu muutumisega. 2023. aastal viidi lõpule ja suleti paljud nende EAFide alusel sõlmitud lepingud, millest tulenevalt olid nende EAFide raames kantud kulud väiksemad.

Hädaabiprogrammiga seotud negatiivne summa üheksandas EAFis on tingitud 2023. aastal vabastatud lepingu puhul 2022. aasta viitlaekumiste tühistamisest.

3.5.   KAASRAHASTAMISE KULUD

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

2023

2022

Kaasrahastamine

–

–

–

8

8

(4 )

Selles rubriigis on kajastatud 2023. aastal seoses kaasrahastatud projektidega kantud kulud. Tuleb märkida, et tekkinud kulud sisaldavad prognoositavalt järgmisse eelarveaastasse ülekantavaid summasid (ja seega ka prognoositavalt tühistatavaid eelmise aasta summasid).

2023. aastal suurenesid kaasrahastamise kulud 12 miljoni euro võrra eeskätt seetõttu, et 2022. aastal olid kaasrahastamise kulud ebatavaliselt väikesed. Kaasrahastamise kulude vähenemine 2022. aastal oli tingitud kaasrahastamises osalevate rahastajate vahel kulude jaotamise meetodi täiustamisest, mille tulemusena võetakse nüüd arvesse valesti makstud summade sissenõudmist.

Vastavalt kaasrahastamist käsitlevatele raamatupidamiseeskirjadele ei olnud nendel summadel mõju EAFi majandusaasta tulemile, sest need kajastati nii kaasrahastamise kuludes kui ka kaasrahastamisest saadud tulus (vt ka lisade punkt 3.1.1).

Abimeetmed ja kaasrahastamise kulud eelarve täitmise liikide kaupa

(miljonites eurodes)

 

2023

2022

Otsene eelarve täitmine

 

 

Täitja:

 

 

komisjon

50

70

ELi rakendusametid

16

6

usaldusfondid

290

431

ELi delegatsioonid

235

1 121

 

591

1 628

Kaudne eelarve täitmine

 

 

Täitja:

 

 

EIP ja EIF

(45 )

39

rahvusvahelised organisatsioonid

994

(544 )

eraõiguslikud asutused, kes osutavad avalikke teenuseid

201

325

avalik-õiguslikud asutused

147

99

kolmandad riigid

297

1 234

ELi asutused koos avaliku ja erasektori partnerlusega

3

4

 

1 597

1 157

Kokku

2 189

2 785

3.6.   FINANTSKULUD

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

2023

2022

Laenude ja nõuete väärtuse langusest tekkinud netokahjum

–

(1)

1

2

2

2

Kahjum õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvaradest või -kohustistest

–

–

1

2

3

2

Tasude toetus

–

–

–

1

1

1

Finantstagatiste väärtuse langusest tekkinud kahjum

–

–

–

–

–

1

Kokku

–

(1)

1

5

7

6

Laenude ja nõuete väärtuse langusest tekkinud netokahjum hõlmab finantsinstrumentide väärtuse langusest tulenenud kahjumit ja aeguvatest sissenõudekorraldustest (üle kahe aasta), pankrottidest ja loobumistest tulenevaid ebatõenäoliselt laekuvaid hinnangulisi summasid.

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarade 3 miljoni euro suurused finantskulud on seotud peamiselt vahetuskursierinevuste, intresside ja õiglase väärtuse muutumisega mitme finantsinstrumendi puhul.

1 miljoni euro suurune summa rubriigis „Tasude toetus“ on seotud Kulima rahastamisvahendi raames kantud kuludega.

3.7.   MUUD KULUD

Selle rubriigi alla kuuluvad sellised halduskulud nagu välisteenused (v.a IT-teenused), kasutusrendi kulud, teavitamine ja väljaanded, koolituskulud jm.

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

2023

2022

Haldus- ja IT-kulud

–

–

2

49

51

56

Riski- ja kulueraldised

–

–

–

2

1

–

Realiseeritud kahjum klientide vastu esitatud nõuetest

–

–

–

–

–

4

Kahjum vahetuskursi muutustest

–

2

5

55

62

60

Finantsinstrumentidega seotud kahjum vahetuskursi muutustest

–

–

–

1

1

–

Kokku

–

3

7

106

116

119

Rubriik „Haldus- ja IT-kulud“ hõlmab EAFi ja komisjoni sisekokkuleppel põhinevaid summasid nende halduskulude katmiseks, mida nii peakorter kui ka delegatsioonid on seoses EAFi programmide juhtimisega kandnud.

Vahetuskursside muutustest tekkinud kahjumi suurenemine on peamiselt tingitud aasta lõpu seisuga hoitavate valuutasaldode ümberhindamisest tuleneva realiseerimata kahjumi kasvust.

4.   TINGIMUSLIKUD VARAD JA KOHUSTISED NING MUUD OLULISED AVALDATAVAD ANDMED

4.1.   TINGIMUSLIKUD VARAD

Tingimuslikud varad on võimalikud varad, mis tulenevad möödunud sündmusest ning mille olemasolu kinnitab ainult ühe või mitme sellise tulevikusündmuse toimumine või mittetoimumine, mis on ebakindlad ja mida üksus täielikult ei kontrolli.

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Eelmaksetagatised

–

–

2

30

32

37

Täitmistagatised

–

–

–

–

–

1

Kokku

–

–

2

30

32

38

Eelmaksetagatisi nõutakse teatavatel juhtudel ettemaksete tegemisel vahendite saajatelt, kes ei ole liikmesriigid.

Selleks et EAFist rahaliste vahendite saajad täidaksid EAFiga sõlmitud lepingutest tulenevaid kohustusi, nõutakse täitmistagatisi.

Eelarve kaudse täitmise raames hallatavate lepingute puhul antakse tagatised avaliku sektori hankijale, mitte EAFile, mistõttu EAF neid ei kajasta.

4.2.   TINGIMUSLIKUD KOHUSTISED

Tingimuslikud kohustised on võimalikud kohustused, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest ja mille olemasolu kinnitab ainult üks või mitu tulevikus toimuvat või mittetoimuvat sündmust, mis on ebakindlad ja mida üksus täielikult ei kontrolli, või olemasolevad kohustused, mis tulenevad minevikus toimunud sündmustest, mille puhul vahendite väljavool ei ole tõenäoline või summat ei saa piisava usaldusväärsusega hinnata.

4.2.1.   Antud tagatised

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Antud tagatised

–

–

–

28

28

25

Eelmises tabelis on esitatud EAFi võimalikud tulevased maksed seoses EIP grupile või muudele finantseerimisasutustele antud tagatistega. Summad on esitatud ilma nende programmide puhul kajastatud finantseraldiste või finantskohustisteta.

28 miljoni euro suurune summa on seotud tagatistega, mis on antud järgmiste rahastamisvahendite raames: 11 miljonit eurot EURITZi rahastamisvahendi, 10 miljonit eurot KULIMA fondi ja veel 7 miljonit eurot põllumajanduse väärtusahela rahastamisvahendi ZAMBIA raames.

4.2.2.   Kohtuasjadega seotud tingimuslikud kohustised

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Pooleliolevad kohtuasjad

–

–

–

7

7

18

2023. aasta lõpus oli pooleli ainult kaks kohtuasja kogusummas 7 miljonit eurot. Aasta jooksul lõpetati kaks kohtuasja kogusummas 11 miljonit eurot.

4.3.   MUU OLULINE TEAVE

4.3.1.   Täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud

Allpool avaldatud summa koosneb eelarvelistest täitmata kulukohustustest, millest on lahutatud sellised seonduvad summad, mis on tulemiaruandes kajastatud kuluna. Eelarvelised täitmata kulukohustused kujutavad endast võetud kulukohustusi, millele vastavaid makseid ei ole veel tehtud ja/või mida ei ole veel vabastatud. Need tekivad alati mitmeaastaste programmidega seoses.

(miljonites eurodes)

 

8. EAF

9. EAF

10. EAF

11. EAF

31.12.2023

31.12.2022

Täitmata kulukohustused, millele vastavaid kulusid ei ole veel tekkinud

–

16

216

3 217

3 449

4 853

Täitmata kulukohustuste vähenemine tuleneb suuresti eelarveliste täitmata kulukohustuste vähenemisest, mis moodustasid kokku 5 116 miljonit eurot (2022. aastal 6 459 miljonit eurot). See on kooskõlas EAFi tegevustsükliga ja seotud ka avatud lepingute arvu muutumisega (vt lisade punkt 2.2).

5.   FINANTSRISKIDE JUHTIMINE

Järgnev teave, mis käsitleb Euroopa Arengufondi finantsriskide juhtimist, on seotud komisjoni poolt Euroopa Arengufondi nimel EAFi vahendite rakendamiseks tehtud rahavoogude juhtimise toimingutega.

5.1.   RISKIJUHTIMISE POLIITIKA JA RISKIDE MAANDAMINE

EAFi rahavoogude juhtimise toimingute haldamist käsitlevad reeglid ja põhimõtted on sätestatud 11. EAFi suhtes kohaldatavas finantsmääruses ja sisekokkuleppes.

Eespool nimetatud määrusest tulenevalt kohaldatakse järgmisi peamisi põhimõtteid.

a)

Liikmesriigid maksavad EAFi osamaksud erikontodele, mis on avatud iga liikmesriigi emissioonipangas või liikmesriigi määratud finantseerimisasutuses. Osamaksude summad jäävad neile erikontodele, kuni on tarvis teha EAFi makseid.

b)

Liikmesriigid tasuvad EAFi osamaksusid eurodes, samal ajal kui väljamaksed EAFist on nomineeritud eurodes ja muudes vääringutes.

c)

EAFi nimel komisjoni poolt avatud pangakontode jääk ei või olla negatiivne.

Lisaks erikontodele on komisjon avanud finantseerimisasutustes (nii keskpankades kui ka kommertspankades) EAFi nimel ka muid pangakontosid, mida kasutatakse maksete tegemiseks ja muude tulude saamiseks kui eelarvesse tehtavad liikmesriikide osamaksud.

Rahavoogude juhtimise ja maksetoimingud on suures osas automatiseeritud ning tuginevad tänapäevastele infosüsteemidele. Süsteemi turvalisuse ja ametiülesannete lahususe tagamiseks kohaldatakse vastavalt finantsmäärusele, komisjoni sisekontrollistandarditele ja auditeerimispõhimõtetele erimenetlusi.

Rahavoogude juhtimise ja maksetoimingute haldamine on reguleeritud kirjalike suuniste ja menetluskorraga, mis piiravad tegevus- ja finantsriski ning tagavad piisava kontrollitaseme. Neid kohaldatakse erinevates valdkondades tehtavate toimingute suhtes ning suunistele ja menetluskorrale vastavust kontrollitakse regulaarselt.

5.2.   VALUUTARISK

EAFi valuutariskid aasta lõpu seisuga – netopositsioon

(miljonites eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

 

USA dollar (USD)

EUR

Muu

Kokku

USA dollar (USD)

EUR

Muu

Kokku

Finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

 

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad

7

7

3

17

–

6

–

6

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad*

16

49

8

73

14

42

9

65

Nõuded**

7

4

–

11

6

4

–

10

Raha ja raha ekvivalendid

6

595

–

601

7

1 015

5

1 027

 

36

655

11

704

27

1 067

14

1 108

Finantskohustised

 

 

 

 

 

 

 

 

Finantstagatise kohustis ja eraldised

–

2

2

4

–

3

–

3

 

–

2

2

4

–

3

–

3

Kokku

36

657

13

706

27

1 069

–

1 110

Kõiki osamakse hoitakse eurodes ja muid vääringuid ostetakse ainult siis, kui see on vajalik maksete tegemiseks. Selle tagajärjel ei kaasne EAFi rahavoogude juhtimise toimingutega valuutariski.

5.3.   INTRESSIRISK

EAF ei laena raha ning seepärast tal intressiriski suhtes riskipositsioon puudub.

Samas saab ta erinevatel pangakontodel hoitavatelt saldodelt intressi. Komisjon on EAFi nimel seepärast võtnud meetmeid, mis tagavad regulaarselt teenitud intressi vastavuse turuintressimääradele ja nende võimalikule kõikumisele.

Osamaksud EAFi eelarvesse kannab liikmesriik erikontole, mille ta on avanud selleks väljavalitud finantseerimisasutuses. Paar aastat tagasi esinenud negatiivse intressi riski vähendamiseks on kehtestatud likviidsuse juhtimise kord, mille eesmärk on minimeerida asjaomaste kontode saldosid. Vastavalt nõukogu määrusele (EL) 2016/888 (7) katab nende kontode negatiivse intressi asjaomane liikmesriik.

Kommertspankade kontodel hoitavatelt üleöösaldodelt teenitakse intressi igapäevaselt. Selliste kontode saldodelt makstav tasu põhineb muutuvatel turuintressimääradel, mille suhtes kohaldatakse lepingulist (positiivset või negatiivset) piirmäära. Enamiku kontode puhul on intressi arvutamine seotud turu viiteintressimääraga ja seda korrigeeritakse vastavalt kõnealuse intressimäära kõikumistele. Selle tulemusena puudub risk, et EAFi saldodelt laekuvad tasud võiksid olla madalamad turuintressimääradest.

5.4.   KREDIIDIRISK (VASTASPOOLE RISK)

Maksimaalne krediidiriski positsioon

Finantsvarade puhul on esitatud summad bilansilised netojääkmaksumused ja kajastavad EAFi krediidiriski positsiooni aruandeperioodi lõpus.

(miljonites eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Finantsvarad

 

 

Antud laenud

16

6

Raha ja raha ekvivalendid

601

1 027

Kaubanduslikud nõuded  (*1)

11

11

Antud tagatised

 

–

Finantstagatiste lepingud

14

12

Kokku seisuga 31.12.2023

642

1 056

Rahastamisvahenditega seotud laenud: krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)

31.12.2023

 

1. etapp

2. etapp

3. etapp

Krediidiriski tõttu langenud väärtusega

Kokku

Krediidireiting

 

 

 

 

 

Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga

–

–

–

–

–

Üle keskmise kvaliteediga

–

–

–

–

–

Alla keskmise kvaliteediga

–

–

–

–

–

Muud kui investeerimiskvaliteediga ja makseviivitusega

18

1

–

–

19

Bilansiline brutojääkmaksumus

18

1

–

–

19

Miinus kahju allahindlus

2

1

–

–

3

Bilansiline netojääkmaksumus

16

–

–

–

16

Raha ja raha ekvivalendid: krediidikvaliteet

 

 

(miljonites eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Krediidireiting

 

 

Kõrgeima ja kõrge kvaliteediga

514

724

Üle keskmise kvaliteediga

77

299

Alla keskmise kvaliteediga

11

4

Muud kui investeerimiskvaliteediga ja makseviivitusega

–

–

Bilansiline brutojääkmaksumus

601

1 027

Miinus kahju allahindlus

–

–

Bilansiline netojääkmaksumus

601

1 027

Nõuded: krediidikvaliteet

(miljonites eurodes)

31.12.2023

 

Tähtaeg ei ole saabunud

Tähtajaks tasumata

Tähtajaks tasumata

Tähtajaks tasumata

Tähtajaks tasumata

Kokku

0–30 päeva

31–90 päeva

91 päeva kuni 1 aasta

> 1 aasta

Bilansiline brutojääkmaksumus

11

–

–

–

–

11

Miinus kahju allahindlus

–

–

–

–

–

–

Bilansiline netojääkmaksumus

11

–

–

–

–

11

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad: krediidikvaliteet

2023. aastal on käesolevas raamatupidamise aastaaruandes sisalduvad õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatud finantsvarad seotud omakapitaliinvesteeringutega, mille puhul puudub krediidirisk (vt lisade punkt 2.1).

5.5.   LIKVIIDSUSRISK

Finantskohustiste jaotumine lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa

Sellesse rubriiki kuuluvad finantskohustised ja võlgnevused on esitatud bilansilises jääkmaksumuses.

(miljonites eurodes)

 

< 1 aasta

1–5 aastat

> 5 aasta

Kokku

Finantskohustised seisuga 31.12.2023

391

2

–

393

Finantskohustised seisuga 31.12.2022

426

5

–

431

EAFi suhtes kohaldatavad eelarvepõhimõtted tagavad, et eelarveperioodi jaoks ette nähtud rahavarude kogusumma on alati piisav maksete tegemiseks. Liikmesriikide osamaksude kogusumma on tegelikult võrdne asjaomase eelarveperioodi maksete assigneeringute summaga.

Siiski makstakse liikmesriikide osamaksud EAFi aasta jooksul tehtava kolme osamaksena, samal ajal kui väljamaksete puhul kehtib hooajalisus.

Selle tagamiseks, et rahalistest vahenditest piisaks alati mis tahes asjaomase kuu jooksul tehtavate maksete katmiseks, vahetavad komisjoni rahavoogude juhtimise üksus ja asjaomased kulude eest vastutavad talitused korrapäraselt teavet kassaseisu kohta.

Lisaks eelnevale tagavad EAFi rahavoogude juhtimise toimingutes kasutatavad automatiseeritud likviidsuse juhtimise töövahendid, et igal EAFi pangakontol oleks iga päev piisavalt likviidseid vahendeid.

6.   SEOTUD OSAPOOLI KÄSITLEVAD ANDMED

EAFiga seotud osapooled on ELi Bêkou usaldusfond, ELi Aafrika usaldusfond ja Euroopa Komisjon. Kõnealuste üksuste vahelised tehingud on osa EAFi tavapärasest toimimisest ning seetõttu ei ole ELi raamatupidamiseeskirjade kohaselt nende tehingute puhul vaja kohaldada spetsiaalseid avalikustamisnõudeid.

EAFi juhib Euroopa Komisjon ja sel ei ole eraldi juhtkonda. Kõrgematel juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas komisjonis töötavate ELi ametnike rahalised õigused on avaldatud Euroopa Liidu konsolideeritud majandusaasta aruande rubriigis 7.2 „Juhtivtöötajate peamised rahalised õigused“.

7.   BILANSIPÄEVAJÄRGSED SÜNDMUSED

Käesolevale majandusaasta aruandele allakirjutamise kuupäeva seisuga ei olnud EAFi peaarvepidaja teadlik ega olnud talle teada antud ühestki olulisest sündmusest, mille avaldamine oleks käesoleva punkti all nõutav. Majandusaasta aruanne koos lisadega on koostatud kõige hiljutisema kättesaadava teabe alusel ja see kajastub eespool esitatud teabes.

8.   EELARVEAASTA TULEMI JA EELARVE TÄITMISE TULEMUSE VÕRDLUS

Eelarveaasta tulem arvutatakse tekkepõhise arvestuse põhimõtte, eelarve täitmise tulemus aga kassapõhise arvestuse reeglite kohaselt. Kuna nii eelarveaasta tulem kui ka eelarve täitmise tulemus on saadud samade raamatupidamisarvestuse aluseks olevate tehingute tulemusel, on nende õigsuse kontrollimiseks otstarbekas neid omavahel võrrelda. Kõnealune võrdlus on esitatud allpool tabelis, kus on välja toodud peamised võrreldavad summad, jaotatuna tulu- ja kuluartiklite lõikes. Täpsem teave peamiste võrreldavate artiklite laadi kohta on esitatud tabelite lisades.

(miljonites eurodes)

 

2023

2022

EELARVEAASTA TULEM

(2 249 )

(2 813 )

Tulud

 

 

Nõuded, mis ei mõjuta eelarve täitmise tulemust

(11 )

(5 )

Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded

(2 )

(3 )

Eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded

12

19

Eelmaksete netomõju

36

37

Viitlaekumised (neto)

(54 )

(82 )

Kulud

 

 

Aruandeaasta maksmata kulud

(55 )

16

Aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud

(349 )

(408 )

Eelmaksete netomõju

556

244

Viitvõlad (neto)

59

607

EELARVE TÄITMISE TULEMUS

(2 056 )

(2 387 )

8.1.   VÕRRELDAVAD TULUARTIKLID

Eelarveaasta eelarvetulud vastavad eelarveaasta jooksul kindlaks määratud nõuetega seoses sissenõutud tuludele ja seoses eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud nõuetega sissenõutud summadele.

Eelarve täitmise tulemust mitte mõjutavaid nõudeid kajastatakse eelarveaasta tulemis, kuid eelarve seisukohast ei saa neid lugeda tuludeks, sest sissenõutav summa paigutatakse ümber reservidesse ja seda ei saa ilma nõukogu otsuseta uuesti kulukohustustega siduda.

Aruandeaasta jooksul kindlaks määratud, kuid veel sisse nõudmata nõuded tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need ei kuulu eelarve tulude hulka. Samal ajal tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemile liita eelnevatel eelarveaastatel kindlaks määratud ja aruandeaastal sisse nõutud nõuded.

Eelmaksete netomõju rida viitab eelmaksete tasaarvestamisele vahendite saajatelt sissenõutud summadega. Nende laekumiste puhul on tegemist eelarve tuludega, kuid neil ei ole mõju tulemile, mistõttu tuleb need võrdlemise eesmärgil juurde arvata.

Viitlaekumiste netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud viitlaekumistest. Arvesse võetakse ainult netomõju, st aruandeaasta viitlaekumisi, millest on maha arvatud eelneva eelarveaasta tühistatud viitlaekumised.

8.2.   VÕRRELDAVAD KULUARTIKLID

Aruandeaasta maksmata kulud tuleb võrdlemise eesmärgil juurde arvata, sest need sisalduvad eelarveaasta tulemis, kuid ei kuulu eelarve kulude hulka. Seevastu aruandeaastal makstud varasemate aastate kulud tuleb võrdlemise eesmärgil eelarveaasta tulemist maha arvata, sest need on osa aruandeaasta eelarvekuludest, ent need kas ei avalda mõju eelarveaasta tulemile või korrektsioonide korral vähendavad kulusid.

Tühistatud maksetest tekkivad laekumised ei mõjuta eelarveaasta tulemit, kuid neil on mõju eelarve täitmise tulemusele.

Eelmaksete netomõju koosneb aruandeaastal makstud uute eelmaksete summadest (mis on kajastatud aruandeaasta eelarve kuluna) ja aruandeaastal või eelnevatel eelarveaastatel makstud eelmaksete tasaarvestamisest rahastamiskõlblike kulude heakskiitmise teel. Neist viimane on käsitletav kuluna tekkepõhises arvestuses, kuid mitte eelarve raamatupidamisarvestuses, kus algset eelmakset hakatakse käsitama eelarve kuluna juba makse tegemisel.

Viitvõlgade netosumma koosneb peamiselt saldode järgmisse eelarveaastasse ülekandmise eesmärgil kirjendatud kumuleerunud kuludest, st EAFi vahendite saajate kantud rahastamiskõlblikest kuludest, mille kohta vahendite saajad ei olnud EAFile veel aruandeid esitanud. Arvesse võetakse ainult viitvõlgade netomõju, st aruandeaasta viitvõlgasid, millest on maha arvatud eelnevate eelarveaastate tühistatud viitvõlad.

EAFi KONSOLIDEERITUD ELi USALDUSFONDIDE RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDED

ELi BÊKOU USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2023  (8)

TAUSTTEAVE

Liidu usaldusfondide üldine taust

Asutamine

Kooskõlas liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (edaspidi „finantsmäärus“) (9) artiklitega 234 ja 235 ning 11. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (10) artikliga 35 on Euroopa Komisjonil õigus luua liidu välistegevuse usaldusfonde (edaspidi „liidu usaldusfondid“). Liidu usaldusfondid luuakse teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel hädaolukorra ajal ja pärast hädaolukorda võetavate, kriisidele reageerimiseks vajalike meetmete jaoks või temaatiliste meetmete jaoks.

Liidu usaldusfondi loob oma otsusega Euroopa Komisjon pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimist või neilt heakskiidu saamist. Otsus sisaldab ka teiste rahastajatega sõlmitavat moodustamise kokkulepet.

Liidu usaldusfond moodustatakse ja seda rakendatakse järgmistel tingimustel:

—

liidu sekkumine loob lisaväärtust: liidu usaldusfondi eesmärgid on eelkõige nende ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ja kui olemasolevate rahastamisvahendite kasutamine ei oleks piisav liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

—

liidu usaldusfondiga kaasneb selge liidu poliitiline nähtavus, samuti toob see kaasa juhtimiseelised ning tagab parema liidu kontrolli riskide ning liidu rahalise toetuse ja muude rahastajate rahalise osaluse väljamaksete üle;

—

liidu usaldusfond ei dubleeri muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või sarnaseid rahastamisvahendeid ilma neid täiendamata;

—

liidu usaldusfondi eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärgiga, millest seda rahastatakse.

Olemasolevad ELi usaldusfondid

Praeguseks on komisjon loonud neli ELi usaldusfondi.

—

ELi BÊKOU USALDUSFOND – usaldusfond eesmärgiga toetada Kesk-Aafrika Vabariigi kriisist väljumise ja ülesehitamise kõiki aspekte. Loodi 15. juulil 2014.

—

ELi MADADI USALDUSFOND – ELi piirkondlik usaldusfond Süüria kriisile reageerimiseks. Loodi 15. detsembril 2014.

—

ELi AAFRIKA USALDUSFOND – Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond. Loodi 12. novembril 2015.

—

ELi COLOMBIA USALDUSFOND – usaldusfond, millega toetatakse varajast konfliktijärgset taastamist ja stabiliseerimist rahukokkuleppe rakendamiseks. Loodi 12. detsembril 2016.

Missioon

ELi Bêkou usaldusfond loodi eesmärgiga edendada Kesk-Aafrika Vabariigi stabiliseerimist ja ülesehitamist. Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt on selle peamine eesmärk „anda järjepidevat ja sihipärast abi haavatavate elanikkonnarühmade vastupanuvõime suurendamiseks ja toetada kõiki Kesk-Aafrika kriisist väljumise ja ülesehitamisega seotud aspekte, koordineerida tööd lühikese, keskmise pikkusega ja pika aja jooksul ning aidata naaberriikidel kriisi tagajärgedega toime tulla“.

Põhitegevus

Liidu usaldusfondi on koondatud eri rahastajatelt saadud vahendid, et rahastada programme vastavalt kokkulepitud eesmärkidele. Alates ELi Bêkou usaldusfondi loomisest 2014. aasta juulis on usaldusfond vastu võtnud 22 programmi ja jõudnud enam kui 2,5 miljoni vahendite saajani. Programmid on loodud selleks, et aidata Kesk-Aafrika Vabariigil ja selle elanikkonnal toime tulla 2013. aasta kriisi tagajärgedega. Konkreetsemalt on ELi Bêkou usaldusfondi eesmärk tagada juurdepääs põhiteenustele (peamiselt tervishoid, veevarustus ja kanalisatsioon), elavdada majandust, soodustada töökohtade loomist ning edendada sotsiaalset ühtekuuluvust ja leppimist.

Juhtimine

ELi Bêkou usaldusfondi juhtimise tagab Euroopa Komisjon, kes tegutseb ka usaldusfondi kahe juhtorgani – nõukogu ja tegevjuhtkonna – sekretariaadina. ELi Bêkou usaldusfondi nõukogusse ja tegevjuhtkonda kuuluvad rahastajate, komisjoni ja Euroopa Parlamendi esindajad, Kesk-Aafrika Vabariigi ametiasutuste esindaja ning vaatlejad. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad reeglid ja selle kodukord on sätestatud liidu usaldusfondi moodustamise kokkuleppes.

Nõukogu põhiülesanne on usaldusfondi üldise strateegia koostamine ja läbivaatamine. Tegevjuhtkond vastutab fondist rahastatavate meetmete väljavalimise eest ja teeb järelevalvet nende rakendamise üle. Lisaks kiidab ta heaks usaldusfondi rahastatud meetmete majandusaasta aastaaruanded ja iga-aastased tegevusaruanded.

Rahastamisallikad

ELi Bêkou usaldusfondi rahastatakse rahastajate toetustest.

Majandusaasta aruanne

Aruande koostamise alus

Majandusaasta aruannete koostamise õigusraamistik ja tähtpäevad on sätestatud lepingus, millega asutatakse Euroopa Liidu Kesk-Aafrika Vabariigi usaldusfond (ELi Bêkou usaldusfond) ja kehtestatakse selle kodukord (edaspidi „usaldusfondi moodustamise kokkulepe“). Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt tuleb majandusaasta aruanne koostada vastavalt eeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja (ELi raamatupidamiseeskirjad) ja mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS).

Peaarvepidaja

Komisjoni peaarvepidaja on ühtlasi liidu usaldusfondide peaarvepidaja. Peaarvepidaja vastutab kõikidele liidu usaldusfondidele ühise raamatupidamisarvestuse korra ja kontoplaani kehtestamise eest. Komisjoni siseaudiitoril, OLAFil ja kontrollikojal on liidu usaldusfondi suhtes samasugused volitused, nagu neil on komisjoni muu tegevuse suhtes. Liidu usaldusfondidele tehakse igal aastal sõltumatu välisaudit.

Majandusaasta aruande sisu

Majandusaasta aruandes käsitletakse ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini ning see sisaldab raamatupidamise aastaaruannet ja eelarve täitmise aruandeid. Kui raamatupidamise aastaaruanne ja seda täiendavad lisad koostatakse tekkepõhise arvestuse alusel, siis eelarve täitmise aruanded põhinevad eeskätt rahaliste vahendite liikumisel.

Esialgsetest aruannetest eelarve täitmisele heakskiidu andmiseni jõudmise protsess

Majandusaasta aruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. Peaarvepidaja koostatud esialgne majandusaasta aruanne edastatakse järgmise aasta 15. veebruariks tegevjuhtkonnale, kes seejärel edastab selle audiitorühingule, mille üksus on valinud pakkumismenetluse teel. Pärast auditit koostab peaarvepidaja lõpliku majandusaasta aruande ja esitab selle heakskiitmiseks tegevjuhtkonnale (artikli 8 lõike 3 punkti 4 alapunkt c).

ELi Bêkou usaldusfondi majandusaasta aruanne on konsolideeritud Euroopa Arengufondi majandusaasta aruandesse.

Tähtsaimad sündmused tegevustasandil

Eelarveaastal saavutatud tulemused

EL käivitas oma esimese usaldusfondi (ELi usaldusfond) – Bêkou (sango keeles „lootus“) usaldusfondi – 2014. aasta juulis, et aidata Kesk-Aafrika Vabariiki ja selle elanikkonda pärast 2013. aasta kriisi. ELi Bêkou usaldusfondi eesmärk on tagada juurdepääs põhiteenustele (peamiselt tervishoid ning veevarustus ja kanalisatsioon), toetada maaelu arengut ja majanduse taastumist ning edendada leppimist. Alates loomisest on ELi Bêkou usaldusfond rahastanud 22 programmi ja jõudnud enam kui pooleni riigi elanikkonnast.

2023. aastal iseloomustas Kesk-Aafrika Vabariigi julgeolekuolukorda Kesk-Aafrika relvajõudude (FACA) ja Kesk-Aafrika Vabariigi Patriootide Koalitsiooni (CPC) vaheliste kokkupõrgete arvu kasv, kuid relvastatud vägivallaga seotud surmajuhtumite arv on vähemas. Lisaks sellele toimub valdav osa kokkupõrgetest riigi äärealadel ja tsiviilisikute vastu suunatud vägivald on märkimisväärselt vähenenud.

Poliitilisel tasandil võeti augustis vastu uus põhiseadus ning president TOUADERA toetatavas võitluses karistamata jäämise vastu on tehtud edusamme. Näiteks vahistas kriminaalasjade erikohus Kesk-Aafrika Vabariigi sõjapealiku ja poliitiku Abdoulaye HISSENE ning mõistis ta sõjakuritegude toimepanekus süüdi.

2023. aastal suurendas Kesk-Aafrika Vabariigis poliitilisi ja julgeolekualaseid pingeid olukorra destabiliseerumine naaberriikides. Sudaanis tekkinud konflikti tõttu toimus põgenike massiline sissevool VAKAGA prefektuuri. Kahe uue Tšaadi relvastatud rühmituse loomine Kesk-Aafrika Vabariigi põhjaosas pingestab nende kahe riigi vahelisi suhteid ja põhjustab elanikkonna sundrännet.

Selles püsivalt ebastabiilses olukorras vajas 2023. aasta augustis humanitaarabi 3,4 miljonit inimest (56 % Kesk-Aafrika Vabariigi elanikkonnast). See olukord on murettekitav, ent 2022. aastaga võrreldes siiski stabiilne. 2023. aastal oli abi vajavate inimeste arv suurim vee-, kanalisatsiooni- ja hügieenisektoris ning toiduohutuse, tervishoiu ja kaitse valdkonnas. Sisepõgenike arv Kesk-Aafrika Vabariigis väheneb kolmandat aastat järjest, kuna konfliktid liiguvad riigi peamistest linnapiirkondadest eemale. 31. augusti 2023. aasta seisuga oli riigis 489 000 sisepõgenikku (2022. aastal 515 700), mis on madalaim tase alates 2016. aastast.

Peamised saavutused konkreetsetes sihtvaldkondades

Allpool kirjeldatud peamised saavutused 2023. aastal kajastavad usaldusfondi põhilisi erieesmärke/sekkumisvaldkondi.

Teenuste kättesaadavuse valdkonnas jätkas Bêkou usaldusfond tervishoiu- ning vee-, kanalisatsiooni- ja hügieenisektorite toetamist.

2023. aastal sai täiendavalt 44 566 inimest parema juurdepääsu vee-, hügieeni- ja kanalisatsiooniteenustele (EHA – näitaja 1.1), mis tähendab, et alates fondi loomisest on toetusesaajaid kokku 1 068 695.

2023. aastal korraldati 55 289 meditsiinilist konsultatsiooni ja tervisealast sekkumist (näitaja 1.2), mida on eelmiste aastatega võrreldes oluliselt vähem, sest 2022. aasta lõpus lõpetati programmi „EL tervise heaks“ kolmanda tegevussuunaga seotud projektid. Meditsiinilised konsultatsioonid moodustasid 63 % ja psühhosotsiaalne tugi moodustas 24 % tervisealastest sekkumistest. Tuleb märkida, et 2023. aastal vähenes järsult emade ja laste tervise ning vaktsineerimisega seotud konsultatsioonide ja sekkumiste arv, kuigi alates programmi „EL tervise heaks“ projektide algusest oli nende osakaal aastate lõikes muutumatu.

Sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas oli enamiku ELi Bêkou usaldusfondi toetusel võetud meetmete eesmärk võimestada naisi ja võidelda soolise vägivalla vastu, samuti tugevdada riigis meediat. 2023. aastal sai riigi 20 prefektuurist 13s sotsiaal-majandusliku võimestamise meetmetest kasu (näitaja 2.1) 32 529 tütarlast või naist, kellest enam kui pooled (58 %) said majanduslikku toetust, 30 % sai sotsiaal-majanduslikku toetust ja 12 % sotsiaaltoetust. 4 092 soolise vägivalla ohvriks langenud isikut sai Bêkou (näitaja 2.2) vahenditest psühhosotsiaalset tuge, arstiabi, õigusabi, hügieenitarvete komplekte jmt.

