EUROOPA KOMISJON
Brüssel,18.12.2025
COM(2025) 761 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE,
milles hinnatakse määruse (EL) 216/792 (mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit) kohaste katseuuringute põhitulemusi
1.Taust
Määrusega (EL) 2016/792 1 on kehtestatud ühine raamistik tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI), konstantse maksumääraga tarbijahindade harmoneeritud indeksi (konstantse maksumääraga THHI), omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi ja eluaseme hinnaindeksi väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks. Üheskoos nimetatakse neid nelja indeksit harmoneeritud indeksiteks.
Kõnealuse määruse artikli 8 kohaselt võib komisjon algatada katseuuringuid, milles osalemine on liikmesriikide jaoks vabatahtlik. Komisjon saab seda teha alati, kui harmoneeritud indeksite koostamiseks on vaja põhjalikumaid alusandmeid või kui harmoneeritud indeksid tuleb muuta võrreldavamaks.
Neid katseuuringuid rahastatakse ELi üldeelarvest, kui see on asjakohane.
Nende uuringutega tuleb hinnata põhjalikumate alusandmete saamise või uue metoodika kasutuselevõtu teostatavust.
Komisjon (Eurostat) peab katseuuringute tulemusi hindama tihedas koostöös liikmesriikide ja harmoneeritud indeksite peamiste kasutajatega. Seejuures võetakse arvesse põhjalikumatest alusandmetest või uutest metoodilistest lähenemisviisidest saadavat kasu, võrreldes seda harmoneeritud indeksite koostamise lisakuludega.
Iga viie aasta järel peab komisjon vastavalt määruse (EL) 2016/792 artikli 8 lõikele 5 esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse katseuuringute põhitulemusi, kui need on kättesaadavad. Esimene aruanne esitati 2020. aasta detsembris. Käesolev aruanne on teine ja selle esitamise tähtaeg on 31. detsember 2025.
Esimeses aruandes 2 hinnati 2016.–2017. aasta rakendusperioodi katseuuringute põhitulemusi. Käesolev aruanne hõlmab katseuuringuid, mida toetatakse ELi 2018.–2022. aasta üldeelarvest antavate toetustega. Viimastel aastatel on käivitatud täiendavad voorud, kuid need uuringud on pooleli ja neid ei ole veel võimalik hinnata.
THHI toetustele eraldatud kogueelarve aastatel 2018–2022 oli 5 548 290 eurot. Ligikaudu 65 % sellest summast oli ette nähtud katseuuringuteks. Eluaseme hinnaindeksi / omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi toetustele eraldatud kogueelarve oli 2 640 861 eurot. Ligikaudu 20 % sellest summast oli ette nähtud katseuuringuteks.
2.Tarbijahindade harmoneeritud indekseid käsitlevad katseuuringud
2.1.Ülevaade
THHI katseuuringutel oli kaks üldist prioriteeti: THHI täiustatud metoodika ja uued andmeallikad.
Need prioriteedid kajastavad kestvat vajadust, et THHI oleks asjakohane ja metoodiliselt usaldusväärne. Andmete kogumist tuleb ajakohastada ka selleks, et reageerida muutustele tarbimisharjumustes, andmete kättesaadavuses ja arenevas e-majanduses, tagades samal ajal vastavuse määrusele (EL) 2016/792.
THHI uute meetodite esmane prioriteet on täiustada selle indeksi koostamiseks kasutatavaid statistilisi vahendeid. Eesmärk on, et THHI püsiks teoreetiliselt usaldusväärne ja stabiilne muutuvaid tarbimisharjumusi silmas pidades ja oleks kooskõlas hindade mõõtmise rahvusvaheliste parimate tavadega. Selle tegevuse raames rahastatud uuringud on hõlmanud digitaliseerimise, kvaliteediga kohandamise ja mitmepoolsete indeksite meetoditega seotud tööd. Need teemad käsitlevad pikaajalisi metodoloogilisi küsimusi ja uusi probleeme, mis tulenevad keerukamast tarbimisdünaamikast. Eesmärk on tagada, et THHI mõõdab inflatsiooni täpsemalt ja võrreldavamal viisil kõigis liikmesriikides, valmistudes samal ajal tulevasteks statistikastandarditeks.
