Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
MACIEJ SZPUNAR
esitatud 4. juunil 2026(1)
Kohtuasi C‑33/25
T vof
versus
Stichting Bloembollenkeuringsdienst
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud College van Beroep voor het bedrijfsleven (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad))
Eelotsusetaotlus – Direktiiv 98/56/EÜ dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta – Kohaldamisala – Viirusega nakatunud lillesibulate istutamine – Täitmine – Rahatrahv – Geneetilise mitmekesisuse säilitamine
I. Sissejuhatus
1. Aastatel 1636–1637 valitses Madalmaade Kuningriigis nn tulbimaania, mida üldiselt peetakse ajaloo esimeseks majandusmulliks. Sel perioodil võis tulbisibula hind ületada kinnisvara või kunstiteose hinna. Mull sai nähtavasti alguse nn kirjust tulbist – haruldasest, salapärasest ja kaunist kahevärvilisest lillest, mis põhjustas nõudluse plahvatusliku kasvu. Alles 1928. aastal avastati, et kirjuõielisuse tegelik põhjus oli viirus, nimelt tulbi mosaiikviirus (edaspidi „TBV“).(2)
2. Põhikohtuasjas tuvastati, et TBVga oli nakatunud mitu tulbipartiid. Pädev asutus keelas neid uuesti istutada, olenemata sellest, kas saadud sibulad olid ette nähtud turustamiseks.
3. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib seega selgitada direktiivi 98/56/EÜ kohaldamisala.(3) Ta soovib teada, kas selles direktiivis sätestatud tervise- ja kvaliteedinõudeid kohaldatakse üksnes turustamise või ka istutamise etapi suhtes, ning esimesel juhul seda, kas liikmesriikidel on vabadus laiendada neid nõudeid istutamise etapile.
4. Võib öelda, et käesolev kohtuasi illustreerib kirju tulbi langust luksustootest soovimatuks või isegi keelatud kaubaks.(4)
II. Õiguslik raamistik
A. Liidu õigus
5. Direktiivi 98/56 põhjendused 3, 8, 9 ja 10 on sõnastatud järgmiselt:
„(3) ühtlustatud tingimuste kehtestamine [ELi] tasandil tagab, et ostjad kogu [Euroopa Liidus] saavad tervet ning hea kvaliteediga paljundusmaterjali;
[…]
(8) paljundusmaterjalide tarnijad peavad eelkõige tagama oma toodete vastavuse käesolevas direktiivis kehtestatud tingimustele;
(9) liikmesriikide pädevad asutused peaksid kontrollimise ja inspekteerimise käigus tagama, et tarnijad neid tingimusi täidavad;
(10) Käesolevas direktiivis kehtestatud standardite ühtseks kohaldamiseks kõikides liikmesriikides tuleks kehtestada ühenduse kontrollimeetmed;“.
6. Artikli 1 lõike 1 esimeses lauses on sätestatud: „Käesolevat direktiivi kohaldatakse dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise suhtes kogu [Euroopa Liidus].
7. Artikli 2 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
2. tarnija – iga füüsiline või juriidiline isik, kes on ametialaselt seotud paljundusmaterjali turustamise või importimisega;
3. turustamine – müümine või tarnimine tarnijalt teisele isikule. „Müük“ hõlmab paljundusmaterjali kättesaadavana või laos hoidmist, väljapanekut eesmärgiga müüa või müügiks pakkumist;“.
8. Direktiivi artiklis 3 on sätestatud:
„1. Tarnijad võivad paljundusmaterjali turustada ainult siis, kui see vastab käesolevas direktiivis kehtestatud nõuetele.
2. Lõiget 1 ei kohaldata paljundusmaterjali suhtes, mida kasutatakse:
[…]
c) geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks.
3. Lõike 2 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu artiklis 17 sätestatud korras.“
9. Direktiivi artikli 5 lõigete 1, 2 ja 4 kohaselt:
„1. […] peab paljundusmaterjal turustamisel olema:
– vähemalt visuaalse kontrolli põhjal ilma ühegi kvaliteeti ohustava kahjuliku organismita ega sellest tulenevate kasutuskõlbulikkust vähendavate tunnuste või sümptomiteta,
[…]
– rahuldava sordiehtsuse ja -puhtusega, kui seda turustatakse sordina artikli 9 tähenduses.
2. Paljundusmaterjali, mis nähtavate tunnuste või sümptomite alusel ei ole kahjulikest organismidest piisavalt puhas, töödeldakse nõuetekohaselt või eemaldatakse vajaduse korral.
[…]
4. Lillesibulate puhul täidetakse ka järgmised nõuded:
– paljundusmaterjal peab pärinema otseselt materjalist, mida on kasvamisjärgus kontrollitud ning milles ei ole kahjulikke organisme ega haigusi, nende tunnuseid või sümptomeid.“
10. Direktiivi artikli 7 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:
„1. Paljundusmaterjali tootmisega tegelevad tarnijad peavad:
– identifitseerima ja teostama järelevalvet paljundusmaterjali kvaliteeti mõjutavate kriitiliste kohtade suhtes tootmisprotsessis,
– hoidma andmeid esimeses taandes sätestatud järelevalve kohta, kui vastutav ametiasutus seda kontrolli läbiviimiseks nõuab,
– võtma vajaduse korral proove, et neid nõuetekohaste vahendite ja selleks pädevas laboratooriumis uurida,
– tagama, et tootmise käigus jääb paljundusmaterjal eraldi identifitseeritavaks.
2. Kui paljundusmaterjali tootmisega tegeleva tarnija tööruumidest leitakse direktiivis 77/93/EMÜ[(5)] loetletud või artikli 5 lõike 5 kohaselt kehtestatud meetmetes loetletud kahjulikke organisme, teatab tarnija sellest vastutavale ametiasutusele ja teostab selle ametiasutuse poolt sätestatud meetmed.“
11. Direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud:
„1. Paljundusmaterjal turustatakse partiidena. […]
2. Paljundusmaterjalile lisatakse turustamisel märgistus või mõni muu tarnija koostatud dokument.“
12. Artikli 12 lõikes 1 on sätestatud:
„Liikmesriigid nõuavad tarnijatelt käesoleva direktiivi nõuete järgimiseks kõikide vajalike meetmete võtmist. Nimetatud nõuete järgimise tõestamiseks tagavad liikmesriigid paljundusmaterjali ametliku kontrollimise:
– vähemalt pisteliste kontrollide abil ja
– vähemalt juhul, kui turustatakse isikutele, kes on ametialaselt seotud dekoratiivtaimede või paljundusmaterjali
tootmise või müümisega. […]
[…]“.
13. Artiklis 13 on sätestatud:
„1. Kui artiklis 12 osutatud ametlike kontrollide ajal […] ilmneb, et paljundusmaterjal ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, tagab vastutav ametiasutus, et tarnija võtab asjakohased parandusmeetmed või kui see ei ole võimalik, keelab selline vastutav asutus paljundusmaterjali turustamise [Euroopa Liidus].
2. Kui ilmneb, et teatava tarnija poolt turustatav paljundusmaterjal ei vasta käesoleva direktiivi nõuetele, tagab asjaomane liikmesriik selle tarnija suhtes asjaomaste meetmete võtmise.
3. Kõik lõike 2 alusel võetavad meetmed tühistatakse kohe, kui on piisavalt tõestatud, et selle tarnija turustatav paljundusmaterjal vastab edaspidi käesoleva direktiivi nõetele ja tingimustele.“
14. Direktiivi artiklis 15 on sätestatud, et „käesoleva direktiivi nõuetega kooskõlas oleva paljundusmaterjali turustamise suhtes ei kohaldata muid kui käesolevas direktiivis sätestatud tarnijat, kvaliteeti, taimetervist, märgistamist ja pakendamist käsitlevaid piiranguid“.
B. Madalmaade õigus
15. 2007. aasta määruse põllumajandustoodete kvaliteedi tagamise kohta (Landbouwkwaliteitsbesluit 2007) artikliga 1 on Madalmaade õigusesse üle võetud teatavad direktiivi 98/56 artiklis 2 sätestatud mõisted. „Turustamise“ määratlus on samaväärne direktiivis sätestatud määratlusega.
16. Määruse artiklis 9 on sätestatud, et „lillesibulate paljundusmaterjali võib turustada üksnes juhul, kui järgitakse direktiivi [98/56] artikleid 3–9 ja käesolevas määruses või selle alusel vastu võetud sätteid“.
III. Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused
17. T vof (edaspidi „apellant“) on täisühing (vennootschap onder firma), mis tegeleb lillesibulate kasvatamisega. Ta on Stichting Bloembollenkeuringsdiensti (Lillesibulate järelevalveameti talitus, edaspidi „BKD“) liige.
