<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-848/19 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019CC0848</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:218">EU:C:2021:218</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>27</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>27</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek – Kohtuasi C‑848/19 P</HT></P><P><HT TYPE="SC">Saksamaa <HT TYPE="ITALIC">vs</HT></HT>. <HT TYPE="SC">Poola</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Manuel Campos Sánchez-Bordona</HT></P><P>esitaud <DATE ISO="20210318">18. märtsil 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: hispaania.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑848/19 P</P><P>Saksamaa Liitvabariik</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Poola Vabariik,</P><P>Euroopa Komisjon</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Maagaasi siseturg</KEYWORD><KEYWORD>ELTL artikli 194 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2009/73/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Saksamaa ametiasutuse (Bundesnetzagentur) taotlus muuta OPALi maagaasi torujuhtme käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise tingimusi</KEYWORD><KEYWORD>Komisjoni otsus liidu eeskirjadest erandi tegemise tingimuste muutmise kohta</KEYWORD><KEYWORD>Energiasolidaarsuse põhimõte</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik vaidlustab Üldkohtu <DATE ISO="20190910">10. septembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsuse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑883/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2019:567">EU:T:2019:567</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>).</P></NOTE>, millega tühistati Euroopa Komisjoni <DATE ISO="20161028">28. oktoobri 2016. aasta</DATE> otsus, millega muudeti tingimusi (mis on sätestatud eelmises otsuses), mille kohaselt võis OPALi maagaasijuhe<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>OPAL on Ostseepipeline-Anbindungsleitung’i akronüüm. OPALi gaasijuhe on Nord Streami gaasijuhtme idapoolne maapealne haru, mille sissevoolupunkt asub Saksamaal Greifswaldi lähedal Lubmini vallas ja väljavoolupunkt Tšehhi Vabariigis Brandovi ringkonnas. Nord Streami gaasijuhe edastab Läänemere kaudu gaasi Vene maardlatest Saksamaale. Nord Streamil on veel üks maapealne pikendus, milleks on NEL-i (Nordeuropäische Erdgasleitung) gaasijuhe võimsusega 20 miljonit kuupmeetrit, mis ulatub Greifswaldist Madalmaadesse ja ülejäänud Loode-Euroopasse.</P></NOTE> saada vabastuse kolmandate isikute juurdepääsu ja tariifidega seotud nõuetest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Komisjoni <DATE ISO="20161028">28. oktoobri 2016. aasta</DATE> otsus C(2016) 6950 final, millega vaadatakse läbi erand, mis on direktiivi 2003/55/EÜ alusel tehtud OPALi maagaasi torujuhtmele kolmandate isikute juurdepääsu ja tariifikorralduse nõuetest (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>). Autentne versioon on saksakeelne ja on ainult üks lisaversioon inglise keeles. Avaldatud komisjoni veebisaidil <DATE ISO="20170103">3. jaanuaril 2017</DATE>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Üldkohus tühistas vaidlustatud otsuse, kuna ta leidis, et see võeti vastu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>ELTL artikli 194 lõikes 1 sõnastatud energiasolidaarsuse põhimõtet eirates<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Komisjon kui kostja Üldkohtus ei esitanud kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust, kuigi tema otsus tühistati. Küll aga tegi seda Saksamaa Liitvabariik, kes väitis esimese võimalusena, et energiasolidaarsus on üksnes poliitiline mõiste, mitte õiguslik kriteerium, millest võiks otseselt tuleneda liidule või liikmesriikidele õigusi ja kohustusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Poola, Läti ja Leedu toetavad Üldkohtu tõlgendust. Energiasolidaarsus on põhimõte, mis võib olla teisese õiguse normide ja energiaalaste otsuste kohtuliku kontrolli parameeter.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Seega kohustab apellatsioonkaebus Euroopa Kohut tegema otsuse energiasolidaarsuse põhimõtte olemasolu ning vajaduse korral selle olemuse ja ulatuse kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Energiasolidaarsuse põhimõtte operatiivsuse kinnitamisel võiksid olla tagajärjed liidu energiapoliitika arengule, mis on üha tihedamini vastastikku seotud liidu kliimapoliitikaga, lisaks muudele mõjutustele – geopoliitilistele (mis puutub gaasi tarnimisse Euroopasse Venemaalt ja selle riigiettevõtjalt Gazprom) või majanduslikele mõjutustele (mis puutub Euroopa varustamise gaasijuhtmetesse ja neid käitavatesse ettevõtjatesse).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>ELTL artikli 194 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Siseturu rajamise ja toimimise raames ning pidades silmas vajadust säilitada ja parandada keskkonda, on liidu energiapoliitikal liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus järgmised eesmärgid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tagada energiaturu toimimine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tagada energiaga varustamise kindlus liidus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>edendada energiavõrkude sidumist<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Gaasi- ja elektrituru ühiseeskirjad on sätestatud direktiivis 2009/73/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090713">13. juuli 2009. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="211" PAGE.FIRST="94" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 211, lk 94</REF.DOC.OJ>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>direktiiv 2009/73<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>), millega tunnistati kehtetuks ja asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030626">26. juuni 2003. aasta</DATE> direktiiv 2003/55/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta ning direktiivi 98/30/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="176" PAGE.FIRST="57" DATE.PUB="2003">ELT 2003, L 176, lk 57</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 12/02, lk 230).</P></NOTE>. Selle artikkel 32, mis on identne direktiivi 2003/55 artikliga 18, käsitleb kolmandate isikute juurdepääsu ja näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="032.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Liikmesriigid tagavad, et rakendatakse ülekande- ja jaotussüsteemidele ning maagaasi veeldusjaamadele kolmandate isikute juurdepääsu süsteem, mis põhineb kõigile vabatarbijatele, sealhulgas tarneettevõtjatele kohaldatavatel avaldatud tariifidel ning mida kohaldatakse objektiivselt ja võrgukasutajate vahel vahet tegemata. Liikmesriigid tagavad, et artikli 39 lõikes 1 osutatud reguleeriv asutus kiidab nimetatud tariifid või nende arvutamise aluseks oleva metoodika heaks enne nende jõustumist vastavalt artiklile 41 ning et need tariifid ja metoodika, kui heaks kiidetakse üksnes metoodika, avaldatakse enne nende jõustumist.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="032.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Ülekandesüsteemi halduritel peab olema juurdepääs teiste ülekandesüsteemi haldurite võrkudele, kui see on vajalik nende ülesannete, sealhulgas piiriülese gaasiülekandega seotud ülesannete täitmiseks.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="032.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi sätted ei takista pikaajaliste lepingute sõlmimist niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ühenduse konkurentsiõigusega.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2009/73 artiklis 36, mis käsitleb uut infrastruktuuri ja millega asendati direktiivi 2003/55 artikkel 22, on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="036.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Maagaasi uue olulise infrastruktuuri, st ühendustorude, maagaasi veeldusjaamade ja gaasihoidlate suhtes võidakse vastava taotluse korral määratud aja jooksul jätta kohaldamata artiklid 9, 32, 33 ja 34 ning artikli 41 lõiked 6, 8 ja 10, kui on täidetud järgmised tingimused:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>investeering suurendab gaasivarustuse konkurentsi ning parandab varustuskindlust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>investeeringul on niisugune riskitase, et seda ei tehtaks, kui nimetatud vabastus ei kehtiks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>infrastruktuuri omanik peab olema füüsiline või juriidiline isik, kes on vähemalt õigusliku vormi poolest eraldatud nendest süsteemihalduritest, kelle võrgus seda infrastruktuuri ehitatakse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>infrastruktuuri kasutajatelt võetakse tasu; ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>vabastus ei kahjusta konkurentsi, maagaasi siseturu tõhusat toimimist ega selle reguleeritud võrgu tõhusat toimimist, millega infrastruktuur ühendatakse.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="036.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>[Liikmesriigi] reguleeriv asutus võib teha igal üksikjuhul eraldi otsuse lõigetes 1 ja 2 osutatud vabastuse kohta.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="036.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Vabastus võib kehtida uue infrastruktuuri või märkimisväärselt suurendatud võimsusega olemasoleva infrastruktuuri kogu võimsuse või selle osa suhtes.</ALINEA><ALINEA>Vabastusotsuse tegemisel kaalutakse iga juhu puhul eraldi, kas on vaja kehtestada vabastuse kestuse ja infrastruktuurile mittediskrimineeriva juurdepääsu tingimused. Kõnealuste tingimuste üle otsustamisel võetakse eelkõige arvesse ehitatavat lisavõimsust ja olemasoleva võimsuse muutmist, projekti tähtaega ja liikmesriigis valitsevaid tingimusi.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="036.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA><P>Reguleeriv asutus edastab komisjonile kõikide vabastustaotluste koopiad kohe pärast nende saamist. Pädev asutus teatab otsusest viivitamata komisjonile, lisades kogu otsust käsitleva asjakohase teabe. Selle teabe võib komisjonile esitada kokkuvõtlikul kujul, et komisjon saaks teha põhjendatud otsuse. Eelkõige peab teave sisaldama järgmist:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>üksikasjalikud põhjendused, millele tuginedes reguleeriv asutus või liikmesriik andis vabastuse või ei andnud vabastust, koos viitega lõikele 1, kaasa arvatud selle lõike asjakohasele punktile või asjakohastele punktidele, millel selline otsus põhineb, sealhulgas finantsteave, mis põhjendab vabastust;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>analüüs, mis on tehtud vabastuse andmise mõju kohta konkurentsile ja maagaasi siseturu tõhusale toimimisele;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>vabastuse tähtaja põhjendus ja vabastuse saanud maagaasi infrastruktuuri tervikvõimsuses osalemise ulatus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ühendustoruga seotud vabastuse puhul asjaomaste reguleerivate asutustega konsulteerimise tulemused; ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>infrastruktuuri panus gaasivarustuse mitmekesistamisse.</TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="036.009"><NO.PARAG>9.</NO.PARAG><ALINEA>Kahe kuu jooksul alates teatise saamisele järgnevast päevast, võib komisjon võtta vastu otsuse, millega nõutakse, et reguleeriv asutus muudaks või tühistaks vabastusotsuse. Seda kahekuulist ajavahemikku võib pikendada veel kahe kuu võrra, kui komisjon soovib lisateavet. See täiendav ajavahemik algab lõpliku teabe kättesaamisele järgnevast päevast. Algset kahekuulist ajavahemikku võib pikendada komisjoni ja reguleeriva asutuse ühisel nõusolekul.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Reguleeriv asutus täidab komisjoni otsuse vabastusotsuse muutmise või tühistamise kohta ühe kuu jooksul ja teatab sellest komisjonile.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Pärast vaidluse asjaolude asetleidmist muudeti direktiivi 2009/73 direktiiviga (EL) 2019/692<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20190417">17. aprilli 2019. aasta</DATE> direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="117" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2019">ELT 2019, L 117, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Saksa õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Saksamaa <DATE ISO="20050707">7. juuli 2005. aasta</DATE> elektri- ja gaasivarustuse seaduse (energiamajanduse seadus)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Gesetz über die Elektrizitäts- und Gasversorgung (Energiewirtschaftsgesetz – EnWG) (<HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT>. 2005 I, lk 1970, 3621).</P></NOTE> asjaoludele kohaldatava redaktsiooni § 28a lõike 1 kohaselt on Bundesnetzagenturil (föderaalne võrguagentuur, Saksamaa; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>BNetzA<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>) muu hulgas õigus jätta kolmandate isikute poolt võrgu kasutamist käsitlevad õigusnormid Saksamaa Liitvabariigi ja teiste riikide vaheliste ühenduste suhtes kohaldamata. Selle paragrahvi kohaldamise tingimused vastavad sisuliselt direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 1 kohaldamise tingimustele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlusaluse otsuse taust</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Vaidluse tausta on kuni vaidlusaluse otsuseni kirjeldatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 5–15, mida ma ei pea vajalikuks tervikuna ära tuua. Teen ainult kokkuvõtte asjaoludest, mida ma pean kõige olulisemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>BNetzA teatas <DATE ISO="20090313">13. märtsil 2009</DATE> komisjonile kahest <DATE ISO="20090225">25. veebruari 2009. aasta</DATE> otsusest, millega jäeti gaasijuhtme projekti OPAL piiriülene ülekandevõimsus direktiivi 2003/55 artiklis 18 sätestatud kolmandate isikute juurdepääsu reguleerivate eeskirjade ja artikli 25 lõigetes 2–4 sätestatud tariifikorralduse eeskirjade kohaldamisalast välja.