European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

L-seeria


2025/1720

7.8.2025

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/1720,

6. august 2025,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1.   MENETLUS

1.1.   Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Euroopa Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) nr 217/2013 (2) dumpinguvastased tollimaksud teatavate Hiina Rahvavabariigist pärinevate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse edaspidi esialgseks uurimiseks.

(2)

Pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) taaskehtestas Euroopa Komisjon rakendusmäärusega (EL) 2019/915 (3) Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed. Pärast kõrvalehoidmisvastast uurimist laiendas komisjon rakendusmäärusega (EL) 2021/1475 (4) kehtivaid meetmeid Taist lähetatud impordile.

(3)

Teatavate Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV“) pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmetega on ette nähtud 14,2–15,6 % suurune tollimaks valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt pärineva impordi suhtes, 14,6 % suurune tollimaks valimisse kaasamata, kuid koostööd teinud äriühingutelt pärineva impordi suhtes ja 35,6 % suurune tollimaks kõigilt muudelt Hiina RV eksportivatelt tootjatelt pärineva impordi suhtes.

1.2.   Aegumise läbivaatamise taotlus

(4)

Pärast seda, kui avaldati teade Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta, (5) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitasid 4. märtsil 2024 kolm liidu tootjat, ALEURO Converting Sp. z o. o., CeDo Sp. z.o.o. ja ITS B.V. (edaspidi „taotluse esitajad“), kelle toodang moodustab 33 % teatavate alumiiniumfooliumi rullide kogutoodangust liidus. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise või kordumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

1.3.   Aegumise läbivaatamise algatamine

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega tegi komisjon kindlaks, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 3. juunil 2024 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel Hiina RVst (edaspidi „asjaomane riik“) pärit alumiiniumfooliumi rullide liitu suunatud impordile kehtestatud meetmete aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas 3. juunil 2024Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (6) (edaspidi „algatamisteade“).

1.4.   Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja asjaomane periood

(7)

Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuar 2023 kuni 31. detsember 2023 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2020 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „asjaomane periood“).

1.5.   Huvitatud isikud

(8)

Komisjon kutsus algatamisteates kõiki huvitatud isikuid üles uurimises osalema. Lisaks andis komisjon aegumise läbivaatamise algatamisest eraldi teada taotluse esitajatele, muudele teadaolevatele liidu tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud liidu kasutajatele ning Hiina RV ametiasutustele ja kutsus neid üles uurimises osalema. Kõigile huvitatud isikutele anti võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Ükski huvitatud isik ei esitanud märkusi ega taotlenud ärakuulamist.

1.6.   Valikuuring

(9)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute valikuuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.6.1.   Liidu tootjate valikuuring

(10)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon tugines valimi moodustamisel samasuguse toote tüüpilistele toodangu- ja müügimahtudele liidus, mida oli võimalik ettenähtud aja jooksul nõuetekohaselt uurida. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas liidu toodangu hinnangulisest kogumahust 33 %. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 palus komisjon huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud ja seega kinnitas komisjon esialgse valimi, mis on liidu tootmisharule tüüpiline.

1.6.2.   Importijate valikuuring

(11)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ja vajaduse korral valim moodustada, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(12)

Endast ei andnud teada ega esitanud küsitud teavet ükski sõltumatu importija.

1.6.3.   Kasutajad

(13)

Komisjon kutsus algatamisteates kasutajaid ja neid esindavaid ühendusi, ametiühinguid ning tarbijaid esindavaid organisatsioone üles andma endast teada ja tegema koostööd. Ükski liidu kasutaja või neid esindav ühendus ei vastanud üleskutsele.

1.6.4.   Hiina RV eksportivate tootjate valikuuring

(14)

Selleks et otsustada, kas valikuuring on vajalik, ning kui see on nii, siis valim moodustada, palus komisjon kõigil asjaomaste riikide teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad (kui neid on), kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(15)

Ükski asjaomase riigi eksportiv tootja nõutud teavet ei esitanud ega nõustunud kuuluma valimisse.

1.7.   Vastused küsimustikule

(16)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(17)

Komisjon saatis küsimustikud liidu tootjatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (7).

(18)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt.

(19)

Hiina valitsus ega ükski Hiina tootja ega eksportiv tootja küsimustikule ei vastanud. Komisjon teavitas eksportivaid tootjaid ja Hiina valitsust uurimises koostöö tegemisest keeldumise tagajärgedest.

1.8.   Kontroll

(20)

Komisjon kogus kokku ja kontrollis üle kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Alusmääruse artikli 16 kohased kontrollkäigud tehti järgmiste liidu tootjate valdustesse:

—

CeDo Sp. z o.o., Wroclaw, Poola;

—

FORA Folienfabrik GmbH, Singen, Saksamaa;

—

ITS B.V., Apeldoorn, Madalmaad.

1.9.   Järgnenud menetlus

(21)

Komisjon tegi 16. mail 2025 teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõikidele isikutele anti võimalus esitada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul avalikustamise kohta märkusi.

(22)

Komisjon kaalus huvitatud isikute märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Kõigile vastava taotluse esitanud isikutele võimaldati ärakuulamine.

2.   VAATLUSALUNE TOODE, ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1.   Vaatlusalune toode

(23)

Vaatlusalune toode on sama toode nagu esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt alumiiniumfoolium paksusega 0,007 mm või rohkem, kuid mitte üle 0,021 mm, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata, kohrutatud või mitte, kergekaaluliste rullidena, mille kaal ei ületa 10 kg, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7607 11 11 ja ex 7607 19 10 (TARICi koodid 7607 11 11 11, 7607 11 11 19, 7607 19 10 11 ja 7607 19 10 19) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(24)

Vaatlusalust toodet kasutatakse üldjuhul tarbekaubana pakendamise otstarbel ja muul otstarbel kodumajapidamises või toitlustuses (edaspidi „majapidamisfoolium“).

2.2.   Asjaomane toode

(25)

Käesolevas uurimises on asjaomane toode Hiina Rahvavabariigist pärinev vaatlusalune toode, mis praegu kuulub CN-koodide ex 7607 11 11 ja ex 7607 19 10 (TARICi koodid 7607 11 11 11, 7607 11 11 19, 7607 19 10 11 ja 7607 19 10 19) alla.

2.3.   Samasugune toode

(26)

Käesolevas aegumise läbivaatamisega seotud uurimises leidis kinnitust esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamisega seotud uurimises kindlaks tehtud fakt, et järgmistel toodetel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning sama põhiline kasutusotstarve:

—

asjaomane toode, kui seda eksporditakse liitu;

—

vaatlusalune toode, mida toodetakse ja müüakse Hiina RV siseturul;

—

vaatlusalune toode, mida eksportivad tootjad toodavad ja müüvad ülejäänud maailmale, ja

—

vaatlusalune toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidus.

(27)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1.   Sissejuhatavad märkused

(28)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus vaatlusaluse toote import Hiina RVst liitu, kuid selle maht oli oluliselt väiksem kui esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil. Eurostati andmete kohaselt moodustas Hiina RVst pärit majapidamisfooliumi import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 1,02 % (640 tonni) liidu turu kogumahust, samas kui esialgse uurimisega seotud uurimisperioodil oli see turuosa olnud 13,4 % (12 994 tonni) ja eelmise aegumise läbivaatamise ajal 1,8 % (1 519 tonni). Olgugi et import Hiina RVst jätkus, oli selle maht oluliselt väiksem kui esialgse uurimise ajal, mis näitab, et kaubanduse kaitsemeetmetel oli impordi mahule mõju.

(29)

Nagu on märgitud põhjenduses 19, ei teinud ükski Hiina RV tootja ega eksportija uurimises koostööd. Seega teatas komisjon Hiina RV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon Hiina RV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(30)

Seega lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatest faktidest. Kättesaadav teave hõlmas eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses sisalduvat teavet ja ka muud asjakohaseks peetavat teavet, mis pärineb avalikult kättesaadavatest teabeallikatest, nagu äriühingute ametlikud veebisaidid ja ametliku statistika andmebaasid, eelkõige Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (8) ja Eurostat.

3.2.   Dumpinguhinnaga müük

3.2.1.   Hiina RVst pärit majapidamisfooliumi impordi normaalväärtuse kindlaksmääramine kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(31)

Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid Hiina RV puhul pigem oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(32)

Komisjon saatis Hiina RV valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina RV valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Seejärel teatas komisjon Hiina RV valitsusele, et kasutab Hiina RVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(33)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on ta esialgselt valinud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Türgi, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks märkis komisjon, et uurib alusmääruse artikli 2 lõike 6a esimeses taandes sätestatud kriteeriumide alusel muid võimalikke sobivaid võrdlusriike.

(34)

20. veebruaril 2025 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene tootmistegureid käsitlev teade“) asjakohaste tootmistegurite kohta, mis olid nimetatud läbivaatamistaotluses ja mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates märkis komisjon, et ta tegi moonutamata hindade ja võrdlusaluste valimise kriteeriumide põhjal kindlaks, et sobiv võrdlusriik on Türgi. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi majapidamisfooliumi tootja Sedat Tahir A.Ş 2023. aasta finantsaruande põhjal. Huvitatud isikud märkusi ei esitanud.

3.2.2.   Normaalväärtus

(35)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(36)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(37)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina RV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.2.3.   Oluliste moonutuste olemasolu

(38)

Komisjon uuris toimikus olevaid tõendeid, et otsustada, kas Hiina RVs esineb olulisi moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, millest tingituna ei oleks selle riigi omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane. Analüüsi raames käsitleti järgmisi tõendeid erinevate kriteeriumide kohta, mis on oluliste moonutuste esinemise kindlaksmääramisel asjakohased.

