<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-648/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0648</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:917">EU:C:2018:917</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20181115">15.11.2018</DATE> – Kohtuasi C‑648/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">BTA Baltic Insurance Company</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20181115">15. november 2018</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: läti.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Mootorsõidukite kasutamise kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 72/166/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 3 lõige 1</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></KEYWORD><KEYWORD>Liiklusõnnetus, milles osaleb kaks parklas pargitud sõidukit</KEYWORD><KEYWORD>Varaline kahju, mille põhjustas sõidukile kõrval asuva sõiduki ukse avanud reisija</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑648/17,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Augstākās tiesa (Läti kõrgeim kohus) <DATE ISO="20171113">13. novembri 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20171120">20. novembril 2017</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/><HT TYPE="BOLD">BTA Baltic Insurance Company</HT><QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/> <HT TYPE="BOLD">AS</HT>, varem <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Balcia Insurance<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/> SE,</P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Baltijas Apdrošināšanas Nams<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/> AS,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: teise koja president A. Arabadjiev (ettekandja) kuuenda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud C. G. Fernlund ja S. Rodin,</P><P>kohtujurist: Y. Bot,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>BTA Baltic Insurance Company<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/> AS, esindajad: E. Matveja ja W. Stockmeyer,</P></ITEM><ITEM><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Baltijas Apdrošināšanas Nams<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> AS, esindaja: A. Pečerica,</P></ITEM><ITEM><P>Läti valitsus, esindajad: I. Kucina ja V. Soņeca,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> P. Garofoli,</P></ITEM><ITEM><P>Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: K.‑P. Wojcik ja A. Sauka,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="103" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1972">EÜT 1972, L 103, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/01, lk 10; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>esimene direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) artikli 3 lõike 1 tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>BTA Baltic Insurance Company<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ASi, varem <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>Balcia Insurance<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> SE (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>BTA<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>), ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>Baltijas Apdrošināšanas Nams<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> ASi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>BAN<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab BTA poolt oma kliendile makstud kindlustushüvitise tagasimaksmist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20090916">16. septembri 2009. aasta</DATE> direktiiviga 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="263" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 263, lk 11</REF.DOC.OJ>) tunnistati muu hulgas kehtetuks esimene direktiiv ja nõukogu <DATE ISO="19831230">30. detsembri 1983. aasta</DATE> direktiiv 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="008" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="1984">ELT 1984, L 8, lk 17</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 06/07, lk 3; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>teine direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>). Arvestades aga põhikohtuasjaga seotud asjaolude toimumise kuupäeva, siis kuuluvad põhikohtuasjas kohaldamisele kehtetuks tunnistatud direktiivid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Esimese direktiivi artikkel 1 sätestas:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>kannatanu – isik, kellel on õigus saada hüvitist seoses sõidukite põhjustatud kaotuse või kahjuga;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…].<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikli 3 lõikes 1 oli sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Iga liikmesriik võtab artiklit 4 arvestades kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende sõidukite kasutamisel, mille põhiasukoht on tema territooriumil, on tsiviilvastutus kaetud kindlustusega. Kaetud vastutuse ulatus ja kindlustuskaitse tingimused määratakse kindlaks kõnealuste meetmete põhjal.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Teise direktiivi artikli 2 lõige 1 nägi ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et kõiki [esimese direktiivi] artikli 3 lõike 1 kohaselt väljaantud kindlustuspoliisis sisalduvaid õigusaktide sätteid või lepingu tingimusi, millega jäetakse kindlustuse alt välja sõidukid, mida kasutavad või juhivad:</P><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>isikud, kellel ei ole selleks otseseid või kaudseid volitusi,</P><?PAGE NO="3"?