Riiklikul tasandil aitab naiste-, perekonna- ja lastekaitseministeeriumile (MPFFPE) ning asjaomastele valdkondlikele ministeeriumidele antav tehniline abi kaasa soolise vägivalla alase teadlikkuse tõstmise jõupingutuste ametlikuks muutmisele, tugevdamisele ja ühtlustamisele.

Majanduse ja tootmissektorite taastumise toetamise valdkonnas aitas ELi Bêkou usaldusfond kaasa nii tootvale kui ka elatust tagavale põllumajandusele, toetades põllumajandusrühmi ja väikepõllumajandustootjaid, soodustades töökohtade loomist (nii tööjõumahukat tööd kui ka kutseõpet ja sissetulekut tagava tegevuse arendamist) ning hõlbustades väikeettevõtjate ja üksikisikute juurdepääsu finantsteenustele. 2023. aastal sai sissetulekut tagava tegevuse alustamiseks toetust 28 093 inimest (näitaja 3.4), mis moodustab alates fondi loomisest 30 % kogunäitajast. Lisaks toetati 2023. aastal projektidega RELSUDE ACTED ja PAPEUR Rural 5 551 väikepõllumajandustootjat, et nad suurendaksid oma tootmist kestlikul viisil (näitaja 3.3). Projekti PAPEUR Rural raames jätkati varasematel aastatel loodud 35 ühistu toetamist ja sellega seoses seati koostöö sisse 5 498 täiendava isikuga, kes said eri liiki abi. Aasta jooksul osales kutseõppes 3 469 inimest (näitaja 3.6), mis on 40 % rohkem kui eelmisel aastal. Projekti DEVRUR II raames koolituskeskuste ja koolitajate koolitamise keskuste taastamise järkjärguline lõpuleviimine võimaldas 2023. aastal toetusesaajate jaoks koolitustegevust kiirendada.

Eelarve ja eelarve täitmine

2023. aasta lõpus moodustasid osamaksud ELi Bêkou usaldusfondi üle 310 miljoni euro. 31. detsembril 2021 viis usaldusfond lõpule kõigi saadud osamaksude suhtes kulukohustuste võtmise ja lepingute sõlmimise, välja arvatud seire, hindamise, auditeerimise ja teavitamise jaoks broneeritud vahendid, mille puhul võib lepinguid sõlmida ka pärast seda kuupäeva.

2023. aastal sõlmiti viis uut lepingut kogusummas 128 303 eurot. Need lepingud olid seotud auditeerimis- ja teavitamistegevusega.

2023. aastal maksti välja üle 19 miljoni euro; alates ELi Bêkou usaldusfondi loomisest on välja makstud kokku üle 283 miljoni euro.

Tegevuse mõju raamatupidamise aastaaruandes

Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb eespool nimetatud tegevuse mõju kõige selgemini järgmises.

—

Eelmaksed vähenesid 7 420 000 euro võrra tulenevalt usaldusfondi tegevuse lõpetamisest ja sellest tingitud uute lepingute arvu vähenemisest: 2023. aastal sõlmiti ainult neli auditeerimist, hindamist ja teavitamistegevust käsitlevat lepingut summas 111 000 eurot.

—

Finantskohustised kasvasid 18 449 000 euro võrra peamiselt seetõttu, et rahastajate sissemakstud osamaksud olid suuremad kui rahastajate vahel jaotatud netokulud.

—

Tegevuskulud suurenesid 4 027 000 euro võrra, kuna kolme programmi – ülesehitusabi ja taastamine, põhilised tervishoiuteenused ja linnade areng – hinnangulised kulud suurenesid.

BILANSS

(tuhandetes eurodes)

 

 

31.12.2023

31.12.2022

PÕHIVARA

 

 

 

Eelmaksed

 

–

336

 

 

–

336

KÄIBEVARA

 

 

 

Eelmaksed

 

3 745

10 829

Kaubanduslikud nõuded ja mittekaubanduslikud sissenõutavad summad

 

3 462

3 595

Raha ja raha ekvivalendid

 

28 420

4 316

 

 

35 627

18 740

VARAD KOKKU

 

35 627

19 076

PIKAAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

Finantskohustised

 

(31 001 )

(12 552 )

 

 

(31 001 )

(12 552 )

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

Võlgnevused

 

–

(4 563 )

Viitvõlad

 

(4 626 )

(1 961 )

 

 

(4 626 )

(6 524 )

KOHUSTISED KOKKU

 

(35 627 )

(19 076 )

NETOVARA

 

–

–

TULEMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)

 

 

2023

2022

TULUD

 

 

 

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

Tulu annetustest

 

24 550

21 504

Kulude sissenõudmine

 

717

42

 

 

25 268

21 546

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

Finantstulud

 

636

40

 

 

636

40

Tulud kokku

 

25 904

21 586

KULUD

 

 

 

Tegevuskulud

 

(24 278 )

(20 251 )

Finantskulud

 

–

(12 )

Muud kulud

 

(1 626 )

(1 323 )

Kulud kokku

 

(25 904 )

(21 586 )

EELARVEAASTA TULEM

 

–

–

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)

 

2023

2022

Eelarveaasta tulem

–

–

Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine

7 420

811

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine

132

851

Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)

18 450

9 385

Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)

(4 563 )

1 716

Viitvõlgade suurenemine/(vähenemine)

2 665

(12 240 )

NETORAHAVOOD

24 104

524

Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)

24 104

524

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga

4 316

3 792

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga

28 420

4 316

ELi AAFRIKA USALDUSFONDI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2023  (11)

TAUSTTEAVE ELi AAFRIKA USALDUSFONDI KOHTA

Liidu usaldusfondide üldine taust

Asutamine

Kooskõlas liidu üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse (12) (edaspidi „finantsmäärus“) artiklitega 234 ja 235 ning 11. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse (13) artikliga 35 on Euroopa Komisjonil õigus luua liidu välistegevuse usaldusfonde (edaspidi „liidu usaldusfondid“). Liidu usaldusfondid luuakse teiste rahastajatega sõlmitud kokkulepete alusel hädaolukorra ajal ja pärast hädaolukorda võetavate, kriisidele reageerimiseks vajalike meetmete jaoks või temaatiliste meetmete jaoks.

Liidu usaldusfondi loob oma otsusega Euroopa Komisjon pärast Euroopa Parlamendi ja nõukoguga konsulteerimist või neilt heakskiidu saamist. Otsus sisaldab ka teiste rahastajatega sõlmitavat moodustamise kokkulepet.

Liidu usaldusfond moodustatakse ja seda rakendatakse järgmistel tingimustel:

—

liidu sekkumine loob lisaväärtust: liidu usaldusfondi eesmärgid on eelkõige nende ulatuse või potentsiaalse mõju tõttu paremini saavutatavad pigem liidu kui riigi tasandil ja kui olemasolevate rahastamisvahendite kasutamine ei oleks piisav liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks;

—

liidu usaldusfondiga kaasneb selge liidu poliitiline nähtavus, samuti toob see kaasa juhtimiseelised ning tagab parema liidu kontrolli riskide ning liidu rahalise toetuse ja muude rahastajate rahalise osaluse väljamaksete üle;

—

liidu usaldusfond ei dubleeri muid olemasolevaid rahastamiskanaleid või sarnaseid rahastamisvahendeid ilma neid täiendamata;

—

liidu usaldusfondi eesmärgid on kooskõlas selle liidu vahendi või eelarvepunkti eesmärgiga, millest seda rahastatakse.

Olemasolevad ELi usaldusfondid

Praeguseks on komisjon loonud neli ELi usaldusfondi.

—

ELi BÊKOU USALDUSFOND – usaldusfond eesmärgiga toetada Kesk-Aafrika Vabariigi kriisist väljumise ja ülesehitamise kõiki aspekte. Loodi 15. juulil 2014.

—

ELi MADADI USALDUSFOND – ELi piirkondlik usaldusfond Süüria kriisile reageerimiseks. Loodi 15. detsembril 2014.

—

ELI AAFRIKA USALDUSFOND – Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond. Loodi 12. novembril 2015.

—

ELi COLOMBIA USALDUSFOND – usaldusfond, millega toetatakse varajast konfliktijärgset taastamist ja stabiliseerimist rahukokkuleppe rakendamiseks. Loodi 12. detsembril 2016.

Missioon

ELi Aafrika usaldusfondi põhieesmärgid on toetada stabiilsuse kõiki aspekte ja anda panus rände paremasse haldamisse ning tegeleda ebastabiilsuse, sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega, eelkõige edendades vastupanuvõimet, majanduslikke ja võrdseid võimalusi, julgeolekut ja arengut ning võideldes inimõiguste rikkumiste vastu.

Põhitegevus

Liidu usaldusfondi on koondatud eri rahastajatelt saadud vahendid, et rahastada meetmeid vastavalt kokkulepitud eesmärkidele. ELi Aafrika usaldusfond tegutseb kolmes peamises geograafilises piirkonnas – Saheli ja Tšaadi järve piirkond, Aafrika Sarve piirkond ning Põhja-Aafrika piirkond. Usaldusfondi projektides võivad üksikjuhtumipõhiselt osaleda ka abikõlblike riikide naaberriigid. Usaldusfond on loodud piiratud ajaks, et võtta nende piirkondade probleemide lahendamiseks lühiajalisi ja keskpika perioodi meetmeid.

Juhtimine

ELi Aafrika usaldusfondi juhtimise tagab Euroopa Komisjon, kes tegutseb ka usaldusfondi kahe juhtorgani – nõukogu ja tegevjuhtkonna – sekretariaadina. ELi Aafrika usaldusfondi nõukogusse ja tegevjuhtkonda kuuluvad rahastajate ja komisjoni esindajad; rahastamises mitteosalevate ELi liikmesriikide, abikõlblike riikide ametiasutuste ja piirkondlike organisatsioonide esindajad kuuluvad neisse vaatlejatena. Usaldusfondi nõukogu koosseisu käsitlevad reeglid ja selle kodukord on sätestatud liidu usaldusfondi moodustamise kokkuleppes.

Nõukogu põhiülesanne on usaldusfondi üldise strateegia koostamine ja läbivaatamine. Tegevjuhtkond vastutab fondist rahastatavate meetmete väljavalimise eest ja teeb järelevalvet nende rakendamise üle. Lisaks kiidab ta heaks usaldusfondi rahastatud meetmete majandusaasta aastaaruanded ja iga-aastased tegevusaruanded.

Rahastamisallikad

ELi Aafrika usaldusfondi rahastatakse rahastajate toetustest.

Aruande koostamise alus

Majandusaasta aruannete koostamise õigusraamistik ja tähtpäevad on sätestatud lepingus, millega asutatakse Euroopa Liidu Aafrikas stabiilsuse tagamiseks ning ebaseadusliku rände algpõhjuste ja põgenikega tegelemiseks mõeldud hädaolukorra usaldusfond ja kehtestatakse selle kodukord (edaspidi „usaldusfondi moodustamise kokkulepe“). Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt tuleb majandusaasta aruanne koostada vastavalt eeskirjadele, mille võtab vastu komisjoni peaarvepidaja (ELi raamatupidamiseeskirjad) ja mis põhinevad rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamise standarditel (IPSAS).

Peaarvepidaja

Usaldusfondi moodustamise kokkuleppe kohaselt on komisjoni peaarvepidaja ühtlasi usaldusfondi peaarvepidaja.

Majandusaasta aruande sisu

Majandusaasta aruandes käsitletakse ajavahemikku 1. jaanuarist 31. detsembrini ning see sisaldab raamatupidamise aastaaruannet ja eelarve täitmise aruandeid. Kui raamatupidamise aastaaruanne ja seda täiendavad lisad koostatakse tekkepõhise arvestuse alusel, siis eelarve täitmise aruanded põhinevad eeskätt rahaliste vahendite liikumisel.

Esialgsetest aruannetest eelarve täitmisele heakskiidu andmiseni jõudmise protsess

Majandusaasta aruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. Peaarvepidaja koostatud esialgne majandusaasta aruanne edastatakse järgmise aasta 15. veebruariks tegevjuhtkonnale, kes seejärel edastab selle audiitorühingule, mille üksus on valinud pakkumismenetluse teel. Pärast auditit koostab peaarvepidaja lõpliku majandusaasta aruande ja esitab selle heakskiitmiseks tegevjuhtkonnale.

ELi Aafrika usaldusfondi majandusaasta aruanne on konsolideeritud Euroopa Arengufondi majandusaasta aruandesse.

Tähtsaimad sündmused tegevustasandil

Eelarveaastal saavutatud tulemused

Kooskõlas lepinguperioodi lõppemisega 31. detsembril 2021 ei ole alates 2022. aasta jaanuarist rahastatud ELi Aafrika usaldusfondist uusi finantskohustusi ega eelarvelisi lisatoetusi. Lepinguid saab sõlmida üksnes finantskohustuste kohta, mis on seotud sellise haldustegevusega nagu auditeerimine, hindamine, seire ja teavitustegevus. ELi Aafrika usaldusfondi programmide rakendamine jätkub kuni 2025. aasta lõpuni.

2023. aasta jooksul tõendas ELi Aafrika usaldusfond järjekordselt, et tegemist on kiire ja tõhusa rakendusvahendiga, mis hõlbustab poliitikadialoogi Aafrika partnerriikidega, järgides innovaatilisi lähenemisviise ja andes käegakatsutavaid tulemusi kõigis kolmes piirkonnas (Saheli ja Tšaadi järve piirkond, Aafrika Sarve piirkond ja Põhja-Aafrika piirkond).

Aafrika Sarve piirkonnas avaldasid 2023. aastal endiselt mõju kliimamuutuste tagajärjed. Tõsised üleujutused Somaalias, Keenias, Etioopias ja Lõuna-Sudaanis põhjustasid kümnete inimeste hukkumise ja üle kahe miljoni inimese sundrände, samal ajal kui kogu piirkonnas süvenes toiduga kindlustamatuse kriis. Majanduslikud, sotsiaalsed ja julgeolekuprobleemid on suured ja lahendamata ning kogu piirkonda on mõjutanud 2023. aasta aprillis Sudaanis puhkenud relvakonflikt. Selle tulemusena on Sudaanist saanud riik, kus on maailma suurim põgenike arv ja suurim laste sundümberasustamise kriis, nagu on märkinud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet. Sellegipoolest näib julgeolekuolukord Somaalias olevat veidi paranenud ning Keenia ja Djibout jätkavad praegustest probleemidest hoolimata liikumist stabiilsuse suunas.

ELi usaldusfondi teatel oli selles keerulises olukorras 2023. aasta esimesel poolaastal antud toitumisalane abi suurim alates ELi usaldusfondi tegevuse algusest Aafrika Sarve piirkonnas. Esimese kuue kuu jooksul on ELi usaldusfondist toitumisalast abi saanud 433 728 inimest, st 15 % kõigist seni abi saanud inimestest (2 833 594 inimest). See tulemus saavutati Sudaanis eelkõige mikrotoitaineid sisaldava pulbri jagamisega alla viieaastastele lastele ja koolitoidu kaudu.

Samuti on ELi usaldusfondi teatel suurim nende rändajate, pagulaste, tagasipöördujate ja sisepõgenike arv, keda on sel poolaastal abistatud või kaitstud (peamiselt Sudaani puhul): 103 436 inimest seni toetatud 198 826 inimesest.

ELi usaldusfond on toetanud ka piirkonna stabiliseerimis- ja rahutagamispüüdlusi: 2023. aasta esimesel poolaastal sai suutlikkuse suurendamise tegevustest rahu, julgeoleku ja juhtimisega seotud oskuste vallas kasu kokku 65 369 riiklike ja muude osalejate töötajat, sealhulgas 2 392 uut toetusesaajat. Selle aasta enamik edusamme on tehtud Etioopia Gambella piirkonnas ja Lõuna-Sudaanis.

Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas esines 2023. aastal arvukalt majandus- ja humanitaarprobleeme, nagu inflatsioon, aeglustunud majanduskasv, võlaprobleemid, toidukriis, sundümberasustamine, ränne, julgeolekukriis ja vägivald.

Et toetada töökohtade loomist piirkonnas, kasutas ELi usaldusfond peamise lähenemisviisina investeerimist inimkapitali. 2023. aasta esimeses pooles loodi või toetati ELi usaldusfondi rahastatud programmidega 11 087 töökohta, enamik neist Nigeris, Guineas ja Senegalis. Tööviljakuse suurendamise oluline tegur on tehniline ning kutseharidus ja -õpe ja oskuste arendamine, millest sai kasu 23 266 inimest.

2023. aasta esimesel poolaastal rahastati ELi usaldusfondist ka tegevusi, mille eesmärk oli suurendada teadlikkust ebaseadusliku rändega seotud riskidest ning millega jõuti 2 943 412 inimeseni. ELi usaldusfondist toetati 420 vabatahtlikku tagasipöördumist ja 509 tagasipöörduva rändaja taasintegreerimist. Alates ELi usaldusfondi käivitamisest on Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas 73 215 tagasipöörduvat rändajat saanud vabatahtliku tagasipöördumise abi ja 91 642 taasintegreerimisabi.

2023. aasta esimeses pooles, kui olukord oli väga pingeline ja julgeolekukriis piirkonnas süvenes, toetati kogu Saheli ja Tšaadi järve piirkonnas ELi usaldusfondi rahastatud programmide raames 11 520 inimest juhtimise, konfliktide ennetamise ja inimõiguste alase koolitusega. Poolaasta üks märkimisväärseid saavutusi oli 8 823 inimese koolitamine Malis, et toetada referendumiprotsessi, mille tulemusel võeti juunis vastu uus põhiseadus. Lisaks osales 1 397 417 inimest konfliktide ennetamise ja inimõigustega seotud tegevustes. Samuti anti juhtimise ja julgeoleku tugevdamiseks ELi usaldusfondi rahastatud programmide raames tsiviilinstitutsioonidele ja julgeolekujõududele 10 034 ühikut varustust.

2023. aastal avaldasid endiselt mõju Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tagajärjed, ent samal ajal tekkis mitu Põhja-Aafrika riike ja nende naabreid, sealhulgas Sudaani, Nigerit ja viimati Palestiina alasid mõjutavat ettenägematut kriisi, mis tõid piirkonnas kaasa jätkuva poliitilise ja majandusliku surutise ning täiendavad pinged ja rändevood. 2023. aastal suurenes ebaseaduslike piiriületuste arv Vahemere keskosa rändeteel Tuneesiast ja Liibüast Itaaliasse ja Maltasse 50 % võrreldes 2022. aastaga (kokku saabus 157 951 inimest). 2023. aastal oli peamine lähteriik, kust Itaaliasse (ja ELi) tuldi, endiselt Tuneesia, millele järgneb Liibüa. 2023. aastal moodustasid Itaaliasse saabunutest arvukaima rühma Guineast ja Tuneesiast pärit rändajad (kummastki riigist saabus üle 17 000 inimese), järgmisel kohal olid Côte d’Ivoire’ist ja Bangladeshist pärit rändajad. Samamoodi on surve Vahemere lääneosa ja Atlandi rändeteedele eelmise aasta sama perioodiga võrreldes olulisel määral suurenenud: kokku saabus 56 039 inimest (95 % kasv võrreldes 2022. aastaga).

Eelarve ja eelarve täitmine

Kooskõlas lepinguperioodi lõppemisega 31. detsembril 2021 ei viidud 2023. aastal üheski ELi Aafrika usaldusfondiga hõlmatud kolmes piirkonnas läbi uusi programme ega antud uusi eelarvelisi lisatoetusi. Alates ELi Aafrika usaldusfondi tegevuse alustamisest on tegevus- ja halduskuludeks võetud kulukohustusi kokku 5 053,27 miljoni euro ulatuses. Alates ELi Aafrika usaldusfondi loomisest on heakskiidetud rakenduskavadega seoses antud Aafrika Sarve piirkonnale 1 810 miljonit eurot, Saheli ja Tšaadi järve piirkonnale 2 217,8 miljonit eurot ning Põhja-Aafrika piirkonnale 907,3 miljonit eurot.

2023. aastal sõlmiti 28 uut lepingut kogusummas 5,08 miljonit eurot. Need lepingud olid seotud ainult haldustegevusega (auditeerimine, hindamine, teabevahetus, seire), sest alates 2021. aasta 31. detsembrist ei saa rakenduskavasid ega põhitegevust enam rahastada.

2023. aastal moodustasid maksed 332,4 miljonit eurot, mis on 110 miljoni euro võrra vähem kui 2022. aastal (442 miljonit eurot). 2023. aastal on maksed väiksemad, sest mitme projekti rakendamisperiood jõuab lõpule.

Tegevuse mõju raamatupidamise aastaaruandes

Raamatupidamise aastaaruandes ilmneb eespool nimetatud tegevuse mõju kõige selgemini järgmises.

—

Eelmaksed vähenesid 122 362 000 euro võrra tulenevalt usaldusfondi tegevuse lõpetamisest ja sellest tingitud uute lepingute arvu vähenemisest: 2023. aastal sõlmiti ainult 28 lepingut, mis olid seotud haldustegevusega – auditeerimise, hindamise, teavitamise ja seirega – ning mille väärtus oli 5,08 miljonit eurot.

—

Finantskohustised vähenesid 70 236 000 euro võrra, peamiselt tulenevalt asjaolust, et aasta jooksul sissemakstud osamaksud olid väiksemad kui rahastajate vahel jaotatud netokulud.

—

Tegevuskulud vähenesid 203 251 000 euro võrra tulenevalt usaldusfondi tegevuse lõpetamisest, mille tõttu vähenes avatud lepingute arv ja seega vähenesid ka kulud.

BILANSS

(tuhandetes eurodes)

 

 

31.12.2023

31.12.2022

PÕHIVARA

 

 

 

Finantsvarad

 

3 949

1 943

Eelmaksed

 

18 254

14 927

 

 

22 204

16 870

KÄIBEVARA

 

 

 

Eelmaksed

 

178 366

304 055

Kaubanduslikud nõuded ja mittekaubanduslikud sissenõutavad summad

 

22 396

35 914

Raha ja raha ekvivalendid

 

177 553

157 587

 

 

378 315

497 556

VARAD KOKKU

 

400 519

514 426

PIKAAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

Finantskohustised

 

(264 555 )

(334 791 )

 

 

(264 555 )

(334 791 )

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

 

 

 

Võlgnevused

 

(14 261 )

(30 975 )

Viitvõlad

 

(121 704 )

(148 660 )

 

 

(135 965 )

(179 635 )

KOHUSTISED KOKKU

 

(400 519 )

(514 426 )

NETOVARA

 

–

–

TULEMIARUANNE

(tuhandetes eurodes)

 

 

2023

2022

TULUD

 

 

 

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

Tulu annetustest

 

408 274

605 739

Kulude sissenõudmine

 

179

754

 

 

408 453

606 493

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

 

Finantstulud

 

4 865

251

Muu kaubanduslik tulu

 

13 446

18 902

 

 

18 311

19 152

Tulud kokku

 

426 764

625 645

KULUD

 

 

 

Tegevuskulud

 

(387 294 )

(590 545 )

Finantskulud

 

(434 )

(643 )

Muud kulud

 

(39 036 )

(34 457 )

Kulud kokku

 

(426 764 )

(625 645 )

EELARVEAASTA TULEM

 

–

–

RAHAVOOGUDE ARUANNE

(tuhandetes eurodes)

 

2023

2022

Eelarveaasta tulem

–

–

Põhitegevus

 

 

Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine

122 362

173 980

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine

13 517

9 425

Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)

(70 236 )

(190 739 )

Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)

(16 715 )

(22 168 )

Viitvõlgade suurenemine/(vähenemine)

(26 956 )

9 272

Investeerimistegevus

 

 

Õiglases väärtuses üle- või puudujäägina kajastatavate finantsvarade (suurenemine)/vähenemine (mitte-tuletisinstrumendid

(2 007 )

(1 943 )

NETORAHAVOOD

19 966

(22 172 )

Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)

19 966

(22 172 )

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga

157 587

179 759

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga

177 553

157 587

EAFi JA ELi USALDUSFONDIDE KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE  (14)

KONSOLIDEERITUD BILANSS

(miljonites eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

PÕHIVARA

 

 

Finantsvarad

91

69

Eelmaksed

592

503

Kaubanduslikud nõuded

5

7

 

689

580

KÄIBEVARA

 

 

Finantsvarad

3

3

Eelmaksed

1 137

1 711

Kaubanduslikud nõuded ja mittekaubanduslikud sissenõutavad summad

50

66

Raha ja raha ekvivalendid

807

1 189

 

1 997

2 970

VARAD KOKKU

2 686

3 550

PIKAAJALISED KOHUSTISED

 

 

Finantskohustised

(85 )

(101 )

 

(85 )

(101 )

LÜHIAJALISED KOHUSTISED

 

 

Võlgnevused

(406 )

(462 )

Viitvõlad ja ettemakstud tulu

(1 110 )

(1 282 )

 

(1 516 )

(1 744 )

KOHUSTISED KOKKU

(1 600 )

(1 845 )

NETOVARA

1 086

1 705

VAHENDID JA RESERVID

 

 

Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid

54 566

65 100

Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital

2 252

2 252

Varasematest aastatest ülekantud tulem

(53 484 )

(62 834 )

Eelarveaasta tulem

(2 249 )

(2 813 )

NETOVARA

1 086

1 705

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

(miljonites eurodes)

 

2023

2022

TULUD

 

 

Mittekaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

Sissenõudmine

15

19

Tulu usaldusfondide annetustest

122

169

 

136

188

Kaubanduslikest tehingutest saadud tulud

 

 

Finantstulud

14

3

Muud tulud

56

96

 

70

99

Tulud kokku

207

287

KULUD

 

 

Abimeetmed

(1 870 )

(2 331 )

Muude üksuste kantud kulud

(3 )

(1 )

Usaldusfondide rakenduskulud

(412 )

(611 )

Kaasrahastamise kulud

(8 )

4

Finantskulud

(7 )

(7 )

Muud kulud

(157 )

(155 )

Kulud kokku

(2 456 )

(3 100 )

EELARVEAASTA TULEM

(2 249 )

(2 813 )

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE

(miljonites eurodes)

 

2023

2022

Eelarveaasta tulem

(2 249 )

(2 813 )

Põhitegevus

 

 

Kapitali suurenemine – osamaksud

1 630

2 458

Usaldusfondide osamaksude (suurenemine)/vähenemine

–

–

Eelmaksete (suurenemine)/vähenemine

486

414

Kaubanduslikest tehingutest tekkinud nõuete ja mittekaubanduslike tehingute sissenõutavate summade (suurenemine)/vähenemine

18

16

Eraldiste suurenemine/(vähenemine)

2

1

Finantskohustiste suurenemine/(vähenemine)

(18 )

(54 )

Võlgnevuste suurenemine/(vähenemine)

(56 )

(96 )

Viitvõlgade ja ettemakstud tulu suurenemine/(vähenemine)

(172 )

120

Muud mitterahalised muutused

–

–

Investeerimistegevus

 

 

Müügivalmis finantsvarade (suurenemine)/vähenemine

(22 )

(33 )

NETORAHAVOOD

(382 )

12

Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine/(vähenemine)

(382 )

12

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga

1 189

1 177

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga

807

1 189

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

(miljonites eurodes)

 

Fondikapital – toimivad EAFid (A)

Sissenõudmata vahendid – toimivad EAFid (B)

Sissenõutud fondikapital – toimivad EAFid (C) = (A) – (B)

Kumulatiivsed reservid (D)

Suletud EAFidest ülekantud sissenõutud fondikapital (E)

Netovarad kokku (C) + (D) + (E) + (F)

SALDO SEISUGA 31.12.2021

72 998

10 355

62 643

(62 834 )

2 252

2 061

Kapitali suurenemine – osamaksud

(43 )

(2 500 )

2 457

–

–

2 457

Eelarveaasta tulem

–

–

–

(2 813 )

–

(2 813 )

SALDO SEISUGA 31.12.2022

72 955

7 855

65 100

(65 647 )

2 252

1 705

Kapitali suurenemine – osamaksud

(185 )

(1 815 )

1 630

 

 

1 630

Kaheksanda EAFi sulgemine

(12 164 )

 

(12 164 )

12 164

 

–

Eelarveaasta tulem

 

 

–

(2 249 )

 

(2 249 )

SALDO SEISUGA 31.12.2023

60 607

6 040

54 566

(55 733 )

2 252

1 086

EAFi RAHALISE RAKENDAMISE ARUANNE

SISUKORD

1.

 TAUST 72

1.1.

 Varasemad EAFid 72

1.2.

 10. ja 11. EAF 73

2.

 RAHALINE RAKENDAMINE 74

2.1.

 Tulem 74

2.2.

 Tuluallikad 79

2.3.

 Tegevuskulud ja eriprogrammid 79

3.

 SÕNASTIK 90

1.   TAUST

1959. aastal käivitatud Euroopa Arengufond on peamine vahend, mille kaudu EL annab arengukoostöö valdkonnas abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTd). Fondi põhieesmärk on vaesust vähendada ja see lõppkokkuvõttes kaotada.

EAF on moodustatud liikmesriikide esindajate sisekokkuleppega ja seda haldab eraldi komitee. EAFi vahendid moodustuvad ELi liikmesriikide sihtotstarbelistest osamaksudest; liikmesriigid määravad kindlaks fondile (viie aasta jooksul) eraldatava kogusumma. Lisaks nendele osamaksudele saavad liikmesriigid leppida EAFiga kokku kaasrahastamises või tasuda EAFi vabatahtlikke osamakse. EAFi vahenditest rahastatavate meetmete rahalise rakendamise eest vastutab Euroopa Komisjon. Investeerimisrahastut haldab Euroopa Investeerimispank.

EAFi toimimispõhimõte on mitmeaastane. Iga EAF moodustatakse umbes viieaastaseks perioodiks ja sellel on oma finantsmäärus. Sisekokkulepe, millega luuakse viimane, 11. EAF (2014–2020), jõustus 1. märtsil 2015. Alates 2021. aastast on koostöö AKV riikidega hõlmatud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendiga (NDICI). EAFist rahastatavate pooleliolevate projektide rahastamine jätkub aga EAFi vastavatel õiguslikel alustel.

Käesolev aruanne on koostatud vastavalt 11. EAFi finantsmääruse (15) artiklile 39. Selles esitatakse teavet EAFi tulu- ja kulutoimingute kohta, keskendudes olulistele sündmustele, mis aasta rahalist rakendamist märkimisväärselt mõjutasid.

Kuna varasemate EAFide raames pooleliolev tegevus puudub, (16) siis on käesolevas aruandes esitatud andmed ainult 10. ja 11. EAFi kohta.

1.1.   Varasemad EAFid

KUUES JA SEITSMES EAF

Kuues EAF suleti 2006. aastal ja seitsmes EAF 2008. aastal.

Üheksanda EAFi suhtes kohaldatava sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punkti b kohaselt on varasemate EAFide vahendite saldod ja vabastatud vahendid paigutatud ümber üheksandasse EAFi.

KAHEKSAS JA ÜHEKSAS EAF

2021. aastal suleti kaheksanda EAFi finants- ja tegevuskulud kogusummas 10 374 miljonit eurot. Komisjon teavitas liikmesriike kaheksanda EAFi sulgemisest teatisega, mis esitati nõukogule 2021. aasta oktoobris.

Kõik kaheksanda EAFi meetmed on lõpetatud, kõik kontrollid on läbi viidud ning kõik lepingud ja finantsotsused on EAFi raamatupidamisaruannetes suletud. Kõik tegevuse lõpetamise ajal veel avatud olnud sissenõudekorraldused nõuti sisse või neist loobuti (v.a kümme sissenõudekorraldust, millest kuue puhul on tegemist kohtuasjadega, mida õigustalitus jälgib). Kooskõlas komisjoni otsusega C(2003) 19044 kanti need sissenõudekorraldused üle üheksanda EAFi alla.

Üheksanda EAFi sulgemine edeneb jõudsalt. Avatud on veel kümme lepingut, millest kuus on seotud meetmetega Lõuna-Sudaanis (nõukogu otsus 2011/315/EL (17)). Nende kohta tehti otsused pärast üheksanda EAFi aegumisklausli tähtpäeva ja põhimõtteliselt tuleks need sulgeda 2024. aastaks.

Aastatel 2015–2023 tegi komisjon viis kaheksanda ja üheksanda EAFi assigneeringute tagasimakset kogusummas 1 911,1 miljonit eurot (18). 2024. aasta jaanuaris (19) maksti liikmesriikide 2024. aasta EAFi osamaksude esimese osa maksmise raames tagasi 7,8 miljoni euro suurune saldo.

1.2.   10. ja 11. EAF

Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid AKV-EÜ partnerluslepingu 23. juunil 2000 Cotonous. Leping jõustus 1. aprillil 2003 (sellega loodi üheksas EAF). Cotonou lepingut on muudetud kahel korral: 25. juunil 2005 Luxembourgis allakirjutatud lepinguga (millega loodi 10. EAF) ja 22. juunil 2010 Ouagadougous allakirjutatud lepinguga (millega loodi 11. EAF).

27. novembril 2001 vastu võetud nõukogu otsus 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMTd) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsus) (20) jõustus 2. detsembril 2001. Kõnealust otsust on muudetud 19. märtsil 2007 (nõukogu otsus 2007/249/EÜ (21)).

2015. aasta märtsis jõustus Euroopa Ühenduse liikmesriikide valitsuste esindajate poolt 2013. aasta augustis vastu võetud sisekokkulepe, mis käsitleb ühenduse abi rahastamist vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule (2014–2020) läbivaadatud Cotonou lepingu alusel.

Cotonou lepingu kohaselt oli 10. EAFi kogueelarve teisel perioodil (2008–2013) 22 682 miljonit eurot. Sellest summast eraldati

—

21 966 miljonit eurot AKV riikidele,

—

286 miljonit eurot ÜMTdele ja

—

430 miljonit eurot komisjonile EAFi programmitöö ja rakendamise kulude toetamiseks.

AKV riikidele ette nähtud summa jaguneb järgmiselt:

—

17 766 miljonit eurot riiklikele ja piirkondlikele sihtprogrammidele,

—

2 700 miljonit eurot AKV riikide siseseks ja piirkondlikuks koostööks ning

—

1 500 miljonit eurot investeerimisrahastutele.

Eelkõige on piirkondlike programmide jaoks ette nähtud suurem osa eelarvest, rõhutades piirkondliku majandusintegratsiooni kui riikliku ja kohaliku arengu peamise raamistiku tähtsust. 10. EAFi raames kehtestati uuendusena iga riigi jaoks nn stiimulsummad.

