|
13.7.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 182/3 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1091/2005,
12. juuli 2005,
millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 2160/2003 konkreetsete kontrollimeetodite kasutamisnõuete suhtes riiklike salmonelloositõrje programmide raames
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2160/2002 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt võidakse otsustada, et teatavaid konkreetseid kontrollimeetodeid ei tohi kasutada liikmesriikide kehtestatud riiklike kontrolliprogrammide osana, et saavutada vastavalt nimetatud määrusele püstitatud ühenduse eesmärke. |
|
(2) |
Samuti võidakse määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt otsustada kohaldada konkreetseid kontrollimeetodeid zoonooside ja zoonootiliste mõjurite esinemissageduse vähendamiseks loomade esmatootmisetapis ja teistes toiduahela etappides ning vastu võtta nende meetodite kasutamistingimusi käsitlevad eeskirjad. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EÜ) nr 2160/2003 artiklile 15 peab komisjon konsulteerima Euroopa Toiduohutusametiga (EFSA) enne konkreetseid kontrollimeetodeid käsitlevate eeskirjade kohta ettepanekute tegemist. |
|
(4) |
Komisjon konsulteeris Euroopa Toiduohutusametiga antimikroobikumide ja vaktsiinide kasutamise üle kodulindude salmonelloosi tõrjeks. Pärast konsultatsioonitaotluse saamist esitas Euroopa Toiduohutusamet 21. oktoobril 2004 nende küsimuste kohta kaks eraldi arvamust. |
|
(5) |
Oma arvamuses antimikroobikumide kasutamise kohta kodulindude salmonelloosi tõrjeks soovitas Euroopa Toiduohutusamet hoiduda antimikroobikumide kasutamisest seoses resistentsuse kujunemisest, valikust ja levikust tuleneva ohuga rahvatervisele. Antimikroobikume tohiks kasutada vaid ametlikult määratletud tingimuste kohaselt, mis tagavad rahvatervise kaitse ning nende kasutamist tuleb eelnevalt asjakohaselt põhjendada ja selle peab registreerima pädev asutus. |
|
(6) |
Seoses aretuskarjadega tunnistas Euroopa Toiduohutusamet oma arvamuses küll Salmonella spp. jääkide levikust (sealhulgas valitud resistentsete tüvede levikust aretusetappide kaudu) tulenevat võimalikku riski, samas tunnistati ka seda, et tänu antimikroobikumide kasutamisele võib päästa nakatunud aretuskarjade väärtuslikku geneetilist materjali. Arvamuses jõuti ka järeldusele, et üldiselt võib osutuda kasulikuks kasutada antimikroobikume kõikide kodulinnuliikide puhul nendel harvadel juhtudel, kui Salmonella spp. põhjustab kliinilisi nakkuseid, vähendades sellega haigestumust ja suremust. |
|
(7) |
Seepärast on Euroopa Toiduohutusameti arvamusest lähtudes asjakohane sätestada, et antimikroobikume ei tohi kasutada määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt vastuvõetavate riiklike kontrolliprogrammide osana, välja arvatud Euroopa Toiduohutusameti arvamuses nimetatud erandjuhtudel. |
|
(8) |
Kõikidel juhtudel võib kasutada üksnes neid veterinaarravimeid, mis on lubatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivile 2001/82/EÜ veterinaarravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa Ravimiamet. (3) Antimikroobseid veterinaarravimeid nimetatakse käesolevas määruses antimikroobikumideks. |
|
(9) |
Üldiselt peetakse salmonelloosi nakkuse tõrje aluseks linnufarmides häid põllumajandus- ja hügieenitavasid ning nakatanud karjade testimist ja tootmisest kõrvaldamist. |
|
(10) |
Oma arvamuses vaktsiinide kasutamise kohta kodulindude salmonelloosi tõrjeks järeldab Euroopa Toiduohutusamet, et kodulindude vaktsineerimist peetakse täiendavaks meetmeks, et suurendada lindude resistentsust salmonelloosiga kokkupuute vastu ning vähendada nakkuse levikut. |
|
(11) |
Oma järeldustes rõhutab Euroopa Toiduohutusamet ka eelkõige seda, et kui tuvastamismeetoditega on võimalik eristada vaktsiinitüvesid algtüvedest, võib kogu lindude eluperioodi jooksul, välja arvatud tapmisele eelneval keeluajal, ohutult kasutada nii elusvaktsiine kui ka inaktiveeritud vaktsiine. |
|
(12) |
Seepärast on Euroopa Toiduohutusameti arvamusest lähtudes asjakohane sätestada, et elusvaktsiine ei tohi kasutada määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt vastuvõetavate riiklike kontrolliprogrammide osana, kui tootja ei näe ette asjakohast meetodit salmonelloosi bakterioloogiliselt looduslike tüvede eristamiseks vaktsiinitüvedest. |
|
(13) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Antimikroobikumide kasutamine
1. Antimikroobikume ei tohi Gallus gallus aretuskarjade puhul kasutada salmonelloositõrje erimeetodina määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt vastuvõetud riiklike kontrolliprogrammide raames, välja arvatud lõikes 2 sätestatud asjaoludel.
2. Erandina lõikest 1 võib punktides a, b ja c ning lõikes 3 määratletud tingimustel kasutada direktiivi 2001/82/EÜ ja määruse 726/2004/EÜ kohaselt lubatud antimikroobikume järgmistel erandjuhtudel:
|
a) |
lindudel ilmneb salmonelloosi nakkus koos kliiniliste tunnustega sellisel viisil, mis võib lindudele põhjustada ülemääraseid kannatusi; antimikroobikumidega ravitud nakatanud aretuskarju peetakse siiski salmonelloosi nakatanuks ning võetakse asjakohaseid meetmeid, et ülejäänud aretuspüramiidis maksimaalselt vähendada salmonelloosi leviku riski; |
|
b) |
“eliitkarjade”, ohustatud liikide ja teadusuuringuteks peetavate karjade väärtusliku geneetilise materjali päästmine uute salmonelloosivabade karjade loomiseks; ravitud lindudelt korjatud haudemunadest koorunud tibudelt võetakse kasvatamise faasis proove iga kahe nädala tagant, kusjuures kava eesmärk on avastada salmonelloosi 1 % suurune levimus 95 % suuruse usaldusväärsusega; |
|
c) |
muul otstarbel kui salmonelloositõrje on iga üksikjuhtumi puhul vajalik pädeva asutuse luba tõrje kasutamise kohta salmonelloosi nakkuskahtlusega karjas, eriti peale salmonelloosi avastamist haudejaamas või ettevõttes; liikmesriigid võivad hädaolukordades siiski lubada ravi ilma eelneva loata, sel juhul tuleb ravist teavitada viivitamata pädevat asutust. |
3. Antimikroobikume kasutatakse pädeva asutuse loal ja järelevalve all ning nende kasutus peab võimaluse korral põhinema bakterioloogiliste proovide ja vastuvõtlikkuse testide tulemustel.
Artikkel 2
Vaktsiinide kasutamine
Salmonelloosi elusvaktsiine, mille puhul tootja ei kasuta asjakohast meetodit salmonelloosi bakterioloogiliselt looduslike tüvede eristamiseks vaktsiinitüvedest, ei tohi kasutada määruse (EÜ) nr 2160/2003 kohaselt vastuvõetud riiklike kontrolliprogrammide raames.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2007.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 12. juuli 2005
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Markos KYPRIANOU
(1) ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.
(2) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ (ELT L 136, 30.4.2004, lk 58).