<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-70/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0070</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:724">EU:C:2018:724</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>34</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>34</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Szpunari ettepanek – Kohtuasjad C‑70/17 ja C‑179/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Abanca Corporación Bancaria ja Bankia</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Maciej Szpunar</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20180913">13. septembril 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑70/17</HT></P><P>Abanca Corporación Bancaria SA</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Alberto García Salamanca Santos</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus))</HT></P><P><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 93/13/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes</KEYWORD><KEYWORD>Hüpoteeklaenu lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 7 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Osaliselt ebaõiglaseks tunnistamine</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi kohtu pädevus</KEYWORD><KEYWORD>Riigisisese dispositiivse õigusnormi kohaldamine</KEYWORD></INDEX></P></STI><STI><P><HT TYPE="BOLD">ja</HT></P><P>Kohtuasi C‑179/17</P><P>Bankia SA</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Alfonso Antonio Lau Mendoza,</P><P>Verónica Yuliana Rodriguez Ramirez</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de Primera Instancia n<HT TYPE="SUP">o</HT> 1 de Barcelona (Barcelona esimese astme kohus nr 1, Hispaania))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 93/13/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Tarbijakaitse</KEYWORD><KEYWORD>Ebaõiglased tingimused tarbijalepingutes</KEYWORD><KEYWORD>Hüpoteeklaenu lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 6 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Liikmesriigi kohtu pädevus</KEYWORD><KEYWORD>Riigisisese dispositiivse õigusnormi kohaldamine</KEYWORD></INDEX><TOC><TITLE><TI><P>Sisukord</P></TI></TITLE><TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>I.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatus</ITEM.CONT><ITEM.REF>3</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>II.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik raamistik</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Liidu õigus</ITEM.CONT><ITEM.REF>4</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><?PAGE NO="2"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Hispaania õigus</ITEM.CONT><ITEM.REF>5</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>III.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohtuasi C‑70/17</ITEM.CONT><ITEM.REF>7</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohtuasi C‑179/17</ITEM.CONT><ITEM.REF>8</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>IV.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Menetlus Euroopa Kohtus</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>V.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Õiguslik analüüs</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>A.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kohtuasjas C‑179/17 esitatud eelotsuse küsimuste vastuvõetavus</ITEM.CONT><ITEM.REF>11</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>B.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sisulised küsimused kohtuasjades C‑70/17 ja C‑179/17</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Üldised kaalutlused</ITEM.CONT><ITEM.REF>13</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Sissejuhatavad märkused</ITEM.CONT><ITEM.REF>15</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>3.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Asjakohane kohtupraktika</ITEM.CONT><ITEM.REF>16</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Lepingutingimuse ebaõiglaseks kvalifitseerimine liikmesriigi kohtu poolt</ITEM.CONT><ITEM.REF>16</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Järeldused, mis tuleb teha tuvastusest, et lepingutingimus on ebaõiglane</ITEM.CONT><ITEM.REF>18</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Üldreegel Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikas: liikmesriigi kohtu kohustus jätta ebaõiglane tingimus kohaldamata, ilma et tal oleks õigus selle sisu muuta</ITEM.CONT><ITEM.REF>18</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Erand reeglist: kohtuotsus Kásler ja Káslerné Rábai</ITEM.CONT><ITEM.REF>20</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>4.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Esimene küsimus kohtuasjas C‑70/17: ennetähtaegse lõpetamise tingimuse ebaõiglaseks tunnistamise ulatus esitatud kohtupraktikast lähtudes</ITEM.CONT><ITEM.REF>21</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktika, mis käsitleb tingimuse osadeks jagatavuse reeglit</ITEM.CONT><ITEM.REF>21</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) tõlgendus</ITEM.CONT><ITEM.REF>22</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Saksamaa õigusteooria valdav seisukoht</ITEM.CONT><ITEM.REF>23</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Vaidlusalune tingimus</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>1.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Tingimuse osadeks jagatavus või selle päästev muutmine</ITEM.CONT><ITEM.REF>24</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>2.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kas vaidlusaluse tingimuse eesmärk säilib Euroopa Kohtu praktikast lähtudes, kui ei ole märgitud kuumaksete arvu, mille tasumata jätmine võimaldab tingimust kohaldada?</ITEM.CONT><ITEM.REF>26</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>5.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teine küsimus kohtuasjas C‑70/17 ja esimene küsimus kohtuasjas C‑179/17: võimalus jätkata hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlust, kohaldades dispositiivselt niisugust riigisisest õigusnormi nagu LEC artikli 693 lõige 2</ITEM.CONT><ITEM.REF>27</ITEM.REF></TOC.ITEM><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>a.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kas kõnesolevad hüpoteeklaenu lepingud võivad pärast vaidlusaluste ebaõiglaste tingimuste väljajätmist õiguslikult edasi eksisteerida?</ITEM.CONT><ITEM.REF>28</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>b.</NO.ITEM><ITEM.CONT>LEC artikli 693 lõike 2 dispositiivne kohaldamine</ITEM.CONT><ITEM.REF>30</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><?PAGE NO="3"?><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>c.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Kas hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse eelised õigustavad hüpoteegiga tagatud nõude täitmise jätkamist pärast seda, kui on tuvastatud, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane?</ITEM.CONT><ITEM.REF>31</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>d.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Võimalus informeerida tarbijat eelistest, mida pakub hüpoteegiga tagatud nõude täitmise jätkamine: kohtuotsus Pannon GSM</ITEM.CONT><ITEM.REF>33</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>6.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Teine ja kolmas küsimus kohtuasjas C‑179/17</ITEM.CONT><ITEM.REF>33</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>C.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Lõppmärkus</ITEM.CONT><ITEM.REF>33</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK><TOC.BLK><TOC.ITEM><NO.ITEM>VI.</NO.ITEM><ITEM.CONT>Ettepanek</ITEM.CONT><ITEM.REF>34</ITEM.REF></TOC.ITEM></TOC.BLK></TOC.BLK></TOC></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Kohtujurist Saggio märkis oma <DATE ISO="19991216">16. detsembril 1999</DATE> liidetud kohtuasjades Océano Grupo Editorial ja Salvat Editores<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑240/98–C‑244/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:620">EU:C:1999:620</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0001">1</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> esitatud ettepanekus, et Euroopa Kohus peab nendes kohtuasjades esimest korda tegema otsuse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).</P></NOTE> kohta. Tookord oli Euroopa Kohtu poole pöördunud üks Hispaania kohus küsimuses, kas kohus on pädev analüüsima omal algatusel, kas lepingutingimused on ebaõiglased. Sellest ajast peale on Euroopa Kohus selle direktiivi tõlgendamise kohta Hispaania kohtute taotlusel minu teada seisukoha võtnud 26 korral. Suur osa nendest eelotsusetaotlustest on hilisemad kohtuotsusest Aziz<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>, mis kuulutati <DATE ISO="20130314">14. märtsil 2013</DATE>, kui majanduskriis oli sügav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu direktiivi 93/13 käsitlev praktika on etendanud suurt ja isegi määravat rolli siseturu ning selle direktiivi eesmärgiks oleva tarbijakaitse tugevdamises, mis nüüd on iga päev Euroopa Liidu tarbijakaitse üks koostisosa. See kohtupraktika töötati välja ja seda töötatakse veel praegugi välja tihedas koostöös mitte ainult Hispaania kohtutega, vaid ka paljude teiste liikmesriikide kohtutega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Käesolevates kohtuasjades on eelotsusetaotluste ese taas direktiivi 93/13 tõlgendamine. Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) ja Juzgado de Primera Instancia n<HT TYPE="SUP">o</HT> 1 de Barcelona (Barcelona esimese astme kohus nr 1, Hispaania) küsivad eelkõige, kas Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) praktika, mis käsitleb ennetähtaegse lõpetamise tingimuste tõlgendamist, on kooskõlas selle direktiiviga kehtestatud tarbijakaitsesüsteemiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Nende küsimustega küsib Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) sisuliselt Euroopa Kohtult, kas liidu õigusega on vastuolus riigisisene kohtupraktika, mis võimaldab liikmesriigi kohtul parandada ebaõiglase ennetähtaegse lõpetamise tingimuse tühisuse nii, et ta muudab seda tingimust ja asendab selle muudetud osa riigisisese õigusnormiga, et rahandusasutused saaksid jätkata hüpoteegiga koormatud kinnisvara arestimise erimenetlust (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), sest menetlus on võlgnikust tarbijale soodsam kui tuvastusmenetluses tema kahjuks tehtud kohtuotsuse täitmine.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on mitmel korral nende küsimuste kohta seisukoha võtnud ning tema vastav kohtupraktika ei ole mitte ainult välja kujunenud ja liikmesriikides juba mitu aastat kohaldatav, vaid ka liidu tarbijale hästi teada. Ta peab seega otsustama, kas ta soovib oma kohtupraktikast kõrvale kalduda või seda kinnitada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Üldist ülevaadet õiguslikest probleemidest, mida käsitlevad eelotsusetaotlused kohtuasjades C‑92/16, C‑167/16, C‑486/16, C‑70/17 ja C‑179/17, võib vaadata minu ettepanekutest kohtuasjas C‑486/16 ning kohtuasjades C‑92/16 ja C‑167/16.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Liidu õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 põhjendusest 4 ilmneb, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>liikmesriikide ülesandeks on tagada, et tarbijatega sõlmitud lepingud ei sisaldaks ebaõiglasi tingimusi<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 1 lõikes 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Lepingutingimused, mis põhinevad kohustuslikel põhikirjasätetel või õigusnormidel […], ei kuulu käesoleva direktiivi reguleerimisalasse.<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 3 lõigetes 1 ja 2 on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Lepingutingimus, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, loetakse ebaõiglaseks, kui see on vastuolus heausksuse tingimusega ning kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, mis kahjustab tarbijat.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tingimust ei loeta kunagi eraldi kokkulepituks, kui see on eelnevalt koostatud ning tarbija ei ole seetõttu saanud tingimust sisuliselt mõjutada, eriti eelnevalt koostatud tüüplepingute puhul.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 4 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks artikli 7 kohaldamist, võetakse lepingutingimuse hindamisel arvesse lepingu sõlmimise objektiks oleva kauba või teenuse laad ning viidatakse lepingu sõlmimisel kõigile sellega kaasnevatele asjaoludele ning kõigile teistele kõnealuse või muu lepingu tingimustele, millest see sõltub.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Tingimuste õiglase või ebaõiglase iseloomu hindamine ei ole seotud lepingu põhiobjekti mõiste [ega hinna ja tasu sobivusega vastusooritusena pakutavate teenuste või kauba eest], kui kõnealused tingimused on koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> [Tsitaati on parandatud Euroopa Liidu Kohtus, kuna direktiivi eestikeelne tõlge on ebatäpne.]</ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 6 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Liikmesriigid sätestavad, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on […] tarbijaga sõlminud, ei ole [siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustel] tarbijale siduvad ning [et leping jääb muus osas pooltele siduvaks, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta].<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> [Tsitaati on parandatud Euroopa Liidu Kohtus, kuna direktiivi eestikeelne tõlge on ebatäpne.]</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 7 lõikes 1 on ette nähtud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et lõpetada ebaõiglaste tingimuste seadmine lepingutes, mis müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hispaania õigus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku (Código Civil) artiklis 1011 on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Isik, kes paneb oma kohustuste täitmisel toime pahatahtliku teo või hooletuse või põhjustab viivituse või ei järgi ükskõik missugusel viisil nende kohustuste tingimusi, peab hüvitama kahju, mille ta sellega põhjustab.<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Tsiviilseadustiku artiklis 1124 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Vastastikuste kohustuste korral eeldatakse vaikimisi võimalust kohustused lõpetada, kui üks lepingupooltest oma kohustusi ei täida.</ALINEA><ALINEA>Kannatanud pool võib nõuda selle kohustuse täitmist või lõpetamist, kusjuures mõlemal juhul kuulub tasumisele kahjuhüvitis. Isegi pärast seda, kui kannatanud pool on valinud kohustuse täitmise, võib ta juhul, kui selle täitmine osutub võimatuks, nõuda kohustuse lõpetamist.</ALINEA><ALINEA>Kohus määrab nõutava lõpetamise, kui ei ole põhjust kohustuse täitmiseks uue tähtaja määramiseks.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT><DATE ISO="20000107">7. jaanuari 2000. aasta</DATE> seaduse nr 1/2000 tsiviilkohtumenetluse kohta (Ley 1/2000 de Enjuiciamiento Civil, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>LEC<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P><HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr <DATE ISO="20000107">7</DATE>, <DATE ISO="20000108">8.1.2000</DATE>, lk 575.</P></NOTE> selle põhikohtuasjadele kohaldatavas redaktsioonis artikli 552 lõikes 1 oli nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Kohus arutab omal algatusel, kas mõnda artikli 557 lõikes 1 osutatud täitedokumentide tingimustest võib kvalifitseerida ebaõiglaseks. Kui kohtu hinnangul võib mõnda nendest tingimustest niisuguseks kvalifitseerida, kuulab ta pooled ära kahe nädala jooksul. Pärast poolte ärakuulamist teeb kohus vastavalt artikli 561 lõike 1 punktile 3 viie järgneva tööpäeva jooksul lahendi.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>LEC artikkel 557 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="557.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Kui täitmine määratakse artikli 517 lõike 2 punktides 4, 5, 6 ja 7 nimetatud täitedokumentide alusel või artikli 517 lõike 2 punktis 9 nimetatud muude täitmisele pööratavate dokumentide alusel, siis võib võlgnik esitada sellele eelmises artiklis ette nähtud ajal ja vormis vastuväite ainult juhul, kui vastuväide rajaneb ühel järgmistest alustest:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>Täitedokument sisaldab ebaõiglasi tingimusi.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="557.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui esitatakse eelmises lõikes osutatud vastuväide, peatab kohtukantselei täitmise menetlust korraldava meetmega.<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>LEC artikli 561 lõike 1 punktis 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Kui tuvastatakse, et üks või mitu lepingutingimust on ebaõiglased, tehakse tehtava lahendiga kindlaks sellisest ebaõiglasest laadist tulenevad tagajärjed, sedastades, et täitmine ei ole võimalik või nähes ette, et täita tuleb ebaõiglaseks tunnistatud lepingutingimusi kohaldamata.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>LEC artikli 693 lõikes 2, mis käsitleb ajatatud võlgade ennetähtaegset sissenõutavaks muutumist, on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Võlgnetava põhisumma ja intressi võib täies mahus tagasi nõuda, kui kogu laenulepingu ennetähtaegne lõpetamine on kokku lepitud juhuks, kui võlgnik ei täida oma maksekohustust, jättes tasumata vähemalt kolm igakuist osamakset või siis niisuguse hulga osamakseid, millest tuleneb, et võlgnik on jätnud oma kohustuse täitmata vähemalt kolmekuulise ajavahemiku jooksul, ja kui selline kokkulepe sisaldub laenulepingus ja vastavas registris.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>LEC artikkel 695, mis käsitleb vastuväidet hüpoteegiga tagatud nõude täitmisele, on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="695.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesolevas peatükis nimetatud menetlustes saab võlgnik täitmisele vastuväiteid esitada vaid järgmistele põhjustele tuginedes:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Täitmise aluseks oleva lepingutingimuse ebaõiglus või sellise lepingutingimuse ebaõiglus, mille alusel oleks kindlaks määratud sissenõutav summa.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="695.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Eelmises lõikes nimetatud vastuväite esitamise korral peatab kohtukantselei täitmise ja teatab menetlusosalistele kuupäeva, mil need peavad ilmuma täitmisteate väljastanud kohtusse. Kohtukutse esitamise ja kõnealuse kuupäeva vahele peab jääma vähemalt kaks nädalat. Sel kohtuistungil kuulab kohus pooled ära, võtab vastu esitatud dokumendid ja teeb kahe päeva jooksul kohtumääruse vormis lahendi.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="695.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>[…]</ALINEA><ALINEA>Kui leitakse, et esineb [käesoleva artikli lõikes 1] nimetatud neljas põhjus, määratakse, et täitemenetlust ei ole alust jätkata, kui lepingutingimus on täitmise aluseks. Vastasel korral täitmist jätkatakse, jättes ebaõiglase tingimuse kohaldamata.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Direktiiv 93/13 võeti Hispaania õiguskorda üle <DATE ISO="19980413">13. aprilli 1998. aasta</DATE> seadusega nr 7/1998, millega kehtestatakse lepingute üldtingimused (Ley 7/1998 sobre condiciones generales de la contratación),<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 8<DATE ISO="19980409">9</DATE>, <DATE ISO="19980414">14.4.1998</DATE>, lk 12304.</P></NOTE> ja <DATE ISO="20071116">16. novembri 2007. aasta</DATE> kuninga seadusandliku dekreediga nr 1/2007, millega sõnastatakse uuesti üldine tarbijate ja kasutajate kaitse seadus ja muud täiendavad seadused (Real Decreto Legislativo 1/2007 por el que se aprueba el texto refundido de la Ley General para la Defensa de los Consumidores y Usuarios y otras leyes complementarias)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 28<DATE ISO="20071107">7</DATE>, <DATE ISO="20071130">30.11.2007</DATE>, lk 49181.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT><DATE ISO="20140327">27. märtsi 2014. aasta</DATE> kuninga seadusandliku dekreedi nr 1/2007 redaktsioonis, mida on muudetud seadusega nr 3/2014<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><HT TYPE="ITALIC">BOE</HT> nr 7<DATE ISO="20140306">6</DATE>, <DATE ISO="20140328">28.3.2014</DATE>, lk 26967.</P></NOTE>, artiklis 83 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Ebaõiglased tingimused on algusest peale tühised ja loetakse, et leping ei ole neid kunagi sisaldanud. Selleks tuvastab kohus, pärast poolte ärakuulamist, lepingus seatud ebaõiglaste tingimuste tühisuse; leping jääb pooltele siiski samadel tingimustel siduvaks, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasjad ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjade asjakohased faktilised asjaolud niisugustena, nagu need ilmnevad eelotsusetaotlustest, võib kokku võtta järgmiselt.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑70/17</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Alberto García Salamanca Santos ja Verónica Varela said <DATE ISO="20080530">30. mail 2008</DATE> Abanca Corporación Bancaria SA‑lt (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Abanca<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>) laenu, mis on tagatud nende eluasemele seatud hüpoteegiga. See laen summas <FT TYPE="NUMBER">100000</FT> eurot 30 aastaks tuli tagastada 360 kuumaksena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Vastavalt laenulepingu tingimusele 6<HT TYPE="ITALIC">bis</HT>, mis käsitleb lepingu ennetähtaegset lõpetamist, võis hüpoteegipidaja ükskõik missuguse intressi‑ või põhiosamakse tasumata jätmise korral leida, et laenusumma kuulub tasumisele, ja nõuda kohtus kogu põhisumma tagastamist koos viivitusintressiga ning kulude ja lepingutasude tasumist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Alberto García Salamanca Santos esitas hagi, milles ta palus tühistada mitu laenulepingu tingimust, nende hulgas tingimus 6<HT TYPE="ITALIC">bis</HT>, ning seda põhjendusel, et need on ebaõiglased. Esimese astme kohus rahuldas selle nõude osaliselt ning tühistas teiste hulgas vaidlusaluse tingimuse. Audiencia Provincial de Pontevedra (Pontevedra provintsi apellatsioonikohus, Hispaania) jättis selle kohtuotsuse apellatsiooniastmes muutmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus), kellele on esitatud kassatsioonkaebus, märgib, et vaidlusalused küsimused puudutavad küsimust, kas ennetähtaegse lõpetamise tingimus tarbijatega sõlmitud hüpoteeklaenulepingutes on ebaõiglane ja missugune on ebaõigluse tuvastamisest tuleneva tühisuse ulatus. Eelotsusetaotluse esitanud kohus avaldab kahtlust, kas selle tingimuse saab tunnistada osaliselt ebaõiglaseks. Need kahtlused puudutavad eelkõige ennetähtaegse lõpetamise tingimuste tõlgendamist tema enda kohtupraktikas: tõlgendus, mis võimaldab kohaldada dispositiivselt niisuguseid riigisiseseid õigusnorme nagu LEC artikli 693 lõige 2, et hüpoteegiga tagatud nõude täitmist saaks jätkata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ilmneb, et oma <DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kohtuotsus nr 705/2015 (ES:TS:2015:5618).