Cotonou lepingu kohaselt rahastatakse AKV riikidele ja ÜMTdele kolmandal perioodil (2014–2020) antavat ühenduse abi 11. EAFist 30 506 miljoni euroga, millest:

—

29 089 miljonit eurot on eraldatud vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile a ja artikli 2 punktile d AKV riikidele; sellest 27 955 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon;

—

364,5 miljonit eurot on eraldatud ÜMTdele vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktile a ja artikli 3 lõikele 1; sellest 359,5 miljonit eurot haldab Euroopa Komisjon; ning

—

1 052,5 miljonit eurot on eraldatud komisjonile, et rahastada 11. EAFi programmitöö ja vahendite rakendamisega seonduvaid kulusid kooskõlas sisekokkuleppe artikli 1 lõike 2 punktiga a.

2.   RAHALINE RAKENDAMINE

2.1.   TULEM

MUUTUSED 10. EAFi ASSIGNEERINGUTES

10. EAF

MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2023

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)

MEEDE

ESIALGNE ASSIGNEERING

VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2022

VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2023. AASTAL

Lisade punkt

JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD

AKV RIIGID

Kaasrahastamine

0

202

 

 

202

Liikmesriikide korrapärased osamaksud

21 326

(526 )

(95 )

 

20 705

AKV RIIGID KOKKU

21 326

(324 )

(95 )

 

20 907

ÜMTd

Liikmesriikide korrapärased osamaksud

0

240

(0 )

 

239

ÜMTd KOKKU

0

240

(0 )

 

239

 

10. EAF KOKKU

21 326

(84 )

(96 )

 

21 146

MUUTUSED 11. EAFi ASSIGNEERINGUTES

11. EAF

MUUTUSED ASSIGNEERINGUTES: 31. detsember 2023

ASSIGNEERINGUTE ANALÜÜS MEETMETE LÕIKES

(miljonites eurodes)

MEEDE

ESIALGNE ASSIGNEERING

VAHENDITE KUMULATIIVSE SUMMA SUURENEMINE/VÄHENEMINE SEISUGA 31. DETSEMBER 2022

VAHENDITE SUURENEMINE VÕI VÄHENEMINE 2023. AASTAL

Lisade punkt

JOOKSVAD ASSIGNEERINGUD

AKV RIIGID

Kaasrahastamine

0

89

0

 

89

Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe

0

1

 

 

1

Liikmesriikide korrapärased osamaksud

30 060

(822 )

(74 )

 

29 164

AKV RIIGID KOKKU

30 060

(732 )

 

 

29 255

ÜMTd

Kaasrahastamine

0

0

 

 

0

Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe

0

0

 

 

0

Liikmesriikide korrapärased osamaksud

0

355

(4 )

 

351

ÜMTd KOKKU

0

355

 

 

351

 

11. EAF KOKKU

30 060

(526 )

71

 

29 605

MUUTUSED 10. EAFi KULUKOHUSTUSTES, ERALDATUD VAHENDITES JA MAKSETES

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2023

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMTd – 10. EAF

(miljonites eurodes)

 

ASSIGNEERINGUD

OTSUSED

ERALDATUD VAHENDID

MAKSED

KOGUSUMMA

AASTANE

%

KOGUSUMMA

AASTANE

%

KOGUSUMMA

AASTANE

%

(1)

(2)

 

(2) : (1)

(3)

 

(3) : (2)

(4)

 

(4) : (3)

 

Liikmesriikide korrapärased osamaksud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Assigneeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AKV RIIGID

VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD

12 297

12 288

(36)

100

12 264

(19)

100

12 199

37

99

VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD

1 965

1 962

(4)

100

1 961

(0)

100

1 960

1

100

VAHESUMMA: TOIDUGA KINDLUSTATUS

343

484

0

141

482

166

100

306

74

64

VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD

527

526

(0)

100

526

0

100

522

 

99

VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD

3 612

3 596

(22)

100

3 572

23

99

3 384

60

95

VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD

1 948

1 792

(18)

92

1 768

(10)

99

1 692

(2)

96

Kaasrahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Assigneeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD

185

175

(3)

95

175

(0)

100

173

1

99

VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD

5

5

(0)

110

5

(0)

100

5

1

100

VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD

12

11

 

91

11

 

100

11

 

100

Mittekasutatav reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VAHESUMMA: KAHEKSANDA JA ÜHEKSANDA EAFi MITTEKASUTATAV RESERV

14

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Liikmesriikide korrapärased osamaksud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Assigneeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜMTd

VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD

186

186

0

100

182

(1)

98

172

2

95

VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD

14

14

0

100

14

 

100

14

 

100

VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD

5

5

 

100

5

 

100

5

 

100

VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD

34

34

0

100

34

(0)

99

34

(0)

100

 

KOKKU: AKV RIIGID + ÜMTd (sh RESERVID) (A+B)

21 146

21 078

(84)

100

20 999

158

100

20 477

175

98

MUUTUSED 11. EAFi KULUKOHUSTUSTES, ERALDATUD VAHENDITES JA MAKSETES

EAFi KOONDARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2023

ABI LIIK

AKV RIIGID + ÜMTd – 11. EAF

(miljonites eurodes)

 

ASSIGNEERINGUD

OTSUSED

ERALDATUD VAHENDID

MAKSED

KOGUSUMMA

AASTANE

%

KOGUSUMMA

AASTANE

%

KOGUSUMMA

AASTANE

%

(1)

(2)

 

(2) : (1)

(3)

 

(3) : (2)

(4)

 

(4) : (3)

 

Liikmesriikide korrapärased osamaksud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Assigneeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

AKV RIIGID

VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD

15 369

15 329

(92)

100

14 723

311

96

12 124

1 061

82

VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD

1 060

1 059

(0)

100

1 053

13

99 %

1 007

27

96

VAHESUMMA: TOIDUGA KINDLUSTATUS

112

112

0

100

112

91

100

41

37

36

VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD

1 072

1 066

(1)

99

1 062

(0)

100

958

48

90

VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD

4 004

3 894

(13)

97

3 926

104

101

3 340

155

85

VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD

7 253

7 227

(59)

100

7 090

44

98

5 964

512

84

Kaasrahastamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Assigneeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD

46

45

(1)

99

45

0

100

40

14

89

VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD

4

4

 

100

4

0

100

4

3

100

VAHESUMMA: AKV RIIKIDE VAHELISE KOOSTÖÖ ASSIGNEERINGUD

33

33

0

100

33

(0)

100

28

0

85

VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD

8

6

0

75

6

0

100

6

2

100

Mittekasutatav reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VAHESUMMA: 10. EAFi MITTEKASUTATAV RESERV

128

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VAHESUMMA: 11. EAFi MITTEKASUTATAV RESERV

167

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Komisjonisisene teenustaseme kokkulepe

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD

1

1

 

52

1

 

100

1

 

100

 

Liikmesriikide korrapärased osamaksud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Assigneeringud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

ÜMTd

VAHESUMMA: RIIKIDE A-ASSIGNEERINGUD

211

211

(0)

100

194

0

92

193

1

100

VAHESUMMA: RIIKIDE B-ASSIGNEERINGUD

12

12

0

100

12

0

100

12

0

99

VAHESUMMA: ÜLEMINEKURAHASTU

0

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VAHESUMMA: RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD

8

7

(2)

79

6

(0)

96

6

1

94

VAHESUMMA: PIIRKONDLIKUD ASSIGNEERINGUD

102

102

0

100

102

0

100

69

17

67

Mittekasutatav reserv

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Reservid

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VAHESUMMA: 10. EAFi MITTEKASUTATAV RESERV

15

 

 

 

 

 

 

 

 

 

VAHESUMMA: 11. EAFi MITTEKASUTATAV RESERV

1

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

KOKKU: AKV RIIGID + ÜMTd (sh RESERVID) (A+B)

29 605

29 106

(168)

98

28 368

562

97

23 791

1 878

84

2.2.   TULUALLIKAD

Tuluallikate laad

EAFi peamine tuluallikas on liikmesriikide osamaksud. Kolm korda aastas paluvad Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank liikmesriikidel teha osamaksud EAFi. Igal aastal nõutavate osamaksude summa kajastab aasta jooksul kaetavate maksete summat.

Ülevaade osamaksudest liikmesriikide kaupa

Image 2

2.3.   TEGEVUSKULUD JA ERIPROGRAMMID

Kulude laad

Mitmeaastase finantsraamistiku alusel kasutatavast summast on 3 % eraldatud komisjonile kulude toetamiseks ja 97 % on eraldatud EAFi projektide rakendamiseks. Summad kehtestatakse igas sisekokkuleppes ning neid saab suurendada vabatahtlike osamaksude ja tegevusest saadud tuluga.

Kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine kulude laadi kaupa

 

ASSIGNEERINGUD

OTSUSED

ERALDATUD VAHENDID

MAKSED

KOGUSUMMA

AASTANE

%

KOGUSUMMA

AASTANE

%

KOGUSUMMA

AASTANE

%

(1)

(2)

 

(2) : (1)

(3)

 

(3) : (2)

(4)

 

(4) : (3)

RAKENDUSKULUD JA INTRESSITULUD (10. JA 11. EAF)

1 620

1 612

(3)

99,5

1 608

(1)

99,8

1 499

53

93,2

TEGEVUSE RAKENDAMINE (A + B) (10. JA 11. EAF)

50 751

50 184

(252)

98,9

49 367

720

98,4

44 268

2 053

89,7

Image 3

Kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine piirkondade ja riikide kaupa

EAFi KOONDARUANNE 31. DETSEMBRI 2023. AASTA SEISUGA RIIKIDE KAUPA (% ASSIGNEERINGUTEST)

10. + 11. EAF

10. ja 11. EAF KOKKU (miljonites eurodes)

2023. aasta kokku

Assigneeringud

Otsused

% assigneeringutest

Eraldatud vahendid

% assigneeringutest

Maksed

% assigneeringutest

AKV RIIGID

Üld-/haldusassigneeringud/intressid

1 624

1 614

99

1 615

99

1 494

92

Reserv / ei jaotata riikide kaupa

2 862

2 553

89

2 553

89

2 553

89

Kõik AKV riigid

4 486

4 167

93

4 168

93

4 047

90

Angola

346

346

100

344

99

300

87

Benin

735

732

100

720

98

679

92

Botswana

129

127

98

126

97

126

97

Burkina Faso

1 302

1 302

100

1 297

100

1 261

97

Burundi

569

567

100

564

99

541

95

Kamerun

521

520

100

519

100

482

93

Cabo Verde

145

145

100

144

100

144

100

Komoorid

78

77

99

76

98

72

92

Kongo (Brazzaville)

163

163

100

159

98

139

85

Kongo Demokraatlik Vabariik

1 409

1 407

100

1 371

97

1 219

87

Côte d’Ivoire

705

705

100

701

100

676

96

Djibouti

181

181

100

178

98

156

86

Eritrea

215

215

100

215

100

75

35

Etioopia

1 604

1 603

100

1 594

99

1 400

87

Gabon

33

33

99

32

97

30

91

Gambia

314

303

96

301

96

277

88

Ghana

787

786

100

782

99

726

92

Guinea-Bissau

186

186

100

185

100

175

94

Guinea (Conakry)

502

502

100

494

98

434

86

Mauritius

82

82

100

82

100

82

100

Keenia

863

863

100

855

99

753

87

Lesotho

250

249

100

248

99

197

79

Libeeria

488

487

100

443

91

436

89

Madagaskar

782

782

100

730

93

591

76

Malawi

1 020

1 020

100

970

95

883

87

Mali

1 423

1 421

100

1 414

99

1 230

86

Mauritaania

344

344

100

341

99

321

93

Mosambiik

1 455

1 448

100

1 391

96

1 124

77

Namiibia

188

188

100

178

95

169

90

Niger

1 275

1 275

100

1 259

99

1 247

98

Nigeeria

1 101

1 100

100

1 097

100

1 025

93

Uganda

989

989

100

983

99

834

84

Kesk-Aafrika Vabariik

610

610

100

609

100

584

96

Rwanda

840

840

100

831

99

816

97

São Tomé ja Príncipe

56

56

100

54

96

49

88

Senegal

663

663

100

659

99

620

94

Seišellid

23

23

100

23

100

22

98

Sierra Leone

662

659

99

646

98

597

90

Somaalia

900

898

100

895

99

889

99

Sudaan

298

298

100

298

100

298

100

Lõuna-Sudaan

91

91

100

91

100

91

100

Eswatini (Svaasimaa)

125

124

99

122

97

108

86

Tansaania

1 172

1 171

100

1 161

99

1 060

90

Tšaad

936

936

100

902

96

794

85

Togo

377

377

100

375

99

355

94

Sambia

830

830

100

784

94

648

78

Zimbabwe

469

462

99

460

98

453

97

* Aafrika kokku

28 235

28 185

100

27 703

98

25 192

89

Antigua ja Barbuda

15

15

100

15

100

15

95

Barbados

22

22

99

22

99

21

94

Belize

42

42

100

41

96

35

83

Dominica

41

41

100

40

98

40

98

Grenada

21

21

100

21

100

20

98

Guyana

79

79

100

77

97

77

97

Haiti

1 009

1 002

99

876

87

773

77

Jamaica

236

236

100

233

99

222

94

Dominikaani Vabariik

283

281

99

280

99

278

98

Saint Lucia

32

32

100

32

100

31

96

Saint Kitts ja Nevis

8

8

100

6

72

6

72

Saint Vincent ja Grenadiinid

26

26

100

26

99

22

84

Suriname

27

27

100

27

99

26

96

Trinidad ja Tobago

29

28

99

28

99

24

85

* Kariibi mere riigid kokku

1 870

1 861

100

1 724

92

1 590

85

Fidži

48

48

100

48

99

48

98

Cooki saared

5

5

100

5

100

5

100

Saalomoni Saared

68

68

100

68

100

61

90

Kiribati

42

42

100

41

98

37

87

Marshalli Saared

17

17

100

17

100

16

98

Mikroneesia

23

23

100

22

97

16

68

Nauru

4

4

98

4

98

4

98

Niue

3

3

100

3

100

3

100

Belau

5

5

100

4

70

4

68

Paapua Uus-Guinea

239

239

100

233

97

202

84

Lääne-Samoa

67

67

100

67

99

67

99

Ida-Timor

174

171

98

169

97

157

90

Tonga

28

28

100

28

100

28

100

Tuvalu

13

13

100

13

99

13

97

Vanuatu

55

55

100

54

99

49

90

* Vaikse ookeani riigid kokku

793

789

100

776

98

709

89

AKV riikide vahelise koostöö assigneeringud

8 097

7 970

98

7 973

98

6 988

86

Portugalikeelsed Aafrika riigid (PALOP)

60

60

100

60

99

55

91

Lõuna-Aafrika piirkond (11. EAF)

137

135

99

135

99

132

96

Kesk-Aafrika piirkond

558

554

99

546

98

422

76

Ida- ja Lõuna-Aafrika piirkond

3 092

3 066

99

2 973

96

2 383

77

Lääne-Aafrika piirkond

1 946

1 943

100

1 917

99

1 613

83

Kariibi mere piirkond

539

538

100

526

98

397

74

AKV RIIGID

Vaikse ookeani piirkond

323

321

99

299

93

224

69

 

Reserv / ei jaotata piirkondade kaupa

0

0

0

0

0

0

0

ÜMTd

* AKV riikide piirkondlik koostöö kokku

14 752

14 587

99

14 429

98

12 213

83

AKV RIIGID

50 137

49 589

99

48 801

97

43 750

87

 

Reserv / ei jaotata riikide/territooriumide kaupa

30

12

39

11

38

11

36

Kõik ÜMTd

30

12

39

11

38

11

36

Anguilla

28

27

99

27

99

27

99

Falklandi saared

10

10

100

10

100

10

100

Pitcairn

5

5

100

5

100

5

100

Turksi ja Caicose saared

32

32

100

32

100

32

100

Briti Neitsisaared

2

2

100

2

98

2

93

Montserrat

33

33

100

33

100

33

100

Saint Helena

38

38

100

38

100

38

100

* Briti ÜMTd kokku

147

146

100

146

100

146

100

Hollandi Antillid

40

40

100

23

56

20

51

Hollandi Antillid – Bonaire

4

4

100

4

98

2

56

Hollandi Antillid – Saba

3

3

100

3

100

3

100

Hollandi Antillid – Sint-Eustatius

2

2

100

2

100

2

100

Aruba

21

21

100

21

99

21

96

Sint-Maarten

14

14

100

8

55

5

33

* Madalmaade ÜMTd kokku

85

85

100

61

72

54

63

Wallis ja Futuna

39

39

100

37

95

29

75

Mayotte

29

29

100

29

100

29

100

Uus-Kaledoonia

50

50

100

50

100

50

100

Prantsuse Polüneesia

51

51

100

49

97

49

97

 

Saint-Pierre ja Miquelon

47

47

100

47

100

47

100

 

* Prantsusmaa ÜMTd kokku

215

215

100

212

98

204

95

Piirkond

137

137

100

136

99

103

75

* ÜMTde piirkondlik koostöö kokku

137

137

100

136

99

103

75

ÜMTd

614

595

97

566

92

517

84

KOKKU: AKV RIIGID + ÜMTd

 

50 751

50 184

99

49 367

97

44 268

87

11. EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine kuluvaldkondade kaupa

11. EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summade jagunemine kuluvaldkondade kaupa (OECD arenguabi komitee sektorikoodid)  (22)

(miljonites eurodes)

Sektor

Kulukohustustega seotud

Lepingutega seotud

Makstud

Sotsiaaltaristu ja -teenused

 

 

 

110 – Haridus

1 192,46

1 132,83

995,48

120 – Tervishoid

2 131,40

2 510,72

2 263,73

130 – Rahvastikupoliitika ja -programmid ning reproduktiivtervis

352,44

50,31

35,95

140 – Vesi ja kanalisatsioon

788,50

848,83

547,53

150 – Valitsus ja kodanikuühiskond

5 826,37

6 047,02

5 540,34

160 – Muu sotsiaaltaristu ja -teenused

996,71

1 385,46

1 611,09

Sotsiaaltaristu ja -teenused KOKKU

11 287,88

11 975,17

10 994,13

Majandustaristu ja -teenused

 

 

 

210 – Veondus ja ladustamine

1 425,48

2 055,09

1 083,29

220 – Side

140,96

146,96

114,64

230 – Energeetika

2 015,13

1 943,06

1 220,76

240 – Pangandus- ja finantsteenused

82,03

129,29

83,97

250 – Ettevõtlus- ja muud teenused

343,43

324,93

223,51

Majandustaristu ja -teenused KOKKU

4 007,01

4 599,33

2 726,17

Tootmissektorid

 

 

 

310 – Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

3 344,16

3 105,92

2 351,62

320 – Tööstus, maavarad ja kaevandamine, ehitus

641,59

492,66

297,21

330 – Kaubandus ja turism

507,49

436,11

272,06

Tootmissektorid KOKKU

4 493,24

4 034,69

2 920,88

Mitut sektorit hõlmav / valdkondadevaheline tegevus

 

 

 

410 – Üldine keskkonnakaitse

989,82

841,85

658,36

430 – Muu mitut sektorit hõlmav tegevus

3 886,22

2 610,66

1 685,71

Mitut sektorit hõlmav / valdkondadevaheline tegevus KOKKU

4 876,04

3 452,51

2 344,07

Kaupadena antav abi ja üldine programmiabi

 

 

 

510 – Üldine eelarvetoetus

3 116,32

3 165,05

2 480,30

520 – Toiduabi arenguabi raames

617,50

391,67

367,06

Kaupadena antav abi ja üldine programmiabi KOKKU

3 733,82

3 556,73

2 847,36

Võlaga seotud meetmed

 

 

 

600 – Võlaga seotud meetmed

183,00

183,00

183,00

Võlaga seotud meetmed KOKKU

183,00

183,00

183,00

Humanitaarabi

 

 

 

720 – Hädaolukordadele reageerimine

746,19

452,54

451,93

730 – Ülesehitusabi ja taastamine

137,83

65,05

42,29

740 – Katastroofideks valmisolek

72,79

110,05

93,41

Humanitaarabi KOKKU

956,81

627,64

587,63

Rahastajate halduskulud / jaotamata kulud / määratlemata kulud

 

 

 

910 – Rahastajate halduskulud

995,52

948,63

857,45

998 – Jaotamata kulud / määratlemata kulud

183,74

56,05

38,45

Andmed puuduvad

260,50

1,64

1,21

Rahastajate halduskulud / jaotamata kulud / määratlemata kulud KOKKU

1 439,76

1 006,32

897,11

11. EAF KOKKU

30 977,56

29 435,38

23 500,34

Muutused 11. EAFi kulukohustuste ja lepingutega seotud ning makstud summades kuluvaldkondade kaupa

Image 4

Image 5

Image 6

3.   SÕNASTIK

Assigneeringud

Eelarve rahastamine.

Assigneeringute tühistamine

Assigneeringud, mida ei ole eelarveaasta lõpuks kasutatud ja mida ei saa üle kanda, tühistatakse.

Assigneeringute ülekandmine

Erand aastasuse põhimõttest, kui assigneeringud, mida asjaomasel eelarveaastal kasutada ei saanud, kantakse erandkorras üle kasutamiseks järgmisel aastal.

Eelarve täitmine

Eelarvevahendite kasutamine kulu- ja tulutoimingute kaudu.

Eelarve täitmise tulemus

Saadud tulude ja väljamakstud summade vahe, sh ülekandmistest, tühistamistest ja vahetuskursierinevustest tulenevad korrigeerimised.

Ametite puhul tuleb sellele vahele vastav summa rahastamisasutusele tagasi maksta.

Eelarveaasta tulem

Kulude ja tulude mõju bilansile vastavalt tekkepõhise arvestuse põhimõtetele.

Eelarveline kulukohustus

Toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja broneerib juriidiliste kohustuste täitmiseks tehtavate edaspidiste maksete jaoks vajalikud eelarveassigneeringud.

Eelarvepunkt/eelarverida/eelarvepositsioon

Tulud ja kulud on eelarve struktuuris kajastatud eelarvepädevate institutsioonide kehtestatud kohustusliku liigenduse kohaselt, mis kajastab iga punkti sisu ja otstarvet. Eelarverea nimetuses (jaotis, peatükk, artikkel või rida) sisaldub liigendusühiku formaalne kirjeldus.

Haldusassigneeringud

Assigneeringud, millest kaetakse üksuste jooksvad kulud (isikkoosseisule, hoonetele, bürooseadmetele).

Juriidiline kohustus

Toiming, millega eelarvevahendite käsutaja võtab kolmandate isikute ees kohustuse, mille tulemuseks on kulu liidu eelarvele.

Juriidiliste kohustuste levinud vormid on hankelepingud, toetuslepingud ja toetusotsused.

Kindlaksmääratud nõuded

Õigus koguda võlgnikult tulu, mida tunnistatakse sissenõudekorralduse väljastamise teel.

Kulud

Eelarvevahendite kasutamine eri liiki rahastamisallikatest.

Kulukohustusest vabastamine

Toiming, millega vastutav eelarvevahendite käsutaja tühistab täielikult või osaliselt assigneeringute broneeringu, mis on varem eelarvelise kulukohustusega tehtud.

Kulukohustuste assigneeringud

Kulukohustuste assigneeringutest kaetakse jooksval eelarveaastal võetavate juriidiliste kohustuste (lepingud, toetuslepingud või otsused) koguväärtus.

Liigendamata assigneeringud

Assigneeringud, millega täidetakse aastaseid vajadusi ja mille suhtes tuleb seega võtta kulukohustusi eelarveaasta jooksul. Järgmisel aastal saab välja maksta ainult selliseid summasid, mille puhul kehtib automaatne ülekandmine. Kasutamata liigendamata assigneeringud, see tähendab assigneeringud, mille suhtes ei ole aasta jooksul kulukohustusi võetud, tühistatakse (välja arvatud juhul, kui komisjoni otsusega antakse erandkorras luba mitteautomaatseks ülekandmiseks). Liigendamata assigneeringud on halduskulude assigneeringud ning kulukohustuste assigneeringud võrduvad maksete assigneeringutega.

Liigendatud assigneeringud

Liigendatud assigneeringuid kasutatakse mitmeaastaste meetmete rahastamiseks; nendest kaetakse jooksval eelarveaastal rohkem kui ühte eelarveaastat hõlmavate meetmete jaoks võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust.

Maksete assigneeringud

Maksete assigneeringutega kaetakse kulud, mis tulenevad jooksval eelarveaastal ja/või eelnevatel eelarveaastatel võetud juriidilistest kohustustest.

Paranduseelarve

Eelarveaasta kestel vastu võetud otsus muuta (suurendada, vähendada, ümber paigutada) jooksva aasta vastuvõetud eelarve erinevaid aspekte.

Eelarves esitatakse nii kulukohustuste (õiguslikult siduvad lubadused anda rahalisi vahendeid) kui ka maksete (vahendite saajatele sularaha maksmine või pangaülekannete tegemine) prognoos. Kulukohustuste ja maksete assigneeringud on sageli erinevad (liigendatud assigneeringud), sest mitmeaastased programmid ja projektid seotakse tavaliselt täielikult kulukohustustega nende kinnitamise aastal, makseid aga tehakse nende rakendamisaja jooksul vastavalt programmide ja projektide edenemisele.

RAL (Reste à liquider)

Summa, mis on eelarvelise kulukohustusega seoses teataval hetkel veel maksmata. Vt täitmata kulukohustused.

Sihtotstarbeline tulu

Konkreetsete kuluartiklite rahastamiseks ette nähtud tulu.

Tegevusassigneering

Tegevusassigneeringutega rahastatakse eri poliitikavaldkondi, peamiselt toetuste või hankemenetluste kaudu.

Toetused

Eelarvest antavad rahalised otsetoetused kolmandatest isikutest vahendite saajatele, kes on kaasatud tegevusse, millega aidatakse kaasa liidu poliitika elluviimisele.

Täitmata kulukohustused

Täitmata kulukohustused (pr k „Reste à Liquider“, RAL) on kulukohustuste assigneeringud, mille alusel makseid ei ole veel tehtud. Need tulenevad otseselt mitmeaastaste programmide olemasolust ning kulukohustuste ja maksete assigneeringute lahususest.

Tühistatavad assigneeringud

Kasutamata assigneeringud, mis eelarveaasta lõpus tühistatakse. See tähendab assigneeringust tulenevate kulutamise ja/või kohustiste võtmise volituste täielikku või osalist tühistamist.

Ühisettevõtete (ja EIT) puhul võib nende suhtes kohaldatavate finantseeskirjade kohaselt lisada kõik kasutamata assigneeringud kuni kolme järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestusse (nn „N+3“ reegel). Seega saab ühisettevõtete tühistatavad assigneeringud uuesti kättesaadavaks teha kuni eelarveaastani „N+3“.

Vahetuskursierinevus

Erinevus, mis tekib väljaspool euroala asuvate riikidega tehtavatele tehingutele vahetuskursside kohaldamise või välisvaluutas varade ja kohustiste aruande kuupäeva seisuga ümberhindamise tulemusena.

Vastuvõetud eelarve

Eelarveprojekt võetakse vastu siis, kui eelarvepädevad institutsioonid selle kinnitavad.

Õiguslik alus / alusakt

Seadusandja (tavaliselt nõukogu ja Euroopa Parlamendi) vastuvõetud õigusakt, milles on täpsustatud liidu rahastamisprogrammi eesmärk, assigneeringute eesmärgid, sekkumist käsitlevad eeskirjad, aegumiskuupäev ja asjaomased finantsreeglid ning mis toimib rahastamisprogrammi rakendamise õigusliku alusena.

Ülejääk

Summa, mille võrra tulud ületavad kulusid ja mis tuleb rahastamisasutusele tagastada. Vt eelarve täitmise tulemus.

Ümberpaigutused eelarveridade vahel

Ümberpaigutused eelarveridade vahel on assigneeringute viimine ühelt eelarverealt teisele eelarveaasta jooksul, moodustades erandi eelarve sihtotstarbelisuse põhimõttest.

EUROOPA INVESTEERIMISPANGA HALLATAVATE VAHENDITE RAKENDAMISE AASTAARUANNE

EUROOPA INVESTEERIMISPANK

DIREKTORITE NÕUKOGU

INVESTEERIMISRAHASTU

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

SEISUGA 31. DETSEMBER 2023

1)

 Sõltumatu audiitori aruanne

2)

 Finantsseisundi aruanne

3)

 Kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

4)

 Omakapitali muutuste aruanne

5)

 Rahavoogude aruanne

6)

 Raamatupidamise aastaaruande lisad

ORI: EN KONFIDENTSIAALNE

FINANTSSEISUNDI ARUANNE SEISUGA 31. DETSEMBER 2023

(tuhandetes eurodes)

 

Lisade punkt

31.12.2023

31.12.2022

VARAD

 

 

 

Raha ja raha ekvivalendid

5

1 376 824

1 451 970

Nõuded rahastajate vastu

9 /16

85 321

85 321

Likviidsed finantsvarad

10

–

73 003

Tuletisfinantsinstrumendid

6

55 765

75 852

Laenud ja ettemaksed

7

1 683 312

1 849 786

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

8

820 713

797 341

Muud varad

11

616

950

Varad kokku

 

4 022 551

4 334 223

KOHUSTISED JA RAHASTU OMAKAPITAL

 

 

 

KOHUSTISED

 

 

 

Ettemakstud tulu

12

48 515

52 417

Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

13

19 038

16 583

Võlad kolmandatele isikutele

14

427 828

190 927

Muud kohustised

15

3 338

2 419

Kohustised kokku

 

498 719

262 346

Rahastu omakapital

16 /17

3 523 832

4 071 877

Kohustised ja rahastu omakapital kokku

 

4 022 551

4 334 223

KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

31. DETSEMBRIL 2023 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA

(tuhandetes eurodes)

 

Lisade punkt

Alates 1.1.2023

Alates 1.1.2022

kuni 31.12.2023

kuni 31.12.2022

Intressid ja samalaadsed tulud (*2)

19

148 336

93 786

Intressid ja samalaadsed kulud

19

–

–5 479

Intressid ja samalaadsed tulud (neto)

 

148 336

88 307

Tulud teenus- ja vahendustasudest

20

25

511

Kulud teenus- ja vahendustasudest

20

–62

– 761

Tulud teenus- ja vahendustasudest (neto)

 

–37

– 250

Tuletisfinantsinstrumentide õiglase väärtuse muutumine

6

–20 087

94 680

Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt

21

–8 457

24 432

Netotulu laenudelt ja ettemaksetelt (mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

7

–8 932

–3 080

Valuutakursside muutustest tulenev netotulu

22

–67 885

– 140 104

Netotulu finantstehingutest

 

– 105 361

–24 072

Laenude ja ettemaksete väärtuse languse muutus pärast tühistamiste mahaarvamist

7.2

9 055

8 562

Siduvate laenuandmiskohustuste eraldiste muutus pärast tühistamiste mahaarvamist

13

–2 470

20

Üldhalduskulud

23

–29 655

–33 628

Majandusaasta kasum

 

19 868

38 939

Majandusaasta koondkasum kokku

 

19 868

38 939

OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

31. DETSEMBRIL 2023 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA

(tuhandetes eurodes)

 

Lisade punkt

Sissenõutud osamaksud

Väljamakstud osamaksud

Jaotamata kasum

Kokku

Seisuga 1. jaanuar 2023

 

3 701 695

–

370 182

4 071 877

Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud

16

20 000

–

–

20 000

Majandusaasta jooksul välja makstud liikmesriikide osamaksud

17

–

– 587 913

–

– 587 913

2023. majandusaasta kasum

 

–

–

19 868

19 868

Rahastu omakapitali muutused

 

20 000

– 587 913

19 868

– 548 045

Seisuga 31. detsember 2023

 

3 721 695

– 587 913

390 050

3 523 832

 

 

Sissenõutud osamaksud

Väljamakstud osamaksud

Jaotamata kasum

Kokku

Seisuga 1. jaanuar 2022

 

3 471 695

–

331 243

3 802 938

Majandusaasta jooksul sissenõutud liikmesriikide osamaksud

 

230 000

–

–

230 000

2022. majandusaasta kasum

 

–

–

38 939

38 939

Rahastu omakapitali muutused

 

230 000

–

38 939

268 939

Seisuga 31. detsember 2022

 

3 701 695

–

370 182

4 071 877

RAHAVOOGUDE ARUANNE

31. DETSEMBRIL 2023 LÕPPENUD MAJANDUSAASTA KOHTA

(tuhandetes eurodes)

 

Lisade punkt

Alates 1.1.2023 kuni 31.12.2023

Alates 1.1.2022 kuni 31.12.2022

PÕHITEGEVUS

 

 

 

Majandusaasta kasum

 

19 868

38 939

Korrigeerimised:

 

 

 

Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt

8

15 142

–9 271

Laenude ja ettemaksete väärtuse languse muutus pärast tühistamiste mahaarvamist

7,2

–9 055

–8 562

Netotulu laenudelt ja ettemaksetelt (mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande)

7

8 932

3 080

Laenudelt ja ettemaksetelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus

 

708

2 291

Siduvate laenuandmiskohustuste eraldiste netomuutus pärast tühistamiste mahaarvamist

 

2 455

–19

Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine

 

20 087

–94 680

Likviidsetelt finantsvaradelt kogunenud intressitulu ja amortiseeritud väärtuse muutus

10

– 248

321

Ettemakstud tulu muutus

 

–3 902

3 985

Vahetuskursi muutuste mõju laenudele

7,1

86 765

–53 747

Vahetuskursi muutuste mõju aktsiatele ja muudele muutuvtuluga väärtpaberitele

8

30 026

–25 463

Vahetuskursi muutuste mõju hoitavale rahale

 

–8 031

–12 006

Kasum/(kahjum) põhitegevusest enne põhitegevusega seotud varades ja kohustistes toimunud muutuste arvestamist

 

162 747

– 155 132

Laenude väljamaksed

7

– 207 237

– 260 493

Laenude tagastamine

7

288 155

458 381

Rahalt ja raha ekvivalentidelt kogunenud intressitulu muutus

5

4 039

1 822

Likviidsete finantsvarade omandamine

10

– 348 523

– 920 290

Likviidsed finantsvarad lõpptähtaegade kaupa

10

421 278

847 608

Aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite väärtuse suurenemine

8

– 101 100

– 139 935

Puhastulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt

 

39 246

90 219

Muude varade väärtuse vähenemine

 

334

136

Muude kohustiste suurenemine

 

919

86

Euroopa Investeerimispangale tasutavate summade suurenemine/(vähenemine)

 

33 951

–58 093

Netorahavood, (mida kasutatakse) / mis tulenevad põhitegevusest

 

293 809

– 135 691

FINANTSEERIMISTEGEVUS

 

 

 

Liikmesriikidelt saadud osamaksud

 

79 710

238 450

Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikidelt saadud summad

 

220 290

61 450

Seoses intressitoetuste ja tehnilise abiga liikmesriikide eest makstud summad

 

–77 050

–60 619

Liikmesriikide nimel välja makstud osamaksud

17

– 587 913

–

Rahavood finantseerimistegevusest (neto)

 

– 364 963

239 281

Raha ja raha ekvivalentide netosumma suurenemine

 

–71 154

103 590

Rahavoogude koondaruanne:

 

 

 

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta alguse seisuga

 

1 450 589

1 359 005

Netorahavood, (mida kasutatakse) / mis tulenevad

 

 

 

põhitegevusest

 

293 809

– 135 691

finantseerimistegevusest

 

– 364 963

239 281

vahetuskursi muutuste mõjust rahale ja raha ekvivalentidele

 

–8 031

–12 006

Raha ja raha ekvivalendid eelarveaasta lõpu seisuga

 

1 371 404

1 450 589

Raha ja raha ekvivalendid jagunevad:

 

 

 

Sularaha

5

146 494

328 079

Tähtajalised hoiused (kogunenud intressideta)

5

625 403

963 004

Kommertsväärtpaberid

5

599 507

159 506

 

 

1 371 404

1 450 589

Raamatupidamise aastaaruande lisad 31. detsembri 2023. aasta seisuga

1.   Üldine teave

Investeerimisrahastu (edaspidi „rahastu“) on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi „AKV riigid“) rühma ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi „leping“) raames, mis sõlmiti 23. juunil 2000 ning vaadati läbi 25. juunil 2005 ja 22. juunil 2010.

