|
8.10.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 356/8 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1768,
23. juuni 2021,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 (millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded) I, II, III ja IV lisa, et kohandada seda tehnika arenguga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003, (1) eriti selle artikli 42 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Väetisetoote, mis vastab asjaomastele määruse (EL) 2019/1009 I lisas asjaomase toimekategooria (PFC) ja II lisas koostisainete kategooria (CMC) puhul sätestatud nõuetele, mis märgistatakse vastavalt kõnealuse määruse III lisale ning mis on edukalt läbinud määruse (EL) 2019/1009 IV lisas sätestatud vastavushindamismenetluse, võib seejärel märgistada CE-märgisega ja see võib siseturul ELi väetisetootena vabalt liikuda. |
|
(2) |
Määrusega (EL) 2019/1009 on komisjonile antud õigus muuta määruse I (osaliselt) ning II, III ja IV lisa. |
|
(3) |
Uutele ühtlustamiseeskirjadele üleminekuks valmistudes teavitasid nii liikmesriigid kui ka huvitatud sidusrühmad komisjoni vajadusest kohandada määruse (EL) 2019/1009 lisade teatavaid tehnilisi sätteid. Mõned neist muudatustest on vajalikud, et parandada kooskõla muude liidu õigusaktidega, mis lihtsustaks juurdepääsu siseturule ning ohutute ja agronoomiliselt tõhusate väetisetoodete vaba liikumist. Mõned muudatused on vajalikud selleks, et saavutada määruse (EL) 2019/1009 eesmärgiks olev kaitse kõrge tase, tagades seega, et ELi väetisetooted, millel on kõnealuse määruse alusel juurdepääs siseturule, ei kujuta endast ohtu tervisele, ohutusele ega keskkonnale. Muud muudatused on vajalikud selleks, et ei tekiks olukordi, kus olulised väetisetoodete kategooriad jäetaks tahtmatult ühtlustamiseeskirjade kohaldamisalast välja. Nende muudatustega tagatakse selliste väetisetoodete juurdepääs siseturule, mis on agronoomiliselt tõhusad ja ohutud ning millega turul juba laialdaselt kaubeldakse. |
|
(4) |
Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud eeskirjad ELi väetisetoodete suhtes, mis sisaldavad ainet, mille esinemise suhtes toidus ja söödas on sätestatud jääkide piirnormid kooskõlas nõukogu määruse (EMÜ) nr 315/93, (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 470/2009 (4) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/32/EÜ (5). Tootja on kohustatud esitama kasutamisjuhendi, et ELi väetisetoote kavandatud kasutus ei tooks kaasa toidu ja sööda puhul kehtestatud piirnormide ületamist. Peale selle peab tootja lisama tehnilisse dokumentatsiooni arvutuste tulemused, mis tõendavad vastavust sellele nõudele. Aruteludes selle kohustuse rakendamise viiside üle, on saanud selgeks, et tootjatel on võimatu seda täita, ning see takistab sellistel väetisetoodetel, mis on tõhusad ja ohutud ning millega turul juba laialdaselt kaubeldakse, läbida määruse (EL) 2019/1009 kohane vastavushindamine ja saada juurdepääs siseturule. Seepärast tuleks need kohustused asendada kohustustega, mis on proportsionaalsemad ja kahes aspektis rakendatavad. |
|
(5) |
Esiteks saab kõnealuste piirnormide või -määrade ületamist põllukultuurides vältida, andes lõppkasutajale märgistusel õiget teavet. Seega tuleks määrust (EL) 2019/1009 muuta, et kehtestada tootjale kohustus teavitada lõppkasutajat, kui ELi väetisetoode sisaldab koostisainet, mis toidu või söödana turule laskmise korral ületab piirnorme või -määrasid, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 470/2009 või (EÜ) nr 396/2005, kooskõlas määrusega (EMÜ) nr 315/93 või direktiivis 2002/32/EÜ. Selleks et tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgel tasemel kaitse seoses söödalisanditega, tuleks lisada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1831/2003 (6). Sel viisil on lõppkasutajal võimalik võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada põllukultuuri vastavus toidu- ja söödaeeskirjadele. |