(39)

Esiteks hõlmasid taotluses sisalduvad tõendid järgmisi oluliste moonutuste esinemisele viitavaid tõenduselemente.

(40)

Taotluse esitaja väitel teenindavad majapidamisfooliumi väikeste rullide turgu olulisel määral ettevõtjad, kes on Hiina RV ametiasutuste omanduses või toimivad nende kontrolli, poliitilise järelevalve või juhtimise all. Sellega seoses märkis taotluse esitaja, et valitsus ja Hiina Kommunistlik Partei (edaspidi „Hiina KP“) hoiavad alal struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju riigile kuuluvate ettevõtete üle, ning viitas OECD 2019. aasta jaanuari uuringule, mis näitab, kuidas riigi omandisse kuulumine mõjutab asjaomast tööstuspoliitikat ja kuidas sellest tulenevalt saadakse valitsuselt toetust. Lisaks selgitatakse äriühingu China Aluminium International Engineering Corporation Limited (edaspidi „Chalieco“) 2021. aasta aruandes, et äriühingut kontrollib riiginõukogu riigivara järelevalve- ja halduskomisjon (edaspidi „SASAC“). Veel märgib taotluse esitaja, et USA kaubandusministeeriumi järeldused, mis tehti Hiinast pärit teatava alumiiniumtoote suhtes kehtiva tasakaalustava tollimaksu uurimise käigus, kinnitavad, et riigile kuuluvate ettevõtete arvel on 37 % kodumaisest alumiiniumi tarbimisest Hiinas. Samuti viidatakse taotluses Hiina mitteraudmetallide tööstusliidu parteikomitee esindaja aruandele, mis tõendab, et Hiinas arendatakse alumiiniumisektorit vastavalt üldistele poliitilistele suunistele.

(41)

Taotluses leitakse ka, et Hiina riigi esindatus väikeste majapidamisfooliumi rullide tootmise ettevõtetes võimaldab tal sekkuda viisil, mis mõjutab hindu ja/või kulusid. Taotluse esitaja sõnul säilitab Hiina valitsus oma mõju riigiettevõtetes selle kaudu, et nimetab ametisse ja vabastab ametist mõjukaid töötajaid – see on SASACi põhiülesanne. Nii riigile kuuluvatel ettevõtetel kui ka Hiina eraettevõtetel on ka ettevõttesisesed parteikomiteed, kelle võimuses on avaldada valitsuse ja partei mõju oma äriühingu üldjuhtimisele ja äriotsustele, nagu on sõnaselgelt sätestatud Hiina äriühinguseaduse artiklis 19. Samuti on teada, et viimastel aastatel on Hiina KP astunud samme, et suurendada parteikomiteede mõju ja esindatust äriühingutes. Lisaks rühmitatakse Hiina alumiiniumitootjad ümber Hiina mitteraudmetallide tööstuse ühenduse alla, mille üle teeb järelevalvet SASACi partei ülesehituse büroo ning tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi toorainetööstuse osakond.

(42)

Taotluse esitaja väitel rakendab Hiina valitsus avalikku poliitikat ja meetmeid, mis tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil. Sellega seoses on teada, et alumiiniumisektorile kohaldatakse paljusid riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud plaane, suuniseid, direktiive ja muid dokumente. Eelkõige tugineb taotluse esitaja Saksamaa mitteraudmetallide tootjate ühenduse WVMetalle jaoks koostatud aruandele, millest nähtub, et „[mitteraudmetallide sektor] on valitsuse planeerimise põhielement strateegilise ja kujunemisjärgus tööstusharu algatuse (käivitati 2009. aastal), kava „Valmistatud Hiinas 2025“ (käivitati 2015. aastal) ja muude kõrgetasemeliste programmide raames“ ning et Hiina valitsus „sekkub otseselt kapitali, tööjõu, maa, tooraine ja tootmisprotsessi põhisisendite hinnakujundusse“. Selles aruandes on kindlaks määratud järgmist laadi Hiina valitsuse sekkumine alumiiniumisektoris.

i)

Mitteraudmetallide sektor „on pidevalt saanud ja saab siiani suurt rahalist ja mitterahalist toetust“.

ii)

Hiina mitteraudmetallide sektor on „saanud muu kui tegevustuluna kajastatud subsiidiume 2011. aastast kuni 2016. aasta esimese pooleni enam kui 41,6 miljardi jüaani väärtuses (5,2 miljardit eurot)“ ja „veel 16,5 miljardi jüaani väärtuses (2,1 miljardit eurot) ettemakstud tulu vormis“. Peale selle „antakse teisi muu kui tegevustuluna saadavaid toetusi programmide raames, mis käsitlevad tehaste ümberpaigutamist, keskkonnahoidlikku arengut, tehnoloogiainnovatsiooni, tööstuse elavdamist, kaubamärkide ja patentide arendamist, teadus- ja arendustegevust jne“.

iii)

Saadud on olulisi energiatoetusi, mida „saavad enamik alumiiniumisektoris tegutsevatest Hiina riigile kuuluvatest ettevõtetest“.

iv)

Nende toetuste puhul on peamised kasusaajad riigile kuuluvad ettevõtted, sealhulgas väike rühm väga suuri osalejaid, kelle eest „kantakse hoolt, et neist saaksid ülemaailmse mõjuga riiklikud liidrid“.

v)

Hiina valitsus teeb „ranget kontrolli selle üle, millistes kogustes ja hindadega mitteraudmetallide tööstuse tooteid lubatakse Hiina turule tuua või sealt välja viia“.

(43)

Lisaks viitab taotluse esitaja järgmistele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtinud poliitikasuundadele.

i)

Tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi (edaspidi „MIIT“) 2021. aasta detsembris avaldatud 14. viisaastakuplaani kohaselt kavatsetakse ennetada tootmisvõimsuse korrapäratut suurenemist; täiustada ja viia rangelt ellu elektrolüütilise alumiiniumi tööstusharuga seotud tootmisvõimsuse asendamise poliitikat; nõuda, et alumiiniumi töötlev tööstus parandaks igakülgselt alumiiniumisulamist materjalide konkurentsivõimet ning toetaks soodustatud ettevõtteid suuremahuliste ringlussevõtukeskuste ja tööstusklastrite loomisel.

ii)

Riiginõukogu poolt 2021. aasta novembris avaldatud tegevuskava enne 2030. aastat süsinikdioksiidiheite haripunkti ületamise kohta sisaldab mitteraudmetallide tööstuse süsinikdioksiidiheite tipptaseme vähendamise põhimõtteid, millega nähakse ette mitteraudmetallidest jäätmete ringlussevõtu ja töötlemise parandamine ning ringlussevõetava alumiiniumi tootmise suurendamine.

iii)

Riikliku arengu- ja reformikomisjoni (edaspidi „NDRC“) 2021. aasta jaanuaris avaldatud läänepiirkonna soodustatud tööstusharude kataloogis liigitatakse ringlussevõetud alumiinium, alumiiniumi töötlemine ning tahkete alumiiniumijäätmete ringlussevõtt ja töötlemine soodustatud tootmisharude hulka.

iv)

MIIT avaldas 18. juulil 2013 alumiiniumitööstuse suhtes kohaldatavad standardtingimused, et kiirendada struktuurilist kohandamist ja piirata alumiiniumi sulatamise võimsuse korrapäratut suurenemist. Standardtingimustega kehtestatakse uutele tehastele tootmismahu miinimum, kvaliteedistandardid ja varustuskindluse nõuded imporditud ja kodumaalt ostetud boksiidile ja alumiiniumoksiidile. Standardtingimused osutavad sellele, et MIIT on alumiiniumitööstuse standardimise ja juhtimise eest vastutav asutus, samuti on ta vastutav alumiiniumitööstuses tegutsemiseks loa saanud äriühingute loetelu avaldamise eest.

v)

Riikliku arengu- ja reformikomisjoni poolt 2007. aasta oktoobris avaldatud ja ametlikult kuni 2016. aastani kehtinud dokumendi „Turule sisenemise tingimused alumiiniumitööstuses“ peamine eesmärk oli alumiiniumitööstuse arengu edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine.

vi)

Samuti käsitletakse 2006. aasta aprillis riikliku arengu- ja reformikomisjoni poolt avaldatud alumiiniumitööstuse ümberkorraldamise kiirendamise suunistes (edaspidi „ümberkorraldamissuunised“) alumiiniumi rahvamajanduse arengu aluseks oleva tootena. Ümberkorraldamissuunistes on sätestatud, et riiginõukogu poolt heaks kiidetud tööstusarengu poliitika rakendamisel tuleb teatavates valdkondades saavutada konkreetsed eesmärgid. Need valdkonnad on järgmised: tootmisharu ettevõtjate koondumise suurendamine; juurdepääs finantskapitalile; tootmisharu korraldus; range kontroll elektrolüütilise alumiiniumi ekspordi üle ning aegunud tootmisvõimsuse kõrvaldamine.

(44)

Lisaks kavadele sekkub valitsus kõnealusesse sektorisse muu hulgas ka ekspordiga seotud meetmete abil, milleks on muu hulgas eksporditollimaksud, ekspordikvoodid, eksporditegevuse nõuded ning minimaalse ekspordihinna nõuded alumiiniumi eri toorainete ekspordi puhul.