Teine prioriteet on kaasata THHIsse alternatiivsetest andmeallikatest pärit andmed. Eesmärk on ajakohastada andmete kogumist kooskõlas jaemüügiturgude digitaliseerimisega, et parandada katvust, tõhusust ja ajakohasust. Rahastatud uuringud hõlmasid vöötkoodilugeja andmeid, veebikooritud andmeid ja eri allikate kaasamist. See kajastab vajadust kohandada tarbijahindade statistikat keskkonnaga, kus suur osa teabest kogutakse elektrooniliselt. See ei nõua mitte ainult uut IT-taristut, vaid ka uuesti läbi vaadatud statistilisi meetodeid, et eri allikaid usaldusväärselt kaasata.
Kahe prioriteedi vahel on mõningane kontseptuaalne kattuvus, kuigi need on esitatud eraldi. Mitmed riiklikud projektid hõlmasid paratamatult mõlemat prioriteeti, näiteks mitmepoolsete indeksimeetodite kohaldamist tehinguandmete või veebikooritud andmete suhtes. Aruandes kirjeldatakse seda tööd vastava metoodilise teema all ja esitatakse vajaduse korral ristviited.
2.2.Tehtud töö
Meetodite katseuuringud, et võtta arvesse digiüleminekut
Nendes katseuuringutes uuriti, kuidas THHI saaks kohaneda e-majanduse uute tarbimisvormidega. Eesmärk oli teha kindlaks meetodid ja andmeallikad platvormipõhiste teenuste ja piiriüleste internetiostude hindade mõõtmiseks ning parandada valimite koostamist. Tegeleti sellega, et testida jagamismajanduse teenuste hõlmamise võimalikkust, ning haldusandmete põhjal koostati eksperimentaalsed indeksid. Muud uuringud hõlmasid piiriüleseid internetioste ja töötati välja meetodid internetikulude osakaalu kvantifitseerimiseks ja nende lisamiseks selliste kategooriate indeksitesse nagu rõivad ja jalatsid. Paralleelsed katsed näitasid mõõdetavat mõju aastamääradele. Metoodilises töös käsitleti ka digitaliseerimise valimi kavandamist ning testiti kuludel ja hinnaerinevustel põhinevaid optimeeritud jaotusmeetodeid.
Kvaliteediga kohandamise meetodite katseuuringud
Nendes katseuuringutes uuriti, kuidas saaks toodete kvaliteedimuutusi THHIs paremini kajastada, et vähendada käibest või taaskäivitamisest tulenevat kallutatust. Eesmärk oli testida ja täiustada meetodeid ning töötada välja vahendid juhuks, kui traditsioonilised keskmiste hindade meetodid ei ole piisavad. Uuringutes leiti, et hedoonilised aegridade mudelid kajastasid kvaliteediga kohandatud hinnadünaamikat paremini kui tavalised keskmised väärtused, eriti sagedaste mudelimuudatustega kaupade puhul. Muus töös käsitleti supermarketite taaskäivitamist, ühendades mitmepoolsed indeksid hedooniliste lähenemisviisidega, et säilitada järjepidevus. Järgmiste projektidega loodi abivahendid hinnakogujatele, sealhulgas otsustuspuud kohandamismeetodite jaoks ning laiendatud tooteomadused veebi- ja vöötkoodilugeja andmete jaoks.