|
(6) |
Teiseks on mõne määrusega (EÜ) nr 470/2009 juba hõlmatud farmakoloogilise toimeaine puhul vaja täiendavaid meetmeid. Lähenemisviis peaks olema erinev sõltuvalt sellest, kas tegemist on lubatud ainega, mis on loetletud komisjoni määruse (EL) nr 37/2010 (7) lisa tabelis 1 ja mille suhtes võib olla kehtestatud jääkide piirnorm, või mittelubatud ainega, mille suhtes on komisjoni määruses (EL) 2019/1871 (8) kehtestatud meetmete võtmist võimaldav kontrollväärtus. Lubatud aine jääke võib ELi väetisetootes olla ainult juhul, kui kõnealune aine on loetletud määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelis 1. Mittelubatud farmakoloogilist toimeainet, mis toidus olles on tarbija tervisele ohtlikum, ei tohiks siiski esineda ka ELi väetisetootes meetmete võtmist võimaldavast kontrollväärtusest rohkem. |
|
(7) |
ELi väetisetoode võib sisaldada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (9) tähenduses toimeaineid. Kuna määrus (EL) 2019/1009 taimekaitsevahendeid ei hõlma, tuleks kõnealuse määruse tekstis täpsustada, et mõnda toimeainet sisaldaval ELi väetisetootel ei tohi olla määruse (EÜ) nr 1107/2009 tähenduses taimekaitsetoimet. Seda selgitust on vaja, et tagada kooskõla määrusega (EÜ) nr 1107/2009, mis teeb ühtlustamiseeskirjade rakendamise lihtsamaks nii ettevõtjatele kui ka riiklikele ametiasutustele, hõlbustades seega määruse (EL) 2019/1009 kohast juurdepääsu siseturule. |
|
(8) |
Määruses (EL) 2019/1009 on esitatud mikrotoitaineid sisaldava lihtmineraalväetise liikide täielik loetelu ning nende vastavad kirjeldused ja mikrotoitainete miinimumsisaldus. Mikrotoitainete sooli sisaldava väetise puhul koosneb 10 % väetise massist vees lahustuvast mikrotoitainest. On siiski olemas karbonaat- või fosfaatsooladel põhinevaid väetisi, milles sisalduvad mikrotoitained ei ole vees lahustuvad. See ei mõjuta nende toimet väetistena ega toitainete omastamist põllukultuuris. Seepärast tuleks kõnealustele mikrotoitainete sooli sisaldavatele väetistele võimaldada juurdepääs siseturule ning kõrvaldada selleks vees lahustuvust käsitlev tingimus. UVCB (10) kelaatide puhul on loetletud ainult raudkelaadid. Siiski ka muud mikrotoitained võivad olla UVCB kelaadid ja võivad aeglaselt taimedesse vabaneda. Toitaineid aeglaselt vabastavad väetised aitavad mullas toitainete reostust vältida, vabastades mikrotoitaineid aeglaselt ja suurendades seega nende taimedesse imendumise võimalusi. Seetõttu on asjakohane lisada sellised nišitooted ühtlustamiseeskirjade kohaldamisalasse ja edendada nende vaba liikumist siseturul. |
|
(9) |
Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud piirnormid selliste saasteainete nagu nikli sisalduse suhtes kasvusubstraadis, mis on ELi väetisetoode, välja arvatud oma asukohas olev muld, mis toimib taimede või seente kasvukeskkonnana. Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud kõnealust liiki väetisetoodete ühtlustamiseeskirjad. Turul on juba palju kasvusubstraate, mille suhtes kehtivad riiklikud eeskirjad ja millel on väga erinevad omadused ning mis võiksid saada ELi väetisetooteks. Määruses (EL) 2019/1009 igat liiki kasvusubstraatide jaoks sätestatud nikli piirnorm tekitab siiski raskusi mõnede kasvusubstraatide puhul, mis sisaldavad üksnes mineraalseid koostisosi. Need on nišitooted, mis vastavad ringmajanduse põhimõtetele ja juba täidavad komisjoni otsusega (EL) 2015/2099 (11) kasvusubstraatide suhtes kehtestatud ELi ökomärgise kriteeriume. Käesolevas otsuses eristatakse saasteainete, sealhulgas nikli sisalduse määramise meetodite jaoks mineraalseid kasvusubstraate