(45)

Lisaks väidab taotluse esitaja, et põhisisendite, näiteks energia ja elektri hinda mõjutavad valitsuse eri liiki sekkumismeetmed. Muud turumoonutusi põhjustavad valitsuse sekkumismeetmed hõlmavad varude kogumise poliitikat riigivarude talituse kaudu ja Shanghai futuurituru rolli. Lisaks on mitu kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimist näidanud, et Hiina valitsus on järjekindlalt võimaldanud eri liiki alumiiniumitootjate kasuks riigiabimeetmeid. Hiina valitsuse ulatuslik sekkumine alumiiniumisektoris on toonud kaasa liigse tootmisvõimsuse, mida võib pidada kõige ilmekamaks näiteks Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(46)

Veel rõhutab taotleja pankroti-, äriühingu- või asjaõiguse puudumist, diskrimineerivat kohaldamist või ebapiisavat jõustamist ning väidab pankrotieeskirjadega seoses seda, et Hiina pankrotisüsteem ei täida piisavalt oma põhieesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. Taotluse esitaja järeldab, et Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõigusnormid kehtivad kõigi Hiina majanduse sektorite, sealhulgas väikeste majapidamisfooliumi rullide tootjate suhtes, mistõttu esineb ka nende puhul moonutusi, mis tulenevad õigusaktide diskrimineerivast kohaldamisest ja ebapiisavast jõustamisest.

(47)

Oma taotluses väidab taotluse esitaja, et moonutatud on ka palgakulud. Sellega seoses mainitakse taotluses, et Hiina RVs ei saa turupõhiste palkade süsteem täielikult välja kujuneda, kuna töötajate ja tööandjate õigused moodustada organisatsioone on piiratud. Selle väite toetuseks mainitakse taotluses asjaolu, et riigis tegutseb ainult üks õiguslikult tunnustatud ametiühing, mis allub Hiina KP juhtimisele, lisaks asjaolule, et ametiühingus on juhtivatel kohtadel riigile kuuluvates ettevõtetes tegutsevad kõrged parteitegelased või eraettevõtete juhid, mis pärsib ühingu suutlikkust töötajate huvide eest tegelikult tõhusalt seista. Lisaks ei ole Hiina RV ikka veel ratifitseerinud mitut Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peamist rahvusvahelist konventsiooni ning Hiina tööjõu liikuvust mõjutab kodumajapidamiste registreerimise süsteem, mis näeb ette, et kõiki sotsiaalkindlustushüvitisi ja avaliku sektori sotsiaaltoetusi saavad ainult teatava halduspiirkonna elanikud.

(48)

Veel rõhutatakse taotluses, et väikeste majapidamisfooliumi rullide tootjad saavad rahastust asutustelt, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult. Need erisugused moonutused tulenevad muu hulgas valitsuse tugevast esindatusest finantsasutustes ja kunstlikult madalal tasemel hoitavatest laenukasutuse kulutustest, mille eesmärk on ergutada investeeringute kasvu; selline olukord ei ole võrreldav turupõhisele majandusele omase olukorraga. Hiina finantssüsteemi iseloomustab riigi omanduses olevate pankade tugev positsioon ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik otstarbekus. Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Taotluse esitaja leidis veel, et laenukasutuse kulutused on hoitud kunstlikult madalal tasemel, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu tehakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringute tasuvus järjest langeb.

(49)

Teiseks leidis komisjon hiljutiste Hiina RV alumiiniumisektorit käsitlenud uurimistes, (9) et esines alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses olulisi moonutusi. Nende uurimiste käigus leidis komisjon, et Hiina RVs esineb riigi ulatuslikku sekkumist, mis moonutab ressursside tegelikku turupõhimõtete kohast jaotust (10). Eelkõige jõudis komisjon järeldusele, et oluline osa alumiiniumisektorist on jätkuvalt olulisel määral Hiina valitsuse omanduses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses, (11) ning peale selle on Hiina valitsusel võimalik mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatuse kaudu ettevõtetes alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses (12). Lisaks leidis komisjon, et riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldab täiendavat turgu moonutavat mõju. Üldiselt suunatakse Hiina RV plaanimissüsteemi tulemusena ressursid sektoritesse, mille Hiina valitsus on kuulutanud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (13). Samuti tegi komisjon järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiina RVs eelkõige maksejõuetute ettevõtete tegevuses hoidmise ja maakasutusõiguse andmise kaudu moonutusi (14). Samamoodi leidis komisjon alumiiniumisektoris palgakulude moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses (15) ning finantsturu moonutusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, eelkõige seoses kapitali kättesaadavusega Hiina RV ettevõtjate jaoks (16).

(50)

Kolmandaks järeldas komisjon vaatlusalust toodet käsitleva kõige hiljutisema aegumise läbivaatamise (17) käigus, et riigis esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjonile teadaolevalt ei ole Hiina RVs üldiselt ega ka asjaomases sektoris eraldiseisvalt tehtud selliseid olulisi struktuurimuudatusi, mis võiksid selle järelduse kahtluse alla seada.

(51)

Neljandaks osutasid täiendavad tõendid Hiina Rahvavabariigi majanduse olulisi moonutusi käsitlevas aruandes (edaspidi „aruanne“), (18) mille komisjon koostas vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c, sellele, et olulisi moonutusi esines ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(52)

Viiendaks ei esitanud Hiina valitsus ega eksportivad tootjad käesoleva uurimise käigus ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(53)

Eeltoodut silmas pidades saab järeldada, et kättesaadavatest tõenditest nähtub, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, sest neid mõjutab riigi ulatuslik sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu ilmneb ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelikust või võimalikust mõjust. Seda arvesse võttes järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

3.2.4.   Võrdlusriik

3.2.4.1.   Üldised tähelepanekud

(54)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest.

—

Hiina RVga sarnane majanduse arengutase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb Hiina RV omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile (19).

—

Vaatlusaluse toote tootmine selles riigis (20).

—

Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis.

—

Kui võimalikke võrdlusriike on mitu, tuleks võimaluse korral eelistada võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riiki.

(55)

Nagu on selgitatud põhjenduses 34, avaldas komisjon 20. veebruaril 2025 toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Selles teates kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning asjakohaseid allikaid. Selles teates teavitas ka komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Türgit, kui oluliste moonutuste olemasolu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 6a leiab kinnitust.

3.2.4.2.   Hiina RVga sarnane majanduse arengutase

(56)

Teates pidas komisjon Maailmapanga andmetel Hiinaga sarnase majanduse arengutasemega riigiks, kus vaatlusalust toodet teadaolevalt toodetakse, Türgit (st Maailmapank on need riigid kogurahvatulu alusel liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riikideks).

(57)

Selles teates nimetatud riikide kohta märkusi ei saadud.

3.2.4.3.   Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis

(58)

Teates märkis komisjon, et Türgi puhul on majapidamisfooliumi tootja finantsandmed ning teave asjaomase tooraine impordi ning energia ja tööjõu kohta avalikult kättesaadavad.

(59)

Komisjon otsis Orbises teavet Türgis asuva tootva äriühingu finantsandmete kättesaadavuse kohta. Hõlpsasti kättesaadavad andmed majandusaasta 2023 kohta leiti sellise Türgi majapidamisfooliumi tootja kohta nagu Sedat Tahir A.Ş. Lisaks on Türgil kättesaadavad impordiandmed asjakohaste tootmistegurite, elektri- ja tööjõukulude kohta.

(60)

Komisjon andis huvitatud isikutele teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Türgit ja eespool nimetatud äriühingu andmeid.

(61)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi seoses Türgi sobivusega võrdlusriigiks ning võrdlusriigis tegutseva majapidamisfooliumi tootja andmete kasutamisega.

(62)

Komisjon ei saanud pärast teate avaldamist ühtki märkust.

3.2.4.4.   Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase

(63)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on ainus sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

3.2.4.5.   Kokkuvõte

(64)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades leiti, et Türgi vastab alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, mistõttu saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

3.2.5.   Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad ja võrdlusalused

(65)

Komisjon esitas teates loetelu tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida vaatlusaluse toote tootmisel kasutatakse vastavalt taotluse esitaja selgitatud metoodikale ja kajastades liidus kasutatavat tootmisprotsessi. Samuti märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTAd (21). Lisaks märkis komisjon, et ta kavatseb moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks kasutada Türgi statistikaameti (22) andmeid ja moonutamata energiakulude kindlakstegemiseks Türgi energiaturu reguleeriva asutuse (23) andmeid.

(66)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta. Komisjon ei saanud pärast teate avaldamist ühtegi märkust tootmistegurite loetelu kohta.

3.2.5.1.   Tootmistegurid

(67)

Võttes arvesse kogu teavet, mis saadi taotlusest, ning hiljem komisjoni analüüsitud teavet (märgitud allpool esitatud tabelis), tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid vaatlusaluse toote puhul

Tootmistegur

Kaubakood Türgis

Moonutamata väärtus

Mõõtühik

Teabeallikas

TOORAINED

 

Alumiiniumfoolium, aluskihita, pärast valtsimist muul viisil töötlemata (suurte rullidena)

7607 11

4,67

eurot/kg

Andmebaas Global Trade Atlas (GTA)

Üksiku rulli jaemüügikarp/pappkarp ja välispakend 24 rulli pakendamiseks

4819 20

3,93

eurot/kg

GTA

Paberist südamik

4822 90

2,65

eurot/kg

GTA

TÖÖJÕUD

 

Tööjõukulud

ei kohaldata

7,04

Eurot inimtunni kohta

Türgi statistikaamet (24)

ENERGIA

 

Elekter

ei kohaldata

0,13  eurot

eurot/kWh

Türgi statistikaamet (25)

3.2.5.2.   Toorained

(68)

Majapidamisfooliumi rullide valmistamiseks keritakse ja lõigatakse alumiiniumfooliumi suured rullid väiksemateks, kuni 10 kg kaaluvateks rullideks, mis seejärel pakendatakse. Selle toote näol on tegu pakendamiseks mõeldud tavatarbekaubaga.