Rahastu ei ole juriidiline isik. Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“ ja „pank“) haldab liikmesriikide („rahastajad“) nimel osamaksusid vastavalt lepingu tingimustele ja korraldab rahastu tegevust.

Lepingu kohane rahastamine toimub ELi liikmesriikide eelarvetest. Rahastu rahastamiseks ja intressitoetuste maksmiseks vajaliku toetuse summad saadakse ELi liikmesriikide osamaksudest mitmeaastase finantsraamistiku raames (esimene finantsprotokoll aastateks 2000–2007 (edaspidi „9. Euroopa Arengufond (EAF)“), teine finantsprotokoll aastateks 2008–2013 (edaspidi „10. EAF“) ja kolmas finantsprotokoll aastateks 2014–2020 (edaspidi „11. EAF“)). EIP-le on tehtud ülesandeks järgmise haldamine:

i)

rahastu, s.o riske kandev käibefond, mille eesmärk on erasektori investeeringute edendamine AKV riikides ning mille maht on 3 685,5 miljonit eurot, millest 48,5 miljonit eurot on eraldatud ülemeremaadele ja -territooriumidele (edaspidi „ÜMTd“);

ii)

intressitoetuste rahastamiseks ettenähtud toetused AKV riikidele summas kuni 1 220,85 miljonit eurot ja ÜMTdele kuni 8,5 miljonit eurot. Neid toetusi saab kuni 15 % ulatuses kasutada projektidega seonduva tehnilise abi rahastamiseks.

23. detsembril 2020 otsustas nõukogu pikendada investeerimisrahastu kulukohustuste võtmise perioodi vähemalt kuue kuu võrra. Pärast seda pikendamist kiitis pank kooskõlas oma volitustega tegevuse heaks kuni 30. juunini 2021 (nõukogu 23. detsembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/2233, mis käsitleb AKV riikide investeerimisrahastu raames 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondi rahastamistoimingutest tagasisaadavate vahendite sidumist kulukohustustega (23)).

EL ja AKV riigid on kokku leppinud üleminekumeetmeid käsitleva otsuse muutmises, et pikendada AKV-ELi partnerluslepingu sätete kohaldamist 31. detsembrini 2023 või kuni uue lepingu jõustumiseni või kuni liidu ja AKV riikide vahelise uue lepingu ajutise kohaldamiseni, olenevalt sellest, mis saabub varem (AKV-ELi suursaadikute komitee otsus nr 2/2019 võtta vastu AKV-ELi partnerluslepingu artikli 95 lõike 4 kohased üleminekumeetmed, mida on järgnevalt muudetud AKV-ELi suursaadikute komitee 26. novembri 2021. aasta otsusega nr 3/2021, AKV-ELi suursaadikute komitee 16. juuni 2022. aasta otsusega nr 970/2022 ja AKV-ELi suursaadikute komitee 25. oktoobri 2023. aasta otsusega nr 2/2023).

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtuti tegevuse jätkuvuse põhimõttest, mille puhul eeldatakse, et rahastust suudetakse lähitulevikus maksta välja kõik mis tahes tegevuse raames tasumisele kuuluvad summad. Rahastu toimimise kestust ei ole kindlaks määratud. 11. EAFi sisekokkulepe kehtib kõnealuse kokkuleppe artikli 14 lõike 3 kohaselt seni, kuni see on vajalik kõikide AKV-ELi partnerluslepingu, ÜMTde assotsieerimise otsuse ja mitmeaastase finantsraamistiku alusel rahastatavate toimingute täielikuks elluviimiseks.

14. juunil 2021 jõustunud naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumenti „Globaalne Euroopa“ käsitleva määrusega (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947 (24)) luuakse peamine õiguslik alus ELi abi andmiseks väljaspool ELi aastatel 2021–2027 ning panga uute institutsiooniliste volituste juhtimine seoses tegevusega väljaspool Euroopa Liitu, sealhulgas AKV piirkonnas. Muu hulgas integreeritakse sellega ELi eelarvesse EAF, mida praegu rahastatakse väljaspool eelarvet. Naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi määrusega tagatakse komisjonile õiguslik alus, et delegeerida EIP-le edaspidi ELi volitusi väljaspool ELi toimuvaks tegevuseks. Samuti tagatakse sellega välisinvesteeringute raamistik liidu koostööks partnerasutustega ELi eelarvest rahastatavate toetuste või tagatiste kaudu.

Edaspidi võetakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi raames kasutusele investeerimisrahastust tagasisaadavad vahendid, ühendades Euroopa Kestliku Arengu Fondi (EFSD+) AKV riikide erasektorile pühendatud komponendi ja usaldusfondi. 15. veebruaril 2023 allkirjastati EIP ja Euroopa Komisjoni vaheline ülekandmisleping (edaspidi „ülekandmisleping“). Selle lepingu eesmärk on rahastu raames tagasisaadavate vahendite ülekandmine nende kättesaadavaks muutumisel kooskõlas otsusega (EL) 2020/2233 (edaspidi „AKV riikide investeerimisrahastu tagasimaksed“) ja nõukogu otsusega (EL) 2021/1764 (25) (edaspidi „ÜMTde investeerimisrahastu tagasimaksed“ ning koos AKV riikide investeerimisrahastu tagasimaksetega „tagasimaksed“). Üksikasjalikum teave on esitatud lisade punktides 2.4.6 ja 17.

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2023.

Halduskomitee ettepanekul võttis direktorite nõukogu 21. märtsil 2024 raamatupidamise aastaaruande vastu ja andis loa esitada see juhatajate nõukogule, et viimane saaks selle 26. aprilliks 2024 heaks kiita.

2.   Peamised arvestusmeetodid

2.1.    Koostamise alus – nõuetele vastavuse kinnitus

Rahastu raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Euroopa Liidu vastuvõetud rahvusvaheliste finantsaruandlusstandarditega (IFRS). Raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembri 2023. aasta seisuga koosneb finantsseisundi aruandest, kasumi- ja muu koondkasumi aruandest, omakapitali muutuste aruandest, rahavoogude aruandest ja lisadest.

2.2.    Olulised raamatupidamisalased otsused, eeldused ja hinnangud

Raamatupidamise aastaaruande koostamiseks tuleb koostada hinnangud ja eeldused, mis mõjutavad aruandes kajastatud tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi ning tingimuslike varade ja kohustiste avalikustamist. Hinnangute koostamise lahutamatuks osaks on olemasoleva teabe kasutamine ja kutsealase otsustuse tegemine. Edaspidised tegelikud tulemused võivad sellistest hinnangutest erineda ja erinevused võivad olla raamatupidamise aastaaruande seisukohast olulised. Hinnanguid ja nende aluseks olevaid eeldusi vaadatakse pidevalt läbi. Hinnangulisi korrektsioone kajastatakse edasiulatuvalt.

Otsuseid ja hinnanguid on kõige enam kasutatud järgmistes valdkondades:

—   Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Kui bilansis kajastatud finantsinstrumentide õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Hinnangud liigitatakse vastavalt nende tasemele õiglase väärtuse hierarhias, mis sõltub hindamismeetodis kasutatud sisenditest. Hindamismeetodid on avaldatud ja neid on kirjeldatud lisade punktides 2.4.2 ja 4.

—   Laenude ja ettemaksete väärtuse langusest tulenev kahjum

Eeldatava krediidikahju hindamiseks tuleb juhtkonnal teha olulisi otsuseid, eelkõige hinnata väärtuse langusest tuleneva kahjumi kindlaksmääramisel, kui oluliselt on suurenenud krediidirisk alates esmasest kajastamisest, võtta arvesse tulevikku suunatud teavet ning prognoosida tulevaste rahavoogude suurust ja ajastust ning tagatise väärtust. Nende prognooside aluseks on hulk tegureid, mis võivad oluliselt muuta kajastatava krediidikahju allahindluse ajastust ja summat (lisade punkt 2.4.2). Asjakohaseid eeldusi väärtuse languse mõju kohta, mis tuleneb üldisest ebakindlast olukorrast ning 2022. aasta tormilistest sündmustest, mis kandusid edasi 2023. aastasse, on üksikasjalikult kirjeldatud lisade punktides 2.4.2.2 ja 3.2.3.7.

—   Noteerimata omakapitaliinvesteeringute väärtuse hindamine

Noteerimata omakapitaliinvesteeringute väärtust hinnatakse tavaliselt ühel järgmistest alustest:

—

hiljutised ametlikud turutehingud;

—

põhimõtteliselt samasuguse muu instrumendi jooksev õiglane väärtus;

—

oodatavad rahavood diskonteerituna jooksvate määrade alusel, mida kohaldatakse sarnaste tingimuste ja riskinäitajatega instrumentide puhul;

—

korrigeeritud netovarade meetod või

—

muud hindamismudelid.

Rahavoogude ja diskonteerimisel kasutatavate tegurite kindlaksmääramine noteerimata omakapitaliinvesteeringute puhul nõuab olulisi hinnanguid. Rahastu kohandab hindamismeetodeid perioodiliselt ja testib nende asjakohasust, kasutades selleks kas sama instrumendiga tehtud turutehingute jälgitavaid jooksvaid hindasid või muid jälgitavaid turuandmeid.

—   Rahastu osalusega üksuste konsolideerimine

EIP tegi otsuse, et ükski üksustest, milles tal on osalus, ei ole rahastu kontrolli all. See on tingitud sellest, et kõikides sellistes üksustes kuulub vastutus haldamise, tegevuse juhtimise ja partnerlusasjade eest täisosanikule, fondijuhile või haldusnõukogule, kellel on õigus ja pädevus teha kõik vajalikud toimingud partnerluse ülesannete ja eesmärkide täitmiseks kooskõlas investeerimis- ja tegevuspõhimõtetega.

2.3.    Muutused arvestusmeetodites

Kui järgmised muudatused kõrvale jätta, siis on rahastu kõigi käesoleva raamatupidamise aastaaruandega hõlmatud arvestusperioodide suhtes järjepidevalt kohaldanud lisade punktis 2.4 kirjeldatud arvestuspõhimõtteid. Rahastu võttis aasta jooksul vastu järgmised standardimuudatused ja uued standardid.

Rahastu kasutuselevõetud uued ja muudetud standardid

Rahastu raamatupidamise aastaaruande suhtes jõustusid alates 1. jaanuarist 2023 järgmised uued standardid ja kehtivate standardite alljärgnevad muudatused:

—

IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ ja IFRSi rakendusjuhendi nr 2 muudatused: „Arvestusmeetodite avalikustamine“;

—

IAS 8 „Arvestusmeetodid, arvestushinnangute muutused ja vead“ muudatused: „Arvestushinnangute mõiste“.

Eespool loetletud muudatused ei mõjutanud varasematel perioodide kajastatud summasid ja eelduste kohaselt ei mõjuta need oluliselt praegust perioodi ega tulevasi perioode.

Uued standardid, muudatused ja tõlgendused, mida rahastu ei ole veel kasutusele võtnud

31. detsembri 2023. aasta seisuga olid avaldatud järgmised kehtivate standardite muudatused, mis ei olnud aga 31. detsembril 2023 lõppevate iga-aastaste aruandeperioodide puhul kohustuslikud.

ELi heakskiidetud kehtivate standardite muudatused, mida kohaldatakse 1. jaanuaril 2024 või hiljem algavate aruandeperioodide suhtes:

IAS 1 „Finantsaruannete esitamine“ muudatused: Kohustiste liigitamine lühiajalisteks või pikaajalisteks ja eritingimustega pikaajalised kohustised.

Kehtivate standardite muudatused, mida EL ei ole veel heaks kiitnud:

—

IAS 7 „Rahavoogude aruannete esitamine“ ja IFRS 7 „Finantsinstrumendid“ muudatused: rahastamiskokkulepped tarnijatega;

—

IAS 21 „Valuutakursside muutuste mõjud“ muudatused: vahetatavuse puudumine;

—

IFRS 10 „Konsolideeritud finantsaruanded“ ja IAS 28 „Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse“ muudatused: varade müügi ja üleandmise tehingud investori ja tema sidus- või ühisettevõtete vahel.

Käesoleva raamatupidamise aastaaruande heakskiitmise kuupäeva seisuga ei olnud rahastu ühtki eespool loetletud standardit ega kehtivate standardite muudatust varakult kasutusele võtnud ning avaldatud ei olnud ühtki kohaldatavat tõlgendust, mida rahastu peaks kummalgi aruandekuupäeval arvesse võtma. Juhtkond eeldab, et kõik asjakohased seisukohad võetakse vastu esimeseks perioodiks, mis algab seisukoha jõustumise kuupäeval või pärast seda, ning et see ei mõjuta oluliselt rahastu raamatupidamise aastaaruandeid.

2.4.    Kokkuvõte olulistest arvestusmeetoditest

Finantsseisundi aruandes on varad ja kohustised esitatud likviidsuse järgi kahanevas järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei ole vahet tehtud.

2.4.1.   Välisvaluuta ümberarvestamine

Rahastu raamatupidamise aastaaruanne esitatakse eurodes, mis on ühtlasi rahastu arvestus- ja aruandlusvaluuta. Kui ei ole teisiti märgitud, on finantsteave esitatud eurodes ja ümardatud lähima tuhandeni.

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Rahalised varad ja kohustised, mis on nomineeritud muudes valuutades kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber finantsseisundi aruande kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Ümberarvestamisest tulenevat kasumit või kahjumit kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

Mitterahalised kirjed, mida hinnatakse välisvaluutas soetusmaksumuses, arvestatakse ümber algse tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel. Mitterahalised kirjed, mida hinnatakse välisvaluutas õiglases väärtuses, arvestatakse ümber õiglase väärtuse kindlaksmääramise kuupäeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Vahetuskursierinevused, mis tulenevad tehingute teostamisest vahetuskursi alusel, mis erineb tehingu kuupäeval kehtinud vahetuskursist, ja realiseerimata vahetuskursierinevused, mis tulenevad välisvaluutas nomineeritud tasumata rahalistest varadest ja kohustistest, kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

2.4.2.   Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsinstrumendid, mis ei ole tuletisinstrumendid, kajastatakse esmaselt arvelduspäeva seisuga.

Liigitus ja hindamine

Finantsvarad

Esmasel kajastamisel liigitatakse finantsvara amortiseeritud väärtuses või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks finantsvaraks ja finantskohustis liigitatakse amortiseeritud väärtuses või õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks finantskohustiseks.

IFRS 9 kohaselt algab liigitamine sellest, et otsustatakse, kas finantsvara käsitatakse võla- või omakapitaliinstrumendina. IFRS 9s on osutatud standardile IAS 32 „Finantsinstrumendid: esitamine“.

Võlainstrumendid on instrumendid, mis on vastaspoole seisukohast finantskohustised – laenud ja võlaväärtpaberid, sh struktureeritud (majandus)üksuste, valitsuse või äriühingute emiteeritud võlakirjad, väärtpaberid või sertifikaadid.

Võlainstrument on amortiseeritud väärtuses kajastatav instrument, kui see vastab järgmistele kriteeriumitele ja seda ei liigitata õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks:

—

vara hoitakse ärimudelis, mille puhul hoitakse varasid lepingupõhiste rahavoogude kogumiseks, ning

—

finantsvara lepingutingimustest tulenevad kindlaksmääratud kuupäevadel rahavood, mis on ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed.

Eespool nimetatud kriteeriume tuleks kohaldada finantsvara suhtes tervikuna, ka juhul, kui tegemist on varjatud tuletisinstrumendiga.

Omakapitaliinstrumendid on instrumendid, mis on emitendi seisukohast omakapital, st sellised instrumendid, mis ei sisalda lepingulist maksekohustust ja mis tõendavad jääkosalust emitendi netovaras. Omakapitaliinstrumente hinnatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Sellise omakapitaliinstrumendi, mida ei hoita kauplemise eesmärgil, esmasel kajastamisel võib rahastu otsustada esitada hilisemad muutused ainult muu koondkasumi hulgas. Selline otsus tehakse iga investeeringu kohta eraldi.

Kõik muud finantsvarad liigitatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks varaks.

Ärimudeli hindamine

Rahastut haldav Euroopa Investeerimispank analüüsib sellise ärimudeli eesmärki, kus võlainstrumenti hoitakse portfelli tasandil, sest see kajastab kõige paremini ärijuhtimise ja juhtkonnale teabe esitamise viisi. Arvesse võetakse järgmist teavet:

—

portfelli moodustamise põhimõtted ja eesmärgid ning nende põhimõtete rakendamine praktikas. Eelkõige uuritakse, kas juhtimisstrateegia eesmärk on teenida lepingulist intressitulu, säilitades teatava intressimäära profiili, mille puhul finantsvarade tähtaeg vastab nende varade rahastamiseks võetud kohustiste tähtajale, või müües varasid rahavoogude realiseerimiseks;

—

kuidas analüüsitakse portfelli tootlust ja antakse sellest aru rahastu juhtkonnale;

—

millised on riskid, mis mõjutavad ärimudeli edukust (ja selle ärimudeli raames hoitavate finantsvarade tulemuslikkust) ja kuidas neid riske hallatakse, ning

—

eelmistel perioodidel toimunud müügi sagedus, maht ja ajastus, müügi põhjused ning tuleviku müügitegevuse prognoos.

Teavet müügitegevuse kohta ei vaadelda aga eraldi, vaid üldise hindamise käigus, analüüsides seda, kuidas täidetakse rahastu eesmärki hallata finantsvara ja kuidas realiseeritakse rahavoogusid.

Tulemusliku rahastamise vahendi otselaenutehingute ärimudelit on kirjeldatud ja see on avalikustatud lisade punktis 25.

Rahavood, mille moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed

Käesolevas analüüsis on põhisumma määratletud kui võlainstrumendi õiglane väärtus esmasel kajastamisel. Intress on määratletud kui tasu raha ajaväärtuse eest, konkreetsel ajavahemikul tasumata põhisummaga seonduva krediidiriski eest ja muude elementaarsete laenamisega seotud riskide ja kulude (nt likviidsusrisk ja halduskulud) eest ning see sisaldab ka kasumimarginaali.

Instrumendi lepingutingimustest lähtudes analüüsitakse, kas lepingupõhised rahavood on ainult põhiosa ja intressi maksed. Selle käigus analüüsitakse, kas finantsvaraga on seotud lepingutingimus, mille tulemusel võib muutuda lepingupõhiste rahavoogude ajastus ja summa, nii et see ei vasta enam osutatud tingimusele.

Kajastamise lõpetamine

Rahastu lõpetab finantsvara kajastamise, kui lepingujärgsed õigused finantsvarast tulenevatele rahavoogudele lõpevad või kui rahastu loovutab lepingujärgsete rahavoogude saamise õigused sellise tehingu tulemusena, mille raames rahastu kas kannab finantsvara omandiga seonduvad riskid ja hüved üle või säilitab sisuliselt kõik omandiga seonduvad riskid ja hüved, kuid ei säilita kontrolli finantsvara üle.

Finantsvara või -kohustise kajastamise lõpetamisel (lisade punkt 2.4.4) kajastatakse kasumiaruandes järgmiste summade vahe: ühelt poolt vara või kohustise bilansiline jääkmaksumus (või selle vara või kohustise osale omistatud bilansiline jääkmaksumus, mille kajastamine lõpetatakse) ja teiselt poolt i) saadud või makstud tasu ja ii) muu koondkasumi hulgas kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum. Seejuures ei võeta arvesse õiglases väärtuses läbi muu koondkasumi kajastatavatelt omakapitaliinvesteeringutelt saadavat kumulatiivset kasumit või kahjumit, mida ei kanta võõrandamisest saadud kasumisse või kahjumisse, vaid reservfondi.

IBORi reformi kontekstis hindab rahastu seda, kas amortiseeritud väärtuses kajastatava finantsinstrumendi muutus on oluline, pärast IBORi reformi 2. etapiga kehtestatud praktilise vahendi kohaldamist. Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu välja antud muudatuste kohaselt ei lõpeta rahastu sellise finantsinstrumendi kajastamist, mille lepingupõhised rahavood muutuvad reformi otsesel tagajärjel ja mille puhul muudatus on majanduslikult samaväärne eelmisele lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alusele (see tähendab vahetult enne muudatust kasutatud alusele).

Ümberliigitamine

Pärast esmast kajastamist finantsvara enam ümber ei liigitata, välja arvatud pärast seda, kui rahastu on muutnud ärimudelit, mille alusel ta haldab oma finantsvarasid.

Muutmine

Amortiseeritud väärtuses kajastatav finantsvara loetakse muudetuks siis, kui selle lepingupõhised rahavood räägitakse uuesti läbi või neid muudetakse muul viisil. Uuesti läbirääkimine või muutmine võib, kuid ei pruugi tähendada endise finantsinstrumendi kajastamise lõpetamist ja uue finantsinstrumendi kajastamist.

Pärast amortiseeritud väärtuses kajastatava finantsvara rahavoogude märkimisväärset lepingupõhist muutmist, mille tagajärjel finantsvara kajastamine lõpetatakse, kajastatakse uut finantsvara õiglases väärtuses ning muudatusest tuleneva kasumi või kahjumi kajastamine avaldab konsolideeritud kasumiaruandes mõju finantstehingutest laekuva tulu rubriigis.

Lepingupõhist muutmist käsitatakse märkimisväärsena siis, kui läbivaadatud tingimuste kohaselt erineb rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtus (kasutades diskonteerimisel algset tegelikku intressimäära) vähemalt 10 % võrra algse finantsvara ülejäänud rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtusest. Arvesse võetakse ka selliseid kvalitatiivseid tegureid nagu selle vääringu muutumist, milles finantsvara on nomineeritud, ja konverteerimise tingimusi.

IBORi reformi kontekstis hindab rahastu seda, kas amortiseeritud väärtuses kajastatava finantsinstrumendi muutus on oluline, pärast IBORi reformi 2. etapiga kehtestatud praktilise vahendi kohaldamist. Rahastu ajakohastab tegelikku intressimäära ilma finantsinstrumendi bilansilist jääkmaksumust muutmata, kui finantsinstrumendi amortiseeritud väärtuses hinnatavate lepingupõhiste rahavoogude kindlaksmääramise alus muutub reformi otsesel tagajärjel ja kui muudatus on majanduslikult samaväärne eelmisele alusele (see tähendab vahetult enne muudatust kasutatud alusele).

Finantsinstrumentide õiglase väärtuse hindamine

Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel hindamiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus peamisel turul, selle puudumisel aga kõige soodsamal turul, millele rahastul on sel kuupäeval juurdepääs.

Asjakohasel juhul hindab EIP rahastu nimel instrumendi õiglast väärtust, kasutades instrumendi noteeritud hinda aktiivsel turul. Aktiivse turuna käsitatakse turgu, kus vara või kohustusega seotud tehingud toimuvad piisava sagedusega ja piisavas mahus, et anda pidevalt teavet hinnakujunduse kohta.

Kui finantsseisundi aruandes kajastatud finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust ei ole võimalik leida aktiivsete turgude alusel, määratakse see kindlaks, kasutades mitmesuguseid hindamismeetodeid, sh matemaatilisi mudeleid. Mudelites kasutatavad väärtused võetakse võimaluse korral jälgitavatelt turgudelt; kui see aga ei ole teostatav, tuleb õiglase väärtuse kindlaksmääramisel teatavas ulatuses kasutada oma äranägemisel tehtavaid otsuseid. Valitud hindamismeetod hõlmab kõiki tegureid, mida turul osalejad tavatsevad arvesse võtta tehinguhinna kindlaksmääramisel.

Hindamismeetodid võivad hõlmata võrdlust jälgitava turuhinnaga samalaadsete instrumentidega, netonüüdispuhasväärtuse mudelit, diskonteeritud rahavoogude mudelit, Black-Scholesi mudelit, polünoomilise optsioonihinna mudelit ja muid hindamismudeleid. Hindamismeetodites kasutatavate eelduste ja sisendite hulka kuuluvad riskivabad intressimäärad ja võrdlusintressimäärad, diskontomäära arvutamiseks kasutatavad krediidiriski marginaalid, võlakirja- ja aktsiahinnad, valuutavahetuskursid, aktsiahinnad, aktsiaindeksid ning prognoositav hinnavolatiilsus ja korrelatsioon.

Hindamismeetodite eesmärk on leida õiglane väärtus ehk hind, mille eest toimuks hindamiskuupäeval turuosaliste vahel tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks.

Pank kasutab levinumate ja lihtsamate finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramiseks üldtunnustatud hindamismudeleid. See kehtib näiteks intressimäära ja valuuta vahetuslepingute kohta, mille puhul kasutatakse ainult jälgitavaid turuandmeid, ning juhtimishinnanguid ja prognoose ei ole eriti vaja. Jälgitavaid hindu ja mudelite sisendeid võib tavaliselt saada noteeritud võla- ja kapitaliväärtpaberite, börsil kaubeldavate tuletisinstrumentide ja lihtsate börsiväliste tuletisinstrumentide (näiteks intressimäära vahetuslepingud) turult. Jälgitavate turuhindade ja mudelite sisendite kättesaadavus vähendab vajadust juhtkonna hinnangute ja prognooside järele ning õiglase väärtuse määramisega seotud ebakindlust. Jälgitavate turuhindade ja sisendite kättesaadavus on eri toodete ja turgude puhul erinev ning see võib muutuda konkreetsete sündmuste mõjul ja vastavalt finantsturgudel valitsevate tingimuste muutumisele.

Keerukamate instrumentide puhul kasutab pank enda väljatöötatud meetodeid, mis põhinevad tunnustatud hindamismudelitel. Mõned või kõik nende mudelite sisendid ei ole turul jälgitavad, vaid tuletatakse turuhindadest ja -määradest või oletustel põhinevatest hinnangutest. Oluliste mittejälgitavate sisenditega instrumentide hulka kuuluvad näiteks teatavad laenud ja tagatised, millel puudub aktiivne turg. Kui õiglane väärtus määratakse kindlaks hindamismudelitega, kus kasutatakse olulisi mittejälgitavaid sisendeid, on suurem roll juhtkonna hinnangutel ja prognoosidel. Juhtkonna hinnanguid ja prognoose on tavaliselt vaja selleks, et valida välja sobiv hindamismudel, prognoosida hinnatava instrumendi poolt tulevikus tekitatava rahavoo suurust, määrata kindlaks vastaspoole makseviivituse tõenäosus ja ettemakserisk ning valida sobivad diskontomäärad.

Rahastu hindab õiglast väärtust õiglase väärtuse hierarhia abil, mis kajastab hindamisel kasutatud sisendite olulisust. Hierarhia on järgmine.

—

1. tase: sisenditeks on instrumentide noteeritud (korrigeerimata) hinnad sellistel aktiivsetel turgudel, millele rahastul on juurdepääs ja kus kaubeldakse samasuguste instrumentidega.

—

2. tase: muud sisendid kui 1. taseme noteeritud hinnad, mis on jälgitavad kas otseselt (s.o hindadena) või kaudselt (hindadest tuletatud). See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamiseks kasutatakse sarnaste instrumentide noteeritud hinda aktiivsel turul, samasuguste või sarnaste instrumentide noteeritud hinda turul, mis ei ole täiesti aktiivne, või muid hindamismeetodeid, mille puhul olulised sisendid on turuandmete alusel jälgitavad.

—

3. tase: mittejälgitavad sisendid. See kategooria hõlmab instrumente, mille hindamismeetod ei sisalda jälgitavatel andmetel põhinevaid sisendeid ja mille väärtuse kindlakstegemisel on oluline roll mittejälgitavatel sisenditel. Siia kuuluvad ka instrumendid, mille väärtus põhineb sarnaste instrumentide noteeritud hindadel ja mille puhul instrumentidevaheliste erinevuste kajastamiseks tuleb teha olulisi mittejälgitavaid korrigeerimisi või lähtuda eeldustest.

Rahastu kajastab üleviimist ühelt õiglase väärtuse hierarhia tasemelt teisele selle aruandeperioodi lõpul, mil muutus aset leidis.

Finantsvara väärtuse langus

IFRS 9 põhineb tulevikku suunatud eeldatava krediidikahju mudelil. EIP on kehtestanud raamistiku eeldatava krediidikahju arvutamiseks sõltuvalt makromajanduslikust olukorrast. See hõlmab kindlal ajahetkel kehtivate krediidiriski parameetrite (makseviivituse tõenäosus ja makseviivitusest tingitud kahjumäär) kindlaksmääramist, lähtudes süsteemsest tegurist (krediiditsükkel), mis tuleneb makromajandusest ja mida prognoositakse makromajanduslike prognooside või stsenaariumide kaudu. Lõplik eeldatav krediidikahju on asjaomase makromajandusliku stsenaariumi eeldatava krediidikahju tõenäosusega kaalutud keskmine. Seda tulevikku suunatud kahjumudelit kohaldatakse nii amortiseeritud väärtuses kajastatavate finantsvarade, finantstagatislepingute kui ka bilansiväliste kohustuste puhul.

IFRS 9 kohaselt lähtutakse kahju allahindluse hindamisel ühest järgmisest alusest:

—

12 kuu eeldatav krediidikahju: see on eeldatav krediidikahju, mis tekib juhul, kui makseviivitusi esineb 12 kuu jooksul pärast aruandekuupäeva, ning

—

kogu eluea eeldatav krediidikahju: see on eeldatav krediidikahju kõigist makseviivitustest, mis tekivad finantsinstrumendi oodatava tähtaja jooksul.

Standardiga IFRS 9 on ette nähtud kolmeastmeline väärtuse languse mudel, mis põhineb krediidikvaliteedi muutumisel pärast esmast kajastamist. Finantsinstrumendid liigitatakse 1. etapis, välja arvatud instrumendid, mille puhul täheldatakse krediidiriski märkimisväärset suurenemist pärast nende esmast kajastamist. See hõlmab nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset teavet ja analüüsi, mis põhineb panga oskusteabel, sealhulgas tulevikku suunatud teabel.

Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud varad on finantsvarad, mis liigitatakse alates esmase kajastamise hetkest 3. etapis olevaks. Krediidiriski tõttu langenud väärtusega ostetud või tekkinud finantsvarade puhul kajastatakse pärast esmast kajastamist eluea jooksul eeldatava krediidikahju kumulatiivsed muutused kasumiaruandes.

Pank valib IFRS 9 etapi vastavalt järjestikusele lähenemisviisile, milles kasutatakse sisesuuniste ja -menetlustega kooskõlas olevat konkreetseid vastaspooli ja rahastamisvahendeid käsitlevat teavet, mis hõlmab eeskätt varajasi hoiatussignaale, sisereitinguid (varasema sisereitinguga võrreldes langus kolme astme võrra või rohkem vastaspoolte puhul, kelle praegune sisereiting jääb allapoole investeerimiskvaliteeti) ja makseviivitusi (tähtaeg on ületatud rohkem kui 30 päeva).

EIP leiab, et väärtuse languse mõju, mis tuleneb üldisest ebakindlast olukorrast ja mitmesugustest kasvavatest riskidest, mille on põhjustanud Venemaa sissetung Ukrainasse, on kajastatud olemasolevas tulevikku suunatud eeldatava krediidikahju mudelis, mida peetakse piisavalt usaldusväärseks, et selliseid äärmuslikke sündmusi arvesse võtta. Eelkõige on asjaomast mõju vastavalt arvesse võetud makromajanduslikes prognoosides ja makseviivituste tõenäosust käsitlevate tingimuste ülesehituses.

EIP on seisukohal, et olemasolev tulevikku suunatud eeldatava krediidikahju mudel on piisavalt usaldusväärne, et võtta arvesse äärmuslikke majandussündmusi, mida on otseselt kajastatud makromajanduslikes prognoosides ja makseviivituste tõenäosust käsitlevate tingimuste ülesehituses. Nagu on avalikustatud lisade punktis 3.2.3.8, kohaldab EIP selliste vastaspoolte krediidiriski hindamisel eksperdihinnanguid.

Kui krediidirisk on märkimisväärselt suurenenud, viiakse instrument üle 2. etappi, kuid seda ei käsitata veel krediidiriski tõttu langenud väärtusega instrumendina. Kui rahastamisvahendi väärtus on krediidiriski tõttu langenud, viiakse instrument üle 3. etappi.

3. etapi riskipositsiooni kindlaksmääramiseks selgitab pank välja, kas on objektiivseid tõendeid viivisnõuete olemasolu kohta. Finantsvara makseviivitusega on tegemist siis, kui laenuvõtja ei tasu tõenäoliselt tema vastu olevaid krediidi iseloomuga nõudeid täielikult, ilma et rahastu sekkuks, või laenuvõtja on jätnud tema vastu oleva mis tahes olulise krediidi iseloomuga nõude rahastule üle 90 päeva tasumata.

Sellega seoses käsitatakse finantsvara vähenenud väärtusega finantsvarana, kui on kindlaks tehtud, et rahastul tõenäoliselt ei õnnestu kõiki summasid algsete lepingutingimuste kohaselt või samaväärse väärtusega sisse nõuda. Üksikute krediidiriski positsioonide analüüsimisel lähtutakse laenuvõtja laadist ja üldisest finantsseisundist, tema vahenditest ja senisest maksekohustuste täitmisest, sellest, kas tal on lootust saada tuge rahalist vastutust kandvalt tagatiseandjatelt, ja asjakohasel juhul ka tagatise realiseerimisväärtusest.

