<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><ORDER xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.ORDER><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑19/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CO0019</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2049">EU:C:2014:2049</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>5</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>5</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.ORDER><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUMÄÄRUS <DATE ISO="20140703">3.7.2014</DATE> – KOHTUASI C‑19/14</P><P>TALASCA</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu määrus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20140703">3. juuli 2014</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94</KEYWORD><KEYWORD>Piisavate täpsustuste puudumine põhikohtuasja faktilise ja õigusliku tausta kohta ja põhjuste kohta, mis selgitavad, miks eelotsuse küsimusele vastamine on vajalik</KEYWORD><KEYWORD>Ilmselge vastuvõetamatus</KEYWORD></INDEX><ORDER.INIT><P>Kohtuasjas C‑19/14,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Sozialgericht Duisburg’i (Saksamaa) <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20140116">16. jaanuaril 2014</DATE>, menetluses</P></ORDER.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Ana-Maria Talasca,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Angelina Marita Talasca</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Stadt Kevelaer,</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE.GEN><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kuues koda)</P><P>koosseisus: koja president A. Borg Barthet, kohtunikud M. Berger (ettekandja) ja S. Rodin,</P><P>kohtujurist: N. Wahl,</P><P>kohtusekretär: A. Calot Escobar,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi põhistatud määrusega vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõikele 2,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE.GEN><CONTENTS.ORDER><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">määruse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab sotsiaalseadustiku II osa § 7 lõike 1 punkti 2 kooskõla liidu õigusega ja eelkõige diskrimineerimise keelu põhimõttega.</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>See taotlus esitati kohtuvaidluses, mille poolteks on ühelt poolt Ana-Maria Talasca ja tema tütar Angelina Marita Talasca ja teiselt poolt Stadt Kevelaer (Kevelaeri linn) ja mis puudutas selle linna tööhõiveameti (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Jobcenter<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>) keeldumist maksta neile teatud sotsiaalhüvitisi.</TXT></NP><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Saksa õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Sotsiaalseadustiku (Sozialgesetzbuch) II osa (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>SGB II<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>) § 7 pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Hüvitise saajad<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>(1)</NO.PARAG><ALINEA><P>Käesoleva osa alusel makstavad hüvitised on mõeldud isikutele, kes</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>on saanud 15‑aastaseks, kuid ei ole veel ületanud §‑s 7a sätestatud vanusepiiri,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>on töövõimelised</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>vajavad abi ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>elavad alaliselt Saksamaa Liitvabariigis (töövõimelised hüvitise saajad). Hüvitise saajate hulgast on välistatud:</TXT></NP></ITEM></LIST><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>välismaalased, kes ei ole Saksamaa Liitvabariigis töötajad ega füüsilisest isikust ettevõtjad ning kellel tulenevalt liidu kodanike vaba liikumise seaduse (Freizügigkeitsgesetz/EU) § 2 lõikest 3 ei ole õigust vabalt liikuda, ja nende pereliikmed nende riigis viibimise esimese kolme kuu jooksul,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>välismaalased, kelle elamisõigus on üksnes põhjendatud töö otsimisega, ja nende pereliikmed,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA><ALINEA>Teise lause punkt 1 ei kehti välismaalaste suhtes, kes elavad Saksamaa Liitvabariigis elamisloa alusel, mis on väljastatud vastavalt elamisõiguse seaduse 2. peatüki 5. jaole. Elamisõigust reguleerivad sätted jäävad kehtima muutumatul kujul.</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Sozialgericht Duisburgi poolt <DATE ISO="20140207">7. veebruaril 2014</DATE> Euroopa Kohtule esitatud menetlusdokumendist pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/><DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtumäärust puudutavate asjaolude ülevaade<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/> ilmneb, et liidu kodanike vaba liikumise seaduses (Freizügigkeitsgesetz/EU) on sätestatud, et tööotsijad säilitavad töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatuse kuus kuud pärast töösuhte lõppu.