(69)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda, nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõigist kolmandatest riikidest (v.a Hiina RVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (26) 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiina RVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 36, ei ole Hiina RV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks ettenähtud tooteid samamoodi, oli komisjon seisukohal, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu. Pärast Hiina RVst võrdlusriiki suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht endiselt tüüpiline.

(70)

Transpordikulude ja imporditollimaksude arvesse võtmiseks korrigeerimisi ei tehtud. Türgi ei kohalda imporditollimakse muudest riikidest kui Hiina RVst pärit suurte alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes. Materjalide sisetranspordikulude kohta andmed puudusid, kuna Hiina tootjad ei teinud koostööd. Kuna dumping tehti kindlaks ka ilma kõnealuseid korrigeerimisi tegemata ja normaalväärtuse mis tahes ülespoole korrigeerimine sisetranspordi alusel ainult suurendaks dumpingumarginaali, ei peetud sellist korrigeerimist vajalikuks.

3.2.5.3.   Tööjõud

(71)

Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon määraas uurimisperioodi võrdlusaluse kindlaks, võttes aluseks 2022. aasta keskmise täistööaja ekvivalendil põhineva tööjõukulu töötunni kohta NACE Rev.2 klassifikaatori kohase NACE koodi 24 alla kuuluva majandustegevuse „Metallitootmine“ puhul. Keskmine tööjõukulu täistööaja ekvivalendi (27) alusel oli 7,04 eurot töötunni kohta (28).

3.2.5.4.   Elekter

(72)

Komisjon kavatseb kasutada Türgi statistikaameti (TurkStat) uusimaid kättesaadavaid andmeid Türgis kohaldatavate tööstustarbija elektrihindade kohta, mille on avaldanud Türgi valitsus (29). Nendest andmetest nähtub, et 2023. aasta keskmine tööstustarbijate tariif on 0,13 eurot/kWh.

3.2.5.5.   Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ja kulum

(73)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(74)

Kuna läbivaatamistaotluses üldkulude kohta teave puudus, tegi komisjon konservatiivse otsuse selliseid kulusid normaalväärtuse arvutamisel mitte arvesse võtta.

(75)

Selleks et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum olukorras, kus Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest.

(76)

Kasutades Türgi majapidamisfooliumi tootja Sedat Tahir A.Ş (30) andmeid, arvutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulud (23,3 %) ning kasumi (8,8 %) protsendina müüdud kaupade maksumusest.

3.2.6.   Normaalväärtuse arvutamine

(77)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(78)

Kõigepealt tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon läbivaatamistaotluses taotluse esitaja esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta majapidamisfooliumi tootmisel. Komisjon korrutas tarbimismäärad võrdlusriigis Türgis täheldatud moonutamata ühikukuludega, mida on kirjeldatud punktis 3.3.2.

(79)

Pärast moonutamata tootmiskulude kindlakstegemist lisas komisjon müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, nagu on märgitud punktis 3.3.5.5:

—

müügi-, üld- ja halduskulud ning muud kulud, mis moodustasid äriühingu Sedat Tahir A.Ş puhul 23,3 % müüdud kaupade kuludest, ning

—

kasumi, mis moodustas äriühingu Sedat Tahir A.Ş puhul 8,8 % müüdud kaupade kuludest ja mida kohaldati tootmise moonutamata kogukuludele.

(80)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil.

3.2.7.   Ekspordihind

(81)

Kuna Hiina RV eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmebaasist saadud CIF-hinna (Eurostat) (31) alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele. Seega vähendati CIF-hinda mereveokulude, kindlustuskulude ja riigisisese transpordi kulude võrra.

3.2.8.   Võrdlus

(82)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt peab komisjon võrdlema õiglaselt normaalväärtust ja ekspordihinda samal kaubandustasandil ning võtma arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavate tegurite erinevusi. Käesoleval juhul otsustas komisjon võrrelda normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(83)

Pärast mahaarvamisi ehk arvates maha mereveo-, kindlustus- ja riigisisese transpordi kulud, et tagada õiglane võrdlus tehasest hankimise tasandil, võib ekspordihinda võrrelda normaalväärtusega. Koostöö puudumise tõttu ei võetud arvesse väidetavaid ja tõendatud erinevusi hindu ja hindade võrreldavust mõjutavates tegurites.

3.2.9.   Dumpingumarginaal

(84)

Sellest lähtuvalt oli lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 28 %. Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus. Kõnealuse impordi maht oli siiski väga väike, moodustades 1,02 % liidu turust, ning seega ei käsitatud neid hindu tüüpilistena. Sellest tulenevalt uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust.

3.3.   Dumpingu jätkumise tõenäosus

(85)

Olles teinud kindlaks dumpingu esinemise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, uuris komisjon veel kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Peale selle, võttes arvesse, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli majapidamisfooliumi import Hiinast väike, moodustades liidus turust vaid 1,02 %, analüüsis komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust.

(86)

Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiina RVs, kolmandate riikide turgude võimalik suutlikkus toodangut vastu võtta ning liidu turu atraktiivsus.

3.3.1.   Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas

(87)

Kuna Hiina tootjad keeldusid koostööst, tehti järeldused Hiina tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabe põhjal. Ja kuna täpsed andmed väikeste majapidamisfooliumi rullide tootmise võimsuse kohta ei olnud kättesaadavad, käsitati liigset tootmisvõimsust suurte rullide puhul kui olulist näitajat, mis osutab liigsele tootmisvõimsusele majapidamisfooliumi puhul. Nagu on märgitud põhjenduses 68, tuleb majapidamisfooliumi rullide tootmiseks suured alumiiniumirullid lihtsalt väiksemaks lõigata.

(88)

Taotluse esitaja esitas tõendid, mis näitavad, et Hiinas on majapidamisfooliumi tootmise võimsus pidevalt kasvanud. Märkimisväärse kasvu näited on Shenhuo Aluminumi tootmisvõimsuse kasv Yunnani provintsis 451 000 tonnilt 900 000 tonnile ning akude ja õhukese alumiiniumfooliumi tootmisele keskenduva Longding Aluminumi uue, 100 000-tonnise tootmisvõimsusega tehase avamine. Seda püsivat liigset tootmisvõimsust tunnistas nii USA rahvusvahelise kaubanduse komisjon, kes tegi 2023. aastal järelduse, et kaubandusmeetmete kaotamine tooks tõenäoliselt kaasa kahju jätkumise, kui ka Hiina mitteraudmetallide tööstuse ühendus, kelle andmetel on 2016. aasta seisuga Hiinal rohkem alumiiniumitöötlemisseadmeid kui ülejäänud maailmas kokku.

(89)

Hiinas oli nii tootmise kui ka tootmisvõimsuse kasv märkimisväärselt suurem kui sisetarbimise kasv.

(90)

Taotluses esitatud teabe kohaselt oli majapidamisfooliumi tarbimise maht Hiinas 2022. aastal hinnanguliselt ligikaudu 322 000 tonni, samal ajal kui toodangumaht oli kokku 450 000 tonni ja tootmisvõimsus 516 000 tonni; seega oli vaba tootmisvõimsust 66 000 tonni, mida on veidi rohkem, kui oli liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil – 62 625 tonni.

(91)

Selle põhjal leidis komisjon, et Hiina RV-l on märkimisväärne ülemäärane tootmisvõimsus, mistõttu on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral kasvab impordi maht ja suureneb hinnasurve.

3.3.2.   Kolmandate riikide turgude võimalik suutlikkus toodangut vastu võtta

(92)

Praegu kehtivad dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes hulgas riikides, näiteks Argentinas, Mehhikos, Taiwanis ja Ameerika Ühendriikides. Ühendkuningriik võttis nende tollimaksude säilitamiseks pärast Brexitit üle kehtivad liidu meetmed. Tulenevalt osutatud kaubandustõketest Hiina eksportijad tõenäoliselt nendele suurtele turgudele märkimisväärses koguses majapidamisfooliumi ei ekspordi.

(93)

India tühistas oma dumpinguvastased tollimaksud 2022. aastal, pärast mida on Hiinast pärit alumiiniumfooliumi import märkimisväärselt suurenenud. Selline järsk kasv on tekitanud India omamaises tootmisharus muret dumpingutavade taastumise pärast, mis rõhutab seda, et meetme kaotamisele võib järgneda Hiina eksportijate turuvallutuslik hinnakujundus. 17. märtsil 2025 teatas India rahandusministeerium, et Hiinast pärit alumiiniumfooliumi impordi suhtes kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks 619–873 USA dollarit miljoni tonni kohta (32).

(94)

Võttes arvesse, et kõnealuste kolmandate riikide poolt Hiinast pärit majapidamisfooliumi impordi suhtes kehtestatud meetmete tõttu on Hiina eksportijatel nendele turgudele müümisel raskusi, muutuks liidu turg juhul, kui kehtivatel meetmetel lastakse aeguda, veelgi atraktiivsemaks Hiina eksportijatele, kes püüavad eksportida oma ülemäärast toodangut ja kasutada vaba tootmisvõimsust.