Mitmepoolsete meetodite katseuuringud
Nendes katseuuringutes uuriti, kuidas saaks kasutada mitmepoolseid indeksimeetodeid, et koostada THHI seeriaid suurtest suure käibega andmekogumitest, nagu vöötkoodilugeja andmed ja veebikooritud andmed. Testiti erinevaid lähenemisviise ja hinnati nende tulemuslikkust alternatiivsete splaissimise ja ahelstrateegiate alusel. Mitmes uuringus keskenduti sellistele tooterühmadele nagu toit, rõivad, seadmed ja elektroonika, ning need näitasid, kuidas meetodid toimivad nii stabiilsetel kui ka volatiilsetel turgudel. Uuringutes käsitleti ka selliseid probleeme nagu i) indeksite laiendamine aja jooksul, ii) stratifitseerimine, kui tooteteave on piiratud, ja iii) valideerimisvahendite integreerimine indeksi koostamise süsteemidesse. Kokkuvõttes andis see töö usaldusväärseid tõendeid tarbijahindade statistika mitmepoolsete meetodite kasutatavuse ja ülesehituse kohta.
Vöötkoodilugeja andmete katseuuringud
Mitmes projektis uuriti THHI jaoks jaemüüjatelt saadud vöötkoodilugeja andmete kasutamist. Keskenduti protsessidele algusest lõpuni, st alates andmete kogumisest ja puhastamisest kuni klassifitseerimise ja indeksi koostamiseni. Töötati välja süsteemid suurte andmekogumite haldamiseks, kasutades võõrväärtuste filtreid ja kavandades töövooge, mis sobivad kiire müügi ja suure käibega kaupadele (nt toit, joogid, kodumasinad ja hügieenitarbed). Mõned katseuuringud testisid ka masinõpet toodete klassifitseerimisel, et vähendada käsitsi kodeerimist. Mõned liikmesriigid uurisid ka sobivaid indeksivalemeid ning testisid kahepoolseid indekseid ja ahelstrateegiaid igakuiseks indeksi koostamiseks.
Veebikooritud andmete katseuuringud
Nende katseuuringutega katsetati THHI veebikoorimise teostatavust sellistes valdkondades nagu rõivad, elektroonika, transporditeenused ja turismitooted (nt lennupiletid ja puhkusepaketid). Projektide raames töötati välja automaatsed andmete koorimise vahendid, mida vahel kombineeriti toodete klassifitseerimisel masinõppega. Uuriti ka statistilisi mudeleid, et parandada indeksite koostamist. Mõnel juhul olid veebikooritud andmed seotud traditsiooniliste või vöötkoodilugeja andmetega, et koostada eksperimentaalseid indekseid (nt sülearvutite, hotellihindade ja tarbeelektroonika puhul). Operatiivne kasutus on endiselt piiratud, kuid veebikoorimine on juba asendanud teatavate tooterühmade puhul andmete käsitsi kogumise või on sellele lisatud ning on näidanud selget potentsiaali laiemaks kasutamiseks.
Katseuuringud eri andmeallikatest pärit hindade arvessevõtmiseks
Nendes katseuuringutes uuriti, kuidas saaks erinevaid andmevooge kombineerida, et parandada THHI katvust, õigeaegsust ja täpsust. Peamiselt keskenduti üüridele ja muudele valdkondadele, kus traditsioonilised uuringuandmed on kulukad või puudulikud. Tööd tehti selle nimel, et lisada tööstusliitudelt saadud haldusandmed erasektori üüride kohta. See suurendas oluliselt vaatluste arvu ja kättesaadavaid geograafilisi andmeid. Teistes uuringutes uuriti internetireklaami andmete ja professionaalsete üürileandjate andmestike kasutamist üüriindeksite jaoks. Testiti nende andmete lisamiseks sobivat mudelit ja hedoonilisi meetodeid. Laiemate katseuuringutega töötati välja töövood vöötkoodilugeja, veebikooritud ja väliuuringu andmete ühendamiseks integreeritud töövoogudesse, et lahendada klassifitseerimise, imputeerimise ja allikatevahelise järjepidevusega seotud probleeme.
3.Eluasemehindade indikaatorite katseuuringud
3.1.Ülevaade
Eluasemehindade indikaatoreid käsitlevad katseuuringud keskendusid kolmele peamisele prioriteedile: i) parandada eluaseme hinnaindeksite ja omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite sagedust ja õigeaegsust, ii) muuta omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite kaalud võrreldavamaks ja iii) käsitleda omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite koostamise konkreetseid metodoloogilisi probleeme.