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Need kaks otsust puudutasid vastavalt kahe omaniku osalusi OPALi gaasijuhtmes, mis kuulub äriühingule WIGA Transport Beteiligungs-GmbH &amp; Co (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>WIGA<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>; enne W &amp; G Beteiligungs-GmbH &amp; Co. KG; enne Wingas GmbH &amp; Co. KG) 80% ulatuses ja äriühingule E.ON Ruhrgas AG 20% ulatuses. WIGA-d kontrollivad ühiselt OAO Gazprom ja BASF SE. WIGA-le kuuluva OPALi gaasijuhtme osa käitaja äriühing on OPAL Gastransport GmbH &amp; Co. KG (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>OGT<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Komisjon nõudis <DATE ISO="20090612">12. juuni 2009. aasta</DATE> otsusega C(2009) 4694 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>algne otsus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>) direktiivi 2003/55 artikli 22 lõike 4 kolmanda lõigu (praegu direktiivi 2009/73 artikli 36 lõige 9) alusel, et BNetzA muudaks oma <DATE ISO="20090225">25. veebruari 2009. aasta</DATE> otsuseid, lisades neisse teatavad tingimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>BNetzA muutis <DATE ISO="20090707">7. juulil 2009</DATE> oma <DATE ISO="20090225">25. veebruari 2009. aasta</DATE> otsuseid, viies need eelmises punktis nimetatud nõuetega vastavusse. BNetzA andis kolmandate isikute juurdepääsu ja tariifikorralduse eeskirjadest vabastuse 22 aastaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>OPALi gaasijuhe võeti kasutusele <DATE ISO="20110713">13. juulil 2011</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>OPALi gaasijuhtme põhjapoolses osas Greifswaldi ja Berliinist lõunasse jääva Groß-Körisi (Saksamaa) sissevoolupunkti vahel on selle ülekandevõimsus 36,5 miljardit kuupmeetrit aastas. Lõunapoolses osas Groß-Körisi ning Brandovis asuva väljavoolupunkti vahel on selle ülekandevõimsus seevastu 32 miljardit kuupmeetrit aastas. Vahe, mis on 4,5 miljardit kuupmeetrit aastas, kavandati müüa Gaspooli äripiirkonnas, mis hõlmab Saksamaa põhja- ja idaosa.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Vastavalt algsele otsusele ning BNetzA <DATE ISO="20090225">25. veebruari 2009. aasta</DATE> otsustele, mida on muudetud BNetzA <DATE ISO="20090707">7. juuli 2009. aasta</DATE> otsustega, tehti OPALi gaasijuhtme ülekandevõimsusele direktiivis 2003/55 kolmandate isikute juurdepääsu ja tariifide kohta sätestatud ühiseeskirjadest teatud tingimustel erand.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Praeguse tehnilise struktuuri puhul tarnitakse maagaasi Greifswaldi lähedal asuvasse gaasijuhtme sissevoolupunkti Nord Streami gaasijuhtme kaudu, mida kasutab Gazpromi kontsern gaasi transpordiks Vene maardlatest. Kuna Gazprom ei ole algses otsuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Ridley, A. sõnul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>Gazprom refused to provide a gas release programme because it would have resulted in an open auction for gas with third parties. In such an auction, the prices set at market could have been used against Gazprom. For example, customers with long term supply contracts with Gazprom, with price review clauses, could have been incentivised to use the evidence of those auctions to take Gazprom to arbitration to force a reduction in the price they themselves paid for gas. Therefore, Gazprom and its German ally were limited to using no more than half of the pipeline capacity.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> (Ridley, A.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>The <QUOT.START CODE="2018" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>principle of solidarity<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="2019" ID="QE0014"/>: OPAL, Nord Stream, and the shadow over Gazprom<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, Atlantic Council, <DATE ISO="20191017">17.10.2019</DATE>, https://www.atlanticcouncil.org/blogs/energysource/the-principle-of-solidarity-opal-nord-stream-and-the-shadow-over-gazprom/).</P></NOTE> ette nähtud gaasituru liberaliseerimise programmi ellu viinud, ei ole selle gaasijuhtme ülekandevõimsusest reserveerimata 50% suurust osa kunagi kasutatud, mistõttu on kasutuses olnud ainult 50% selle ülekandevõimsusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>OGT, OAO Gazprom ja Gazprom Eksport LLC esitasid <DATE ISO="20130412">12. aprillil 2013</DATE> BNetzA-le taotluse 2009. aastal tehtud vabastusotsust muuta, kuid ei saanud soodsat vastust. Gazprom korraldas 2015. ja 2016. aasta septembris enampakkumised, mis konkurente ei kaasanud, mis andis argumente taotleda uuesti algse otsuse muutmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Yafimava, K.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>The OPAL Exemption Decision: past, present, and future<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, Oxford Institute for Energy Studies, 2017, lk‑d 10–13, kättesaadav aadressil https://www.oxfordenergy.org/wpcms/wp-content/uploads/2017/01/The-OPAL-Exemption-Decision-past-present-and-future-NG-117.pdf.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>NetzA teatas <DATE ISO="20160513">13. mail 2016</DATE> direktiivi 2009/73 artikli 36 alusel komisjonile kavatsusest muuta OGT, OAO Gazpromi ja Gazprom Eksporti taotluse alusel 2009. aastal tehtud vabastusotsust OPALi gaasijuhtme selle osa kohta, mida käitab OGT.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>BNetzA kavandatud muudatus seisnes sisuliselt algse otsusega turgu valitsevas seisundis olevate ettevõtjate jaoks võimaliku reserveeritava võimsuse piirangu asendamises OGT kohustusega pakkuda vähemalt 50% tema kasutuses olevast võimsusest ehk <FT TYPE="NUMBER">15864532</FT> kWh/h (umbes 12,3 miljardit kuupmeetrit aastas) enampakkumisel, sellest <FT TYPE="NUMBER">14064532</FT> kWh/h (umbes 10,98 miljardit kuupmeetrit aastas) dünaamiliselt jaotatava kindla võimsusena (<HT TYPE="ITALIC">feste dynamisch zuordenbare Kapazitäten</HT>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>DZK<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>) ning <FT TYPE="NUMBER">1800000</FT> kWh/h (umbes 1,38 miljardit kuupmeetrit aastas) vabalt jaotatava kindla võimsusena (<HT TYPE="ITALIC">feste frei zuordenbare Kapazitäten</HT>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>FZK<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) Brandovi väljavoolupunktis. Juhul kui FZK-tüüpi võimsuse nõudlus on kahel järjestikusel aastal suurem kui algul pakutud <FT TYPE="NUMBER">1800000</FT> kWh/h, peab OGT teatud tingimustel suurendama selliste võimsuste pakkumist kuni maksimaalselt <FT TYPE="NUMBER">3600000</FT> kWh/h-ni (umbes 2,8 miljardit kuupmeetrit aastas).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="6"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlusalune otsus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Komisjon võttis <DATE ISO="20161028">28. oktoobril 2016</DATE> direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 9 alusel vastu BNetzA-le adresseeritud vaidlusaluse otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Üldkohus (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 16 ja 17) tegi vaidlusaluse otsuse tingimustest järgmise kokkuvõtte:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>[…] Seoses sellise muudatuse eelduseks olevate sisuliste tingimustega leidis komisjon, et uuesti läbivaatamist käsitlevate erinormide puudumisel peavad varem lubatud erandi ulatuse või seda erandit piiritlevate tingimuste osas tehtavad muudatused olema põhjendatud ning et pärast algse vabastusotsuse tegemist aset leidnud muutused faktilistes asjaoludes võivad seejuures olla nimetatud algse otsuse uuesti läbivaatamist õigustavaks põhjuseks.</P><P>Sisuliselt kiitis komisjon vaidlustatud otsusega heaks BNetzA kavandatud erandkorra muudatused tingimusel, et neis tehakse mõned muudatused, mis on nimelt järgmised:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>algul tuleb enampakkumisel pakkuda <FT TYPE="NUMBER">3200000</FT> kWh/h (umbes 2,48 miljardit kuupmeetrit aastas) FZK-tüüpi võimsusi ning <FT TYPE="NUMBER">12664532</FT> kWh/h (umbes 9,83 miljardit kuupmeetrit aastas) DZK-tüüpi võimsusi;</P></ITEM><ITEM><P>enampakkumisele pandavate FZK-tüüpi võimsuste mahtu tuleb järgmisel aastal suurendada, kui nõudlus ühel iga-aastasel enampakkumisel ületab 90% pakutavatest võimsustest, ning teha seda <FT TYPE="NUMBER">1600000</FT> kWh/h (umbes 1,24 miljardit kuupmeetrit aastas) kaupa kuni ülemmäärani <FT TYPE="NUMBER">6400000</FT> kWh/h (umbes 4,97 miljardit kuupmeetrit aastas); ja</P></ITEM><ITEM><P>ettevõtja või kontsern, kellel on Tšehhi Vabariigis turgu valitsev seisund või kelle kontrolli all on enam kui 50% Greifswaldi saabuvast gaasist, võib FZK‑tüüpi võimsuste enampakkumistel pakkumuse teha vaid alghinnaga, mis ei või olla kõrgem Saksamaal asuva Gaspooli äripiirkonnast Tšehhi Vabariiki kulgeva ülekandesüsteemi reguleeritud tariifi keskmisest alghinnast võrreldavatele toodetele samal aastal.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></P></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Üldkohus lisas (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 18), et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>BNetzA muutis <DATE ISO="20161128">28. novembril 2016</DATE> vastavalt vaidlustatud otsusele oma <DATE ISO="20090225">25. veebruari 2009. aasta</DATE> otsusega kehtestatud erandit, mis puudutas seda osa OPALi gaasijuhtmest, mida käitab OGT, sõlmides viimasega avalik-õigusliku lepingu, mis asendab Saksa õiguse kohaselt haldusotsust<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Praktikas soodustas vaidlustatud otsus Gazpromi kontserni kontrolli OPALi gaasijuhtme läbivoolu üle ja samal määral Yamali ja Brotherhoodi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Brotherhoodi gaasijuhe väljub Venemaalt, läbib Ukraina ja Slovakkia ning siseneb Tšehhi Vabariiki, kust gaasi edastatakse ühendatud gaasijuhtmete kaudu ka teistesse liikmesriikidesse. Gazprom tarnib gaasi ka Yamali gaasijuhtme kaudu, mis läbib Valgevene, siseneb Balti riikidesse, läbib Poolat, siseneb Saksamaale ja jätkub kaugemale.</P></NOTE> gaasijuhtmetest läbivoolu võimalikku vähenemist ning Gazpromi positsiooni tugevdamist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide gaasiturgudel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Ridley, A. sõnul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>In December 2016, Gazprom – with the assistance and approval of the German energy regulator – was able to obtain an amendment to the 2009 OPAL exemption from the European Commission. In essence, the cap was lifted. 50 percent of OPAL’s capacity would be exempt from third party access and tariff regulation. The rest of the pipeline’s capacity would be subject to two auction regimes. However, as Gazprom was dominant in the marketplace, the reality was that Gazprom or Gazprom’s allies would take up all the auctioned capacity. In essence, Gazprom was gifted the rest of the capacity by the Commission. The actual operation of the pipeline after December 2016 demonstrated that this is exactly what happened. OPAL wholly became a route for flooding Gazprom-controlled gas from Nord Stream 1, while gas flows through the Ukrainian transit route along the Brotherhood pipeline network fell.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> (Ridley, A. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>The <QUOT.START CODE="2018" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>principle of solidarity<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="2019" ID="QE0022"/>: OPAL, Nord Stream, and the shadow over Gazprom<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>, Atlantic Council, <DATE ISO="20191017">17. oktoober 2019</DATE>, https://www.atlanticcouncil.org/blogs/energysource/the-principle-of-solidarity-opal-nord-stream-and-the-shadow-over-gazprom/).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">OPALi gaasijuhtmega seotud kohtuvaidlus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsus suurendas mõnede gaasiettevõtjate ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valitsuste kartust, et Gazpromi domineerimine gaasiturul suureneb, mis seletab nende huvi esitada selle otsuse peale tühistamishagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Seda tegidki Poola gaasioperaator Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo, kes on Yamali-Euroopa gaasijuhtme<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Üldkohus jättis selle ettevõtja tühistamishagi vaidlusaluse otsuse peale kaebeõiguse puudumise tõttu menetlusse võtmata, kuna ta leidis, et vaidlusalune otsus ei puuduta seda ettevõtjat otseselt ega isiklikult ega kujuta endast üldkohaldatavat akti. Üldkohtu <DATE ISO="20180315">15. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑130/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:155">EU:T:2018:155</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Poola osa kaasomanik, ja Poola gaasioperaatori Saksamaa tütarettevõtja (PGNiG Supply &amp; Trading GmbH)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Üldkohus tunnistas <DATE ISO="20171214">14. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtumääruses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PGNiG Supply &amp; Trading <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑849/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2017:924">EU:T:2017:924</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ka tema hagi vastuvõetamatuks, samuti kaebeõiguse puudumise tõttu.</P></NOTE>, kuid edutult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus jättis apellatsioonimenetluses Üldkohtu vastavad vastuvõetamatuse kohtumäärused muutmata<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20191204">4. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Polskie Górnictwo Naftowe i Gazownictwo <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑342/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1043">EU:C:2019:1043</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20191204">4. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PGNiG Supply &amp; Trading <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑117/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1042">EU:C:2019:1042</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20191204">4. detsembri 2019. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Poola <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑181/18 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:1041">EU:C:2019:1041</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Poola Vabariik esitas lisaks Üldkohtule vaidlusaluse otsuse peale teise tühistamishagi, mille kohta tehti nüüd vaidlustatud kohtuotsus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Poola Vabariigi hagi vaidlusaluse otsuse peale ja apellatsioonkaebus vaidlustatud kohtuotsuse peale</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Poola Vabariik esitas vaidlusaluse otsuse tühistamise põhjenduseks kuus väidet. Need põhinesid järgmistel alustel: esimene direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 1 punkti a ja ELTL artikli 194 lõike 1 punkti b rikkumisel nende koosmõjus ning solidaarsuse põhimõtte rikkumisel; teine komisjoni pädevuse puudumisel ning direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 1 rikkumisel; kolmas direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 1 punkti b rikkumisel; neljas direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 1 punktide a ja e rikkumisel; viies rahvusvaheliste konventsioonide, millega liit on ühinenud, rikkumisel ning kuues õiguskindluse põhimõtte rikkumisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Üldkohus nõustus hagi esimese väitega, jättes teiste väidete üle otsustamata, ning tühistas vaidlusaluse otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>Energiasolidaarsuse põhimõtte ulatuse<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> analüüsimisel kinnitas Üldkohus, et see põhimõte ei piirdu ainult erakorraliste olukordadega, vaid et see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>hõlmab ka liidu ja liikmesriikide üldist kohustust […]<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>, mistõttu liit ja liikmesriigid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>peavad püüdma selle poliitika raames enda pädevust teostades vältida selliste meetmete võtmist, mis võivad mõjutada liidu ja teiste liikmesriikide huve seoses varustuskindluse, varustamise majandusliku ja poliitilise elujõulisuse ja varustusallikate või varustamise mitmekesisusega ning seda selleks, et võtta arvesse nende vastastikust sõltuvust ning faktilist solidaarsust<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vaidlustatud kohtuotsus (punktid 71–73).