3.3.3.   Liidu turu atraktiivsus

(95)

Sellest, et liidu turg on Hiina eksportijate jaoks atraktiivne, annab tunnistust asjaolu, et alates meetmete kehtestamisest on Hiina eksportijad püüdnud neist kõrvale hoida. 2021. aastal laiendati Hiina impordi suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid Tai impordile, kuna meetmetest kõrvalehoidmise uurimises jõuti järeldusele, et esineb Hiina tootjate tütarettevõtjate kasutamist koostetegevuseks eesmärgiga kehtivatest meetmetest kõrvale hoida.

(96)

See atraktiivsus on liidu turu müügihindu silmas pidades üsna enesestmõistetav. GTAs esitatud Hiina ekspordi statistika kohaselt on keskmine müügihind liidu turul 77 % kõrgem Hiina keskmisest müügihinnast muudel kolmandate riikide turgudel. See näitab, et liidu turg on hinnataseme poolest atraktiivne, sest eksport liitu oleks kasumlikum. Seega, kui meetmetel lastaks aeguda, muutuks liidu turg Hiina eksportijate jaoks tõenäoliselt veelgi atraktiivsemaks.

(97)

Peale selle näitavad tõendid, et Hiina alumiiniumfooliumi liitu suunatud impordi turuosa vähenes märkimisväärselt: 13,4 %-lt esialgsel uurimisperioodil vaid 1,02 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selline järsk langus rõhutab ELi dumpinguvastaste meetmete mõju. Meetmete aegumise korral oleks Hiina tootjatel tõenäoliselt nii suutlikkus kui ka ajend suurendada oma eksporti liidu turule ning see tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu kordumise.

3.4.   Dumpingu kordumise tõenäosus

(98)

Lisaks punktis 3.3 analüüsitud dumpingu jätkumisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja võttes arvesse Hiina impordi väikest, 1,02 % turuosa, analüüsis komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust. Sellega seoses analüüsis komisjon kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnamustrit läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(99)

Kuna üksikasjalikumat avalikult kättesaadavat teavet kolmandatesse riikidesse suunatud Hiina ekspordi kohta polnud saada ja kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon GTA andmetele. Andmete saamiseks kasutati Hiina CN-koode 7607 11 10 , 7607 11 20 ja 7607 11 90 , mis hõlmavad nii asjaomast toodet kui ka muid tooteid, mis uurimise alla ei kuulu (majapidamisfoolium paksusega alla 0,007 mm ja kuni 0,2 mm). Need statistilised andmed olid kõige sobivamad kättesaadavad andmed ja leiti olevat dumpingu kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast piisavalt tüüpilised.

(100)

Kõnealuse andmekogumi kohaselt olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina ekspordi peamised sihtkohad India (88 344 tonni), Mehhiko (65 635 tonni) ja Tai (57 916 tonni). Nendele turgude suunatud ekspordi hindu analüüsiti, et määrata kindlaks tehasest hankimise ja CIF-hinnad, kohaldades samu transpordikulude, tollieeskirjade ja muuga seotud korrigeerimisi, mida kohaldatakse ELi suunatud ekspordi hinna puhul.

(101)

Selliseid hindu võrreldi punktides 3.2.2–3.2.6 kindlaks määratud normaalväärtusega ja neid väljendati protsendina keskmisest CIF-väärtusest. Sellest nähtus, et India puhul oli hinnaerinevus 112 %, Indoneesia puhul 111 % ja Tai puhul 112 %. Märkimisväärsed hinnaerinevused osutavad Hiina eksportijate käitumismustrile müüa eksporditurgudel madalamate hindadega. Seega, kui meetmetel lastaks aeguda, suureneks Hiina import liitu tõenäoliselt märkimisväärselt ja see siseneks liidu turule dumpinguhindadega.

3.5.   Kokkuvõte

(102)

Uurimisest selgus, et Hiina import sisenes liidu turule jätkuvalt dumpinguhinnaga. Võttes arvesse kõnealuse impordi praegust väikest turuosa, hindas komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust, analüüsides Hiina eksporti olulistele kolmandate riikide turgudele. Leiti, et kõnealune eksport toimus samuti dumpinguhindadega, kusjuures India, Mehhiko ja Tai dumpingumarginaalid ületasid 111 %.

(103)

Punktides 3.3.1 (tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas), 3.3.2 (kolmandate riikide turgude võimalik suutlikkus toodangut vastu võtta) ja 3.3.3 (liidu turu atraktiivsus) esitatud järelduste põhjal järeldas komisjon kokkuvõttes, et kui meetmetel lastakse aeguda, on väga tõenäoline, et Hiina tootjad jätkavad ja isegi suurendavad märkimisväärselt asjaomase toote eksporti liitu dumpinguhindadega.

(104)

Seega on olemas olulised tõendid, mis viitavad nii dumpingu jätkumisele kui ka selle kordumise suurele tõenäosusele meetmete aeguda laskmise korral.

4.   KAHJU

4.1.   Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(105)

Asjaomasel perioodil tootsid liidus samasugust toodet 31 teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(106)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 65 540 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks, tuginedes kogu teabele, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, nimelt aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teave, valimisse kaasatud liidu tootjate kontrollitud vastused küsimustikule ja taotluse esitaja esitatud makromajanduslikke näitajaid käsitleva küsimustiku vastused, mis sisaldasid andmeid liidu tööstusharu kohta.

(107)

Nagu on märgitud punktis 1.2, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 33 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

4.2.   Liidu tarbimine

(108)

Komisjon tegi kindlaks liidu tarbimise, liites kokku liidu tootmisharu müügimahu liidus ning Eurostati andmete kohaselt kogu liitu suunatud impordi.

(109)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Liidu kogutarbimine

59 891

70 820

63 585

62 625

Indeks (2020 = 100)

100

118

106

105

Allikas:

Eurostat, liidu tootmisharu esitatud andmed ja valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(110)

Asjaomasel perioodil suurenes liidu tarbimine 5 %. 2021. aastal suurenes see järsult 18 %, peamiselt COVID-19 pandeemia mõju tõttu. Sel perioodil prioriseerisid jaemüüjad ELis toodetud kaupu, et leevendada tarneahela häireid ja kompenseerida Hiinast pärit impordi peatumist. Lisaks suurenes märkimisväärselt nõudlus toiduga seotud toodete, sealhulgas alumiiniumfooliumi rullide järele, kuna inimesed püsisid kodus ja valmistasid toitu sagedamini. Alates 2022. aastast, sealhulgas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, hakkas tarbimine aga vähenema. Liidu tarbimine vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2021. aastaga võrreldes 13 %.

4.3.   Hiinast pärit import

4.3.1.   Hiina RVst pärit impordi maht ja turuosa

(111)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmebaasi põhjal. Impordi turuosa kindlakstegemiseks võrreldi impordimahtu tarbimisega liidu turul, nagu on esitatud eespool tabelis 2.

(112)

Hiina RVst pärit import liitu muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht ja turuosa

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Hiinast pärit impordi maht (tonnides)

6

441

562

640

Indeks (2020 = 100)

100

7 480

9 527

10 842

Turuosa (%)

0

0,6

0,9

1

Indeks (2020 = 100)

100

6 325

8 974

10 369

Allikas:

Eurostat.

(113)

Vaatamata selle väikesele turuosale kasvas Hiinast pärit import asjaomasel perioodil jätkuvalt ning täheldatav oli kasvusuundumus. Alates 2020. aastast, mil import Hiinast oli peaaegu tähtsusetu, suurenes import 2021. aastal märkimisväärselt ning see kasvusuundumus jätkus ka 2022. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mille tulemusena suurenes müügimaht asjaomasel perioodil kokku 6 tonnilt 640 tonnile, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil turu kogumahust 1,02 %.

4.4.   Asjaomasest riigist pärit impordi hind

(114)

Kuna Hiina ei teinud koostööd, määras komisjon impordihinnad kindlaks Eurostati statistiliste andmete põhjal. Samamoodi määrati kindlaks impordi põhjustatud hindade allalöömine.

(115)

Hiina RVst liitu suunatud impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Keskmine Hiina RV impordihind

3 797

3 224

4 708

5 247

Indeks (2020 = 100)

100

85

124

138

Allikas:

Eurostat.

(116)

Hiinast pärit impordi keskmised hinnad kasvasid asjaomasel perioodil 38 %. Hinnad esmalt vähenesid 15 % 2021. aastal ja seejärel suurenesid alates 2022. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 53 %.

(117)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, sai komisjon eri tooteliikide keskmise tonnihinna kindlaks teha üksnes Eurostati statistilistele andmetele tuginedes.

(118)

Sel moel kindlaks tehtud Hiina ekspordihinda võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmiste müügihindadega, mida küsiti klientidelt liidu turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(119)

Selle võrdluse tulemus, mida väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, näitas, et keskmiselt olid Hiina liitu suunatud ekspordi hinnad ligikaudu 21 % madalamad kui liidu tootmisharu keskmised hinnad.

(120)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 113, ei peetud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst liitu suunatud majapidamisfooliumi impordi väikese mahu tõttu kõnealuse müügi hinda siiski tüüpiliseks.

(121)

Komisjon võttis teadmiseks asjaolu, et Hiina RVst pärit impordi maht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike. Väikesed impordimahud ja kahjustava hinnakujunduse jätkumise oht meetmete tühistamise korral toetavad siiski järeldust, et kehtivate meetmete jätkamine on endiselt asjakohane.

4.5.   Import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina RV

(122)

Alumiiniumfooliumi rullide import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärines peamiselt Türgist.