</P></NOTE>, mis jäeti <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Kohtuotsus nr 79/2016 (ES:TS:2016:626).</P></NOTE> muutmata, leidis Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus), et selleks, et ennetähtaegse lõpetamise tingimused oleksid kehtivad, peab niisugustes tingimustes olema lepingurikkumise raskusastet kohandatud sõltuvalt laenu kestusest ja suurusest ning need peaksid võimaldama tarbijal, kes püüab hoolsalt rikkumist parandada, nende tingimuste kohaldamist vältida. Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) täpsustas aga, et kui lepingu enne tähtaega lõpetamise õigust ei ole kasutatud kuritarvituslikult, võib siiski hüpoteegiga tagatud nõude täitmist jätkata ja seda eeliste pärast, mida erimenetlus tarbijale annab.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Selles küsimuses märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Hispaania õiguses on ette nähtud, et kui laenuvõtja ei täida hüpoteegitagatisega laenulepingu korral oma kohustust saadud summa tagastada, võib võlausaldaja kas algatada tuvastusmenetluse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Eelotsusetaotlusest ilmneb, et tsiviilseadustiku artiklil 1124 põhinevas tuvastusmenetluses võib võlausaldaja paluda leping võlgniku puudumise tõttu lõpetada. Niisuguse lepingu lõpetamise korral tagastatakse saadu vastastikku või pööratakse leping sundtäitmisele, mis toob kaasa selle, et kõik tasumata summad muutuvad sissenõutavaks koos vastava intressiga. Lõplik kohtuotsus tuvastusmenetluses võib anda alust täitemenetluseks, mille käigus võidakse arestida ja enampakkumisel müüa kõik võlgniku varad, sh tema tavapärane eluase.</P></NOTE> või hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et pangad eelistavad hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlust, sest see on kiirem ja nad ei pea kandma tasumata nõuet kauaks kattevaradesse.</P></NOTE> Ta täpsustab, et hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus on võlgnikust tarbijale soodsam kui otsus, et hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole alust täita.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) märgib, et need eelised võlgnikust tarbijale hüpoteegiga, milleks on tavapärane eluase, tagatud nõude täitemenetluses on nähtud ette LEC artikli 693 lõikes 3, artikli 579 artiklis 2 ja artikli 682 lõikes 2. Nendest sätetest ilmneb, et hüpoteegiga tagatud nõude täitmine võimaldab arestida ja müüa enampakkumisel hüpoteegiga koormatud vara, mis on laenu tagastamise tagatiseks. Kui see hüpoteegiga koormatud vara on võlgnikust tarbija tavapärane eluase, on selle hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse regulatsioonis ette nähtud hulk soodustusi või eeliseid nimetatud eluaseme säilimise kaitseks, või vähemalt selleks, et selle võõrandamine oleks võlgniku jaoks vähem kulukas. Neid eeliseid, mis on võlgnikust tarbija kaitseks ette nähtud siis, kui täitmine leiab aset hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluses, ei kohaldata tavalises tuvastusmenetluses tehtud lõpliku kohtuotsuse tavalises täitemenetluses (milles ei toimu hüpoteegiga tagatud nõude täitmist).</P></NOTE> Kui tehakse see viimane otsus, on tarbija sunnitud kasutama tuvastusmenetlust. Selle kohtu sõnul toob nimetatud menetluse algatamine selleks, et hüpoteeklaenu leping tühistataks võlgniku puudumise tõttu vastavalt tsiviilseadustiku artiklile 1124 (seadusjärgne, mitte lepinguline võimalus), tarbijale kaasa kahjulikke tagajärgi, milleks on eelkõige <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>tuvastus- ja täitemenetluse etapis väljanõutavate menetluskulude kumuleerumine ja viivise suurenemine menetlusele kulunud aja eest<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) pärast poolte ärakuulamist <DATE ISO="20170208">8. veebruari 2017. aasta</DATE> kohtuotsusega, mis jõudis Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20170209">9. veebruaril 2017</DATE>, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigi kohus, kes otsustab, kas tarbijaga sõlmitud hüpoteeklaenulepingus sätestatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus, mis näeb lisaks teistele laenumaksete tasumata jätmise juhtudele ette lepingu lõpetamise ühe laenumakse tasumata jätmise tõttu, on ebaõiglane, võib tuvastada, et ebaõiglane on üksnes see osa või asjaolu, mille kohaselt leping lõpetatakse ainult ühe kuumakse tegemata jätmise korral, ja jätab jõusse osa, mis näeb ette lepingu lõpetamise mitme makse tasumata jätmise korral, mis on lepingutingimuses samuti üldiselt ette nähtud, olenemata sellest, et konkreetset hinnangut kehtivuse või ebaõigluse kohta tuleks hakata arvestama alates [laenu enne tähtaega sissenõutavaks kuulutamise] õiguse kasutamise hetkest?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas liikmesriigi kohtul on – kui hüpoteegiga tagatud laenu- või krediidilepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglaseks tunnistatud – vastavalt direktiivile 93/13 õigus kaaluda kohaldada täiendavalt liikmesriigi õigusnormi, milles on küll määratud tarbija vastu täitemenetluse algatamine või jätkamine, kuid mis osutub tema jaoks soodsamaks kui see, et nimetatud hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus peatatakse ja võlausaldajal lubatakse nõuda laenu- või krediidilepingu lõpetamist või tasumisele kuuluvate summade sissenõudmist koos sellele järgneva tarbija kahjuks tehtava kohtuotsuse täitmisega, ilma nende eelisteta, mille annab tarbijale hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus?<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑179/17</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Pank Bankia SA, kes on põhikohtuasjas sissenõudja, ning Alfonso Antonio Lau Mendoza ja Verónica Yuliana Rodríguez Ramírez, kes on võlgnikud, sõlmisid <DATE ISO="20050622">22. juunil 2005</DATE> hüpoteeklaenu lepingu summale <FT TYPE="NUMBER">188000</FT> eurot, mille eesmärk oli niisuguse hoone ost, mis kujutab endast tavapärast eluaset, kusjuures lepingu kestuseks määrati lepingu ümberkujundamiste käigus 37 aastat.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Selle hüpoteeklaenu lepingu tingimus 6<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>Krediidiasutusepoolne ennetähtaegne lõpetamine<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> näeb ette:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>Hoolimata käesoleva lepingu sätestatud kestusest võib võlausaldajast pank teatada, et laen kuulub tasumisele, leides, et selle tähtaeg on lõppenud ja et terve võlg kuulub enne tähtaega tasumisele, eelkõige juhul, kui tähtajaks jääb tasumata üks, mitu või kõik tingimuses 2 nimetatud osamaksed, [mis võla kustutavad].<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui võlgnikud olid jätnud tasumata 36 kuumakset, esitas Bankia eelotsusetaotluse esitanud kohtule hüpoteegiga tagatud nõude täitmise nõude hüpoteegiga koormatud vara suhtes, mis tagas antud laenu tagasimaksmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Juzgado de Primera Instancia n<HT TYPE="SUP">o</HT> 1 de Barcelona (Barcelona esimese astme kohus nr 1) küsib, missugused tagajärjed on sellel, kui ennetähtaegse lõpetamise tingimus tunnistatakse hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse raames ebaõiglaseks, eriti lähtudes Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) praktikast. See kohtupraktika võimaldab hüpoteegiga tagatud nõude täitmist jätkata, hoolimata sellest, et selle menetluse aluseks olev ennetähtaegse lõpetamise tingimus tunnistatakse ebaõiglaseks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et ta peab Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktikat järgima, sest see täiendab Hispaania õiguskorda, kuid samal ajal on ta kohustatud järgima liidu õigust niisugusena, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus mainib oma eelotsusetaotluses mõningaid õiguslikke küsimusi, mis võivad tema arvates olla käesolevates kohtuasjades tekkinud küsimustele vastamisel eriti olulised. Need õiguslikud küsimused puudutavad esiteks ebaselgust, kas tsiviilseadustiku artiklil 1124 rajanev tuvastamisnõue saab anda tulemusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Kohus täpsustab siiski, et ta ei palu Euroopa Kohtul muidugi analüüsida, kas Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktika [hüpoteek]laenu lepingute alal on õiglane või õige, ega teha kindlaks, kas tsiviilseadustiku artiklis 1124 ette nähtud lõpetamisvõimalust kohaldatakse nende lepingute suhtes või mitte: ta annab ainult teavet selle kohta, missuguse seisukoha on võtnud Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) selles küsimuses, ning palub Euroopa Kohtul hinnata, ega kõnesolev kohtupraktika (mis käsitleb hüpoteegiga tagatud nõude täitmise jätkamist hoolimata sellest, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane) ei ole vastuolus direktiiviga 93/13, sest selle puhul ei ole õigesti hinnatud eeliseid ja puudusi, mille toovad tarbijale kaasa täitmise peatamine, selle jätkamine või tuvastamismenetluse läbiviimine.</P></NOTE> Selles küsimuses täpsustab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et siiani on Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) väljakujunenud kohtupraktikas leitud, et tsiviilseadustiku artikkel 1124, mida kohaldatakse ainult vastastikuste kohustuste suhtes, ei ole kohaldatav hüpoteeklaenu lepingute suhtes (ühepoolne asjaõigusleping). Eelotsusetaotluse esitanud kohus arvab seega, et liikmesriigi kohus peaks jätma tsiviilseadustiku artiklil 1124 rajaneva tuvastamisnõude, mis puudutab hüpoteeklaenu lepingut, rahuldamata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 26.</P></NOTE> Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab siiski, et isegi kui Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) peaks otsustama seda kohtupraktikat täpsustada ja nõustuma, et see artikkel on hüpoteeklaenu lepingute suhtes kohaldatav,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Ta täpsustab siiski, et tegemist on võimalusega, mille kohta ei ole praegu kohtupraktikas juhiseid peale Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) eelotsusetaotluse, kes ei võta selles küsimuses seisukohta.</P></NOTE> ei saa välistada tühistamisnõude rahuldamata jätmist, kui kohus leiab, et võlgnikule kohustuse täitmiseks tähtaja andmine – nagu tsiviilseadustiku artikkel 1124 sõnaselgelt lubab – on põhjendatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Selles küsimuses meenutab kohus, et tsiviilseadustiku artikkel 1101 – mis käsitleb kahjuhüvitist viivituse või täitmata jätmise korral, kuid milles ei ole nähtud ette lepingu lõpetamist – võib olla kohaldatav. Selle sätte alusel võib ainult tunnistada maksekohustuse täitmata jäetuks ja mõista välja hüvitise kahju eest, mida selle täitmata jätmisega tõesti põhjustati, mis ei vastaks seega tulevastele maksetele, vaid ainult nendele maksetele, mida ei tehtud, kuid mis kuulusid tasumisele.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Teiseks märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et LEC artikli 693 lõike 2 dispositiivne kohaldamine on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga. Selle kohtu arvates on selge, et laenuleping võib eksisteerida ilma ennetähtaegse lõpetamise tingimuseta ning et seda sätet ei saa kohaldada dispositiivselt, sest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>selle kohaldamise põhitingimus<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>, nimelt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>pooltevahelise ennetähtaegse lõpetamise<?PAGE NO="10"?> kokkuleppe olemasolu lepingus – kokkulepe, mis on just tunnistatud ebaõiglaseks, – ei ole täidetud<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt minu kohtuasjas C‑486/16 esitatud ettepaneku 21. joonealune märkus.</P></NOTE> See kohus leiab niisiis, et kuigi neid küsimusi ei analüüsita käesoleva eelotsusetaotluse raames, kahtleb ta ikka, kas hüpoteegiga tagatud nõude täitmist saab põhikohtuasjas jätkata, ning võivad tekkida uued eelotsuse küsimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Juzgado de Primera Instancia n<HT TYPE="SUP">o</HT> 1 de Barcelona (Barcelona esimese astme kohus) <DATE ISO="20170330">30. märtsi 2017. aasta</DATE> kohtuotsusega, mis jõudis Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20170410">10. aprillil 2017</DATE>, menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 93/13 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artiklitega 6 ja 7 on vastuolus kohtupraktika (Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsusus), mille kohaselt vaatamata sellele, et lepingu enne tähtaega lõpetamise tingimus on ebaõiglane, ja vaatamata sellele, et see on täitmisavalduse aluseks olev tingimus, ei tohi hüpoteegi realiseerimist lõpetada, sest selle jätkamine on tarbijale soodsam, kuna tsiviilseadustiku artiklil 1124 põhinevas tuvastusmenetluses tehtud kohtuotsuse võimaliku täitmise korral ei saaks tarbija kasutada hüpoteegi realiseerimisele omaseid menetluslikke eelisõigusi, kuid nimetatud kohtupraktikas ei võeta arvesse, et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) enda järjepideva ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole see tsiviilseadustiku artikkel 1124 (mis on ette nähtud vastastikuseid kohustusi loovate lepingute jaoks) laenulepingu suhtes kohaldatav, kuna see on ühepoolne asjaõigusleping, mis ei jõustu enne, kui raha on üle antud, ja mis seetõttu paneb kohustusi ainult laenusaajale, mitte laenuandjale (võlausaldaja), mistõttu võidakse Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) selle kohtupraktika kohaselt tuvastusmenetluses tarbija suhtes teha kohtuotsus, millega jäetakse lepingu lõpetamise ja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, ning ei saaks enam väita, et hüpoteegi realiseerimise jätkamine on talle soodsam?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui nõustuda, et tsiviilseadustiku artikkel 1124 on kohaldatav laenulepingutele või kõikidel krediidilepingute juhtudel, on direktiivi 93/13 artiklitega 6 ja 7 vastuolus niisugune kohtupraktika nagu viidatud kohtupraktika, milles selle hindamisel, kas hüpoteegi realiseerimise jätkamine on tarbijale soodsam kui tsiviilseadustiku artikli 1124 põhjal toimuv tuvastusmenetlus, ei võeta arvesse, et selles viimases menetluses võidakse jätta lepingu lõpetamise ja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kui kohus kohaldab sama tsiviilseadustiku artikli 1124 sätet, mis näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>[k]ohus määrab kokkuleppe lõpetamise, mida talt nõutakse, kui ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis lubaksid tal määrata tähtaja<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>, arvestades, et just nimelt pikaajalise (20 või 30 aastat) hüpoteegitagatisega kodulaenu ja krediidi kontekstis on suhteliselt tõenäoline, et kohtud kohaldavad seda nõude rahuldamata jätmise alust, eriti kui tegelik maksekohustuse rikkumine ei ole olnud väga raske?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas juhul, kui nõustuda, et tarbijale on soodsam hüpoteegi realiseerimise jätkamine ühes lepingu ennetähtaegse lõpetamise tagajärgedega, on direktiivi 93/13 artiklitega 6 ja 7 vastuolus niisugune kohtupraktika nagu viidatud kohtupraktika, mille kohaselt kohaldatakse lünga täitmiseks õigusnormi (LEC artikli 693 lõiget 2), vaatamata sellele, et leping saab kehtida ka ilma lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimuseta, ja millega omistatakse kõnealusele LEC artikli 693 lõikele 2 õigusmõju vaatamata sellele, et ei ole täidetud põhieeldus: leping peab sisaldama lepingu enne tähtaega lõpetamise kehtivat ja toimivat kokkulepet, mis just nimelt tunnistatigi ebaõiglaseks, tühiseks ja kehtetuks?<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20170316">16. märtsi 2017. aasta</DATE> määrusega otsustati Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) taotlus, et kohtuasja C‑70/17 suhtes kohaldataks Euroopa Kohtu kodukorra artikli 105 lõikes 1 ette nähtud kiirendatud menetlust, jätta rahuldamata. Euroopa Kohtu presidendi <DATE ISO="20171024">24. oktoobri 2017. aasta</DATE> otsusega kohaldati kohtuasjade C‑92/16, C‑167/16, C‑486/16, C‑70/17 ja C‑179/17 suhtes kooskõlastatud käsitlemist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kirjalikke seisukohti esitasid kohtuasjas C‑70/17 Abanca, Hispaania ja Poola valitsus ja Euroopa Komisjon ning kohtuasjas C‑179/17 Bankia, Hispaania ja Ungari valitsus ning komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas <DATE ISO="20180220">20. veebruari 2018. aasta</DATE> otsusega kodukorra artikli 29 lõike 1 alusel suunata need kohtuasjad sama koosseisuga suurkojale ja korraldas kodukorra artikli 77 alusel nendes kohtuasjades ühise kohtuistungi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Ühisel kohtuistungil, mis toimus <DATE ISO="20180515">15. mail 2018</DATE>, kuulati ära Abanca, Bankia, Hispaania valitsuse ja komisjoni suulised seisukohad.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">A.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Kohtuasjas C‑179/17 esitatud eelotsuse küsimuste vastuvõetavus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Enne sisuliste küsimuste analüüsimist vaidleb Hispaania valitsus oma kirjalikes seisukohtades vastu kohtuasjas C‑179/17 esitatud eelotsusetaotluse vastuvõetavusele. Valitsus väidab, et eelotsusetaotluse eesmärk on täiendada õiguslikku raamistikku, mida Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) on kohtuasjas C‑70/17 tutvustanud. Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et eelotsuse küsimuse ese on liidu õigusnormide tõlgendamine. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused puudutavad aga ainult riigisisese õiguse tõlgendamist. Teiseks väidab Hispaania valitsus, et eelotsusetaotluse esitanud kohus seab kahtluse alla õigusliku hinnangu riigisisestele õigusnormidele, mille Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) on andnud, kuigi see kohus on kõikides kohtukorraldustes kõrgeim kohus, kelle ülesanne on riigisisest õigust tõlgendada, ning seega täiendab tema kohtupraktika Hispaania põhiseaduse artikli 123 lõike 1 ja tsiviilseadustiku artikli 1 lõike 6 kohaselt Hispaania õiguskorda. Lõpuks ja kolmandaks ei mõista Hispaania valitsus, kuidas peaks kohaldama direktiivi 93/13 artikleid 6 ja 7 selle kontrollimisel, kas Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) võis või mitte teha Hispaania riigisisese õigusliku raamistiku analüüsimisel ja tõlgendamisel vea.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Selles küsimuses näib mulle oluline meenutada Euroopa Kohtu pädevuse ja ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsuse küsimuste asjakohasuse põhimõtteid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Esiteks on välja kujunenud, et ELTL artiklis 267 sätestatud menetlus on Euroopa Kohtu ja liikmesriigi kohtute koostöövahend, mille abil annab Euroopa Kohus liikmesriigi kohtutele liidu õiguse tõlgendusi, mida liikmesriigi kohtud vajavad nende menetluses olevate vaidluste lahendamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt <DATE ISO="19900126">26. jaanuari 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Falciola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑286/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:33">EU:C:1990:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19920716">16. juuli 1992. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Meilicke</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑83/91</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:332">EU:C:1992:332</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20121127">27. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pringle</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑370/12</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:756">EU:C:2012:756</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Global Starnet</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑322/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:985">EU:C:2017:985</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle menetluse eesmärk on aidata otseselt ja vastastikku kaasa otsuse ettevalmistamisele, et tagada liidu õiguse ühetaoline kohaldamine kõikides liidu liikmesriikides.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt <DATE ISO="19651201">1. detsembri 1965. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Schwarze</NAME.CASE> (<NO.CASE>16/65</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1965:117">EU:C:1965:117</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="19860305">5. märtsi 1986. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wünsche</NAME.CASE> (<NO.CASE>69/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1986:104">EU:C:1986:104</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on üksnes asja menetleval ja selle lahendamise eest vastutaval liikmesriigi kohtul kohtuasja eripära arvesse võttes õigus hinnata, kas eelotsus on kohtuasjas otsuse langetamiseks vajalik ning kas Euroopa Kohtule esitatavad küsimused on asjakohased.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt <DATE ISO="19781129">29. novembri 1978. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Redmond</NAME.CASE> (<NO.CASE>83/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1978:214">EU:C:1978:214</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19880421">21. aprilli 1988. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pardini</NAME.CASE> (<NO.CASE>338/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1988:194">EU:C:1988:194</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20060704">4. juuli 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Adeneler jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑212/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:443">EU:C:2006:443</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180307">7. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Santoro</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑494/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:166">EU:C:2018:166</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui need küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus seega põhimõtteliselt kohustatud otsuse tegema.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt <DATE ISO="19901018">18. oktoobri 1990. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Dzodzi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑297/88 ja C‑197/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:360">EU:C:1990:360</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19951215">15. detsembri 1995. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bosman</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/93</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1995:463">EU:C:1995:463</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20051122">22. novembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mangold</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑144/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:709">EU:C:2005:709</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180306">6. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SEGRO ja Horváth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑52/16 ja C‑113/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:157">EU:C:2018:157</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on ka märkinud, et liidu õigust puudutavate küsimuste puhul <HT TYPE="ITALIC">eeldatakse</HT> nende <HT TYPE="ITALIC">asjakohasust</HT>. Euroopa Kohus saab liikmesriigi kohtu esitatud eelotsusetaotluse jätta läbi vaatamata vaid siis, kui on ilmne, et liidu õiguse tõlgendamine, mida liikmesriigi kohus palub, ei ole mingil viisil seotud põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, või ka juhul, kui probleem on hüpoteetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda talle esitatud küsimustele vastus, millest on kasu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt <DATE ISO="19900126">26. jaanuari 1990. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Falciola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑286/88</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1990:33">EU:C:1990:33</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20061205">5. detsembri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cipolla jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑94/04 ja C‑202/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:758">EU:C:2006:758</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20120228">28. veebruari 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Inter-Environnement Wallonie ja Terre wallonne</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑41/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:103">EU:C:2012:103</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Teiseks märgin, et Euroopa Kohus on korduvalt sedastanud, et liikmesriikide kohtutel on <HT TYPE="ITALIC">äärmiselt ulatuslik</HT> õigus esitada Euroopa Kohtule küsimusi liidu õiguse asjaomaste sätete tõlgendamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt <DATE ISO="19740116">16. jaanuari 1974. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rheinmühlen-Düsseldorf</NAME.CASE> (<NO.CASE>166/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:3">EU:C:1974:3</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0003">3</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cartesio</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑210/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:723">EU:C:2008:723</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20100622">22. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melki ja Abdeli</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑188/10 ja C‑189/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:363">EU:C:2010:363</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PFE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑689/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:199">EU:C:2016:199</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ning riigisisene õigusnorm ei saa takistada liikmesriigi kohtul seda õigust kasutada,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PFE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑689/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:199">EU:C:2016:199</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). See kohtuasi puudutas konkreetselt riigisisest õigusnormi, mis takistas viimase kohtuastmena otsuse tegeval kohtul esitada Euroopa Kohtule eelotsusetaotlust, kui ta ei nõustu suunisega, mis on antud selle kohtu täiskogu otsuses.</P></NOTE> kusjuures see õigus muutub viimase astme kohtute puhul kohustuseks, kui ei ole kohaldatavad Euroopa Kohtu praktikas tunnustatud erandid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="19821006">6. oktoobri 1982. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cilfit jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>283/81</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:335">EU:C:1982:335</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="19910627">27. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mecanarte</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑348/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:278">EU:C:1991:278</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PFE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑689/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:199">EU:C:2016:199</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> <HT TYPE="ITALIC">Nii see õigus kui ka kohustus</HT> on nimelt omased ELTL artikliga 267 loodud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelisele koostöösüsteemile ning selle sättega liikmesriigi kohtutele usaldatud liidu õiguse kohaldamise ülesannetele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PFE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑689/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:199">EU:C:2016:199</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180306">6. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SEGRO ja Horváth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑52/16 ja C‑113/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:157">EU:C:2018:157</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kolmandaks meenutan – nagu Euroopa Kohus on mitu korda otsustanud –, et riigisisene õigusnorm, mis teeb kohtutele, kes ei tee otsuseid viimases kohtuastmes, kõrgema astme kohtu poolt õigusküsimuses antud hinnangu kohustuslikuks, ei võta ainuüksi sel alusel neilt kõnealust õigust või seda kohustust ära.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt <DATE ISO="19740116">16. jaanuari 1974. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rheinmühlen-Düsseldorf</NAME.CASE> (<NO.CASE>166/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:3">EU:C:1974:3</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20100622">22. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melki ja Abdeli</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑188/10 ja C‑189/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:363">EU:C:2010:363</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180306">6. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SEGRO ja Horváth</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑52/16 ja C‑113/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:157">EU:C:2018:157</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Viimases kohtuasjas väitis Ungari valitsus, et eelotsusetaotluse esitanud kohus seab kahtluse alla mõned konstitutsioonikohtu otsuses antud juhised, samas kui Ungari konstitutsiooniõiguse kohaselt on selle kohtu otsused riigisisese tasandi kohtutele siduvad.</P></NOTE> Euroopa Kohus on ka otsustanud, et riigisisene õigusnorm, mille alusel kohtul, kes ei otsusta asja üle viimase astmena, <HT TYPE="ITALIC">peab olema võimalus</HT> esitada Euroopa Kohtule küsimusi, mis tal tekivad, kui ta leiab, et kõrgema astme kohtu antud õiguslik hinnang võib sundida teda tegema<?PAGE NO="13"?> kohtuotsuse, mis on vastuolus liidu õigusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vt <DATE ISO="19740116">16. jaanuari 1974. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rheinmühlen-Düsseldorf</NAME.CASE> (<NO.CASE>166/73</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:3">EU:C:1974:3</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20100309">9. märtsi 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ERG jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑378/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:126">EU:C:2010:126</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20121115">15. novembri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Bericap Záródástechnikai</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑180/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:717">EU:C:2012:717</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20141106">6. novembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cartiera dell’Adda</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑42/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2345">EU:C:2014:2345</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui kohtuasja menetlev liikmesriigi kohus on seisukohal, et selle raames tekkis liidu õiguse tõlgendamist käsitlev küsimus, võib või peab ta vastavalt olukorrale esitama Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse, <HT TYPE="ITALIC">ilma et selle õiguse teostamist või kohustuse täitmist saaksid takistada õigusnormidest või kohtupraktikast tulenevad riigisisesed eeskirjad</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20160405">5. aprilli 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>PFE</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑689/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:199">EU:C:2016:199</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Tulles tagasi käsitletava juhtumi juurde, leian, et need kolm esitatud küsimust puudutavad selgelt direktiivi 93/13 artiklite 6 ja 7 tõlgendamist. Seega ei lükka Hispaania valitsuse eesmärgid asjakohasuse eeldust, mida eelotsusetaotluse suhtes kohaldatakse, kohtuasjas C‑179/17 ümber. Ka arvestades asjaolu, et Juzgado de Primera Instancia n<HT TYPE="SUP">o</HT> 1 de Barcelona (Barcelona esimese astme kohus nr 1) kahtleb Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) õiguslikus hinnangus – mis võib ta viia selleni, et ta teeb otsuse, mis on liidu õigusega vastuolus, – on tal õigus pöörduda Euroopa Kohtu poole ja esitada talle küsimused, mida ta peab asjakohaseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Selles olukorras ning lähtudes Euroopa Kohtu pädevuse ja ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsuse küsimuste vastuvõetavuse põhimõtetest, mida on käsitletud eelmistes punktides ja millele Euroopa Kohus on eelotsusemenetluse loomisest peale mitu korda tuginenud, ei näe ma mingit takistust, mis ei võimaldaks Euroopa Kohtul käesolevas kohtuasjas otsust teha, tõlgendades direktiivi 93/13. Leian seega, et eelotsusetaotlus kohtuasjas C‑179/17 on vastuvõetav.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">B.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sisulised küsimused kohtuasjades C‑70/17 ja C‑179/17</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Ehkki eelotsusetaotluse esitanud kohtute eelotsuse küsimused, mida käesolevates kohtuasjades käsitletakse, tekkisid kahes eraldiseisvas riigisiseses menetluses,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuasjas C‑70/17 puudutab põhikohtuasi menetlust, mille eesmärk on saavutada selle tuvastamine, et laenulepingu mitu tingimust on ebaõiglased, nende hulgas vaidlusalune tingimus, samas kui kohtuasjas C‑179/17 puudutab põhikohtuasi hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlust, mille käigus tuvastas täitev kohus, et vaidlusalune lepingutingimus on ebaõiglane. Vt käesoleva ettepaneku punktid 24, 31 ja 32.</P></NOTE> puudutavad need kaks eelotsusetaotlust – mille on esitanud Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) (kohtuasi C‑70/17) ja Juzgado de Primera Instancia n<HT TYPE="SUP">o</HT> 1 de Barcelona (Barcelona esimese astme kohus nr 1) (kohtuasi C‑179/17) – sisuliselt direktiivi 93/13 tõlgendamist ja Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) ennetähtaegse lõpetamise tingimusi käsitleva kohtupraktika vastavust selle direktiiviga loodud tarbijakaitsesüsteemile, eelkõige selle direktiivi artiklitele 6 ja 7 ning Euroopa Kohtu praktikale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Põhikohtuasjades käsitletavate lepingutingimuste kohta tuleb täpsustada, et need on peaaegu identsed. Mõlemal juhul on tegemist ennetähtaegse lõpetamise tingimusega, st vaidlusaluste laenulepingute <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>tingimusega 6<HT TYPE="ITALIC">bis</HT><QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. See tüüptingimus võimaldab pangal nõuda laenu tagastamist ja nõuda kohtus kogu võla ennetähtaegset tasumist juhul, kui tasumata on jäänud ainult üks kuumakse.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Et nendes kahes kohtuasjas tekivad peamiselt samad liidu õiguse tõlgendamise küsimused, esitan ühise ettepaneku.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Üldised kaalutlused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Sissejuhatuseks on minu meelest vaja teha mõned märkused, mis võimaldavad kindlaks määrata raamistiku, milles direktiiv 93/13 paikneb, ja analüüsida, kuidas liidu õigus on asetanud – eelkõige tänu sellele direktiivile – tarbijakaitse Euroopa integratsiooniprotsessi keskmesse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Kui heita pilk tagasi, võib näha, et Euroopa Liidu ülesehitamise esimestel aastatel peeti tarbijakaitset ühisturu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>kõrvalsaaduseks<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Tarbijakaitse tekkeloo kohta vt eelkõige Stuyck, J., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>European Consumer Law after the Treaty of Amsterdam: Consumer Policy In or Beyond the Internal Market?<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>, <HT TYPE="ITALIC">Common Market Law Review</HT>, vol. 37, 2000, lk 367–400.</P></NOTE> Riigipead ja valitsusjuhid kiitsid tarbijate kaitse ja teavitamise poliitika põhimõtte esimest korda heaks tippkohtumisel, mis toimus Pariisis <DATE ISO="19721019">19.</DATE> ja <DATE ISO="19721020">20. oktoobril 1972</DATE>. Et tarbijakaitsepoliitikat ametlikult ellu viima hakataks, tuli siiski oodata veel 3 aastat,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Nõukogu <DATE ISO="19750414">14. aprilli 1975. aasta</DATE> resolutsioon Euroopa Majandusühenduse tarbijate kaitse ja teavitamise poliitika esialgse programmi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="092" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1975">EÜT 1975, C 92, lk 1</REF.DOC.OJ>). Selles resolutsioonis oli märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>nüüd ei peeta tarbijat enam ainult isikuks, kes ostab ja kasutab kaupu ja teenuseid isiklikuks, perekondlikuks või kollektiivseks otstarbeks, vaid isikuks, keda puudutavad ühiskonnaelu erinevad aspektid, mis võivad teda kui tarbijat otseselt või kaudselt mõjutada<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> [mitteametlik tõlge]. Selles oli esialgne programm, milles tarbija huvid olid rühmitatud viide põhiõiguste kategooriasse: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>a) õigus tervise ja ohutuse kaitsele; b) õigus oma majandushuvide kaitsele; c) õigus kahju hüvitamisele; d) õigus teabele ja koolitusele; e) õigus esindatusele (õigus olla ära kuulatud)<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>.</P></NOTE> ja et sellest saaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>ühenduse<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> poliitika, 20 aastat, kuni Maastrichti lepinguga lisati 1992. aastal EÜ artikkel 129, millest sai EÜ artikkel 153, seejärel ELTL artikkel 169, millega sätestati esmases õiguses tarbijakaitsepoliitika üksikasjad, andes sellele kodanikuõiguse ja autonoomia.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt Bourgoignie, T., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>Vers un droit européen de la consommation: unifié, harmonisé, codifié ou fragmenté?<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, <HT TYPE="ITALIC">Les Cahiers de droit</HT>, vol. 46, nr 1–2, 2005, lk 153–174.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Seega algusest peale<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Nõukogu <DATE ISO="19810519">19. mai 1981. aasta</DATE> resolutsioonis Euroopa Majandusühenduse tarbijate kaitse ja teavitamise poliitika teise programmi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="133" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1981">EÜT 1981, C 133, lk 1</REF.DOC.OJ>) korrati esimeses, 1975. aasta programmis nimetatud tarbija viit põhiõigust, lisades eelkõige, et tarbija peab saama neid kasutada. Selles küsimuses meenutan, et direktiivi 93/13 põhjenduses 9 on märgitud, et nendes kahes programmis on rõhutatud, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>et on tähtis kaitsta tarbijaid ebaõiglaste lepingutingimuste eest; see kaitse tuleks sätestada ühenduse tasandil ühtlustatud või vahetult seal vastuvõetud õigusnormidega<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.</P></NOTE> on tarbijakaitsepoliitika läbivaks jooneks olnud parandada kvalitatiivselt elutingimusi liidus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Ka Euroopa Kohus on rõhutanud, et direktiiv 93/13, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>mille eesmärk on tugevdada tarbijakaitset, kujutab endast […] meedet, mis on asendamatu Euroopa Ühendusele usaldatud ülesannete saavutamiseks, täpsemalt – elatustaseme ja elukvaliteedi tõstmiseks kogu ühenduse territooriumil<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>. Vt <DATE ISO="20061026">26. oktoobri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mostaza Claro</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:675">EU:C:2006:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090604">4. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pannon GSM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:350">EU:C:2009:350</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ligi 46 aastat hiljem jääb eesmärk muutumatuks: kaitsta tarbija majandushuve.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt selle kohta nõukogu <DATE ISO="19750414">14. aprilli 1975. aasta</DATE> ja <DATE ISO="19810519">19. mai 1981. aasta</DATE> resolutsioonide põhjendus 2 ning ELTL artikkel 169.</P></NOTE> Seega on tarbijakaitse jäänud üheks <HT TYPE="ITALIC">liidu õiguse peamiseks teemaks</HT>, mis puudutab oma topeltmõõtmega – nii majandusliku kui ka ühiskondliku mõõtmega – liidu tarbijate igapäevaelu. Ranged reeglid tagavad nende huvide kaitse paljudes valdkondades,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Näiteks pakettreisid, kinnisvara ost nii, et igal ostjal on õigus seda kasutada teataval ajal aastal, eksitav ja võrdlev reklaam, ebaausad kaubandustavad, kaugmüük ja koduuksemüük või ka reisijate õigused (turism ja äri).</P></NOTE> sealhulgas ebaõiglaste lepingutingimuste eest. See tarbijakaitsepeatükk näitab meile, et tänu direktiivile 93/13 on liidu tarbijale tagatud kaitse tase üsna kõrge ning et tarbijal on õiglasem juurdepääs krediidile üldiselt ja konkreetselt hüpoteeklaenule, sest sellega on talle antud õigused, mida liikmesriigi kohtud peavad kaitsma.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Nii kirjutas kohtujurist Wahl oma ettepanekus liidetud kohtuasjades Unicaja Banco ja Caixabank <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>direktiivi 93/13 […] algatamise ajal ei näinud enamik liikmesriike ette, millist mõju avaldab see direktiiv nende õiguskordadele 20 aastat hiljem<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>. Kohtujurist Wahli ettepanek liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unicaja Banco ja Caixabank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/13, C‑484/13, C‑485/13 ja C‑487/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2299">EU:C:2014:2299</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0001">1</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Ma nõustun muidugi mõista selle analüüsiga ja arvan ka, et enamik liidu tarbijaid ei kujutlenud kindlasti, et selle direktiivi 93/13 tagajärg on nende õiguste tugevnemine pankade suhtes.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei tohi unustada selle direktiivi ühte väga olulist aspekti: tarbijakaitse ühtlustamist peetakse vajalikuks <HT TYPE="ITALIC">siseturu tugevdamiseks</HT> ning seega majandus‑ ja ühiskonnaelu tugevdamiseks. Näiteks on liidu seadusandja leidnud, et võttes arvesse asjaolu, et liikmesriikide õigusaktides, mis käsitlevad tingimusi müüja või teenuseosutaja ja tarbija vahel sõlmitud lepingutes, on palju lahknevusi – mille tagajärg on see, et riigisisesed kauba‑ ja teenusteturud erinevad üksteisest ning müüjate ja teenuseosutajate vahel võivad tekkida konkurentsimoonutused, eriti turustamisel teistes liikmesriikides, – oli vaja võtta vastu õigusakte selles valdkonnas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt direktiivi 93/13 põhjendused 1 ja 2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Konkreetselt on liidu seadusandja leidnud, et liikmesriikide õigusaktides, mis käsitlevad ebaõiglasi tingimusi tarbijalepingutes, on märkimisväärseid erinevusi ning et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/><HT TYPE="ITALIC">hõlbustada siseturu väljakujundamist ning kaitsta kodanikku kui tarbijat</HT>, kes omandab kaupa ja teenuseid muu kui oma liikmesriigi õigusaktidega reguleeritavate lepingute alusel<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/>, <HT TYPE="ITALIC">on oluline kõnealustest lepingutest kõrvaldada ebaõiglased tingimused</HT>. Ta märkis, et sellega abistatakse kaupade müüjaid ja teenuste osutajaid kaupade ja teenuste müümisel nii kodumaal kui ka siseturu kõigis osades ning et see soodustab konkurentsi ning aitab seega laiendada [liidu] kodanike kui tarbijate valikuvõimalusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt direktiivi 93/13 põhjendused 5, 6 ja 7. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Niisugune on kontekst, millesse liidu tarbijakaitseõigus ja konkreetsemalt direktiiv 93/13 üldiselt asetub.