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Üldkohus nüansseeris eelmiseid kinnitusi, märkides, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>energiasolidaarsuse põhimõtte kohaldamine ei tähenda siiski seda, et liidu energiapoliitika ei tohi ühelgi juhul ühe liikmesriigi energiavaldkonnaga seotud konkreetseid huve negatiivselt mõjutada. Siiski peavad liidu institutsioonid ja liikmesriigid selle poliitika ellu viimisel arvesse võtma nii liidu kui ka erinevate liikmesriikide huve ning huvide konflikti korral neid omavahel kaaluma<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 77.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Hinnates, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kas vaidlustatud otsus rikub energiasolidaarsuse põhimõtet<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, leidis Üldkohus, et seda põhimõtet ei ole otsuses mainitud ja et komisjon on seda rikkunud, sest:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>[k]omisjon ei [ole] käsitlenud OPALi gaasijuhtme käitamise korra muutmise mõju konkreetselt Poola varustuskindlusele<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 81.</P></NOTE>;</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>[…] ei nähtu, et komisjon oleks käsitlenud seda, millised tagajärjed võiksid keskpikas perspektiivis olla eelkõige Poola Vabariigi energiapoliitikale sellel, et Nord Stream 1 / OPALi transiiditeele suunatakse ümber üks osa neist gaasimahtudest, mida enne edastati Yamali ja Braterstwo gaasijuhtmete kaudu, või et ta oleks kaalunud omavahel seda mõju ja tema poolt tuvastatud varustuskindluse suurenemist liidu tasandil<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 82.</P></NOTE>.</P></ITEM></LIST></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Nendest eeldustest järeldas Üldkohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>vaidlustatud otsus on vastu võetud ELTL artikli 194 lõikes 1 sõnastatud energiasolidaarsuse põhimõtet eirates<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 83.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Vaidlustatud kohtuotsusest hilisemad sündmused ja direktiivi (EL) 2019/692 mõju</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Isegi kui need apellatsioonkaebuse kohta tehtud otsust otseselt ei puuduta, tuleks märkida teatavaid Üldkohtu otsusest hilisemaid sündmusi, mis võivad mõjutada selle kohtuotsuse täitmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>BNetzA täitis <DATE ISO="20190913">13. septembril 2019</DATE> vaidlustatud kohtuotsuse,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>Bundesnetzagentur orders immediate implementation of OPAL judgment of European Court<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, www.bundesnetzagentur.de/SharedDocs/Pressemitteilungen/EN/2019/20190913_Opal.html.</P></NOTE> mis tähendas 2009. aasta algse otsusega kehtestatud piirangute taastamist ja vaidlusaluse otsusega kehtestatud olukorra kaotamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Selle meetme vahetu mõju näib olevat see, et Gazprom lõpetas OPALi gaasijuhtmel ligikaudu 12 või 13 tuhande kuupmeetri aastas mahu kasutamise, mida ta kompenseerib Ukrainat läbivate gaasitorujuhtmete suurema läbivooluga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Konkreetselt sõlmisid Gazprom ja Naftogaz Ukrainy <DATE ISO="20191230">30. detsembril 2019</DATE> lepingud Vene gaasi transiidi kohta Ukraina kaudu aastatel 2020–2024 mahus 65 mld kuupmeetrit ja 40 mld kuupmeetrit aastas ajavahemikus 2021–2024 (ehk kokku 225 mld kuupmeetrit) koos sätetega vajaduse korral täiendavate mahtude saatmiseks. Vt selle kohta Pirani, S., ja Sharples, J.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>The Russia-Ukraine gas transit deal: opening a new chapter<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, <HT TYPE="ITALIC">Energy Insight: 64</HT>, Oxford Institute for Energy Studies, veebruar 2020, kättesaadav aadressil https://www.oxfordenergy.org/wpcms/wp-content/uploads/2020/02/The-Russia-Ukraine-gas-transit-deal-Insight-64.pdf.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse doktriin võib mõjutada ka teiste gaasijuhtmete asjaolusid, nagu Nord Stream 2 ja selle maapealne pikendus EUGAL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Gaasijuhe Nord Stream 2 koosneb kahest juhtmest ja võimaldab viia gaasi Vyborgist (Venemaa) kuni Lubminini (Saksamaa) Greifswaldi (Saksamaa) lähedal. Kui gaas on jõudnud Saksamaa territooriumile, edastatakse Nord Stream 2 kaudu kanaliseeritud gaasi maapealse gaasijuhtmega ENEL ja äsja ehitatud gaasijuhtmega EUGAL, mille mõlema suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/73 alusel õigusnorme Saksamaal.</P></NOTE> ning gaasijuhe Turk Stream II.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt Pirani, S., Sharples, J., Yafimava, K., ja Yermakov, V. analüüs: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>Implications of the Russia-Ukraine Gas Transit Deal for Alternative Pipeline Routes and the Ukrainian and European markets<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>, <HT TYPE="ITALIC">Energy Insight: 65</HT>, Oxford Institute for Energy Studies, märts 2020, kättesaadav aadressil https://www.oxfordenergy.org/wpcms/wp-content/uploads/2020/03/Insight-65-Implications-of-the-Russia-Ukraine-gas-transit-deal-for-alternative-pipeline-routes-and-the-Ukrainian-and-European-markets.pdf.</P></NOTE> Kui Üldkohtu põhiseisukohta energiasolidaarsuse põhimõtte kohta kinnitatakse, võib Gazpromil ja tema liitlastest ettevõtjatel olla rohkem raskusi saada ajutist vabastust liidu eeskirjade kohaldamisest (millega nähakse ette gaasivoogude täielik liberaliseerimine) gaasijuhtme Nord Stream 2 suhtes, mille suhtes on samuti kohtuvaidlus Euroopa Kohtu menetluses pooleli.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt käesoleva ettepaneku 31. joonealune märkus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Tuleks lisaks meelde tuletada, et direktiiviga 2019/692 muudeti direktiivi 2009/73, et (vastavalt põhjendusele 3) <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>kõrvaldada maagaasi siseturu väljakujundamise takistused, mis tulenevad sellest, et liidu turueeskirju ei kohaldata kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele. Käesoleva direktiiviga tehtavate muudatuste eesmärk on tagada, et vähemalt kahte liikmesriiki ühendavatele gaasi ülekandetorudele kohaldatavaid õigusnorme kohaldatakse liidu piires ka kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele gaasi ülekandetorudele<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Direktiivi 2009/73 artikli 2 punktis 17 on muudetud redaktsioonis nüüd ette nähtud, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>ühendustoru<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> ei tähista mitte ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>[mis tahes] ülekandetoru, mis ületab kas maa või õhu kaudu liikmesriikide vahelist piiri ja mille otstarve on ühendada kõnealuste liikmesriikide siseriiklikke ülekandevõrke<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, vaid ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelist [mis tahes] ülekandetoru kuni liikmesriikide territooriumini või kõnealuse liikmesriigi territoriaalmereni<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Erandina sellest liberaliseerimisest lisas direktiiv 2019/692 direktiivile 2009/73 artikli 49a lõike 1, mis lubab teha vabastusi liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste gaasi ülekandetorude suhtes, mille ehitamine on lõpetatud enne 23. maid 2019.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Direktiivi 2019/692 artikli 49a lõikes 1 on konkreetselt märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>[k]ui tegemist on liikmesriigi ja kolmanda riigi vaheliste gaasi ülekandetorudega, mille ehitamine on lõpetatud enne 23. maid 2019, võib liikmesriik, kus asub ülekandetoru esimene [selle] liikmesrii[gi] võrgus olev ühenduspunkt, otsustada teha erandi [direktiivi 2009/73 teatavatest sätetest] tema territooriumil ja territoriaalmeres asuva gaasi ülekandetoru lõikude osas objektiivsetel põhjustel, näiteks tehtud investeeringu tagasiteenimise võimaldamiseks või varustuskindluse kaalutlustel, tingimusel et erand ei kahjusta konkurentsi, maagaasi siseturu tõhusat toimimist ega gaasi varustuskindlust liidus<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>. Artikli 49a lõikes 1 on samuti märgitud, et seda liiki erand peab olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>ajaliselt piiratud, kestusega kuni 20 aastat, objektiivselt põhjendatud, pikendatav, kui see on õigustatud, ning võib olla seotud tingimustega, mis aitavad kaasa eespool nimetatud tingimuste saavutamisele<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, ja teiseks, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>[e]randit ei kohaldata ülekandetorudele liikmesriigi ja sellise kolmanda riigi vahel, kes on kohustatud [muudetud direktiivi 2009/73] oma õigusesse üle võtma ja kes kohaldab seda tõhusalt oma õiguskorras vastavalt liiduga sõlmitud kokkuleppele<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>.</P><P>Direktiiviga 2019/692 muudeti lisaks direktiivi 2009/73 artiklit 36, mille lõike 1 punktis e nähti ette, et selle normi alusel uutele olemasolevatele infrastruktuuridele antav vabastus ei tohi muu hulgas kahjustada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>liidu maagaasi varustuskindlust<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Äriühingud Nord Stream ja Nord Stream 2 esitasid direktiivi 2019/692 peale tühistamishagi, kuid Üldkohus tunnistas nende hagid vastuvõetamatuks, kuna neil puudub kaebeõigus, arvestades et see direktiiv ei puuduta neid otseselt ja isiklikult, sest see vajab riigisiseseid ülevõtmismeetmeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Üldkohtu <DATE ISO="20200520">20. mai 2020. aasta</DATE> kohtumäärused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nord Stream <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑530/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:213">EU:T:2020:213</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nord Stream 2 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>T‑526/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:210">EU:T:2020:210</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus kohtuasjas C‑348/20 P, Nord Stream 2 <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament ja nõukogu, milles on menetlus veel pooleli.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>BNetzA jättis Nord Stream 2 direktiivi 2009/73 (uue) artikli 49a alusel esitatud vabastustaotluse <DATE ISO="20200515">15. mail 2020</DATE> rahuldamata. Keeldumine põhines asjaolul, et gaasijuhtme füüsiline ehitamine ei olnud <DATE ISO="20190523">23. maiks 2019</DATE> veel lõpetatud, ja lisaks asjaolul, et liidu seadusandja soovis taotleja artiklis 49a sätestatud vabastuskorra kohaldamisalast välja jätta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>BNetzA <DATE ISO="20200515">15. mai 2020. aasta</DATE> otsus BK7-20-004, kättesaadav aadressil https://www.bundesnetzagentur.de/DE/Beschlusskammern/1_GZ/BK7-GZ/2020/BK7-20-0004/BK7-20-0004_Beschluss_EN_download.pdf?_blob=publicationFile&amp;v=3.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Teine asjaolu, mis mõjutab OPALi gaasijuhtmega seotud kohtuvaidlusi, on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>WTO<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>) vaekogu <DATE ISO="20180810">10. augusti 2018. aasta</DATE> aruanne,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Juhtum WT/DS476/R, Euroopa Liit ja selle liikmesriigid – Mitmesugused energiasektori meetmed. Teavet selle vaidluse kohta leiab WTO veebisaidilt.</P></NOTE> mis koostati vaidluses, milles Venemaa vaidlustas liidu maagaasi turustamist käsitlevate õigusnormide mitme elemendi kooskõla WTO õigusega. Nende elementide hulgas oli direktiivi 2009/73 artiklis 36 sätestatud vabastuste korra kohaldamine OPALi gaasijuhtmele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>WTO vaekogu jättis suurema osa Venemaa nõuetest rahuldamata. Vaekogu leidis siiski, et algses (2009. aasta) otsuses seatud kaks OPALi gaasijuhtme tingimust, see tähendab võimsuse 50% ülempiir (mis piirab ülekandevõimsuse eraldamist Gazpromile ja temaga seotud ettevõtjatele) ning gaasi loovutamise kava, mis kohustab Gazpromi ja tema sidusettevõtjaid selle limiidi ületamiseks loovutama 3 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas, on vastuolus 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) artikli XI lõikega 1.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Venemaa väitis, et need tingimused tekitavad <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> imporditud gaasi mahu koguselise piirangu. WTO vaekogu tõdes, et need kärbivad konkurentsivõimalusi Vene maagaasi importimiseks Euroopa Liitu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P><HT TYPE="ITALIC">Op. cit</HT>., eelkõige punktid 7.1000–7.1003. Vt Pogoretsky, V., ja Talus, K. analüüs: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>The WTO Panel Report in EU-Energy Package and its implications for the EU's gas market and energy security<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>, <HT TYPE="ITALIC">World Trade Review</HT>, 2020, nr 4, lk‑d 531–549.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Euroopa Liit teatas WTO vaidluste lahendamise organile <DATE ISO="20180921">21. septembril 2018</DATE> oma otsusest vaekogu aruandes käsitletud teatavate õigus- ja tõlgendamisküsimuste suhtes edasi kaevata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>WTO vaekogu otsuses ei võeta arvesse, et OPALi gaasijuhtme võimsuste loovutamise kava oleks võimaldanud Gazpromil kasutada kogu gaasijuhtme ülekandevõimsust, kuigi selleks oleks ta pidanud enampakkumisele panema peaaegu poole edastatud maagaasist, mida ta aga vältis, ilmselt seetõttu, et ta ei olnud sellest huvitatud, nagu ma juba selgitasin.