18. BKD tuvastas 2020. aasta kevadel apellandi ruumides tehtud kohapealsete kontrollide käigus, et TBVga on nakatunud viis tulbipartiid, igaüks neist eri sorti (edaspidi „asjaomased partiid“). Seetõttu tunnistati need partiid kasvatamiskõlbmatuks.
19. Apellant teatas 2021. aasta kevadkultuuride registreerimise käigus (Registratie Voorjaarsgewassen 2021), et ta oli asjaomased partiid uuesti istutanud.
20. BKD palus 20. jaanuari 2021. aasta kirjas selle kohta selgitusi. Apellant vastas 21. jaanuari 2021. aasta e-kirjas, et ta on registreerinud üle 400 sordi ja viis asjaomast partiid jäid registreerimata. Lisaks taotles ta nende viie partii istutamiseks erandina antavat luba.
21. BKD kohustas 25. jaanuaril 2021 apellanti hävitama kolm asjaomast partiid, vastasel juhul antaks asi Tuchtgerecht voor de Bloembollensectorisse (lillesibulasektori distsiplinaarkohus, Madalmaad). Lisaks andis BKD erandina loa ülejäänud kahe partii ühekordseks istutamiseks teatavatel tingimustel. BKD teatas apellandile, et ennatliku istutamise ja taotluse õigel ajal esitamata jätmise tõttu saadab ta asja läbivaatamiseks distsiplinaarkohtusse.
22. Järgmisel päeval taotles apellant luba partiide puhastamiseks, tehes kindlaks ja kõrvaldades TBVga saastunud tulbisibulad, kuid BKD keeldus sellest. Pärast lillesibulate väljajuurimist tegi apellant kindlaks ja eemaldas TBVga nakatunud sibulad kahest asjaomasest partiist ning hävitas ülejäänud kolm partiid.
23. Distsiplinaarõiguslikus avalduses süüdistas BKD apellanti selles, et apellant istutas 2020. aasta sügisel või vähemasti kasvatas asjaomaste partiide tulbisibulaid kavatsusega neid koristada või vähemasti kaubanduslikul eesmärgil toota, kusjuures lillesibulad ei pärinenud otseselt materjalist, mida on kasvamisjärgus kontrollitud ning milles ei ole kahjulikke organisme ega haigusi, nende tunnuseid või sümptomeid, nagu on nõutud 2007. aasta määruse põllumajandustoodete kvaliteedi tagamise kohta artiklis 9 koostoimes direktiivi 98/56/EÜ artikli 3 lõikega 1 ja artikli 5 lõikega 4.
24. Tuchtgerecht voor de Bloembollensector (lillesibulasektori distsiplinaarkohus) tunnistas 13. jaanuaril 2022 selle süüdistuse tõendatuks ja määras apellandile rahatrahvi summas 12 500 eurot.
25. Apellant esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse College van Beroep voor het bedrijfslevenile (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad), mis on eelotsusetaotluse esitanud kohus.
26. Selles kohtus väidab apellant, et ta on ainus aretaja, kes neid sorte kasvatab, ja nende sibulaid on olemas vaid väike kogus. Seepärast tähendaks sibulate hävitamine sordi hävitamist. Kui sellisel haruldasel tulbisordil avastatakse haigusi, püüab aretaja nakatunud sibulad kindlaks teha ja eemaldada, et vältida sordi väljasuremist. Puhtärilistel põhjustel oleks mõistlikum hävitada kõik nakatunud sibulad või vähemalt neid mitte uuesti istutada, sest nende kindlaks tegemise ja kõrvaldamise kulud ületavad sageli sellest saadava tulu. Kuigi apellant istutas asjaomased partiid 2020. aastal, ei turustanud ta neid hiljem ega kavatsenudki seda teha.
27. BKD väidab omalt poolt, et kasvatamiseks kõlbmatuks tunnistatud partiide istutamine rikub direktiivi 98/56 artikli 3 lõiget 1 koostoimes selle artikli 5 lõikega 4. Tema seisukoht on, et „turustamine“ direktiivi artikli 2 lõike 3 tähenduses hõlmab ka „kättesaadavana hoidmist“. Apellant hoidis käesolevas asjas kõne all olevaid lillesibulate partiisid „kättesaadavana“ sel moel, et ta kasvatas ja seega ka turustas neid. See tähendab, et kohaldatakse paljundusmaterjalile esitatavaid nõudeid, mis on sätestatud direktiivi 98/56 artiklites 3–9 (ja millele on viidatud 2007. aasta määruse põllumajandustoodete kvaliteedi tagamise kohta artiklis 9).
28. Neil asjaoludel otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [direktiivi 98/56] artikli 2 punktis 3 sisalduvat lauseosa „kättesaadavana või laos hoidmine“ tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka olukorda, kus paljundusmaterjal lillesibulate kujul on istutatud, kuid veel koristamata, millest tulenevalt tähendab ka lillesibulate istutamine turustamist selle sätte tähenduses?
2. Kas [direktiivi 98/56] artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud erand on kohaldatav ka juhul, kui lillesibulate kasvataja istutab lillesibulaid konkreetse sordi säilitamise eesmärgil?(6)
3. Kas [direktiivi 98/56] artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud erandile saab tugineda ka siis, kui kohaldamise eeskirju viidatud [direktiivi 98/56] artikli 3 lõike 3 tähenduses ei ole veel vastu võetud?
4. Kas [direktiiv 98/56] – arvestades ka selle põhjendust 10 – lubab liikmesriikidel [direktiivi 98/56] ülevõtvates riigisisestes õigusnormides, mis viitavad selle [direktiivi 98/56] artiklitele 3–9, määratleda mõistet „turustamine“ laiemalt kui [direktiivi 98/56] artikli 2 punktis 3 sisalduvas määratluses, mis toob kaasa tagajärje, et ka lillesibulate istutamine loetakse „turustamiseks“ ja riigisiseste õigusnormide rikkumiste eest võib määrata rahatrahvi?“
29. Kirjalikud seisukohad esitasid Kreeka ja Madalmaade valitsus ning Euroopa Komisjon. Samad pooled ja apellant osalesid 5. märtsil 2026 toimunud kohtuistungil.
IV. Õiguslik analüüs
A. Esimene ja neljas eelotsuse küsimus
1. Sissejuhatavad märkused
30. Kõigepealt väärib märkimist, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada. Seda arvestades tuleb Euroopa Kohtul talle esitatud küsimused vajaduse korral ümber sõnastada. Euroopa Kohus võib ka arvesse võtta neid ELi õigusnorme, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole oma küsimuses viidanud.(7)
31. Lisaks ei takista asjaolu, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma küsimustes formaalselt viidanud teatavatele ELi õiguse sätetele, Euroopa Kohut esitada sellele kohtule kõiki tõlgenduselemente, mis võivad olla tarvilikud põhikohtuasja lahendamiseks, tuletades liikmesriigi kohtu esitatud teabest ja eelkõige eelotsusetaotluse põhjendustest need ELi õiguse aspektid, mida on põhikohtuasja vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada.(8)
32. Selles osas puudutab esitatud esimene küsimus oma sõnastuse järgi üksnes seda, kas direktiivi 98/56 artikli 2 lõikes 3 sisalduv mõiste „turustamine“ ja eelkõige väljend „kättesaadavana või laos hoidmine“ hõlmab veel koristamata lillesibulate istutamist. Kui vastus nimetatud küsimusele on eitav, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma neljanda küsimusega teada, kas liikmesriik võib seda määratlust laiendada nii, et see hõlmab lillesibulate istutamist, nii et direktiivi 98/56 artiklitele 3–9 viitava riigisisese õigusakti rikkumise eest võib määrata trahvi.
33. Euroopa Kohtu toimikust ja kohtuistungil eitatud argumentidest nähtub siiski, et põhikohtuasja problemaatika on laiem kui see nähtub küsimuste sõnastusest, sest see puudutab ka direktiiviga 98/56 ja eelkõige selle artikli 5 lõikega 4 ette nähtud ühtlustamise ulatust.
34. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul on küsimus nimelt selles, kas Tuchtgerecht voor de Bloembollensector (lillesibulasektori distsiplinaarkohus) tuvastas õigesti, et kui apellant istutas uuesti asjaomased partiid, mis olid TBVga nakatumise tõttu kasvatamiseks kõlbmatuks tunnistatud, rikkus apellant direktiivi 98/56 artikli 3 lõiget 1 koostoimes artikli 5 lõikega 4.