ja muid kasvusubstraate. Seega tuleb kõikide muude kui mineraalsete kasvusubstraatide puhul kindlaks määrata saasteaine üldsisaldus ning mineraalsete kasvusubstraatide puhul tuleb kindlaks määrata ainult biosaadav sisaldus. Sellise vahetegemis põhjus on asjaolu, et mineraalseid kasvusubstraate toodetakse tavaliselt kõrgel temperatuuril, mis tekitab saasteainete ja mineraalsete koostisosade struktuuri vahele tugeva keemilise sideme, piirates selliste saasteainete biosaadavust. Määruses (EL) 2019/1009 sellist eristamist aga ette nähtud ei ole. Kättesaadava teabe põhjal võib öelda, et kuigi turul kättesaadavad mineraalsed kasvusubstraadid vastaksid määruses (EL) 2019/1009 kehtestatud nikli piirnormile, kui tuleb kindlaks määrata ainult saasteaine biosaadav sisaldus, ei suuda need vastata samale piirnormile, kui kindlaks tuleb määrata üldsisaldus, nagu praegu nõutakse. Seepärast on oluline tagada kooskõla kõnealuste toodete puhul kehtivate määruse (EL) 2019/1009 kohaste CE-märgise kohaldamise nõuete ja ökomärgise kohaldamise nõuete vahel, et vältida tahtmatut olukorda, kus tooted, mis on keskkonnale ohutud ja millel on seega ökomärgis, jääksid ühtlustamiseeskirjade kohaldamisalast välja. Seega tuleks niklisisalduse piirnormi, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/1009 I lisas, kohaldada üksnes mineraalsete kasvusubstraatide biosaadava sisalduse suhtes. |
|
(10) |
Kaitsemeetmena tuleks seda eeskirja kohaldada üksnes juhul, kui kõnealused tooted on ette nähtud üksnes professionaalseks kasutamiseks aianduses, haljaskatustes või -seintes. See tagaks kasutatud kasvusubstraatide parema käitlemise ja laialdasema taaskasutuse koos reaalsete võimalustega materjalid pärast kasutamist ringlusse võtta. Lisaks peaks tootja tegema koostööd ka kasutajaga, et tagada toodete ohutu kõrvaldamine pärast nende kasutamise lõppu. Lisaks ei tohiks toode mullaga otse kokku puutuda, et mitte soodustada saasteainete kogunemist mullas. |
|
(11) |
ELi väetisetooted võivad sisaldada ainult koostisaineid, mis vastavad mõne määruse (EL) 2019/1009 II lisa koostisainete kategooria puhul sätestatud nõuetele. Väetisetooted, eelkõige väetised, sisaldavad sageli polümeeripõhiseid tehnilisi lisaaineid, mis on olulised nende tõhususe ja ohutu kasutamise tagamiseks. Need lisaained ei kuulu ühessegi olemasolevasse koostisainete kategooriasse. Neid sisaldavaid väetisi reguleeritakse siiski Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 (12) ühtlustamiseeskirjadega. Sellised tehnilised lisaained on näiteks paakumisvastased ained, mis takistavad tükkide moodustumist, ja tolmamisvastased ained, mis ennetavad väetisetoote kasutamise ajal tolmu eraldumist. Paakumisvastaseid aineid on vaja toitainete tõhusaks kasutamiseks, sest ilma selliste aineteta ei leviks väetis ühtlaselt ja seetõttu kasutaks lõppkasutaja väetist rohkem, et tagada selle jõudmine kõikide taimedeni. Kasutajate tervise kaitsmiseks on väga olulised ka tolmamisvastased ained. Polümeerid, mis ei põhjusta keskkonnaprobleeme, tuleks seetõttu lisada koostisainete hulka, mida on määruse (EL) 2019/1009 kohaselt lubatud väetisetoodetes kasutada. See tagaks, et olulistel tootekategooriatel, mille agronoomiline tõhusus ja ohutus on parem, oleks jätkuvalt juurdepääs siseturule. |
|
(12) |
Selleks et teha kindlaks, millised polümeerid ei põhjusta keskkonnaprobleeme, on asjakohane viidata Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee (13) ja sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee teaduslikele arvamustele, mis on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1907/2006 (14) ning milles käsitletakse mikroplasti osakesi, mis on tahtlikult lisatud tarbijatele või professionaalseks kasutuseks ette nähtud mis tahes liiki toodetele. |