</P></NOTE> WTO apellatsioonikogu blokeerimine seetõttu, et liikmesusi ei ole uuendatud, ei ole võimaldanud hetkel selles asjas otsust teha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Vaidlusalune otsus võib tähendada Nord Streami / OPALi gaasijuhtmele kohaldatava korra võimalike WTO õigusega kokkusobimatuse tegurite peaaegu täielikku kõrvaldamist. Kuna aga Üldkohus selle otsuse tühistas, siis kohaldatakse uuesti algse (2009. aasta) otsuse vabastamiskorda, mis tunnistati 1994. aasta GATT-i XI artikli lõikega 1 vastuolus olevaks. Seega võib osutuda vajalikuks hinnata leitud lahenduse võimalikku kollisiooni WTO õigusega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik palub apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada Üldkohtu <DATE ISO="20190910">10. septembri 2019. aasta</DATE> otsus kohtuasjas T‑883/16;</P></ITEM><ITEM><P>saata kohtuasi T‑883/16 Üldkohtule tagasi;</P></ITEM><?PAGE NO="11"?><ITEM><P>otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Poola Vabariik palub Euroopa Kohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus põhjendamatuse tõttu tervikuna rahuldamata ja tunnistada kolmas apellatsioonkaebuse väide vastuvõetamatuks;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Läti Vabariik ja Leedu Vabariik paluvad Euroopa Kohtul apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kohtuistungil teatas komisjon, et ta pooldab esimese väitega nõustumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab Saksamaa Liitvabariik viis väidet, millest esimene ja teine väide puudutavad sisuliselt energiasolidaarsuse põhimõtet ja selle kohaldamata jätmist vaidlusaluses otsuses. Kolmas, neljas ja viies väide (mis esitatakse juhul, kui Euroopa Kohus peab seda põhimõtet kohaldatavaks) kritiseerivad asjaolu, et Üldkohus leidis, et komisjon ei võtnud energiasolidaarsuse põhimõtet arvesse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VIII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Esimene apellatsioonkaebuse väide: energiasolidaarsuse põhimõte ei ole õiguslikku laadi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Enne selle apellatsioonkaebuse väite kohta seisukoha võtmist on minu arvates kohane analüüsida solidaarsuse õiguslikku suhestatust liidu õiguses ja selle kajastumist energiapoliitika õigusnormides.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Solidaarsus liidu esmases õiguses</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Viiteid solidaarsusele on peale ELTL artikli 194 teistes liidu esmase õiguse, nii EL lepingu kui ka EL toimimise lepingu normides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>EL lepingus on seda mõistet nimetatud preambulis (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>Soovides süvendada oma rahvaste vahelist <HT TYPE="ITALIC">solidaarsust</HT>, samal ajal austades nende ajalugu, kultuuri ja traditsioone<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>). Seda on nimetatud ka selle lepingu artiklis 2 liidu liikmesriikide ühiseid väärtusi jagava ühiskonna ühe tunnusena<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Väärtused, millel liit põhineb, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, <HT TYPE="ITALIC">solidaarsus</HT> ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> (originaalis kursiivita).</P></NOTE> ja artiklis 3, kus on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>[l]iit edendab majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja liikmesriikide vahelist <HT TYPE="ITALIC">solidaarsust</HT><QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> (lõige 3).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Originaalis kursiivita. ELL artikkel 3 sisaldab ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>põlvkondade solidaarsust<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> (lõige 3) ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>rahvaste solidaarsust ja vastastikust austust<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> (lõige 5).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>ELL artikli 21 lõikes 1 on sätestatud solidaarsus liidu välistegevuse ühe juhtpõhimõttena. Ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevate erisätete hulgas on ELL artikli 24 lõigetes 2 ja 3 juttu liikmesriikide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>vastastikusest poliitilisest solidaarsusest<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Selle sätte lõikes 2 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>[l]iit teostab, kujundab ning viib […] ellu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis põhineb liikmesriikide vastastikuse poliitilise solidaarsuse arendamisel<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Lõikes 3 on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>[l]iikmesriigid toetavad aktiivselt ja tingimusteta liidu välis- ja julgeolekupoliitikat lojaalsuse ja vastastikuse solidaarsuse vaimus […]. Liikmesriigid teevad koostööd, et süvendada ja arendada oma vastastikust poliitilist solidaarsust<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Mis EL toimimise lepingusse puutub, siis selle artikli 67 lõige 2 seostab varjupaiga, sisserände ja välispiiril tehtava kontrolli ühise poliitika liikmesriikidevahelise <HT TYPE="ITALIC">solidaarsusega</HT>, mida kinnitab ELTL artikkel 80.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Selles poliitikas ja selle rakendamisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>juhindutakse solidaarsuse ning vastutuse, sealhulgas finantskoormuse liikmesriikide vahelise õiglase jagamise põhimõtetest. Käesoleva peatüki põhjal vastu võetud liidu õigusaktides sisalduvad vajaduse korral asjakohased meetmed nimetatud põhimõtete rakendamiseks<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Majanduspoliitika vallas sisaldavad ka ELTL artikli 122 lõiked 1 ja 2 sõnaselget viidet liikmesriikidevahelise <HT TYPE="ITALIC">solidaarsuse vaimule</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Selle sätte lõige 1 lubab liidul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>liikmesriikide vahelises <HT TYPE="ITALIC">solidaarsuse</HT> vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>. Vastavalt lõikele 2 võib liit anda liikmesriigile finantsabi, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>[k]ui mõni liikmesriik on raskustes või kui tal on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad loodusõnnetused või temast olenematud erandlikud juhtumid<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.</P></NOTE> <HT TYPE="ITALIC">Solidaarsuse vaimule</HT> apelleerivad ka ELTL artikli 194 lõige 1, mida käsitleb kohtuvaidlus, ja ELTL artikkel 222.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>Kui liikmesriiki tabab terrorirünnak või kui ta langeb loodusõnnetuse või inimtegevusest tingitud õnnetuse ohvriks, tegutsevad liit ja selle liikmesriigid üheskoos solidaarselt<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Euroopa Liidu põhiõiguste harta IV jaotisesse kuulub <HT TYPE="ITALIC">solidaarsuse</HT> pealkirja all rida õigusi sotsiaal- ja töövaldkonnas (artiklid 27–34), tervishoiu, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kättesaadavuse, keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas (artiklid 35–38).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Lisaks nendele on teisi esmase õiguse norme, mille aluseks on solidaarsus. Nii on see euroalasse mittekuuluvatele riikidele liidu finantsabi andmise mehhanismi (ELTL artikkel 143) või majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevate sätete puhul (ELTL artiklid 174–178).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Sellest sätete kogumist on siiski raske järeldada täielikku ja kõikehõlmavat solidaarsuse mõistet liidu õiguses. See on mõiste, mis seondub nii horisontaalsete suhetega (liikmesriikide vahel, institutsioonide, rahvaste või põlvkondade vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel) kui ka vertikaalsete suhetega (liidu ja selle liikmesriikide vahel) eri valdkondades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt solidaarsusest üldise ja valdkondadevahelise ülevaate kohta liidu õiguses Coman, R., Fromont, L., ja Weyembergh, A. (toim) teos: <HT TYPE="ITALIC">Les solidarités européennes. Entre enjeux, tensions et reconfigurations</HT>, Bruylant, Bruxelles, 2019.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Vastupidi, tuleb rõhutada, et solidaarsus avaldub liidu esmases õiguses sellises järgus, mida võiks pidada sisuliselt põhiseaduslikuks, <HT TYPE="ITALIC">väärtusena</HT> (ELL artikkel 2) ja <HT TYPE="ITALIC">eesmärgina</HT> (ELL artikkel 3), mida liit peab edendama. Samamoodi peab see üha intensiivsemalt inspireerima liidu enda poliitilisi ja majanduslikke otsuseid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Võimalik, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja Euroopa Liidu taasterahastu (Next Generation EU) heakskiitmine <DATE ISO="20201210">10.</DATE> ja <DATE ISO="20201211">11. detsembri 2020. aasta</DATE> Euroopa Ülemkogul tähendab liidu kogu ajaloo kõige suuremat arengut solidaarsuse osas. Esimest korda võtab liit võlgu, püüdes hankida raha kapitaliturgudel, et rahastada ulatuslike toetuste ja laenudega liikmesriikide majanduslikku taastumist, olenevalt sellest, kuidas on COVID-19 neid mõjutanud.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Teatavates eespool ära toodud EL toimimise lepingu sätetes on juttu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>solidaarsuse vaimust<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>, samas kui teistes kasutatakse otse väljendit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>solidaarsuse põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> (ELTL artikkel 80).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Võtmeküsimus on see, kas solidaarsus on õiguslik põhimõte, ning kui on, siis mis laadi ja millise ulatusega see on. Teine võimalus oleks, et see mõiste on puhtalt sümboolse väärtusega, millel puudub reguleeriv jõud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Õiguskirjanduse seisukohast tekib vaidlus nende, kes ei tunnista solidaarsuse õiguspõhimõtte (või vähemalt õiguse üldpõhimõtte) staatust,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Van Cleynenbreugel, P., viitab solidaarsusele kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>a background inspirational value for EU law and policy initiatives, without, however, being fundamentally guiding as a legal principle […]<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> (Van Cleynenbreugel, P.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>Typologies of solidarity in EU law: a non-shifting landscape in the wake of economic crise<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, Biondi, E., Dagilyté, E., ja Küçük, E. (toim) teoses: <HT TYPE="ITALIC">Solidarity in EU Law. Legal principle in the making</HT>, Edward Elgar, Cheltenham, 2018, lk‑d 25 ja 36. Dagilyté, E.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>Solidarity: a general principle of EU law? Two variations on the solidarity theme<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>, Biondi, E., Dagilyté, E., ja Küçük, E. (toim) teoses: <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 62, omakorda kinnitab: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>although solidarity is inherent in the EU legal order as a foundational value, it cannot (yet) be defined as a general principle of EU law<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>.</P></NOTE> ja nende isikute vahel, kes väidavad, et sellel on põhiseadusliku või struktuurilise põhimõtte<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Levade, A.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>La valeur constitutionnelle du principe de solidarité<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>, Boutayeb, C. (juh) teoses: <HT TYPE="ITALIC">La solidarité dans l’Union européenne: éléments constitutionnels et matériels</HT>, Dalloz, Paris, 2011, lk 41 jj; Ross, M.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>Solidarity: A new constitutional paradigm for the EU?<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>, Ross, M., ja Borgmann-Prebil, Y. (toim) teoses: <HT TYPE="ITALIC">Promoting Solidarity in the European Union</HT>, Oxford University Press, Oxford, 2010, lk‑d 23–45.</P></NOTE> või õiguse üldpõhimõtte staatus, mis on tihedalt seotud lojaalse koostöö põhimõttega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Berrandane, A.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>Solidarité, loyauté dans le droit de l’Union européenne<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, Boutayeb, C. (juh) teoses: <HT TYPE="ITALIC">La solidarité dans l’Union européenne: éléments constitutionnels et matériels</HT>, Dalloz, Pariis, 2011, lk 55 jj.</P></NOTE>, mille piirid on paremini määratletud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Solidaarsus Euroopa Kohtu kohtupraktikas</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on solidaarsuse põhimõtet oma kohtupraktikas kasutanud, kuid seda üldiselt piiritlemata. Tavaliselt on ta seda teinud kohtuvaidlustes, milles vaieldakse selle põhimõttega vastuolus olevate riiklike meetmete üle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Nii oli see algul riigiabi kohtuasjas, mis lahendati kohtuotsusega komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Prantsusmaa<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><DATE ISO="19691210">10. detsembri 1969. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>6/69 ja 11/69</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1969:68">EU:C:1969:68</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> või ühes teises hilisemas kohtuasjas, mis lahendati kohtuotsusega komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Itaalia,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P><DATE ISO="19730207">7. veebruari 1973. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>39/72</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1973:13">EU:C:1973:13</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mis käsitles liidu põllumajanduspoliitika eeskirjade rikkumist. Selles viimases kinnitas Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>selle solidaarsuskohustuse rikkumine, mille liikmesriigid on endale võtnud ühendusse astumisega, kõigutab ühenduse õiguskorra aluseid<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Ka tootjatevahelist solidaarsust on mainitud mõnes kohtuotsuses, et õigustada liidu õigusnormidega kehtestatud koormuse ja tasuvuse jaotamist, ilma et seda oleks siiski määratletud õiguse üldpõhimõttena,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="19860122">22. jaanuari 1986. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eridania zuccherifici nazionali jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>250/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:22">EU:C:1986:22</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="19870929">29. septembri 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fabrique de fer de Charleroi ja Dillinger Hüttenwerke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>351/85 ja 360/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:392">EU:C:1987:392</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20000511">11. mai 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gascogne Limousin viandes</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑56/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:236">EU:C:2000:236</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning teistes kohtuotsustes liidu kodakondsuse ja sotsiaalmeetmete kohta, ehkki piiratult. Seda mõistet ei ole vähemalt sõnaselgelt kasutatud kohtuotsustes, mis puudutavad 2008. aasta majanduskriisi järgseid finantsabimeetmeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Viitan analüüsile, mille tegi Küçük, E.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>Solidarity in EU law: an elusive political statement or a legal principle with substance?<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/> Biondi, A.; Dagilyté, E., ja Küçük, E. (toim) teoses: <HT TYPE="ITALIC">Solidarity in EU Law. Legal principle in the making</HT>, Edward Elgar, Cheltenham, 2018, lk‑d 56–60.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Valdkond, milles tuleb esile solidaarsuse mõiste kasutamine Euroopa Kohtu poolt EL toimimise lepingu ühe artikli tõlgendamise võtmeelemendina, on sisserände-, varjupaiga- ja piirikontrolli poliitika valdkond (ELTL artikkel 80).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Nimelt viitas Euroopa Kohus sõnaselgelt solidaarsuse põhimõttele, kui ta pidi otsustama rahvusvahelise kaitse taotlejate kvootide liikmesriikide vahel jaotamise üle.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik (rahvusvahelise kaitse taotlejate ajutise ümberpaigutamise mehhanism)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑715/17, C‑718/17 ja C‑719/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:257">EU:C:2020:257</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0080">80</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0181">181</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ka <DATE ISO="20170906">6. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Slovakkia ja Ungari <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑643/15 ja C‑647/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:631">EU:C:2017:631</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0291">291</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Olles tuvastanud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>ELTL artikli 80 kohaselt juhindutakse liidu varjupaigapoliitikas sellest põhimõttest [solidaarsuse põhimõttest]<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><DATE ISO="20200402">2. aprilli 2020. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik (rahvusvahelise kaitse taotlejate ajutise ümberpaigutamise mehhanism)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑715/17, C‑718/17 ja C‑719/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:257">EU:C:2020:257</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) punktid 80 ja 181: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>[…] kuna otsused 2015/1523 ja 2015/1601 võeti vastu ELTL artikli 78 lõike 3 alusel, et aidata Kreeka Vabariigil ja Itaalia Vabariigil paremini toime tulla hädaolukorraga, mis tekkis kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu nende territooriumile, siis tuleb nendes otsustes ette nähtud ajutiste meetmetega kaasnev koormus põhimõtteliselt jagada kõigi teiste liikmesriikide vahel vastavalt solidaarsuse ja vastutuse liikmesriikide vahel õiglaselt jagamise põhimõttele, millest ELTL artikli 80 kohaselt juhindutakse liidu varjupaigapoliitikas.<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/></P></NOTE> tegi ta sellest olulised õiguslikud järeldused, sel määral, et see määras selles valdkonnas kohustusi rikkunud liikmesriikide vastu komisjoni esitatud hagide rahuldamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Kokkuvõtlik kohtupraktika analüüs näitab, et isegi kui solidaarsuse põhimõttel on erinevaid tahke ja konkreetsustasemeid, võimaldab selle kui Euroopa integratsiooniprotsessi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Kohtujurist Sharpston kinnitas oma <DATE ISO="20191031">31. oktoobri 2019. aasta</DATE> ettepanekus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola, Ungari ja Tšehhi Vabariik (rahvusvahelise kaitse taotlejate ajutise ümberpaigutamise mehhanism)</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑715/17, C‑718/17 ja C‑719/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:917">EU:C:2019:917</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0253">253</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>[s]olidaarsus on Euroopa projekti südameveri<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/>.</P></NOTE> väärtuse ja eesmärgi tähtsus esmases õiguses anda sellele tähenduse, mis võib tekitada õiguslikke tagajärgi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Sellest kohtupraktikast tuleneva lähenemisviisi aluseks on teatav aluslepingute normatiivse jõu kontseptsioon: selle sätetel on mis tahes põhiseadusjärgu õigusnormi otstarve ja sellel, kelle ülesanne on neid tõlgendada (viimases astmes Euroopa Kohus), tuleb eristada neile omast imperatiivset sisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Tõsi on, et solidaarsuse põhimõtte erisugused avaldumisviisid raskendavad selle kohaldamist kõikides liidu pädevusvaldkondades ühesuguse suhestatuse või intensiivsusega. Rõhutan siiski, et miski ei takista seda, et mõnes nendest pädevusvaldkondadest tunnustatakse selle võimalikkust liidu vastava tegevuse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>juhtpõhimõttena<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>, mis kajastub selle õiguslikus mõjususes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Nii on see solidaarsuse põhimõtte puhul varjupaigapoliitika valdkonnas ja minu arvates peab see olema samamoodi ka energiapoliitika valdkonnas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Energiasolidaarsuse põhimõte</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>ELTL artikli 194 lõige 1 kinnitab, et:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>[…] liidu energiapoliitikal [on] liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus järgmised eesmärgid:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>tagada energiaturu toimimine;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tagada energiaga varustamise kindlus liidus;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>edendada energia tõhusat kasutamist ja säästmist ning uute ja taastuvate energiaallikate väljaarendamist ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>edendada energiavõrkude sidumist.<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>ELTL artikkel 194 lisati Lissaboni lepinguga õigusliku alusena liidu energiaalase pädevuse rakendamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Näib, et Balti riigid ning Kesk- ja Ida-Euroopa riigid avaldasid survet, et lisada viide solidaarsusele pärast gaasivarustuse lakkamise ohtu Venemaa ja Ukraina vahelise kriisi tagajärjel 2006. aastal. Vt Andoura, S.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0072" REF.END="QE0072"/>La solidarité énergétique en Europe: de l’indépendance à l’interdépendance<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>, <HT TYPE="ITALIC">Notre Europe</HT>, juuli 2013, lk‑d 33–35.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0073" REF.END="QE0073"/>Solidaarsuse vaim<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> peab olema liidu energiapoliitika eesmärkides läbiv ja soodustama selle poliitika arengut. Seda silmas pidades ei saa energiasolidaarsust määratleda lihtsalt energiajulgeolekuna (või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0074" REF.END="QE0074"/>elektrivarustuskindlusena<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>), mis on vaid üks selle avaldumisvormidest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Kohtuistungil tunnistasid Saksamaa Liitvabariik ja komisjon seda.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Solidaarsus on kõikide teiste liidu energiapoliitika eesmärkide aluseks, koondades neid kokku ja muutes need sidusaks. Näiteks</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>mis puutub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0075" REF.END="QE0075"/>energiaturu toimimisse<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/>, mis peab kaasa aitama varustamisele liikmesriikides konkurentsi parimatel tingimustel;</P></ITEM><ITEM><P>mis puutub energia siseturu loomiseks olulise tähtsusega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0076" REF.END="QE0076"/>energiavõrkude vastastikuse sidumise<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/> soodustamisse;</P></ITEM><ITEM><P>mis puutub <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0077" REF.END="QE0077"/>energiatõhususse ja energiasäästmisesse<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0078" REF.END="QE0078"/>uute ja taastuvate energiaallikate arendamisse<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/>, mis võimaldavad suuremat energiasolidaarsust liikmesriikide vahel, mis on kooskõlas parema keskkonnakaitsega.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Energiasolidaarsuse vaimu lisamist esmase õiguse teksti on nüansseeritud EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud deklaratsiooniga nr 35, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0079" REF.END="QE0079"/>[k]onverents on seisukohal, et artikkel 194 ei mõjuta liikmesriikide õigust rakendada energiavarustuse tagamiseks vajalikke meetmeid artiklis 347 sätestatud tingimuste kohaselt<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/>. See deklaratsioon tähendas tegelikult riigi suveräänsuse kaitset energeetika valdkonnas, mis lisandus ELTL artikli 194 lõike 2 teisest lõigust tulenevale kaitsele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Selle artikli kohaselt liidu õigusnormid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0080" REF.END="QE0080"/>ei mõjuta liikmesriigi õigust määrata kindlaks oma energiavarude kasutustingimusi, tema valikuid erinevate energiaallikate vahel ning tema energiavarustuse üldstruktuuri, ilma et see piiraks artikli 192 lõike 2 punkti c kohaldamist<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/>. <DATE ISO="20200922">22. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑594/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:742">EU:C:2020:742</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) leitakse, et selle õigusnormi alusel on tuumaenergia valimine liikmesriikide pädevuses.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Nende riigi suveräänsuse tagatiste lisamine liidu energiaalase pädevuse arengu vastu esmase õiguse normide abil on paremini mõistetav alates solidaarsuse põhimõttest inspireeritud liidu energiapoliitika sätestamisest, samuti konkreetse sätestamisega esmases õiguses. Selle põhimõtte õiguspärasus näib mulle sama vaieldamatu kui selle kohandamiseks kehtestatud riigi suveräänsuse tagatiste õiguspärasus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus oli enne tunnistanud, et riigi energiaga varustamise kindlus on üldisest huvist tulenev ülekaalukas põhjus,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P><DATE ISO="19840710">10. juuli 1984. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Campus Oil jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>72/83</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1984:256">EU:C:1984:256</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20020604">4. juuni 2002. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑503/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2002:328">EU:C:2002:328</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mis on hõlmatud riigi julgeolekuga (liikmesriikide ainupädevus ELL artikli 4 lõike 2 kohaselt).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Vaatamata nendele riigi suveräänsuse tagatistele energia valdkonnas, on liit järk-järgult arendanud oma energiapoliitikat teisese õiguse normidega, milles on energiasolidaarsuse tähtsus kasvanud. Lisaks on sellele hoogu antud komisjoni strateegias energialiidu rajamiseks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Komisjoni <DATE ISO="20150225">25. veebruari 2015. aasta</DATE> teatis COM(2015) 80 final Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja Euroopa Investeerimispangale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0081" REF.END="QE0081"/>Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/>. Selles strateegias leiab komisjon, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0082" REF.END="QE0082"/>[s]olidaarsusel põhinevat suhtumist energeetikaküsimustesse on aluslepingus selgesõnaliselt nimetatud ja see on energialiidu keskne põhimõte<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/> (lk 4).</P></NOTE> mille alusel on hiljuti vastu võetud liidu õigusnormid maagaasituru kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Nende turgude tehniliste ja majanduslike tunnuste tõttu on solidaarsuse põhimõtte järgimine esmatähtis selleks, et liidu energiapoliitika saaks saavutada oma eesmärgid, mis on praegu üha enam seotud keskkonnakaitsega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20181211">11. detsembri 2018. aasta</DATE> määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="328" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2018">ELT 2018, L 328, lk 1</REF.DOC.OJ>), ja <DATE ISO="20200304">4. märtsi 2020. aasta</DATE> teatis COM(2020) 80 final, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0083" REF.END="QE0083"/>Ettepanek Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2018/1999 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0084" REF.END="QE0084"/>Euroopa kliimaseadus<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/>)<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/>, ja komisjoni <DATE ISO="20191211">11. detsembri 2019. aasta</DATE> teatis COM(2019) 640 final Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0085" REF.END="QE0085"/>Euroopa roheline kokkulepe<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Konkreetselt võib riikidevahelise ja kolmandate riikidega gaasiinfrastruktuuri arendamist pidada liikmesriikidevahelise energiasolidaarsuse võimaldamiseks hädavajalikuks, mistõttu on liit neid infrastruktuure aktiivselt edendanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20130417">17. aprilli 2013. aasta</DATE> määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="115" PAGE.FIRST="39" DATE.PUB="2013">ELT 2013, L 115, lk 39</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Solidaarsuse põhimõtte väljendused kehtivates õigusnormides on sellest ja teistest perspektiividest muu hulgas järgmised.