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ja <DATE ISO="20140207">7. veebruaril 2014</DATE> esitatud menetlusdokumendist ilmneb, et A‑M. Talasca on Rumeenia kodanik.</TXT></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT><DATE ISO="20070701">1. juulil 2007</DATE> lahkus ta Rumeeniast, et asuda elama Kevelaeri linna (Saksamaa).</TXT></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Migratsiooniamet (Ausländerbehörde) väljastas <DATE ISO="20101027">27. oktoobril 2010</DATE> A‑M. Talascale liidu kodaniku elamisõigust tõendava elamisloa (Freizügigkeitsbescheinigung), mis kehtis üksnes töö otsimiseks.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>23. maist kuni <DATE ISO="20111123">23. novembrini 2011</DATE> töötas A‑M. Talasca ühes aiandis töökohal, millele kehtis kohustuslik sotsiaalkindlustus.</TXT></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT><DATE ISO="20111201">1. detsembrist 2011</DATE> kuni <DATE ISO="20120119">19. jaanuarini 2012</DATE> sai A‑M. Talasca töötushüvitist (Arbeitslosengeld I, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Alg I<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/>). Oma vähest sissetulekut arvestades palus ta Kevelaeri Jobcenterilt, mis on pädev riiklik asutus tööotsijate hüvitiste valdkonnas, SGB II alusel hüvitist alates <DATE ISO="20120101">1. jaanuarist 2012</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Talle määrati see hüvitis kuni <DATE ISO="20120523">23. maini 2012</DATE>.</TXT></NP><?PAGE NO="3"?><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Sama hüvitise maksmine kuni <DATE ISO="20120523">23. maini 2012</DATE> määrati ka A‑M. Talasca tütrele, kes oli sündinud <DATE ISO="20120311">11. märtsil 2012</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Leides, et neil on õigus nimetatud hüvitisi saada ka pärast 23. maid 2012, sest vastasel juhul rikutaks <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Euroopa õiguse<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/> sätetes ette nähtud diskrimineerimise keeldu, esitasid A‑M. Talasca ja tema tütar kaebuse Sozialgericht Duisburgi.</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab tema lahendatavas vaidluses ilmnenud küsimuse olulisust seoses rea sarnaste kohtuasjadega, mida see kohus menetleb.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Sozialgericht Duisburg menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>1.</NO.P><TXT>Kas [SGB II] § 7 lõike 1 teine lause on kooskõlas [liidu] õigusega?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui sellele küsimusele vastatakse eitavalt, siis kas Saksamaa Liitvabariik peab kehtivat õigust muutma või tuleneb sellest vahetult teistsugune õiguslik olukord, ja kui, siis milline?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas [SGB II] § 7 lõike 1 teine lause jääb kehtima kuni (vajadusel) nõutava muudatuse tegemiseni Saksamaa Liitvabariigi ametiasutuste poolt?<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsusetaotluse vastuvõetavus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõikes 2 on märgitud, et kui taotlus või hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, võib Euroopa Kohus, olles kohtujuristi ära kuulanud, igal ajal ja ilma menetlust jätkamata lõpetada kohtuasja põhistatud määrusega.</TXT></NP><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika järgi ei ole Euroopa Kohtul ELTL artikli 267 alusel algatatud menetluse raames õigust otsustada siseriikliku õigusakti sätete EL õigusele vastavuse üle. Euroopa Kohus on siiski pädev esitama eelotsusetaotluse esitanud kohtule kõik liidu õiguse tõlgendamise juhtnöörid, mis võimaldavad viimasel hinnata nimetatud normide kooskõla tema menetluses oleva kohtuasja lahendamisel (vt eelkõige kohtuotsused Fendt Italiana, C‑145/06 ja C‑146/06, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:411">EU:C:2007:411</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 30, ja KGH Belgium, C‑351/11, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:699">EU:C:2012:699</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 17, ja kohtumäärus Mlamali, C‑257/13, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 17).</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Tuleb siiski meelde tuletada, et ELTL artikliga 267 kehtestatud koostöö raames eeldab vajadus anda ühenduse õiguse tõlgendus, millest oleks küsimuse esitanud siseriiklikule kohtule kasu, seda, et siseriiklik kohus on määratlenud faktilise ja õigusliku raamistiku, millega seoses eelotsusetaotluse küsimused on esitatud, või vähemalt selgitab faktilisi hüpoteese, millele need küsimused põhinevad (vt eelkõige kohtuotsused Centro Europa 7, C‑380/05, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:59">EU:C:2008:59</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 57, ja Mora IPR, C‑79/12, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:98">EU:C:2013:98</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 35, ning kohtumäärused Augustus, C‑627/11, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:754">EU:C:2012:754</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 8, ja Mlamali, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 18).