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Ka vastus, mille ma allpool välja pakun, peaks asetuma sellesse konteksti.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Kohe alguses tuleb teha üks märkus nende kahe kohtuasja kohta: käesoleva ettepaneku punktidest 27, 33 ja 34 ilmneb, et Juzgado de Primera Instancia de Barcelona n<HT TYPE="SUP">o</HT> 1 (Barcelona esimese astme kohus nr 1) on oma eelotsusetaotluses (kohtuasi C‑179/17) asjasse puutuvat riigisisest õiguslikku raamistikku tutvustanud teistmoodi kui Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) oma eelotsusetaotluses (kohtuasi C‑70/17).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Seda arvestades märgin kohe, et Euroopa Kohus on korduvalt otsustanud, et liikmesriigi kohus peab menetletavates kohtuasjades otsustama, milline on riigisisese õiguse õige tõlgendus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20100622">22. juuni 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Melki ja Abdeli</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑188/10 ja C‑189/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:363">EU:C:2010:363</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Seega ei takista asjaolu, et need kaks kohut on asjasse puutuvat riigisisest õiguslikku raamistikku tutvustanud erinevalt, Euroopa Kohtul esitada liidu õiguse tõlgendust, millest on kasu. Lisaks ei sea see riigisisese õiguse erinevalt tõlgendamine kahtluse alla ELTL artikliga 267 loodud Euroopa Kohtu ja liikmesriigi kohtute koostöö põhitunnuseid niisugusena, nagu need tulenevad Euroopa Kohtu hästi väljakujunenud kohtupraktikast.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 42–46.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Ka põhineb see koostöö viimase kohtuastme ja madalama kohtuastmena asju lahendavate kohtute võrdsusel. Seega võivad nad kõik hoolimata sellest, kuidas nad riigisisest õigust tõlgendavad, esitada – ja vastaval juhul peavad esitama – Euroopa Kohtule küsimusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Ei tohi unustada, missugune on eelotsusemenetluse päritolu. Lubatagu mul meenutada, mida kirjutas selle kohta kohtunik Pierre Pescatore 1981. aastal: „Siin tuleb lisada meenutus artikli kohta, mis tekitas täiesti imelise kohtuliku arengu: tegemist on artiklis 177 ette nähtud eelotsusetaotlusega. Kes selle erakordse kohtuliku <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>lelu<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> välja mõtles? Kas läbirääkijad suutsid näha ette selle sätte tagajärgi ühenduse õiguse arengule? Kõigepealt tuleb meenutada, et eelotsusetaotlus on nähtud ette juba ESTÜ asutamislepingus. Tegemist on artikliga 41, mis jäi siiski hingetuks õigusnormiks, sest puudutab ainult <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>kehtivuse<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> küsimusi. Ja sellest diskussioon alguse saigi. Kas seda vahendit ei peaks laiendama ka tõlgendamisküsimustele? […] Nii palju kui mina mäletan, ei olnud seda ideed põhimõtteliselt raske läbi suruda; kaldun arvama, et <HT TYPE="ITALIC">kõik ei olnud võib-olla selle uuenduse tähtsusest teadlikud</HT>. Arutelu oli vaoshoitum siiski vahendi kasutamise korra osas, eriti mis puudutab küsimust, missugused liikmesriigi kohtud peaksid või võiksid Euroopa Kohtu poole pöörduda. Et see, kui kõigil kohtutel oleks kohustus pöörduda, võib ujutada Euroopa Kohtu taotlustega üle, jäädi praktilistel põhjustel pidama artiklis 177 sätestatud lahenduse juurde: pöördumine on kõikidele kohtutele vabatahtlik peale kõrgeimate kohtute, kes on kohustatud eelotsusetaotluse esitama, <HT TYPE="ITALIC">et vältida seda, et liikmesriikides kivistub kohtupraktika, mis seab ohtu ühenduse õiguse tõhususe või ühtluse</HT>“. Pescatore, P., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>Les travaux du <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>groupe juridique<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> dans la négociation des traités de Rome<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>, <HT TYPE="ITALIC">Revue d’histoire luxembourgeoise</HT>, nr 2, Hémecht, 1982, 34, lk 145–161. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Oma teise märkusega, mis puudutab ainult kohtuasja C‑70/17, soovin rõhutada, et – nagu ilmneb Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) eelotsusetaotlusest – see kohus on tõstatanud kaks eraldi probleemi. Esimene on õiguslikku laadi ja puudutab järeldusi, mis tuleb teha sellest, et lepingutingimus, mis võimaldab pankadel lõpetada hüpoteeklaenu lepingu, kui võlgnik ei täida oma<?PAGE NO="16"?> kohustusi – millest hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse algatamine või jätkamine sõltub –, tunnistatakse ebaõiglaseks. Sellega seoses tekib küsimus, kas Hispaania kohtud võivad seda liiki tingimust muuta, et pangad saaksid hüpoteegiga tagatud nõude täitmist jätkata. Seda küsimust analüüsin allpool.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Teine probleem on majanduslikku laadi ning puudutab eluasemete ostuks mõeldud hüpoteeklaenu ühiskondlik-majanduslikku konteksti Hispaanias. Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) teatab meile, et Hispaania pangandussüsteemi võivad tabada tõsised süsteemsed häired, kui pangad ei saa hüpoteegiga tagatud nõuet täita. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib selles küsimuses esiteks, et sama liiki (ebaõiglasi) tingimusi, mis näevad ette ennetähtaegse lõpetamise, on kasutatud peaaegu kõigis hüpoteeklaenu lepingutes, ning teiseks, et seose tõttu majapidamistele eluaseme soetamiseks mõeldud hüpoteeklaenude massilise andmise ja laenuandja nõuete sundtäitmiseks mõeldud tagatiste vahel võib see, kui laenu tagastamist ei ole laenuvõtja maksejõuetuse korral hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse abil võimalik saavutada, tuua kaasa veel ühe laenu võtmise, mis muudab oma eluaseme saamise erakordselt raskeks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtute kahtlustele vastamiseks käesolevates kohtuasjades on minu arvates esiteks vaja meenutada Euroopa Kohtu asjakohast kohtupraktikat, enne kui analüüsida teises järjekorras ennetähtaegse lõpetamise tingimuse ebaõiglaseks tunnistamise ulatust niisugusena, nagu ilmneb sellest kohtupraktikast. Et paremini mõista tõlgendust, mille Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) valis oma eelotsusetaotluses küsimuses, kas vaidlusaluse tingimuse puhul on võimalik ebaõiglaseks tunnistada ainult üks selle osa, käsitlen kõigepealt Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktikat <HT TYPE="ITALIC">Teilbarkeit der Klausel</HT>’i (võimalus tingimus osadeks jagada) kohta: kohtupraktika, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus isegi viitab. Seejärel püüan teha järeldused, mis tuleb teha seoses Euroopa Kohtu praktika kohaldamisega niisuguste kohtuasjade suhtes nagu põhikohtuasjad. Lõpuks teen mõned kokkuvõtvad märkused selle kohta, kas Euroopa Kohtu olemasolev praktika tuleks kahtluse alla seada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Asjakohane kohtupraktika</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Mulle tundub oluline esile tuua, et protsess, mille käigus liikmesriigi kohus kontrollib, kas tingimused on ebaõiglased, koosneb kahest erinevast teineteisele järgnevast etapist, mis eeldavad eraldi toiminguid või tegevusi. Esimeses etapis <HT TYPE="ITALIC">kvalifitseerib</HT> liikmesriigi kohus lepingutingimuse ebaõiglaseks, samas kui teine etapp puudutab <HT TYPE="ITALIC">järeldusi, mis ta peab tingimuse ebaõiglaseks kvalifitseerimisest tegema</HT>. See toiming, mille käigus liikmesriigi kohus teeb tingimuse ebaõiglaseks tunnistamisest kõik vajalikud järeldused, erineb nii ajaliselt kui ka eseme poolest eelnevast kvalifitseerimistoimingust. Asjaolu tõttu, et need kaks toimingut leiavad ajaliselt aset üksteise järel, ei tohi me neid siiski segi ajada. Nende erinevused ilmnevad lisaks selgelt Euroopa Kohtu praktikast, nagu me allpool näeme.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Lepingutingimuse ebaõiglaseks kvalifitseerimine liikmesriigi kohtu poolt</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb märkida, et kohtuotsuses Océano Grupo Editorial ja Salvat Editores<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P><DATE ISO="20000627">27. juuni 2000. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑240/98–C‑244/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:346">EU:C:2000:346</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> otsustas Euroopa Kohus esimest korda, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>direktiiviga 93/13 rakendatava kaitsesüsteemi eeldus on niisugune, et tarbija on <HT TYPE="ITALIC">suhetes müüja või teenuseosutajaga</HT> <HT TYPE="ITALIC">nõrgemal</HT> läbirääkimis<HT TYPE="ITALIC">positsioonil</HT> ja tal on vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuseosutaja eelnevalt väljatöötatud<?PAGE NO="17"?> tüüptingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>. See idee, millest viidatud direktiiv on kantud, eeldab, et asja menetlev kohus peab seega tagama direktiiviga sätestatud kaitse <HT TYPE="ITALIC">kasuliku mõju</HT>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt eelkõige <DATE ISO="20090604">4. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pannon GSM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:350">EU:C:2009:350</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asbeek Brusse ja de Man Garabito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:341">EU:C:2013:341</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0054">54</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt komisjoni aruanne nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes kohaldamise kohta, KOM(2000) 248 (lõplik): <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>[e]t säilitada direktiivi ulatus ja kaitsta selle kasulikku mõju, on õiguskordades vaja järgida tervet rida põhimõtteid, mis tagavad, et ebaõiglane tingimus ei ole tarbijale tõesti siduv<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> [mitteametlik tõlge].</P></NOTE> ning seega peab ta hindama omal algatusel, kas direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluv lepingutingimus on ebaõiglane.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P><DATE ISO="20000627">27. juuni 2000. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Océano Grupo Editorial ja Salvat Editores</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑240/98–C‑244/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:346">EU:C:2000:346</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Mis puudutab selle kontrolli omal algatusel, kas lepingutingimus on ebaõiglane, siis kohtuotsus Océano Grupo Editorial ja Salvat Editores on esimene samm, mille Euroopa Kohus tegi, kui otsustas, et direktiivi 93/13 artikliga 6 püstitatud eesmärgi saab saavutada üksnes siis, kui liikmesriigi kohtul on õigus hinnata omal algatusel, kas lepingutingimus on ebaõiglane. Teine samm astuti <DATE ISO="20061026">26. oktoobri 2006. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mostaza Claro</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:675">EU:C:2006:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), milles Euroopa Kohus otsustas, et liikmesriigi kohus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>peab<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> omal algatusel hindama, kas lepingutingimus on ebaõiglane, ning sel moel tasandama tarbija ja müüja või teenusteosutaja vahelist ebavõrdsust. Neid kohtuotsuseid kinnitas Euroopa Kohus hiljem, kõigepealt maksekäsu kiirmenetluste raames <DATE ISO="20090604">4. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pannon GSM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:350">EU:C:2009:350</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), seejärel võistleva menetluse raames, mille pooled on tarbija ja ettevõtja, eelkõige <DATE ISO="20130221">21. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banif Plus Bank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:88">EU:C:2013:88</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse raames eelkõige <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsusega <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus VB Pénzügyi Lízing ja mis puudutas liikmesriigi kohtu kohustust analüüsida omal algatusel, kas kohtualluvusklausel vastuväite raames, mille tarbija maksekäsu peale esitab, on ebaõiglane, otsustas Euroopa Kohus, et <HT TYPE="ITALIC">selle üle, kas lepingutingimus on ebaõiglane, otsustab</HT> liikmesriigi kohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt <DATE ISO="20101109">9. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>VB Pénzügyi Lízing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:659">EU:C:2010:659</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seda kinnitati kohtuotsuses Invitel, milles Euroopa Kohus täpsustas eelkõige, et ta annab eelotsusetaotluse esitanud kohtule ainult juhised, mida viimane peaks arvesse võtma, kui hindab, kas asjaomane tingimus on ebaõiglane.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P><DATE ISO="20120426">26. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Invitel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:242">EU:C:2012:242</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Kolmandaks märgin, et selleks, et lepingutingimust, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, loetaks ebaõiglaseks, on direktiivi 93/13 artikli 3 lõikes 1 nõutud, et see kutsuks esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulise tasakaalustamatuse, <HT TYPE="ITALIC">mis kahjustab tarbijat</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtujurist Kokott’i ettepanek selles kohtuasjas (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:700">EU:C:2012:700</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega kui selles artiklis on viidatud mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>oluline tasakaalustamatus, mis kahjustab tarbijat<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste vahel, on selles ainult teoreetiliselt kindlaks määratud asjaolud, mis võimaldavad lugeda lepingutingimust, mille suhtes ei ole eraldi kokku lepitud, ebaõiglaseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P><DATE ISO="20040401">1. aprilli 2004. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Freiburger Kommunalbauten</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑237/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:209">EU:C:2004:209</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sel põhjusel täpsustaski Euroopa Kohus kohtujurist Kokott’i ettepanekut<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt kohtujurist Kokott’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:700">EU:C:2012:700</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> järgides, et selleks, et teada saada, kas lepingutingimus kutsub esile lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>olulise tasakaalustamatuse<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>, mis kahjustab tarbijat, tuleb <HT TYPE="ITALIC">pooltevahelise vastava kokkuleppe puudumisel</HT> eelkõige arvesse võtta riigisisese õiguse kohaldamisele kuuluvaid sätteid. Euroopa Kohtu sõnul saab liikmesriigi kohus sellise võrdleva analüüsi abil hinnata, kas ning mil määral seab leping tarbija ebasoodsamasse olukorda võrreldes sellega, mis on ette nähtud kehtivas riigisiseses õiguses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P><DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Mis puudutab konkreetselt ennetähtaegse lõpetamise tingimust, siis Euroopa Kohus meenutas – sama arutluskäiguga nagu kohtuotsuses Aziz<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P><DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka kohtujurist Kokott’i ettepanek selles kohtuasjas (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:700">EU:C:2012:700</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0078">78</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> – kohtuotsuses Banco Primus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P><DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> <HT TYPE="ITALIC">tegureid, mida liikmesriigi kohus peab selle analüüsimisel, kas see tingimus on ebaõiglane, arvesse võtma</HT>. Nendest kohtuotsustest ilmneb, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on kohustatud analüüsima eelkõige: i) kas ettevõtja võimalus nõuda kogu laenu tagastamist sõltub tarbija poolt mingi sellise kohustuse täitmata jätmisest, mis on oluline lepinguline kohustus; ii) kas selline võimalus on ette nähtud juhtudel, mil<?PAGE NO="18"?> täitmata jätmine on piisavalt tõsine võrreldes laenulepingu kestuse ja summaga; iii) kas selline võimalus kaldub kõrvale lepinguliste erisätete puudumisel selles valdkonnas kohaldatavatest üldnormidest ning lõpuks iv) kas riigisisene õigus näeb ette piisavad ja tõhusad vahendid, mis võimaldavad tarbijal, kelle suhtes sellist tingimust kohaldatakse, leevendada laenu sellise tagasinõudmise mõju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P><DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Need kriteeriumid võimaldavad liikmesriigi kohtul hinnata, kas lepingutingimus on ebaõiglane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Selles kontekstis tekib küsimus, millist hetke peab liikmesriigi kohus selle hindamisel, kas tingimus on ebaõiglane, arvesse võtma, kui kontrollib nende hindamiskriteeriumide põhjal, kas tingimus on ebaõiglane. Selle keskse küsimuse on Euroopa Kohus juba lahendanud. Kohtuotsuses Aziz leidis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>direktiivi [93/13] artikli 4 lõike 1 kohaselt [<HT TYPE="ITALIC">võetakse</HT>] lepingutingimuse ebaõigluse <HT TYPE="ITALIC">hindamisel</HT> <HT TYPE="ITALIC">arvesse</HT> lepingu sõlmimise objektiks oleva kauba või teenuse laadi ning kõiki <HT TYPE="ITALIC">lepingu sõlmimise hetkel</HT> esinenud lepingu sõlmimist mõjutanud asjaolusid<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P><DATE ISO="20090604">4. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pannon GSM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:350">EU:C:2009:350</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101109">9. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>VB Pénzügyi Lízing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:659">EU:C:2010:659</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Euroopa Kohus märkis, et sellest seisukohast lähtuvalt tuleb hinnata ka tagajärgi, mis sellel tingimusel võivad lepingu suhtes kohaldatava õiguse raames olla; see nõuab riigisisese õiguskorra analüüsimist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vt <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega peab liikmesriigi kohus asetama ennast selle hindamisel, kas lepingutingimus on ebaõiglane, mitte lepingu täitmise, vaid selle sõlmimise või allkirjastamise hetke.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P><DATE ISO="20170920">20. septembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Andriciuc jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑186/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:703">EU:C:2017:703</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kohtupraktikast ilmneb, et kui ta on tuvastanud, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane – nagu käsitletaval juhul –, peab liikmesriigi kohus tegema sellest kõik järeldused.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Järeldused, mis tuleb teha tuvastusest, et lepingutingimus on ebaõiglane</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Seoses järeldustega, mis tuleb tingimuse ebaõiglaseks tunnistamisest teha, on vaja esile tuua, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikas juurdunud üldreegel – mis tuleneb direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 sõnastusest – on niisugune, et liikmesriigi kohtul on kohustus jätta ebaõiglane tingimus kohaldamata. Sellel reeglil on tänase päeva seisuga ainult üks erand: see, millega nõustuti kohtuotsuses Kásler ja Káslerné Rábai<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P><DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Nagu ma aga allpool selgitan, et liikmesriigi kohus saaks selles kohtuotsuses tunnustatud erandit kohaldada kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga, peavad Euroopa Kohtu nõudel olema täidetud mõned tingimused. Olles selle välja toonud, analüüsin nüüd üldreeglit.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Üldreegel Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikas: liikmesriigi kohtu kohustus jätta ebaõiglane tingimus kohaldamata, ilma et tal oleks õigus selle sisu muuta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Enne, kui analüüsida, kust on Euroopa Kohtu praktikas pärit liikmesriigi kohtu kohustus jätta ebaõiglane tingimus kohaldamata, on vaja teha mõned märkused selle kohtupraktika ja seega selle kohustuse päritolu kohta: kohtuotsus Banco Español de Crédito<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P><DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Kohtuasjas, milles tehti see kohtuotsus ja milles käsitleti maksekäsu kiirmenetlust, esitati Euroopa Kohtule esimest korda küsimus, kas direktiiviga 93/13 on vastuolus riigisisene õigusnorm<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Asjaomane õigusnorm oli seadusandliku dekreedi nr 1/2007 artikkel 83. Vt käesoleva ettepaneku punkt 20.</P></NOTE>, mis võimaldas liikmesriigi kohtul juhul, kui ta tuvastab, et ebaõiglane tingimus müüja või teenuseosutaja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus on tühine, täiendada seda lepingut, vaadates selle tingimuse sisu uuesti<?PAGE NO="19"?> läbi. Euroopa Kohus märkis oma vastuses kõigepealt, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 sõnastus, mis küll jätab liikmesriikidele teatava kaalutlusruumi nende regulatsioonide kindlaksmääramisel, mida ebaõiglaste tingimuste suhtes kohaldatakse, <HT TYPE="ITALIC">kohustab siiski sõnaselgelt ette nägema, et need tingimused <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>ei ole tarbijale siduvad</HT><QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0065"><P><DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Lähtudes sellest eeldusest, on Euroopa Kohus seejärel esiteks meenutanud väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt tuleb selle sätte järgi ebaõiglased lepingutingimused tuvastanud liikmesriigi kohtul esiteks <HT TYPE="ITALIC">välja selgitada kõik tagajärjed, mis riigisisese õiguse kohaselt sellest tulenevad, tagamaks seda, et kõnesolevad tingimused ei ole tarbijale siduvad</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0066"><P><DATE ISO="20091006">6. oktoobri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asturcom Telecomunicaciones</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑40/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:615">EU:C:2009:615</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20101116">16. novembri 2010. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pohotovosť</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑76/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:685">EU:C:2010:685</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20120315">15. märtsi 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pereničová ja Perenič</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑453/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:144">EU:C:2012:144</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Teiseks on Euroopa Kohus märkinud, et liidu seadusandja nägi otsesõnu ette direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 lause teises osas, nagu ka selle direktiivi põhjenduses 21, et müüja või teenuseosutaja ja tarbija vahel sõlmitud leping jääb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>muus osas<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> pooltele siduvaks, <HT TYPE="ITALIC">kui see saab kehtida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>ilma ebaõiglase tingimuseta</HT><QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201D" ID="QE0049"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0067"><P><DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Direktiivi 93/13 põhjenduses 21 on nähtud ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>liikmesriigid peaksid tagama, et müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingud ei sisaldaks ebaõiglasi tingimusi ning et juhul, kui selliseid tingimusi on siiski seatud, <HT TYPE="ITALIC">ei oleks need tarbijale siduvad ning leping oleks kõnealustel tingimustel lepinguosalistele siduv ainult juhul, kui seda on võimalik jätkata, ilma et see sisaldaks ebaõiglasi tingimusi</HT><QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Seega on Euroopa Kohus otsustanud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>liikmesriigi kohtud <HT TYPE="ITALIC">peavad jätma ebaõiglase lepingutingimuse kohaldamata</HT> üksnes selleks, et see ei tekitaks tarbijale siduvaid tagajärgi, <HT TYPE="ITALIC">ilma et neil oleks õigust muuta nende tingimuste sisu</HT><QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0068"><P>Vt <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gutiérrez Naranjo jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Ta on ka täpsustanud – ja hiljem korduvalt meenutanud –, et <HT TYPE="ITALIC">nimelt peab see leping põhimõtteliselt kehtima jääma ilma ühegi muudatuseta, välja arvatud see, mis tuleneb ebaõiglaste tingimuste kõrvaldamisest</HT>, kui riigisiseste õigusnormide kohaselt on lepingu selline püsimajäämine <HT TYPE="ITALIC">õiguslikult võimalik</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0069"><P>Kohtujuristi kursiiv. <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Asbeek Brusse ja de Man Garabito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑488/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:341">EU:C:2013:341</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20150121">21. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unicaja Banco ja Caixabank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/13, C‑484/13, C‑485/13 ja C‑487/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:21">EU:C:2015:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Tuleb lisada, et niisugust õiguslikku võimalust nagu <HT TYPE="ITALIC">lepingu säilimine</HT> tuleb hinnata objektiivsete kriteeriumide põhjal, mitte ühe lepinguosalise huvidest lähtudes. Vt Mikłaszewicz, P., <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>Komentarz do art. 385<HT TYPE="SUP">1</HT> k.c.<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>, kogumikus Osajda, K. (dir.), <HT TYPE="ITALIC">Kodeks cywilny</HT>. <HT TYPE="ITALIC">Komentarz</HT>, <HT TYPE="ITALIC">ed</HT>. 19, 2018, Legalis, kommentaar Poola tsiviilseadustiku artiklile 385<HT TYPE="SUP">1</HT>, punkt 45.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Kui liikmesriigi kohus võiks muuta ebaõiglaste tingimuste sisu, aitaks niisugune õigus kaasa selle <HT TYPE="ITALIC">hoiatava mõju</HT> kõrvaldamisele, mida avaldatakse müüjatele või teenuseosutajatele pelgalt sellega, et tarbija suhtes ei kohaldata selliseid ebaõiglaseid tingimusi, kuna müüjad või teenuseosutajad üritavad endiselt neid tingimusi kasutada, teades, et isegi kui need tunnistatakse tühiseks, võib liikmesriigi kohus lepingut siiski vajaduse piires täiendada, tagades seega nende müüjate või teenuseosutajate huvide kaitse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0070"><P><DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt kohtujurist Trstenjaki ettepanek selles kohtuasjas (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:74">EU:C:2012:74</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0086">86</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0088">88</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et võttes arvesse lepingus sisalduvate ebaõiglaste tingimuste korral tekkivat lepinguosaliste lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste olulist tasakaalustamatust, <HT TYPE="ITALIC">mis kahjustab tarbijat</HT>, on liikmesriigi kohtud kohustatud jätma need direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 alusel kohaldamata.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="20"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on küll otsustanud, et tegemist on <HT TYPE="ITALIC">imperatiivse sättega</HT>, mille eesmärk on ühe lepinguosalise (tarbija) nõrgemat positsiooni arvestades asendada lepinguga loodud formaalne tasakaal lepingupartnerite õiguste ja kohustuste vahel tegeliku tasakaaluga, mis taastab nendevahelise võrdsuse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0071"><P>Vt <DATE ISO="20061026">26. oktoobri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mostaza Claro</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:675">EU:C:2006:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), <DATE ISO="20130530">30. mai 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jőrös</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑397/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:340">EU:C:2013:340</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Mulle näib ilmne, et selle viimase väitega juhib Euroopa Kohus tähelepanu <HT TYPE="ITALIC">direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 mõttele</HT>, püüdmata luua mingit raamistikku selle elluviimiseks konkreetsetel juhtudel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0072"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/><HT TYPE="ITALIC">Just</HT> tarbijakaitse olulisus <HT TYPE="ITALIC">sundis [liidu] seadusandjat sätestama</HT> direktiivi artikli 6 lõikes 1, et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenusteosutaja on tarbijaga sõlminud, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>ei ole tarbijale […] siduvad<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/>.<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> Vt <DATE ISO="20061026">26. oktoobri 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mostaza Claro</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑168/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:675">EU:C:2006:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Ei saa olla ka mingit kahtlust, et tasakaalu taastamine tarbija ja müüja või teenuseosutaja vahel ei saa seisneda võimaluses ebaõiglasi lepingutingimusi muuta. Esiteks oleks niisugune võimalus vastuolus direktiivi 93/13 artikli 6 lõikega 1, mis kaotaks oma mõtte, ja seega <HT TYPE="ITALIC">kasuliku mõjuga</HT>, mis peab olema kaitsel, mida sellega saavutada soovitakse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0073"><P><DATE ISO="20090604">4. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pannon GSM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:350">EU:C:2009:350</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka käesoleva ettepaneku 48. joonealune märkus.</P></NOTE> Teiseks ei võimaldaks niisugune võimalus säilitada <HT TYPE="ITALIC">hoiatavat mõju</HT> müüjatele või teenuseosutajatele, mida avaldab asjaolu, et niisuguseid tingimusi ei saa tarbija suhtes kohaldada.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Erand reeglist: kohtuotsus Kásler ja Káslerné Rábai</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Kohtuasi, milles tehti kohtuotsus Kásler ja Káslerné Rábai<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0074"><P><DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, puudutas panga ja tarbija vahel sõlmitud hüpoteeklaenu lepingut, kusjuures laen oli näidatud valuutas (Šveitsi frank), mille summa arvutati andmise päeval Ungari forintides, kohaldades valuuta ostukurssi. Laenuvõtja pidi laenu aga tagastama forintides sama valuuta müügikursiga. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsis oma kolmanda eelotsuse küsimusega sisuliselt, kas olukorras, kus müüja või teenuseosutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingut ei ole ebaõiglase tingimuse ärajätmise korral võimalik täita, tuleb direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisene õigusnorm, mis võimaldab liikmesriigi kohtul ebaõiglase tingimuse tühisuse kaotada, asendades selle riigisisese õiguse dispositiivse normiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus otsustas oma vastuses, et kui müüja või teenuseosutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingut <HT TYPE="ITALIC">ei ole ebaõiglase tingimuse ärajätmise korral võimalik täita</HT>, ei ole riigisisene õigusnorm, mis võimaldab liikmesriigi kohtul ebaõiglase tingimuse tühisuse kaotada, asendades selle riigisisese õiguse <HT TYPE="ITALIC">dispositiivs</HT>e normiga, nimetatud sättega vastuolus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Sellest kohtuotsusest tuleneb selgelt, et – nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 72 juba märkisin – selleks, et liikmesriigi kohus saaks ebaõiglase tingimuse kaotada, asendades selle riigisisese õiguse dispositiivse normiga, <HT TYPE="ITALIC">peavad olema täidetud kaks tingimust</HT>. Esiteks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>võib leping<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> selle asendamise tulemusena <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>hoolimata [ebaõiglase] tingimuse […] ärajätmisest edasi kehtida<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> ja teiseks võib see <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>olla pooltele jätkuvalt siduv<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0075"><P><DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kásler ja Káslerné Rábai</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0081">81</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20150121">21. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Unicaja Banco ja Caixabank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑482/13, C‑484/13, C‑485/13 ja C‑487/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:21">EU:C:2015:21</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Bilbao Vizcaya Argentaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑602/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:397">EU:C:2015:397</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et liikmesriigi kohus ei oleks sunnitud lepingut tervikuna tühistama. Teiseks juhul, kui kohus on kohustatud lepingu tervikuna tühistama, peab selle asendamise tulemusena olema välistatud, et tarbijale põhjustatakse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>eriti kahjulikke tagajärgi, mistõttu võidakse kahjustada lepingu tühistamisest tulenevat hoiatavat mõju<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0076"><P><DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kásler ja Káslerné Rábai</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Bilbao Vizcaya Argentaria</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑602/13</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:397">EU:C:2015:397</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtute küsimustele tulebki vastata, lähtudes käesoleva ettepaneku punktides 64–82 esitatud kohtupraktikast.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="21"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus kohtuasjas C‑70/17: ennetähtaegse lõpetamise tingimuse ebaõiglaseks tunnistamise ulatus esitatud kohtupraktikast lähtudes</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Oma esimese eelotsuse küsimusega kohtuasjas C‑70/17 soovib Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) sisuliselt teada, kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi kohus, kes tuvastas, et lepingutingimus, mis võimaldab nõuda hüpoteeklaenu lepingu ennetähtaegset lõpetamist ja seda üheainsa kuumakse tasumata jätmise korral, võib selle tingimuse osaliselt jõusse jätta, tühistades lihtsalt lõpetamise aluse, mis muudab selle tingimuse ebaõiglaseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) märgib oma eelotsusetaotluses, et on võimalik, et ebaõiglane ei ole mitte terve lepingutingimus, vaid ainult osa sellest, käsitletaval juhul osa, mis puudutab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>nende tegemata jäetud maksete arvu ja suurust, mis tõid kaasa ennetähtaegse lõpetamise<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>. Käsitletaval juhul jäeti tasumata <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>ainult üks kuumakse<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>. Eelotsusetaotluse esitanud kohus väidab Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktikale viidates, et niisugusel juhul võib selle tingimuse säilitada, jättes välja ainult selle osa tingimusest, mis muudab tingimuse ebaõiglaseks, kui see muudetud tingimus on keeleliselt mõistetav, sellel on õiguslik tähendus ja väljajätu tõttu ei ole vaja uut reeglit või reeglit, mis erineb sellest, mida tingimus esialgu sisaldas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Selles küsimuses viitab Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktikale, mis käsitleb tingimuse osadeks jagatuvuse reeglit, eelkõige viimase <DATE ISO="20131010">10. oktoobri 2013. aasta</DATE> otsusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0077"><P><HT TYPE="ITALIC">BGH</HT> III ZR 325/12 – NJW 2014, 141.</P></NOTE>. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul ei ole tingimuse osadeks jagatavus automaatselt liidu õigusega vastuolus. Tegemist ei ole tingimuse muutmise, vaid osalise tühiseks tunnistamisega, mis on kasulik, kui tingimus on ebaõigluse tõttu tühine – juhtum, mil leping eksisteerib pärast ebaõiglaseks peetava osa ärajätmist edasi tingimuse allesjäänud osaga. Seega kui tingimuse allesjäänud osa hindamisel ilmneb, et see on mõistlik ja läbipaistev, tuleb see osa lugeda kehtivaks osaks, millel on toime.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) esimese eelotsuse küsimuse tähendust ja mõju oleks kergem mõista, tutvustan nüüd Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktikat, mis käsitleb tingimuse osadeks jagatavuse reeglit, ning siis seda, milline hinnang on sellele Saksamaa õigusteoorias antud.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktika, mis käsitleb tingimuse osadeks jagatavuse reeglit</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) on alates 80. aastatest osaliselt ebaõiglaste tingimuste tõlgendamisel välja arendanud nüansseeritud kohtupraktika. Selle tõlgenduse õiguslik alus on Saksamaa tsiviilseadustiku (Bürgerliches Gesetzbuch) § 306. Seda sätet – mis on direktiivist 93/13 varasem – peetakse tänapäeval õigusnormiks, millega on üle võetud selle direktiivi artikkel 6. Probleem, mille see kohus on oma kohtupraktikas sõnastanud, on järgmine: kas tingimuse, mis on osaliselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0061" ID="QS0061"/>nakatunud<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> ebaõiglusest, võib jagada ebaõiglaseks ja mitteebaõiglaseks osaks? Missugused on jaatava vastuse korral niisuguse osadeks jagamise tagajärjed?</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="22"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) tõlgendus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) nõustus 1981. aastal esimest korda<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0078"><P>Vt <DATE ISO="19811007">7. oktoobri 1981. aasta</DATE> kohtuotsus (VIII ZR 214/80, NJW 1982, 178 [181]).</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0062" ID="QS0062"/>lahutama/jagama<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> lepingutingimuse mitmeks osaks, millest üks (või mitu) on ebaõiglane (ebaõiglased), et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0063" ID="QS0063"/>päästa<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> tingimuse ülejäänud osa. Idee seisneb ikka selles, i) et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0064" ID="QS0064"/>nakatunud<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/> osa võiks ilma muude muudatusteta välja jätta, ii) et allesjäänud lauses säiliks tähendus ka ilma väljajäetud osadeta ning iii) et allesjäänud lause esialgne eesmärk säiliks, see tähendab, et selle mõte ei muutuks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0079"><P>Vt Uffmann, K., <HT TYPE="ITALIC">Das Verbot der geltungserhaltenden Reduktion</HT>, Tübingen, 2010, lk 157; Basedow, J., kogumikus Krüger, W., <HT TYPE="ITALIC">Münchener Kommentar zum BGB</HT>, 7. tr, München, 2016, § 306, nr 18; Schlosser, P., <HT TYPE="ITALIC">Staudinger Kommentar zum BGB</HT>, aprill 2013, § 306, nr 20. Kohtupraktika kohta vt <HT TYPE="ITALIC">BGH</HT> <DATE ISO="20131010">10. oktoobri 2013. aasta</DATE> otsus (III ZR 325/12, nr 14), <DATE ISO="20160216">16. veebruari 2016. aasta</DATE> otsus (XI ZR 454/14, nr 21) ja <DATE ISO="20170118">18. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsus (VIII ZR 263/15, nr 38).</P></NOTE> Kui need tingimused ei ole täidetud – eelkõige kui toimingut ei saa teha lihtsalt ühe <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0065" ID="QS0065"/>markeritõmbega<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/>, ei ole tegemist enam <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0066" ID="QS0066"/>osadeks jagamise<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>, vaid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0067" ID="QS0067"/>päästva vähendamise/muutmisega<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/> (<HT TYPE="ITALIC">geltungserhaltende Reduktion</HT>). Niisugust päästvat vähendamist või muutmist peab Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) seega – vähemalt mis puudutab direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluvaid olukordi – <HT TYPE="ITALIC">lubamatuks</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0080"><P>Vt eelkõige <HT TYPE="ITALIC">BGH</HT> <DATE ISO="19820517">17. mai 1982. aasta</DATE> otsus (VII ZR 316/81), <DATE ISO="20030625">25. juuni 2003. aasta</DATE> otsus (VIII ZR 344/02) ja <DATE ISO="20170118">18. jaanuari 2017. aasta</DATE> otsus (VIII ZR 263/15, nr 38).</P></NOTE> Selle kohtu sõnul on peamised argumendid, mis kõnelevad niisuguse päästva muutmise vastu, esiteks asjaolu, et tingimuste kasutaja võib lihtsalt lisadagi ebaõiglasi tingimusi, teades, et kohus muudab neid nii, et need muutuvad vastuvõetavaks, ning teiseks asjaolu, et asja lahendava kohtu ülesanne ei ole leida lahendus, mis oleks vastuvõetav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0081"><P>Vt eelkõige <HT TYPE="ITALIC">BGH</HT> <DATE ISO="19820517">17. mai 1982. aasta</DATE> otsus (VII ZR 316/81).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Et kirjeldada Saksamaa praktikat tingimuse osadeks jagamisel, viitan Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) <DATE ISO="20131010">10. oktoobri 2013. aasta</DATE> kohtuotsusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0082"><P><HT TYPE="ITALIC">BGH</HT> <DATE ISO="20131010">10. oktoobri 2013. aasta</DATE> otsus (III ZR 325/12).</P></NOTE>, mida on maininud Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) oma eelotsusetaotluses. See kohtuasi puudutas nõusolekut, mille patsient oma hambaarstile andis kolmeks toiminguks: 1) lubas avaldada isikuandmeid; 2) lubas loovutada nõude inkassofirmale, 3) lubas isikul, kellele see nõue esialgu loovutati, loovutada selle refinantseerimise eesmärgil pangale. Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) leidis, et kuigi kolmas punkt, see tähendab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0068" ID="QS0068"/>edasiloovutamine<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/> ei ole ebaõiglasi tingimusi käsitlevate õigusaktidega kooskõlas, jääb ülejäänud leping jõusse, sest tingimus on osadeks jagatav. Tingimus oli sõnastatud järgmiselt (väljajäetavad osad on pandud nurksulgudesse ja kursiivi):</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0069" ID="QS0069"/>Nõusolek loovutamiseks</P><P>i) Ma annan oma nõusoleku selleks, et eespool näidatud hambaarst avaldab äriühingule ZA Zahnärtzliche Abrechnungsgesellschaft (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0070" ID="QS0070"/>ZAAG<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>) kõik dokumendid, mis on vajalikud arve koostamiseks ja nõude sissenõudmiseks – vajaduse korral kohtu kaudu –, eelkõige minu nime, aadressi, sünniaja, teenuste koodi, arvele kantud summa, märkused ravi kohta, analüüsiarved, vormid jm.</P><P>ii) Selleks luban sõnaselgelt hambaarstil mitte järgida arstisaladust ja annan nõusoleku selleks, et hambaarst loovutab raviteenustest tuleneva nõude ZAAGile, [<HT TYPE="ITALIC">kes võib selle vajaduse korral loovutada refinantseerimise eesmärgil D. Bank e.G.‑le</HT>].</P><P>iii) Olen teadlik, et pärast raviteenustest tuleneva nõude loovutamist on ZAAG minu suhtes võlausaldaja ning vaidluse korral tuleb kõik vastuväited nõudele esitada temale, sealhulgas juhul, kui need põhinevad raviteenustel ja varasemal haiguslool, ning et mind ravinud hambaarsti võib ära kuulata tunnistajana. […]<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0083"><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0071" ID="QS0071"/>Einwilligung zur Abtretung</P><P>i) Ich erkläre mich damit einverstanden, dass der umseitig genannte Zahnarzt zum Zweck der Erstellung der Rechnung sowie zur Einziehung und der gegebenenfalls gerichtlichen Durchsetzung der Forderung alle hierzu notwendigen Unterlagen, insbesondere meinen Namen, Anschrift, Geburtsdatum, Leistungsziffern, Rechnungsbetrag, Behandlungsdokumentation, Laborrechnungen, Formulare etc. an die ZA Zahnärztliche Abrechnungsgesellschaft D. (im Folgenden: ZAAG) weitergibt.