(123)

Liitu suunatud impordi (koond)maht ning muudest kolmandatest riikidest pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi turuosa ja hinnasuundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest

Riik

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Türgi

Kogus (tonnides)

51

1 167

1 173

2 703

 

Indeks

100

2 311

2 323

5 353

 

Turuosa (%)

0,08

1,65

1,84

4,32

 

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

2 627

3 790

5 532

4 684

 

Indeks

100

144

211

178

Indoneesia

Kogus (tonnides)

0

172

262

427

 

Indeks

100

17 200

26 230

42 700

 

Turuosa (%)

0

0,24

0,41

0,68

 

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

0

3 221

4 588

4 347

 

Indeks

100

102

181

140

India

Kogus (tonnides)

13

310

82

189

 

Indeks

100

2 329

620

1 421

 

Turuosa (%)

0,02

0,44

0,13

0,30

 

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

3 071

3 140

5 565

4 292

 

Indeks

100

102

181

140

Kõik kolmandad riigid kokku, v.a Hiina

Kogus (tonnides)

88

3 151

3 102

4 892

 

Indeks

100

3 585

3 529

5 566

 

Turuosa (%)

0,1

4

5

8

 

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

2 662

3 667

5 703

4 868

 

Indeks

100

138

214

183

Allikas:

Eurostat.

(124)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit impordi maht suurenes märkimisväärselt: 88 tonnilt 2020. aastal 4 892 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(125)

Kuna liidu kogutarbimine asjaomasel perioodil vähenes, tõi see kasv kaasa kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa suurenemise samal ajavahemikul 0,1 %-lt 2020. aastal 8 %-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(126)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärit impordi keskmine hind üldiselt tõusis asjaomasel perioodil 83 %, kuid jäi allapoole liidu tootmisharu hinnatasemeid, nagu on märgitud tabelis 9.

(127)

Asjaomasel perioodil imporditi vaatlusalust toodet peamiselt sellistest muudest kolmandatest riikidest nagu Türgi, Indoneesia ja India ning kõnealune import suurenes vastavalt 51 tonnilt 2 703 tonnile, 0 tonnilt 2020. aastal 427 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning 13 tonnilt 189 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

4.6.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.6.1.   Üldised tähelepanekud

(128)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi asjaomasel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(129)

Nagu on põhjenduses 14 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks valikuuringut.

(130)

Kahju kindlakstegemiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitajatelt saadud andmete põhjal. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsimustiku vastustes, mida kontrolliti. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(131)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(132)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.6.2.   Makromajanduslikud näitajad

4.6.2.1.   Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(133)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Tootmismaht (tonnides)

77 861

79 991

73 513

65 540

Indeks

100

103

94

84

Tootmisvõimsus (tonnides)

106 289

115 440

105 917

98 020

Indeks

100

109

100

92

Tootmisvõimsuse rakendamine (%)

73

69

69

67

Indeks

100

95

95

91

Allikas:

makromajanduslikke näitajaid käsitlev küsimustik.

(134)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes asjaomasel perioodil 16 % ja oli vastavuses liidu tarbimise vähenemisega. Aastatel 2020–2021 täheldati kasvu, mida seostati COVID-19 pandeemia positiivse mõjuga. Sel perioodil oli jaemüüjatele esmatähtis tagada ELi kaupade kättesaadavus, et leevendada tarneahela häireid ja kompenseerida Hiinast pärit impordi peatumist.

(135)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus vähenes vaatlusalusel perioodil 8 % võrra. Aastatel 2020–2021 täheldati kasvu (mis tulenes töövahetuste arvu suurenemisest), mida seostati COVID-19 pandeemia järgse taastumise positiivse mõjuga.

(136)

Tootmisvõimsuse rakendamine vähenes asjaomasel perioodil 9 %.

4.6.2.2.   Müügimaht ja turuosa

(137)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Müügi kogumaht liidu turul (tonnides)

59 798

67 228

59 921

57 094

Indeks

100

112

100

95

Turuosa (%)

100

95

94

91

Indeks

100

95

94

91

Allikas:

makromajanduslikke näitajaid käsitlev küsimustik.

(138)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes asjaomasel perioodil 5 % ja oli vastavuses liidu tarbimise vähenemissuundumusega. Liidu müügimaht kasvas kõigepealt 2021. aastal 12 % põhjendustes 111 ja 136 selgitatud põhjustel ning vähenes seejärel 2021. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 17 % võrra.

(139)

Asjaomasel perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa 9 protsendipunkti võrra ehk 100 %-lt 91 %-le.

4.6.2.3.   Kasv

(140)

Asjaomasel perioodil suurenes liidu tarbimine 5 %, kuid samal ajal vähenes liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht vastavalt 16 % ja 5 % ning liidu tootmisharu turuosa kahanes 8 %.

4.6.2.4.   Tööhõive ja tootlikkus

(141)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Töötajate arv

963

1 069

988

920

Indeks

100

111

103

96

Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)

81

75

74

71

Indeks

100

92

92

88

Allikas:

makromajanduslikke näitajaid käsitlev küsimustik.

(142)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes asjaomasel perioodil 14 %, mis kajastab märkimisväärset seost vaatlusaluse toote tootmises hõivatud töötajate arvu ja liidu tootmismahu vahel. Selle ajavahemiku jooksul suurenes kõnealune näitaja kõigepealt 2020.–2021. aastal 11 % ning vähenes seejärel 2021. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 15 protsendipunkti võrra.

(143)

Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkust, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, iseloomustas asjaomasel perioodil langussuundumus.

4.6.2.5.   Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(144)

Kõik läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks tehtud dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Samal ajal oli impordimaht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga väike, moodustades turu kogumahust ainult 1 %. Seepärast oli dumpingu tegelike marginaalide mõju liidu tootmisharule üsna vähene. Sellest tulenevalt seati uurimises keskseks eesmärgiks hinnata dumpingu kordumise või jätkumise tõenäosust ja kahju kordumise või jätkumise tõenäosust kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise või muutmise korral. Niisugune lähenemisviis oli vajalik, et hinnata võimalikku tulevast mõju omamaisele tootmisharule ja tagada kaubanduse kaitsemeetmete jätkuv tulemuslikkus.

4.6.2.6.   Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(145)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus (eurodes tonni kohta)

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Keskmine ühiku müügihind kogu liidu turul

3 484

3 630

5 698

5 674

Indeks

100

104

164

163

Ühiku tootmiskulu

3 416

3 847

5 675

5 287

Indeks

100

113

166

155

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjad.

(146)

Liidu tootmisharu keskmised müügihinnad tõusid asjaomasel perioodil 63 %. Need hinnad tõusid esmalt mõneti ehk 4 % aastatel 2020–2021 ja seejärel läbivaatamisega seotud perioodil 2021. aastaga võrreldes järsult ehk 59 %.

(147)

Keskmine ühiku tootmiskulu suurenes asjaomasel perioodil 55 %, sarnaselt müügihinna muutumise suundumusele. Aastatel 2020–2021 suurenes tootmiskulu 13 %. Ühiku tootmiskulude hoogsa kasvu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil põhjustas energia- ja toormehindade järsk tõus, mis oli tingitud ülemaailmse nõudluse taastumisest pärast COVID-19 pandeemiat ja sõjalisest agressioonist Ukrainas. Kuigi tootmiskulud asjaomasel perioodil märkimisväärselt suurenesid, suutis liidu tootmisharu oma müügihindu vastavalt tõsta ja jääda kasumlikuks, kui arvata välja 2021. aasta.

4.6.2.7.   Tööjõukulud

(148)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)

29 229

28 883

34 079

36 335

Indeks

100

99

117

124

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjad.

(149)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid keskmised tööjõukulud 24 %. Kuigi töötajate arv läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes, nagu on märgitud põhjenduses 142, suurenes keskmine kulu töötaja kohta võrreldes 2020. aastaga.

4.6.2.8.   Varud

(150)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Lõppvarud (tonnides)

29 663

28 141

34 905

18 395

Indeks

100

95

118

62

Lõppvarud protsendina toodangust

38

35

47

28

Indeks

100

93

125

74

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjad.

(151)

Liidu tootmisharu majapidamisfooliumi varud vähenesid asjaomasel perioodil 38 %. Varud olid olnud 2022. aastal oma kõrgeimal ehk 18 % tasemel ja vähenesid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järsult ehk 56 protsendipunkti võrra. See on kooskõlas toodangu ja tootmisvõimsuse vähenemisega.

4.6.2.9.   Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(152)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringute maht ja investeeringutasuvus muutusid asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)

6

-2

5

8

Indeks

100

–32

78

126

Rahavoog (eurodes)

5 907 422

– 707 522

5 264 348

11 751 470

Indeks

100

–12

89

199

Investeeringud (eurodes)

3 524 195

3 105 891

2 374 586

1 909 825

Indeks

100

88

67

54

Investeeringutasuvus (%)

122

–17

150

232

Indeks

100

–14

122

189

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjad.

(153)

Komisjon tegi kindlaks valmisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(154)

Liidu tootmisharu kasumlikkus suurenes asjaomasel perioodil kokkuvõttes kahe protsendipunkti võrra, 6 %-lt 8 %-le. Kõigepealt vähenes see 2021. aastal 6 %-lt –2 %-le ning suurenes seejärel 2022. aastal 5 %-le ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 %-le.

(155)

Netorahavoog näitab Euroopa Liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog kasvas asjaomasel perioodil 99 %. Esmalt, aastatel 2020–2021 vähenes see 112 % ja suurenes seejärel kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini.