Vähenenud väärtusega nõudeid vaadatakse läbi ja analüüsitakse vähemalt kaks korda aastas. Kui tulevikus oodatavate rahavoogude summad ja ajastus muutuvad võrreldes varasemate prognoosidega, siis muudetakse ka krediidikahju eraldisi ning need debiteeritakse või krediteeritakse kasumiaruandes. Väärtuse languse allahindlus tühistatakse alles siis, kui krediidikvaliteet on sedavõrd paranenud, et võib piisava kindlusega eeldada põhisumma ja intressi õigeaegset tasumist vastavalt krediidilepingu tingimustele. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ja nõuded, mille sissenõudmisest on loobutud, kantakse maha. Mahakandmised kaetakse kas varem kindlaks tehtud väärtuse languse arvelt või kantakse kasumiaruandes kuludesse ja vastavalt vähendatakse nõude põhisummat. Varem maha kantud summade osalisel või täielikul laekumisel kantakse need kasumiaruandes tuludesse. Mahakantud finantsvarade puhul võidakse siiski võtta täitemeetmeid, et järgida panga saadaolevate summade sissenõudmise menetlusi.

Eeldatava krediidikahju hindamine – sisendid, eeldused ja meetodid

2. ja 3. etapis olevate varade puhul hinnatakse eeldatavat krediidikahju kogu eluea lõikes; 1. etapi varade puhul lähtutakse 12 kuu eeldatavast krediidikahjust.

Eeldatav krediidikahju arvutati järgmiste muutujate alusel:

—

krediidireiting ja makseviivituse tõenäosus kindlal ajahetkel,

—

makseviivitusest tingitud kahjumäär kindlal ajahetkel,

—

makseviivituses olev riskipositsioon.

Vastaspoole krediidirisk määratakse kindlaks teatava kuupäeva seisuga, kasutades hindamislehtedel põhinevaid mudeleid, mida on kohandatud vastaspoolte ja riskipositsioonide eri kategooriatega.

Iga krediidireiting on seotud konkreetse makseviivituse tõenäosusega, mis kajastab tõenäosust, et vastaspoolel tekib makseviivitus järgmise 12 kuu jooksul või kohustuse ülejäänud tähtaja jooksul. Riskipositsioonide puhul on reiting seega põhiteave kindlal ajahetkel esineva riskipositsioonidega seotud makseviivituste tõenäosuse kõvera kindlaksmääramiseks. EIP kogub teavet rahastu krediidiriski positsioonide tulemuste ja makseviivituste kohta. Kogutud andmed rühmitatakse tegevusalade ja piirkonnatüüpide kaupa. Tegevusalasid ja piirkondi, mis käituvad krediiditsüklites ühtemoodi, analüüsitakse koos.

Selleks et analüüsida kogutud andmeid ning koostada prognoose riskipositsioonide järelejäänud tähtaja jooksul makseviivituse tekkimise tõenäosuse ning selle muutumise kohta aja möödumise tõttu ja konkreetsete makromajanduslike stsenaariumide puhul, kasutab EIP statistilisi mudeleid.

Makseviivitusest tingitud kahjumäär kajastab EIP prognoosi selle kohta, milliseks kujuneb vastaspoole makseviivitusest riskipositsioonile tuleneva kahju ja makseviivituse hetkeks tasumata summa suhe. Makseviivitusest tingitud kahjumäära võib määratleda ka kui „1. Sissenõudmismäär“. Makseviivitusest tingitud kahjumäära prognoosimisel lähtutakse peamiselt vastaspoole geograafilisest asukohast ja laadist ning nende viiest peamisest riskipositsiooni klassist: riigid, riigiasutused, finantseerimisasutused, ettevõtted ja projektide rahastamine. Makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtusi saab veelgi täpsustada vastavalt riskipositsiooniga seotud toodete ja lepingute eripärale.

EIP kasutab kindlat ajahetke käsitlevat ja tulevikku suunatud teavet nii oma analüüsides, millega tehakse kindlaks, kas instrumendi krediidirisk on pärast esmast kajastamist oluliselt suurenenud, kui ka eeldatava krediidikahju hindamisel.

EIP on eeldatava krediidikahju hindamiseks välja töötanud tingimusliku modelleerimismeetodi – kindlal ajahetkel esineva makseviivituse tõenäosuse mudeli – makseviivituste tõenäosuse kõvera arvutamiseks, mis hõlmab

—

krediiditsükli ja makromajanduslike muutujate majanduslikult põhjendatud seose määratlust ning

—

SKPd käsitlevat kolme makromajanduslikku stsenaariumit (üks lähtestsenaarium ja kaks stsenaariumit, mis kajastavad majanduse langust ja elavdumist), mis võivad mitme aasta jooksul realiseeruda, ja nende vastavaid tõenäosusi.

Makromajanduslike stsenaariumide koostamiseks kasutab EIP mitut riiki ja mitut võrrandit hõlmavat osaliselt struktureeritud maailmamajanduse mudelit, mis sisaldab konkreetseid riike käsitlevaid osasid. Keskne ehk lähtestsenaarium on kavandatud nii, et see vastaks Euroopa Komisjoni kõige hiljutisematele prognoosidele. Positiivne ja negatiivne stsenaarium on kavandatud keskse stsenaariumi põhjal, kasutades mitut riiki ja mitut võrrandit hõlmavat mudelit. Stsenaariumid on tuletatud SKP muutustest, mis on majandustegevuse peamine hindamisviis. Reaalse SKP muutusi kalibreeritakse, et korrata selle muutuja täheldatud volatiilsust. Vajaduse korral kasutatakse SKP muutuste ulatuse ja püsivuse täpsustamiseks ka eksperdihinnanguid. Selle tulemusel tehakse kindlaks muutused koos võimaliku halvenemisega, et määrata muutuste mõju aja jooksul. Iga stsenaariumi tõenäosus määratakse kindlaks turu (volatiilsuse) näitajate ning siseselt väljatöötatud näitajate/indeksite põhjal, mida ebakindluse määramiseks aja jooksul järjepidevalt kasutatakse.

EIP kindlal ajahetkel esineva makseviivituse tõenäosuse ja kindlal ajahetkel esineva makseviivitusest tingitud kahjumäära mudelites kasutatakse erinevate makromajanduslike stsenaariumide puhul peamise sisendina samu krediiditsükli prognoositud väärtusi. Krediiditsükkel arvutatakse välise reitinguagentuuri esitatavate reitingu alandamise määrade ja reaalse SKP aastaste kasvumäärade prognooside ning pika- ja lühiajaliste intressimäärade vahe põhjal.

Makseviivituses olev riskipositsioon on makseviivitusse sattumise oodatav risk, mis põhineb vastaspoole praegusel riskipositsioonil ja lepingu kohaselt lubataval jooksva summa muutusel, sh amortisatsioon. Finantsvara makseviivituses olev riskipositsioon on vara bilansiline brutojääkmaksumus. Siduvate laenuandmiskohustuste ja finantstagatiste puhul sisaldab makseviivituses olev riskipositsioon väljamakstud summat.

2.4.2.1.   Raha ja raha ekvivalendid

Rahastu loeb rahaks ja raha ekvivalentideks arvelduskontosid ja lühikese tähtajaga hoiuseid või kommertsväärtpabereid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud. Raha ja raha ekvivalente kajastatakse finantsseisundi aruandes amortiseeritud väärtuses.

2.4.2.2.   Likviidsed finantsvarad

Likviidsed finantsvarad on noteeritud ja noteerimata võlakirjad, mida hoitakse tähtaja lõpuni, ja kommertsväärtpaberid, mille esialgne tähtaeg on üle kolme kuu ja mis seejärel liigitatakse amortiseeritud väärtuses kajastatavateks väärtpaberiteks.

Need võlakirjad ja kommertsväärtpaberid kajastatakse esmaselt soetusmaksumuses, mille moodustab õiglane väärtus, millele on liidetud otsesed tehingukulud. Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

2.4.2.3.   Laenud ja ettemaksed

Laenude ja ettemaksete portfell võib koosneda võlainstrumentidest, näiteks laenud ja võlaväärtpaberid, sealhulgas struktureeritud (majandus)üksuse emiteeritud võlakirjad, väärtpaberid või sertifikaadid, mida hoitakse tähtaja lõpuni eesmärgiga koguda lepingupõhiseid rahavoogusid.

Laenud ja ettemaksed on järgmised:

—

laenud ja ettemaksed, mida kajastatakse amortiseeritud väärtuses;

—

laenud ja ettemaksed, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande.

Rahastust antud laenud kajastatakse rahastu varana alates laenuvõtjatele raha ülekandmise hetkest. Laenude väljamaksmata osad kirjendatakse bilansiväliselt nominaalväärtuses. Laenud, mille rahavoo moodustavad ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksed, kajastatakse esmaselt soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid. Seejärel kajastatakse laene amortiseeritud väärtuses, kasutades tegeliku intressimäära meetodit.

Võlaväärtpaberid kajastatakse rahastu varana sularaha emitendile ülekandmise hetkel, kusjuures tegemist võib olla lepingupõhiselt seotud või ühe väärtpaberistamise seeriaga võlainstrumendiga. Võlaväärtpaberite väljamaksmata osad kirjendatakse bilansiväliselt nominaalväärtuses. Võlaväärtpaberid kajastatakse esmaselt soetusmaksumuses, mis koosneb õiglasest väärtusest, millele on liidetud otsesed tehingukulud; seejärel kajastatakse neid amortiseeritud väärtuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegeliku intressimäära meetodit. Ostuhinna ja tagasiostmisväärtuse vahe amortiseeritakse instrumendi järelejäänud tähtaja jooksul tegeliku intressimäära meetodi kohaselt.

Laenude ja ettemaksete väärtuse languse põhimõtteid on kirjeldatud lisade punktis 2.4.2.

Laene ja ettemakseid, mille rahavoog ei vasta ärimudelile või ei koosne ainult põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intressi maksetest, tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Nende õiglase väärtuse hindamise meetod põhineb diskonteeritud rahavoogude meetodil või likvideerimisväärtusel.

IBORi reformi mõju amortiseeritud väärtuses kajastatavate laenude ja ettemaksete ümberhindamisele on kirjeldatud seda küsimust käsitlevates lõikudes lisade punkti 2.4.2 „Liigitus ja hindamine“ alapunktis „Muutmine“.

2.4.2.4.   Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Rahastu omakapitaliinvesteeringuid on kahte liiki: i) otsesed omakapitaliinstrumendid ja ii) riskikapitalifondid. Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid kajastatakse esmaselt õiglases väärtuses, millele on liidetud tehingukulud. Seejärel kajastatakse õiglase väärtuse muutused, sealhulgas välisvaluuta ümberarvestusest tulenev kasum ja kahjum, kasumi- ja muu koondkasumi aruande kirjes „Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt“.

Kõnealuste investeeringute seda osa, mille suhtes on kulukohustused võetud, kuid mida ei ole kasutatud, kajastatakse nominaalväärtuses konsolideeritud bilansiväliste kohustustena.

Finantsinstrumentide õiglase väärtuse hindamine

Õiglase väärtuse kindlaksmääramiseks kohaldatakse vara kogupuhasväärtuse meetodit (eeldades seega, et kuigi turuväärtust ei ole võimalik hõlpsalt kindlaks teha, on vara puhasväärtus parim hinnang õiglase väärtuse kohta). Noteerimata investeeringu puhul, mille õiglast väärtust ei saa kindlaks teha aktiivsel turul, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks tunnustatud hindamismeetodeid (lisade punkt 4.2.1).

Omistatavat vara puhasväärtust korrigeeritakse viimase kättesaadava vara puhasväärtuse kuupäeva ja bilansi kuupäeva vahelisel ajavahemikul toimunud sündmustega, kui halduskomitee sellist korrektsiooni oluliseks peab. Olulisi korrektsioone muudetakse seni, kuni direktorite nõukogu asjaomase aasta raamatupidamise aastaaruande vastu võtab. Arvestades üldist ebakindlat olukorda ja mitmesuguseid kasvavaid riske, mille on põhjustanud Venemaa sissetung Ukrainasse, ning tootluse täheldatud volatiilsust, tõhustas pank oma hindamismeetodeid, et hinnata kõiki omakapitaliinvesteeringute õiglase väärtuse korrektsioone vara puhasväärtuse puhul, millest fondivalitsejad ei ole rahastu raamatupidamise aastaaruannete aruandekuupäeva seisuga teatanud.

Konkreetsete investeeringute puhul, mille kohta vara puhasväärtust ei ole võimalik hõlpsalt kindlaks määrata, võib kasutada muid suuniseid, näiteks rahvusvahelisi era- ja riskikapitali hindamise (International Private Equity and Venture Capital Valuation – IPEV) suuniseid, mille on välja andnud IPEVi nõukogu, ning neid investeeringuid tuleb üksikasjalikumalt jälgida ja läbi vaadata. Selle meetodi alusel jagatakse fondid siseselt kolme kategooriasse:

—

I kategooria – fondid, mis on kasutusele võtnud IFRS 13 või IPEVi suuniste kohased õiglase väärtuse nõuded, mille puhul viiakse läbi konkreetne kontroll selle tagamiseks, et vara puhasväärtuse näol oleks tegemist õiglase väärtuse usaldusväärse hinnanguga;

—

II kategooria – fondid, mis on kasutusele võtnud muud hindamissuunised (näiteks Euroopa Riskikapitali Assotsiatsiooni endised, 2001. aasta suunised) või standardid, mida võib käsitada IFRS 13ga kooskõlas olevatena ja mille korral saab arvutada samaväärse vara puhasväärtuse, ja

—

III kategooria – fondid, mis ei ole võtnud kasutusele IFRS 13 kohaseid õiglase väärtuse nõudeid ega muid IFRS 13ga kooskõlas olevaid hindamissuuniseid.

Olulise mõju hindamine

Rahastu omandatud osalused kujutavad endast investeeringuid börsivälistesse ettevõtetesse investeerivatesse või riskikapitalifondidesse. Kooskõlas majandusharu tavadega on sellisteks investeeringuteks üldiselt mitme investori ühiselt märgitud investeeringud, kellest ükski ei ole sellises seisundis, et ta saaks üksinda mõjutada kõnealuse fondi igapäevast tööd ja investeerimistegevust. Selle tulemusena ei anna investori liikmesus sellise fondi juhtorganis talle põhimõtteliselt õigust mõjutada fondi igapäevast tegevust. Lisaks sellele ei määra börsivälistesse ettevõtetesse investeerivate või riskikapitalifondide üksikinvestorid kindlaks fondi tegevuspõhimõtteid, nagu dividendide või muude väljamaksete maksmise poliitikat. Selliseid otsuseid teeb üldjuhul fondi juhatus, tuginedes fondi juhatuse ja kõigi aktsionäride õigusi ja kohustusi reguleerivale aktsionäride kokkuleppele. Aktsionäride kokkuleppes üldiselt välistatakse üksikinvestorite võimalus teha fondiga kahepoolsel alusel olulisi tehinguid, vahetada omavahel juhtivtöötajaid või saada privilegeeritud juurdepääs olulisele tehnilisele teabele. Rahastu investeeringuid tehakse kooskõlas eespool nimetatud majandusharu tavadega, mis tagab, et rahastul ei ole kontrolli ega muud olulist mõju IFRS 10 ja IAS 28 tähenduses ühegi sellise investeeringu üle, sealhulgas selliste investeeringute üle, milles rahastul on üle 20 % hääleõigustest.

2.4.3.   Finantstagatised

Finantstagatislepingud on lepingud, mis nõuavad rahastult kindlaksmääratud maksete sooritamist, et hüvitada tagatise saajale tekkinud kahju, kui kindlaksmääratud võlgnik ei tee tähtaegselt makseid vastavalt võlainstrumendi tingimustele.

Finantstagatisi arvestatakse standardi IFRS 9 „Finantsinstrumendid“ järgi kas tuletisinstrumentide või finantstagatistena olenevalt sellest, millistele IFRS 9s loetletud tunnustele ja omadustele need vastavad.

Tuletisinstrumentide arvestusmeetodid on esitatud lisa punktis 2.4.5.

Finantstagatisi kajastatakse algselt finantsseisundi aruande lahtris „Antud tagatiste eraldised“ õiglases väärtuses, millele on liidetud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantstagatiste andmisega. Esmasel kajastamisel vastab maksekohustus oodatavate tagatispreemiate või oodatava esialgse kahjumi netonüüdispuhasväärtusele.

Pärast esmast kajastamist hinnatakse finantstagatisi ühel järgmistest viisidest, olenevalt sellest, kumma puhul on tulemus suurem:

—

kahju allahindluse summa, mis määratakse kindlaks IFRS 9 kohaselt, ja

—

esmaselt kajastatud tagatispreemia, millest on maha arvatud tulu vastavalt IFRS 15 põhimõtetele.

Finantstagatistest (välja arvatud tagatiste realiseerimisest) tulenevat kohustiste netosumma suurenemist või vähenemist kajastatakse IFRS 9 kohaselt kasumi- ja muu koondkasumi aruande rubriigis „Tagatiste eraldiste muutus“.

Vastavalt IFRS 15 kohasele amortisatsioonikavale kajastatakse saadud tagatispreemia kogu finantstagatise tähtaja jooksul kasumi- ja muu koondkasumi aruandes kui „Teenus- ja vahendustasude tulu“.

2.4.4.   Finantskohustised (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Liigitus ja hindamine

Finantskohustised

Finantskohustisi kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses, välja arvatud finantskohustised,

—

mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (nt tuletisinstrumentidest tulenevad kohustised) ja

—

mis on liigitatud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks finantskohustiseks.

Rahastu lõpetab finantskohustise kajastamise, kui ta lepingulised kohustused on täidetud või tühistatud või lõppenud.

2.4.5.   Tuletisfinantsinstrumendid

Tuletisfinantsinstrumentide hulka kuuluvad erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud ja lühiajalised valuutavahetuslepingud (välisvaluuta vahetustehingud).

Tuletisfinantsinstrumendid kajastatakse esmaselt kauplemispäeva seisuga.

Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

Kõiki tuletisinstrumente kajastatakse nende õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande ja esitatakse tuletisfinantsinstrumentidena. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu.

Tuletisinstrumente kajastatakse õiglases väärtuses, kirjendades need varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustistena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne. Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Tuletisinstrumentide õiglase väärtuse muutumine“).

IFRS 9 kohaselt on tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberite põhilepingust eraldamise nõue finantsvarade või finantskohustiste puhul elimineeritud ja seega käsitletakse hübriidlepingut finantsvarade või -kohustiste liigitamisel ühe tervikuna.

2.4.6.   Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse finantsseisundi aruandes nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mille liikmesriigid peavad rahastule tasuma.

Liikmesriikide osamaksud liigitatakse omakapitaliks, sest need vastavad järgmistele tingimustele:

—

vastavalt osamaksusid käsitlevale lepingule annavad need liikmesriikidele õiguse otsustada rahastu netovarade kasutamise üle rahastu likvideerimise korral;

—

need kuuluvad sellisesse instrumentide liiki, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele;

—

kõikidel finantsinstrumentidel selles instrumentide liigis, mis on allutatud kõikidele muudele instrumentide liikidele, on identsed tunnused;

—

instrumendil ei ole ühtegi tunnust, mis nõuaks selle liigitamist kohustisteks, ning

—

instrumendi kehtivusaja jooksul instrumendiga seoses saadavate oodatavate rahavoogude kogusumma põhineb olulisel määral rahastu kasumil või kahjumil, kajastatud netovara muutusel või kajastatud ja kajastamata netovara õiglase väärtuse muutusel instrumendi kehtivusaja jooksul.

Osamaksusid liigitatakse ja kajastatakse raamatupidamise aastaaruandes amortiseeritud väärtuses.

Liikmesriikide väljamakstud osamaksud kujutavad endast saadaolevaid tagasimakseid, mis makstakse välja Euroopa Komisjonile ja Ühendkuningriigile. Vastavalt ülekandmislepingule teatab EIP alates 2023. aastast kuni 2027. aastani hiljemalt iga aasta 31. märtsiks kirjalikult AKV investeerimisrahastu saadaolevate tagasimaksete summa ja ÜMTde investeerimisrahastu saadaolevate tagasimaksete summa, mis on kogunenud vastavalt eelmise aasta 31. detsembri seisuga (edaspidi „saadaolevate tagasimaksete aruanne“). Saadaolevate tagasimaksete aruandes eristatakse komisjonile ülekantavaid tagasimakseid (AKV riikide ja ÜMTde tagasimaksed) ja Ühendkuningriigile ülekantavaid tagasimakseid. Saadaolevaid tagasimakseid kajastatakse finantsseisundi aruandes, kui rahastule esitatakse vastav maksetaotlus.

2.4.7.   Intressid ja samalaadsed tulud

Rahastust antud laenude intresse kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja ettemaksed“) tekkepõhiselt tegeliku intressimäära alusel. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netojääkmaksumusele. Pärast laenu kirjendatud väärtuse vähendamist väärtuse languse tõttu jätkatakse intressitulu kajastamist algse tegeliku intressimäära alusel, mida kohaldatakse uue bilansilise jääkmaksumuse suhtes.

Krediidiriski tõttu langenud väärtusega laenude intresse kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“) ja finantsseisundi aruandes („Laenud ja ettemaksed“) tekkepõhiselt ja laenu oodatava kestuse jooksul krediidiga korrigeeritud tegeliku intressimääraga. See on määr, millega laenu oodatava kestuse jooksul toimuvad prognoositud tulevased maksed ja laekumised diskonteeritakse täpselt laenu bilansilisele netoväärtusele.

Rahastu vahenditelt saadud intressitoetuste puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära korrektsioonina ning kirjendatakse kasumiaruande rubriigis „Intressid ja samalaadsed tulud“ perioodi kohta, mis kestab subsideeritud laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni.

Siduvate kohustustega seotud teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni. Neid kajastatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Intressid ja samalaadsed tulud“).

2.4.8.   Intressitoetused ja tehniline abi

Oma tegevuse raames haldab rahastu liikmesriikide nimel intressitoetusi ja tehnilist abi.

Intressitoetuste ja tehnilise abi maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata rahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele. Rahastu teeb väljamaksed lõplikele vahendite saajatele ja seejärel vähendab kolmandatele isikutele võlgnetavaid summasid.

Kui intressitoetuste ja tehnilise abiga seoses makstud osamaksude summasid ei maksta täielikult välja, liigitatakse need ümber rahastule tehtud osamaksuks.

2.4.9.   Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu

Rahalt ja raha ekvivalentidelt saadud intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt rahastu kasumi- ja muu koondkasumi aruandes.

2.4.10.   Teenus- ja vahendustasud, dividendid

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse, ning olulise toimingu eest teenitud tasu kajastatakse tuluna pärast olulise toimingu lõpuleviimist. Need tasud esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes („Teenus- ja vahendustasude tulu“).

Aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadavaid dividende kajastatakse nende deklareerimise ajal ja need esitatakse kasumi- ja muu koondkasumi aruandes aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadud realiseeritud netokasumi all.

2.4.11.   Maksustamine

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muu vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

3.   Riskijuhtimine

Käesolevas lisas esitatakse teave rahastu krediidi- ja finantsriskide ning nende juhtimise ja kontrolli kohta, keskendudes eeskätt tema finantsinstrumentide kasutamisega seonduvatele peamistele riskidele. Need on järgmised:

—

krediidirisk – kliendi või vastaspoole makseviivituse korral kahju saamise risk, mis tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk (26);

—

likviidsusrisk – risk, et majandusüksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigeaegselt täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju;

—

tururisk – risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust.

3.1.    Riskijuhtimise korralduslik külg

EIP kohandab investeerimisrahastu riskijuhtimisraamistikku jooksvalt.

EIP riskijuhtimise peadirektoraat määrab kindlaks rahastu riskid, hindab ja jälgib neid ning annab nende kohta aru, tegutsedes sealjuures sõltumatult. Ülesannete lahusust säilitavas raamistikus on riskijuhtimine front office’i toimingutest sõltumatu ning selle raames esitatakse teine arvamus kõikide riske hõlmavate front office’i ettepanekute kohta.

EIP tasandil annab grupi riskijuht riskide eest vastutava halduskomitee liikme järelevalve all grupi riskide kohta aru EIP halduskomiteele. Grupi riskijuhil on otsene juurdepääs riskipoliitikakomisjonile ning ta võib EIP direktorite nõukogule kõikides tema tegevusvaldkonda kuuluvates küsimustes otse kirjutada ja nõukoguga otse suhelda.

3.2.    Krediidirisk

Krediidirisk on potentsiaalne kahju, mis võib tekkida kliendi või vastaspoole makseviivitusest ning tuleneb mis tahes vormis krediidiriski positsioonist, sealhulgas arveldusrisk.

3.2.1.   Krediidiriski põhimõtted

Laenude vastaspoolte kohta krediidianalüüsi tegemisel hindab EIP krediidiriski eesmärgiga see välja arvutada ja seda hinnastada. EIP on välja töötanud sisereitingute metoodika (IRM), et määrata kindlaks oma laenuvõtjate / tagatiseandjate sisereitingud. See metoodika põhineb hindamislehtede süsteemil, mis on töötatud välja iga suurema krediidi vastaspoolte liigi (nt äriühingud, finantseerimisasutused jne) jaoks nende eripärasid arvestades. Võttes arvesse nii EIP suhtes kohaldatavaid parimaid pangandustavasid kui ka Baseli rahvusvahelise kapitalikokkuleppe (Basel II) raames sätestatud põhimõtteid, jagatakse kõik vastaspooled, kes on konkreetse tehingu krediidiprofiili seisukohast olulised, sisereitingu kategooriatesse, kasutades asjaomase vastaspoole suhtes kohaldatavat sisereitingute metoodikat. Igale vastaspoolele määratakse sisereiting, mis kajastab tema makseviivituse tõenäosust, millele järgneb tema äri- ja finantsriskiprofiili ja tegevuse kontekstis asjakohase riigiriski põhjalik analüüs. Vajaduse korral tehakse eksperdihinnangutel põhinevaid korrigeerimisi, võttes arvesse emaettevõtja või valitsuse poolt juriidilisele isikule antavat toetust, ning lõpliku reitingu puhul võib teha muudatusi, et kajastada teavet (nt turuhindu), mida hindamislehe koostamisel ei arvestatud.

Projektipõhise finantseerimise ja muude piiratud kasutusega struktureeritud tehingute kohta tehtavate krediidikvaliteedi hinnangute korral kasutatakse asjaomase majandusharu puhul asjakohaseid krediidiriski töövahendeid, milles peamiselt keskendutakse rahavoogude kättesaadavusele ja võla teenindamise suutlikkusele. Need töövahendid hõlmavad projektide lepingulise raamistiku analüüsi, vastaspoole analüüsi ja rahavoogude modelleerimist. Sarnaselt äriühingute ja finantseerimisasutustega määratakse igale projektile sisemine riskireiting. ELi-välistele riikidele annab majandusosakond reitingu statistilise mudeli põhjal.

Kõiki sisemisi riskireitinguid jälgitakse kogu laenutähtaja jooksul ja neid uuendatakse korrapäraselt.

Kui see on asjakohane, kohaldatakse selliste majandusüksustega, kes ei ole riigid, tehtavate tehingute suhtes tehingulimiite ja vastaspoole suuruse piiranguid. Vastaspoole piiranguid määratakse asjakohasel juhul rühma konsolideeritud riskipositsioonide tasandil. Sellised piirangud kajastavad üldjuhul muu hulgas vastaspoolte omavahendite suurust.

Krediidiriski maandamiseks kasutab EIP vastavalt vajadusele ja lähtudes iga juhtumi eripärast mitmesuguseid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid, sealhulgas – sõltuvalt laenuvõtja laadist ja toimingu liigist – vastaspoole või projektiga seonduvaid väärtpabereid, tagatisi ja lepingutingimusi.

Rahastu ei kasuta krediidiriski maandamiseks krediidituletisinstrumente.

3.2.2.   Maksimaalne krediidiriski positsioon ilma tagatisi ja muid krediidikvaliteedi parandamise vahendeid arvesse võtmata

Järgmises tabelis on näidatud maksimaalne krediidiriski positsioon finantsseisundi aruande kirjete, sealhulgas tuletisinstrumentide puhul. Maksimaalne riskipositsioon on näidatud brutosummana enne tagatise kasutamise abil toimuva riskimaandamise mõju arvessevõtmist.

(tuhandetes eurodes)

Maksimaalne riskipositsioon

31.12.2023

31.12.2022

VARAD

 

 

Raha ja raha ekvivalendid

1 376 824

1 451 970

Nõuded rahastajate vastu

85 321

85 321

Likviidsed finantsvarad

–

73 003

Tuletisfinantsinstrumendid

55 765

75 852

Laenud ja ettemaksed

1 683 312

1 849 786

Muud varad

616

950

Kokku

3 201 838

3 536 882

Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

–19 038

–16 583

BILANSIVÄLISED KIRJED

 

 

Tingimuslikud kohustised

 

 

—

Antud tagatised

985

–

Kulukohustused

 

 

—

Väljamaksmata laenud

883 092

1 671 851

—

Allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised

46 764

49 378

Bilansivälised kirjed kokku

930 841

1 721 229

Krediidiriski positsioon kokku

4 113 641

5 241 528

3.2.3.   Laenude ja ettemaksetega seonduv krediidirisk

3.2.3.1.   Krediidiriski hindamine laenude ja ettemaksete puhul

Rahastu antavate laenude ja ettemaksete või tagatiste kohta koostatakse põhjalik riskihinnang ja arvutatakse välja oodatava kahju määrade hinnangud, mis kajastuvad laenu reitinguklassis. Lisade punktis 25 kirjeldatud tulemusliku rahastamise vahendi tegevuse (v.a vahendatud laenud) suhtes kohaldatakse EIP krediidi- ja omakapitaliriski suunistega ette nähtud üldvolituste kohaseid riskipõhimõtteid. Laenu reitinguklass määratakse kindlaks üldtunnustatud kriteeriumide põhjal, võttes arvesse laenuvõtja krediidikvaliteeti, laenu lõpptähtaega, tagatist ja vajaduse korral tagatiseandjat.

Laenu reitinguklassidesse määramise süsteem hõlmab metoodikaid, protsesse, andmebaase ja IT-süsteeme, mis toetavad laenuandmistehingute krediidiriski hindamist ja oodatava kahju määra hinnangute arvutamist. Süsteemis võetakse kokku suur hulk teavet, et määrata laenude krediidiriskidele suhteline reiting. Laenu reitinguklassid kajastavad oodatava kahju määra hinnangulise taseme nüüdisväärtust, mis leitakse peamiste võlglaste makseviivituse tõenäosuse, makseviivituses oleva riskipositsiooni ja makseviivituse korral tekkiva kahju suuruse alusel. Laenu reitinguklasse kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

—

laenuandmise riskide täpsema ja kvantitatiivsema hinnangu koostamise abivahendina;

—

krediidiriski muutuste näitajana järelevalvetegevuse prioriseerimise eesmärgil;

—

laenuportfelli krediidikvaliteedi kirjeldusena mis tahes kuupäeva seisuga ja

—

riskihinnastamisotsuste tegemisel kasutatava teabeallikana.

Laenu reitinguklassi määramisel võetakse arvesse järgmiseid tegureid.

i)

Laenuvõtja krediidivõimelisus: riskijuhtimise üksus vaatab laenuvõtjad sõltumatult läbi ja hindab nende krediidivõimelisust sisemiste metoodikate ja välisandmete alusel. Kooskõlas valitud Basel III sisereitingutel põhineva meetodiga on pank töötanud välja sisereitingute metoodika, mille abil ta määrab laenuvõtjatele ja tagatiseandjatele sisereitingud. Sealjuures võetakse aluseks hindamislehtede komplekt, mis sisaldab hindamislehti erinevate kindlaksmääratud vastaspoole liikide jaoks.

ii)

Makseviivituse korrelatsioon: arvuliselt väljendatud võimalus, et laenuvõtja ja tagatiseandja satuvad samaaegselt finantsraskustesse. Mida suurem on korrelatsioon laenuvõtja ja tagatise andja makseviivituse tõenäosuse vahel, seda madalam on tagatise väärtus ja seega on halvem (madalam) ka laenu reitinguklass.

iii)

Tagatisinstrumentide ja väärtpaberite väärtus: seda hinnatakse emitendi krediidivõimelisuse ja kasutatava instrumendi liigi kombinatsiooni alusel.

iv)

Sissenõudmismäär: summa, mis saadakse eeldatavasti tagasi pärast asjaomase vastaspoole makseviivitust. Seda summat väljendatakse protsendina riskipositsioonist.

v)

Lepinguline raamistik: usaldusväärne lepinguline raamistik suurendab laenu krediidikvaliteeti ja parandab selle reitinguklassi.

vi)

Laenu kestus (või üldisemalt laenu rahavoog): kui kõik muud näitajad on samad, siis mida pikem on laenu kestus, seda suurem on laenu teenindamisel raskustesse sattumise oht.

Laenu oodatava kahju määr arvutatakse viie eespool kirjeldatud elemendi kombineerimise teel. Olenevalt kõnealuse kahjumäära tasemest määratakse laenule üks järgmistest allpool loetletud laenu reitinguklassidest.

„A“

Kõrgeima krediidikvaliteediga laenud. Neil on kolm alaliiki.

„A0“

Laenud, mis on antud ELi liikmesriigile või mille on taganud ELi liikmesriik ja mille oodatava kahju määr on 0 %.

„A+“

Muudele üksustele kui ELi liikmesriigid antud või selliste üksuste poolt tagatud laenud, mille kestuse ajal ei ole oodata laenu krediidikvaliteedi langust.

„A–“

Laenutehingud, mille praeguse seisundi säilimine on mõnevõrra kaheldav, kuid mille puhul negatiivne suundumus peaks olema piiratud.

„B“

Kõrge krediidikvaliteediga laenud. See on varaklass, mida pank peab usaldusväärseks, kuigi selle krediidikvaliteet võib tulevikus mõnevõrra halveneda. Tähiseid B+ ja B– kasutatakse sellise halvenemise asetleidmise suhtelise tõenäosuse tähistamiseks.

„C“

Hea krediidikvaliteediga laenud. Üks näide neist võiks olla heas majanduslikus seisus olevatele pankadele ja äriühingutele antud seitsmeaastase lõpptähtajaga tagatiseta ainumakselaenud või nendega samaväärse amortisatsiooni ja tagasimaksmisel saabuva lõpptähtajaga laenud.