</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Määrus (EL) 2017/1938,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20171025">25. oktoobri 2017. aasta</DATE> määrus, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="280" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2017">ELT 2017, L 280, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> millega asendati määrus (EL) nr 994/2010.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20101020">20. oktoobri 2010. aasta</DATE> määrus, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="295" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2010">ELT 2010, L 295, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Viimati nimetatud määruses oli ette nähtud mehhanism, kuidas reageerida maagaasi tarnimise kriisidele erakorraliste meetmetega, mille eest oli lõplik vastutus liikmesriikidel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Vt selle mehhanismi kohta <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eni jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑226/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:1005">EU:C:2017:1005</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda mehhanismi muudeti määrusega 2017/1938<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Määruse 2017/1938 artikkel 13 näeb ette solidaarsussüsteemi, mis kaitseb liikmesriiki kriisiolukorras, kuna tal ei ole piisavalt gaasi oma kaitstud tarbijate varustamiseks. Nendel asjaoludel on liikmesriigil või liikmesriikidel, kellega on kriisist kahjustatud riik ühendatud, kohustus tarnida talle gaasi oma kaitstud tarbijate varustamiseks, vähendades isegi kaitsmata tarbijate varustamist nende territooriumil. See mehhanism käivitub alles siis, kui kriisis olev riik ei ole olnud võimeline kriisiga toime tulema, rakendades oma riiklikus hädaolukorra lahendamise kavas sisalduvaid meetmeid. Lisaks peab ta maksma teda gaasiga varustavale liikmesriigile õiglast hüvitist.</P></NOTE> paremaks, suurendades nii energiasolidaarsuse põhimõtte tõhusust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P>Paralleelne abimehhanism elektrivarustuskriisi korral loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20190605">5. juuni 2019. aasta</DATE> määrusega (EL) 2019/941, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2005/89/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="158" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2019">ELT 2019, L 158, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE></P></ITEM><ITEM><P>Määrus (EL) 2019/452,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20190319">19. märtsi 2019. aasta</DATE> määrus, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="079" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2019">ELT 2019, L 79, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> millega kehtestatakse liikmesriikidevaheline ning liikmesriikide ja komisjoni vaheline koostöösüsteem, mistõttu liikmesriigid võivad esitada seisukohti ja komisjon võib väljastada arvamusi välismaiste otseinvesteeringute mõju ja nende võimaliku piiramise kohta nende vastavatele territooriumidele või kogu liidule. Sellel on mõju muu<?PAGE NO="17"?> hulgas investeerimisele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0086" REF.END="QE0086"/>elutäht[sasse] füüsili[sse] või virtuaal[sesse] taristu[sse] (sealhulgas energiataristu[sse])<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0087" REF.END="QE0087"/>elutähtsate sisenditega, sealhulgas energia[ga] varustami[sele]<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Seni märgitu kinnitab, et liidu seadusandja ei kõhelnud võtta vastu energiasolidaarsuse põhimõtet oma poliitika juhtpõhimõttena selles valdkonnas. Jääb veel lahendada küsimus, kas lisaks sellele ülesandele võib see põhimõte, millele kohtujurist Mengozzi on juba omistanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0088" REF.END="QE0088"/>konstitutsioonilise<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P>Oma ettepanekus kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Eni jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑226/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:616">EU:C:2017:616</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ta kinnitas: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0089" REF.END="QE0089"/>Nimetatud viide liikmesriikidevahelisele solidaarsusele [ELTL artikli 194 lõikes 1], mis lisati Lissaboni lepingu redaktsiooni, asetub konteksti, milles liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõte omandas tunnuse, mida võiks määratleda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0090" REF.END="QE0090"/>konstitutsioonilise põhimõttena<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>. […] liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõte [on] eriti asjakohane ka energiaga varustamisel.<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/></P></NOTE> olemuse, avaldada mõju seadusandlikust tasandist kaugemale ulatuvalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Nendest kaalutlustest lähtudes analüüsin ma apellatsioonkaebuse esimest väidet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Oma esimeses apellatsioonkaebuse väites heidab Saksamaa Liitvabariik Üldkohtule ette, et viimane rikkus õigusnormi, kui ta otsustas, et ELTL artikli 194 lõikes 1 ette nähtud energiasolidaarsus on õiguslik põhimõte, mis tekitab õigusi ja kohustusi nii liidu kui ka liikmesriikide jaoks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Apellandi sõnul on energiasolidaarsus üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0091" REF.END="QE0091"/>puhtalt poliitiline mõiste<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/>, mitte õiguslik kriteerium, millest võiks otseselt tuleneda liidule või liikmesriikidele õigusi ja kohustusi. Energiasolidaarsuse põhimõtte abstraktsuse ja määratlematuse tõttu ei saa sellele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0092" REF.END="QE0092"/>kohtus tugineda<QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Kohtuistungil täpsustas Saksamaa Liitvabariik seda väidet ja tunnistas, et energiasolidaarsus on õiguspõhimõte, kuid et Üldkohus kohaldas seda vaidlustatud kohtuotsuses valesti.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik väidab, et komisjon kui liidu täitevorgan oli kohustatud kohaldama üksnes teisest õigust (konkreetselt direktiivi 2009/73 artikli 36 lõiget 1). See artikkel on vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimise ainus parameeter. Energiasolidaarsuse põhimõtte muid aspekte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0093" REF.END="QE0093"/>ei tule hinnata ja need ei ole komisjoni otsuste kriteeriumid<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Igal juhul kohustab see põhimõte tema sõnul <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0094" REF.END="QE0094"/>parimal juhul liidu seadusandjat<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/>. Saksamaa Liitvabariik rõhutab, et komisjonile ei ole direktiivi 2009/73 artiklis 36 ette nähtud vabastusotsuste vastuvõtmisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0095" REF.END="QE0095"/>ELTL artikkel 194 ega energiasolidaarsuse põhimõte siduvad<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Komisjon, kes ei esitanud Üldkohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ja kellel palus istungil osaleda Euroopa Kohus, väitis, et energiasolidaarsus on liidu energiapoliitika juhtpõhimõte, mis on liidu seadusandjale teisese õiguse normide vastuvõtmisel siduv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Komisjoni sõnul on ELTL artikli 194 solidaarsus siiski liiga üldine ja abstraktne mõiste selleks, et toimida autonoomse põhimõttena, mida saab kasutada tema aktide seaduslikkuse kontrollimisel. Vaidlustatud otsus pidi piirduma direktiivi 2009/73 artikli 36 rakendamisega, jättes kõrvale kõik täiendavad hindamised, mis põhinevad eranditult solidaarsuse põhimõttel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Komisjon tunnistas siiski, et tema otsuste õiguspärasuse kontrolli võib teisese õiguse normide tõlgendamise kriteeriumina läbi viia <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0096" REF.END="QE0096"/>energiasolidaarsuse põhimõtet silmas pidades<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Poola, Läti ja Leedu Vabariik vaidlesid Saksamaa Liitvabariigi ja komisjoni argumentidele vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õiguslik hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Minu arvates leidis Üldkohus õigesti, tegemata mingit viga, et solidaarsuse põhimõte <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0097" REF.END="QE0097"/>hõlmab õigusi ja kohustusi nii liidu kui ka liikmesriikide jaoks<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 70.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Leian, et ELTL artikli 194 lõikes 1 sätestatud energiasolidaarsuse põhimõttel on õiguslikud, mitte pelgalt poliitilised tagajärjed: a) liidu energiaalase pädevuse rakendamiseks vastu võetud teisese õiguse normide tõlgendamiskriteeriumina; b) elemendina samades normides tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks; ja c) nende teisese õiguse normide või liidu organite otsuste selles valdkonnas õiguspärasuse kohtuliku kontrolli parameetrina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Kui aluslepingutes on tahetud rõhutada solidaarsuse pelgalt <HT TYPE="ITALIC">poliitilist</HT> aspekti, siis on seda sõnaselgelt tehtud. Nii on hoiatatud ühist välis- ja julgeolekupoliitikat käsitlevates erisätetes, millest ELL artikli 24 lõigetes 2 ja 3 on juttu liikmesriikide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0098" REF.END="QE0098"/>vastastikusest poliitilisest solidaarsusest<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>See on teisiti solidaarsuse põhimõttega, mida kohaldatakse varjupaigapoliitika valdkonnas (ELTL artikkel 67) või energia valdkonnas (ELTL artikkel 194). Kui esimene, nagu ma samuti meenutasin, on võimaldanud Euroopa Kohtul tunnistada selle normatiivset väärtust, et teha sellest teatavaid järeldusi, peaks sama kehtima ka teise suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P>Ei oleks lihtne selgitada riikidele, kellele on põhjusega ette heidetud solidaarsuse põhimõtte õiguslike nõuete eiramist seoses rahvusvahelise kaitse taotlejate ümberpaigutamisega, et sellel põhimõttel ei ole energiasolidaarsuse korral õiguslikke tagajärgi.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Nõustun seega Üldkohtuga selles, et energiasolidaarsuse põhimõte on <HT TYPE="ITALIC">õiguslikku laadi</HT>, mis muudab selle õiguslikult kohaldatavaks. Niisugune põhimõte ei või erinevalt lihtsatest eeskirjadest – oma olemusest olenevalt – kaasa tuua tagajärgi mitte ainult siis, kui see on sätestatud teiseses õigusnormis, vaid ka selle normi puudumisel ja loomulikult esemelises kohaldamisalas, mille jaoks see on kehtestatud, tehtud otsuste kohtuliku läbivaatamise raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu seega kohtuistungil Saksamaa Liitvabariigi ja komisjoni kaitstud põhiseisukohaga, et energiasolidaarsuse põhimõte on liiga abstraktne selleks, et seda saaks kasutada komisjoni aktide seaduslikkuse kontrollimisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Kohtuistungil möönis komisjon, et energiasolidaarsuse põhimõttele saab tugineda selleks, et vaidlustada direktiivi 2009/73 artikli 36 seaduslikkust õigusvastasuse väite raames, ning selleks, et tõlgendada sellest lähtuvalt õigusakte, milles seda sätet kohaldatakse. Nendel asjaoludel ei näe ma põhjust välistada võimalust, et see põhimõte võiks olla komisjoni otsuste peale esitatud hagides iseseisev seaduslikkuse kontrollimise parameeter.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuses kinnitatakse, et energiasolidaarsuse põhimõte on siduv liidule ja liikmesriikidele, kes peavad oma vastava pädevuse teostamisel arvestama teiste osaliste huvidega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punktid 70–72.</P></NOTE> Kuna vaidlus piirdub komisjoni otsuse kohtuliku läbivaatamisega, ei ole selle lahendamiseks tingimata vaja analüüsida selle põhimõtte mõju liikmesriikide (ühepoolsele või nendevahelisele) tegevusele, vaid ainult selle siduvat jõudu komisjoni jaoks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Argument, et see põhimõte oleks olenevalt olukorrast siduv üksnes liidu seadusandjale (Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament teisese õiguse normide vastuvõtmisel), kuid mitte komisjonile, on minu arvates põhjendamatu. Ma saan vastupidi aru, et see põhimõte on eespool viidatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0099" REF.END="QE0099"/>konstitutsioonilises<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/> mõõtmes kohustuslik kõikidele liidu institutsioonidele ja asutustele, välja arvatud juhul, kui esmases õiguses on sõnaselgelt sätestatud teisiti, mida energia valdkonnas ei ole.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Nagu ma juba märkisin, ei piirdu energiasolidaarsuse põhimõte direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 1 punktis a ette nähtud varustuskindluse tagamisega. Suurem gaasitarne ei tähenda tingimata suuremat solidaarsust gaasi siseturul: kui tarnimise suurenemine koondub vähestesse liikmesriikidesse ja jääb turgu valitseva ettevõtja kätte, mis võib moonutada konkurentsi sellel turul, on võimalik, et see kahjustab põhjendamatult (mittesolidaarselt) teise liikmesriigi või teiste liikmesriikide huve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>On tõsi, et direktiivi 2009/73 artiklis 36 ei ole sõnaselgelt nimetatud energiasolidaarsust nende tegurite hulgas, mida tuleb arvesse võtta uutele gaasijuhtmetele (kolmandate isikute juurdepääsu ja tariifikorralduse eeskirjadest) vabastuse andmisel selleks, et edendada investeeringuid nende ehitamisse. Sõnaselge viite puudumine ei vabastanud komisjoni siiski kohustusest hinnata energiasolidaarsuse põhimõtte mõju tema vabastusotsustele, kuna selle järgimine on ette nähtud ELTL artiklis 194.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P>Euroopa Kohus on riigiabi valdkonnas märkinud, et kui riigiabi rikub liidu õiguse üldpõhimõtteid, ei saa seda pidada siseturuga kokkusobivaks. Vt selle kohta <DATE ISO="20080415">15. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nuova Agricast</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑390/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:224">EU:C:2008:224</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200922">22. septembri 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Austria <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑594/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:742">EU:C:2020:742</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Selles otsuses, mis puudutas Hinkley Pointi (Ühendkuningriik) tuumaelektrijaamale antud riigiabi, hindas Euroopa Kohus (punkt 49) võimalust keskkonnakaitse põhimõtteid, ettevaatuspõhimõtet, saastaja maksab põhimõtet ja säästlikkuse põhimõtet kohaldades tühistada komisjoni otsus, millega riigiabi lubati. Euroopa Kohus leidis siiski, et Euratomi lepingus ette nähtud abi andmine tuumaelektrijaama ehitamiseks või käitamiseks ei ole kõikidel asjaoludel nende üldpõhimõtetega vastuolus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Nagu Poola Vabariik kohtuistungil märkis, võeti komisjoni halduspraktikasse pärast vaidlustatud kohtuotsust ilma suuremate raskusteta energiasolidaarsuse põhimõtte kohaldamine teiste siin vaidlusaluse otsusega analoogsete vabastusotsuste suhtes.