Esimeste projektide eesmärk oli uurida, kas igakuiseid või kiirindikaatoreid saaks koostada sagedamini kui kord kvartalis ja 85 päeva jooksul, nagu on praegu nõutud määruses (EL) 2016/792. Selle eesmärk on suurendada nende indikaatorite asjakohasust kasutajate jaoks ja aidata potentsiaalselt integreerida omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks THHIsse. Teine grupp projekte oli mõeldud selleks, et viia omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite kaalud kooskõlla määrusega (EL) 2023/1470 3 , et koostada ühtlustatud ja ajakohased aegread. Lisaks tehti tööd mõõtmisküsimustega, et püüda parandada maa- ja struktuurikomponentide käsitlemist ning täiustada alamindekseid (nt iseehitatud eluruumid, renoveerimine ja kapitaalremont).
Nende meetmete ühine eesmärk oli tugevdada eluaseme hinnaindeksi ja omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi metoodilist alust, parandada võrreldavust liikmesriikide vahel ja valmistuda tulevaseks integreerimiseks tarbijahindade statistikaga.
3.2.Tehtud töö
Katseuuringud eluaseme hinnaindeksi ja/või omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi väljatöötamiseks kord kuus ja lühema tähtaja jooksul
Määruse (EL) 2016/792 kohaselt tuleb eluaseme hinnaindeks ja omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeks koostada kord kvartalis ja 85 kalendripäeva jooksul pärast vaatluskvartali lõppu. Nendes projektides analüüsiti, kas indekseid saab koostada igakuiselt ja lühema tähtaja jooksul. Selle eesmärk on suurendada nende asjakohasust kasutajate jaoks ja lõppkokkuvõttes võimaldada omaniku kasutuses olevate eluruumide hinnaindeksite lisamist THHIsse. Need projektid hõlmasid andmeallikate uurimist (nt veebikoorimine) ning hindamis- või ekstrapoleerimismeetodeid. Kui igakuised andmeallikad erinesid praegu kvartaalsete indeksite puhul kasutatavatest andmeallikatest, tuli uurida nende allikate kombineerimise meetodeid.
Kolmes liikmesriigis tehtud katseuuringutes uuriti eluasemehindade õigeaegsemate ja sagedasemate näitajate väljatöötamise võimalikkust. Esimene eesmärk oli muuta andmete kogumise protsessi või uurida erinevaid andmeallikaid. Teine eesmärk saavutati selliste hindamismeetodite leidmisega, mis võimaldavad arvutada usaldusväärse indeksi väheste (või vähemate) andmetega. Samuti leiti täpsemad andmekogumid, mille tulemuseks olid suurema sagedusega usaldusväärsed indeksid. Uuringud põhinesid uutel andmeallikatel, nagu ehitushinnad, veebikooritud andmed ja täiustatud haldusandmestikud. Need näitasid nii hinnaindeksite sageduse ja õigeaegsuse suurendamise potentsiaali kui ka piiranguid.
Katseuuringud omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite kaalude täiustamise kohta
Liikmesriigid peavad esitama Eurostatile omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite kaalud vastavalt määruse (EL) 2020/1148 4 artiklis 22 sätestatud jaotusele. Nendes õigusaktides ei täpsustatud andmeallikaid ega meetodeid võrreldavuse tagamiseks, seega alustas Eurostat rakendusakti koostamist, et kehtestada ühised kvaliteedistandardid. Selle protsessi tulemusena võeti vastu määrus (EL) 2023/1470, milles on sätestatud nende kaalude üksikasjalikud spetsifikatsioonid.
Seda arvesse võttes vaatasid kaks katseprojektides osalenud liikmesriiki läbi oma kaalud ja indeksid ning ajakohastasid neid. Samuti anti neile võimalus viia ellu projekte selles valdkonnas. Nende projektide puhul eeldati, et need annavad määrusekohased kaalud. Seejärel saab koostada kaalude ajakohastatud aegread alates 2010. aastast ja saata saadud andmed Eurostatile.