|
(13) |
Nende polümeeride kategooriate lisamisega CMCsse 1 (algmaterjalist ained ja segud) ja CMCsse 11 (kõrvalsaadused direktiivi 2008/98/EÜ (15) tähenduses) on samuti tagatud, et need polümeerid registreeritakse määruse (EÜ) nr 1907/2006 alusel toimikuga, mis sisaldab ohutusaruannet nende kasutamise kohta väetisetootena. See tagaks, et nende lisaainete väetisetoodetes kasutamisest tulenevaid riske hinnatakse üksikasjalikult ning et väetisetooted, millele antakse käesoleva muudatuse alusel juurdepääs siseturule, on seega inimeste tervisele ja keskkonnale ohutud. |
|
(14) |
Mikrotoitaineid sisaldavad väetised võivad sisaldada kelaadi- või kompleksimoodustajaid, mis on ained, mille eesmärk on parandada taimede jaoks mikrotoitainete pikaajalist kättesaadavust. |
|
(15) |
Määruses (EL) 2019/1009 nõutakse, et kelaadimoodustajaid sisaldavad väetisetooted püsiksid stabiilsena Hoaglandi standardlahuses pH 7 ja 8 juures vähemalt kolm päeva, et tagada mikrotoitainete aeglane vabastamine taimedesse. Põllumajandusmuldade koostis ja pH varieerumine võivad häirida nende toodete stabiilsust. Tehnika areng on teinud võimalikuks hinnata võimalikke häireid ja kehtestada pH-väärtuste vahemik, kus tooted on põllumajanduslikel otstarvetel stabiilsed. Eespoolmärgitut arvestades võib toode olla stabiilne muudes pH-väärtuste vahemikes kui pH 7 ja 8, kuid tagada siiski mikrotoitainete pikaajalise kättesaadavuse. Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/1009 muuta, et oleks lubatud selliste toodete stabiilsus muus pH-väärtuste vahemikus. Sel viisil kohaldataks ühtlustamiseeskirju rohkemate toodete suhtes, mis vabastavad mikrotoitaineid taimedesse aeglaselt ja vähendavad seega toitainete leostumist mullas. Täiendava meetmena tuleks märgistusel esitada pH-väärtuste vahemik, milles ELi väetisetooted on stabiilsed, et tagada lõppkasutajale õige teabe esitamine. |
|
(16) |
Määruses (EL) 2019/1009 nõutakse iga kelaadimoodustajaga kelaaditud mikrotoitaine ja iga kompleksimoodustajaga kompleksühendisse seotud mikrotoitaine protsendimäära esitamist (vastavalt vajadusele). Mikrotoitaineid sisaldavad tooted võivad sisaldada mitut kelaadimoodustajat või kompleksimoodustajat või mõlemat. Sellistel juhtudel ei saa olemasolevate analüüsimeetoditega kindlaks määrata iga üksiku moodustajaga kelaaditud või kompleksühendisse seotud iga mikrotoitaine täpset protsendimäära. Seega tuleks määrust (EL) 2019/1009 muuta, et võimaldada tootjal neid märgistamisnõudeid täita, hõlbustades seega kõnealuste toodete pääsu siseturule. |
|
(17) |
Mõne väetisetoote, näiteks kasvusubstraadi peamine komponent on turvas. Turba alternatiivide kasutamist on vaja soodustada kliimamuutuste vastu võitlemiseks, eelkõige süsinikukao ja kasvuhoonegaaside heite vältimiseks ning haprate ökosüsteemide säilitamiseks. Turba osaliseks asendamiseks kasvusubstraatides võib kasutada taimekiude. Töötlemata taimekiudude potentsiaali suurendamiseks tuleb need muundada peenemate osakestega kiududeks, kuna see parandab nende biolagunevust, koostoimet toitainetega ja veesäilitusvõimet. Taimsete toorkiudude töötlemine erinevate füüsikaliste eeltöötluste abil nende kiustamiseks tuleks lisada CMCs 2 (taimed, taimeosad või taimeekstraktid) esitatud töötlemisviiside täielikku loetellu. Kaitsemeetmena tuleks töötlemismeetoditele lisada teatavad piirangud, näiteks kehtestada maksimumtemperatuur ja keelata muude lisaainete kui vee kasutamine. |
|
(18) |
CMCs 3 (kompost) ja CMCs 5 (muu kui värske kultuuri kääritussaadus) on esitatud lubatud sisendmaterjalide täielik loetelu. Kõnealune loetelu hõlmab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 (16) artiklis 32 osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid ja loomseid kõrvalsaadusi, mida võib pidada surnud organismideks juhul, kui tootmisahela lõpp-punkt on kindlaks määratud vastavalt kõnealuse määruse artikli 5 lõike 2 kolmandale lõigule. |