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P>Komisjoni <DATE ISO="20201125">25. novembri 2020. aasta</DATE> otsus C(2020) 8377 final, mis käsitleb vabastust Alexandroupolise sõltumatu maagaasisüsteemi veeldatud maagaasi (LNG) terminalile kolmandate isikute juurdepääsu ja tariifikorralduse eeskirjadest (punktid 29–32), ja komisjoni <DATE ISO="20201208">8. detsembri 2020. aasta</DATE> otsus C(2020) 8948 final, mis käsitleb vabastust South Hooki veeldatud maagaasi (LNG) terminalile kolmandate isikute juurdepääsu ja tariifikorralduse eeskirjadest vastavalt direktiivi 2009/73/EÜ artiklile 36 (punktid 43–46).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Energiasolidaarsuse põhimõtte tagajärgede komisjoni otsustele tingimata vajalikku hindamist soodustati muudatusega, mis direktiivi 2009/73 artikli 36 lõike 1 punkti e tehti direktiiviga 2019/692.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Selles muudatuses selgitatakse seda, mida võis minu arvates järeldada varasemast tekstist, <HT TYPE="ITALIC">tõlgendatuna energiasolidaarsuse põhimõtet arvestades</HT>: vabastus ei tohi kahjustada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0100" REF.END="QE0100"/>konkurentsi asjaomastel turgudel, mida investeering tõenäoliselt mõjutab, maagaasi siseturu tõhusat toimimist, asjaomaste reguleeritud võrkude tõhusat toimimist ega liidu maagaasi varustuskindlust<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Seega võetakse arvesse energiasolidaarsuse põhimõtet ja lisaks hõlbustatakse selle rakendamist pärast konsulteerimist liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutustega, keda vabastus puudutab.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P>Pärast muutmist on direktiivi 2009/73 uue artikli 36 lõike 3 teises lõigus sätestatud:</P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0101" REF.END="QE0101"/>Enne vabastust käsitleva otsuse vastuvõtmist konsulteerib riiklik reguleeriv asutus või kohasel juhul kõnealuse liikmesriigi muu pädev asutus:</P><P>a) nende liikmesriikide riiklike reguleerivate asutustega, kelle turge uus infrastruktuur tõenäoliselt mõjutab, ning</P><P>b) kolmandate riikide asjakohaste asutustega, kui asjaomane infrastruktuur on ühendatud liidu võrguga liikmesriigi jurisdiktsiooni alusel ning see saab alguse ühest või mitmest kolmandast riigist või lõpeb ühes või mitmes kolmandas riigis<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/>.</P></QUOT.S></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Sellise teabe puudumine, mille tõi komisjon kohtuistungil põhjenduseks, miks ta ei hinnanud vaidlusaluses otsuses energiasolidaarsuse põhimõtet, ei ole minu arvates kindel argument. Gaasi siseturu jaoks nii ulatuslikus valdkonnas nagu OPALi gaasijuhtme vabastus ei saa komisjoni talitused väita, et liikmesriigid ei ole esitanud teavet, selleks et vabastada ennast energiasolidaarsuse põhimõtte mõju hindamisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Ma ei vaidle vastu sellele, et nii nagu enamik õiguspõhimõtteid on energiasolidaarsuse põhimõte teatud määral abstraktne, mis muudab selle rakendamise keerulisemaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>See suhteliselt abstraktne iseloom tähendab juba oma määratluse poolest, et energiasolidaarsuse põhimõttest ei ole alati lihtne järeldada üheseid lahendusi, sest selle praktikas rakendamises eksisteerib koos kindlusaladega teisi <HT TYPE="ITALIC">hallimaid</HT> alasid, mida peab tõlgendaja hoolikalt kaaluma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Mida see põhimõte nõuab, on minu arvates (mis ühtib taas Üldkohtu arvamusega) see, et selle praktikas rakendaja – käesoleval juhul komisjon – peab igal üksikjuhul eraldi hindama mängus olevaid huve. Tegemist ei ole lähenemisega, mis jätaks tähelepanuta iga olukorra eripära, see tähendab, et see eeldaks kõikidel juhtudel teatud tulemuse saavutamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P>Vt Buschle, D., ja Talus, K.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0102" REF.END="QE0102"/>One for All and All for One? The General Court Ruling in the OPAL Case<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>, <HT TYPE="ITALIC">Oil, Gas &amp; Energy Law Intelligence</HT>, 2019, nr 5, lk 8.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Kuigi ma ei kahtle selle väite tagasilükkamises, tunnistan ma, et tuleb hoolikalt hinnata selle kontrolli põhjalikkust, mida võib Üldkohus (või vajaduse korral Euroopa Kohus) energiasolidaarsuse põhimõtet kohaldades teha selliste komisjoni otsuste üle, nagu on kõne all käesolevas asjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Seda kontrolli peab piirama, kuna tegemist on otsustega keerukate tehniliste küsimuste kohta, milles komisjonil on kohtutest suurem nii tehnilise kui ka majandusliku analüüsi võime. Seepärast peab komisjon, nagu vaidlustatud kohtuotsus temalt nõuab, hindama kõiki gaasijuhtme kasutustingimustest ja ‑tasemest tulenevaid majanduslikke ja muid tagajärgi ning nende mõju Euroopa turule ja riikide gaasiturgudele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Nende otsuste kohtulikuks kontrollimiseks tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas liidu institutsioonid on kaalunud mängus olevaid huve, mis on kooskõlas energiasolidaarsusega, võttes arvesse – kordan – nii liikmesriikide kui ka kogu liidu huve. Kui selles olukorra kaalumises on üks või mitu liikmesriiki ilmselgelt unustatud, ei vasta komisjoni otsus selle põhimõtte nõuetele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Nagu liidu õiguse teiste põhimõtete puhul, peaks see huvide hindamine energiasolidaarsuse seisukohast toimuma nii, et see allub Euroopa Kohtu kontrollile ja on ajas edasi arenev, kus seda mõjutab ka liidu energiapoliitika tulevane areng.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P>Boute, A.: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0103" REF.END="QE0103"/>The principle of solidarity and the geopolitics of energy: Poland v. Commission (OPAL pipeline)<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, nr 3, 2020, lk‑d 889–914, eriti lk 912.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="21"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Eelneva arutluskäigu põhjal teen ettepaneku apellatsioonkaebuse esimene väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IX.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Teine apellatsioonkaebuse väide: energiasolidaarsuse põhimõtte piiramine kriisiolukordadega</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik väidab, et energiasektori solidaarsuse põhimõte ei olnud vaidlustatud otsuses kohaldatav. See põhimõte kehtib vaid varustuskriisi olukorras ja seda ei saa mõista nii, et see nõuab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0104" REF.END="QE0104"/>tingimusteta lojaalsust<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/> kõikide liikmesriikide huvidele. Vastasel korral oleks tegemist energiapoliitika valdkonna otsuste blokeerimisega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>ELTL artikli 194 lõike 1 viited solidaarsusele nõuavad, et selle mõiste sisu täpsustamiseks tuleb arvesse võtta ELTL artiklit 222, mistõttu energiasolidaarsus määrab kindlaks vastastikuse abistamise kohustuse ainult kriisiolukorras. Määruse 2017/1938 artikkel 13 väidetavalt kinnitab seda nii.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Poola, Läti ja Leedu Vabariik vaidlevad nendele väidetele vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õiguslik hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu Saksamaa Liitvabariigi argumentidega. Vastupidi, nõustun Üldkohtuga, et energiasolidaarsuse põhimõttel võivad olla õiguslikud tagajärjed ELTL artiklis 222 sätestatud kriisiolukordadest kaugemale ulatuvalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta kinnitas vaidlustatud kohtuotsuses, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0105" REF.END="QE0105"/>energiasolidaarsuse põhimõte ei piirdu üksnes selliste erakorraliste olukordadega, mille lahendamine kuulub eranditult liidu seadusandja pädevusse<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/> ning et see <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0106" REF.END="QE0106"/>hõlmab ka liidu ja liikmesriikide üldist kohustust arvestada oma pädevuse teostamisel teiste osaliste huvidega<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/> (punktid 71 ja 72).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>ELTL artikkel 222 on üks (kuid mitte ainus) solidaarsuse põhimõtte väljendustest liidu esmases õiguses. See artikkel näeb ette liikmesriikidevahelise vastastikuse abi terrorirünnakute või loodus- või inimtekkeliste katastroofide korral.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Ma ei näe siiski veenvat põhjust väita, et ELTL artikli 194 lõikes 1 nimetatud energiasolidaarsus peaks piirduma ainult ELTL artiklis 222 sätestatud <HT TYPE="ITALIC">kriitiliste</HT> olukordadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Esiteks ei pea terrorirünnak või loodus- või inimtekkeline katastroof tingimata tekitama energiakriisi, mis kahjustaks liikmesriigi elulisi huve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Lisaks võib riikidevaheline energiasolidaarsus olla tingimata vajalik muudes olukordades peale ELTL artiklis 222 osutatud rünnakute või katastroofide.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Nii oleks see vähemalt rasketes majanduslikes oludes (mille korral omandab tähtsuse viide raskustele energeetika valdkonnas ELTL artikli 122 lõike 1 tähenduses) või tarne märkimisväärse vähenemise korral gaasi eksportiva kolmanda riigi ja kolmanda transiidiriigi vaheliste erimeelsuste tõttu (näiteks kriis Ukraina ja Venemaa vahel 2006. aastal).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Ma juba selgitasin, et minu arvates läheb energiasolidaarsus kaugemale lihtsalt energiavarustuskindlusest. Ent isegi kui see põhimõte piirdub ainult viimati nimetatuga, aitab see põhimõte vältida varustuskriisi, nagu väidab Poola oma seisukohtades, mis seletab, miks on suurem osa määrusega 2017/1938 ette nähtud mehhanismidest ennetavad. On eelistatav, et energiasolidaarsus toimib kriiside ennetamiseks, mitte ei kajastu ainult nende vastu võitlemise mehhanismides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu ka argumendiga, milles Saksamaa Liitvabariik heidab Üldkohtule ette, et viimane leidis, et energiasolidaarsuse põhimõte väljendab <HT TYPE="ITALIC">tingimusteta lojaalsuse</HT> kohustust, nimelt kohustust kaaluda kõikide liikmesriikide huve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>See argument ei vasta vaidlustatud kohtuotsuse õigesti tõlgendamisele, mille punktis 77 on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0107" REF.END="QE0107"/>energiasolidaarsuse põhimõtte kohaldamine ei tähenda siiski seda, et liidu energiapoliitika ei tohi ühelgi juhul ühe liikmesriigi energiavaldkonnaga seotud konkreetseid huve negatiivselt mõjutada<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Seega vastupidi sellele, mida väidab Saksamaa Liitvabariik, ei kinnitanud Üldkohus, et energiasolidaarsuse põhimõte peaks tähendama <HT TYPE="ITALIC">tingimusteta lojaalsust</HT>, mis järgib kõikide liikmesriikide huve.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuses on asutud seisukohale (ja selle hinnanguga ma nõustun), et see põhimõte nõuab energiaalaste otsuste vastuvõtmisel eri liikmesriikide ja liidu huvide kaalumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Seepärast tuleb teine apellatsioonkaebuse väide tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">X.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kolmas apellatsioonkaebuse väide: Üldkohus eksis, kui ta leidis, et komisjon rikkus energiasolidaarsuse põhimõtet</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariigi hinnangul otsustas Üldkohus ekslikult, et komisjon ei kaalunud energiasolidaarsuse põhimõtte ja vaidlustatud otsuse tagajärgi Poola gaasiturule.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Tema arvates hindas komisjon küll seda mõju, mida tõendavad tema sõnul järgmised tõendid:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>see, et Poola esitas 2013. aastal vaidlustatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud nõuandemenetluses oma seisukohad;</P></ITEM><ITEM><P>töögrupp Vene Föderatsiooni energeetikaministeeriumi, komisjoni, BNetzA ja Gazpromi esindajatega oli analüüsinud OPALi gaasijuhtme kõige tõhusamat käitamisviisi;</P></ITEM><ITEM><P>komisjoni pressiteate sisu vaidlustatud otsuse kohta;</P></ITEM><?PAGE NO="23"?><ITEM><P>Poola faktiline olukord gaasitarne ja tema Gazpromiga kuni 2022. aastani sõlmitud transiidilepingu sisu osas;</P></ITEM><ITEM><P>OPALi gaasijuhtme intensiivsema kasutamise mõju Yamali gaasijuhtme kasutamisele;</P></ITEM><ITEM><P>Vene gaasi impordi protsent Poolas ja kasvav veeldatud maagaasi kasutamine, millega Poola väidab, et ta saab aastaks 2022/2023 Venemaa gaasist sõltumatuks;</P></ITEM><ITEM><P>vaidlustatud otsuse kasu Poola gaasiturul, piiriüleses kaubanduses ja varustuskindluses.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Nende faktiliste asjaolude alusel leiab Saksamaa Liitvabariik, et komisjon võttis vaidlustatud otsuses kohaselt arvesse Poola gaasituru olukorda, ilma et oleks vaja seda põhjalikult analüüsida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Poola Vabariik leiab, et see väide on vastuvõetamatu, kuna see puudutab pelgalt Üldkohtu hinnanguid faktilistele asjaoludele, ning et kui see menetlusse võetakse, siis tuleks see tagasi lükata, millega nõustub Läti Vabariik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Leedu Vabariik käsitleb seda väidet neljanda väitega ja palub samuti see tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õiguslik hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0140"><NO.P>140.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuses leidis Üldkohus, et solidaarsuse põhimõtte kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0108" REF.END="QE0108"/>pidi komisjon vaidlustatud otsuse tegemisel hindama, kas Saksamaa reguleeriva asutuse kavandatud muudatused OPALi gaasijuhtme käitamise korras võivad mõjutada teiste liikmesriikide energiavaldkonnaga seotud huve, ning jaatava vastuse korral kaaluma omavahel neid huve ning Saksamaa Liitvabariigi ja võimalik, et liidu huve kõnealuse muudatuse tegemise vastu<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 78.