(156)

Investeeringud vähenesid 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 46 %. Üldiselt oli investeeringute eesmärk parandada kvaliteeti ja muuta tootmine keskkonnahoidlikumaks. Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Investeeringutasuvus kõikus asjaomasel perioodil tugevalt. Alates 2020. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kõikus näitaja vahemikus –114 % kuni 189 %. Aastatel 2020–2021 vähenes investeeringutasuvus oluliselt, taastus seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jõuliselt ning ületas viimaks asjaomase perioodi alguse, 2020. aasta näitajat 110 protsendipunkti võrra.

4.6.2.10.   Järeldus kahju kohta

(157)

Kehtivad meetmed tagasid liidu tootmisharu kaitse, võimaldades sellel suurendada oma turuosa, tõsta hindu vastavalt kasvanud kuludele ning saavutada asjaomase perioodi lõpuks kasumlikkuse ja positiivse investeeringutasuvuse.

(158)

Teisest küljest aga vähenes liidu tootmisharu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine.

(159)

Lisaks jätkasid Hiina eksportijad kehtivatest meetmetest hoolimata asjaomase toote eksporti, mis kasvas 2020. aasta tühistest kogustest 640 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning suurendasid oma turuosa, mis kasvas kõnealusel perioodil peaaegu 0 %-lt 1 %-le.

(160)

Samas vähenes asjaomasel perioodil kolmandatest riikidest pärit import nii absoluutmahus kui ka turuosa poolest. Kuigi selle impordi keskmised hinnad olid madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, järeldas komisjon, nagu on märgitud põhjenduses 127, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Võttes aga arvesse hinna allalöömist ja sellise impordi mahu suurenemist, tuleb tõdeda riski, et meetmete puudumise korral võib kõnealune import tekitada olulist kahju liidu tootmisharule tulevikus.

(161)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5.   KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(162)

Komisjon järeldas põhjenduses 161, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud varasema kahju kordumise tõenäosust meetmete aegumise korral.

(163)

Leidis tõendust, et liidu turg on kehtivatest meetmetest hoolimata Hiina eksportijate jaoks oma suuruse ja hinnataseme tõttu endiselt atraktiivne. Asjaomase toote Hiinast pärit import sisenes liidu turule märkimisväärsete dumpinguhindadega. Hiina märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ning mitmel kolmandal turul Hiina eksportivate tootjate suhtes kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmed, mis on märk püsivast dumpingutavast, toetab järeldust, et dumpinguvastaste meetmete aeguda laskmise korral dumping tõenäoliselt jätkuks. Sellisel juhul oleks väga tõenäoline, et Hiinast liitu suunatud ekspordi mahu turuosa kasvaks kiiresti liidu tootmisharu turuosa arvelt ning liidu tootmisharu müügimaht väheneks kohe ja tema püsikulu tooteühiku kohta suureneks. Püsikulude suurenemine koos müügihindade langusega kahaneval turul halvendaks liidu tootmisharu olukorda järsult. Sellest tulenevalt hakkaks liidu tootmisharu teenima kahjumit ja selle üldine majanduslik olukord halveneks ning dumpinguhinnaga/subsideeritud impordiga seotud oluline kahju korduks.

5.1.   Import kolmandatest riikidest

(164)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit impordi maht suurenes märkimisväärselt: 88 tonnilt 2020. aastal 4 892 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(165)

Kuna liidu kogutarbimine asjaomasel perioodil vähenes, tõi see kasv kaasa kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa suurenemise samal ajavahemikul 2020. aasta 0,1 %-lt 8 %-le.

(166)

Kuigi Hiinast pärit impordi hinna puhul valitses asjaomasel perioodil kasvusuundumus, püsis see liidu tootmisharu hindadest madalamal tasemel. Kusjuures, kui seda võrrelda liidu sihthinnaga, on erinevus veelgi suurem. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Hiinast pärit impordi keskmine hind 5 246 eurot tonni kohta, samal ajal kui liidu keskmine müügihind oli 5 674 eurot tonni kohta ja liidu sihthinnaks määratud 5 708 eurot tonni kohta. Selline püsiv hinna allalöömine, eelkõige seoses sihthinnaga, näitab, et Hiina import avaldab jätkuvalt survet hindade alandamiseks liidu turul. Sellist hinnaerinevust silmas pidades ja kaubanduse kaitsemeetmete puudumise korral esineb selge risk, et hindade allalöömine võib põhjustada liidu tootmisharule tulevikus olulist kahju.

(167)

Komisjon analüüsis ka seda, kas muudesse kolmandatesse riikidesse peale liidu suunatud Hiina ekspordi kaalutud hinnad, mida oli korrigeeritud, et võtta arvesse hinda liidus mahalaadimisel, olid liidu tootmisharu hindadest madalamad, kui võrrelda neid liidu tootmisharu sihthinnaga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kuna Hiina eksportijad ei teinud koostööd, tugines komisjon oma analüüsis aegumise läbivaatamise taotluses esitatud andmetele. Analüüsi käigus tehti kindlaks neli kolmandat riiki, kus Hiina eksportivad tootjad müüsid asjaomast toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu keskmisest sihthinnast ligikaudu 35 % madalama hinnaga.

(168)

Nagu selgitati punktis 3.3.1, on Hiina RVs olulisel määral vaba tootmisvõimsust, mis ületab suurelt kogu liidu tarbimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Peale selle ei leidnud komisjon ühtegi tõendit selle kohta, et omamaine nõudlus uurimisaluse toote järele võiks Hiina RVs või mõne muu kolmanda riigi turul lähitulevikus suureneda. Komisjon jõudis seega järeldusele, et omamaine nõudlus Hiina RV või muudel kolmandate riikide turgudel ei suuda Hiina RV olemasolevat tootmisvõimsust ära kasutada.

(169)

Kokkuvõttes näitas analüüs kättesaadavate faktide põhjal, et Hiina eksportivad tootjad said müüa liidu sihthinnast oluliselt madalama hinnaga. Võttes arvesse Hiina märkimisväärset vaba tootmisvõimsust, märgiti samuti, et võimalik oleks toota suur kogus alumiiniumfooliumi rulle, et müüa neid ELi turul. Seega järeldas komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, saaksid Hiina eksportijad avaldada märkimisväärset hinnasurvet ja seega põhjustada kahju liidu tootmisharule.

(170)

Liidu turu atraktiivsusest annab tunnistust ka asjaolu, et pärast meetmete kohaldamist on Hiina eksportijad püüdnud neist kõrvale hoida: sellised juhtumid tuvastati ja nendega tegeleti 2021. aastal. Meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevas uurimises (33) leidis komisjon, et Tai tootjad, kes teadaolevalt ekspordivad oma tooteid liitu, on kõik Hiina majapidamisfooliumi tootjate tütarettevõtjad, kelle suhtes tuleb kohaldada Hiina RVst eksportimise korral dumpinguvastaseid tollimakse.

(171)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiina pärit impordi keskmine hind üldiselt tõusis asjaomasel perioodil 83 %, kuid jäi allapoole liidu tootmisharu hinnatasemeid, nagu on märgitud tabelis 9.

(172)

Asjaomasel perioodil imporditi vaatlusalust toodet peamiselt sellistest muudest kolmandatest riikidest nagu Türgi, Indoneesia ja India.

(173)

Hiina RVst pärit impordi keskmised hinnad, mis aastatel 2020–2021 langesid 15 %, tõusid 2022. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt.

(174)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 113, ei peetud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Hiina RVst liitu suunatud majapidamisfooliumi impordi väikese mahu tõttu kõnealuse müügi hinda tüüpiliseks ning seda ei saanud kasutada selleks, et teha järeldusi Hiina RVst liitu suunatud impordi hindade ja eksportivate tootjate hinnakujunduse kohta.

(175)

Eespool märgitu põhjal järeldas komisjon, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt Hiina RVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline suurenemine. Kui meetmetel lastaks aeguda, nullitaks sellega liidu toomisharu taastamisel tehtud edusammud.

5.2.   Liidu tootmisharu eksporditegevus

(176)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus asjaomasel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

 

2020

2021

2022

Läbivaatamisega seotud uurimisperiood (1.1.2023–31.12.2023)

Ekspordimaht (tonnides)

7 261

5 370

4 995

4 382

Indeks

100

74

69

60

Keskmine hind (eurot tonni kohta)

3 317

3 850

5 803

5 306

Indeks

100

116

175

160

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjad.

(177)

Asjaomasel perioodil vähenes valimisse kaasatud liidu tootjate eksport 40 % ja nende keskmised hinnad kasvasid 60 %. Liidu tootmisharu eksport sõltumatutele klientidele vähenes märkimisväärselt ja muutus sarnaselt liidu kogutoodanguga, mis vähenes 16 %.

(178)

Kokkuvõttes jõuti järeldusele, et liidu tootmisharu eksporditegevuse tulemused oli negatiivsed.

6.   LIIDU HUVID

(179)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud poolte, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

6.1.   Liidu tootmisharu huvid

(180)

Kuigi dumpinguvastased meetmed vähendasid liidu turule siseneva dumpinguhinnaga impordi mahtu, nagu on märgitud punktis 4.6.2.9, oli liidu tootmisharu olukord endiselt ebakindel, mida kinnitavad selliste kahju hindamisel kasutatavate näitajate negatiivsed suundumused nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, tööhõive, eksportmüük ja investeeringud.

(181)

Kui meetmetel lastaks aeguda, tekitaks asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi sissevool liidu tootmisharule tõenäoliselt täiendavat kahju. Muu hulgas eeldatakse, et selline impordi sissevool põhjustaks tõenäoliselt liidu turuosa vähenemise, liidu müügihindade languse, liidu tootmisvõimsuse rakendusastme languse ja liidu tootmisharu finantsolukorra üldise tõsise halvenemise.