|
(19) |
Määruses (EL) 2019/1009 on esimest korda sätestatud ELi väetisetoodete koostisainetena kasutatavat komposti ja kääritussaaduseid käsitlevad ühtlustamiseeskirjad. Need materjalid on siiski juba siseriiklike eeskirjade alusel turul olemas. Praegu kasutatakse komposti ja kääritussaaduste sisendmaterjalina sageli loomseid kõrvalsaadusi, mida ei saa pidada surnud organismideks (eriti töötlemata sõnnik). Nii tehakse kõnealustest materjalidest väetisetooted, millel on majanduslik ja keskkonnaalane netolisaväärtus. Kompostitud loomade väljaheidete, sealhulgas kodulinnusõnniku ja kompostitud laudasõnniku ning selliste kääritussaaduste kasutamine, mis sisaldavad koos taimset või loomset päritolu materjaliga käärinud loomseid kõrvalsaadusi, on lisatud mahepõllumajanduses lubatud väetiste, mullaomaduste parandajate ja toitainete täielikku loetellu, mis on esitatud komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 (17) I lisas. Seepärast on asjakohane anda siseturule juurdepääs sellistele väetisetoodetele, mis sisaldavad komposti või kääritussaadust, mille sisendmaterjalina on kasutatud kõnealuseid loomseid kõrvalsaadusi. See tagaks ka kooskõla sisendmaterjalidega, mis on lubatud hiljuti kasutusele võetud CMCs 12 (sadestatud fosfaatsoolad ja nende derivaadid), CMCs 13 (termilise oksüdatsiooni käigus tekkivad materjalid ja nende derivaadid) ning CMCs 14 (pürolüüsi- ja gaasistamismaterjalid). |
|
(20) |
CMCdes 3 ja 5 on nende sisendmaterjalist välja jäetud kodumajapidamiste segaolmejäätmete orgaanilisest fraktsioonist saadud elus- või surnud organismid. CMCdes 12, 13 ja 14 on aga nende sisendmaterjalidest välja jäetud mitte ainult kodumajapidamisjäätmetest, vaid ka segaolmejäätmetest saadud elus- või surnud organismid. Nende sätete eesmärk on soodustada omavalitsusüksustes jäätmete liigiti kogumist, sest võimalust segajäätmete kasutamiseks ei pakutagi. Põhjendus on sama nii kodumajapidamistest kui ka restoranidest või muudest omavalitsuste käitajatest pärit jäätmete korral. Ei ole põhjust keelata ainult kodumajapidamiste segajäätmete kasutamist komposti ja kääritussaaduste sisendmaterjalina. Selleks et tagada ühtne ja range lähenemine segaolmejäätmete taaskasutusse võtmisele ja tugevdada seega keskkonnakaitset, on vaja CMCde 3 ja 5 sätted viia kooskõlla hiljuti kasutusele võetud CMCde 12, 13 ja 14 sätetega. |
|
(21) |
Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud tootja kohustus loetleda märgistusel kõik koostisained, mis moodustavad toote massist üle 5 %. Osa, mille suhtes 5 % piirnormi kohaldatakse, tuleks siiski kohandada vastavalt asjaomase väetisetoote füüsikalistele omadustele ning seega tuleks lubada deklareerida neid koostisosi, mis moodustavad 5 % mahust. Eriti toodete puhul, mille kogus on märgitud mahuna, on soovitatav loetleda koostisosad, mis moodustavad 5 % mahust, kuna koostisosade kaal toote kaalu suhtes ei ole alati teada. See lihtsustaks selliste toodete pääsu siseturule. Vedelal kujul esineva ELi väetisetoote puhul on asjakohane märgistada koostisosad, mis moodustavad üle 5 % kuivaine massist, sest vastasel juhul võib esineda olukordi, kus koostisosana loetletakse üksnes vesi. See tagaks, et toodetel on määruse (EL) 2019/1009 kohane juurdepääs siseturule üksnes juhul, kui kasutajaid on nende koostisosadest nõuetekohaselt teavitatud, et nad saaksid tooteid ohutult kasutada. |
|
(22) |