35. Lisaks näib eelotsusetaotluse esitanud kohus eelistavat direktiivi 98/56 artikli 2 lõikes 3 kasutatud mõiste „turustamine“ niisugust tõlgendust, mis ei hõlma tegevust, mis toimub lillesibulate istutamise (tootmis)etapis,(9) mil need ei ole veel valmistoode. Sama seisukohta jagavad Kreeka valitsus ja komisjon. Kohtuistungil möönis Madalmaade valitsus, et rangelt võttes ei kuulu istutusetapp mõiste „turustamine“ alla. Ta väitis siiski, et direktiiv 98/56 kehtestab istutusetapi suhtes kohaldatavad eeskirjad.
36. Lisaks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus, viidates oma neljandas küsimuses ja põhjendustes vastavalt direktiivi 98/56 põhjendustele 10 ja 18, saada selgitusi selle direktiiviga nõutava ühtlustamise taseme kohta ja liikmesriikidele jäetud pädevuse kohta dekoratiivtaimede paljundusmaterjali valdkonna reguleerimisel.
37. Sellest järeldub, et esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 98/56 artikli 3 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellise materjali uuesti istutamine, mille puhul on kasvamisjärgus leitud, et see sisaldab kahjulikke organisme või haigusi, sõltumata sellest, kas saadud paljundusmaterjal on mõeldud turustamiseks nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 3 tähenduses.
38. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus oma neljanda küsimusega sisuliselt teada, kas direktiivi 98/56 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriikidel kehtestada keelu uuesti istutada materjali, mille puhul on kasvamisjärgus tuvastatud, et see sisaldab kahjulikke organisme või haigusi, sõltumata sellest, kas saadav paljundusmaterjal on mõeldud turustamiseks.
2. Esimene eelotsuse küsimus
a) Direktiivi 98/56 sissejuhatavad sätted keskenduvad paljundusmaterjali „turustamisele“
39. Direktiivis 98/56 on sätestatud nõuded, millele peavad vastama paljundusmaterjal ise (III jaotis), paljundusmaterjali tarnijad (IV jaotis) ning paljundusmaterjali turustamine ja märgistamine (V jaotis).
40. Need nõuded on mõeldud kohaldamiseks konkreetses reguleerimisalas. Direktiivi 98/56 (I jaotises „Reguleerimisala“) artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldatakse seda direktiivi dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise suhtes Euroopa Liidus.
41. „Turustamine“ omakorda on direktiivi 98/56 artikli 2 lõikes 3 määratletud kui müümine või tarnimine tarnijalt teisele isikule. „Müük“ hõlmab paljundusmaterjali kättesaadavana või laos hoidmist, väljapanekut eesmärgiga müüa või müügiks pakkumist. Samamoodi on viidatud direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt „tarnija“ iga füüsiline või juriidiline isik, kes on ametialaselt seotud paljundusmaterjali turustamise või importimisega.
42. Lisaks, vastavalt direktiivi 98/56 artikli 3 lõikele 1 võivad tarnijad paljundusmaterjali turustada ainult siis, kui see vastab selles direktiivis kehtestatud nõuetele.
43. Minu arvates näitab nende sissejuhatavate sätete koostoimes tõlgendamine, et direktiivi 98/56 kohaldamisala piirdub paljundusmaterjali turustamisega ja seepärast ei hõlma selle materjali tootmist.
44. Direktiivi 98/56 artikli 5 lõige 4 nõuab siiski, et paljundusmaterjali kontrollitaks kasvamisjärgus, mis tõstatab küsimuse, kas selles sätestatud tervisenõuet kohaldatakse ka tootmisetapis.
45. Et vastata eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele, tuleb seepärast analüüsida eespool nimetatud sätete konteksti ja direktiivi 98/56 eesmärke. Ka ELi õigusnormide kujunemislugu võib anda asjakohast teavet nende tõlgendamiseks.(10)
b) Areng direktiivist 91/682/EMÜ direktiivini 98/56
46. Mis puudutab direktiivi 98/56 kujunemislugu, siis selle põhjendustest 19–23 nähtub, et selle eesmärk on lihtsustada selle eelkäija, direktiiviga 91/682/EMÜ kehtestatud korda,(11) nimelt selgitades, milliseid isikuid tuleb selle õiguskorra raames kontrollida.(12)
47. Selleks muudeti mõistet „tarnija“ nii, et see hõlmaks palju vähem tegevusi.(13) Kui direktiivi 91/682 artikli 3 punkti c kohaselt hõlmas see mõiste „paljundusmaterjali või dekoratiivtaimede paljundamist, tootmist, säilitamist ja/või töötlemist ja turuleviimist“, siis direktiivi 98/56 artikli 2 lõikes 2 esitatud määratlus hõlmab üksnes „turustamist või importi“.
48. Märgin siiski ka, et direktiivi 91/682 artikli 1 lõike 1 kohaselt kohaldati seda direktiivi dekoratiivtaimede paljundusmaterjali ja dekoratiivtaimede turustamise suhtes.
49. Et täielikult mõista, kas direktiivi 91/682 kohaldamisala oli laiem kui direktiivi 98/56 kohaldamisala, tuleb võrrelda nende kahe direktiivi üldist ülesehitust.
c) Direktiivi 91/682 üldine ülesehitus
50. Mis puudutab direktiivi 91/682 üldist ülesehitust, siis pean vajalikuks kõigepealt täpsustada, et sarnaselt selle direktiivi artikli 3 punktiga c, milles määratletakse „tarnija“ mõiste, nähtub mitmest teisest sättest, et selles ette nähtud nõudeid kohaldati vahet tegemata nii turustamis- kui ka tootmisetappide suhtes.
51. Esiteks oli direktiivi 91/682 artikli 5 lõikes 1 sätestatud, et „liikmesriigid tagavad, et tarnijad võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva direktiiviga kehtestatud standardite järgimine tootmise ja turustamise kõikides etappides […]“.(14)
52. Teiseks oli direktiivi 91/682 artiklis 17 sätestatud, et „liikmesriigid tagavad, et paljundusmaterjali ja dekoratiivtaimi kontrollitakse tootmise ja turustamise ajal ametlikult vähemalt pisteliselt, et kontrollida käesoleva direktiivi nõuete ja tingimuste täitmist“.(15)
53. Kolmandaks olid kõik direktiivi 91/682 sätted, millega kehtestati paljundusmaterjali kvaliteedi- ja tervisekaitsenõuded, igal juhul adresseeritud „tarnijatele“, hõlmates seega igal juhul kõiki käesoleva ettepaneku punktis 47 nimetatud tegevusi.
54. See toob mind direktiivi 98/56 üldise ülesehituse hindamiseni.
d) Direktiivi 98/56 üldine ülesehitus
55. Nagu eespool märgitud, on direktiivi 98/56 III jaotises, mis sisaldab artikleid 3–5, kindlaks määratud nõuded, millele paljundusmaterjal peab vastama.
56. Sellega seoses on direktiivi 98/56 artikli 3 lõige 1 üldsäte, millega määratakse kindlaks III jaotises sätestatud nõuete täitmata jätmise tagajärg, nimelt see, et tarnijad ei tohi paljundusmaterjali turustada. Viidatud artikli lõige 2 omakorda teeb erandi lõikest 1, nähes ette, et tarnijad võivad turustada punktides a–c nimetatud eesmärkidel ettenähtud paljundusmaterjali isegi juhul, kui see materjal ei vasta kõnealustele nõuetele.(16)
57. Direktiivi 98/56 artiklid 4 ja 5 omakorda on põhisätted, milles sätestatakse nõuded, millele paljundusmaterjal peab vastama. Eristada võib kahte nõuete kogumit, mis on käesolevas asjas asjakohased: i) kõikidele materjalidele esitatavad nõuded, mis on sätestatud artiklis 4 ja artikli 5 lõikes 1, ning ii) lillesibulate suhtes kohaldatav nõue artikli 5 lõikes 4. Võttes arvesse viimati nimetatud sätte asjakohasust käesolevas kohtuasjas, analüüsin ma seda eraldi.
58. Seega, ilma et see piiraks kohustust järgida muudes ELi õigusaktides sätestatud asjakohaseid tingimusi, peab kogu paljundusmaterjal(17)turustamisel vastama direktiivi 98/56 artikli 5 lõikes 1 ette nähtud nõuetele, mille esimeses taandes on nõutud, et paljundusmaterjal peab olema vähemalt visuaalsel vaatlusel ilma ühegi kvaliteeti ohustava kahjuliku organismita ega sellest tulenevate kasutuskõlblikkust vähendavate tunnuste või sümptomiteta.
59. Sellega seoses näeb direktiivi 98/56 artikli 5 lõige 2 ette, et kui materjal ei ole nähtavate tunnuste või sümptomite alusel kahjulikest organismidest piisavalt puhas, tuleb seda nõuetekohaselt töödelda või see vajaduse korral eemaldada.
60. Kirjeldatud kontekstis tõlgendab Madalmaade valitsus direktiivi 98/56 artikli 5 lõiget 2 sisuliselt nii, et nimetatud direktiivi artiklis 5 sätestatud nõuded on kohaldatavad sõltumata sellest, kas materjal on mõeldud turustamiseks.