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0141"><NO.P>141.</NO.P><TXT>Üldkohtu hinnangul vaidlusalune otsus sellist analüüsi ei sisalda: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0109" REF.END="QE0109"/>Selle kõrval, et vaidlustatud otsuses ei ole solidaarsuse põhimõtet mainitud, ei nähtu sellest ka, et komisjon oleks tegelikult seda põhimõtet käsitlenud.<QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punkt 79.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0142"><NO.P>142.</NO.P><TXT>Üldkohus tunnistab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0110" REF.END="QE0110"/>vaidlustatud otsuse punktis 4.2 (põhjendused 48–53) on komisjon teinud tähelepanekuid seoses [liidu] varustuskindluse […] kriteeriumiga<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/> üldiselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P><HT TYPE="ITALIC">Ibidem</HT>, punktid 80 ja 81.</P></NOTE> Ta märgib siiski, et selles analüüsis ei hinnatud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0111" REF.END="QE0111"/>OPALi gaasijuhtme käitamiskorra muudatuse mõju Poola varustuskindlusele<QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0143"><NO.P>143.</NO.P><TXT>Üldkohus lisas, nagu ma juba kajastasin,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Käesoleva ettepaneku punkt 32.</P></NOTE> et ei nähtu, et vaidlusaluses otsuses oleks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0112" REF.END="QE0112"/>komisjon […] käsitlenud seda, millised tagajärjed võiksid keskpikas perspektiivis olla eelkõige Poola Vabariigi energiapoliitikale sellel, et Nord Stream 1 / OPALi transiiditeele suunatakse ümber üks osa neist gaasimahtudest, mida enne edastati Yamali ja Braterstwo gaasijuhtmete kaudu, või et ta oleks kaalunud omavahel seda mõju ja tema poolt tuvastatud varustuskindluse suurenemist liidu tasandil<QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Vaidlustatud kohtuotsus, punkt 82.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="24"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0144"><NO.P>144.</NO.P><TXT>Komisjon, kes oli otseselt Üldkohtu otsuses tehtud sellesisulise kriitika adressaat, ei ole sellele vastu vaielnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0145"><NO.P>145.</NO.P><TXT>ELTL artikli 256 lõikest 1, nagu ka Euroopa Kohtu põhikirja artikli 58 esimesest lõigust tuleneb, et edasi võib kaevata ainult õigusküsimustes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0146"><NO.P>146.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ainult Üldkohus pädev tuvastama ja hindama fakte ning hindama faktide kohta esitatud tõendeid. Kui tõendid on kogutud seaduslikult ning kui on järgitud õiguse üldpõhimõtteid ning tõendamiskoormist ja tõendite kogumist puudutavaid menetlusnorme, on nimelt üksnes Üldkohus pädev hindama talle esitatud tõendite tõenduslikku väärtust. Sellise hinnangu andmine ei ole iseenesest õigusküsimus, mida Euroopa Kohus saaks kontrollida, välja arvatud juhul, kui tegemist on tõendite moonutamisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P><DATE ISO="20160609">9. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Repsol Lubricantes y Especialidades jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑617/13 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:416">EU:C:2016:416</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20200326">26. märtsi 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Larko <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑244/18 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:238">EU:C:2020:238</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0147"><NO.P>147.</NO.P><TXT>Selleks, et Euroopa Kohus saaks moonutamist kontrollida, peab tõendite moonutamine olema toimikumaterjalidest tulenevalt ilmne, ilma et faktilisi asjaolusid ja tõendeid oleks vaja uuesti hinnata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><P><DATE ISO="20160120">20. jaanuari 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Toshiba Corporation <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑373/14 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:26">EU:C:2016:26</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0148"><NO.P>148.</NO.P><TXT>Sellest väitest nähtub kõigepealt, et Saksamaa Liitvabariik ei ole väitnud, et fakte ja tõendeid, mida Üldkohus hindas, oleks moonutatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0149"><NO.P>149.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebuse väide piirdub nende asjaolude versiooni esitamisega, mida apellant peab tõendatuks, et nendest järeldada, et vaidlusalune otsus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0113" REF.END="QE0113"/>ei ohusta Poola Vabariigi varustuskindlust<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0150"><NO.P>150.</NO.P><TXT>Apellandi hinnangul ei olnud pärast seda, kui Poola varustuskindlus oli tõendatud, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0114" REF.END="QE0114"/>mingit põhjust analüüsida [vaidlusaluse otsuse] tagajärgi põhjalikumalt Poola Vabariigi jaoks, see tähendab Tšehhi Vabariigi omaga võrreldavas ulatuses<QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0151"><NO.P>151.</NO.P><TXT>See lähtepunkt (kaebuse punktid 38 ja 39) raskendab väite edasist selgimist, jättes märkimata, et:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>ühelt poolt eitas Üldkohus sõnaselgelt, et komisjon oleks oma analüüsis hinnanud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0115" REF.END="QE0115"/>OPALi gaasijuhtme käitamise korra muutmise mõju Poola varustuskindlusele<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/>;</P></ITEM><ITEM><P>teiselt poolt läks Üldkohtu etteheide vaidlusalusele otsusele Poola energiavarustuse kindlusest kaugemale. Üldkohtu kriitika oli selles osas, et komisjon ei käsitlenud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0116" REF.END="QE0116"/>energiasolidaarsuse põhimõtte laiemaid aspekte<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/>.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0152"><NO.P>152.</NO.P><TXT>Kolmas apellatsioonkaebuse väide on vastuvõetamatu, kuna sellega vaidlustatakse vaidlustatud kohtuotsuses esitatud väited, väitmata, et Üldkohtu tuvastatud fakte oleks moonutatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="25"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">XI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Neljas apellatsioonkaebuse väide: komisjon ei olnud kohustatud vaidlusaluses otsuses energiasolidaarsuse põhimõtet sõnaselgelt mainima</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0153"><NO.P>153.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tuvastas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 79, et vaidlusaluses otsuses mitte ainult <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0117" REF.END="QE0117"/>ei ole solidaarsuse põhimõtet mainitud, [vaid sellest] ei nähtu […] ka, et komisjon oleks tegelikult seda põhimõtet käsitlenud<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0154"><NO.P>154.</NO.P><TXT>Apellandi arvates ei saa komisjonilt nõuda, et ta viitaks sõnaselgelt energiasolidaarsuse põhimõttele. Komisjon ei ole oma otsuseid vastu võttes kohustatud esitama ammendavat põhjendust; otsuse aluseks oleva arutluskäigu mõistmiseks piisab oluliste õiguslike kaalutluste ülevaatest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0155"><NO.P>155.</NO.P><TXT>Poola ja Leedu Vabariik vaidlevad nendele väidetele vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õiguslik hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0156"><NO.P>156.</NO.P><TXT>Neljas apellatsioonkaebuse väide on tulemusetu, kuna see on esitatud Üldkohtu sellise seisukoha vastu, mis ei ole tema resolutsiooni <HT TYPE="ITALIC">mõte</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0157"><NO.P>157.</NO.P><TXT>Üldkohus küll rõhutas, et vaidlusaluses otsuses ei ole energiasolidaarsuse põhimõtet mainitud, kuid ei tühistanud seda otsust mitte selle nimetamata jätmise tõttu, vaid seetõttu, et komisjon ei analüüsinud selle põhimõtte nõudeid kohaselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0158"><NO.P>158.</NO.P><TXT>Üldkohus leiab, nagu ma juba kordasin, et see analüüs kohustas komisjoni võtma arvesse OPALi gaasijuhtme täieliku kasutamise mõju Poola gaasiturule, teistele liikmesriikidele ja liidule tervikuna.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0159"><NO.P>159.</NO.P><TXT>Oluline ei olnud seega mitte lihtsalt põhimõtte <HT TYPE="ITALIC">nimetamine</HT>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Vaidlusalune otsus on üheksa artikliga tekst, kuid see on 170 põhjenduses väga põhjalikult ja peaaegu ammendavalt põhjendatud. Üldkohus juhib tähelepanu asjaolule, et sellisesse põhjendusse ei mahtunud viidet energiasolidaarsuse põhimõttele ega selle tagajärgedele võetud meetmetele.</P></NOTE> vaid selle mõju nõuetekohane hindamine OPALi gaasijuhtme vabastuses mängus olevatele huvidele. Üldkohus leiab, et niisugust kaalumist ei tehtud, sõltumata asjaolust, et kui seda oleks tehtud, siis oleks see võinud või mitte viia OPALi gaasijuhtme täieliku liberaliseerimiseni Gazpromi ja tema liitlastest ettevõtjate kasuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0160"><NO.P>160.</NO.P><TXT>Seega põhineb neljas väide vaidlustatud kohtuotsusest, mis – kordan – ei tühista vaidlusalust otsust seetõttu, et selles ei ole energiasolidaarsuse põhimõtet sõnaselgelt nimetatud, valesti aru saamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0161"><NO.P>161.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsusele võiks ette heita liigset formalismi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Boute, A. kriitika vaidlustatud kohtuotsusele: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0118" REF.END="QE0118"/>The principle of solidarity and the geopolitics of energy: Poland v. Commission (OPAL Pipeline)<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, 2020, lk 913.</P></NOTE>, kui selle põhimõtte nimetamata jätmine oleks olnud tühistamise jaoks määrava tähtsusega ja selle vastukaaluks oleks olnud otsuse sisu, millest ilmneb, et seda põhimõtet on kõigi asjaosaliste puhul tegelikult arvesse võetud. Viimase Üldkohus küll välistab.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="26"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0162"><NO.P>162.</NO.P><TXT>Nimelt märgib Üldkohus, et komisjon analüüsis sisuliselt OPALi gaasijuhtme vabastuse laiendamise mõju Tšehhi gaasiturule, kuid jättis analüüsimata selle mõju, mis on oluline, Poola gaasiturule ning teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikide turgudele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Vt selle kohta Szydło, M. kriitika komisjoni hindamisele: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0119" REF.END="QE0119"/>Disputes over the pipelines importing Russian gas to the EU: how to ensure consistency in EU energy law and policy?<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/>, <HT TYPE="ITALIC">Baltic Journal of Law &amp; Politics</HT>, 2018, nr 11, lk‑d 95–126.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0163"><NO.P>163.</NO.P><TXT>Neljas apellatsioonkaebuse väide tuleb seega tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">XII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Viies apellatsioonkaebuse väide: väidetavad vormivead</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolte argumendid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0164"><NO.P>164.</NO.P><TXT>Saksamaa Liitvabariik väidab esiteks, et kui vaidlusaluse otsuse põhjendusi peetakse ebapiisavaks, siis ei mõjutanud see viga sisulist otsust. Järelikult ei oleks Üldkohus tohtinud otsust tühistada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Ta viitab eelkõige <DATE ISO="20131107">7. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsusele <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gemeinde Altrip jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑72/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:712">EU:C:2013:712</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0165"><NO.P>165.</NO.P><TXT>Teiseks väidab ta, et tühistamisnõue oleks tulnud esitada algse (2009. aasta) otsuse vastu. Üldkohus rikkus tema sõnul menetlusnormi, kui ta võttis arvesse Poola Vabariigi argumenti – mida Saksamaa peab hilinenult esitatuks –, et vaidlusalune otsus rikkus energiasolidaarsuse põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0166"><NO.P>166.</NO.P><TXT>Poola ja Leedu Vabariik vaidlevad nendele väidetele vastu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Õiguslik hinnang</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0167"><NO.P>167.</NO.P><TXT>Viienda väite esimene argument tuleb tagasi lükata, kuna Üldkohus ei tühistanud vaidlusalust otsust ebapiisava põhjenduse tõttu, vaid ELTL artikli 194 lõikest 1 tuleneva energiasolidaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0168"><NO.P>168.</NO.P><TXT>Samuti tuleb tagasi lükata teine argument, kuna sellega vaidlustatakse alusetult Poola õigus nõuda vaidlusaluse otsuse õigeaegset tühistamist põhjusel, et see liikmesriik ei olnud toona algse (2009. aasta) otsuse peale hagi esitanud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0169"><NO.P>169.</NO.P><TXT>Selline väide eeldab vähemalt seda, et Poolal oli huvi algse otsuse tühistamise vastu, ja eelkõige, et vaidlusalune otsus kordas selle otsuse sisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0170"><NO.P>170.</NO.P><TXT>Väitega ei saa nõustuda, kuna just 2016. aasta otsusega (vaidlusalune otsus) muudeti algses otsuses tunnustatud vabastuse tingimusi, mis annab aluse selle otsuse kohtulikule kontrollile, mis ei sõltu sellest, mis oleks võinud olla 2009. aasta otsuse suhtes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0171"><NO.P>171.</NO.P><TXT>Viies apellatsioonkaebuse väide tuleb seega tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="27"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">XIII.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0172"><NO.P>172.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt koostoimes kodukorra artikli 184 lõikega 2 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0173"><NO.P>173.</NO.P><TXT>Poola Vabariik palus selles kohtuasjas mõista kohtukulud välja apellandilt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">XIV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0174"><NO.P>174.</NO.P><TXT>Eelnevatest kaalutlustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Lükata Saksamaa Liitvabariigi apellatsioonkaebuse esimene, teine, neljas ja viies väide tagasi.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Tunnistada Saksamaa Liitvabariigi apellatsioonkaebuse kolmas väide vastuvõetamatuks.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Jätta Saksamaa Liitvabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Poola Vabariigi kohtukulud.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>