</P><P>ii) Insoweit entbinde ich den Zahnarzt ausdrücklich von seiner ärztlichen Schweigepflicht und stimme ausdrücklich zu, dass der Zahnarzt die sich aus der Behandlung ergebende Forderung an die ZAAG [<HT TYPE="ITALIC">und diese gegebenenfalls an das refinanzierende Institut</HT> – D.-Bank e.G., D.] – abtritt.</P><P>iii) Ich bin mir bewusst, dass nach der Abtretung der Honorarforderung mir gegenüber die ZAAG als Forderungsinhaberin auftritt und deshalb Einwände gegen die Forderung – auch soweit sie sich aus der Behandlung und der Krankengeschichte ergeben – im Streitfall gegenüber der ZAAG zu erheben und geltend zu machen sind und der mich behandelnde Zahnarzt als Zeuge vernommen werden kann. […]<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/></P></QUOT.S></NOTE></P></QUOT.S></NP.ECR><?PAGE NO="23"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Selle tingimuse sõnastusest ilmneb selgelt, et see on jagatav kolme eraldi ossa. Seepärast jättis Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) osa, mille kohta leiti, et see vastab ebaõiglaseks tingimuseks tunnistamise kriteeriumidele ehk on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0072" ID="QS0072"/>nakatunud<QUOT.END REF.START="QS0072" CODE="201C" ID="QE0072"/>, lihtsalt välja, muutmata teksti ülejäänud osa ja kohaldamata ühtegi riigisisest dispositiivset õigusnormi, et tingimus jääks pärast kohandamist alles. Tema kohtupraktikast ilmneb, et ülejäänud lause tähendus ei tohi muutuda.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Saksamaa õigusteooria valdav seisukoht</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Selle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0073" ID="QS0073"/>osadeks jagamise<QUOT.END REF.START="QS0073" CODE="201C" ID="QE0073"/> meetodi kirjeldamiseks võeti Saksamaa õigusteoorias 1988. aastal kasutusele termin <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0084"><P>Temming, F., <HT TYPE="ITALIC">Zeitschrift für das Privatrecht der Europäischen Union, GPR</HT>, 2016, lk 38–46 ja eelkõige 8. joonealune märkus, milles on viidatud kohtuotsusele Nordenfelt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Maxim Nordenfelt Guns and Ammunition Co Ltd [1894] AC 535.</P></NOTE>, mida kasutati algul konkurentsiõiguses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0085"><P>Vt Uffmann, K., <HT TYPE="ITALIC">Das Verbot der geltungserhaltenden Reduktion</HT>, Tübingen, 2010, lk 157.</P></NOTE> See termin, mida Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) esialgu ei kasutanud, on kõnekas. Mõeldakse seda, et sinise markeriga kriipsutatakse läbi element, millest leitakse, et see vastab ebaõiglaseks tunnistamise kriteeriumidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Ideed, millest <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT> on kantud, see tähendab tingimuste jagamist ebaõiglaseks ja mitteebeõiglaseks osaks, pooldas Saksamaal enamik õigusteoreetikuid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0086"><P>Vt Kollmann, A., kogumikus Dauner-Lieb, B., Langen, W., <HT TYPE="ITALIC">Nomos-Kommentar zum BGB</HT>, 2. kd, 3. tr, 2016, § 306, nr 15 jj; Schulte-Nölke, H., kogumikus Schulze, R., <HT TYPE="ITALIC">Handkommentar zum BGB</HT>, 9. tr, 2017, § 306, nr 4 jj; Bonin, kogumikus Artz, M., <HT TYPE="ITALIC">Beck-Online-Großkommentar zum BGB</HT>, <DATE ISO="20180301">1. märtsi 2018. aasta</DATE> väljaanne, § 306, nr 38 jj; Schmidt, H., kogumikus Bamberger/Roth/Hau/Poseck, <HT TYPE="ITALIC">Beck’scher Online-Kommentar zum BGB</HT>, <DATE ISO="20171101">1. novembri 2017. aasta</DATE> väljaanne, § 306, nr 16 jj, ning Schmidt, H., kogumikus Ulmer/Brandner/Hensen, <HT TYPE="ITALIC">AGB-Recht</HT>, § 306, nr 14 jj.</P></NOTE> Saksamaa õigusteoorias esitatud põhiline argument on sama, mis on esitatud kohtupraktikas: päästva vähendamise/muutmise aktsepteerimine tähendaks, et tingimuste kasutaja võib ilma igasuguse riskita ebaõiglasi tingimusi välja töötada, teades, et kohtupraktikas muudetakse need ära nii, et need oleksid aktsepteeritavad. Teiste sõnadega ei oleks niisugusel päästval vähendamisel/muutmisel hoiatavat mõju<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0087"><P>Roloff, kogumikus Westermann, H-P., <HT TYPE="ITALIC">Erman</HT> – <HT TYPE="ITALIC">Kommentar zum BGB</HT>, 15. tr, 2017, § 306, nr 8.</P></NOTE> – põhjus, miks seda lubada ei saa.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0088"><P>Ammendavuse huvides tuleb mainida, et Saksamaa õigusteoreetikud, kes on vähemuses, väidavad sisuliselt, et kunstlik on öelda, et jagamine ei ole samal ajal muutmine. Vt Uffmann, K., <HT TYPE="ITALIC">Das Verbot der geltungserhaltenden Reduktion</HT>, Tübingen, 2010, lk 158 jj; Uffmann, K., <HT TYPE="ITALIC">Recht der Arbeit</HT>, 2012, lk 113–120 ja eriti lk 119. Üldiselt ei ole eriti tihti võimalik täpselt eristada ebaõiglasi ja mitteebaõiglasi osi. Seega tuleb selle vähemusseisukoha järgi päästvat muudatust aktsepteerida. Uffmann, K., <HT TYPE="ITALIC">op. cit</HT>., lk 164 jj; Schlosser, P., kogumikus Staudinger, <HT TYPE="ITALIC">Kommentar zum BGB</HT>, 2013. aasta aprilli väljaanne, § 306, nr 25; Basedow, J., kogumikus Krüger, W., <HT TYPE="ITALIC">Münchener Kommentar zum BGB</HT>, 7. tr, 2016, § 306, nr 13 jj.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Et tingimuse osadeks jagamise ehk <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT>’i kohtupraktika ja õigusteoreetiline kontekst on nüüd esitatud ja ilma, et ma sooviksin võtta seisukohta, kas see reegel on liidu õigusega kooskõlas, näib mulle juba nüüd selge, et toiming, mille Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) välja pakub, ei ole tingimuse osadeks jagamine ehk <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT>, vaid selle päästev muutmine. Selgitan seda järgnevas arutluskäigus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="24"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Vaidlusalune tingimus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Tingimuse osadeks jagatavus või selle päästev muutmine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Käesoleva ettepaneku punktist 84 ilmneb, et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) ettepanek on säilitada vaidlusalune tingimus, tühistades ainult osa, mis muudab selle ebaõiglaseks, see tähendab <HT TYPE="ITALIC">ükskõik missuguse</HT> makse tegemata jätmise. Et mõista paremini tõlgendust, mille see kohus Euroopa Kohtule esitab, näib mulle kasulik vaidlusalune tingimus niisugusena, nagu ilmneb kohtuasjas C‑70/17 esitatud õiguslikust raamistikust, siin allpool ära tuua koos väljajätuga, mille Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) välja pakub, et analüüsida, kas tema eelotsusetaotluses kirjeldatud <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT>’ist lähtudes on see tingimust osadeks jagatav või mitte (osad, mis tuleb välja jätta on nurksulgudes ja kursiivis):</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0074" ID="QS0074"/>[Pank] võib ilma ette hoiatamata lugeda laenu tagasinõutavaks ja nõuda kohtu kaudu tagasi kogu võlasummat – nii juba tasumisele kuuluvaid summasid kui ka neid, mille maksetähtpäev ei ole veel saabunud, koos intressi, viivise, menetluskulude ja teenustasudega, järgmistel juhtudel: a) [<HT TYPE="ITALIC">ükskõik missuguse</HT>] intressi- või põhiosamakse – koos kõigi selle moodustavate osadega – tasumata jätmise korral, kusjuures pooled nõuavad sõnaselgelt, et käesoleva lepingutingimuse kohta tehtaks kanne kinnistusraamatusse vastavalt seaduse nr 1/2000 artiklile 693<QUOT.END REF.START="QS0074" CODE="201C" ID="QE0074"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0089"><P>Seda liiki hüpoteeklaenu lepingutes ei puuduta järgmised punktid (b, c või d jne) põhimõtteliselt võlgniku maksejõuetusest tulenevaid lõpetamise põhjuseid.</P></NOTE></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Kas me saame asuda seisukohale, et see tingimus vastab <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT>’i nõuetele ning et see on seega jagatav mitmeks eraldi osaks?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Ma ei usu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Esiteks ilmneb <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT>’i kohaldamisest niisugusena, nagu seda on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktis 90, et vaidlusalune tingimus kohtuasjas C‑70/17<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0090"><P>See tingimus on ära toodud käesoleva ettepaneku punktis 95.</P></NOTE> <HT TYPE="ITALIC">ei ole osadeks jagatav</HT>. Lepingutingimuses, mida analüüsiti Bundesgerishofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) otsuses, millele Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) oma eelotsusetaotluses viitab, on silmas peetud kolme liiki õigusi: luba avaldada isikuandmed ja kaks nõusolekut loovutamiseks, see tähendab esimene luba loovutada nõue inkassofirmale ja teine luba loovutada nõue pangale. Tingimuse selle osa väljajätmine, milles on mainitud nõude loovutamist pangale, ei mõjuta põhimõtteliselt tingimuse teisi osi, sest need kolm osa on iseseisvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Vaidlusaluse tingimusega kohtuasjas C‑70/17 on olukord seevastu teistsugune. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0075" ID="QS0075"/>Nakatunud<QUOT.END REF.START="QS0075" CODE="201C" ID="QE0075"/> osa puudutab üksnes punkti a, see tähendab panga õigust teatada, et laen on muutunud sissenõutavaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0076" ID="QS0076"/>[<HT TYPE="ITALIC">ükskõik missuguse</HT>] intressi- või põhiosamakse – koos kõigi selle moodustavate osadega – tasumata jätmise korral […]<QUOT.END REF.START="QS0076" CODE="201C" ID="QE0076"/>. <HT TYPE="ITALIC">Blue pencil test</HT>’i kohaselt vastab vaidlusalune tingimus niisiis esimesele jagatavuse tingimusele, milleks on tingimus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0077" ID="QS0077"/>nakatunud<QUOT.END REF.START="QS0077" CODE="201C" ID="QE0077"/> osa saab ilma muude muudatusteta välja jätta ainult kahel juhul. Esimesel juhul sisaldab vaidlusalune tingimus mitut ennetähtaegse lõpetamise alust ja see oleks näiteks sõnastatud nii: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0078" ID="QS0078"/>[…] järgmistel juhtudel: a) <HT TYPE="ITALIC">ühe</HT> või mitme intressi- või põhiosamakse või kõigi intressi‑ või põhimaksete – koos kõigi moodustavate osadega – tasumata jätmise korral […]<QUOT.END REF.START="QS0078" CODE="201C" ID="QE0078"/>. Sõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0079" ID="QS0079"/>üks<QUOT.END REF.START="QS0079" CODE="201C" ID="QE0079"/> on sel juhul ainus alus, mis tuleb välja jätta, ilma et punkti a muid osi tuleks muuta.<?PAGE NO="25"?> Niisugusel juhul tähistab sama tingimus selle sõna formaalses tähenduses mitut kindlaks tehtavat ja üksteisest lahutatavat olukorda. Nii ei ole see aga minu arvates vaidlusaluse tingimusega, mis viis kohtuasjani C‑70/17.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0091"><P>Vaidlusaluse tingimusega kohtuasjas C‑179/17 on see vastupidi just nii, sest selles on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0080" ID="QS0080"/>Hoolimata käesoleva lepingu sätestatud kestusest võib võlausaldajast pank teatada, et laen kuulub tasumisele, leides, et selle tähtaeg on lõppenud ja et terve võlg kuulub enne tähtaega tasumisele, eelkõige juhul, kui tähtajaks jääb tasumata üks, mitu või kõik tingimuses 2 nimetatud osamaksed, [mis võla kustutavad].<QUOT.END REF.START="QS0080" CODE="201C" ID="QE0080"/> See tingimus vastab <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT>’i esimesele tingimusele, sest igat liiki tasumata jätmist (üks, mitu või kõik) võib vaadelda eraldi.</P></NOTE> Teine juhtum on juhtum, mil <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0081" ID="QS0081"/>nakatunud<QUOT.END REF.START="QS0081" CODE="201C" ID="QE0081"/> osaks on kogu punkt a. Punkti a võib sel juhul välja jätta, muutmata tingimuse teisi punkte b, c või d.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0092"><P>Seega: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0082" ID="QS0082"/>[…] a) [<HT TYPE="ITALIC">ükskõik missuguse intressi- või põhiosamakse – koos kõigi selle moodustavate osadega – tasumata jätmise korral</HT>] […]; b) […]; c) […]<QUOT.END REF.START="QS0082" CODE="201C" ID="QE0082"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Teiseks isegi juhul, kui nõustuda, et kohtuasjani C‑70/17 viinud vaidlusaluse tingimuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0083" ID="QS0083"/>nakatunud<QUOT.END REF.START="QS0083" CODE="201C" ID="QE0083"/> osa võib välja jätta ilma muude muudatusteta,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0093"><P>Nagu on see minu meelest vaidlusaluse tingimusega kohtuasjas C‑179/17.</P></NOTE> – millega ma minu käsutuses oleva teabe põhjal ei nõustu –, peaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0084" ID="QS0084"/>nakatunud<QUOT.END REF.START="QS0084" CODE="201C" ID="QE0084"/> osa eraldamine võimaldama tõlgendada tingimust õigesti. Tulemus oleks järgmine: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0085" ID="QS0085"/><HT TYPE="ITALIC">intressi- või põhiosamakse</HT> – koos kõigi selle moodustavate osadega – tasumata jätmise korral<QUOT.END REF.START="QS0085" CODE="201C" ID="QE0085"/>. On väga tõenäoline, et arvamused lahknevad küsimuses, kas tingimus, mis tuleneb sellest eraldamisest, on keelelisest arusaadav või mitte. Kas me suudame kärbitud tingimuse lugemisel selgelt järeldada, mitu kuumakset peab olema tasumata jäetud, et võlausaldaja saaks laenulepingu enne tähtaega lõpetada? On ilmne, et ei.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Igal juhul isegi siis, kui asuda seisukohale, et vaidlusalune tingimus on pärast kärbet keeleliselt selge ja arusaadav – mis minu arvates on õiguskindluse seisukohast kaheldav –, olen veendunud, et pärast ebaõiglase osa väljajätmist satub selle tingimuse esialgne eesmärk ohtu, sest kuna selles on mainitud üldiselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0086" ID="QS0086"/>makse tasumata jätmist<QUOT.END REF.START="QS0086" CODE="201C" ID="QE0086"/>, on sel vaieldamatult uus tähendus. Nagu ma aga käesoleva ettepaneku punktides 89–93 mainisin, ei luba <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT> niisugusena, nagu seda on tõlgendatud Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) praktikas, millele Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) viitab, sellist lahendust. Seega kuna tingimused, mida see reegel nõuab, ei ole täidetud, pean järeldama, et toiming, mille Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) soovitab teha, ei ole vaidlusaluse tingimuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0087" ID="QS0087"/>osadeks jagamine<QUOT.END REF.START="QS0087" CODE="201C" ID="QE0087"/>, vaid selle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0088" ID="QS0088"/>päästev vähendamine/muutmine<QUOT.END REF.START="QS0088" CODE="201C" ID="QE0088"/>, mille käigus see kirjutatakse ümber.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Selle tingimuse eesmärgi säilitamiseks tuleks kehtestada uus reegel või reegel, mis erineb esialgsest, mida <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT> ei luba, nagu Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) isegi oma eelotsusetaotluses tunnistab. Et tingimust ei saa rakendada, kohaldamata niisugust riigisisest dispositiivset õigusnormi nagu LEC artikli 693 lõige 2, näib mulle ilmne, et muudatus, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus plaanib teha, ei saa piirduda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0089" ID="QS0089"/>lihtsalt markeritõmbega<QUOT.END REF.START="QS0089" CODE="201C" ID="QE0089"/>, nagu nõuab <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Igal juhul meenutan selle kohta, et direktiivi 93/13 kohaldamisalas on päästev muudatus Bundesgerichtshofi (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) kohtupraktika kohaselt, millele Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) viitab, välistatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0094"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 89.</P></NOTE> Käesoleva ettepaneku punktist 93 ilmneb, et seda liiki muudatusel ei ole hoiatavat mõju ja asja menetlev kohus ei pea leidma lahendust, mis oleks vastuvõetav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0095"><P>Samad kaalutlused on õiged vaidlusaluse tingimuse puhul kohtuasjas C‑179/17.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Tuvastanud, et toiming, mille Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtuasjas C‑70/17 välja pakub, ei ole vaidlusaluse tingimuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0090" ID="QS0090"/>osadeks jagamine<QUOT.END REF.START="QS0090" CODE="201C" ID="QE0090"/>, vaid selle <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0091" ID="QS0091"/>päästev muutmine<QUOT.END REF.START="QS0091" CODE="201C" ID="QE0091"/>, tuleb nüüd esimese eelotsuse küsimuse raames analüüsida põhiküsimust, kas liidu õigusega on vastuolus Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) väljapakutud muudatus ennetähtaegse lõpetamise tingimuses, mille ebaõiglase laadi on liikmesriigi kohus tuvastanud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="26"?><GR.SEQ LEVEL="5"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kas vaidlusaluse tingimuse eesmärk säilib Euroopa Kohtu praktikast lähtudes, kui ei ole märgitud kuumaksete arvu, mille tasumata jätmine võimaldab tingimust kohaldada?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Esmalt peab liikmesriigi kohus vastavalt käesoleva ettepaneku punktis 66 viidatud kohtupraktikale võtma seisukoha, kas lepingutingimus on ebaõiglane.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0096"><P>Vt <DATE ISO="20101109">9. novembri 2010. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>VB Pénzügyi Lízing</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑137/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:659">EU:C:2010:659</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20120426">26. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Invitel</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:242">EU:C:2012:242</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Selle analüüsimise raames, kas lepingutingimus on ebaõiglane, peab liikmesriigi kohus kõigepealt kindlaks tegema, mida võib pidada tingimuseks,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0097"><P>Selle kohta, missugune on erinevus tingimuse ebaõiglaseks lugemise/kvalifitseerimise ja selle hinnangu/kvalifikatsiooni tagajärgede vahel, vt käesoleva ettepaneku punkt 65 jj.</P></NOTE> see tähendab lepingu teistest sätetest eraldiseisvaks lepinguliseks kohustuseks, mille ebaõiglast laadi saab eraldi analüüsida. See eelnev analüüs on hädavajalik, sest vastavalt Euroopa Kohtu käesoleva ettepaneku punktis 75 viidatud praktikale, on liikmesriigi kohtud pärast selle ebaõigluse tuvastamist ja ebaõiglaseks tunnistamist (kontrollietapp, mille käigus hinnatakse tingimust ja kvalifitseeritakse see)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0098"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 66 jj.</P></NOTE> kohustatud jätma ebaõiglase lepingutingimuse kohaldamata, et see ei avaldaks tarbijale siduvat toimet, ilma et neil oleks õigust selle sisu muuta (kontrollietapp, mis puudutab tingimuse ebaõiglaseks tunnistamise tagajärgi).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0099"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 72 jj.</P></NOTE> Leping peab nimelt põhimõtteliselt säilima ilma ühegi muu muudatuseta peale ebaõiglaste tingimuste väljajätmise, kui vastavalt riigisisestele õigusnormidele on lepingu niisugune säilimine <HT TYPE="ITALIC">õiguslikult</HT> võimalik.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0100"><P>Konkreetselt lepingu õigusliku edasi eksisteerimise kohta vt käesoleva ettepaneku 69. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb meenutada, et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktikast ilmneb, et viide <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0092" ID="QS0092"/><HT TYPE="ITALIC">ükskõik missugusele</HT><QUOT.END REF.START="QS0092" CODE="201C" ID="QE0092"/> maksele kujutab endast peamist ja hädavajalikku eeltingimust, et ennetähtaegse lõpetamise tingimust saaks kohaldada. Seega näib, et <HT TYPE="ITALIC">tingimuse eesmärk ei säili ilma, et oleks täpselt märgitud kuumaksete arv, mis peavad olema tasumata, et seda tingimust saaks kohaldada</HT>, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0101"><P>Kõnesolevate hüpoteeklaenu lepingute sõlmimise kuupäeval (2005. ja 2008. aastal) oli LEC artikli 693 lõige 2 sõnastatud järgmiselt: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0093" ID="QS0093"/>[k]ogu tasumisele kuuluva põhisumma ja intressi tasumist võib nõuda, kui lepiti kokku, et kogu võlasumma muutub sissenõutavaks, kui maksetähtpäevaks jääb tasumata ükskõik missugune makse ning see kokkulepe kanti registrisse<QUOT.END REF.START="QS0093" CODE="201C" ID="QE0093"/>. Seega oli selles sättes ette nähtud võimalus nõuda <HT TYPE="ITALIC">hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse abil</HT> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0094" ID="QS0094"/>kogu tasumisele kuuluvat põhisummat ja intressi<QUOT.END REF.START="QS0094" CODE="201C" ID="QE0094"/>, <HT TYPE="ITALIC">tingimusel et</HT> i) ennetähtaegse tasumisele kuulumise tingimus või <HT TYPE="ITALIC">kokkulepe kanti</HT> kinnistusraamatusse ning iii) need summad muutuvad enne tähtaega tasumisele kuuluvaks, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0095" ID="QS0095"/>kui maksetähtpäevaks jääb tasumata ükskõik missugune makse<QUOT.END REF.START="QS0095" CODE="201C" ID="QE0095"/>. Vt selle kohta minu kohtuasjas C‑486/16 esitatud ettepaneku 21. joonealune märkus.