Orgaanilis-mineraalse väetise, makrotoitaineid sisaldava vedela või tahke mineraalväetise ning mikrotoitaineid sisaldava mineraalväetise märgistusel on loetletud deklareeritud mikrotoitainete nimetused ja keemilised sümbolid ning nende järel nende vastasioonide nimetused. Mõnel juhul võib mikrotoitainete deklareerimist tingiv kogus esineda ELi väetisetoodete koostisainetes looduslikult. Eriti kehtib see kaevandatud materjalist saadud väetiste kohta. Nende loodusliku päritolu tõttu ei ole nende mikrotoitainete vastasioonide nimetusi alati võimalik kindlaks määrata analüütiliste või tehniliste piirangute tõttu. Seepärast tuleks lubada deklareerida mikrotoitained, mida ei ole ELi väetisetootele tahtlikult lisatud, isegi kui vastavaid vastasioone ei ole võimalik kindlaks määrata. Muidu ei saaks kaevandatud materjalist saadud mikrotoitaineid sisaldavaid mineraalväetiseid määruse (EL) 2019/1009 kohaselt turustada, sest tootja ei suudaks kõnealust märgistamisnõuet täita. Lisaks on orgaanilis-mineraalsete ja makrotoitaineid sisaldavate mineraalväetiste mikrotoitainete sisalduse deklareerimine ilma vastavate vastasioonideta kasulik nii lõppkasutajale, kes saaks kohandada väetamiskava ka mikrotoitainete sisaldust arvesse võttes, kui ka keskkonnale, sest see võib aidata vältida üleväetamist. Vastasioonide väljajätmine märgistuselt ei mõjuta väetise tõhusust ega ohutust. |
|
(23) |
Makrotoitaineid sisaldava tahke mineraalväetise tootja on kohustatud märkima märgistusele naturaalühiku vormi, viidates ühele määruses loetletud neljast eri vormist, nimelt pulbrile, graanulitele, mikrograanulitele või pelletitele. Mõnel juhul ei ole siiski võimalik kasutada ainult ühte eespool nimetatud vormidest, sest toote naturaalühiku vorm koosneb neljast loetletud vormist kahest. Selleks et võimaldada tootjal seda märgistamisnõuet täita, ei tohiks naturaalühiku kirjeldust piirata ainult ühe võimaliku vormiga, vaid võimalik peaks olema ka vormide kombinatsiooni kasutamine. Naturaalühikute määratlused peaksid hõlmama kõiki väetiseliike ega tohiks piirata selliste toodete turule laskmist, mis muidu vastavad määruse (EL) 2019/1009 nõuetele. |
|
(24) |
Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud iga PFC puhul hälvet käsitlevad eeskirjad eri deklareeritavate väärtuste kohta. Määruses (EL) 2019/1009 on sätestatud nii negatiivsed hälbed (tegelik väärtus ei tohiks olla väiksem kui negatiivse hälbe võrra vähendatud deklareeritud väärtus) kui ka positiivsed hälbed (st et tegelik väärtus ei tohi olla suurem kui asjaomase hälbe võrra suurendatud deklareeritud väärtus). See on eriti oluline toitainete deklareerimisel, kui ala- ja üleväetamise vältimiseks peab tootja tagama, et deklareeritud toitainesisaldus ei ole väiksem ega suurem deklareeritud väärtusest, millele on hälve juurde arvestatud. |
|
(25) |
Mõned mineraalväetiste puhul kehtestatud hälbed on olemasoleva tehnilise suutlikkuse tõttu väga kitsad. Eriti kehtib see selliste deklareeritud toitainete kohta, mille toitainesisaldus võib kogu tootega võrreldes olla suhteliselt väike. Väike toitainesisaldus tähendab, et kõrvalekalle deklareeritud väärtusest on samuti väike, kuna see deklareeritakse protsendina toitainesisaldusest. Seega tuleks teatavate mineraalväetisi käsitlevate nõuete puhul lubatud hälbeid laiendada, et tagada õiglane tasakaal tootja tehnilise suutlikkuse ja lõppkasutajale õige teabe esitamise vajaduse vahel. |
|
(26) |
Lisaks tuleks laiendada ka mullaparandusaine orgaanilise süsiniku sisalduse absoluutväärtusena väljendatavat hälvet. Mullaparandusainete orgaanilise süsiniku sisaldus võib olla märkimisväärne, mis iseenesest ei ole problemaatiline, sest tegelikult parandab orgaaniline süsinik mulla kvaliteeti, rikastades selle orgaanilise aine sisaldust. Sellistel juhtudel on ainult ühe protsendipunkti suuruse absoluutväärtusena väljendatava hälbe lubamine väga piirav. Seepärast on asjakohane lubada suuremat absoluutväärtusena väljendatavat hälvet, kuid säilitada praegune suhteline kõrvalekalle. |