61. Mina selle seisukohaga ei nõustu.
62. Esiteks, nagu nähtub direktiivi 98/56 artikli 5 lõike 1 esimeses taandes ja artikli 5 lõikes 2 kasutatud sarnasest sõnastusest, käsitlevad need kaks sätet sama nõuet ning teine määrab kindlaks esimeses ette nähtud nõude täitmata jätmise konkreetse tagajärje. Teiseks ei saa nimetatud direktiivi artikli 5 lõiget 2 tõlgendada sõltumatult selle direktiivi artikli 5 lõikest 1 ja artikli 3 lõikest 1, mille kohaselt kohaldatakse direktiiviga kehtestatud nõudeid üksnes paljundusmaterjali turustamisel.
63. Seega pakub direktiivi 98/56 artikli 5 lõige 2 sisuliselt alternatiivi turustamiskeelule. Kui materjal on nõuetekohaselt töödeldud, võib seda siiski turustada. See võimalus on ette nähtud ainult direktiivi 98/56 artikli 5 lõike 1 esimeses taandes sätestatud nõude puhul, sest see on ainus nõue, mida võib täita paljundusmaterjali töötlemise teel. Seevastu selle direktiivi artikli 5 lõike 1 ülejäänud neli taanet puudutavad aspekte, mida ei saa edukalt töödelda (näiteks defektid või ebapiisav elujõud, suurus, idanemisvõime, sordiehtsus ja ‑puhtus). Järelikult saab viimati nimetatud nõuete täitmata jätmine viia üksnes selle materjali turustamise keelamiseni vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lõikele 1.
64. Seda tõlgendust toetab ka direktiivi 98/56 artikli 7 lõige 2. Artiklis 7, mis on IV jaotises, mis käsitleb nõudeid tarnijatele,(18) on kehtestatud erinõuded paljundusmaterjali tootmisega tegelevatele tarnijatele. Eelkõige vastavalt punktile 2, kui paljundusmaterjali tootmisega tegeleva tarnija tööruumidest leitakse määruses 2016/2031(19) loetletud või direktiivi 98/56 artikli 5 lõike 5 kohaselt kehtestatud meetmetes loetletud kahjulikke organisme, peab tarnija teatama sellest vastutavale ametiasutusele ja peab teostama selle ametiasutuse poolt sätestatud meetmed.“
65. Seega näeb direktiivi 98/56 artikli 7 lõige 2 sõnaselgelt ette, et täitmismeetmeid tuleb võtta tootmisetapis, kui esinevad selles sättes nimetatud asjaolud. Minu arvates ei saa niisugust täitmist väljaspool seda raamistikku toimuda. Käesoleval juhul ei nähtu Euroopa Kohtu käsutuses olevast toimikust, et BKD oleks tuginenud selle sätte kohaldamisele.
66. Nüüd analüüsin direktiivi 98/56 V jaotist „Paljundusmaterjali turustamine ja märgistamine“. Pealkirjast võib jääda mulje, et muid nõudeid, näiteks III jaotises loetletud nõudeid, millele paljundusmaterjal peab vastama, kohaldatakse ka muudes etappides. Arvan siiski, et see nii ei ole. V jaotise sätted näevad sisuliselt ette, et paljundusmaterjali turustatakse partiidena (artikli 8 lõige 1), viidates sordile, kui artiklis 9 sätestatud tingimused on täidetud, ja sellele peab olema lisatud märgistus (artikli 8 lõige 2). Nii III kui ka V jaotise nõuded puudutavad seega aspekte, mis moodustavad toote lahutamatu osa(20) ja neid kohaldatakse turustamisetapis. Ainus erinevus seisneb asjaolus, et II jaotise nõuded puudutavad paljundusmaterjali omadusi, V jaotise nõuded aga väliseid tunnuseid.
67. Lõpetuseks käsitleb direktiivi 98/56 VIII jaotis kontrollimeetmeid ja üldsätteid, mille artiklid 12 ja 13 on käesolevas kohtuasjas eriti asjakohased. Artikkel 12 käsitleb kontrolle, mille eesmärk on kontrollida selle direktiivi nõuete täitmist, artikkel 13 aga täitmise tagamist.
68. Direktiivi 98/56 artikli 12 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et tarnijad(21) võtavad kõik vajalikud meetmed direktiivi nõuete täitmiseks. Selleks peavad nad vastavalt selle sätte lõikele 2 tagama, et paljundusmaterjali kontrollitakse ametlikult muu hulgas vähemalt juhul, kui turustatakse isikutele, kes on kutsealaselt seotud dekoratiivtaimede või paljundusmaterjali tootmise või müümisega.
69. Kõik Euroopa Kohtus menetlusse astujad keskendusid väljenditele „vähemalt“ ja „juhul, kui turustatakse“, väites, et kontroll võib toimuda ka tootmisetapis. Kuigi niisugune tõlgendus on usutav, näib mulle, et rõhk tuleks panna seda tüüpi turustamisele, mille puhul kontrollid on kohustuslikud.(22)
70. Viimati nimetatud tõlgendust kinnitab direktiivi 98/56 artikli 12 lõike 1 teise taande tõlgendamine koostoimes selle direktiivi artikli 8 lõigetega 3 ja 4. Nende sätete kohaselt on turustamine „isikutele, kes ei ole ametialaselt seotud dekoratiivtaimede ja paljundusmaterjali tootmise ja müümisega“ teatavatest selles direktiivis sätestatud nõuetest vabastatud. See osutab asjaolule, et artikli 12 lõike 1 teist taanet tuleb käsitleda tervikuna, st selle asemel, et keskenduda vaheteole „turustamise“ ja „tootmise“ vahel.
71. Samamoodi, kui direktiivi 98/56 kohaldamisala hõlmaks ka tootmist, ei oleks kontrollid selles etapis vabatahtlikud.
72. Igal juhul on kindel, et kui direktiivi 91/682 artiklis 17 nõuti ametlikke kontrolle nii tootmise kui ka turustamise ajal, siis direktiivis 98/56 viidatakse ainult turustamisele.(23)
73. Lõpuks on direktiivi 98/56 artikli 13 lõikes 1 sätestatud selle direktiivi nõuete täitmata jätmise üldised tagajärjed, mille hulka kuulub selle tagamine, et tarnija võtab asjakohased parandusmeetmed,(24) või kui see ei ole võimalik, siis kehtestatakse turustamiskeeld. Artikli 13 lõikes 2 on sätestatud, et kui tarnija ei täida nimetatud direktiivi nõudeid, võetakse tema suhtes selle direktiivi artikli 13 lõikes 3 sätestatud tingimustel asjakohased meetmed.
74. Kokkuvõttes näib, et direktiiv 91/682 oli kohaldatav nii tootmis- kui ka turustamisetappide suhtes. Seevastu näib, et direktiivi 98/56 kohaldatakse üksnes turustamisetapis, ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, mida kohaldatakse konkreetselt paljundusmaterjali tootmisega tegelevate tarnijate suhtes.
75. Selle järelduse paneb siiski proovile direktiivi 98/56 artikli 5 lõige 4,(25) mis nõuab lillesibulate kontrollimist kasvamisjärgus. Seepärast on vaja täpsustada selle konkreetse õigusnormi kohaldamisala.
e) Direktiivi 98/56 artikli 5 lõike 4 kohaldamisala
76. Eeltoodust tuleneb, et ainult kaks direktiivi 98/56 sätet, nimelt artikkel 7 ja artikli 5 lõige 4, näivad olevat vastuolus muus osas ühemõttelise järeldusega, et seda direktiivi kohaldatakse üksnes dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise suhtes.
77. Direktiivi 98/56 artikli 7 sõnastus on siiski üsna lihtne. Seega on tootjatele esitatavad nõuded täpselt määratletud. Seevastu ei ole nimetatud direktiivi artikli 5 lõige 4 täiesti selge ei selles viidatud materjali liigi ega selles sätestatud nõude täitmata jätmise õiguslike tagajärgede osas.
78. Tuletan meelde, et viimati nimetatud sätte kohaselt, mis on lillesibulate suhtes kohaldatav, peab paljundusmaterjal pärinema otseselt materjalist, mida on kasvamisjärgus kontrollitud ning milles ei ole kahjulikke organisme ega haigusi, nende tunnuseid või sümptomeid.
79. Nagu komisjon kohtuistungil märkis, viitab direktiivi 98/56 artikli 5 lõige 4 kahte liiki materjalile, nimelt lähtematerjalile ja sellest saadud paljundusmaterjalile. Ühelt poolt puudutavad kasvamisjärgus teostatavad kontrollid ja selles sättes kehtestatud tervisenõuded lähtematerjali. Teiselt poolt kohaldatakse nimetatud sätet saadud paljundusmaterjali suhtes selle turustamisel.