</P></NOTE> Lisaks kuigi Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriigi kohtud kohustatud lihtsalt jätma ebaõiglaseks peetavad tingimused kohaldamata, muutub tingimus, mille tõttu võib kogu laen muutuda enne tähtaega sissenõutavaks, siis minu arvates tulemusetuks. Seega on tingimus tervikuna paratamatult toimeta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Kolmandaks märgin, et niisugune tingimus, milles on nähtud ette kogu saldo ennetähtaegne tasumisele kuulumine, kui tasumata jääb ükskõik missugune makse, ei vasta tingimustele, mille Euroopa Kohus sedastas kohtuotsustes Aziz ja Banco Primus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0102"><P><DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka käesoleva ettepaneku punkt 69.</P></NOTE>, arvestades, et vaidlusalune tingimus ei kujuta endast piisavalt tõsist rikkumist kestuse ja laenusumma seisukohast. Igal juhul ei tohi unustada – nagu komisjon õigesti meenutas –, et kui eespool nimetatud tingimus (viide <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0096" ID="QS0096"/>ükskõik missugusele maksele<QUOT.END REF.START="QS0096" CODE="201C" ID="QE0096"/>) tunnistada vastavalt sellele kohtupraktikale ebaõiglaseks ja seda niisiis mitte kohaldada, oleks see, mis jääb järele, see tähendab lihtsalt võimalus tunnistada kogu saldo tasumisele kuuluvaks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0103"><P>Pärast kõrvaldamist, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus välja pakub, oleks see tingimus järgmine: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0097" ID="QS0097"/>intressi- või põhiosamakse […] tasumata jätmise korral […]<QUOT.END REF.START="QS0097" CODE="201C" ID="QE0097"/>.</P></NOTE>, mitte üksnes praktilise toimeta, vaid ka <HT TYPE="ITALIC">nii teoreetiline</HT>, et ei võimaldaks liikmesriigi kohtul analüüsida, kas see vastab tingimustele, mida Euroopa Kohus on loetlenud kohtuotsuses Banco Primus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0104"><P><DATE ISO="20130314">14. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aziz</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑415/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:164">EU:C:2013:164</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja mida on meenutatud käesoleva ettepaneku punktis 68.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="27"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Meenutan ka, et konkreetne hetk, mil pank kasutab lepingu ennetähtaegse lõpetamise võimalust, on faktiline küsimus, millel ei ole tähtsust, kui analüüsitakse tingimust, milles kõneldakse üheainsa kuumakse tegemata jätmisest. Vaja on teha kindlaks mitte see, kas panga ärialane käitumine oli ebaõiglane, vaid see, kas üks teatav lepingutingimus on ebaõiglane. Vastupidi sellele, mis ilmneb eelotsusetaotlusest kohtuasjas C‑70/17<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0105"><P>Vt käesoleva ettepaneku punkt 26.</P></NOTE>, ei oleks mõistlik ärialane käitumine ebaõiglases lepingulises raamistikus niisugune, et sellelt, kui kohus tuvastab, et teatava lepingu tingimused on ebaõiglased, võetakse kasulik mõju.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0106"><P>Selle kohta vt käesoleva ettepaneku punkt 118.</P></NOTE> See on seda õigem, kui kogu tasuda jäänud summa sissenõudmist võimaldab pangal ainult ühe põhisumma või intressi makse maksetähtpäevaks tasumata jäämise korral hüpoteegiga tagatud nõude täitmise raames nõuda just kõnesolev tingimus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Eelneva põhjal olen arvamusel, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi kohus, kes tuvastas, et lepingutingimus, mis võimaldab nõuda hüpoteeklaenu lepingu ennetähtaegset lõpetamist konkreetselt juhul, kui tasumata jääb üksainus kuumakse, võib jätta selle tingimuse osaliselt jõusse ainuüksi nii, et jätab välja ennetähtaegse lõpetamise aluse, mis muudab selle tingimuse ebaõiglaseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">5.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus kohtuasjas C‑70/17 ja esimene küsimus kohtuasjas C‑179/17: võimalus jätkata hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlust, kohaldades dispositiivselt niisugust riigisisest õigusnormi nagu LEC artikli 693 lõige 2</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Teise küsimusega kohtuasjas C‑70/17 ja esimese küsimusega kohtuasjas C‑179/17 – mida tuleb analüüsida koos – küsivad eelotsusetaotluse esitanud kohtud sisuliselt, kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene kohtupraktika, mille kohaselt võib juhul, kui liikmesriigi kohus tuvastas, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane, selle tingimuse kohaldamise tulemusena algatatud hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlust siiski jätkata, kohaldades dispositiivselt niisugust riigisisest õigusnormi nagu LEC artikli 693 lõige 2, kui see menetlus võib olla tarbijatele soodsam kui tuvastusmenetluses tema kahjuks tehtud otsuse täitmine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Enne selle küsimuse arutamist meenutan kõigepealt, et vastusest, mille ma soovitan anda esimesele küsimusele kohtuasjas C‑70/17 ilmneb, et isegi kui kohtuasjas C‑179/17 käsitletava vaidlusaluse tingimuse <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0098" ID="QS0098"/>nakatunud<QUOT.END REF.START="QS0098" CODE="201C" ID="QE0098"/> osa võib jätta välja ilma muude muudatusteta ja tulemus on mõistetav, jääb see tingimus jagamatuks, arvestades selle <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT>’i nõudeid, millele Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) on viidanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0107"><P>Vt käesoleva ettepaneku 91. ja 93. joonealune märkus.</P></NOTE> Pärast ebaõiglase osa eraldamist ei jää selle tingimuse esialgne õiguslik tähendus alles. Kui on öeldud üldiselt, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0099" ID="QS0099"/>[…] [<HT TYPE="ITALIC">ühe</HT>] mitme intressi- või põhiosamakse või kõigi intressi‑ või põhimaksete […] tasumata jätmise korral […]<QUOT.END REF.START="QS0099" CODE="201C" ID="QE0099"/>, muutub paratamatult tingimuse õiguslik tähendus. Kas me saame seega nii kärbitud/muudetud tingimuse lugemisel aru, kui mitu kuumakset täpselt peab olema jäänud tasumata, et võlausaldaja võiks nõuda hüpoteeklaenu lepingu ennetähtaegset lõpetamist? Ma arvan, et vastata saab ainult nii: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0100" ID="QS0100"/>vähemalt kaks makset<QUOT.END REF.START="QS0100" CODE="201C" ID="QE0100"/> – mis muudab tingimuse siiski ebaõiglaseks, lähtudes eespool, punktis 106 nimetatud nõuetest, mis tulenevad kohtuotsusest Aziz. Kõrvaldamine kahjustaks kohtuasjani C‑179/17 viinud vaidlusaluse tingimuse eesmärki ja sellel ei oleks enam toimet, kui tingimusel, millest selle kohaldamine sõltub (kokkulepe ja viide <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0101" ID="QS0101"/>ühele<QUOT.END REF.START="QS0101" CODE="201C" ID="QE0101"/> maksetähtpäevale, mis kanti registrisse) ning mis võimaldab käsitletaval juhul jätkata – ja vastaval juhul algatada – hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse, ei ole enam toimet. Õiguslikust vaatevinklist ei ole mõtet näha võlausaldajale ette võimalust, mis on pelgalt hüpoteetiline (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0102" ID="QS0102"/>mitu makset<QUOT.END REF.START="QS0102" CODE="201C" ID="QE0102"/>) ning mida praktikas ellu ei saa viia.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0108"><P>Vt käesoleva ettepaneku 101. joonealune märkus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="28"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Et oleks võimalik saada aru, mitu kuumakset peab olema jäänud tasumata, et lepingu saaks enne tähtaega lõpetada, on vaja kohaldada – nagu Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) oma kohtupraktikas arvab – riigisisest õigusnormi. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on see põhimõtteliselt võimalik aga ainult kohtuotsuses Kásler ja Káslerné Rábai<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0109"><P><DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> nimetatud tingimustel, see tähendab, kui leping ei saa pärast ebaõiglase tingimuse väljajätmist enam edasi eksisteerida ja riigisisene õigusnorm, millega see tingimus asendatakse, on dispositiivne.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">a.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas kõnesolevad hüpoteeklaenu lepingud võivad pärast vaidlusaluste ebaõiglaste tingimuste väljajätmist õiguslikult edasi eksisteerida?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Mis puudutab põhikohtuasja lahendamisel määrava tähtsusega küsimust, mida kohtuistungil arutati, kui Euroopa Kohus esitas ühe suuliselt vastatava küsimuse, see tähendab küsimust, missugused tagajärjed toob ennetähtaegse lõpetamise tingimuse väljajätmine Hispaania õiguses kaasa hüpoteegi olemasolule ja hüpoteegiga tagatud nõude täitmisele, väitis Abanca, et üldiselt eksisteerib laenuleping edasi, lihtsalt ebaõiglase tingimuse väljajätmine ei saa kaasa tuua selle tühisust. Nagu aga nii tema kui ka Bankia väitsid, võib see hüpoteegi kui tagatise olemasolu siiski oluliselt kahjustada, sest võlausaldaja kaotab võimaluse algatada tagatise kasutamiseks hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Hispaania valitsus väitis oma kirjalikes seisukohtades esiteks, et kui asuda seisukohale, et laenulepingu tingimus seisneb hüpoteegi kui asjaõiguse moodustamises ja tingimuse väljajätmine kahjustab seda asjaõigust, ei saa ka laenuleping ise edasi eksisteerida. Teiseks lisas ta, et isegi kui võtta seisukoht, et laenuleping võib pärast ennetähtaegse lõpetamise tingimuse väljajätmist edasi eksisteerida, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0103" ID="QS0103"/>muudab<QUOT.END REF.START="QS0103" CODE="201C" ID="QE0103"/> niisugune väljajätmine <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0104" ID="QS0104"/>laenulepingu pangale liiga kulukaks<QUOT.END REF.START="QS0104" CODE="201C" ID="QE0104"/>, sest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0105" ID="QS0105"/>kohustab teda kasutama <HT TYPE="ITALIC">lepingu lõpetamiseks</HT> tuvastusmenetlust ja seejärel võla sissenõudmiseks üldist täitemenetlust<QUOT.END REF.START="QS0105" CODE="201C" ID="QE0105"/>. Valitsusel tekib seega küsimus, kas pank oleks niisugustel tingimustel laenu andnud ilma hüpoteegi tagatiseta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) juhib oma eelotsusetaotluses tähelepanu, et Hispaania õiguskorras ei anna hüpoteek hüpoteegipidajale mitte üksnes õigust nõuda hüpoteegiga koormatud vara sundmüüki täitemenetluses, vaid ka eesõiguse sellele varale (tsiviilseadustiku artiklid 1923 ja 1927) ja eraldi õiguse täitmisele võlgniku (õiguslikult tuvastatud) maksejõuetuse korral. Ta lisab ka, et ennetähtaegse lõpetamise tingimuse tühisus ei too kaasa hüpoteegipidaja õiguste täielikku kadumist, vaid <HT TYPE="ITALIC">piirab</HT> hüpoteegiõiguse peamist eesõigust, mis võimaldab võlausaldajal nõuda hüpoteegiga koormatud vara sundmüüki, et võlgnetav summa tasutaks saadud hinnaga (tsiviilseadustiku artikkel 1858). Eelnevast järeldub, et hoolimata sellest tulenevast tagatise realiseerimise piiramisest ei sea Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) seda, kas laenuleping eksisteerib pärast ennetähtaegse lõpetamise tingimuse väljajätmist edasi, kahtluse alla.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0110"><P>Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) märgib, et peale selle, et hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse keelamise korral kaotab võlgnik teatavad eelised, on võlausaldaja sunnitud algatama tuvastusmenetluse, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0106" ID="QS0106"/>et leping tunnistataks lõppenuks või <HT TYPE="ITALIC">hüpoteeklaen tühistataks</HT>, sest seda ei teenindatud<QUOT.END REF.START="QS0106" CODE="201C" ID="QE0106"/>. Ta lisab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0107" ID="QS0107"/>[i]segi hüpoteekide korral, mil võlausaldaja ootab kogu kokkulepitud tagastamisperioodi <HT TYPE="ITALIC">ega nõua lepingu lõpetamist</HT>, on võlgniku viivitusintressi summa erakordselt kõrge, võttes arvesse pikki tagastamistähtaegu nende lepingute puhul<QUOT.END REF.START="QS0107" CODE="201C" ID="QE0107"/>. Seega kui selleks, et hüpoteeklaenu leping tühistataks, on vaja algatada tuvastusmenetlus, näib ilmne, et leping eksisteerib edasi.</P></NOTE> Ka ei leia see kohus oma eelotsusetaotluses, et ta oleks kohustatud laenulepingu tervikuna tühistama. Selles küsimuses arvab eelotsusetaotluse esitanud kohus kohtuasjas C‑179/17, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0108" ID="QS0108"/>on ilmne, et laenu‑ või krediidileping võib eksisteerida ilma ennetähtaegse lõpetamise tingimuseta<QUOT.END REF.START="QS0108" CODE="201C" ID="QE0108"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb märkida, et – nagu ilmneb käesoleva ettepaneku punktis 75 viidatud kohtupraktikast – direktiivi 93/13 artikli 6 lõikes 1 on ette nähtud kaks tulemusekohustust: esimese kohaselt ei ole ebaõiglastel tingimustel mingit siduvat toimet tarbijale – põhjus, miks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0109" ID="QS0109"/>on liikmesriigi kohtud kohustatud <HT TYPE="ITALIC">jätma [need] kohaldamata</HT><QUOT.END REF.START="QS0109" CODE="201C" ID="QE0109"/>, ja teine, mille kohaselt tagavad liikmesriigid, et müüja või teenuseosutaja ja tarbija vahel sõlmitud leping jääb lepinguosalistele siduvaks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0110" ID="QS0110"/>kõnealustel<?PAGE NO="29"?> tingimustel<QUOT.END REF.START="QS0110" CODE="201C" ID="QE0110"/>, <HT TYPE="ITALIC">kui seda on võimalik jätkata <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0111" ID="QS0111"/>ilma nende ebaõiglaste tingimusteta</HT><QUOT.END REF.START="QS0111" CODE="201C" ID="QE0111"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0111"><P>Meenutan veel, et direktiivi 93/13 põhjenduses 21 on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0112" ID="QS0112"/>[ebaõiglased tingmused] <HT TYPE="ITALIC">ei [ole] tarbijale siduvad ning leping [on] kõnealustel tingimustel lepinguosalistele siduv ainult juhul, kui seda on võimalik jätkata, ilma et see sisaldaks ebaõiglasi tingimusi</HT><QUOT.END REF.START="QS0112" CODE="201C" ID="QE0112"/>. Vt ka <DATE ISO="20120614">14. juuni 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Español de Crédito</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑618/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:349">EU:C:2012:349</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0065">65</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellest kohtupraktikast tuleneb niisiis, et lepingu edasikestmise kriteeriumi tuleb hinnata <HT TYPE="ITALIC">ainult õiguslikus plaanis</HT>, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0113" ID="QS0113"/>kui vastavalt riigisisestele õigusnormidele on lepingu niisugune edasi eksisteerimine <HT TYPE="ITALIC">õiguslikult</HT> võimalik<QUOT.END REF.START="QS0113" CODE="201C" ID="QE0113"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0112"><P>Konkreetselt lepingu õigusliku edasi eksisteerimise kohta vt käesoleva ettepaneku 69. joonealuses märkuses viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Selles olukorras tuleb märkida, et ehkki ma mõistan muret, mis kumab läbi Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) väljapakutud tõlgendusest, pean rõhutama, et arvesse ei ole vaja võtta mitte niisuguseid kaalutlusi nagu see, kas ilma hüpoteegi kui tagatiseta oleks pank laenu andnud või mitte või missugused on ebaõiglase tingimuse väljajätmise tagajärjed võlausaldajale,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0113"><P>Hispaania valitsuse kirjalikest seisukohtadest ilmneb, et vaidlusaluse tingimuse väljajätmine muudab õigussuhte pangale liiga kulukaks, sest kohustab teda kasutama algul tuvastusmenetlust lepingu tühistamiseks ja siis üldist täitemenetlust võla sissenõudmiseks. Vt selle kohta kaalutlused minu kohtuasjades C‑92/16 ja C‑167/16, punktid 54, 57 ja 58.</P></NOTE> vaid seda, <HT TYPE="ITALIC">kas leping on riigisisese õiguse järgi tühistatud või mitte</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Teiseks ei tohi unustada, et Euroopa Kohus leidis kohtuotsuses Banco Primus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0114"><P><DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0073">73</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, et direktiivi 93/13 artikliga 7 seostatava hoiatava mõju tagamiseks ei saa liikmesriigi kohtu eesõigused tingimuse ebaõigluse tuvastamisel sõltuda sellest, kas tingimust tegelikult ka kohaldatakse või mitte. Selles kohtuasjas otsustas Euroopa Kohus, et küsimusel, kas tingimust kohaldati tegelikult või mitte, ei ole tähtsust selle tuvastamisel, kas tingimus on ebaõiglane. Käsitletaval juhul ei ole tähtsust ka asjaolul, et läveks määratakse kolm kuumakset ühe asemel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Kohtuotsuses Banco Primus täpsustas Euroopa Kohus veel, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0114" ID="QS0114"/>[n]eil asjaoludel […] <HT TYPE="ITALIC">ei saa</HT> asjaolu, et käesoleval juhul järgis ettevõtja tegelikult LEC artikli 693 lõike 2 nõudeid ning algatas hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse alles pärast seitsme järjestikuse kuumakse tasumata jätmist, mitte igasuguse tasumata jätmise korral, nagu on ette nähtud põhikohtuasjas arutusel oleva lepingu tingimuses 6<HT TYPE="ITALIC">bis</HT>, <HT TYPE="ITALIC">vabastada liikmesriigi kohut kohustusest teha selle tingimuse väidetavast ebaõiglusest kõik järeldused</HT><QUOT.END REF.START="QS0114" CODE="201C" ID="QE0114"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0115"><P><DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0074">74</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv. Vt ka minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:69">EU:C:2016:69</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0085">85</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus otsustas seega, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0115" ID="QS0115"/>direktiivi 93/13 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus kohtu poolt antud tõlgendus sellisele riigisisese õiguse sättele, mis reguleerib laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise ja laenu kohese tagastamise nõudmise tingimusi ja milleks on LEC artikli 693 lõige 2, millega keelatakse liikmesriigi kohtul, kes tunnistas selle lepingutingimuse ebaõiglaseks, see tingimus tühiseks tunnistada ja seda mitte kohaldada, kuna ettevõtja seda tingimust tegelikult ei kohaldanud, vaid järgis selle riigisisese õiguse sättega ette nähtud tingimusi<QUOT.END REF.START="QS0115" CODE="201C" ID="QE0115"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0116"><P><DATE ISO="20170126">26. jaanuari 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banco Primus</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑421/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:60">EU:C:2017:60</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0075">75</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seega ei saa LEC artikli 693 lõike 2 järgimine pankade äripraktikas selle tingimuse tühisust parandada nii, et see tingimus asendatakse kohtuotsuse Kásler ja Káslerné Rábai<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0117"><P><DATE ISO="20140430">30. aprilli 2014. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑26/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:282">EU:C:2014:282</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> punktide 80–84 kohaselt selle sättega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et kohtuotsuses Kásler ja Káslerné Rábai sedastatud erand üldreeglist, mille kohaselt lubab Euroopa Kohus lepingut täiendada, asendades ebaõiglase tingimuse riigisisese dispositiivse õigusnormiga, et leping võiks edasi eksisteerida, ei ole käsitletaval juhul kohaldatav, sest vaidlusalused tingimused ei too kaasa laenulepingute tühisust tervikuna. Vastupidi olukorrale, millega oli tegemist kohtuasjas, milles tehti kohtuotsus Kásler ja Káslerné Rábai, ei ole juhul, kui käesolevates kohtuasjades käsitletavad laenulepingud võivad edasi eksisteerida ilma ennetähtaegse lõpetamise tingimuseta ja seega ei ole liikmesriigi kohus kohustatud lepingut tervikuna tühiseks tunnistama, vaja kohaldada riigisisese õiguse dispositiivset sätet, et vältida <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0116" ID="QS0116"/>eriti kahjulikke tagajärgi<QUOT.END REF.START="QS0116" CODE="201C" ID="QE0116"/> <HT TYPE="ITALIC">tarbijale</HT>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="30"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">b.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">LEC artikli 693 lõike 2 dispositiivne kohaldamine</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Mis puudutab LEC artikli 693 lõike 2 kohaldamist, siis Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) eelotsusetaotlusest ei ilmne, et see õigusnorm oleks dispositiivne. Ainuüksi selle sätte lugemine võimaldab tuvastada, et selle kohaldamiseks on nõutav sõnaselge pooltevaheline kokkulepe, ning järelikult ei saa seda õigusnormi niisuguse kokkuleppe puudumise korral kohaldada. Küll aga mainib Tribunal Supremo (Hisapaania kõrgeim kohus) võimalust kohaldada seda õigusnormi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0117" ID="QS0117"/>dispositiivselt<QUOT.END REF.START="QS0117" CODE="201C" ID="QE0117"/>, võtmata seisukohta küsimuses, kas see on dispositiivne või mitte. Igal juhul on selle hindamine, kas see õigusnorm on dispositiivne või mitte, eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Selles küsimuses tuleb meenutada kohtuotsust, mille Euroopa Kohus tegi suurkojana kohtuasjades, milles tehti kohtuotsus Gutiérrez Naranjo jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0118"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0118" ID="QS0118"/>intressi alammäära tingimuste<QUOT.END REF.START="QS0118" CODE="201C" ID="QE0118"/> kohta, mida pangad tarbijatega sõlmitavates hüpoteeklaenu lepingutes kasutasid. Sama kohus, see tähendab Tribunal Supremo (Hisapaania kõrgeim kohus) oli tunnistanud need tingimused ebaõiglaseks ja ka tühiseks, sest nad ei olnud läbipaistvad, kuna laenuvõtjatele ei antud piisavalt teavet nende praktikas kohaldamise konkreetsete tagajärgede kohta. Tribunal Supremo (Hisapaania kõrgeim kohus) oli siiski otsustanud, et intressi alammäära tingimused olid iseenesest õiguspärased, ning piiras nende tingimuste tühiseks tunnistamise tagasiulatuvat jõudu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0119"><P>Ta määras tarbijate huvides kindlaks, et tagasitäitmiskohustus ei eksisteeri mitte alates vaidlusaluste lepingute sõlmimise kuupäevast, vaid nende kohtuotsuste tegemise kuupäevast, milles tingimuste tühisus tuvastati.