Kahes liikmesriigis tehtud katseuuringutes hinnati kaalude allikaid ja nende kooskõla omaniku kasutuses olevate eluruumide hinnaindeksit ja eluaseme hinnaindeksit käsitleva rakendusakti eelnõuga. Uuritud küsimused hõlmasid kaalude ajakohastamist eelmise aasta viimase kvartaliga, nagu on nõutud määruses. Kaaluti ka indikaatori „Kodumajapidamiste jaoks uued olemasolevad eluasemed“ (mis on ka omaniku kasutuses olevate eluruumide hinnaindeksi alamindeks) kaalu arvutamise asjakohasust ja võimalikkust.
4.Katseuuringute hindamine
Komisjon hindab katseuuringute lõpparuandeid ja kiidab need heaks. Tulemusi jagatakse riiklike statistikaametite, EFTA riikide ja Euroopa Keskpangaga. Projekte tutvustati iga-aastastel seminaridel ja lõpparuandeid levitati veebiplatvormi kaudu, et tulemusi saaks jagada statistikutega ja neid nendega arutada. See teabevahetus aitab kindlaks teha parimad tavad ja kujundada ühise arusaama metoodilistest võimalustest, mis omakorda aitab parandada THHI võrreldavust.
Metoodilist tööd käsitlevate katseuuringute käigus töötati THHI jaoks välja uued vahendid ja lähenemisviisid. Mitmepoolseid indeksimeetodeid katsetati ulatuslikult ja need osutusid paljude tooterühmade puhul usaldusväärseks. See annab kindlaid tõendeid selle kohta, et need võivad parandada järjepidevust ja võrreldavust. Kvaliteediga kohandamisega seotud töö kinnitas ka seda, et hedoonilised meetodid parandavad toodete taaskäivitamist ja kiiret kvaliteedimuutust.
Digiüleminekuga seotud projektides käsitleti uusi tarbimiskanaleid ja THHI valimite ümberkujundamist, võttes arvesse internetiandmete kättesaadavust. Majutus- ja transporditeenuste eksperimentaalsed indeksid arvutati jagamisplatvormide haldusandmete põhjal. Uuringuid kasutati ka piiriüleste internetikulutuste hõlmamiseks. Valimidisaini uuringud näitasid, et tõhusust saab suurendada ressursside ümberjaotamisega vastavalt kulutuste osakaalule ja hinnaerinevustele. Need lähenemisviisid näitasid toimivaid meetodeid digiüleminekuga tegelemiseks THHI raames.
Katseprojektidega katsetati ja laiendati ka uute andmeallikate kasutamist. Vöötkoodilugeja ja veebikooritud andmeid käsitlevad projektid laiendasid alternatiivsete allikate valikut. Vöötkoodilugeja andmetega seotud töö ulatus teostatavusanalüüsist koostamise süsteemide väljatöötamiseni. Mõned liikmesriigid juba kasutavad valitud tooterühmade puhul koostamise süsteeme ja teised valmistuvad neid kasutama. Projektidega loodi andmete töötlemise kord, töötati välja masinõppevahendid klassifitseerimiseks ja testiti meetodeid puuduvate atribuutide käsitlemiseks. Vöötkoodilugeja andmed on andnud häid tulemusi katvuse laiendamisel ja vaatlussageduse suurendamisel, vähendades samal ajal ka andmete kogumise kulusid.
Veebikoorimise projektid näitasid automatiseeritud andmekogumise potentsiaali tarbijavaldkondades. Kogemusi saadi andmekoorimise tehnikate, klassifitseerimise ja olemasolevate THHI struktuuridega sidumisega. Mitmes katseprojektis katsetati ka mitme allika kaasamist. See näitas, et vöötkoodilugeja andmete, veebiandmete ja haldusandmete kombineerimine on võimalik ja parandab katvust.