80. Sisuliselt on just lähtematerjal see, mida tuleb kasvamisjärgus kontrollida veendumaks, et selles ei ole kahjulikke organisme ega haigusi, nende tunnuseid või sümptomeid, sõltumata sellest, kas seda lähtematerjali turustatakse või mitte. Seevastu vastavalt direktiivi 98/56 üldisele ülesehitusele ja eelkõige selle artikli 5 lõikele 1 peab sellest saadud paljundusmaterjal, mis on mõeldud turustamiseks, olema saadud lähtematerjalist, mis vastab nimetatud tervisenõudele.
81. Sellest järeldub, et kontrollitud lähtematerjali, mille puhul on tuvastatud, et selles on kahjulikke organisme või haigusi, nende tunnuseid või sümptomeid, ei tohi uuesti istutada turustamiseks mõeldud paljundusmaterjali tootmiseks. Seevastu juhul, kui saadud paljundusmaterjal ei ole mõeldud turustamiseks, ei kohaldata selle suhtes direktiivi 98/56 artikli 5 lõikes 4 sätestatud nõuet.
82. Niisugune tõlgendus on kooskõlas eelkõige direktiivi 98/56 artikli 7 lõike 2 tõlgendusega, mida on mainitud käesoleva ettepaneku punktides 64 ja 65. Selles osas mõistan nimetatud direktiivi artikli 7 lõiget 2 direktiivi artikli 5 lõike 4 suhtes erisättena. Ühelt poolt käsitletakse esimeses muu hulgas istutatud materjali, mis on nakatunud määruses 2016/2031 loetletud kahjuliku organismiga, mille puhul tarnijad peavad võtma kõik vastutava ametiasutuse ette nähtud meetmed, olenemata sellest, kas see materjal istutatakse uuesti, et saada turustamiseks mõeldud paljundusmaterjali. Teiselt poolt puudutab direktiivi 98/56 artikli 5 lõige 4 materjali, mis on saastunud võimalike „kahjulike organismide või haigustega“, mida ei pruugi olla loetletud määruses 2016/2031. Sellisel juhul ei ole ette nähtud ühtegi meedet saastunud lähtematerjali kohta, sest seda õigusnormi ei kohaldata mitte lähtematerjalile, vaid sellest saadud paljundusmaterjalile, nagu märkisin käesoleva ettepaneku punktis 79.
83. Lisaks ei kahjusta tõlgendus, mille pakun välja käesoleva ettepaneku punktides 80 ja 81, direktiivi 98/56 toimivust, mille eesmärk on tagada, et ostjad saavad tervet ja kvaliteetset paljundusmaterjali.(26)
84. Direktiiv 98/56 sisaldab nimelt paljundusmaterjali päritolu kindlakstegemise mehhanisme, mis tagavad, et see on pärit tervest lähtematerjalist. Eelkõige peavad tarnijad vastavalt artiklile 6 olema registreeritud endi läbiviidavate tegevuste osas.(27) Lisaks peavad tarnijad artikli 8 lõike 1 kohaselt pidama arvestust üksikute partiide koostise ja päritolu kohta. Samamoodi tuleb paljundusmaterjalile vastavalt artikli 8 lõikele 2 turustamisel lisada märgistus või mõni muu tarnija koostatud dokument.(28)
85. Selles osas tuleb käesolevat kohtuasja eristada kohtuasjast, milles tehti kohtuotsus Bundesminister für Gesundheit,(29) millele Madalmaade valitsus oma kirjalikes seisukohtades viitas.
86. Nimetatud eelotsusetaotluses küsiti Euroopa Kohtult, kas direktiivi 2014/40/EL(30) artikli 23 lõiget 2 koostoimes selle direktiivi artikli 2 punktiga 40 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriikidele pandud kohustus tagada, et turule ei viidaks tubakatooteid, mille tarbijapakendi märgistus ei vasta nende toodete esitlemisnõuetele, piirdub jaemüüja poolt tarbijale pakkumise etapiga, jättes seega välja nende toodete tarnimise hulgimüüja poolt müügikohale.
87. Direktiivi 2014/40 artikli 23 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et turule ei viida tubaka- ja seonduvaid tooteid, mis ei ole kooskõlas nimetatud direktiiviga ning selle rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktidega. Mõiste „turuleviimine“ on nimetatud direktiivi artikli 2 punktis 40 määratletud järgmiselt: „liidus asuvatele tarbijatele toodete (sõltumata nende valmistamiskohast) kättesaadavaks tegemine, tasu eest või tasuta, sealhulgas kaugmüügi teel.(31)
88. Tuginedes direktiivi 2014/40 asjaomaste sätete kontekstipõhisele ja teleoloogilisele tõlgendusele, otsustas Euroopa Kohus, et liikmesriikidele pandud kohustus tagada, et turule ei viidaks tubakatooteid, mille tarbijapakendi märgistus ei vasta nende toodete esitlemisnõuetele, ei ole piiratud tubakatoote jaemüüja poolt tarbijale pakkumise etapiga.(32)
89. Selle kohtupraktika kohaldamist käesolevas asjas takistab mitu asjaolu. Esiteks aitas kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Bundesminister für Gesundheit, direktiivi 2014/40 nõuete täitmine hulgimüügi tasandil vältida seda, et mittevastavad tooted lõpuks tarbijatele kättesaadavaks tehakse. Sellega seoses oleks kasutu täita nimetatud direktiivi nõudeid alles etapis, mil jaemüüja pakub tubakatooteid tarbijatele, sest varasemad etapid viivad igal juhul turuleviimiseni selle direktiivi tähenduses.(33)
90. Seevastu, nagu väidab apellant käesolevas asjas, ei pruugi dekoratiivtaimede paljundusmaterjali istutamine viia turustamiseni, vaid sellel võib olla muid eesmärke, näiteks vältida teatava sordi väljasuremist.(34) Minu arvates kinnitab seda eristust direktiivi 2014/40 artikli 23 lõike 2 ja direktiivi 98/56 artikli 13 lõike 1 sõnastus. Esimene on üldisem kohustus ja selle toimivus võib eeldada sekkumist tarneahela teistel tasanditel; teine on konkreetsem ja sihipärasem kohustus, mis piirdub turustamiskeeluga. Lisaks, nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 84, on direktiivi 98/56 toimivus tagatud selle direktiiviga kehtestatud jälgitavusmehhanismidega.
91. Teiseks on dekoratiivtaimede paljundusmaterjal ja tubakas põhimõtteliselt erinevad tooted. Järelikult on direktiivil 2014/40 ja direktiivil 98/56 erinevad eesmärgid ning need lähtuvad täiesti erinevast loogikast. Täpsemalt ei ole tubakatooted tavapärased kaubad ja võttes arvesse tubaka eriti kahjulikku mõju inimtervisele, tuleks pöörata väga suurt tähelepanu tervisekaitsele iseäranis selleks, et vähendada suitsetamise levikut eelkõige noorte hulgas.(35) Direktiiv 2014/40 võeti seetõttu vastu ELTL artikli 114 alusel, võttes aluseks tervisekaitse kõrge taseme. See aspekt mängis Euroopa Kohtu arutluskäigus otsustavat rolli.(36) Seevastu direktiiv 98/56 võeti vastu EÜ asutamislepingu artikli 43 (nüüd ELTL artikkel 43) alusel, mis käsitleb ühist põllumajanduspoliitikat.(37)
92. Seepärast teen ettepaneku vastata esimesele eelotsuse küsimusele, et direktiivi 98/56 artikli 3 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellise materjali uuesti istutamine, mille puhul on kasvamisjärgus leitud, et see sisaldab kahjulikke organisme või haigusi, eeldusel et saadud paljundusmaterjali ei kasutata turustamiseks, nagu on määratletud nimetatud direktiivi artikli 2 lõikes 3.
3. Neljas eelotsuse küsimus
93. Arvestades minu pakutud vastust esimesele eelotsuse küsimusele, tuleb järgmisena käsitleda seda, kas liikmesriigid võivad laiendada direktiivi 98/56 artikli 5 lõikes 4 sätestatud nõuet paljundusmaterjalile, mis ei ole mõeldud turustamiseks ning selle nõude vastavalt jõustada.