</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Nimelt on Euroopa Kohus pädev otsustama ühenduse õigusnormide tõlgenduse või kehtivuse üle üksnes nende asjaolude põhjal, mis siseriiklik kohus on talle esitanud (vt kohtuotsus Eckelkamp jt, C‑11/07, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:489">EU:C:2008:489</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 52, ning kohtumäärused SKP, C‑433/11, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:702">EU:C:2012:702</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 24, ja Mlamali, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 19).</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, kui oluline on siseriiklikul kohtul esitada täpsed põhjused, miks ta kahtles liidu õiguse tõlgenduses ja pidas vajalikuks esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused (vt selle kohta eelkõige kohtuotsused ABNA jt, C‑453/03, C‑11/04, C‑12/04 ja C‑194/04, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:741">EU:C:2005:741</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 46, ja Mora IPR, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:98">EU:C:2013:98</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 36, ning kohtumäärus Mlamali, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 20).</TXT></NP><?PAGE NO="4"?><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Nimelt, kuna eelotsusetaotlus on aluseks Euroopa Kohtus toimuvale menetlusele, siis on tingimata vajalik, et siseriiklik kohus selgitaks ise eelotsusetaotluses põhikohtuasja faktilist ja õiguslikku raamistikku ja vähemalt mingil määral nende ühenduse õigusnormide valiku põhjusi, mille tõlgendamist ta taotleb, ning seost, mis tema hinnangul on vastavate ühenduse õigusnormide ja kohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel (vt selle kohta eelkõige kohtuotsused Asemfo, C‑295/05, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:227">EU:C:2007:227</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 33, ja Mora IPR, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:98">EU:C:2013:98</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 37, ning kohtumäärused Laguillaumie, C‑116/00, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:350">EU:C:2000:350</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punktid 23 ja 24, ja Mlamali, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 21).</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Need nõuded eelotsusetaotluse sisu kohta on otsesõnu esitatud Euroopa Kohtu kodukorra artiklis 94, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks ELTL artikli 267 järgse koostöö raames teadma ning millest ta peab rangelt kinni pidama.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Ühtlasi peab meelde tuletama, et ELTL artikkel 267 ei kujuta endast õiguskaitsevahendit nendele isikutele, kes on siseriiklikus kohtus arutlusel oleva asja poolteks, ning seega ei piisa pelgalt ühe poole väitest, et kohtuvaidlus tõstatab liidu õiguse kehtivuse küsimuse, selleks, et asjaomane kohus peaks arvama, et küsimus on üles kerkinud ELTL artikli 267 tähenduses. Järelikult ainuüksi asjaolu, et siseriiklikus kohtus on vaidlustatud liidu õigusakti kehtivus, ei ole iseenesest piisav, et õigustada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse esitamist (vt kohtuotsused IATA ja ELFAA, C‑344/04, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:10">EU:C:2006:10</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 28, ning Ascafor ja Asidac, C‑484/10, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:113">EU:C:2012:113</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 33, kohtumäärused Adiamix, C‑368/12, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:257">EU:C:2013:257</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 17, ja Mlamali, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 23).</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Lisaks tuleb selles osas rõhutada, et eelotsusetaotluses esitatud teave võimaldab mitte üksnes Euroopa Kohtul anda tarviliku vastuse, vaid annab ka liikmesriikide valitsustele ja teistele huvitatud isikutele võimaluse esitada Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 23 alusel oma seisukohad. Euroopa Kohtu kohustus on tagada, et see võimalus säilib, arvestades asjaolu, et viidatud sätte alusel toimetatakse huvitatud pooltele kätte vaid eelotsusetaotlused (vt eelkõige kohtuotsus Holdijk jr, 141/81‐143/81, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1982:122">EU:C:1982:122</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 6, kohtumäärused Laguillaumie, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:350">EU:C:2000:350</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 14; Augustus, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:754">EU:C:2012:754</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 10, ja Mlamali, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 24).