1

7. juulil 2015 Üldkohtu kantseleisse esitatud taotluses palusid hagejad KJ ja KK, millest viimane on äriühing, mida esindab selle ainuaktsionär KJ, et neile antaks Üldkohtu kodukorra artikli 147 sätete alusel tasuta õigusabi, et nad saaksid esitada tühistamishagi otsuste peale, millega esiteks lükati tagasi KK ettepanek, mille ta esitas vastuseks konkursikutsele teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) ja seda täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus‑ ja koolitusprogrammi (2014–2018) 2014.–2015. aasta tööprogrammide ning seonduvate meetmete kohta (ELT 2013, C 361, lk 9; edaspidi „konkursikutse H2020-SMEINST‑1-2014“), ja teiseks jäeti rahuldamata selle äriühingu ettepaneku tagasilükkamiseni viinud hindamise uuesti läbivaatamise taotlus (edaspidi koos „vaidlustatud otsused“).

2

Agence exécutive pour les petites et moyennes entreprises (EASME) palub Üldkohtule 4. septembril 2015 esitatud seisukohtades, et taotlus jäetaks rahuldamata.

3

Hagejad esitasid 21. oktoobri 2015. aasta kirjaga oma tasuta õigusabitaotlusele lisa, mis sisaldas tõendeid nende rahalise seisu kohta; Üldkohtu president otsustab selle toimikusse lisada.

4

12. novembril 2015 palus Üldkohtu president kodukorra artikli 10 lõike 6 ja artikli 89 lõike 3 punktide c ja d alusel KK‑l esitada majandusaasta aruanded kolme viimase lõppenud majandusaasta kohta. Ta esitas KK‑le ka küsimusi seoses tema hetke majandusliku olukorraga (ettevõtja täpse tegevuse ja tema toimimise kirjeldus, töötajate arv, vara ja kohustuste kirjeldus, käibe kirjeldus ja selle tekkeallikate kokkuvõtlik selgitus, ettevõtja sotsiaalkindlustusmaksete kirjeldus ning nende tekkeallika kokkuvõtlik kirjeldus ning kahjumis tegutsemise korral selgitus äriühingu rahastamisallikate kohta). KK esitas nõutud tõendid ja vastused küsimustele 30. novembril 2015.

5

Kodukorra artikli 146 lõigete 1 ja 2 alusel on tasuta õigusabi andmisele seatud kaks tingimust: esiteks, et taotleja ei suuda oma majandusliku olukorra tõttu täielikult või osaliselt tasuda nõustamisega ja Üldkohtus esindamisega seotud kulusid, ning teiseks, et tema hagi ei näi olevat ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu.

12

Kuna KJ‑l puudub vaidlustatud otsuste peale hagi esitamiseks põhjendatud huvi, on hagi, mille ta kavatseb esitada, ilmselgelt vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb tema tasuta õigusabi taotlus kodukorra artikli 146 lõike 2 alusel rahuldamata jätta, ilma et tuleks uurida, kas muud selles artiklis nimetatud tingimused on täidetud.

13

Esiteks, mis puudutab KK majanduslikku olukorda, siis esitas ta oma majandusaasta aruande (raamatupidamis‑ ja kasumiaruande) kolme viimase lõppenud majandusaasta kohta, nagu need esitati maksuhaldurile. Nendest aruannetest nähtub, et äriühingul, mille tooted on väljaarendamise järgus, ei ole kolme viimase lõppenud majandusaasta jooksul olnud mingit käivet. Tal puudub vara, välja arvatud tema ainuaktsionäri ja koostööpartnerite oskusteave ning et tal oli 31. detsembril 2014 lõppenud majandusaasta lõpuks kohustusi summas [konfidentsiaalne] ( 2 ). Äriühingu esitatud teabe kohaselt on need kohustused seotud sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega ning investeeringutega, mida äriühing on teinud oma toodete väljaarendamiseks. Äriühing märgib, et nende kohustuste täitmist rahastatakse ainuaktsionäri sissemaksetega, mida ta finantseerib oma säästudest või võetud laenudest.

[...]

15

Ent nendest andmetest nähtub, et KK‑l endal ei ole vajalikke vahendeid kohtukulude tasumiseks.

16

Ent juriidilisele isikule tasuta õigusabi võimaldamise üle otsustamiseks tema majanduslikule seisule hinnangu andmisel ei saa lähtuda ainult tema enda vahenditest, jättes kõrvale tema kapitali otseselt või kaudselt esindavate isikute seisundi.

17

Nimelt on Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kolmandas lõigus sätestatud, et isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Kodukorra artiklites 146‑150 sätestatud tasuta õigusabi andmise tingimusi tuleb tõlgendada neid põhimõtteid silmas pidades ja nendele võivad tugineda ka juriidilised isikud (kohtuotsus, 22.12.2010, DEB, C‑279/09, EKL, EU:C:2010:811, punkt 59).