><P>või</P></ITEM><ITEM><P>isikud, kellel ei ole asjaomase sõiduki juhtimiseks vajalikku juhiluba,</P><P>või</P></ITEM><ITEM><P>isikud, kes rikuvad asjaomase sõiduki seisukorda ja turvalisust käsitlevaid tehnonõudeid, mis on sätestatud õigusaktides,</P></ITEM></LIST></P><P>peetakse [esimese] direktiivi […] artikli 3 lõike 1 kohaldamisel õigustühisteks, kui tegemist on õnnetuses kannatanud kolmandate isikute nõuetega.</P><P>[…].<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Selle direktiivi artikkel 3 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Kui kindlustatu, sõidukijuhi või muu tsiviilõiguse kohaselt õnnetuse puhul vastutava isiku vastutus on kaetud artikli 1 lõikes 1 nimetatud kindlustusega, ei jäeta tema perekonnaliikmeid sellise sugulussuhte tõttu isikukahju korral kindlustusest välja.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Läti õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Maanteesõidukite omanike kohustusliku tsiviilvastutuskindlustuse seaduse (Sauszemes transportlīdzekļu īpašnieku civiltiesiskās atbildības obligātās apdrošināšanas likums, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>liikluskindlustuse seadus<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>), millega võeti üle esimene ja teine direktiiv, artikkel 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>kindlustusjuhtum: liiklusõnnetus, mille puhul on ette nähtud kindlustushüvitise tasumine;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA><ALINEA>[…].<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Selle seaduse artikkel 3 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="003.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kohustusliku kindlustuse objekt on sõiduki omaniku või seadusliku kasutaja tsiviilvastutus (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>omaniku tsiviilvastutus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) kolmandatele isikutele liiklusõnnetuse tagajärjel tekitatud kahju eest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="003.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Iga sõidukiomanik peab tagama omaniku tsiviilvastutuse kindlustamise iga liikluses kasutatava sõiduki puhul, allkirjastades vastava kindlustuslepingu. […]<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Kõnealuse seaduse artikkel 18 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>Kindlusjuhtumi tekkimisel hüvitab kahju tekitanud sõiduki omaniku tsiviilvastutuskindlustuse andja […] tema vastutuse piiridesse jääva kahju, mis on liiklusõnnetuses tekitatud kolmandale isikule.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Vastavalt sama seaduse artikli 25 lõikele 1:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>Liiklusõnnetuses kolmanda isiku varale tekitatud kahju on tekkinud:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>sõiduki kahjustamise või hävimise tõttu;</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="4"?><P>[…].<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Liikluskindlustuse seaduse artikli 31 lõige 10 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>Kui teine kindlustusselts hüvitab kahju vastavalt vabatahtlikule kindlustuslepingule, maksab kindlustusandja, kes kindlustas liiklusõnnetuses kahju tekitatud sõiduki omaniku tsiviilvastutuse, […] tagasi käesolevas seaduses sätestatud korra järgi arvutatud ja tasutud kahjuhüvitise summa.<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Liiklusseaduse (Ceļu satiksmes likums) artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>Seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>liiklus: suhted, mis tekivad teedel sõidukitega või ilma sõidukiteta liikumisel;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>7.</NO.P><TXT>liiklusõnnetus: liikluse ajal juhtunud õnnetus, milles osaleb vähemalt üks sõiduk ja mille tulemusena inimene sureb või saab kehavigastusi või tekib kahju füüsilise või juriidilise isiku varale või keskkonnale, samuti õnnetus, mis juhtus muus kohas, kus on võimalik sõidukiga sõita, ja milles on osalenud sõiduk.<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Selle seaduse artikkel 44 näeb ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="044.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Selle seaduse või muude liikluseeskirjade rikkumisega tekitatud kahju tuleb hüvitada.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="044.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Sõidukit kasutades tekitatud kahju eest vastutab selle seaduslik omanik või valdaja, kui ei tõendata, et kahju on tekkinud vääramatu jõu, kannatanu tahtluse või raske hooletuse või muu sellise asjaolu tagajärjel, mis vabastab vastavalt õigusaktidele vastutusest.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT><DATE ISO="20081024">24. oktoobril 2008</DATE> kahjustas supermarketi parklas pargitud sõiduki (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>esimene sõiduk<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>) kaassõitja tagumist parempoolset ust avades kõrvale pargitud sõiduauto (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>teine sõiduk<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>) vasakut tagumist külge.