</TXT></NP><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuleb märkida, et käsitletav eelotsusetaotlus ei vasta siinse kohtumääruse punktides 16‐22 esitatud nõuetele.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Mis puudutab esimest küsimust, siis tuleb esmalt märkida, et eelotsusetaotluses ei ole ühtegi juhist põhikohtuasja faktilise raamistiku kohta. Eelotsusetaotluse esitanud kohus edastas alles <DATE ISO="20140207">7. veebruaril 2014</DATE> Euroopa Kohtusse saabunud dokumendis pealkirjaga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/><DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> kohtumäärust puudutavate asjaolude ülevaade<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/> teatud andmeid, mis on siiski ebapiisavad, et hinnata eelkõige A‑M. Talasca kui töötaja seisundit.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Seejärel tuleb märkida, et puudub ka mis tahes teave siseriikliku õigusliku raamistiku kohta, välja arvatud pelk viide teatud sätetele, mille sõnastust ei ole siiski kuskil esitatud. Mis puudutab SGB II § 7 lõike 1 teist lauset, mis näeb ette mitu alust keelduda välismaalasest tööotsijale hüvitise maksmisest, siis on eelotsusetaotluse esitanud kohus üksnes osundanud neile keeldumispõhjustele tervikuna, täpsustamata siiski, milline neist on kohaldatav selles kohtus pooleliolevale vaidlusele.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Lõpuks, ehkki eelotsusetaotluse esitanud kohus palub tõlgendada liidu õiguse sätteid, ei esitanud ta ühtegi täpsustust selle kohta peale <DATE ISO="20140207">7. veebruaril 2014</DATE> esitatud menetlusdokumendis toodud viite A‑M. Talasca kaebuses sisalduvatele märkustele, milles on öeldud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Euroopa õiguse sätetes ette nähtud diskrimineerimise keeld<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Lisaks palub eelotsusetaotluse esitanud kohus otsustada, kas SGB II § 7 lõike 1 teine lause on kooskõlas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Euroopa Ühenduse<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/> õigusega, selgitamata siiski, miks ta leiab, et liidu õiguse tõlgendus on talle põhikohtuasja lahendamiseks vajalik või kasulik; ja eelkõige ilma, et ta selgitaks, mis seos on liidu õiguse ja selles kohtuasjas kohaldatavate siseriiklike õigusnormide vahel. Siseriiklik kohus piirdub üksnes viitega põhikohtuasjas esitatud kaebusele, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>hüvitiseõiguse välistamine SGB II § 7<?PAGE NO="5"?> lõike 1 teise lause alusel rikub Euroopa õiguse sätetes ette nähtud diskrimineerimise keeldu<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>. Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab ise, et põhikohtuasi on näidiskohtuasi, kuna see siseriiklik kohus menetleb suurt hulka sarnaseid asju.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Niisiis, eelkõige ei esita see kohus ühtegi asjaolu põhikohtuasja kaebajate taotletud sotsiaalhüvitiste laadi kohta, mis võimaldaks kindlaks määrata, kas need kuuluvad nende liidu õiguse sätete kohaldamisalasse, mis keelavad diskrimineerimist. Selles kontekstis ei esita eelotsusetaotluse esitanud kohus piisavalt asjaolusid, mille alusel kindlaks määrata A‑M. Talasca ja tema tütre konkreetset olukorda, et Euroopa Kohus saaks võrrelda seda nende isikute olukorraga, kes nimetatud sotsiaalhüvitisi saavad.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Selles olukorras ei ole siseriiklik kohus teinud Euroopa Kohtule võimalikuks veenduda, et küsimuse aluseks oleva faktilised hüpoteesid kuuluvad tegelikult ka liidu õiguse kohaldamisalasse, mille tõlgendust palutakse, ega üldisemalt anda kasulikku ja usaldusväärset vastust (vt kohtumäärused Augustus, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:754">EU:C:2012:754</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 14, ja Mlamali, <REF.DOC.ECR><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:763">EU:C:2013:763</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>, punkt 32).</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb järeldada, et esimene eelotsuse küsimus on ilmselgelt vastuvõetamatu.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Kuna esimene küsimus on ilmselgelt vastuvõetamatu, siis on ära langenud teise ja kolmanda küsimuse ese.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Kõiki eelnevaid kaalutlusi arvestades tuleb lähtuvalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõikest 2 asuda seisukohale, et käesolev eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kuues koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">Sozialgericht Duisburgi (Saksamaa) <DATE ISO="20131217">17. detsembri 2013. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.ORDER><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></ORDER>