18

Ent juriidilist isikut ei saa pidada ilmajäetuks õigusest õiglasele kohtulikule arutamisele põhiõiguste harta artikli 47 tähenduses ainult asjaolu tõttu, et tema kapitali otseselt või kaudselt esindavad isikud keelduvad kasutamast oma olemasolevaid vahendeid selleks, et juriidiline isik saaks esitada kohtusse hagi. Neil asjaoludel ei tule liidu eelarvest Üldkohtu kasutusse antud rahaliste vahendite arvel korvata nende isikute tegevusetust, kes asjassepuutuvat juriidilist isikut kontrollivad ja kes lõpuks on need, kes peaksid olema peamiselt huvitatud tema õiguste kaitsmisest.

19

Seetõttu tuleb tasuta õigusabi taotlenud juriidilise isiku majandusliku seisu hindamisel arvesse võtta mitte ainult tema enda rahalisi vahendeid, vaid ka vahendeid, mis on üldiselt kontsernil, millesse see juriidiline isik otseselt või kaudselt kuulub, samuti rahalisi võimalusi, mis on tema aktsionäridel ja liikmetel, olgu need siis füüsilised või juriidilised isikud (vt analoogia alusel kohtumäärused, 7.5.1982, Hasselblad vs. komisjon, 86/82 R, EKL, EU:C:1982:151, punkt 4, 14.12.1999, HFB jt vs. komisjon, C‑335/99 P(R), EKL, EU:C:1999:608, punkt 64, ja 7.12.2010, ArcelorMittal Wire France jt vs. komisjon, T‑385/10 R, EU:T:2010:502, punktid 39‐60).

20

Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et KK, piiratud vastutusega ettevõtja, kellel on vaid üks töötaja, kuulub ainuaktsionärile KJ.

21

Tasuta õigusabi taotlusele lisatud dokumentidest nähtub, et KJ poolt maksuhaldurile deklareeritu kohaselt, 2014. aastal tal brutotulu puudus. Tema tuluallikas on sotsiaaltoetus, mis 2015. aasta septembris oli [konfidentsiaalne] kuus. Lõpuks väidab ta, et ta ei oma mingit kinnis‑ ega vallasvara.

22

Sellest tuleb järeldada, et KJ ei ole suuteline korvama kas või osaliselt KK suutmatust tasuda asjassepuutuvaid kohtukulusid.

23

KK täidab seega tasuta õigusabi saamise esimese tingimuse, mis on sätestatud kodukorra artikli 146 lõikes 1.

24

Siiski tuleb meenutada kodukorra artiklis 150 sätestatut, et kui tasuta õigusabi andmist õigustanud asjaolud on menetluse käigus muutunud, võib president omal algatusel või vastava taotluse alusel tasuta õigusabi tagasi võtta, olles asjaomase isiku ära kuulanud.

25

Teiseks, mis puudutab taotluse esitanud äriühingu kavandatavat hagi, siis on selleks hagi vaidlustatud otsuste peale.

[...]

29

Käesolevas asjas on KK poolt tema taotluses esitatud andmed ‐ kuigi need on kokkuvõtlikud ‐ piisavad, et hinnata seda taotlust kodukorra artikli 146 lõike 2 seisukohast.

[…]

31

Selle kohta tuleb toonitada, et kontrolli, mida teostab kohtunik, kui ta analüüsib kodukorra artikli 146 lõike 2 tingimuste täidetust, eesmärk on vältida tasuta õigusabi andmist niisuguse hagi esitamiseks, mis on ilmselgelt edutu.

32

Kuid arvestades esitatud tõendeid, ei näi hagi, mille KK kavatseb esitada, a priori selle esmasel analüüsimisel ja tervikuna ei ilmselgelt vastuvõetamatu ega ilmselgelt põhjendamatu.

33

Seetõttu tuleb KK‑le tasuta õigusabi anda.

34

Vastavalt kodukorra artikli 148 lõikele 7 võidakse tasuta õigusabi võimaldamise määruses nimetada summa, mis makstakse asjaomast isikut esindama määratud advokaadile, või määrata piir, mida advokaadi kulud ja tasud reeglina ei või ületada.

35

Käesolevas asjas tuleb tasuta õigusabina hüvitatavate kulude ja tasude summa otsustada edaspidi. Ent olgu täpsustatud, et käesolevaga tuleb kindlaks määrata piir, mida advokaadi kulud ja tasud reeglina ei või ületada.

36

Seetõttu arvestades vaidluse eset ja laadi, asja ettenähtavaid raskusi, ettenähtavat töö mahtu, mida kohtumenetlus nõustajatele tekitab ja taotluse esitaja majanduslikke huve, mis tal vaidluses on, ei või tasuta õigusabina kantavad advokaadi kulud ja tasud KK esindamisel ületada reeglina summat 3000 eurot pluss käibemaks.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHTU PRESIDENT

määrab:

Luxembourg, 17. veebruar 2016