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Liiklusõnnetuse kohal täitsid teise sõiduki omanik ja esimese sõiduki juht teate liiklusõnnetuse kohta, milles viimane võttis vastutuse liikluskahju tekitamise eest ja kinnitas, et esimese sõiduki kaassõitja oli auto tagumise uksega kriipinud teist sõidukit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>BTA oli sõlminud vabatahtliku kindlustuslepingu teise sõiduki omanikuga. Esimese sõiduki kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse leping oli sõlmitud BANiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>BTA tasus oma kliendile, see on teise sõiduki omanikule viimasega sõlmitud kindlustuslepingu alusel pärast maksu mahaarvamist 47,42 Läti latti (LVL) (ligikaudu 67,47 eurot) sõidukile tekitatud kahju hüvitamiseks. Nimetatud kindlustusselts palus seejärel BANilt talle selle summa hüvitamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>BAN keeldus nende kulude hüvitamisest, kuna leidis, et kahe liikumatu sõiduki vahel toimunud õnnetust ei saa lugeda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>kindlustusjuhtumiks<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> liikluskindlustuse seaduse tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Seepeale pöördus BTA kohtusse, et nõuda BANilt tagasi teise sõiduki omanikule makstud hüvitis. Esimese astme kohus ja apellatsioonikohus rahuldasid tema nõude.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Augstākā tiesa (Läti kõrgeim kohus) tegi <DATE ISO="20140328">28. märtsil 2014</DATE> BANi kassatsioonkaebuses otsuse, millega tühistas apellatsioonikohtu otsuse puuduliku põhjenduse tõttu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Kohtuasja uue arutamise tulemusena jättis Rīgas apgabaltiesas Civillietu tiesas kolēģija (Riia ringkonnakohtu tsiviilkolleegium, Läti) <DATE ISO="20140520">20. mai 2014. aasta</DATE> otsusega BTA nõude rahuldamata põhjusel, et liiklusõnnetusega on tegemist vaid juhul, kui üks osalenud sõidukitest liigub ning et seetõttu ei esinenud käesoleval juhul BANi kindlustusega hõlmatud kindlustusjuhtumit. Nimetatud kohus leidis muu hulgas, et tsiviilõiguslikult ei vastuta teisele sõidukile tekitatud kahju eest mitte esimese sõiduki juht, vaid selle kaassõitja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>BTA esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Augstākā tiesale (Läti kõrgeim kohus). Ta väidab oma kassatsioonkaebuse põhjendamiseks, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>kindlustusjuhtum<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> tõlgendus, mille andis Rīgas apgabaltiesas Civillietu tiesas kolēģija (Riia ringkonnakohtu tsiviilkolleegium), on vastuolus tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate Euroopa Liidu õigusnormide eesmärgiga kaitsta liiklusõnnetuses kannatanuid sõidukite kasutamisega tekitatud kahju eest, et sellise sõiduki kasutamine võib kuuluda mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/> alla, isegi kui sõiduk on peatunud, ning et kuna sõiduki omanik vastutab tema sõiduki kasutamise raames kaassõitja poolt kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest, on selline kahju selle sõidukiga seotud tsiviilvastutuskindlustusega kaetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas pargitud sõiduki ukse avamine kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>sõiduki kasutamist, mis vastab selle tavapärasele otstarbele<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/>, <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuse <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) tähenduses ja kas see kuulub seetõttu mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> alla esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib selle kohta, et nimetatud kohtuotsuses viidatud mõistele Euroopa Kohtu antud lai tõlgendus kõneleb nimetatud küsimusele jaatava vastuse andmise kasuks. Nimelt leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et kaassõitjate peale- ja mahaminek on selle kasutamise väljendus ja sõidukit ei saa täielikult kasutada, kui kaassõitjad jäävad autosse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Nimetatud küsimusele jaatava vastuse saamise korral küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, kas esimese direktiivi artikli 3 lõikes 1 märgitud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> hõlmab ka juhtumeid, kus sõidukit kasutab kaassõitja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib selle kohta, et vastavalt esimese direktiivi artikli 1 punktile 2 puudutab mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>kannatanu<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> iga isikut, kellel on õigus sõidukite põhjustatud kahju hüvitamisele. Ta lisab, et nimetatud direktiivi artikli 3 lõige 1 viitab sõidukite <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>kasutamisele<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> ja mitte üksnes juhtide vastutusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Lisaks märgib nimetatud kohus, et Euroopa Kohus on <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) täpsustanud, et selles sättes märgitud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> hõlmab mis tahes sõiduki kasutamist, mis vastab sõiduki tavapärasele otstarbele. Ent sõiduki uste avamine peale- või mahaminekuks kujutab endast sellist kasutamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Augstākā tiesa (kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>1.