94. Et nimetatud küsimusele vastata, tuleb teha vahet ühtlustamise tasemel ja ühtlustamise valdkonnal.
95. Seoses ühtlustamise tasemega tuleneb direktiivi 98/56 artiklist 15, nagu väidab komisjon, et see direktiiv on paljundusmaterjali turustamise poolest maksimaalne (või täielik) ühtlustamismeede, mis tähendab, et liikmesriigid ei tohi kehtestada tarnijatele, kvaliteedile, taimetervisele, märgistamisele ega pakendamisele piiranguid, mis on rangemad direktiivis sätestatutest.(38)
96. Kohaldatud ühtlustamise tase ei võimalda meil siiski vastata küsimusele, kas liikmesriigid võivad laiendada direktiivi 98/56 nõudeid istutusetapile. See sõltub sellest, kas liidu seadusandja on nimetatud direktiivi vastuvõtmisega ammendanud kogu dekoratiivtaimede paljundusmaterjali valdkonna.(39)
97. Sellega seoses tuleneb minu pakutud vastusest esimesele eelotsuse küsimusele igal juhul, et direktiiv 98/56 ei ole ammendanud dekoratiivtaimede paljundusmaterjali kogu valdkonda, sest kehtestatud kord puudutab üksnes selle materjali turustamist.(40)
98. Seepärast, kui liikmesriigid sätestavad oma riigisiseses õiguses muuks kui turustamiseks mõeldud paljundusmaterjalile esitatavad tervise- ja kvaliteedinõuded, kuuluvad sellised nõuded nende pädevusse ning need ei kuulu direktiivi 98/56 reguleerimisalasse.(41)
99. Siiski tuleb teha veel kaks märkust.
100. Esiteks ei tohi liikmesriik vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kohaldada riigisiseseid õigusnorme, mis võivad ohustada direktiiviga taotletavate eesmärkide saavutamist ja seeläbi kahjustada direktiivi toimivust.(42) Lisaks peavad riigisisesed õigusnormid olema kooskõlas nõuetega, mis on liikmesriikidele kehtestatud ELi õigusega.(43)
101. Teiseks on käesoleva juhtumi asjaolud teataval määral sarnased nendega, kus ELi õigusakti kohaldamisalast välja jäävate olukordade reguleerimiseks on riigisiseste õigusnormide eesmärk võtta vahetult ja tingimusteta vastu samad lahendused, mis on ette nähtud selles õigusaktis. Sellega seoses tuleneb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast, et Euroopa Liidu huvides on selgelt see, et ELi õigusaktist üle võetud sätteid tõlgendataks ühetaoliselt. See tähendab, et on võimalik vältida lahknevaid tõlgendusi tulevikus ning tagada, et riigisiseseid olukordi ja nende sätete kohaldamisalasse kuuluvaid olukordi käsitletaks ühtemoodi. Seega on olemas kindel huvi, et Euroopa Kohus teeks neil asjaoludel esitatud eelotsuse küsimuse kohta otsuse.(44)
102. Minu arvates tähendab see kohtupraktika, et kui liikmesriigid otsustavad kohaldada direktiivis 98/56 sätestatud tervise- ja kvaliteedinõudeid istutamisetapis, tuleb neid nõudeid tõlgendada samamoodi, nagu neid kohaldatakse turustamisetapis.
103. Seepärast teen ettepaneku vastata neljandale eelotsuse küsimusele, et liikmesriigid võivad keelata uuesti istutada materjali, mille puhul on kasvamisjärgus tuvastatud, et selles ei ole kahjulikke organisme ega haigusi, sõltumata sellest, kas sellest saadud paljundusmaterjal on mõeldud turustamiseks, tingimusel et need õigusnormid on ELi õigusega kooskõlas.
B. Teine ja kolmas eelotsusetaotluse küsimus
104. Teise ja kolmanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud erandit tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav ka teatavate lillesibulasortide suhtes, mis on mõeldud geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks, kuigi nimetatud sätte kohaldamise üksikasjalikke eeskirju ei ole vastu võetud selle direktiivi artikli 3 lõike 3 alusel.
1. Vajadus nendele küsimustele vastata
105. Direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 punkti c kohaldatakse üksnes kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate olukordade suhtes. Nende sätete eesmärk on võimaldada teatavate paljundusmaterjali koguste turustamist hoolimata asjaolust, et need ei vasta asjaomastele taimetervise ja kvaliteedinõuetele, kui sellise turustamise eesmärk on aidata kaasa geneetilise mitmekesisuse säilimisele.(45) Teisisõnu saab sellele erandile tugineda üksnes turustamiseks mõeldud materjali puhul.
106. Oma pakutud vastuses esimesele küsimusele järeldan, et selliste lillesibulate istutamine, mis ei ole mõeldud turustamiseks, ei kuulu direktiivi 98/56 kohaldamisalasse. Kui Euroopa Kohus peaks seda pakutud vastust järgima, võib järeldada, et teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele vastamine ei ole enam vajalik.
107. Eelotsusetaotlusest ei nähtu siiski, et vastuseid nendele küsimustele küsitaks üksnes juhuks, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et lillesibulate istutamine kuulub direktiivi 98/56 kohaldamisalasse.
108. Lisaks järeldan oma pakutud vastuses neljandale eelotsuse küsimusele ka seda, et liikmesriigid võivad põhimõtteliselt laiendada direktiivis 98/56 sätestatud nõudeid istutamisetapile. Samadel põhjustel, mis viisid niisugusele järeldusele, tuleb lisada, et liikmesriigid võivad ka selles etapis kohaldada direktiivi artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud erandit.
109. Seetõttu ja võttes arvesse käesoleva ettepaneku punktis 101 viidatud kohtupraktikat, teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele ja kolmandale küsimusele igal juhul.
2. Analüüs
110. Mis puudutab esiteks küsimust, kas direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud erandit võib kohaldada mitte ainult terve liigi, vaid ka teatava sordi geneetilise mitmekesisuse säilitamise suhtes,(46) ei näi miski nimetatud sätte sõnastuses selle kohaldamist välistavat. Vastupidi, pelk viide „geneetilise mitmekesisuse säilitamisele“ ilma täiendavate täpsustuste või nõueteta näitab, et seda tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab ka sordi säilitamist.
111. Seda tõlgendust kinnitab esiteks direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 punkti c kontekst. Huvi kaitsta sorte ning tagada nende omadused ja puhtus tuleneb selgelt selle direktiivi artikli 5 lõike 1 viimase taande ja artikli 9 sõnastusest koostoimes direktiivi põhjendusega 11.
112. Teiseks, kuigi direktiivi 98/56 eesmärk on tagada ostjatele terve ja hea kvaliteediga paljundusmaterjal, näivad selle eesmärgid olevat laiemad kui tarbijakaitse. Sellega seoses on oluline meenutada, et õiguslik alus, mille alusel nimetatud direktiiv vastu võeti, oli nüüdne ELTL artikkel 43, mis käsitleb ühist põllumajanduspoliitikat.
113. Kolmandaks, võttes arvesse tulbisortide arvestatavat hulka, millest mõni võib olla väljasuremisohus, kaotaks direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 punktis c sätestatud erand oma sisulise toime, kui seda tõlgendada nii, et see hõlmab üksnes liikide, mitte sortide geneetilise mitmekesisuse säilitamist.
114. Teiseks, mis puudutab küsimust, kas direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 punkt c võib olla kohaldatav isegi siis, kui selle direktiivi artikli 3 lõike 3 alusel ei ole vastu võetud üksikasjalikke meetmeid, siis tuleb esimesena arvesse võtta viimati nimetatud sätte sõnastust.
115. Selles kontekstis täpsustab direktiivi 98/56 artikli 3 lõige 3, et artikli 3 lõike 2 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad „võib“(47) vastu võtta nimetatud direktiivi artiklis 17 sätestatud komiteemenetluse kohaselt. Tegusõna „võib“ näitab, et selliste üksikasjalike eeskirjade kehtestamine ei ole kohustuslik. Nähtavasti on ELi seadusandja jätnud komisjonile kaalutlusruumi otsustamaks, kas need eeskirjad vastu võtta või mitte.(48)
116. Järgmisena tuleb meelde tuletada, et direktiiviga nõutava rakendamise konkreetne ulatus määratakse kindlaks direktiivi sätete laadiga. Sellega seoses näib direktiivi 98/56 artikli 3 lõige 2 olevat piisavalt täpne ja tingimusteta, et sellele saaks tugineda, ilma et seda oleks vaja täpsustada muude ELi või riigisiseste õigusnormidega.(49) Nimelt võimaldab see säte tarnijatel turustada paljundusmaterjali, ilma et see vastaks nimetatud direktiivis ette nähtud nõuetele, tingimusel et see materjal on ette nähtud mõnel punktides a–c loetletud eesmärgil.(50) Lisaks, nagu nähtub direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 3 sõnastusest endast, on selles ette nähtud üksikasjalike eeskirjade eesmärk üksnes tagada nimetatud direktiivi artikli 3 lõikes 2 ette nähtud erandi nõuetekohane ja arusaadav kohaldamine, seadmata kahtluse alla selle sätte tingimusetust.(51)
117. Seda tõlgendust kinnitab ka direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 3 sõnastuse võrdlus nimetatud direktiivi teiste sätete sõnastusega, milles nõutakse eeskirjade vastuvõtmist vastavalt selle direktiivi artiklile 17. Nii on see nimetatud direktiivi artikli 8 lõike 3, artikli 11 lõike 1, artikli 14 lõigete 4 ja 6 puhul, kus erinevalt artikli 3 lõikest 3 kasutatakse tegusõna kindlas kõneviisis.(52)
118. Kreeka valitsus ja Madalmaade valitsus väidavad siiski, et niisugune tõlgendus on vastuolus direktiivi 98/56 eesmärkidega, kuna see kahjustaks selles sätestatud nõuete täitmist. Täpsemalt nõuaks eesmärk tagada paljundusmaterjali kvaliteet ja tervis vähemalt seda, et kehtestatakse ELi või liikmesriigi tasandil vastu võetud eeskirjad, et reguleerida erandiga hõlmatud materjali asukohta ning selle muust materjalist eraldamise korda, mille suhtes kohaldatakse selle direktiivi nõudeid.