„D“

See reitinguklass on piirialaks aktsepteeritava krediidikvaliteediga laenude ja selliste laenude vahel, millega seoses on esinenud mõningaid raskusi. Selle olulise erinevuse kajastamiseks kasutatakse laenude reitinguklasside määramisel alamliigitusi D+ ja D–. D-reitinguga laenud nõuavad rohkem tähelepanu.

„E“

See laenu reitinguklass hõlmab laenusid, mille riskiprofiil on üldiselt aktsepteeritust suurema riskiga. Siia kuuluvad laenud, millega nende kestuse jooksul on esinenud tõsiseid probleeme ja mille kahjumisseminekut ei saa välistada. Seetõttu jälgitakse neid laene tähelepanelikult ja pingsalt. Alamklassid E+ ja E– tähistavad nimetatud jälgimise intensiivsust, kusjuures E– reitinguga tehingud on olukorras, kus suure tõenäosusega ei suudeta tulevikus laenude teenindamisel tähtaegadest kinni pidada ning seetõttu on nõutav mingisugune võla restruktureerimine, mis võib kaasa tuua väärtuse langusest tingitud kahju.

„F“

F (probleemsed) tähistab laenusid, millega kaasnevad aktsepteerimatud riskid. F– reitinguga laenud võivad tuleneda ainult pooleliolevatest tehingutest, mille puhul on pärast allakirjutamist esinenud ettenägematuid, erakorralisi ja drastilisi negatiivseid asjaolusid. Kõigile tehingutele, millest rahastule tuleneb põhisumma kaotus, määratakse reitinguklassiks F, ja neile tehakse konkreetne eraldis.

Punktis 3.2.3.3 esitatud tabelis on näidatud rahastu laenuportfelli krediidikvaliteedi analüüs, mis põhineb eespool kirjeldatud laenu reitinguklassidel.

3.2.3.2   Laenude andmisest tuleneva krediidiriski positsiooni analüüs

Alljärgnevas tabelis on näidatud allakirjutatud (väljamakstud ja väljamaksmata) laenudest ja ettemaksetest tulenev maksimaalne krediidiriski positsioon (bilansiline netojääkmaksumus) laenuvõtjate liikide lõikes, võttes arvesse tagatiseandjate antud tagatisi.

(tuhandetes eurodes)

Seisuga 31.12.2023

Tagatisega

Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid

Tagatiseta

Kokku

Osakaal (%) väljamakstud kogusummast

Finantseerimisasutused

54 290

–

952 740

1 007 030

60

Äriühingud

155 653

–

293 302

448 955

27

Avaliku sektori asutused

15 138

–

–

15 138

1

Riigid

–

–

212 189

212 189

13 %

Kokku välja makstud

225 081

–

1 458 231

1 683 312

100

Väljamaksmata

43 200

–

820 854

864 054

 

Väljamakstud ja väljamaksmata vahendid kokku

268 281

–

2 279 085

2 547 366

 


(tuhandetes eurodes)

Seisuga 31.12.2022

Tagatisega

Muud krediidikvaliteedi parandamise vahendid

Tagatiseta

Kokku

Osakaal (%) väljamakstud kogusummast

Finantseerimisasutused

64 625

–

1 095 467

1 160 092

63

Äriühingud

182 460

–

285 216

467 676

25

Avaliku sektori asutused

18 902

–

218

19 120

1

Riigid

–

311

202 587

202 898

11

Kokku välja makstud

265 987

311

1 583 488

1 849 786

100

Väljamaksmata

149 506

–

1 505 762

1 655 268

 

Väljamakstud ja väljamaksmata vahendid kokku

415 493

311

3 089 250

3 505 054

 

Laenuvõtjate ja tagatise andjate jälgimine ning projektidega seonduv finants- ja lepinguline järelevalve on portfelli valitsemise ja seire direktoraadi ülesanne. Seega on rahastu antud laenude, laenuvõtjate ja tagatiseandjate krediidivõimelisus pideva jälgimise all. Neid jälgitakse vähemalt kord aastas, kuid vajaduse korral ka sagedamini, ning krediidisündmuse toimumisel. Eelkõige uurib portfelli valitsemise ja seire direktoraat, kas lepingulistest õigustest on kinni peetud, ja võtab meetmeid krediidireitingu langetamise ja/või lepinguliste kohustuste mittetäitmise heastamiseks. Kui krediidiriski suunised seda nõuavad, võetakse riskimaandamise meetmeid. Kui tuleb uuendada väljaantud laenude eest saadud pangatagatisi, siis tagatakse, et need asendatakse või meetmed võetakse õigeaegselt.

3.2.3.3.   Krediidikvaliteedi analüüs laenuvõtjate liikide lõikes

Järgmistes tabelites on näidatud rahastu laenuportfelli (31. detsembri 2023. aasta ja 31. detsembri 2022. aasta seisuga) krediidikvaliteedi analüüs, mis on koostatud laenude reitinguklassidesse määramise rakenduste abil, võttes aluseks allakirjutatud (väljamakstud ja väljamaksmata) laenudest tuleneva riskipositsiooni.

(tuhandetes eurodes)

Seisuga 31.12.2023

 

Kõrge reiting

Standardne reiting

Min aktsepteeritav risk

Kõrge risk

Reiting puudub (*3)

Kokku

Osakaal

A kuni B–

C

D+

D– ja sellest madalam

Laenuvõtja

Finantseerimis-asutused

270 520

276 133

268 648

508 180

–

1 323 481

52

 

Äriühingud

51 505

53

564

347 992

194 441

594 555

23

 

Avaliku sektori asutused

–

15 138

–

–

–

15 138

1

 

Riigid

50 858

2 164

12 907

548 263

–

614 192

24

Kokku

 

372 883

293 488

282 119

1 404 435

194 441

2 547 366

100


(tuhandetes eurodes)

Seisuga 31.12.2022

 

Kõrge reiting

Standardne reiting

Min aktsepteeritav risk

Kõrge risk

Reiting puudub (*4)

Kokku

Osakaal

A kuni B–

C

D+

D– ja sellest madalam

Laenuvõtja

Finantseerimis-asutused

293 458

349 628

103 133

1 030 131

–

1 776 350

50

 

Äriühingud

96 413

52 092

–

703 374

226 750

1 078 629

31

 

Avaliku sektori asutused

–

18 902

–

–

218

19 120

1

 

Riigid

51 976

2 771

8 363

567 845

–

630 955

18

Kokku

 

441 847

423 393

111 496

2 301 350

226 968

3 505 054

100

3.2.3.4.   Laenude ja ettemaksete riskikontsentratsioonid

3.2.3.4.1.    Geograafiline analüüs

Rahastu laenuportfelli kuuluvad laenud jagunevad laenuvõtja riigi põhjal geograafiliselt järgmiselt (tuhandetes eurodes):

Laenuvõtja riik

31.12.2023

31.12.2022

Egiptus

260 529

309 312

Keenia

248 823

338 790

Nigeeria

218 521

266 294

Etioopia

121 126

107 988

Piirkondlik (AKV)

86 505

69 920

Mauritius

84 331

93 509

Togo

80 267

–

Barbados

72 036

82 735

Rwanda

71 525

94 247

Sambia

66 947

56 729

Kamerun

48 616

56 586

Zimbabwe

35 546

23 147

Uganda

33 365

51 388

Kongo (Demokraatlik Vabariik)

29 803

36 772

Senegal

28 729

38 153

Uus-Kaledoonia

26 425

31 684

Tansaania

21 394

33 431

Dominikaani Vabariik

16 768

25 879

Benin

16 742

2 958

Jamaica

15 138

18 902

Guinea

12 926

15 242

Côte d’Ivoire

9 644

10 976

Mauritaania

9 374

11 029

Madagaskar

9 287

–

Mali

8 158

9 856

Kaimanisaared

6 575

8 521

Malawi

6 476

9 587

Eswatini

6 453

1 515

Cabo Verde

6 254

9 016

Mosambiik

5 142

7 094

Saint Lucia

4 565

4 674

Burkina Faso

4 389

4 767

Ghana

4 074

8 648

Mikroneesia

2 342

2 811

Seišellid

2 037

2 933

Prantsuse Polüneesia

1 838

3 118

Samoa

344

645

Vanuatu

177

525

Haiti

121

332

Kongo

–

73

Kokku

1 683 312

1 849 786

3.2.3.4.2.    Majandussektori analüüs

Järgmises tabelis on analüüsitud rahastu laenuportfelli laenuvõtja majandussektori järgi. Tehinguid, mis jõuavad lõpliku laenuvõtjani läbi finantsvahendajate, kajastatakse „Teenindussektor jm“ all.

(tuhandetes eurodes)

Laenuvõtja majandussektor

31.12.2023

31.12.2022

Finantsteenused

1 012 001

1 160 133

Avalik haldus

212 189

202 898

Elektrienergia

187 701

193 597

Kemikaalid

91 786

108 652

Telekommunikatsioon

60 182

62 862

Tervishoid

36 833

36 833

Äriteenused, IT ja meedia

33 638

31 127

Ravimid ja meditsiinitooted

18 526

12 388

Õhu- ja meretransporditaristu

15 138

18 902

Metallid ja kaevandamine

7 236

8 415

Kapitalikaubad

4 103

8 853

Jäätmete taaskasutamine ja ringlussevõtt

3 802

4 577

Mitmesugused kommunaalteenused

177

525

Teenindussektor jm

–

24

Kokku

1 683 312

1 849 786

3.2.3.5.   Iga sisemise riskireitingu krediidiriski positsioon

EIP kasutab Basel III põhimõtetel põhineva sisereitingute metoodika kohast sisereitingute metoodikat. Enamikule rahastu vastaspooltele on antud sisereiting selle metoodika alusel. Järgmises tabelis on esitatud rahastu laenuportfelli jaotus vastavalt laenuvõtjate ja tagatiseandjate sisereitingule, kui see on olemas, olenevalt sellest, kumma oma on parem. Juhul kui sisereiting ei ole teada, on esitatud välisreiting.

Tabelis on kajastatud nii allakirjutatud (väljamakstud kui ka väljamaksmata) riskipositsioonid kui ka kaalutud riskipositsioonid. Need on saadud vastavalt sisemetoodikale, mida rahastu kasutab limiidi juhtimiseks.

(tuhandetes eurodes)

 

 

2023

 

Moody’se ekvivalentreiting

12 kuu eeldatav krediidikahju

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Kokku

Laenud ja ettemaksed amortiseeritud väärtuses

 

 

 

 

 

 

Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk

Aaa

–

47 534

–

–

47 534

Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk

Aa1–Aa3

72 051

–

–

–

72 051

Sisereiting 3 – väike krediidirisk

A1–A3

10 428

–

–

–

10 428

Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk

Baa1–Baa3

33 439

263 036

3 802

–

300 277

Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool

Ba1–Ba3

75 418

–

–

–

75 418

Sisereiting 6 – suur krediidirisk

B1–B3

533 775

206 438

20 349

–

760 562

Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk

Alla Caa1

77 010

246 682

–

–

323 692

Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool

Alla Caa1, kuid makseviivitusega

–

–

17 860

–

17 860

Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

–

–

–

182 080

182 080

Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine

 

–10 964

–24 674

–14 976

–55 976

– 106 590

Laenude ja ettemaksete bilansiline jääkmaksumus

 

791 157

739 016

27 035

126 104

1 683 312

Siduvad laenuandmiskohustused

 

 

 

 

 

 

Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk

Aa1–Aa3

86 796

–

–

–

86 796

Sisereiting 3 – väike krediidirisk

A1–A3

1 687

–

–

–

1 687

Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk

Baa1–Baa3

10 000

–

–

–

10 000

Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool

Ba1–Ba3

82 770

–

–

–

82 770

Sisereiting 6 – suur krediidirisk

B1–B3

327 995

45 990

–

–

373 985

Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk

Alla Caa1

28 089

30 537

–

–

58 626

Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool

Alla Caa1, kuid makseviivitusega

50 000

111 000

–

–

161 000

Sisereitinguta (*5)

 

39 940

–

–

–

39 940

Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

–

–

–

68 288

68 288

Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine

 

–2 715

–16 323

–

–

–19 038

Siduvate laenuandmiskohustuste bilansiline jääkmaksumus

 

574 562

110 204

111 000

68 288

864 054


(tuhandetes eurodes)

 

 

2022

 

Moody’se ekvivalentreiting

12 kuu eeldatav krediidikahju

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

Kokku

Laenud ja ettemaksed amortiseeritud väärtuses

 

 

 

 

 

 

Sisereiting 1 – minimaalne krediidirisk

Aaa

–

56 320

–

–

56 320

Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk

Aa1–Aa3

82 745

–

–

–

82 745

Sisereiting 3 – väike krediidirisk

A1–A3

421

–

–

–

421

Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk

Baa1–Baa3

346 538

–

–

–

346 538

Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool

Ba1–Ba3

82 126

–

–

–

82 126

Sisereiting 6 – suur krediidirisk

B1–B3

679 725

189 519

–

–

869 244

Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk

Alla Caa1

41 450

273 167

–

–

314 617

Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool

Alla Caa1, kuid makseviivitusega

–

–

63 474

–

63 474

Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

–

–

–

142 263

142 263

Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine

 

–11 370

–28 817

–21 303

–46 472

– 107 962

Laenude ja ettemaksete bilansiline jääkmaksumus

 

1 221 635

490 189

42 171

95 791

1 849 786

Siduvad laenuandmiskohustused

 

 

 

 

 

 

Sisereiting 2 – väga väike krediidirisk

Aa1–Aa3

86 796

–

–

–

86 796

Sisereiting 3 – väike krediidirisk

A1–A3

316 707

–

–

–

316 707

Sisereiting 4 – keskmine krediidirisk

Baa1–Baa3

109 095

–

–

–

109 095

Sisereiting 5 – majanduslikult kehvas olukorras olev vastaspool

Ba1–Ba3

175 880

–

–

–

175 880

Sisereiting 6 – suur krediidirisk

B1–B3

538 504

50 000

–

–

588 504

Sisereiting 7 – väga suur krediidirisk

Alla Caa1

62 966

105 669

–

–

168 635

Sisereiting 8 – makseviivitusega vastaspool

Alla Caa1, kuid makseviivitusega

–

–

50 000

–

50 000

Sisereitinguta (*6)

 

44 982

–

–

–

44 982

Laenud ja ettemaksed õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

–

–

–

131 252

131 252

Kahju allahindluse ja õiglase väärtuse korrigeerimine

 

–4 834

–11 749

–

–

–16 583

Siduvate laenuandmiskohustuste bilansiline jääkmaksumus

 

1 330 096

143 920

50 000

131 252

1 655 268

EIP jälgib pidevalt sündmusi, mis mõjutavad tema laenuvõtjaid ja tagatiseandjaid. Kui nende reiting halveneb, hindab EIP igal üksikjuhul eraldi oma lepingukohaseid õigusi ja taotleb leevendusmeetmete võtmist. Ta jälgib ka väljaantud laenude eest saadud pangatagatiste uuendamist, et vajaduse korral tagada nende õigeaegne asendamine või meetmete võtmine.

3.2.3.6.   Maksetähtaja ületanud ja langenud väärtusega laenud

Laenude hilinenud tagasimaksete summad tehakse kindlaks, neid jälgitakse ja nende kohta antakse aru pangas kehtestatud „Finantsjärelevalve suunistes ja korras“ sätestatud korra kohaselt. See kord on kooskõlas hea pangandustavaga ja seda kohaldatakse kõigi EIP hallatavate laenude suhtes.

Jälgimise käigus tagatakse, et i) tähtajaks tasumata jäänud summad avastatakse ja neist teatatakse vastutavale talitusele lühikese tähtaja jooksul; ii) suure mõjuga juhtumid suunatakse viivitamata edasi asjakohasele tegevus- ja otsustamistasandile; iii) rahastu juhtkonnale antakse korrapäraselt aru üldseisu kohta.

Maksetähtaja ületanud ja langenud väärtusega laenudest ja ettemaksetest tulenevaid võlgnevusi saab analüüsida järgmiselt.

(tuhandetes eurodes)

 

Laenud ja ettemaksed

Laenud ja ettemaksed

31.12.2023

31.12.2022

Bilansiline jääkmaksumus

1 683 312

1 849 786

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

 

 

Brutosumma

17 860

63 474

Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu

–14 976

–21 303

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse bilansiline jääkmaksumus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

2 884

42 171

Tähtajaks tasumata, kuid krediidiriski tõttu langemata väärtusega

 

 

Tähtaeg on ületatud:

 

 

0–30 päeva

–

670

30–90 päeva

23

118

90–180 päeva

315

95

üle 180 päeva

–

25

Tähtajaks tasumata, kuid krediidiriski tõttu langemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline jääkmaksumus

338

908

Tähtajaks tasutud ning krediidiriski tõttu langemata väärtusega laenude ja nõuete bilansiline jääkmaksumus

1 680 090

1 806 707

Laenude ja nõuete bilansiline jääkmaksumus kokku

1 683 312

1 849 786

3.2.3.7.   Eeldatava krediidikahju tundlikkus tulevaste majandustingimuste suhtes (tuhandetes eurodes)

Eeldatav krediidikahju on tundlik tulevikku suunatud stsenaariumide koostamisel tehtavate hinnangute ja eelduste suhtes. EIP viib läbi oma oluliste varaklasside puhul kajastatud eeldatava krediidikahju tundlikkusanalüüsi.

Tulevaste majandustingimuste prognoose (makromajanduslike stsenaariumide kaudu) kasutatakse prognoosimismudelis, mille põhjal koostatakse tingimuslikud riskiparameetrid, mida omakorda kasutatakse kahju allahindluse arvutamiseks.

Stsenaariumid on tuletatud SKP muutustest, mis on majandustegevuse peamine näitaja. Reaalse SKP muutusi kalibreeritakse, et korrata selle muutuja varasemat volatiilsust. Peale selle kasutatakse SKP muutuste ulatuse ja püsivuse täpsustamiseks vajaduse korral eksperdihinnangud. Selle tulemusel tehakse kindlaks muutused koos võimaliku halvenemisega, et määrata muutuste mõju aja jooksul. Iga stsenaariumi tõenäosus määratakse kindlaks turu (volatiilsuse) näitajate ning siseselt väljatöötatud näitajate/indeksite põhjal, mida ebakindluse määramiseks aja jooksul järjepidevalt kasutatakse. Positiivsete ja negatiivsete muutuste kaalud sõltuvad majanduses esinevate riskide tasakaalust; varem on kvartaliprognoosides kohaldatud negatiivseid ja positiivseid muutusi vastavalt –7 247 euro (2022. aastal –9 908 euro) ja 6 007 euro (2022. aastal 8 356 euro) ulatuses.

Alljärgnevas tabelis on esitatud laenude ja ettemaksetega seotud kahju allahindlus 1. ja 2. etapis. Iga tulevikku suunatud stsenaariumit (st lähte-, positiivset ja negatiivset stsenaariumit) kaaluti 100 %, selle asemel et kaaluda kõiki kolme stsenaariumit stsenaariumi tõenäosusega.

(tuhandetes eurodes)

 

2023

 

Positiivne stsenaarium

Lähtestsenaarium

Negatiivne stsenaarium

Brutoriskipositsioon

2 258 365

2 258 365

2 258 365

Kahju allahindlus

45 603

51 610

58 857


(tuhandetes eurodes)

 

2022

 

Positiivne stsenaarium

Lähtestsenaarium

Negatiivne stsenaarium

Brutoriskipositsioon

3 229 247

3 229 247

3 229 247

Kahju allahindlus

43 821

52 177

62 085

3.2.3.8.   Laenutingimuste läbivaatamine ja laenude restruktureerimine makseraskuste korral

EIP käsitleb makseraskuste tõttu restruktureeritud laenudena (st laenud, võlaväärtpaberid ja siduvad laenuandmiskohustused) selliseid laene, millele on laiendatud makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed hõlmavad soodustingimusi, mida EIP otsustab pakkuda võlgnikule, kelle puhul leitakse, et ta ei suuda oma finantsraskuste tõttu täita lepingujärgseid võla teenindamise tingimusi, eesmärgiga võimaldada võlgnikul võlga teenindada või lepingut täielikult või osaliselt refinantseerida. Riskipositsioone käsitatakse makseraskuste tõttu restruktureerituna siis, kui on pakutud soodustingimusi, olenemata sellest, kas mingid summad on tähtajaks tasumata või kas riskipositsioon liigitatakse makseviivituses olevaks. Riskipositsioone ei käsitata makseraskuste tõttu restruktureerituna juhul, kui võlgnik ei ole finantsraskustes.

Tavapärase äritegevuse käigus oleks kõnealuste laenude halvenemine avastatud panga suuniste sätete ja menetluste abil ning laene oleks enne laenutingimuste läbivaatamist jälgitud. Pärast laenutingimuste läbivaatamist jätkaks EIP selliste laenude tähelepanelikku jälgimist. Kui finantsinstrumendi väärtus krediidiriski tõttu langeks, paigutataks see 3. etappi. Laenu jälgitakse regulaarselt kooskõlas panga raamistikuga.

Oma restruktureerimistegevuse raames rakendas EIP aruandeperioodil muu hulgas, kuid mitte ainult, järgmisi makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid ja viise: laenude tähtaja pikendamine, ainult põhiosa tagasimaksete edasilükkamine, põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete edasilükkamine, oluliste lepingutingimuste rikkumine ning viiviste kapitaliseerimine.

Järgmises tabelis on kajastatud tehingud, mille suhtes rakendatakse makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmeid.

(tuhandetes eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

 

Nõuetekohaselt teenindatavad laenud

Viivis-laenud

Nõuetekohaselt teenindatavad laenud

Viivis-laenud

Lepingute arv, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimist

13

6

12

7

Bilansilised väärtused (sh intress ja võlgnevused)

112 554

46 432

144 399

45 497

Kajastatud eeldatava krediidikahju allahindlus

1 654

22 151

16 008

14 323

Intressitulu lepingutest, mille suhtes kohaldatakse makseraskuste tõttu restruktureerimist

8 594

1 776

7 745

2 280


(tuhandetes eurodes)

 

 

 

Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed

 

 

 

 

31.12.2022

Tähtaja pikendamine

Põhiosa tagasimaksete ja intressimaksete edasilükkamine

Oluliste lepingutingimuste rikkumine

Muu

Lepingukohased tagasimaksed, lõpetamine ja/või mahakandmine

31.12.2023

Finantseerimisasutused

85 751

–

–

12 275

–

–29 671

68 355

Äriühingud

104 145

–

–

–

–

–13 514

90 631

Kokku

189 896

–

–

12 275

–

–43 185

158 986

3.2.4.   Rahast ja raha ekvivalentidest tulenev krediidirisk

Kasutada olevaid vahendeid investeeritakse kooskõlas rahastu lepinguliste väljamaksekohustuste ajagraafikuga. 31. detsembri 2023. aasta ja 31. detsembri 2022. aasta seisuga olid investeeringud pangahoiuste, hoiusesertifikaatide ja kommertsväärtpaberite vormis.

Heakskiidetud üksustelt nõutakse samasugust reitingut kui EIP sularahahalduse investeeringute suhtes kohaldatav lühi- ja pikaajaline reiting. Juhul kui krediidireitingu on andnud rohkem kui üks reitinguagentuur ja nende antud reitingud on erinevad, lähtutakse madalaimast reitingust. Iga heakskiidetud panga puhul on maksimaalne lubatud limiit praegu 50 000 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot). Erand on tehtud pangale Société Générale S. A., kus rahastul on hoiukontod jooksvate tehingute jaoks. Société Générale S. A. lühiajaline krediidilimiit 31. detsembri 2023. aasta ja 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli 110 000 000 eurot (sada kümme miljonit eurot). Suurem limiit on ette nähtud hoiukontodel jooksvate tehingute tegemiseks hoitavatele rahasummadele ning sularahahalduse portfelli kuuluvatele, osutatud vastaspoole välja antud instrumentidele.

Kõik investeeringud on tehtud heakskiidetud majandusüksustesse ja nende lõpptähtaeg on kuni kolm kuud alates väärtuspäevast. Volitajaile on teatatud kõigist krediidiriski positsioonide ülemmäära rikkumistest. 31. detsembri 2023. aasta ja 31. detsembri 2022. aasta seisuga oli rahastu likviidsete varade portfelli kuuluvate tähtajaliste hoiuste, kommertsväärtpaberite ja sularaha reiting arvelduspäeval samaväärne vähemalt reitinguga P-2 (Moody’s).

Järgmises tabelis on näidatud raha ja raha ekvivalentide seis koos kogunenud intressidega:

(tuhandetes eurodes)

Minimaalne lühiajaline krediidireiting

Minimaalne pikaajaline krediidireiting

31.12.2023

31.12.2022

(Moody’s)

(Moody’s)

P-1

Aaa

140 592

10  %

200 167

14  %

P-1

Aa2

29 951

2  %

24 955

2  %

P-1

Aa3

89 682

7  %

4 992

0  %

P-1

A1

360 831

26  %

300 627

21  %

P-1

A2

204 179

15  %

340 252

23  %

P-1

A3

346 275

25  %

491 224

34  %

P-2

A3

205 314

15  %

29 956

2  %

P-2

Baa1

–

0  %

59 797

4  %

Kokku

 

1 376 824

100  %

1 451 970

100  %

3.2.5.   Tuletisinstrumentidest tulenev krediidirisk

3.2.5.1.   Tuletisinstrumentide krediidiriski põhimõtted

Tuletisinstrumentide puhul kujutab krediidirisk endast kahjumit, mida üks pool kannaks, kui tehingu vastaspool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. Tuletisinstrumentidega seonduv krediidirisk erineb sõltuvalt mitmest tegurist (nagu intressimäärad ja valuutakursid) ning üldiselt vastab see vaid väiksele osale nende tinglikust väärtusest.

Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, või valuuta forvardlepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad tema valuutapositsioonidega, mis on nomineeritud muudes aktiivselt kaubeldavates valuutades kui eurodes. EIP teeb kõik vahetustehingud väliste vastaspooltega. Vahetustehingud lähtuvad samadest vahetuslepingute raamlepingutest ja lisadest osaluse kohta krediidiriski kahjude katmisel, millele EIP ja tema välised vastaspooled on alla kirjutanud.

3.2.5.2.   Tuletisinstrumentide krediidiriski hindamine

Kõiki seoses rahastuga tehtud EIP vahetustehinguid käsitletakse samas lepingulises raamistikus ja sama metoodika kohaselt, mida EIP kasutab enda jaoks tuletisinstrumente omandades. Eeskätt määrab EIP vahetustehingute vastaspoolte aktsepteeritavuse kindlaks samade aktsepteeritavustingimuste põhjal, mida ta kasutab üldiselt oma vahetustehingute puhul.

EIP kasutab vahetustehingute ja tuletisinstrumentidega tehtavate tehingutega seonduva krediidiriski positsiooni hindamiseks lühiajalise tagamata riskipositsiooni ja potentsiaalse tulevase riskipositsiooni aruandluse ja tehingulimiitide kontrolli meetodit. Kõnealustes parameetrites võetakse täielikult arvesse rahastuga seonduvaid tuletisinstrumente.

Rahastu sõlmib lühiajalisi valuutavahetuslepinguid (edaspidi „välisvaluuta vahetustehingud“) muus valuutas kui euro antud laenude tagasimaksete valuutariski maandamiseks. Välisvaluuta vahetustehingud on kuni kolmekuulise lõpptähtajaga ja neid pikendatakse korrapäraselt. Välisvaluuta vahetustehingute tinglik väärtus 31. detsembri 2023. aasta seisuga oli 1 640,0 miljonit eurot (31. detsembri 2022. aasta seisuga 1 790,0 miljonit eurot). Välisvaluuta vahetustehingute õiglane väärtus 31. detsembri 2023. aasta seisuga oli 45,8 miljonit eurot (31. detsembri 2022. aasta seisuga 71,1 miljonit eurot).

Rahastu sõlmib erinevate valuutade intressimäära vahetuslepinguid, et maandada muus valuutas kui euro antud laenude tagasimaksete valuutariski. Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud on pika lõpptähtajaga. Välisvaluuta vahetustehingute tinglik väärtus 31. detsembri 2023. aasta seisuga oli 43,3 miljonit eurot (31. detsembri 2022. aasta seisuga 47,0 miljonit eurot). Välisvaluuta vahetuslepingute õiglane väärtus 31. detsembri 2023. aasta seisuga oli 10,0 miljonit eurot (31. detsembri 2022. aasta seisuga 4,8 miljoni eurot).

3.2.6   Likviidsete finantsvaradega seotud krediidirisk

Järgmises tabelis on esitatud likviidsete varade portfelli olukord. Sellesse portfelli kuuluvad eranditult riiklike üksuste, pankade ja muude üksuste emiteeritud kommertsväärtpaberid, mille algne tähtaeg on üle kolme kuu. Kõlblikud emitendid on ELi liikmesriigid, nende ametiasutused, pangad ja muud üksused. Iga heakskiidetud emitendi puhul on maksimaalne lubatud limiit 50 000 000 eurot (viiskümmend miljonit eurot). Olenevalt likviidsusvajadustest saaks investeeringuid teha ka keskmise pikkusega ja pikaajalistesse võlakirjadesse.

(tuhandetes eurodes)

Minimaalne lühiajaline krediidireiting

Minimaalne pikaajaline krediidireiting

31.12.2023

31.12.2022

(Moody’s)

(Moody’s)

P-1

Aa2

–

0  %

32 974

45  %

P-1

Aa3

–

0  %

4

0  %

P-1

A3

–

0  %

39 843

55  %

P-2

A3

–

0  %

182

0  %

Kokku

 

–

0  %

73 003

100  %

3.3.    Likviidsusrisk

Likviidsusrisk on risk, et üksus ei suuda rahastada varade soetamist ja õigeaegselt täita oma kohustusi, ilma et sellega kaasneks vastuvõetamatut kahju. Likviidsusriski võib jagada rahastamisriskiks ja turu likviidsusriskiks. Rahastamisrisk on risk, et üksus ei suuda tõhusalt rahuldada oodatavaid ja ootamatuid, praegusi ja tulevasi rahavoovajadusi, ilma et see mõjutaks tema igapäevatoiminguid ja finantsseisundit. Turu likviidsusrisk on risk, et üksusel on ebapiisava turusügavuse või turuhäirete tõttu raske positsiooni turuhinnaga tasaarvestada või likvideerida.

3.3.1.   Likviidsusriski juhtimine

Rahastut rahastatakse peamiselt liikmesriikide iga-aastastest osamaksudest ja rahastu tehingutest tulenevatest tagasimaksetest. Oma rahastamisriski juhtimiseks koostab rahastu netolikviidsusvajaduse ja liikmesriikide iga-aastaste osamaksude kavasid.

Liikmesriikide aastaste osamaksude arvutamiseks analüüsitakse ja jälgitakse kogu aasta vältel olemasolevate ja ettevalmistamisel olevate tehingute portfelli väljamaksete struktuuri. Aastase likviidsusvajaduse korrigeerimiseks võetakse arvesse erakorralisi sündmusi, nagu ennetähtaegseid tagasimakseid, aktsiate müüki ja makseviivituse juhtumeid.

Selleks et likviidsusriski veelgi minimeerida, on rahastul likviidsusreserv, mis on igal ajal piisav prognoositavate väljamaksete katmiseks, millest EIP laenude osakond korrapäraselt teatab. Vahendid investeeritakse raha- ja võlakirjaturgudele pankadevaheliste hoiuste ja muude lühiajaliste finantsinstrumentide vormis, võttes arvesse rahastu väljamaksekohustusi. Rahastu likviidseid varasid haldab panga rahavoogude juhtimise osakond, pidades silmas vajadust säilitada rahastu kohustuste täitmiseks vajalik likviidsus. Vastavalt otsusele (EL) 2020/2233 võetakse AKV riikide investeerimisrahastu raames tagasisaadavad vahendid kasutusele naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi raamistikus. Kõnealuste tagasisaadavate vahendite kättesaadavus sõltub aga rahastu piisava likviidsustaseme säilitamisest.

Tasub rõhutada, et kapitali juhitakse üksnes likviidsuse seisukohast, nagu eespool kirjeldatud.

Kooskõlas front office’i ja back office’i ülesannete lahususe põhimõttega kuuluvad nende varade investeerimisega seotud arveldustoimingud EIP tehingute planeerimise ja arvelduste osakonna vastutusalasse. Vastaspoolte ja raha investeerimise limiitide heakskiitmine ning nimetatud limiitidest kinnipidamise jälgimine kuulub aga panga riskijuhtimise direktoraadi vastutusalasse.

3.3.2.   Likviidsusriskide hindamine

Käesoleva punkti tabelites esitatakse rahastu finantskohustiste jaotus bilansipäeva ja lepingulise lõpptähtpäevani jäänud tähtaegade kaupa (diskonteerimata rahavood).

Rahastule kuulub järgmisi kohustisi muude kui tuletisinstrumentide näol: allakirjutatud laenulepingute alusel antud laenude väljamaksmata summad, kapitali märkimise / investeerimislepingute alusel väljamaksmisele kuuluvate summade väljamaksmata osad, väljamaksmata laenutagatised ning intressitoetuste ja tehnilise abi väljamaksmata summad.

Rahastust antud laenude väljamaksmisele on kehtestatud tähtaeg, kuid väljamaksete aeg ja summa sõltub aluseks olevate investeerimisprojektide edenemisest. Kuna rahastu annab laenusid võrdlemisi kiiresti muutuvas keskkonnas, on väljamaksmise ajakava väga ebakindel.

Kapitaliinvesteeringud tehakse kohe pärast seda, kui fondivalitseja, võttes arvesse investeerimistegevuse edusamme, esitab kehtiva fondikapitali nõude. Krediidi kasutuselevõtu tähtaeg on tavaliselt kolm aastat, mida sageli pikendatakse ühe või kahe aasta võrra. Mõned väljamaksed ületavad kasutuselevõtu tähtaja ja nendega seotud kohustusi ei täideta kuni kõigi fondi aluseks olevate investeeringute tegemiseni, kuna mõnikord ei piisa fondi likviidsusest tasudest ja muudest kuludest tulenevate maksekohustuste täitmiseks.

Tagatiste suhtes konkreetseid väljamaksekohustusi ei ole, välja arvatud juhtudel, kui tagatis välja nõutakse. Tagatiste suurust vähendatakse vastavalt tagatud laenude tagasimaksmise ajakavale.

Intressitoetustega seotud väljamaksed tulenevad panga omavahenditest rahastatavatest subsideeritud laenudest. Seetõttu kajastavad aruandes esitatud väljamaksed neist laenudest tulenevaid kohustusi, mitte aga väljamaksmata intressitoetuste kogusummat. Intressitoetuste väljamaksmise ajakava on sama ebakindel kui laenude puhul.