</NO.P><TXT>Kas [esimese direktiivi] artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> hõlmab sellist olukorda nagu põhikohtuasjas, nimelt pargitud sõiduki uste avamist?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas [esimese direktiivi] artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> hõlmab sellist olukorda nagu põhikohtuasjas, [milles] kahju kolmanda isiku varale tekib sõiduki kasutamisest kaassõitja poolt?<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimustega, mida tuleks analüüsida koos, sisuliselt selgitada, kas esimese direktiivi artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes märgitud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> hõlmab olukorda, kus parklas pargitud sõiduki kaasreisija selle sõiduki ust avades kriibib ja kahjustab kõrvale pargitud sõidukit.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb märkida, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses ei saa jätta iga liikmesriigi hinnata, vaid tegemist on liidu õiguse autonoomse mõistega, mille tõlgendamisel tuleb Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt eeskätt arvesse võtta õigusnormi konteksti ja selle õigusakti eesmärke, millesse norm kuulub (<DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20171128">28. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rodrigues de Andrade</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑514/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:908">EU:C:2017:908</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Ent nende liidu õigusnormide, mis reguleerivad mootorsõidukite kasutamist tsiviilvastutuskindlustuse valdkonnas, eesmärk on esiteks tagada Euroopa Liidu territooriumil põhiasukohta omavate sõidukite ja nendes viibivate isikute vaba liikumine ning teiseks tagada nende sõidukitega põhjustatud õnnetusjuhtumites kannatanutele samaväärne kohtlemine, olenemata sellest, kus liidu territooriumil õnnetusjuhtum on toimunud (vt selle kohta <DATE ISO="20121023">23. oktoobri 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Marques Almeida</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑300/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:656">EU:C:2012:656</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <DATE ISO="20171128">28. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rodrigues de Andrade</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑514/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:908">EU:C:2017:908</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Lisaks ilmneb nende õigusnormide arengust, et liidu seadusandja on sõidukitega põhjustatud liiklusõnnetustes kannatanute kaitse eesmärki pidevalt taotlenud ja tugevdanud (<DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20171128">28. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rodrigues de Andrade</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑514/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:908">EU:C:2017:908</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Eelnimetatud kaalutlustest lähtudes leidis Euroopa Kohus, et esimese direktiivi artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sisalduva mõistega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> ei ole silmas peetud mitte üksnes teeliikluse olukordi, see tähendab liiklemist üldkasutataval teel, vaid hõlmatud on sõiduki mis tahes kasutamine, mis vastab sõiduki tavapärasele otstarbele (<DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vnuk</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑162/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2146">EU:C:2014:2146</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20171128">28. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rodrigues de Andrade</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑514/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:908">EU:C:2017:908</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on selle kohta täpsustanud, et kuivõrd esimese direktiivi artikli 1 punktis 1 nimetatud sõidukeid kasutatakse nende omadustest sõltumata tavaliselt transpordivahendina, siis kuulub selle mõiste kohaldamisalasse igasugune sõiduki transpordivahendina kasutamine (<DATE ISO="20171128">28. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rodrigues de Andrade</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑514/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:908">EU:C:2017:908</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb tõdeda, et sõiduki ukse avamine kujutab endast sõiduki kasutamist vastavalt selle kasutusotstarbele transpordivahendina, kuna see võimaldab muu hulgas isikute peale- ja mahaminekut või selle sõidukiga juba veetud või veetavate kaupade peale või maha laadimist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et põhikohtuasjas kõnealused sõidukid olid õnnetuse hetkel peatunud ja asusid parklas.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Nimelt tuleb esiteks märkida, et ainuüksi asjaolu, et õnnetuses osalenud sõiduk oli õnnetuse toimumise hetkel paigal, ei välista, et sõiduki kasutamine sel hetkel võib kuuluda sõiduki transpordivahendina kasutamise alla ja seetõttu esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> kohaldamisalasse (<DATE ISO="20171128">28. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rodrigues de Andrade</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑514/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:908">EU:C:2017:908</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Sõiduki uste avamine toimub siiski üldjuhul vaid siis, kui sõiduk on peatunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on lisaks täpsustanud, et küsimus, kas sõiduki mootor õnnetuse toimumise hetkel töötas või mitte, ei ole sealjuures määrav (<DATE ISO="20171128">28. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rodrigues de Andrade</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑514/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:908">EU:C:2017:908</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab asjaolu, et põhikohtuasjas käsitletavad sõidukid asusid parklas, siis tuleb märkida, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>sõiduki kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> ulatus esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses ei sõltu maastiku omadustest, millel mootorsõidukit kasutatakse (vt selle kohta <DATE ISO="20171128">28. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rodrigues de Andrade</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑514/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:908">EU:C:2017:908</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Núñez Torreiro</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑334/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:1007">EU:C:2017:1007</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Mis puudutab asjaolu, et põhikohtuasjas kõnealuse õnnetuse ei põhjustanud mitte esimese sõiduki juhi tegevus, vaid tema kaassõitja tegevus, siis tuleb kõigepealt märkida, et esimese direktiivi artikli 3 lõige 1 sätestab üldsõnaliselt, et tsiviilvastutusega on kaetud kindlustus nende <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>sõidukite kasutamisel, mille põhiasukoht on [vastava liikmesriigi] territooriumil<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Seega, vastupidi Poola valitsuse väljendatud seisukohale teisele küsimusele antava vastuse osas, ei piira ei nimetatud säte ega ükski muu kohustuslikku liikluskindlustust käsitlevate direktiivide säte kohustusliku tsiviilvastutuskindlustuse kaitset selliste konkreetsete isikute kategooriaga, nagu seda on sõiduki juht.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Seevastu teise direktiivi artikli 2 lõige 1, mis nimetab <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>sõiduki kasutamist või juhtimist<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>, ja selle direktiivi artikkel 3, milles on märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>sõidukijuhi või muu tsiviilõiguse kohaselt õnnetuse puhul vastutava isiku vastutus on kaetud [kohustusliku] kindlustusega<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, annab alust arvata, et see kindlustus puudutab tsiviilvastutust, mis ei tulene mitte üksnes sõiduki juhtimisest, vaid ka muudest viisidest, kuidas teised isikud peale juhi võivad seda kasutada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Seejärel nähtub käesoleva kohtuotsuse punktides 34 ja 35 viidatud kohtupraktikast, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses hõlmab sõiduki <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>igasugust<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> kasutamist, mis vastab selle tavapärasele otstarbele, see tähendab kasutamisele transpordivahendina.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb rõhutada, et sõidukite kasutamine ei piirdu mitte üksnes nende juhtimisega, vaid hõlmab ka muud tegevust, mida – nagu on mainitud käesoleva kohtuotsuse punktis 36 – teevad samuti tavaliselt kaassõitjad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb märkida, et liidu õigusnormidega, mis reguleerivad mootorsõidukite kasutamisest tulenevat tsiviilvastutuskindlustust, on vastuolus, kui kindlustusandja vabaneb kohustusest hüvitada kindlustatud sõiduki põhjustatud õnnetusega kannatanule tekitatud kahju, kui õnnetuse põhjustas kindlustuspoliisiga kindlustamata juht (vt selle kohta <DATE ISO="20111201">1. detsembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Churchill Insurance Company Limited ja Evans</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑442/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:799">EU:C:2011:799</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et asjaolu, et põhikohtuasjas kõnealuse õnnetuse ei põhjustanud mitte esimese sõiduki juhi tegevus, vaid selle kaasreisija tegevus, ei välista üksi, et kõnealuse sõiduki kasutamine sel hetkel võiks täita selle otstarvet transpordivahendina ning seetõttu kuuluda mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/> alla esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvesse võttes tuleb eelotsuse küsimustele vastata, et esimese direktiivi artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes märgitud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/> hõlmab olukorda, kus parklas pargitud sõiduki kaasreisija selle sõiduki ust avades kriibib ja kahjustab kõrvale pargitud sõidukit.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19720424">24. aprilli 1972. aasta</DATE> direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selles sättes märgitud mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/>sõidukite kasutamine<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> hõlmab olukorda, kus parklas pargitud sõiduki kaasreisija selle sõiduki ust avades kriibib ja kahjustab kõrvale pargitud sõidukit.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>