119. Mis puudutab üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmist ELi tasandil, siis piisab, kui meenutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa Euroopa Kohus juhul, kui liidu õigusnormi tähendus tuleneb täiesti selgelt selle sõnastusest endast, niisugusest tähendusest kõrvale kalduda.(53) Seepärast kordan oma märkust, et liidu seadusandja ei näi olevat pidanud vajalikuks võtta need eeskirjad vastu ELi tasandil, vaid eelistas anda komisjonile selles suhtes teatava kaalutlusruumi.
120. Kui aga liikmesriik leiab, et direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 nõuetekohaseks rakendamiseks on soovitavad üksikasjalikud eeskirjad, võib ta minu arvates niisugused eeskirjad vastu võtta.
121. Selles kontekstis tuleb esiteks meenutada, et kui liidu õigusakt ei sisalda ühtegi erisätet, on selle rakendamine eelkõige liikmesriikide ülesanne.(54) Kuna käesoleval juhul on ELi tasandil üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmine vabatahtlik, leian, et selliseid eeskirju võib põhimõtteliselt vastu võtta liikmesriigi tasandil.
122. Teiseks tuletan meelde, et ELi tasandi eeskirjad tuleb vastu võtta komiteemenetluses, mis on sisuliselt liikmesriikide kontrollimehhanism komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELTL artikli 291 lõige 3). Minu arvates annab see tunnistust seadusandja tahtest tagada igas olukorras liikmesriikide kaasamine.
123. Kolmandaks näib, et üksikasjalike eeskirjade vastuvõtmine riigi tasandil ja sellest tulenev ühtsete menetluste puudumine ELi tasandil ei kahjusta direktiivi 98/56 eesmärke ega konkreetsemalt direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti c kohase erandi toimivust. Selline lähenemisviis võib tegelikult olla kooskõlas konkreetsete riigisiseste nõuetega geneetilise mitmekesisuse säilitamise kohta, näiteks vajadusega saada registreeritud sordisäilitaja staatus, et tugineda viidatud sättele, nagu märkis Kreeka valitsus, või asukohanõuetele, et leevendada saastumise ohtu, nagu märkis Madalmaade valitsus.(55) Siiski ei tohi vastuvõetud eeskirjad põhjustada liigset koormust tarnijatele, kes tegelevad geneetilise mitmekesisuse säilitamisega.
124. Neljandaks tegutseb liikmesriik direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 punkti c rakendamiseks üksikasjalikke eeskirju vastu võttes kooskõlas ELL artikli 4 lõike 3 teise lõiguga ning ELTL artikli 288 kolmanda lõiguga ja artikli 291 lõikega 1.
125. Seevastu liikmesriik, kes leiab, et direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 rakendamiseks on üksikasjalikud eeskirjad vajalikud, kuid ei ole selliseid eeskirju vastu võtnud, ei saa lihtsalt eraisiku kahjuks keelduda direktiivi seda artiklit üle võtvate riigisiseste sätete kohaldamisest põhjusel, et ELi tasandil puuduvad üksikasjalikud eeskirjad. Kui see liikmesriik seda teeks, rikuks ta ELL artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet.(56)
126. Seega teen ettepaneku vastata teisele ja kolmandale eelotsuse küsimusele, et direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud erandit tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav ka teatavate lillesibulasortide suhtes, mis on mõeldud geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks, kuigi selle sätte kohaldamise üksikasjalikke eeskirju ei ole nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 alusel vastu võetud.
V. Ettepanek
127. Eespool esitatud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata College van Beroep voor het bedrijfsleveni (apellatsiooniastme halduskohus majandusküsimustes, Madalmaad) eelotsuse küsimusele järgmiselt:
1. Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/56/EÜ dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta artikli 3 lõiget 1 ja artikli 5 lõiget 4
tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus sellise materjali uuesti istutamine, mille puhul on kasvamisjärgus leitud, et see sisaldab kahjulikke organisme või haigusi, eeldusel et saadud paljundusmaterjali ei kasutata turustamiseks, nagu on määratletud nimetatud direktiivi artikli 2 lõikes 3.
2. Liikmesriigid võivad keelata uuesti istutada materjali, mille puhul on kasvamisjärgus tuvastatud, et selles ei ole kahjulikke organisme ega haigusi, sõltumata sellest, kas sellest tulenev paljundusmaterjal on mõeldud turustamiseks, tingimusel et need õigusnormid on liidu õigusega kooskõlas.
3. Direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 punkti c ja lõiget 3
tuleb tõlgendada nii, et artikli 3 lõike 2 punktis c ette nähtud erand on kohaldatav ka teatavate lillesibulasortide suhtes, mis on mõeldud geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks, kuigi selle sätte kohaldamise üksikasjalikke eeskirju ei ole nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 3 alusel vastu võetud.
1 Algkeel: inglise.
2 Schipper, C., „Broken Tulips: The beautiful curse“, Amsterdami tulbimuuseumi veebisait, 6. detsember 2017; kättesaadav aadressil https://amsterdamtulipmuseum.com/blogs/tulip-facts/broken-tulips-the-beautiful-curse. Tulpide ajaloo kohta vt täpsemalt Dash, M., Tulipomania, The Story of the World’s Most Coveted Flower & the Extraordinary Passions It Aroused, Three Rivers Press, New York, 2000.
3 Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta (EÜT 1998, L 226, lk 16; ELT eriväljaanne 03/23, lk 363).
4 Schipper, C., 2. joonealune märkus, op. cit., ja Schipper, C., „How dangerous is the tulip breaking virus?“, Amsterdami tulbimuuseumi veebileht, 25. oktoober 2017, kättesaadav aadressil https://amsterdamtulipmuseum.com/blogs/tulip-facts/how-dangerous-is-the-tulip-breaking-virus.
5 Nõukogu 21. detsembri 1976. aasta direktiiv taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT 1977, L 26, lk 20), mis tunnistati kehtetuks ning asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrusega (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT 2016, L 317, lk 4).
6 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kasutab mõisteid „cultivar“ ja „sort“ samas tähenduses. Käesolevas kohtujuristi ettepanekus viitan ma ainult „sordile“.
7 20. märtsi 1986. aasta kohtuotsus Tissier (35/85, EU:C:1986:143, punkt 9) ja 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Isergartler (C‑618/24, EU:C:2026:251, punkt 24 ning seal viidatud kohtupraktika).
8 29. novembri 1978. aasta kohtuotsus Redmond (83/78, EU:C:1978:214, punkt 26) ja 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Isergartler (C‑618/24, EU:C:2026:251, punkt 25 ning seal viidatud kohtupraktika).
9 Selguse huvides kasutan mõisteid „tootmine“ ja „istutamine“ samas tähenduses.
10 3. oktoobri 2013. aasta kohtuotsus Inuit Tapiriit Kanatami jt vs. Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu (C‑583/11 P, EU:C:2013:625, punkt 50 ning seal viidatud kohtupraktika) ja 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Gonrieh (C‑819/25 PPU, EU:C:2026:252, punkt 47 ning seal viidatud kohtupraktika).
11 Nõukogu 19. detsembri 1991. aasta direktiiv dekoratiivtaimede paljundusmaterjali ja dekoratiivtaimede turustamise kohta (EÜT 1991, L 376, lk 21).
12 Vt direktiivi 98/56 põhjendus 22.
13 Vt komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Algatus SLIM“ (COM(1996) 559 (final)), komisjoni aruanne SLIM pilootprojekti kohta, lk 7 ja 1D lisa, lk 11.
14 Kohtujuristi kursiiv.
15 Kohtujuristi kursiiv.
16 Vt selle kohta 29. septembri 2021. aasta kohtuotsus kohtuasjas Società agricola Vivai Maiorana jt vs. komisjon (T‑116/20, EU:T:2021:632, punktid 104 ja 106).