|
(27) |
Lisada tuleks taime biostimulaatori ja väetisetoodete mehaanilise segu koguse lubatud hälbed, kuna see teave tuleb esitada märgistusel. Väetisetoodete mehaanilise segu puhul tuleks vahet teha segul, kus on segatud kaks ELi väetisetoodet, mille puhul on võimalik kindlaks määrata nende mõlema osakaal segus ja seega saab kummagi kohta juba kehtestatud hälvete keskmise arvutada sõltuvalt nende osakaalust segus ning kohaldada seda kogu segu suhtes, ning funktsionaalsel segul, mille puhul sama materjal läbib vastavushindamise seoses kahe ELi väetisetootega, mis kuuluvad kahte erinevasse PFCsse, ning kummagi toote osakaalu segus ei saa objektiivselt kindlaks määrata. Viimasel juhul tuleks kogu segu suhtes kohaldada segusse kuuluvate komponentide PFCde koguse puhul lubatud hälvetest rangemat. Tootja peab tõepoolest tõendama vastavust iga PFC puhul kehtivatele nõuetele ja seega märkima iga PFC koguse vastavalt selle puhul lubatud hälbele. Kuna käesoleval juhul esindab iga PFC 100 % segust, peab segu tervikuna olema vastavuses rangema lubatud hälbega. |
|
(28) |
Määruse (EL) 2019/1009 kohaselt kohaldatakse ELi väetisetoodete suhtes nelja vastavushindamismenetlust, mille keerukuse tase sõltub nende CMC(de)st ja PFCst: moodulid A, A1, B+C ja D1. |
|
(29) |
Moodulit D1 on kohandatud, et kajastada jäätmetest saadud ELi väetisetoodete konkreetseid aspekte. Tootja võib inhibiitori (PFC 5) või taimede biostimulaatori (PFC 6) vastavuse hindamisel kasutada moodulit B, millele järgneb moodul C, olenemata nende koostisainetest. Seetõttu on määruse (EL) 2019/1009 IV lisa teksti tahtmatu tagajärg see, et miski ei takista kohaldada moodulit B, millele järgneb moodul C, ka sellise inhibiitori või taimede biostimulaatori hindamisel, mis sisaldab koostisaineid, mille puhul on kohustuslik rangem moodul D1. Alati, kui ELi väetisetoode sisaldab jäätmetest saadud koostisaineid, on asjakohane kohaldada ranget vastavushindamismenetlust, olenemata selle PFCst. Seepärast tuleks kõrge ja ühtlase kaitsetaseme tagamiseks lubada moodulit B, millele järgneb moodul C, inhibiitorite ja taimede biostimulaatorite puhul kasutada üksnes juhul, kui need ei sisalda kõnealuseid koostisaineid. |
|
(30) |
Vastavushindamismenetlusi järgides peab tootja esitama tehnilises dokumentatsioonis muu hulgas teabe kroomi üldsisalduse kohta, kui see on üle 200 mg/kg. Määruses (EL) 2019/1009 ei ole märgitud, kas seda piirnormi tuleb kohaldada kuivaine või värske massi suhtes. Seda kohustust ei saa liidus täita ühetaoliselt, kui ei ole selge, kuidas tuleks nimetatud sisaldus 200 mg/kg arvutada. Saasteainete, sealhulgas kuuevalentse kroomi (Cr VI) piirnormide kehtestamisel võetakse määruses (EL) 2019/1009 arvesse kuivainet. Seetõttu tuleks ühtsuse huvides kroomi üldsisaldus arvutada kuivaine massi põhjal. |
|
(31) |
Määruse (EL) 2019/1009 muudatusi käsitlevad konsultatsioonid on läbi viidud kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (18) sätestatud põhimõtetega. Komisjoni väetisetoodete eksperdirühmaga on konsulteeritud. |
|
(32) |
Võttes arvesse, et määruse (EL) 2019/1009 I, II, III ja IV lisas sätestatud nõudeid tuleb kohaldada alates 16. juulist 2022, on vaja käesoleva määruse kohaldamine edasi lükata samale kuupäevale, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2019/1009 muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale; |
|
2) |
II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale; |
|
3) |
III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale; |
|
4) |
IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse IV lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 16. juulist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.