Tabelis „Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus“ esitatud tehnilise abi väljamaksekohustustega seotud „Väljamaksete nominaalne brutosumma“ kajastab sõlmitud tehnilise abi lepingute väljamaksmata osa. Väljamaksmise ajakava on väga ebakindel. Vahemikku „3 kuud või vähem“ liigitatud väljamaksete näitaja puhul on tegemist aruandepäeva seisuga tasumata arvete summaga.

Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevad finantskohustised, mille lepingulist tähtaega ei ole kindlaks määratud, on kajastatud real „Tähtajatud“. Kulukohustused, mille alusel on aruandepäevaks esitatud väljamaksetaotlus, liigitatakse vastavalt maksetähtajale.

Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus põhineb vahetuslepingutest tulenevatel lepingulistel diskonteerimata rahavoogudel, sealhulgas erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingutel, lühiajalistel valuutavahetuslepingutel ja intressimäära vahetuslepingutel.

(tuhandetes eurodes)

Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus

3 kuud või vähem

Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta

Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

Tähtajatud

Väljamaksete nominaalne brutosumma

seisuga 31.12.2023

Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused

49 019

6 000

–

–

828 073

883 092

Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused

–

–

–

–

297 534

297 534

Muud (allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised, antud tagatised)

–

–

–

–

47 749

47 749

Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused

4 235

–

–

–

343 282

347 517

Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused

849

–

–

–

25 343

26 192

Kokku

54 103

6 000

–

–

1 541 981

1 602 084


(tuhandetes eurodes)

Muudest kui tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus

3 kuud või vähem

Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta

Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

Tähtajatud

Väljamaksete nominaalne brutosumma

seisuga 31.12.2022

Väljamaksmata laenudega seotud väljamaksekohustused

87 210

21 208

–

–

1 563 433

1 671 851

Investeerimisfondide ja aktsiate märkimisega seotud väljamaksekohustused

4 676

–

–

–

406 496

411 172

Muud (allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised, antud tagatised)

–

–

–

–

49 378

49 378

Intressitoetustega seotud väljamaksekohustused

–

–

–

–

350 282

350 282

Tehnilise abiga seotud väljamaksekohustused

924

–

–

–

32 149

33 073

Kokku

92 810

21 208

–

–

2 401 738

2 515 756


(tuhandetes eurodes)

Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus

3 kuud või vähem

Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta

Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma

seisuga 31.12.2023

Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – laekumised

192

10 909

32 186

1 706

44 993

Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed

–90

–10 212

–23 783

–1 828

–35 913

Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised

1 640 000

–

–

–

1 640 000

Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed

–1 597 068

–

–

–

–1 597 068

Kokku

43 034

697

8 403

– 122

52 012


(tuhandetes eurodes)

Tuletisinstrumentidest tulenevate finantskohustiste tähtajaline jaotus

3 kuud või vähem

Üle 3 kuu ja kuni 1 aasta

Üle 1 aasta ja kuni 5 aastat

Üle 5 aasta

Laekumiste ja väljamaksete nominaalne brutosumma

seisuga 31.12.2022

Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – laekumised

88

9 474

38 431

147

48 140

Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud – väljamaksed

– 108

–11 965

–30 450

– 146

–42 669

Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – laekumised

1 790 000

–

–

–

1 790 000

Lühiajalised valuuta vahetuslepingud – väljamaksed

–1 724 227

–

–

–

–1 724 227

Kokku

65 753

–2 491

7 981

1

71 244

3.3.3.    Pikaajalised finantsvarad ja -kohustised

Järgmises tabelis on esitatud need finantsvarad ja -kohustised (välja arvatud tuletisinstrumendid), mis eeldatavalt laekuvad või tasutakse rohkem kui 12 kuud pärast aruandekuupäeva.

(tuhandetes eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Finantsvara

 

 

Laenud ja ettemaksed

1 755 831

1 922 784

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

820 713

797 341

Kokku

2 576 544

2 720 125

Finantskohustised

 

 

Võlad kolmandatele isikutele (*7)

389 116

136 867

Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

19 038

16 583

Kokku

408 154

153 450

3.4.    Tururisk

Tururisk on risk, et muutused turuhindades ja -määrades, näiteks intressimäärade, aktsiahindade ja valuutakursside muutused, vähendavad majandusüksuse tulu või talle kuuluvate finantsinstrumentide väärtust.

3.4.1.   Intressirisk

Intressiriski põhjustab intressitootlike positsioonide majandusliku väärtuse või neist saadava tulu volatiilsus, mis tuleneb vahetuskursside negatiivsetest muutustest.

Rahastut ei mõjuta otseselt selle majandusliku väärtuse kõikumine ega eri varade, kohustiste ja riskimaandusvahendite hindamiserinevused, sest i) tal puuduvad vahetud laenukulud ja kohustised, millelt tuleb maksta intressi, ning ii) ta aktsepteerib intressimäära kõikumise mõju investeeringutelt saadavale tulule.

Oma laenuportfelli ja mikrovahetuslepingute tundlikkust intressimäärade kõikumise suhtes hindab rahastu baaspunkti väärtuse (BPV) alusel.

BPV väljendab asjaomase portfelli nüüdispuhasväärtuse suurenemist või vähenemist sõltuvalt intressimäära suurenemisest 1 baaspunkti (0,01 %) võrra eelnevalt kindlaksmääratud tähtajavahemike (rahaturg – kuni üks aasta, väga lühikese tähtajaga – 2–3 aastat, lühikese tähtajaga – 4–6 aastat, keskmise tähtajaga – 7–11 aastat, pika tähtajaga – 12–20 aastat ja ülipika tähtajaga – üle 21 aasta) kaupa.

Rahastu kasutab eurodes nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks kolmekuulise euro vahetuskursi kõverat. Muus vääringus kui eurodes nomineeritud laenudest tulenevate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatakse kolmekuulise eurodes rahastamise vahetuskurssi pluss erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingute baasi. Nende muude vääringute kui euro puhul, mille diskontokõver ei ole usaldusväärne ja piisavalt täielik, kasutatakse kas euro või USA dollari diskontokõverat.

Riski maandamiseks sõlmitud mikrovahetuslepingute nüüdispuhasväärtuse arvutamiseks kasutab rahastu euro vahetuskursi kõverat, kui tegemist on eurodes nomineeritud rahavoogudega, ning USA dollari vahetuskursi kõverat, kui tegemist on USA dollarites nomineeritud rahavoogudega.

Nagu nähtub järgmisest tabelist, väheneks laenuportfelli (sh seotud mikrovahetuslepingud) netonüüdispuhasväärtus 31. detsembri 2023. aasta seisuga 491 000 eurot (31. detsembri 2022. aasta seisuga 500 000 eurot), kui kõik asjaomased intressimäärad tõuseksid samaaegselt 1 baaspunkti võrra.

(tuhandetes eurodes)

Baaspunkti väärtus

Rahaturg

Väga lühikese tähtajaga

Lühikese tähtajaga

Keskmise tähtajaga

Pika tähtajaga

Ülipika tähtajaga

Kokku

Seisuga 31.12.2023

1 aasta

2–3 aastat

4–6 aastat

7–11 aastat

12–20 aastat

Üle 20 aasta

Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku

–39

–97

– 153

– 153

–47

–2

– 491


(tuhandetes eurodes)

Baaspunkti väärtus

Rahaturg

Väga lühikese tähtajaga

Lühikese tähtajaga

Keskmise tähtajaga

Pika tähtajaga

Ülipika tähtajaga

Kokku

Seisuga 31.12.2022

1 aasta

2–3 aastat

4–6 aastat

7–11 aastat

12–20 aastat

Üle 20 aasta

Laenude ja riskide maandamise mikrovahetuslepingute tundlikkus kokku

–34

–98

– 154

– 162

–50

–2

– 500

3.4.2.   Valuutarisk

Rahastu valuutarisk seisneb ohus, et negatiivsete vahetuskursi muutuste tõttu väheneb tulu või majanduslik väärtus.

Kuna rahastu arvestusvääring on euro, esineb tal valuutariski alati, kui tekib ebakõla muus kui arvestusvääringus nomineeritud varade ja kohustiste vahel. Valuutariski põhjustab ka tulevaste muus kui arvestusvääringus sooritatavatest arveldustest tekkivate rahavoogude (näiteks intressi- ja dividendimaksed) väärtuse muutus vahetuskursside muutumise tõttu.

3.4.2.1.   Valuutarisk ja likviidsed varad

Rahastu likviidsed varad on nomineeritud kas eurodes või USA dollarites.

Valuutariski maandatakse eri valuutade hetke- ja forvardtehingutega, välisvaluuta vahetustehingute või eri valuutade vahetustehingutega. EIP rahavoogude juhtimise osakond võib juhul, kui seda peetakse vajalikuks ja asjakohaseks, kasutada kooskõlas panga poliitikaga ka mis tahes muud instrumenti, mis annab kaitse rahastu finantstegevusega seoses esinevate tururiskide vastu.

3.4.2.2.   Valuutarisk ja rahastu rahastatavad või tagatavad tehingud

Liikmesriikide osamaksud investeerimisrahastusse laekuvad eurodes. Rahastu rahastatavad või tagatavad tehingud ning intressitoetused võivad olla nomineeritud eurodes, USA dollarites või mis tahes muus aktsepteeritud valuutas.

Valuutariski positsioon (võrdlusvaluuta euro suhtes) tekib, kui muus valuutas kui eurodes nomineeritud tehingute risk on jäetud maandamata. Allpool on esitatud rahastu valuutariski maandamise suunised.

3.4.2.2.1.    USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

Rahastu USA dollarites nomineeritud tehingute valuutarisk kaetakse tervikuna, kasutades EUR/USD välisvaluuta vahetustehinguid, mida pikendatakse ja mille summat korrigeeritakse korrapäraselt. Välisvaluuta vahetustehinguid kasutatakse kahel põhjusel. Esiteks pakub see likviidsust uute väljamaksete tarvis (laenud ja omakapital), teiseks aga maandatakse makrotasandi riskid.

Iga perioodi alguses prognoositakse järgmise perioodi jooksul USA dollarites sissetulevaid või väljaminevaid rahavoogusid, võttes aluseks planeeritud või oodatavad tagasimaksed / väljamaksed. Seejärel pikendatakse neid välisvaluuta vahetustehinguid, mille lõpptähtaeg saabub, korrigeerides nende summat selliselt, et vähemalt prognoositavad järgmise perioodi USA dollari likviidsusvajadused oleksid kaetud.

Kui USA dollarites valuutapositsiooniga seotud risk ületab piirmäära, maandatakse seda igakuiselt hetke- või forvardtehingutega.

Pikendamisperioodi kestel kaetakse ootamatuid USA dollari likviidsuspuudujääke ühekordsete välisvaluuta vahetustehingutega, likviidsuse ülejäägid aga kas investeeritakse likviidsetesse varadesse või vahetatakse eurodeks, kui ülejääk tuleneb valuutapositsiooni suurenemisest.

3.4.2.2.2.    Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud tehingute riski maandamine

Muus valuutas kui eurodes või USA dollarites nomineeritud rahastu tehingute riski maandatakse eri valuutade vahetuslepingutega, mille finantsprofiil on sama mis aluseks oleval laenul, tingimusel et vahetuslepingute turg on toimiv.

Rahastu teeb tehinguid ka vääringutes, millel riskide maandamise võimalused puuduvad või on väga kallid. Neid tehinguid nomineeritakse kohalikes valuutades, kuid arveldamine toimub eurodes või USA dollarites. Rahastu komitees 22. jaanuaril 2015 heakskiidetud investeerimisrahastu finantsriskiraamistik võimaldab USA dollarites nomineeritud tuletisinstrumentide abil sünteetiliselt maandada nende kohalike vääringute valuutariske, mis on USA dollariga märkimisväärses positiivses korrelatsioonis. USA dollarites nomineeritud tuletisinstrumentide abil sünteetiliselt maandatud riskiga kohalikud valuutad on esitatud punkti 3.4.2.2.3 tabelis pealkirja „Kohalikud vääringud (sünteetiline riskimaandus)“ all, USA dollariga sünteetiliselt maandamata riskiga kohalikud vääringud aga samas tabelis pealkirja „Kohalikud vääringud (sünteetilise riskimaanduseta)“ all.

Lisaks võtab investeerimisrahastu laenude puhul, mis on nomineeritud muus valuutas kui eurodes või USA dollarites või valuutades, mille puhul ei saa riski eri valuutade vahetuslepingutega maandada, täiendavat intressikomponenti (nn FX preemia), et maandada kohaliku valuuta võimaliku odavnemise riski.

3.4.2.2.3.    Välisvaluutapositsioon (tuhandetes eurodes)

Selle lisa tabelites on esitatud rahastu valuutapositsioon.

Valuutapositsioon on tabelites esitatud vastavalt investeerimisfondi riskipoliitikale, mida on kirjeldatud fondi finantsriskiraamistikus. Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsiooni aluseks on raamatupidamisandmed ning need väljenduvad teatavate varade ja kohustiste vahena. Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsiooni varad ja kohustised valitakse selliselt, et laekuvaid tulusid saaks konverteerida aruandlusvaluutasse (eurodesse) alles nende laekumisel.

Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis on kajastatud aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase väärtuse muutus ning laenude ja ettemaksete väärtuse langus. Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioonis sisalduvad tuletisinstrumendid on arvel nominaalväärtuses, mitte õiglases väärtuses, et viia see vastavusse varade säilinud väärtusega, mida samuti väljendatakse nominaalväärtuses, mida on kohandatud vastavalt laenude väärtuse langusele.

Ülejäänud varad ja kohustised (peamiselt laenudelt, tuletisinstrumentidelt ja toetustelt kogunenud intressid) on tabelites esitatud pealkirja „Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon“ all.

Seisuga 31. detsember 2023

Varad ja kohustised

Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised

Valuuta

Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioon

Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon

Bilansis kajastatud valuutapositsioon

 

USA dollar (USD)

– 194 166

–16 111

– 210 277

306 161

Kohalikud vääringud

(sünteetilise riskimaandusega)  (*8)

 

 

 

 

KES

87 829

–4 832

82 997

–

TZS

1 071

19

1 090

–

DOP

16 663

122

16 785

–

UGX

20 283

221

20 504

–

RWF

55 837

367

56 204

–

Kohalikud vääringud

(sünteetilise riskimaanduseta)  (*8)

 

 

 

 

HTG, MUR, MZN, XOF, ZMW, BWP, JMD, NGN, ZAR

67 992

–1 136

66 856

–

Kokku muud vääringud peale euro

55 509

–21 350

34 159

306 161

EUR

–

3 489 673

3 489 673

1 344 972

Kokku euro ja muud vääringud

55 509

3 468 323

3 523 832

1 651 133


Seisuga 31. detsember 2022

Varad ja kohustised

Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised

Valuuta

Riskipoliitikaga hõlmatud valuutapositsioon

Riskipoliitikaga hõlmamata valuutapositsioon

Bilansis kajastatud valuutapositsioon

 

USA dollar (USD)

– 318 423

–11 114

– 329 537

844 247

Kohalikud vääringud

(sünteetilise riskimaandusega)  (*9)

 

 

 

 

KES

129 513

36 883

166 396

–

TZS

7 355

123

7 478

–

DOP

24 533

301

24 834

–

UGX

32 632

489

33 121

–

RWF

75 037

698

75 735

–

Kohalikud vääringud

(sünteetilise riskimaanduseta)*

 

 

 

 

HTG, MUR, MZN, XOF, ZMW, BWP, JMD, NGN, ZAR

86 929

– 479

86 450

–

Kokku muud vääringud peale euro

37 576

26 901

64 477

844 247

EUR

–

4 009 151

4 009 151

1 726 301

Kokku euro ja muud vääringud

37 576

4 036 052

4 073 628

2 570 548

3.4.2.3.   Valuutariski analüüs

31. detsembri 2023. aasta seisuga põhjustaks euro kümneprotsendiline odavnemine muude vääringute suhtes omakapitali ja kasumi suurenemise 2,9 miljoni euro võrra (31. detsembri 2022. aasta seisuga 7,2 miljonit eurot). Euro kümneprotsendiline kallinemine muude vääringute suhtes põhjustaks omakapitali ja kasumi vähenemise –2,4 miljoni euro võrra (31. detsembri 2022. aasta seisuga –5,9 miljonit eurot).

3.4.2.4.   Vahetuskurss

31. detsembri 2023. aasta ja 31. detsembri 2022. aasta bilansi koostamisel kasutati järgmisi vahetuskursse.

 

31. detsember 2023

31. detsember 2022

Kolmandate riikide vääringud

 

 

Botswana pula (BWP)

14,78

13,59

Dominikaani Vabariigi peeso (DOF)

64,08

59,84

Fidži dollar (FJD)

2,39

2,32

Haiti gurd (HTG)

143,68

154,37

Jamaica dollar (JMD)

168,22

161,59

Keenia šilling (KES)

173,20

131,68

Mauritaania ouguiya (MRU)

43,35

39,04

Mauritiuse ruupia (MUR)

48,56

46,83

Mosambiigi metikal (MZN)

69,98

67,54

Nigeeria naira (NGN)

975,04

478,02

Rwanda frank (RWF)

1 385,07

1 132,20

Tansaania šilling (TZS)

2 772,53

2 487,37

Uganda šilling (UGX)

4 178,00

3 965,00

USA dollar (USD)

1,11

1,07

CFA frank (XAF/XOF)

655,96

655,96

Lõuna-Aafrika rand (ZAR)

20,35

18,10

Sambia kvacha (ZMW)

28,45

19,28

3.4.3.   Aktsiarisk

Aktsiarisk on risk, et aktsiainvesteeringu õiglane väärtus langeb muutuste tõttu aktsiahindade tasemes ja/või aktsiainvesteeringute väärtuses.

Rahastu jaoks tekib aktsiarisk, kui ta investeerib otse omakapitali ja riskikapitalifondidesse.

Börsil noteerimata aktsiapositsioonide väärtus ei ole järelevalve ja kontrolli teostamiseks pidevalt kättesaadav. Nende positsioonide väärtuse kindlakstegemiseks tuleb kasutada asjakohaseid hindamismeetodeid.

Kui otseste omakapitaliinvesteeringute ja riskikapitaliinvesteeringute väärtus muutub +/–10 %, kuid muud muutujad püsivad muutumatuna, muutub rahastu omakapital omakapitaliinstrumentide portfelli õiglase väärtuse muutuse tulemusel 31. detsembri 2023. aasta seisuga vastavalt 82,1 miljonit eurot ja –82,1 miljonit eurot (31. detsembri 2022. aasta seisuga vastavalt 79,7 miljonit eurot ja –79,7 miljonit eurot).

4.   Finantsinstrumentide õiglane väärtus

4.1.    Liigitus ja õiglane väärtus

Järgmistes tabelites on esitatud finantsvara ja -kohustuste bilansiline väärtus ja õiglane väärtus, kusjuures viimane on esitatud tasemete kaupa. Need andmed ei hõlma selliste finantsvarade ja -kohustiste õiglast väärtust, mida mõõdetakse amortiseeritud väärtuses, sest nende bilansiline jääkmaksumus on piisavalt lähedal nende õiglasele väärtusele.

(tuhandetes eurodes)

Seisuga 31. detsember 2023

Bilansiline jääkmaksumus

Õiglane väärtus

 

Tuletisfinantsinstrumendid

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Raha, laenud ja ettemaksed

Likviidsed finantsvarad

Muud finantsvarad/-kohustised

Kokku

1. tase

2. tase

3. tase

Kokku

Finantsvarad, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tuletisfinantsinstrumendid

55 765

–

–

–

–

55 765

–

55 765

–

55 765

Riskikapitalifondid

–

693 042

–

–

–

693 042

–

–

693 042

693 042

Otsesed omakapitaliinvesteeringud

–

127 671

–

–

–

127 671

–

–

127 671

127 671

Laenud ja ettemaksed

–

–

124 323

–

–

124 323

–

–

124 323

124 323

Finantsvarad, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (kokku)

55 765

820 713

124 323

–

–

1 000 801

–

55 765

945 036

1 000 801

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Raha ja raha ekvivalendid

–

–

1 376 824

–

–

1 376 824

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

–

–

1 558 989

–

–

1 558 989

 

 

 

 

Nõuded rahastajate vastu

–

–

85 321

–

–

85 321

 

 

 

 

Likviidsed finantsvarad

–

–

–

–

–

–

 

 

 

 

Muud varad

–

–

–

–

616

616

 

 

 

 

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad kokku

–

–

3 021 134

–

616

3 021 750

 

 

 

 

Finantsvarad kokku

55 765

820 713

3 145 457

–

616

4 022 551

 

 

 

 

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantskohustised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

–

–

–

–

–19 038

–19 038

 

 

 

 

Võlad kolmandatele isikutele

–

–

–

–

– 427 828

– 427 828

 

 

 

 

Muud kohustised

–

–

–

–

–3 338

–3 338

 

 

 

 

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantskohustised kokku

–

–

–

–

– 450 204

– 450 204

 

 

 

 

Finantskohustised kokku

–

–

–

–

– 450 204

– 450 204

 

 

 

 


(tuhandetes eurodes)

Seisuga 31. detsember 2022

Bilansiline jääkmaksumus

Õiglane väärtus

 

Tuletisfinantsinstrumendid

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Raha, laenud ja ettemaksed

Likviidsed finantsvarad

Muud finantsvarad/-kohustised

Kokku

1. tase

2. tase

3. tase

Kokku

Finantsvarad, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tuletisfinantsinstrumendid

75 852

–

–

–

–

75 852

–

75 852

–

75 852

Riskikapitalifondid

–

684 564

–

–

–

684 564

–

–

684 564

684 564

Otsesed omakapitaliinvesteeringud

–

112 777

–

–

–

112 777

–

–

112 777

112 777

Laenud ja ettemaksed

–

–

95 604

–

–

95 604

–

–

95 604

95 604

Finantsvarad, mida tuleb kajastada õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande (kokku)

75 852

797 341

95 604

–

–

968 797

–

75 852

892 945

968 797

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Raha ja raha ekvivalendid

–

–

1 451 970

–

–

1 451 970

 

 

 

 

Laenud ja ettemaksed

–

–

1 754 182

–

–

1 754 182

 

 

 

 

Nõuded rahastajate vastu

–

–

85 321

–

–

85 321

 

 

 

 

Likviidsed finantsvarad

–

–

–

73 003

–

73 003

 

 

 

 

Muud varad

–

–

–

–

950

950

 

 

 

 

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantsvarad kokku

–

–

3 291 473

73 003

950

3 365 426

 

 

 

 

Finantsvarad kokku

75 852

797 341

3 387 077

73 003

950

4 334 223

 

 

 

 

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantskohustised

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

–

–

–

–

–16 583

–16 583

 

 

 

 

Võlad kolmandatele isikutele

–

–

–

–

– 190 927

– 190 927

 

 

 

 

Muud kohustised

–

–

–

–

–2 419

–2 419

 

 

 

 

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad finantskohustised kokku

–

–

–

–

– 209 929

– 209 929

 

 

 

 

Finantskohustised kokku

–

–

–

–

– 209 929

– 209 929

 

 

 

 

4.2.    Õiglase väärtuse hindamine

4.2.1.   Hindamismeetodid ja olulised mittejälgitavad sisendid

Järgmises tabelis on esitatud teave õiglase väärtuse hierarhias 2. ja 3. tasemele paigutatud finantsinstrumentide väärtuse hindamisel kasutatavate hindamismeetodite ja oluliste mittejälgitavate sisendite kohta.

 

Hindamismeetod

Olulised mittejälgitavad sisendid

Mittejälgitavate sisendite ja õiglase väärtuse hindamise vaheline seos

Õiglases väärtuses kajastatud finantsinstrumendid

 

 

Tuletisfinantsinstrumendid

Rahavoogude diskonteerimine. Tulevaste rahavoogude prognoosimisel lähtutakse forvardkurssidest ja -intressimääradest (mille aluseks on jälgitavad forvardkursid ja intressikõverad aruandeperioodi lõpul) ning lepingulisest forvard- ja intressimäärast, mida diskonteeritakse vastavalt vastaspoolte krediidiriski määrale.

Rahavoogude hindamisel ja diskonteerimisel kasutatavad kõverad kalibreeritakse turuandmetega ning portfelli vahetustehingute lõpptähtaeg ei ületa sisendite pikimat kättesaadavat tähtaega. Seetõttu mittejälgitavad sisendid puuduvad.

Ei kohaldata

Riskikapitalifondid

Netovarade korrigeerimise meetod. Õiglane väärtus määratakse, kohaldades kas viimases aruandes kajastatud vara puhasväärtuse suhtes, mida on korrigeeritud rahavoogude alusel, rahastu osaluse protsenti aluseks olevas instrumendis või asjaomase fondijuhi esitatud aktsia sama kuupäeva täpset väärtust, kui see on kättesaadav. Selleks et võtta arvesse viimase kättesaadava vara puhasväärtuse ja majandusaasta lõpu aruande esitamise vahelist ajavahemikku, vaadatakse vahepealsed sündmused läbi ja vajaduse korral korrigeeritakse aruandes esitatud vara puhasväärtust.

Riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast hindamise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid ja haldustasusid, riskikapitalifondi alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud täiendavaid kohustisi ning turul ja majandustingimustes toimunud muutusi.

Mida pikem on ajavahemik riskikapitalifondi viimase aruande kuupäevast õiglase väärtuse hindamise kuupäevani, seda suurem on ajaline korrektsioon.

Otsesed omakapitaliinvesteeringud

Netovarade korrigeerimine.

Investeerimisobjekti viimase aruande kuupäevast hindamise kuupäevani kulunud aja võrra korrigeerimisel võetakse arvesse tegevuskulusid, investeerimisobjekti alusvara õiglase väärtuse muutumist, tekkinud täiendavaid kohustisi, turul ja majandustingimustes toimunud muutusi, kapitali kasvu, müüki ja kontrolliva osaluse muutumist.

Mida suurem on turustatavusest olenev diskonto, seda madalam on õiglane väärtus.

 

 

Turu (likviidsuse) puudumisest tuleneva diskonto kindlaksmääramisel võetakse arvesse eelmisi sarnaste aktsiatega samas riigis või piirkonnas tehtud tehingute hindu. Diskontomäär jääb vahemikku 5–30 %.

 

Laenud õiglases väärtuses

(tulemusliku rahastamise vahend)

Tegevust jätkavad laenuvõtjad: diskonteeritud rahavoogude meetod, kasutades lepingupõhiseid/oodatavaid tulevasi rahavooge, mille suhtes on kohaldatud asjakohast riskiga korrigeeritud ja laenuga kaasnevat riski (sh laenuvõtja krediidirisk) kajastavat diskontomäära. Diskontomäära võrreldakse asjaomase turupõhise võrdlusalusega / hinnatakse asjaomase turupõhise võrdlusaluse põhjal.

Tegevust mittejätkavad laenuvõtjad: netovarade meetod (likvideerimisväärtuse meetod).

Diskontomäära komponendid, et kajastada laenuvõtja krediidiriski võrreldes riskivabade turumääradega.

Mida suurem on diskontomäär, seda madalam on õiglane väärtus.


 

Hindamismeetod

Olulised mittejälgitavad sisendid

Mittejälgitavate sisendite ja õiglase väärtuse hindamise vaheline seos

Õiglases väärtuses kajastamata finantsinstrumendid

 

 

Laenud ja ettemaksed

Rahavoogude diskonteerimine. Hindamismudel põhineb lepingujärgsetel rahavoogudel, mille eeltingimus on, et võlgnikul ei teki makseviivitusi, ning mille puhul ei võeta arvesse tagatise väärtust ega ennetähtaegsete tagasimaksete võimalusi. Selle mudeli puhul diskonteeritakse laenu nüüdispuhasväärtuse saamiseks selle lepingujärgsed rahavood, kasutades korrigeeritud turu diskontokõverat. Järgnevalt korrigeeritakse iga laenu nüüdispuhasväärtust vastavalt sellest tulenevale oodatava kahju määrale. Lõpuks tulemused liidetakse ning saadakse laenude ja ettemaksete õiglane väärtus.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Likviidsed finantsvarad

Rahavoogude diskonteerimine.

Ei kohaldata

Ei kohaldata

Vastavalt standardile IFRS 13 on 31. detsembri 2023. aasta ja 2022. aasta seisuga tuletisinstrumentide õiglase väärtuse kindlaksmääramisel võetud arvesse järgmisi väärtuse korrektsioone:

—

krediidiväärtuse korrigeerimine vastavalt vastaspoole krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul; korrektsiooni suurus on –6 100 eurot 31. detsembri 2023. aasta seisuga ja –6 100 eurot 31. detsembri 2022. aasta seisuga;

—

deebetväärtuse korrigeerimine vastavalt enda krediidiriskile tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute puhul; korrektsiooni suurus on +7 200 eurot 31. detsembri 2023. aasta seisuga ja +7 200 eurot 31. detsembri 2022. aasta seisuga.

4.2.2.   Ümberpaigutused 1. ja 2. taseme vahel

Rahastu kehtestatud korra kohaselt kajastatakse varade ühelt tasemelt teisele ümberpaigutamist selle kuupäeva seisuga, mil toimus ümberpaigutamise põhjustanud sündmus või muutus.

Rahastu ei teinud 2023. ega 2022. aastal õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 1. tasemest 2. tasemesse ega vastupidi.

4.2.3.   3. taseme õiglane väärtus

3. taseme õiglaste väärtuste võrdlus

Järgmises tabelis on esitatud 31. detsembril 2023 ja 31. detsembril 2022 lõppenud majandusaasta jooksul 3. taseme instrumentides (27) toimunud muutused.

(tuhandetes eurodes)

 

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Saldo seisuga 1. jaanuar 2023

797 341

Kasum või kahjum kasumis või kahjumis:

 

õiglase väärtuse korrektsiooni kajastamise lõpetamine müügi tõttu

–

aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase netoväärtuse muutus

–15 142

Kokku

–15 142

Väljamaksed

101 100

Tagasimaksed

–32 560

Vahetuskursierinevused

–30 026

Saldo seisuga 31. detsember 2023

820 713


(tuhandetes eurodes)

 

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Saldo seisuga 1. jaanuar 2022

697 631

Kasum või kahjum kasumis või kahjumis:

 

õiglase väärtuse korrektsiooni kajastamise lõpetamine müügi tõttu

99

aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite õiglase netoväärtuse muutus

9 172

Kokku

9 271

Väljamaksed

139 935

Tagasimaksed

–74 959

Vahetuskursierinevused

25 463

Saldo seisuga 31. detsember 2022

797 341

2023. ja 2022. aastal ei teinud rahastu õiglase väärtuse hindamisel ümberpaigutusi 3. tasemest ega 3. tasemesse.

Tundlikkusanalüüs

Kui otseste omakapitaliinvesteeringute ja riskikapitaliinvesteeringute väärtus muutub +/– 10 %, kuid muud muutujad püsivad muutumatuna, muutuvad rahastu omakapital ning kasumi- ja muu koondkasumi aruanne 31. detsembri 2023. aasta seisuga vastavalt 82,1 miljonit eurot ja –82,1 miljonit eurot (31. detsembri 2022. aasta seisuga vastavalt 79,7 miljonit eurot ja –79,7 miljonit eurot).

5.   Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid jagunevad:

(tuhandetes eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Sularaha

146 494

328 079

Tähtajalised hoiused

625 403

963 004

Kommertsväärtpaberid

599 507

159 506

Raha ja raha ekvivalendid rahavoogude aruandes

1 371 404

1 450 589

Kogunenud intress

5 420

1 381

Raha ja raha ekvivalendid finantsseisundi aruandes

1 376 824

1 451 970

6.   Tuletisfinantsinstrumendid

Põhilised tuletisfinantsinstrumendid, mida liigitatakse kauplemise eesmärgil hoitavateks, on järgmised:

(tuhandetes eurodes)

Seisuga 31. detsember 2023

Õiglane väärtus

Tinglik väärtus

 

Varad

Kohustised

Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud

9 983

–

43 250

Välisvaluuta vahetustehingud

45 782

–

1 640 000

Tuletisfinantsinstrumendid kokku

55 765

–

1 683 250


(tuhandetes eurodes)

Seisuga 31. detsember 2022

Õiglane väärtus

Tinglik väärtus

 

Varad

Kohustised

Erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingud

4 778

–

47 033

Välisvaluuta vahetustehingud

71 074

–

1 790 000

Tuletisfinantsinstrumendid kokku

75 852

–

1 837 033

7.   Laenud ja ettemaksed

7.1.    Laenud ja ettemaksed

Alljärgnevas tabelis on esitatud laenude ja ettemaksete alg- ja lõppsaldode võrdlus.