(182)

Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

6.2.   Kasutajate ja sõltumatute importijate huvid

(183)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate kasutajate ja sõltumatute importijatega. Ükski kasutaja ega sõltumatu importija endast teada ei andnud ega teinud käesolevas uurimises koostööd, st ei esitanud vastust küsimustikule. Võttes arvesse kasutajate ja sõltumatute importijate huvi puudumist ning kuna puudusid märgid selle kohta, et varasemate uurimiste käigus tehtud järeldused oleksid muutunud, ei peetud meetmete jätkamist kasutajate ja importijate huvidega vastuolus olevaks.

6.3.   Järeldus liidu huvide kohta

(184)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte jätkata olemasolevaid meetmeid Hiina RVst pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes.

(185)

Pärast avalikustamist kommenteerisid taotluse esitajad Euroopa Komisjoni otsust säilitada Hiinast pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes dumpinguvastased tollimaksud, märkides, et meetmete jätkamine toetab ausat konkurentsi, väldib turumoonutusi ning toetab liidu tootjate jätkuvat taastumist ja jätkusuutlikkust. Komisjon võttis selle märkuse teadmiseks.

7.   DUMPINGUVASTASED MEETMED

(186)

Tulenevalt komisjoni järeldustest dumpingu jätkumise ja kordumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta tuleks Hiina RVst pärit alumiiniumfooliumi rullide suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(187)

Selleks et minimeerida ohtu, et maksumäärade erinevuste tõttu hoitakse tollimaksudest kõrvale, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kellele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(188)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid ja vabastusi dumpinguvastasest tollimaksust, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 5 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära või tollimaksuvabastuse edasine kohaldamine on õigustatud.

(189)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(190)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavaid individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Hiina RVst pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(191)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (34). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(192)

Eksportija või tootja, kes ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks, võib esitada komisjonile taotluse, et tema suhtes kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud asjaomast toodet liitu perioodil, mida kasutati tema ekspordi suhtes kohaldatava tollimaksumäära kindlaksmääramiseks; ii) ta ei ole seotud äriühinguga, kes toodet eksportis ja kelle suhtes seetõttu kohaldatakse dumpinguvastaseid tollimakse, ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha.

(193)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (35) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(194)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina RVst pärit selliste alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7607 11 11 ja ex 7607 19 10 (TARICi koodid 7607 11 11 11, 7607 11 11 19, 7607 19 10 11 ja 7607 19 10 19) alla.

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing

Tollimaks (%)

TARICi lisakood

CeDo (Shanghai) Ltd., Shanghai

14,2

B299

Ningbo Times Aluminium Foil Technology Co. Ltd., Ningbo

15,6

B300

Ningbo Favored Commodity Co. Ltd., Yuyao City

14,6

B301

Able Packaging Co., Ltd., Shanghai

14,6

B302

Guangzhou Chuanlong Aluminium Foil Product Co., Ltd., Guangzhou

14,6

B303

Ningbo Ashburn Aluminium Foil Products Co., Ltd., Yuyao City

14,6

B304

Shanghai Blue Diamond Aluminium Foil Manufacturing Co., Ltd., Shanghai

14,6

B305

Weifang Quanxin Aluminium Foil Co., Ltd., Linqu

14,6

B306

Zhengzhou Zhuoshi Tech Co., Ltd., Zhengzhou City

14,6

B307

Zhuozhou Haoyuan Foil Industry Co., Ltd., Zhouzhou City

14,6

B308

Zibo Hengzhou Aluminium Plastic Packing Material Co., Ltd., Zibo

14,6

B309

Yuyao Caelurn Aluminium Foil Products Co., Ltd., Yuyao

14,6

B310

Kõik muud äriühingud

35,6

B999

3.   Hiina Rahvavabariigist pärineva impordi suhtes kohaldatavat lõikes 2 sätestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse käesolevaga Taist lähetatud samasuguste teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordile, kohaldades tollimaksumäära 35,6 %, olenemata sellest, kas import deklareeritakse Taist pärinevana või mitte (TARICi koodid 7607 11 11 11 ja 7607 19 10 11).

4.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära ja erandeid lõikes 3 nimetatud tollimaksu laiendamisest, mis nähti ette meetmetest kõrvalehoidmise uurimise järel, kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (vaatlusaluse toote) koguses (kogus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

5.   Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Hiina Rahvavabariigi eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse kaasamata, kuid koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et

a)

ta ei eksportinud uurimisperioodi ajal (1. oktoober 2010 kuni 30. september 2011) (edaspidi „esialgne uurimisperiood“) Hiina Rahvavabariigist pärit tooteid, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1;

b)

ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid ning kes tegid või oleks võinud teha koostööd uurimises, mille tulemusena tollimaks kehtestati, ja

c)

ta on Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusalust toodet pärast esialgse uurimisperioodi lõppu tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida seda toodet liitu märkimisväärses koguses pärast selle perioodi lõppu.

6.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. august 2025

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/1036/oj.

(2)  Nõukogu 11. märtsi 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 217/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 69, 13.3.2013, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2013/217/oj).

(3)  Komisjoni 4. juuni 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/915, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 146, 5.6.2019, lk 63, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2019/915/oj).

(4)  Komisjoni 14. septembri 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1475, millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide suhtes rakendusmäärusega (EL) 2019/915 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatavate Taist lähetatud alumiiniumfooliumi rullide impordile, olenemata sellest, kas kõnealused tooted on deklareeritud Taist pärinevana või mitte (ELT L 325, 15.9.2021, lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2021/1475/oj).

(5)   ELT C 317, 7.9.2023, lk 6.

(6)  Teade Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C, C/2024/3498, 3.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3498/oj).

(7)   https://tron.trade.ec.europa.eu/investigations/case-view?caseId=2731.

(8)   https://connect.ihsmarkit.com/gta/home/.

(9)  Komisjoni 14. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2661, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumradiaatorite impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L, 2024/2661, 15.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2661/oj); komisjoni 18. jaanuari 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/112, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit mootorsõidukite teatavate alumiiniumrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 18, 19.1.2023, lk 66, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2023/112/oj).

(10)  Rakendusmääruse (EL) 2024/2661 punkt 3.3 ja rakendusmääruse (EL) 2023/112 punkt 3.3.1.

(11)  Rakendusmääruse (EL) 2024/2661 põhjendused 45–52 ja rakendusmääruse (EL) 2023/112 põhjendus 45.

(12)  Rakendusmääruse (EL) 2024/2661 põhjendused 53–55 ja rakendusmääruse (EL) 2023/112 põhjendused 46–50.

(13)  Rakendusmääruse (EL) 2024/2661 põhjendused 56–63 ja rakendusmääruse (EL) 2023/112 põhjendused 51–63.

(14)  Rakendusmääruse (EL) 2024/2661 põhjendus 64 ja rakendusmääruse (EL) 2023/112 põhjendus 64.

(15)  Rakendusmääruse (EL) 2024/2661 põhjendus 65 ja rakendusmääruse (EL) 2023/112 põhjendus 65.

(16)  Rakendusmääruse (EL) 2024/2661 põhjendus 66 ja rakendusmääruse (EL) 2023/112 põhjendus 66.

(17)  Rakendusmääruse (EL) 2019/915 punkt 3.3.1.

(18)  Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduskaitsealaste uurimiste käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), 10. aprill 2024 (SWD(2024) 91 final).

(19)  Maailmapanga avaandmed – suurem keskmine sissetulek (https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income).

(20)  Kui üheski sarnase arengutasemega riigis vaatlusalust toodet ei toodeta, võib aluseks võtta vaatlusaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva ja/või samas sektoris toodetava toote tootmise.

(21)   http://www.gtis.com/gta/secure/default.cfm.

(22)   https://data.tuik.gov.tr/Bulten/Index?p=Labour-Cost-Statistics-2022-49571.

(23)   https://data.tuik.gov.tr/Bulten/Index?p=Electricity-and-Natural-Gas-Prices-Period-I:-January-June,-2022-45567&dil=2#:~:text = TURKSTAT%20Corporate&text = In%20the%.

(24)   https://data.tuik.gov.tr/Bulten/Index?p=Labour-Cost-Statistics-2022-49571.

(25)   https://data.tuik.gov.tr/Bulten/Index?p=Electricity-and-Natural-Gas-Prices-Period-I:-January-June,-2022 45567&dil = 2#:~:text = TURKSTAT%20Corporate&text = In%20the%.

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/755/oj). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest.

(27)  Täistööajale taandatud töötajate arv.

(28)   https://data.tuik.gov.tr/Bulten/Index?p=Labour-Cost-Statistics-2022-49571.

(29)   https://data.tuik.gov.tr/Bulten/Index?p=Electricity-and-Natural-Gas-Prices-Period-I:-January-June,-2022-45567&dil=2#:~:text = TURKSTAT%20Corporate&text = In%20the%.

(30)  Kättesaadav aadressil https://orbis.bvdinfo.com/.

(31)   Eurostati andmebaas.

(32)   https://news.metal.com/newscontent/103232729/India-Imposes-Provisional-Anti-Dumping-Duty-on-Chinese-Aluminum-Foil-Imports?utm_source=chatgpt.com, vaadatud 23. aprillil 2025.

(33)   https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1475&from=ET.

(34)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.

(35)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).


ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1720/oj

ISSN 1977-0650 (electronic edition)