</P></NOTE> Eelotsuse küsimused, mille esitas Euroopa Kohtule üks teine Hispaania kohus, puudutasid küsimust, kas nende tingimuste ebaõigluse kohtulikust tuvastamisest tuleneva tagasitäitmiskohustuse ajalise kehtivuse piiramine ainult summadega, mis maksti põhjendamatult pärast selle otsuse kuulutamist, millega need tingimused ebaõiglaseks tunnistati, on direktiivi 93/13 artikli 6 lõikega 1 kooskõlas või mitte. Euroopa Kohus vastas, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ebaõiglaseks tunnistatud lepingutingimust tuleb põhimõtteliselt käsitada nõnda, et <HT TYPE="ITALIC">seda ei ole kunagi olemas olnud</HT>, mistõttu ei saa sellel olla tagajärgi tarbijale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Seega peab niisuguse tingimuse kohtu poolt ebaõiglaseks tunnistamine põhimõtteliselt tooma kaasa <HT TYPE="ITALIC">selle õigusliku ja faktilise olukorra taastamise, milles oleks tarbija olnud ilma asjaomase tingimuseta</HT>. Euroopa Kohus on ka otsustanud, et kuigi liikmesriikide ülesanne on määratleda oma riigisiseses õiguses kord, kuidas lepingus sisalduva tingimuse ebaõiglus tuvastatakse ja selle tuvastamise konkreetsed õiguslikud tagajärjed väljenduvad, ei mõjuta see seda, et niisugune tuvastamine peab võimaldama <HT TYPE="ITALIC">taastada selle õigusliku ja faktilise olukorra, milles tarbija oleks olnud ilma ebaõiglase tingimuseta</HT>, eelkõige nähes majandus- või kutsetegevuse raames tegutsevale isikule ette kohustuse tagastada kasu, mille ta ebaõiglase tingimuse põhjal tarbija arvel alusetult sai.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0120"><P><DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gutiérrez Naranjo jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0061">61</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Mul jääb üle järeldada, et sellest kohtupraktikast tuleneb, et ebaõiglast tingimust, mis tunnistati tühiseks, ei oleks nagu kunagi olnudki ja sellel ei ole olnud mingit toimet. Seega on direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 kohaldamise praktiline tagajärg käsitletaval juhul – nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades rõhutas – niisugune, et kui liikmesriigi kohus leiab, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on tühine, ei saa hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlust algatada – või kui see on algatatud, ei saa seda jätkata –, sest poolte kokkulepet puudutav lepingu ennetähtaegse lõpetamise tingimus ja viide registrisse kantud ainult ühele maksetähtpäevale on tunnistatud ebaõiglaseks ning sellest lähtuvalt tühiseks ning ilma õigusmõjuta. Tuleb ka märkida, et kui tingimuse tühisuse saaks parandada LEC artikli 693 lõikes 2 sätestatud minimaalselt kolme kuumakse kohaldamisega, tähendaks<?PAGE NO="31"?> see faktiliselt seda, et riigisisestel kohtutel võimaldatakse seda tingimust muuta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0121"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib kohtuasjas C‑179/17, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0119" ID="QS0119"/>isegi juhul, kui vaatamata eelmises punktis märgitule tuleb LEC artikli 693 lõike 2 dispositiivset kohaldamist pidada teoreetiliselt võimalikuks, tekib uus probleem: selles sättes on nähtud sõna-sõnalt ette, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0120" ID="QS0120"/>[v]õlgnetava põhisumma ja intressi võib täies mahus tagasi nõuda, <HT TYPE="ITALIC">kui kogu laenulepingu ennetähtaegne lõpetamine on kokku lepitud</HT> juhuks, kui võlgnik ei täida oma maksekohustust, jättes tasumata vähemalt kolm igakuist osamakset […], ja kui selline <HT TYPE="ITALIC">kokkulepe</HT> sisaldub laenulepingus<QUOT.END REF.START="QS0120" CODE="201C" ID="QE0120"/>. Teiste sõnadega on kokkuleppe olemasolu selle sätte üks põhitingimusi. Lepingu sõlmimisel sõlmiti küll kokkulepe, kuid see just ebaõiglaseks ja tühiseks tunnistatigi ning see ei ole seega kehtiv (see eemaldati lepingust ja seda käsitatakse nii, nagu ei oleks seda seal olnudki). Seega tundub ilmne, et LEC artikli 693 lõikes 2 on viidatud kehtivale kokkuleppele, millel on toime, mitte kokkuleppele, mis on ebaõiglane, tühine ja millel ei ole toimet. Vastasel korral, st <HT TYPE="ITALIC">kui asuda seisukohale, et ei ole tähtsust, kas kokkulepe on ebaõiglane või mitte, jõuame absurdse olukorrani, kus selle kohtupraktika kohaselt on ennetähtaegne lõpetamine alati võimalik, sõltumata lepingutingimuse sisust (ja sellest, kas see võib olla ebaõiglane). Tarbijakaitset käsitlevad õigusaktid kaotaksid oma mõtte</HT> ja näib, et tarbijate kaitse nõrgeneks märgatavalt<QUOT.END REF.START="QS0119" CODE="201C" ID="QE0119"/>. Kohtujuristi kursiiv. Vt punktid 17, 34, 111 ja 121 ning käesoleva ettepaneku 101. joonealune märkus. Vt ka minu kohtuasjas C‑486/16 esitatud ettepaneku punkt 55.</P></NOTE> Nagu aga Euroopa Kohus kohtuotsuses Gutiérrez Naranjo jt meenutas, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0121" ID="QS0121"/>ei tohiks liikmesriigi kohtule anda võimalust muuta ebaõiglaste lepingutingimuste sisu, vastasel juhul aitaks see kaasa hoiatava mõju kõrvaldamisele, mida avaldatakse majandus- või kutsetegevuse raames tegutsevatele isikutele sellega, et selliseid ebaõiglaseid tingimusi ei kohaldata lihtsalt tarbija suhtes<QUOT.END REF.START="QS0121" CODE="201C" ID="QE0121"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0122"><P><DATE ISO="20161221">21. detsembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gutiérrez Naranjo jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:980">EU:C:2016:980</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0125"><NO.P>125.</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et muudatus, mille Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) välja pakub, eeldab paratamatult ennetähtaegse lõpetamise tingimuse lõimimist, ümberkirjutamist, muutmist või ümbersõnastamist. Tingimuse niisugune muutmine ei ole esiteks kooskõlas <HT TYPE="ITALIC">blue pencil test</HT>’i nõuetega, millele eelotsusetaotluse esitanud kohus isegi viitab, sest seda muutmist tuleb pidada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0122" ID="QS0122"/>päästvaks muutmiseks<QUOT.END REF.START="QS0122" CODE="201C" ID="QE0122"/>, mis on direktiivi 93/13 raames lubamatu. Teiseks on see muutmine sõnaselgelt keelatud Euroopa Kohtu tänaseks väljakujunenud praktikaga, mis on käesolevates kohtuasjades esitatud küsimustele vastamisel määrava tähtsusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0126"><NO.P>126.</NO.P><TXT>Lõpuks tekib küsimus, kas Tribunal Supremol (Hispaania kõrgeim kohus) on õigus, kui ta märgib, et ainuüksi asjaolu, et võlgnikust tarbijad ei saa kasutada hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse eeliseid, õigustab käesoleva ettepaneku punktides 80–82 viidatud kohtupraktika põhjal vaidlusaluste tingimuste väljajätmist nii, et need asendatakse riigisisese õiguse dispositiivse normiga või siis kohaldades dispositiivselt õigusnormi, mis ei ole dispositiivne.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0123"><P>Selles küsimuses meenutan, et seda, kas riigisisene õigusnorm on dispositiivne või mitte, otsustab liikmesriigi kohus.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">c.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kas hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse eelised õigustavad hüpoteegiga tagatud nõude täitmise jätkamist pärast seda, kui on tuvastatud, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane?</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0127"><NO.P>127.</NO.P><TXT>Meenutan, et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) eelotsusetaotluse viiendast põhjendusest ilmneb, et hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse eelised, mida tarbijatest võlgnike suhtes kohaldatakse, võimaldavad riigisisestel kohtutel põhjendada selle menetluse jätkamist pärast seda, kui on tuvastatud, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0128"><NO.P>128.</NO.P><TXT>Komisjon väidab selles küsimuses oma kirjalikes seisukohtades, et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) märkis oma <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsuses – millele ta ka eelotsusetaotluses viitab –, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0123" ID="QS0123"/><HT TYPE="ITALIC">seega ei saa tingimusteta ja kõikidel juhtudel kinnitada, et otsus asuda hüpoteeki realiseerima on tarbijale kahjulikum</HT><QUOT.END REF.START="QS0123" CODE="201C" ID="QE0123"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0124"><P>Vt selle otsuse apellatsioonkaebuse teise väite punkt 8.</P></NOTE> Komisjon järeldas sellest, et väljend <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0124" ID="QS0124"/>ei saa tingimusteta kinnitada<QUOT.END REF.START="QS0124" CODE="201C" ID="QE0124"/>, et hüpoteegiga tagatud nõude täitmise jätkamine on tarbijale kahjulik, ei ole – kindluse taseme poolest – sama, mis kinnitada, et hüpoteegiga tagatud nõude täitmise jätkamine on tarbijale kõikidel juhtudel soodsam. Seega on väide, et hüpoteegiga tagatud nõude täitmise jätkamine on tarbija huvides, vähemalt kaheldav ja sõltub iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest. Komisjon lisas, et kuna ennetähtaegse lõpetamise tingimuse, mis võimaldab pankadel kasutada hüpoteegi realiseerimist, vaidlustasid tarbijad, on mõistlik eeldada, et tarbijaid, kes esitavad niisuguse hagi, abistatakse õiguslikus plaanis ja nende eesmärk on oma huve kaitsta, mitte neid kahjustada.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="32"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0129"><NO.P>129.</NO.P><TXT>Ma nõustun komisjoni seisukohaga. Kuigi selle õigusliku raamistiku lugemisel, mida Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) on tutvustanud, mõistan isegi menetluslikke eeliseid, mida hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus pakub, on mul siiski veidi kahtlusi, kas need eelised toovad kasu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0125" ID="QS0125"/>kõikidele<QUOT.END REF.START="QS0125" CODE="201C" ID="QE0125"/> tarbijatele ilma ühegi erandita.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0125"><P>Kohtutoimikust ilmneb, et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) <DATE ISO="20151223">23. detsembri 2015. aasta</DATE> ja <DATE ISO="20160218">18. veebruari 2016. aasta</DATE> kohtuotsustes, millele on viidatud käesoleva ettepaneku punktis 26, esitas kohtunik Francisco Javier Orduña Moreno eriarvamused ning avaldas seisukohta, et Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kohtupraktika on vastuolus liidu õigusega. Kättesaadav aadressil http://www.poderjudicial.es/search/openDocument/d9586b9875f1d9f4. Vt lk 8–17. Vt ka minu kohtuasjades C‑92/16 ja C‑167/16 esitatud ettepaneku punkt 26 ja minu kohtuasjas C‑486/16 esitatud ettepaneku 21. joonealune märkus.</P></NOTE> Mõistagi ei saa sellele küsimusele, mis puudutab ainult riigisisest õigust, vastata Euroopa Kohus. Sellegipoolest tundub mulle, et on mõistlik, kui ma jagan oma kahtlusi olukorra suhtes, mida Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) on tutvustanud ja mida ma illustreerin kahe näitega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0126"><P>Selle <HT TYPE="ITALIC">esimese näite</HT> idee tuli mulle kohtuistungil, kui Hispaania valitsus viitas sarnasele hüpoteetilisele juhtumile, et näidata, missugused on tuvastusmenetluse puudused tarbijale.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0130"><NO.P>130.</NO.P><TXT>Võtame esiteks noore lastetu paari <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0126" ID="QS0126"/>P ja M<QUOT.END REF.START="QS0126" CODE="201C" ID="QE0126"/> juhtumi. Mõlemad õppisid ülikoolis. 2000. aastal said nad pangalt hüpoteeklaenu oma eluaseme ostmiseks. See laen summas <FT TYPE="NUMBER">180000</FT> eurot anti 30 aastaks. 2007. aastal otsustasid nad osta suvila ja said teise hüpoteeklaenu summas <FT TYPE="NUMBER">80000</FT> eurot, mis anti 15 aastaks. 2012. aastal, kui valitses sügav majanduskriis, kaotas M töö ning paar ei suutnud enam oma kaht hüpoteeklaenu tagastada. Mõned kuud hiljem, kui tasumata oli jäänud esimese laenu seitse kuumakset, esitas pank hüpoteegi realiseerimise nõude. Liikmesriigi kohus tuvastas ebaõiglasi tingimusi puudutava kontrolli raames, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane. Tänu vanemate abile ja suvila müügile õnnestus paaril siiski enne enampakkumise kuupäeva oma põhieluase päästa nii, et nad tasusid täpse summa, mis pangale võlgneti. See paar võib kuuluda niisuguste tarbijate rühma, kellele hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus võib anda menetluslikke eeliseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0131"><NO.P>131.</NO.P><TXT>Võtame nüüd noore paari <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0127" ID="QS0127"/>J ja L<QUOT.END REF.START="QS0127" CODE="201C" ID="QE0127"/> juhtumi, kus J töötab ehitussektoris ja L teenindussektoris. 2000. aastal said nad hoolimata väikesest laenuvõimekusest pangalt hüpoteeklaenu summas <FT TYPE="NUMBER">100000</FT> eurot, et rahastada eluaseme ostu. See laen anti 26 aastaks ja moodustas üle poole nende kuusissetulekust. 2004. ja 2007. aastal sündisid nende kaks last. 2012. aastal, keset sügavat majanduskriisi, kaotas J töö. Ta sai teatava aja jooksul töötushüvitist, kuid kui hüvitisperiood läbi sai, ei suutnud paar üheainsa palgaga enam oma tagastamiskohustusi täita. Kui 10 kuumakset jäi tasumata, nõudis pank hüpoteegi realiseerimist. Täitevkohus tuvastas tingimuste kontrollimisel, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus oli ebaõiglane. Paaril ei ole sääste, mis võimaldaksid neil vara päästa, makstes kuni enampakkumise kuupäevani tasumisele kuuluva summa ära. Liikmesriigi kohus otsustas Euroopa Kohtu praktikast lähtudes hüpoteegiga tagatud nõude täitmise peatada ja esitada eelotsuse küsimused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0132"><NO.P>132.</NO.P><TXT>Kas sellel teisel juhul tuleb asuda seisukohale, et hüpoteegiga tagatud nõude täitmisel on neile eeliseid? Jaatav vastus põhineks arvamusel, et paar on suuteline tasumisele kuuluvad kuumaksed ära maksma ja seega oma kinnisvara päästma, kuid nii see ei ole. Kas peale nende menetluslike eeliste, millest ta oma kehva majanduslikku olukorda arvestades võib-olla kasu ei saa, on sellel paaril näiteks võimalik pidada oma võla üle uusi läbirääkimisi hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse etapis? Ma ei usu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0133"><NO.P>133.</NO.P><TXT>Igal juhul ja hoolimata sellest, et tarbijatel on võimalus saada vastaval juhul hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlusest kasu, ei saa minu arvates eitada, et võttes arvesse käesoleva ettepaneku punktides 65–82 meenutatud Euroopa Kohtu praktikat, mis käsitleb ennetähtaegse lõpetamise tingimuse ebaõigluse tuvastamise ulatust, ei ole üldse kindel, kas niisugused eelised saavad kuidagi mõjutada vastust, mis tuleb anda siin arutatavatele küsimustele, mis puudutavad järeldusi, mis tuleb vaidlusaluse tingimuse ebaõigluse tuvastamisest teha. Lähtudes sellest kohtupraktikast, olen seega arvamusel, et liikmesriigi kohus, kes tuvastas, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane, ei saa hoolimata tuvastatust algatada – ja kui on juba algatatud, jätkata – hüpoteegiga tagatud nõude täitmist võlgnikust tarbija suhtes, isegi kui ta leiab, et see menetlus on viimasele soodsam.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="33"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">d.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Võimalus informeerida tarbijat eelistest, mida pakub hüpoteegiga tagatud nõude täitmise jätkamine: kohtuotsus Pannon GSM</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0134"><NO.P>134.</NO.P><TXT>Nagu ma käesoleva ettepaneku punktis 128 märkisin, ei ilmne Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) eelotsusetaotlusest, et ebaõiglase ennetähtaegse lõpetamise tingimuse alusel algatatud hüpoteegiga tagatud nõude täitmise jätkamine pakuks võlgnikust tarbijale alati eeliseid. Juhul kui liikmesriigi kohus peaks siiski leidma, et tarbijal on need eelised, on ta kohustatud teda sellest informeerima. Tarbija võib pärast oma advokaadiga konsulteerimist väljendada kavatsust mitte tugineda selle tingimuse ebaõiglusele ja mittesiduvusele, nagu minu esimeses näites tegid P ja M.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0135"><NO.P>135.</NO.P><TXT>Selles küsimuses toon välja, et kohtuotsuses Pannon GSM otsustas Euroopa Kohus – pärast seda, kui oli märkinud, et liikmesriigi kohus peab tagama, et kaitsel, mida direktiiviga 93/13 püütakse saavutada, oleks kasulik mõju, –, et täites ülesannet analüüsida ebaõiglasi tingimusi omal algatusel, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0128" ID="QS0128"/>ei saa liikmesriigi kohus siiski jätta [selle] direktiivi alusel vaidlusalust tingimust kohaldamata, kui tarbija otsustab pärast seda, kui kohus on vastavat küsimust selgitanud, mitte tugineda lepingutingimuse ebaõiglusele ning mittesiduvusele<QUOT.END REF.START="QS0128" CODE="201C" ID="QE0128"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0127"><P><DATE ISO="20090604">4. juuni 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Pannon GSM</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑243/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:350">EU:C:2009:350</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohtuotsuses Banif Plus Bank kinnitas Euroopa Kohus seda kohtuotsust ja täpsustas, et tarbijale antud võimalus esitada selle kohta oma seisukoht vastab ka liikmesriigi kohtu kohustusele võtta vajaduse korral arvesse tarbija väljendatud tahet, kes teadlikuna, et ebaõiglane lepingutingimus ei ole siduv, on siiski vastu sellele, et seda ei kohaldata, andes nii kõnealuse lepingutingimuse kohaldamiseks vaba ja selge nõusoleku.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0128"><P><DATE ISO="20130221">21. veebruari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Banif Plus Bank</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:88">EU:C:2013:88</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0136"><NO.P>136.</NO.P><TXT>Kõikide eelnevate kaalutluste põhjal teen ettepaneku vastata teisele eelotsuse küsimusele kohtuasjas C‑70/17 ja esimesele küsimusele kohtuasjas C‑179/17, et direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene kohtupraktika, mille kohaselt võib juhul, kui liikmesriigi kohus on tuvastanud, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane, niisuguse tingimuse kohaldamise tulemusena algatatud hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus jätkuda nii, et kohaldatakse dispositiivselt niisugust riigisisest õigusnormi nagu LEC artikli 693 lõige 2, sest see menetlus võib olla tarbijatele soodsam kui tuvastusmenetluses tema kahjuks tehtava otsuse täitmine, tingimusel et tarbija annab pärast seda, kui liikmesriigi kohus on teda nõuetekohaselt informeerinud, et tingimus ei ole siduv, oma nõusoleku vabalt ja asjaoludest teadlikuna ning väljendab kavatsust mitte tugineda sellele, et tingimus on ebaõiglane ja mittesiduv.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">6.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine ja kolmas küsimus kohtuasjas C‑179/17</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0137"><NO.P>137.</NO.P><TXT>Võttes arvesse, kuidas ma soovitan vastata esimesele eelotsuse küsimusele, leian, et teisele ja kolmandale küsimusele, mis puudutavad Hispaania õiguse tõlgendamist, ei ole vaja vastata, ja seda peab tõlgendama liikmesriigi kohus.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">C.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Lõppmärkus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0138"><NO.P>138.</NO.P><TXT>Ma soovin teha veel viimase märkuse. Nagu ilmneb direktiivi 93/13 põhjendusest 6, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0129" ID="QS0129"/>et hõlbustada siseturu väljakujundamist ning kaitsta kodanikku kui tarbijat, kes omandab kaupa ja teenuseid muu kui oma liikmesriigi õigusaktidega reguleeritavate lepingute alusel, on oluline kõnealustest lepingutest kõrvaldada ebaõiglased tingimused<QUOT.END REF.START="QS0129" CODE="201C" ID="QE0129"/>. Olen veendunud, et väljapakutud lahendus kaitseb seda tarbijakaitseehitist, mis praeguseks on tugev ja ühtlane, ning tugevdab seega siseturgu. Sel põhjusel – ja kõikidel eelnevatel põhjustel – kutsun Euroopa Kohut üles oma kohtupraktikat kinnitama.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="34"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">VI.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0139"><NO.P>139.</NO.P><TXT>Kõikide eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) ja Juzgado de Primera Instancia n<HT TYPE="SUP">o</HT> 1 de Barcelona (Barcelona esimese astme kohus nr 1, Hispaania) eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>Kohtuasjas C‑70/17:</TXT><P>Nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui liikmesriigi kohus, kes tuvastas, et lepingutingimus, mis võimaldab nõuda hüpoteeklaenu lepingu ennetähtaegset lõpetamist konkreetselt juhul, kui tasumata jääb üksainus kuumakse, võib jätta selle tingimuse osaliselt jõusse ainuüksi nii, et jätab välja ennetähtaegse lõpetamise aluse, mis muudab selle tingimuse ebaõiglaseks.</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>Kohtuasjades C‑70/17 ja C‑179/17:</TXT><P>Nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene kohtupraktika, mille kohaselt võib juhul, kui liikmesriigi kohus on tuvastanud, et ennetähtaegse lõpetamise tingimus on ebaõiglane, niisuguse tingimuse kohaldamise tulemusena algatatud hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus jätkuda nii, et kohaldatakse dispositiivselt niisugust riigisisest õigusnormi nagu <DATE ISO="20000107">7. jaanuari 2000. aasta</DATE> seaduse nr 1/2000 tsiviilkohtumenetluse kohta (Ley 1/2000 de Enjuiciamiento Civil) selle põhikohtuasjadele kohaldatavas redaktsioonis artikli 693 lõige 2, sest see menetlus võib olla tarbijatele soodsam kui tuvastusmenetluses tema kahjuks tehtava otsuse täitmine, tingimusel et tarbija annab pärast seda, kui liikmesriigi kohus on teda nõuetekohaselt informeerinud, et tingimus ei ole siduv, oma nõusoleku vabalt ja asjaoludest teadlikuna ning väljendab kavatsust mitte tugineda sellele, et tingimus on ebaõiglane ja mittesiduv.</P></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>