Uuringud kinnitasid, et metoodiline innovatsioon ja uued andmeallikad on omavahel tihedalt seotud. Paljud uuringud hõlmasid mõlemat prioriteeti, rakendades vöötkoodilugeja andmete või veebiandmete puhul mitmepoolseid meetodeid. Samuti aitasid need selgitada tingimusi, mille alusel saab uusi meetodeid edukalt kasutusele võtta. Mõned uuringud ei viinud kohese kasutuseni, kuid pakkusid siiski testitud lähenemisviise, mis aitavad THHId ja eluaseme hinnaindeksit järk-järgult ajakohastada ning panevad aluse täpsemale ja õigeaegsemale statistikale tulevikus.
Eluasemehindade indikaatorite katseuuringud aitasid teha edusamme mitmes valdkonnas, mis on eluaseme hinnaindeksi ja omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksi edasise arengu seisukohast keskse tähtsusega. Töö õigeaegsuse ja sageduse parandamiseks näitas, et igakuine andmete kogumine on tehniliselt võimalik. See on nii eelkõige juhul, kui kasutatakse haldusdokumente, ehitusandmeid või veebikooritud andmete allikaid. Need uuringud tõid esile ka praktilised raskused piisava katvuse, andmetele juurdepääsu stabiilsuse ning kuu- ja kvartaliindeksite kooskõla tagamisel. Tulemused annavad siiski aluse, mille põhjal hinnata, kuidas lisada kiir- või igakuised indikaatorid olemasolevasse kvartaliraamistikku ja muuta statistika poliitika kasutamise seisukohast asjakohasemaks.
Osas projektides käsitleti omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksite kaalude kvaliteeti ja võrreldavust ning kontseptuaalsete küsimuste käsitlemist. Kaaludega seotud töö võimaldas liikmesriikidel testida, kuidas saaks riikide allikaid kohandada määrusega (EL) 2023/1470, et parandada varasemate seeriate järjepidevust ja võimaldada korrapärasemat ajakohastamist. Need katseprojektid olid oma olemuselt ettevalmistavad ja kõik tulemused ei ole kasutamiseks valmis. Need andsid siiski väärtuslikke tõendeid, selgitasid metodoloogilisi probleeme ja aitasid luua ühist teadmusbaasi, mida on vaja eluasemehindade indikaatorite parandamiseks kõigis liikmesriikides.
5.Järeldused
Aastatel 2018–2022 rahastatud katseuuringud aitasid märkimisväärselt kaasa ELi hinnastatistika parandamisele. Need tugevdasid THHI metoodilisi ja andmepõhiseid aluseid ning aitasid kaasa eluasemehindade indikaatoritega seotud edusammudele. See aitab liikmesriikidel kohaneda digiülemineku, uute andmeallikate ja arenevate statistikastandarditega. Lisaks vahetutele väljunditele projektid i) laiendasid jagatud teadmisi, ii) parandasid võrreldavust liikmesriikide vahel ja iii) näitasid, kuidas innovatsiooni praktikas rakendada. Komisjon peab katseuuringuid oluliseks vahendiks hinnastatistika jätkuval ajakohastamisel ja jätkab nende tegemist. Samuti julgustab ta liikmesriike aktiivselt kasutama katseuuringuteks pakutavaid rahastamisvõimalusi.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/792, mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2494/95 (ELT L 135, 24.5.2016, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/792/oj ).
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles hinnatakse määruse (EL) 2016/792 (mis käsitleb tarbijahindade harmoneeritud indekseid ja eluaseme hinnaindeksit) kohaste katseuuringute põhitulemusi (COM(2020) 810 final, 14.12.2020, eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0810&qid=1763626037139 ).
Komisjoni 17. juuli 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/1470, millega kehtestatakse metoodilised ja tehnilised kirjeldused kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/792 seoses eluaseme hinnaindeksi ja omanike kasutuses olevate eluasemete hinnaindeksiga ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2020/1148, ELT L 181, 18.7.2023, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/1470/oj .
Komisjoni 31. juuli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1148, millega kehtestatakse tarbijahindade harmoneeritud indeksite ja eluaseme hinnaindeksi metoodilised ja tehnilised spetsifikatsioonid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/792, ELT L 252, 4.8.2020, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2020/1148/oj .