(tuhandetes eurodes)

 

Üldised laenud (*10)

Kõrgema nõudeõiguse järguga laen

Allutatud laenud

Kokku

Amortiseeritud väärtuses kajastatud laenude nominaalväärtus seisuga 1. jaanuar 2023

1 236 887

563 277

–

1 800 164

Väljamaksed

154 587

11 986

–

166 573

Mahakandmised

–

–

–

–

Tagasimaksed

– 219 739

–67 902

–

– 287 641

Kapitaliseeritud intressid

–

–

–

–

Vahetuskursierinevused

–73 614

–12 024

–

–85 638

Amortiseeritud väärtuses kajastatud laenude nominaalväärtus seisuga 31. detsember 2023

1 098 121

495 337

–

1 593 458

Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 1. jaanuar 2023

–37 604

–22 798

–

–60 402

12 kuu eeldatava krediidikahju netomuutus

– 287

–92

–

– 379

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse netomuutus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud

–1 060

4 887

–

3 827

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

–

–

–

–

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse tühistamised varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

5 205

402

–

5 607

Vahetuskursierinevused

1 348

402

–

1 750

Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 31. detsember 2023

–32 398

–17 199

–

–49 597

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2023

1 065 723

478 138

–

1 543 861

Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 1. jaanuar 2023

1 080

72 923

66 833

140 836

Väljamaksed

–

37 092

3 572

40 664

Tagasimaksed

–

– 514

–

– 514

Vahetuskursierinevused

–

–2 925

48

–2 877

Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 31. detsember 2023

1 080

106 576

70 453

178 109

Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 1. jaanuar 2023

–1 080

–26 420

–17 732

–45 232

Õiglase väärtuse netomuutus

–

–8 941

9

–8 932

Vahetuskursierinevused

–

378

–

378

Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 31. detsember 2023

–1 080

–34 983

–17 723

–53 786

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2023

–

71 593

52 730

124 323

Amortiseeritud soetusmaksumus

–3 518

–4 040

–

–7 558

Intressid

11 560

10 876

250

22 686

Laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2023

1 073 765

556 567

52 980

1 683 312


(tuhandetes eurodes)

 

Üldised laenud (*11)

Kõrgema nõudeõiguse järguga laen

Allutatud laenud

Kokku

Amortiseeritud väärtuses kajastatud laenude nominaalväärtus seisuga 1. jaanuar 2022

1 260 960

549 115

–

1 810 075

Väljamaksed

186 211

68 638

–

254 849

Tagasimaksed

– 246 403

–74 267

–

– 320 670

Vahetuskursierinevused

36 119

19 791

–

55 910

Amortiseeritud väärtuses kajastatud laenude nominaalväärtus seisuga 31. detsember 2022

1 236 887

563 277

–

1 800 164

Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 1. jaanuar 2022

–43 723

–22 191

–

–65 914

12 kuu eeldatava krediidikahju netomuutus

–7 009

– 750

–

–7 759

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse netomuutus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud

4 305

1 176

–

5 481

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

–

– 393

–

– 393

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindluse tühistamised varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

11 082

151

–

11 233

Vahetuskursierinevused

–2 259

– 791

–

–3 050

Kahju allahindlus väärtuse languse tõttu seisuga 31. detsember 2022

–37 604

–22 798

–

–60 402

Amortiseeritud väärtuses kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2022

1 199 283

540 479

–

1 739 762

Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 1. jaanuar 2022

1 080

70 936

200 000

272 016

Väljamaksed

–

5 644

–

5 644

Tagasimaksed

–

–4 544

– 133 167

– 137 711

Vahetuskursierinevused

–

887

–

887

Laenude nominaalväärtus õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande seisuga 31. detsember 2022

1 080

72 923

66 833

140 836

Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 1. jaanuar 2022

–1 080

–24 613

–16 332

–42 025

Õiglase väärtuse netomuutus

–

–1 680

–1 400

–3 080

Vahetuskursierinevused

–

– 127

–

– 127

Õiglase väärtuse korrigeerimine seisuga 31. detsember 2022

–1 080

–26 420

–17 732

–45 232

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2022

–

46 503

49 101

95 604

Amortiseeritud soetusmaksumus

–3 450

–3 718

–

–7 168

Intressid

11 809

9 741

38

21 588

Laenud ja ettemaksed seisuga 31. detsember 2022

1 207 642

593 005

49 139

1 849 786

7.2.    Laenude ja ettemaksete väärtuse langus – kahju allahindlus

(tuhandetes eurodes)

 

2023

 

Kogu eluea eeldatav krediidikahju

 

12 kuu eeldatav krediidikahju

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

Kokku

Laenud ja ettemaksed amortiseeritud väärtuses

 

 

 

 

Saldo seisuga 1. jaanuar 2023

11 370

28 817

20 215

60 402

Ümberpaigutus 12 kuu eeldatava krediidikahju alla

869

–4 217

–

–3 348

Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“

– 927

3 593

–

2 666

Kahju allahindluse netohindamine

– 993

–4 333

–2 873

–8 199

Uued tekkinud või ostetud finantsvarad

1 470

1 188

–

2 658

Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud

–41

–57

–2 734

–2 832

Vahetuskursierinevused (*12)

– 784

– 317

– 649

–1 750

Saldo seisuga 31. detsember 2023

10 964

24 674

13 959

49 597

(tuhandetes eurodes)

 

2022

 

 

Kogu eluea eeldatav krediidikahju

 

 

12  kuu eeldatav krediidikahju

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

Kokku

Laenud ja ettemaksed amortiseeritud väärtuses

 

 

 

 

Saldo seisuga 1. jaanuar 2022

3 565

33 268

29 081

65 914

Ümberpaigutus 12 kuu eeldatava krediidikahju alla

2 293

–7 061

–

–4 768

Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“

– 489

3 160

–

2 671

Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud“

–

– 617

393

– 224

Kahju allahindluse netohindamine

4 101

–2 472

–6 045

–4 416

Uued tekkinud või ostetud finantsvarad

1 878

1 670

–

3 548

Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud

–24

– 160

–5 189

–5 373

Vahetuskursierinevused (*12)

46

1 029

1 975

3 050

Saldo seisuga 31. detsember 2022

11 370

28 817

20 215

60 402

8.   Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Alljärgnevalt on esitatud omakapitaliinvesteeringute alg- ja lõppsaldode võrdluse tabel.

(tuhandetes eurodes)

 

Riskikapitali-fondid

Otsesed omakapitaliinvesteeringud

Kokku

Kulud seisuga 1. jaanuar 2023

580 534

81 711

662 245

Väljamaksed

101 100

–

101 100

Tagasimaksed/müük

–32 560

–

–32 560

Vahetuskursierinevused

–15 727

–8 256

–23 983

Kulud seisuga 31. detsember 2023

633 347

73 455

706 802

Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2023

104 030

31 066

135 096

Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus

–43 652

28 510

–15 142

Õiglase väärtuse korrektsiooni kajastamise lõpetamine lihtaktsia vahetustehingu tõttu

–

–

–

Vahetuskursierinevused

– 683

–5 360

–6 043

Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2023

59 695

54 216

113 911

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid seisuga 31. detsember 2023

693 042

127 671

820 713


(tuhandetes eurodes)

 

Riskikapitali-fondid

Otsesed omakapitaliinvesteeringud

Kokku

Kulud seisuga 1. jaanuar 2022

493 161

77 478

570 639

Väljamaksed

139 935

–

139 935

Tagasimaksed/müük

–74 959

–

–74 959

Lihtaktsia vahetustehing

–

3 598

3 598

Vahetuskursierinevused

22 397

635

23 032

Kulud seisuga 31. detsember 2022

580 534

81 711

662 245

Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 1. jaanuar 2022

97 409

29 583

126 992

Realiseerimata kasumi ja kahjumi netomuutus

4 149

5 023

9 172

Õiglase väärtuse korrektsiooni kajastamise lõpetamine müügi tõttu

–

–3 499

–3 499

Vahetuskursierinevused

2 472

–41

2 431

Realiseerimata kasum ja kahjum seisuga 31. detsember 2022

104 030

31 066

135 096

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid seisuga 31. detsember 2022

684 564

112 777

797 341

9.   Nõuded rahastajate vastu

85,3 miljoni euro suurused nõuded rahastajate vastu (2022. aastal 85,3 miljonit eurot) sisaldasid üksnes liikmesriikidelt sissenõutud, kuid veel tasumata osamakse.

10.   Likviidsed finantsvarad

Likviidsete varade portfelli kuuluvad noteeritud võlakirjad, mille järelejäänud tähtaeg aruande kuupäeval on vähem kui kolm kuud. Järgmine tabel näitab likviidsete varade portfellis toimunud liikumisi:

(tuhandetes eurodes)

Saldo seisuga 1. jaanuar 2023

73 003

Soetamine

348 523

Finantsvara, mille tähtaeg möödub

– 421 278

Amortiseeritud üle-/alakursi muutus

– 248

Kogunenud intressi muutus

–

Saldo seisuga 31. detsember 2023

–


(tuhandetes eurodes)

Saldo seisuga 1. jaanuar 2022

–

Soetamine

920 290

Finantsvara, mille tähtaeg möödub

– 847 608

Amortiseeritud üle-/alakursi muutus

247

Kogunenud intressi muutus

74

Saldo seisuga 31. detsember 2022

73 003

11.   Muud varad

Põhilised muud varad olid järgmised:

(tuhandetes eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Nõuded EIP vastu

616

940

Finantstagatised

–

10

Muud varad kokku

616

950

12.   Ettemakstud tulu

Ettemakstud tulu koosneb põhiliselt järgmisest.

(tuhandetes eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Ettemakstud intressitoetused

47 313

51 498

Laenude ja ettemaksetega seotud ettemakstud vahendustasud

1 202

919

Ettemakstud tulu kokku

48 515

52 417

13.   Siduvate laenuandmiskohustuste eraldised

Alljärgnevates tabelites on esitatud väljamaksmata laenudest (siduvatest laenuandmiskohustustest) tuleneva kahju allahindluse alg- ja lõppsaldode võrdlus.

(tuhandetes eurodes)

 

2023

 

12 kuu eeldatav krediidikahju

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

Kokku

Siduvad laenuandmiskohustused

 

 

 

 

Saldo 1. jaanuari seisuga

4 825

11 758

–

16 583

Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“

– 163

1 955

–

1 792

Kahju allahindluse netohindamine

466

8 206

–

8 672

Uued tekkinud või ostetud finantsvarad

–1 295

–1 461

–

–2 756

Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud

–1 120

–4 118

–

–5 238

Vahetuskursierinevused

2

–17

–

–15

Saldo 31. detsembri seisuga

2 715

16 323

–

19 038


(tuhandetes eurodes)

 

2022

 

12 kuu eeldatav krediidikahju

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud

Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus on krediidiriski tõttu langenud

Kokku

Siduvad laenuandmiskohustused

 

 

 

 

Saldo 1. jaanuari seisuga

1 693

14 909

–

16 602

Ümberpaigutus kategooriasse „Kogu eluea eeldatava krediidikahju allahindlus varade puhul, mille väärtus pole krediidiriski tõttu langenud“

– 302

4 687

–

4 385

Kahju allahindluse netohindamine

3 147

–6 797

–

–3 650

Uued tekkinud või ostetud finantsvarad

428

354

–

782

Finantsvarad, mille kajastamine on lõpetatud

– 142

–1 395

–

–1 537

Vahetuskursierinevused

1

–

–

1

Saldo 31. detsembri seisuga

4 825

11 758

–

16 583

14.   Võlad kolmandatele isikutele

Põhilised võlad kolmandatele isikutele olid järgmised:

(tuhandetes eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

EIP-le tasumisele kuuluvad üldhalduskulud (neto)

29 655

33 628

Muud EIP-le tasumisele kuuluvad summad

39 384

1 460

Liikmesriikidele võlgnetavad veel väljamaksmata intressitoetused ja tehniline abi

358 789

155 839

Võlad kolmandatele isikutele kokku

427 828

190 927

15.   Muud kohustised

Muud kohustised koosnevad põhiliselt järgmisest:

(tuhandetes eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Ennetähtaegsed laenude tagasimaksed

2 727

1 790

Ettemakstud tulu intressitoetustest

611

629

Muud kohustised kokku

3 338

2 419

16.   Liikmesriikidelt sissenõutud osamaksud (tuhandetes eurodes)

Liikmesriigid

Osamaks rahastusse

Intressitoetusteks ja tehniliseks abiks ettenähtud osamaks

Kokku osamaksud

Sissenõutud, kuid veel tasumata (*13)

Austria

94 677

20 161

114 838

2 398

Belgia

138 169

28 441

166 610

3 249

Bulgaaria

2 660

1 361

4 021

219

Horvaatia

1 126

969

2 095

225

Küpros

1 566

750

2 316

112

Tšehh

9 697

4 961

14 658

797

Taani

77 279

16 633

93 912

1 980

Eesti

992

521

1 513

86

Soome

55 115

12 364

67 479

1 509

Prantsusmaa

818 754

159 285

978 039

17 813

Saksamaa

823 467

173 107

996 574

20 580

Kreeka

50 271

12 130

62 401

1 507

Ungari

9 230

4 295

13 525

615

Iirimaa

27 921

7 387

35 308

940

Itaalia

470 233

104 875

575 108

12 530

Läti

1 364

709

2 073

116

Leedu

2 248

1 138

3 386

181

Luksemburg

10 395

2 194

12 589

255

Malta

526

253

779

38

Madalmaad

187 913

40 256

228 169

4 777

Poola

24 591

12 537

37 128

2 007

Portugal

39 250

9 557

48 807

1 197

Rumeenia

7 734

4 200

11 934

718

Slovakkia

4 231

2 248

6 479

376

Sloveenia

3 137

1 507

4 644

225

Hispaania

250 314

63 448

313 762

7 932

Rootsi

102 760

23 561

126 321

2 939

Ühendkuningriik

506 075

120 148

626 223

–

Kokku seisuga 31. detsember 2023

3 721 695

828 996

4 550 691

85 321

Kokku seisuga 31. detsember 2022

3 701 695

548 996

4 250 691

85 321

17.   Väljamakstud liikmesriikide osamaksud

(tuhandetes eurodes)

 

Euroopa Komisjon

Ühendkuningriik

Kokku

AKV RIIGID

ÜMTd

Kokku

Väljamakstud liikmesriikide osamaksud

seisuga 1. jaanuar 2023

–

–

–

–

–

Tagasimaksed seoses 2021. aastaga

251 000

7 000

258 000

44 386

302 386

Tagasimaksed seoses 2022. aastaga

236 883

6 732

243 615

41 912

285 527

Väljamakstud liikmesriikide osamaksud

seisuga 31. detsember 2023

487 883

13 732

501 615

86 298

587 913

Vastavalt ülekandmislepingule kannab rahastu AKV riikide investeerimisrahastu ja ÜMTde investeerimisrahastu saadaolevate tagasimaksete summa alates 2023. aastast kuni 31. detsembrini 2027 igal aastal üle Euroopa Komisjonile. AKV riikide investeerimisrahastu ja ÜMTde investeerimisrahastu saadaolevate tagasimaksete hinnanguline summa on vastavalt 1 000 miljonit eurot ja 35 miljonit eurot. Lisaks kannab rahastu Ühendkuningriigile üle summad, mis vastavad Ühendkuningriigi osale nendest saadaolevatest tagasimaksetest. Eespool olevas tabelis on esitatud juba väljamakstud tagasimaksed.

18.   Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised

(tuhandetes eurodes)

 

31.12.2023

31.12.2022

Kulukohustused

 

 

Väljamaksmata laenud

883 092

1 671 851

Aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite väljamaksmata kulukohustused

297 534

411 172

Antud tagatised

985

–

Intressitoetused ja tehniline abi

422 758

441 630

Tingimuslikud kohustised

 

 

Allakirjutatud, kuid väljaandmata tagatised

46 764

49 378

Kulukohustused ja tingimuslikud kohustised kokku

1 651 133

2 574 031

19.   Intressid ja samalaadsed tulud ja kulud

Intressid ja samalaadsed tulud koosnevad põhiliselt järgmisest:

(tuhandetes eurodes)

 

Alates 1.1.2023

Alates 1.1.2022

kuni 31.12.2023

kuni 31.12.2022

Raha ja raha ekvivalendid

36 668

1 999

Laenud ja ettemaksed

95 137

82 162

Intressitoetused

10 029

9 625

Likviidsed finantsvarad

3 584

–

Tuletisfinantsinstrumendid

2 918

–

Intressid ja samalaadsed tulud kokku

148 336

93 786

Intressid ja samalaadsed kulud koosnevad põhiliselt järgnevast:

(tuhandetes eurodes)

 

Alates 01.01. 2023

Alates 01.01. 2022

kuni 31.12.2023

kuni 31.12.2022

Tuletisfinantsinstrumendid

–

–5 080

Likviidsed finantsvarad

–

– 399

Intressid ja samalaadsed kulud kokku

–

–5 479

20.   Tulud ja kulud teenus- ja vahendustasudest

Teenus- ja vahendustasudest laekuv tulu koosneb põhiliselt järgmisest:

(tuhandetes eurodes)

 

Alates 1.1.2023

Alates 1.1.2022

kuni 31.12.2023

kuni 31.12.2022

Laenude ja ettemaksetega seotud teenus- ja vahendustasud

1

42

Finantstagatistega seotud teenus- ja vahendustasud

24

469

Tulu teenus- ja vahendustasudest kokku

25

511

Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud koosnevad põhiliselt järgmisest:

(tuhandetes eurodes)

 

Alates 1.1.2023

Alates 1.1.2022

kuni 31.12.2023

kuni 31.12.2022

Komisjon maksis kolmandatele isikutele aktsiate ja muude muutuvtuluga väärtpaberite eest

–62

– 761

Teenus- ja vahendustasudega seonduvad kulud kokku

–62

– 761

21.   Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt

Aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt saadud netotulu koosneb põhiliselt järgmisest.

(tuhandetes eurodes)

 

Alates 1.1.2023

Alates 1.1.2022

kuni 31.12.2023

kuni 31.12.2022

Netotulu

130

35

Dividenditulu

6 555

15 225

Õiglase väärtuse netomuutus

–15 142

9 172

Netotulu aktsiatelt ja muudelt muutuvtuluga väärtpaberitelt

–8 457

24 432

22.   Valuutakursside muutustest tulenev netotulu

Valuutakursside muutustest tuleneva netotulu põhilised komponendid on järgmised:

(tuhandetes eurodes)

 

Alates 1.1.2023 kuni 31.12.2023

Alates 1.1.2022 kuni 31.12.2022

Valuutapositsioonide ümberhindamine

 

 

Raha ja raha ekvivalendid

– 123

6 687

Tuletisfinantsinstrumendid

86 071

– 194 033

Laenud ja ettemaksed

–89 458

50 951

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

–30 026

25 464

Muu

3 479

– 934

Valuutapositsioonide ümberhindamine kokku

–30 057

– 111 865

Lühiajaliste valuutavahetuslepingute realiseeritud tulemused (riskimaandamise kulud)

–37 828

–28 239

Valuutakursside muutustest tulenev netotulu

–67 885

– 140 104

23.   Üldhalduskulud

Üldhalduskulud on kulud, mida EIP rahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse rahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest.

31. detsembri 2023. aasta seisuga olid üldhalduskulud kokku –29,7 miljonit eurot (31. detsembri 2022. aasta seisuga –33,6 miljonit eurot).

24.   Osalemine konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes (tuhandetes eurodes)

Struktureeritud (majandus)üksuse määratlus

Struktureeritud (majandus)üksus on üksus, mille kontrollija määratlemisel ei ole peamiseks teguriks hääleõigus või muud sarnased õigused. IFRS 12s on märgitud, et struktureeritud (majandus)üksusel on mõned või kõik alljärgnevatest tunnustest:

—

piiratud tegevus;

—

kitsas ja selgelt määratletud eesmärk, näiteks maksutõhusa rendilepingu teostamine, uurimis- ja arendustegevuse teostamine, (majandus)üksusele kapitali- või rahastamisallika tagamine või investoritele investeerimisvõimaluste andmine struktureeritud (majandus)üksuse varadega seotud riskide ja hüvede investoritele edasiandmise kaudu;

—

ebapiisav omakapital, mis ei võimalda struktureeritud (majandus)üksusel rahastada oma tegevust ilma allutatud finantstoetuseta;

—

rahastamine investoritele emiteeritud mitme lepingupõhiselt seotud instrumendi kaudu, mille tulemusena tekib krediidiriski või muude riskide kontsentratsioon (seeriad).

Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksus

Konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksused on kõik struktureeritud (majandus)üksused, mida ei kontrolli rahastu. Siia kuulub ka osalus konsolideerimata struktureeritud (majandus)üksustes.

Osalus struktureeritud (majandus)üksustes – määratlus

IFRS 12 kohaselt on osalus lepingupõhine ja lepinguväline seotus, mille tõttu aruandvat (majandus)üksust mõjutab tema finantstulemusega seotud kasumi muutlikkus. Sellise osaluse näited on omakapitaliosalus ja muud laadi seotus, näiteks rahastamine, likviidsustoetus, krediidikvaliteedi parandamine, teise (majandus)üksuse ees kohustuste võtmine ja talle tagatiste andmine. IFRS 12 kohaselt ei tähenda tavaline kliendi-tarnija suhe seda, et aruandvale (majandus)üksusele peab tingimata kuuluma osalus teises (majandus)üksuses.

Järgmises tabelis on loetletud need struktureeritud (majandus)üksuste liigid, milles rahastamisvahendil on osalus, kuid mis ei ole tema poolt konsolideeritud.

Struktureeritud (majandus)üksuse liik

Laad ja eesmärk

Rahastu osalus

Projektide rahastamine – laenud eriotstarbelistele vahenditele

Projektide rahastamise tehingud on tehingud, mille puhul rahastu usaldab oma võla teenindamise laenuvõtjale, kelle ainus või peamine sissetulekuallikas on üksainus või mõned varad, mida rahastatakse selliste laenude või muude projektiga lepinguliselt seotud olemasolevate varadega. Projektide rahastamise tehinguid rahastatakse sageli eriotstarbeliste vahendite kaudu.

Väljamakse netosumma;

intressitulu

Riskikapitalitehingud

Rahastamisvahend rahastab riskikapitali- ja investeerimisfonde. Riskikapitali- ja investeerimisfondid haldavad nendelt investoritelt koondatud raha, kes soovivad osalust börsivälisel kapitalil põhinevates tugeva kasvupotentsiaaliga väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning taristuprojektide rahastamises.

Investeeringud riskikapitaliüksuse emiteeritud osadesse või aktsiatesse;

dividendituluna saadud dividendid.

Järgmises tabelis on esitatud selliste konsolideerimata struktureeritud üksuste bilansiline jääkmaksumus, milles rahastul on aruandekuupäeva seisuga osalus, ning nimetatud üksustest lähtuv rahastu maksimaalne kahjumirisk. Maksimaalse kahjumiriski moodustavad bilansiline jääkmaksumus ja sellega seotud väljamaksmata kulukohustused.

 

 

31.12.2023

31.12.2022

Struktureeritud (majandus)üksuse liik

Kirje

Bilansiline jääkmaksumus

Maksimaalne kahjumirisk

Bilansiline jääkmaksumus

Maksimaalne kahjumirisk

Riskikapitalifondid

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

693 042

725 781

684 564

1 091 122

Kokku

 

693 042

725 781

684 564

1 091 122

Peale asjaomase rahastamise ei anta rahastust struktureeritud üksustele muud toetust.

25.   Tulemusliku rahastamise vahend (tuhandetes eurodes)

2013. aasta juunis kiitis AKV-ELi ministrite ühisnõukogu heaks 11. Euroopa Arengufondi uue finantsprotokolli aastateks 2014–2020.

Lepiti kokku eraldada investeerimisrahastule 500 miljoni euro suurune rahaline kate, nn tulemusliku rahastamise vahend (IFE), mis võimaldab rahastul toetada projekte, mille mõju arengule on eriti tugev, kuid ka kaasnevad riskid on tavapärasest suuremad. Kõnealuse vahendiga avardatakse rahastu võimalusi anda laenu erasektorile, milleks tehakse sellest investeeringuid järgmistesse rahastamisvahenditesse.

Sotsiaalmõju omakapitalifondid – fondid, mida edendab üha suurem hulk uute erakapitali investeerimisfondide fondivalitsejaid, kes seavad fondi investeerimisstrateegia eesmärgiks sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide leevendamise, pidades samas silmas fondi enda ja selle investeerimisobjektiks olevate äriühingute jätkusuutlikkust.

Laenud finantsvahendajatele (näiteks mikrokrediidiasutustele, kohalikele pankadele ja krediidiühistutele) neis AKV riikides, kus EIP ei saa krediidiriski suuniste tõttu rahastamist pakkuda, eriti kohalikus vääringus, näiteks kuna riigi riskitase on kõrge, valuuta volatiilne või hinnakujunduse võrdlusalus puudub. Selliste laenude peamine eesmärk on rahastada projekte, millel on suur mõju arengule, eelkõige pakkudes toetust mikro- ja väikeettevõtjatele ning põllumajandusele, mis muidu ei ole rahastu seisukohalt rahastamiskõlblikud.

Riskijagamist edendavad rahastamisvahendid, mis kujutavad endast tagatist esimese järjekoha kahju (esimese järjekoha kahjust tuleneva riski osa) suhtes, millega edendatakse EIP ja kohalike finantsvahendajate (põhiliselt kommertspankade) vahelisi riskijagamistehinguid, millest saavad kasu muude skeemidega hõlmamata VKEd ja väikesed projektid, mis vastavad mõjupõhistele rahastamiskriteeriumitele ja millel turulünga tõttu puuduvad muud rahastamisvõimalused. Esimese järjekoha kahjust tuleneva riski osa on kujundatud kõrgema nõudeõiguse järguga tagatisele antud edasigarantiina, mida rahastavad EIP (investeerimisrahastu raames) ja muud rahvusvahelised finantseerimisasutused ja arengu rahastajad. Selline garantii võimaldab saavutada märkimisväärse finantsvõimenduse.

Otserahastamine, mida pakutakse võla- (st laenud) ja omakapitaliinstrumentide kaudu usaldusväärsete ja kogenud arendajate projektidele, mis võivad märkimisväärselt edendada arengut, kuid mille puhul valitseb tavapärasest suurem oht kanda kahju ja jääda ilma oma investeeringust (st esineb aktsiariskilaadne risk, mille puhul valitseb tavapärasest suurem oht kanda kahju). Selle vahendi kasutamisel lähtub EIP rangetest projektide valiku ja rahastamiskõlblikkuse kriteeriumitest, olenemata sellest, kui suur on projektide mõju arengule, kuna need projektid ei vasta piisaval määral rahastamiskriteeriumitele (sest ei ole tõenäoline teenida investeering tagasi või katta kahjum intressimääralt või omakapitalilt saadava tuluga).

Tulemusliku rahastamise vahendi abil saab ka tegevust mitmekesistada, hõlmates uusi valdkondi nagu tervishoid ja haridus, põllumajandus ja toiduga kindlustatus, ning töötada välja uusi ja uuenduslikke riskijagamisvahendeid. 2016. aastal suurendati tulemusliku rahastamisvahendi rahastamissuutlikkust 800 miljoni euroni, muutes selle osaliselt uuendatavaks.

Raamatupidamise ja finantsvaatenurgast kuulub tulemusliku rahastamise vahend rahastu portfelli. Selle aruanne esitatakse investeerimisrahastu raamatupidamise aastaaruande osana.

Järgmises tabelis on esitatud bilansilised jääkmaksumused ja kulukohustustega seotud, kuid väljamaksmata summad varaliikide kaupa.

Tulemusliku rahastamise vahendi investeeringu liik

Kirje

Hindamine

Bilansiline brutojääkmaksumus seisuga 31.12.2023

Kahju allahindluse / õiglase väärtuse korrigeerimise summa seisuga 31.12.2023

Bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2023

Väljamaksmata summa seisuga 31.12.2023

Bilansivälise eeldatava krediidikahju korrigeerimise summa seisuga 31.12.2023

Laenud finantsvahendajatele

Laenud ja ettemaksed

Soetusmaksumuses

73 423

–1 522

71 901

7 749

– 334

Otselaenutehingud

Laenud ja ettemaksed

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

152 155

–58 759

93 396

68 288

–

Sotsiaalmõju omakapitalifondid

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

110 572

9 936

120 508

58 572

–

Otsene osalus omakapitalis

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

58 889

41 490

100 379

14

–

Riskijagamisvahendid

Antud tagatised

Meetod, mis annab tulemuseks suurema väärtuse (*14)

–

–

–

44 264

–

Kokku

 

 

395 039

–8 855

386 184

178 887

– 334


Tulemusliku rahastamise vahendi investeeringu liik

Kirje

Hindamine

Bilansiline brutojääkmaksumus seisuga 31.12.2022

Kahju allahindluse / õiglase väärtuse korrigeerimise summa seisuga 31.12.2022

Bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2022

Väljamaksmata summa seisuga 31.12.2022

Bilansivälise eeldatava krediidikahju korrigeerimise summa seisuga 31.12.2022

Laenud finantsvahendajatele

Laenud ja ettemaksed

Soetusmaksumuses

79 778

–3 454

76 324

64 345

– 632

Otselaenutehingud

Laenud ja ettemaksed

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

104 709

–45 224

59 485

67 215

–

Sotsiaalmõju omakapitalifondid

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

94 385

23 802

118 187

79 393

–

Otsene osalus omakapitalis

Aktsiad ja muud muutuvtuluga väärtpaberid

Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande

59 429

26 939

86 368

14

–

Riskijagamisvahendid

Antud tagatised

Meetod, mis annab tulemuseks suurema väärtuse (*15)

–

–

–

46 878

–

Kokku

 

 

338 301

2 063

340 364

257 845

– 632

EIP kohaldab tulemusliku rahastamise vahendi otselaenutehingute (v.a laenud finantsvahendajatele) suhtes üldvolituse kohaseid riskipõhimõtteid, nagu on ette nähtud EIP krediidi- ja aktsiariski suunistes, ning eesmärgiga rakendada tulemusliku rahastamise vahendi otselaenutehingutega seotud riski jälgimiseks ja riskist teatamiseks õiglase väärtuse meetodit. Selle metoodika kohaselt korraldab pank kvalitatiivse riskihindamise, et hinnata nende tehingutega seotud investeerimisloogika usaldusväärsust ja usutavat ärialast elujõulisust.

26.   Seotud osapooli käsitlevad andmed

Rahastu on IAS 24 kontekstis määratlenud EIP seotud osapoolena, kuna ELi liikmesriigid on volitanud EIPd haldama rahastut kooskõlas kohaldatava õigusraamistiku sätetega, sealhulgas jälgima rahastu tegevust kuni täieliku hüvitamiseni, ning see osutab juhtkonna võtmeisikute teenuseid (EIP halduskomitee ja EIP auditikomitee). Sellega seoses on EIP-l õigus tagasi nõuda oma kulud, mida ta rahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida EIP saab otse rahastu klientidelt võetavatest standardsetest hindamistasudest. Üksikasjalikum teave tasu kohta on esitatud lisade punktis 23.

27.   Bilansipäevajärgsed sündmused

31. detsembri 2023. aasta seisuga ei ole pärast bilansikuupäeva toimunud olulisi sündmusi, mis tingiksid raamatupidamise aastaaruande korrigeerimise või mida peaks aruandes avalikustama.

Venemaa Ukrainasse sissetungi ja selle laiemate majandustagajärgede kontekstis jätkab pank olukorra tähelepanelikku jälgimist, eelkõige osana bilansipäevajärgsete sündmuste läbivaatamisest.

(1)  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1311/oj).

(2)   ELT L 83, 1.4.2003, lk 27.

(3)  Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes järgnevas tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelis esitatud kogusummast.

(4)  Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(5)  Vastavalt 11. EAFi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklile 53 kajastatakse sularahavaru 11. EAFi bilansis. Erinevate pangakontode laadi on kirjeldatud 5. peatükis „Finantsriskide juhtimine“.

(6)  Nõukogu 13. novembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2586, mis käsitleb Euroopa Arengufondi liikmete osamaksusid, sealhulgas 2025. aasta ülemmäära, 2024. aasta osamaksu ja 2024. aasta osamaksu esimese osa suurust ning hinnangulist mittesiduvat prognoosi 2026. ja 2027. aasta osamaksu suuruse kohta (ELT L, 2023/2586, 15.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2586/oj).

(7)  Nõukogu 6. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/888, millega muudetakse määrust (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (ELT L 149, 7.6.2016, lk 1).

(*1)   Välja arvatud ettemakstud kulud.

(8)  Tuleb märkida, et arvude tuhandetesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1046/oj).

(10)  Nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323 (ELT L 307, 3.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1877/oj).

(11)  Tuleb märkida, et arvude tuhandetesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(12)  Määrus (EL, Euratom) 2018/1046.

(13)  Määrus (EL) 2018/1877.

(14)  Tuleb märkida, et arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnes tabelis esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa erineda tabelites esitatud kogusummast.

(15)  Määrus (EL) 2018/1877.

(16)  Välja arvatud tegevus Lõuna-Sudaanis.

(17)  Nõukogu 23. mai 2011. aasta otsus 2011/315/EL, mis käsitleb üheksandast ja varasematest Euroopa Arengufondidest rahastatavatest projektidest vabanevate rahaliste vahendite eraldamist arengukoostööks Lõuna-Sudaanis (ELT L 142, 28.5.2011, lk 61, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2011/315/oj).

(18)   1 402,57 miljonit eurot üleminekurahastu alusel (nõukogu otsus 2015/0246), 200 miljonit eurot nõukogu otsuse (EL) 2017/1206 alusel, 223 miljonit eurot nõukogu otsuse (EL) 2020/1708 alusel, 43 miljonit eurot nõukogu otsuse (EL) 2021/1941 alusel ja 42,5 miljonit eurot nõukogu otsuse (EL) 2022/2242 alusel.

(19)  Otsus (EL) 2023/2586.

(20)   EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2001/822(1)/oj.

(21)   ELT L 109, 26.4.2007, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/249/oj.

(22)  Brutosummad (st summad ei hõlma vabastatud vahendeid ega sissenõudekorraldusi).

Veergude „Kulukohustustega seotud“, „Lepingutega seotud“ ja „Makstud“ summad on esitatud värvikoodidega kaalutuna.

(*2)   31. detsembril 2023 lõppenud majandusaasta puhul hõlmavad intressid ja samalaadsed tulud 118,5 miljonit eurot (2022. aastal 85,8 miljonit eurot), mis on arvutatud tegeliku intressimäära meetodi kohaselt amortiseeritud väärtuses hoitavatelt varadelt.

(23)   ELT L 437, 28.12.2020, lk 188, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2020/2233/oj.

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (ELT L 209, 14.6.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/947/oj).

(25)  Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1764 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (ELT L 355, 7.10.2021, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1764/oj).

(26)  Arveldusrisk on määratletud potentsiaalse kahjumi riskina, mis tuleneb tähtajaks arveldamata tehingutest ja/või tehingutest, mis arveldatakse kohaldatavast turustandardist hiljem. Rahastu toimingute laadi tõttu on kõige olulisemad instrumendid, mida arveldusrisk mõjutab, need panga sõlmitud tuletislepingud, millega kaasneb välisvaluuta konverteerimine. Arveldusriski juhtimist on tutvustatud finantsriske käsitlevates suunistes.

(*3)  Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenutehingud.

(*4)  Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenutehingud.

(*5)  Agendilepingud, mille puhul aruandekuupäeva seisuga alusvara ei ole.

(*6)  Agendilepingud, mille puhul aruandekuupäeva seisuga alusvara ei ole.

(*7)  Võlad kolmandatele isikutele hõlmavad liikmesriikidele võlgnetavaid veel väljamaksmata intressitoetusi ja tehnilist abi, mis on peamiselt tähtajatud.

(*8)  Sünteetilise riskimaandamise selgitusi vt punkt 3.4.2.2.2.

(*9)  Sünteetilise riskimaandamise selgitusi vt punkt 3.4.2.2.2.

(27)  Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavad laenud on esitatud lisade punktis 7.

(*10)  Sealhulgas agendilepingud.

(*11)  Sealhulgas agendilepingud.

(*12)  Välisvaluuta liikumised jäetakse kasumi- ja muus koondkasumi aruandes ning omakapitali muutuste aruandes kajastatud summadest välja.

(*13)   15. novembril 2023 määras nõukogu kindlaks iga liikmesriigi 21. jaanuariks 2024 makstava rahalise osamaksu summa. 31. detsembri 2023. aasta seisuga oli sisse maksmata veel 85,3 miljonit eurot.

(*14)  Täpsem teave on esitatud lisade punkti 2.4.3 jaos „Hilisem hindamine“.

(*15)  Täpsem teave on esitatud lisade punkti 2.4.3 jaos „Hilisem hindamine“.

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/5451/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)