Brüssel, 23. juuni 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 170, 25.6.2019, lk 1.
(2) Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ loomasöötades sisalduvate ebasoovitavate ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).
(7) Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).
(8) Komisjoni 7. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1871, milles käsitletakse loomses toidus esinevate lubamatute farmakoloogiliste toimeainete suhtes kohaldatavaid meetmete võtmist võimaldavaid kontrollväärtusi ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/34/EÜ (ELT L 289, 8.11.2019, lk 41).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).
(10) UVCB: Tundmatu või muutuva koostisega aine, komplekssed reaktsioonisaadused või bioloogiline materjal.
(11) Komisjoni 18. novembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/2099, millega kehtestatakse kasvusubstraatidele, mullaparandusainetele ja multšile ELi ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 303, 20.11.2015, lk 75).
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).
(13) RAC ECHA. 2020. „Opinion on an Annex XV dossier proposing restrictions on intentionally added microplastics“ (ECHA/RAC/RES-O -0000006790-71–01/F).
(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).
(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).
(16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).
(17) Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).
(18) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).
I LISA
Määruse (EL) 2019/1009 I lisa II osa muudetakse järgmiselt:
|
1) |
punkt 5 asendatakse järgmisega:
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11)." (**) Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1)." (***) Komisjoni 7. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1871, milles käsitletakse loomses toidus esinevate lubamatute farmakoloogiliste toimeainete suhtes kohaldatavaid meetmete võtmist võimaldavaid kontrollväärtusi ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/34/EÜ (ELT L 289, 8.11.2019, lk 41).“;" |
|
2) |
lisatakse järgmine punkt 5a:
|
|
3) |
jaotise PFC 1(C)(II)(a) punkti 2 tabelis:
|
|
4) |
jaotisesse PFC 3(B) lisatakse järgmine punkt 4:
kus
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
5) |
jaotisesse PFC 4 lisatakse punkt 2a:
|
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004 (ELT L 152, 16.6.2009, lk 11).
(**) Komisjoni määrus (EL) nr 37/2010, 22. detsember 2009, mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi (ELT L 15, 20.1.2010, lk 1).
(***) Komisjoni 7. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1871, milles käsitletakse loomses toidus esinevate lubamatute farmakoloogiliste toimeainete suhtes kohaldatavaid meetmete võtmist võimaldavaid kontrollväärtusi ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/34/EÜ (ELT L 289, 8.11.2019, lk 41).“;“
((5)) UVCB: tundmatu või muutuva koostisega aine, kompleksne reaktsioonisaadus või bioloogilist päritolu materjal.“;
II LISA
Määruse (EL) 2019/1009 II lisa II osa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
CMC 1 muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
CMC 2 esimene lõik asendatakse järgmisega: „ELi väetisetoode võib sisaldada taimi, taimeosi või taimeekstrakte, mida ei ole töödeldud muul viisil kui lõikamine, peenestamine, jahvatamine, sõelumine, tuulamine, tsentrifuugimine, pressimine, kuivatamine, külmaga töötlemine, külmkuivatamine, veega ekstraheerimine, ülekriitilise CO2-ga ekstraheerimine või kiustamine temperatuuril mitte üle 100 °C ja ilma lisanditeta, v.a vesi.“; |
|
3) |
CMC 3 muudetakse järgmiselt:
|
|
4) |
CMC 5 muudetakse järgmiselt:
|
|
5) |
CMC 11 punkti 1 alapunkt b asendatakse järgmisega:
|
III LISA
Määruse (EL) 2019/1009 III lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
1. osa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
II osa muudetakse järgmiselt:
|
|
3) |
III osa muudetakse järgmiselt:
|
(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).
(**) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).
(***) Nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1).
(****) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. mai 2002. aasta direktiiv 2002/32/EÜ, loomasöötades sisalduvate ebasoovitavate ainete kohta (EÜT L 140, 30.5.2002, lk 10).“;“
IV LISA
Määruse (EL) 2019/1009 IV lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
I osa punkt 3.2 asendatakse järgmisega:
|
|
2) |
II osa muudetakse järgmiselt:
|