17 Määruse 2016/2031 kohased asjakohased taimetervisenõuded (vt direktiivi 98/56 artikkel 4 ning käesoleva ettepaneku punkt 10 ja 5. joonealune märkus) ning nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrusest (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT 1997, L 61, lk 1; ELT eriväljaanne 15/03, lk 136) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT 1994, L 365, lk 10; ELT eriväljaanne 13/13, lk 349) tulenevad nõuded (vt direktiivi 98/56 artikli 5 lõige 1 koosmõjus selle artikli 1 lõike 1 teise lausega).
18 Nagu on määratletud direktiivi 98/56 artikli 2 lõikes 2.
19 Vt käesoleva ettepaneku punkt 10 ja 5. joonealune märkus.
20 Vt analoogia alusel 24. novembri 1993. aasta kohtuotsus Keck ja Mithouard (C‑267/91 ja C‑268/91, EU:C:1993:905, punkt 15), kus ei tehtud vahet nõuetel, mis puudutasid märgistamist, kuju, suurust, kaalu, koostist, esitlust, silte või pakendamist.
21 Vt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta aruanne nõukogule nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/56/EÜ (dekoratiivtaimede paljundusmaterjali turustamise kohta) artikli 12 kohaldamise tulemuste kohta (KOM(2002) 761 (lõplik); edaspidi „komisjoni 23. detsembri 2002. aasta aruanne“), lk 2, milles rõhutatakse, et mõiste „tarnija“ tähistab isikuid, kes on ametialaselt seotud paljundusmaterjali turustamise või importimisega.
22 Vt selle kohta ka komisjoni 23. detsembri 2002. aasta aruanne, lk 4.
23 Vt käesoleva ettepaneku punkt 52.
24 Parandusmeetmed on näiteks asjakohane töötlemine, asjakohane märgistamine või sortidele viitamata jätmine, kui direktiivi 98/56 artiklis 9 sätestatud tingimused ei ole täidetud.
25 Direktiiv 91/682 seda sätet ei sisaldanud.
26 Direktiivi 98/56 põhjendus 3.
27 Vt komisjoni 23. detsembri 2002. aasta aruanne, lk 8.
28 Vt selle kohta komisjoni 28. juuni 1999. aasta direktiiv 1999/66/EÜ, millega kehtestatakse tarnija poolt nõukogu direktiivi 98/56/EÜ kohaselt koostatud märgistusele või muudele dokumentidele esitatavad nõuded (EÜT 1999, L 164, lk 76; ELT eriväljaanne 03/25, lk 450) – märgistusel nõutava teabe põhjal peaks seega olema võimalik lähtematerjal kindlaks teha. Vt selle kohta ka komisjoni 23. detsembri 2002. aasta aruanne, lk 4.
29 15. mai 2025. aasta kohtuotsus (C‑717/23, edaspidi „kohtuotsus Bundesminister für Gesundheit“, EU:C:2025:351).
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ (ELT 2014, L 127, lk 1).
31 Kohtuotsus Bundesminister für Gesundheit (punkt 34).
32 Kohtuotsus Bundesminister für Gesundheit (punkt 52).
33 Vt kohtuotsus Bundesminister für Gesundheit (punkt 51) ja minu ettepanek selles kohtuasjas (EU:C:2025:29, punkt 70).
34 Vt käesoleva ettepaneku punkt 26.
35 Direktiivi 2014/40 põhjendus 8.
36 Kohtuotsus Bundesminister für Gesundheit (punktid 49–51).
37 Sellest sättest sai hiljem EÜ asutamislepingu artikkel 37. Nüüd vastab see ELTL artiklile 43.
38 Vt analoogia alusel 5. aprilli 1979. aasta kohtuotsus Ratti (148/78, EU:C:1979:110, punktid 26 ja 27). Õiguskirjanduses vt Barnard, C., The Substantive Law of the EU: The Four Freedoms, 7th edition, Oxford University Press, Oxford, 2022, lk 581, ja Slot, P. J., „Harmonisation“, European Law Review, nr 21(5), 1996, lk 378–387, lk 382 ja 383.
39 Vt selle kohta 19. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Almirall (C‑589/24, EU:C:2026:217, punkt 41). Kirjanduses vt Slot, P. J., 37. joonealune märkus, op. cit., lk 388, ja Weatherill, S., „Maximum versus minimum harmonization: Choosing between unity and diversity in the search for the soul of the internal market“, Nic Shuibhne, N., ja Gormley, L. W. (toim), From Single Market to Economic Union: Essays in Memory of John A. Usher, Oxford University Press, Oxford, 2012, lk 192.
40 Vt analoogia alusel 5. oktoobri 1994. aasta kohtuotsus Centre d’insémination de la Crespelle (C‑323/93, EU:C:1994:368, punktid 34 ja 35) ja 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus AFAÏA (C‑228/23, EU:C:2024:829, punkt 71).
41 Vt selle kohta 19. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Almirall (C‑589/24, EU:C:2026:217, punkt 40 ning seal viidatud kohtupraktika).
42 Vt selle kohta 19. novembri 2019. aasta kohtuotsus TSN ja AKT (C‑609/17 ja C‑610/17, EU:C:2019:981, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika) ning minu ettepanek kohtuasjas Almirall (C‑589/24, EU:C:2025:776, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika).
43 Vt selle kohta 8. novembri 1979. aasta kohtuotsus Denkavit Futtermittel (251/78, EU:C:1979:252, punktid 14–20) ja 10. juuli 1984. aasta kohtuotsus Campus Oil jt (72/83, EU:C:1984:256, punktid 27–31) ning minu ettepanek kohtuasjas Almirall (C‑589/24, EU:C:2025:776, punkt 60 ning seal viidatud kohtupraktika).
44 Vt selle kohta 18. oktoobri 1990. aasta kohtuotsus Dzodzi (C‑297/88 ja C‑197/89, EU:C:1990:360, punktid 36 ja 37) ning 5. juuni 2026. aasta kohtuotsus AESTE (C‑210/24, EU:C:2026:145, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
45 Vt käesoleva ettepaneku punkt 56, eelkõige viide 29. septembri 2021. aasta kohtuotsusele Società agricola Vivai Maiorana jt vs. komisjon (T‑116/20, EU:T:2021:632, punktid 104 ja 106).
46 Vt käesoleva ettepaneku punkt 26. Eelotsusetaotlusest nähtub, et apellant soovib säilitada asjaomaste sortide kui selliste, st TBVga mittenakatunud sortide geneetilist mitmekesisust.
47 Saksakeelses versioonis „können“, hispaaniakeelses versioonis „podrán“, prantsuskeelses versioonis „peuvent“, itaaliakeelses versioonis „possono“, poolakeelses versioonis „można“ ja portugalikeelses versioonis „podem“.
48 Vt a contrario 16. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Rootsi vs. komisjon (T‑521/14, EU:T:2015:976, punktid 50, 52, 53 ja 70).
49 16. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Rootsi vs. komisjon (T‑521/14, EU:T:2015:976, punkt 53).
50 Direktiivi 98/56 artikli 3 lõike 2 täpse laadi kohta vt analoogia alusel 19. jaanuari 1982. aasta kohtuotsus Becker (8/81, EU:C:1982:7, punkt 27).
51 Vt analoogia alusel 19. jaanuari 1982. aasta kohtuotsus Becker (8/81, EU:C:1982:7, punktid 32 ja 33).
52 Direktiivi 98/56 artikli 8 lõike 3 portugalikeelses versioonis „devem“. Ülejäänud kahe sätte portugalikeelses versioonis ning nimetatud kolme sätte saksa-, hispaania-, itaalia-, prantsus- ja poolakeelses versioonis on kasutatud väljendeid, mis hõlmavad tegutsemiskohustust.
53 29. juuli 2024. aasta kohtuotsus HDI Global ja MS Amlin Insurance (C‑771/22 ja C‑45/23, EU:C:2024:644, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).
54 23. novembri 1995. aasta kohtuotsus Nutral vs. komisjon (C‑476/93 P, EU:C:1995:401, punkt 14). Vt õiguskirjanduses Lenaerts, K., ja Van Nuffel, P., EU Constitutional Law, Oxford University Press, Oxford, 2021, lk 565.
55 Vt käesoleva ettepaneku punkt 118.
56 Vt 19. jaanuari 1982. aasta kohtuotsus Becker (8/81, EU:C:1982:7, punkt 33). Vt analoogia alusel ka 5. aprilli 1979. aasta kohtuotsus Ratti (148/78, EU:C:1979:110, punkt 22) ja 3. septembri 2014. aasta kohtuotsus GMAC UK (C‑589/12, EU:C:2014:2131, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).