<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-521/18</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62018CC0521</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:306">EU:C:2020:306</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>18</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>18</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C‑521/18</HT></P><P><HT TYPE="SC">Pegaso ja Sistemi di Sicurezza</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20200423">23. aprillil 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑521/18</HT></P><P>Pegaso Srl Servizi Fiduciari,</P><P>Sistemi di Sicurezza Srl,</P><P>YW</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Poste Tutela SpA,</P><P>teised menetlusosalised:</P><P>Poste Italiane SpA,</P><P>Services Group</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Riigihanked</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2014/25/EL</KEYWORD><KEYWORD>Postiteenused</KEYWORD><KEYWORD>Postiteenuste osutamisega seotud tegevused</KEYWORD><KEYWORD>Majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused</KEYWORD><KEYWORD>Hanketeate tagasivõtmine menetluse ajal</KEYWORD><KEYWORD>Kaebajate põhjendatud huvi tagasivõtmisest hoolimata</KEYWORD><KEYWORD>Eelseisev otsus kohtukulude kohta</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Poste Tutela SpA (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Poste Tutela<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>), kes oli sel ajal Poste Italiane SpA (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Poste Italiane<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) 100protsendilises omanduses olev tütarettevõtja, avaldas 2017. aastal hanketeate. Selle hanketeate eesmärk oli sõlmida raamlepingud Poste Italiane ja teiste kontserni ettevõtjate tegevuskohtades majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenuste osutamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Pegaso Srl Servizi Fiduciari, Sistemi di Sicurezza Srl ja YW taotlesid eelotsusetaotluse esitanud kohtus selle hanketeate tühistamist. Selle menetluse kontekstis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas nimetatud hanketeatega hõlmatud tegevused kuuluvad direktiivi 2014/25/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="243" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 243</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>võrgustiku sektori direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) või direktiivi 2014/24/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiiv riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="65" DATE.PUB="2014">ELT 2014, L 94, lk 65</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>avaliku sektori direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Pärast eelotsusetaotluse esitamist võeti vaidlustatud hanketeade aga tagasi. Sellest asjaolust tuleneb esialgne küsimus, kas Euroopa Kohus saab seda kohtuasja jätkuvalt õiguspäraselt arutada. Eelkõige kas asjaolust, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab veel tegema otsuse kohtukulude kohta, piisab järeldamaks, et eelotsusetaotluses esitatud küsimustele tuleb vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigusnormid</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Avaliku sektori direktiiv</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Avaliku sektori direktiivi põhjenduses 10 on öeldud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Euroopa Liidu Kohtu praktikas on korduvalt analüüsitud mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>avaliku sektori hankija<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> ja eelkõige mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>avalik-õiguslik isik<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>. […] [T]uleks selgelt sätestada, et asutust, mis tegutseb tavapärastes turutingimustes, püüab teenida kasumit ja kannab oma tegevusega seotud kahju, ei tuleks käsitada avalik-õigusliku isikuna, sest üldist huvi pakkuvaid vajadusi, mille rahuldamiseks see isik on loodud või mille rahuldamine on tehtud talle ülesandeks, võib pidada olemuselt tööstuslikuks või äriliseks.</P><P>Samamoodi on kohtupraktikas käsitletud asjaomase asutuse rahastamisallikaga seotud asjaolusid ning on muu hulgas selgitatud, et rahastamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>suuremas osas<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> osutab suuremale osale kui pool ning et selline rahastamine võib hõlmata kasutajate tehtavaid makseid, mis kehtestatakse, mille suurus arvutatakse ja mis kogutakse vastavalt avaliku õiguse normidele.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Avaliku sektori direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad hankemenetluste läbiviimiseks avaliku sektori hankijate poolt selliste riigihankelepingute sõlmimiseks ja ideekonkursside korraldamiseks, mille eeldatav maksumus ületab artiklis 4 sätestatud piirmäärasid.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>avaliku sektori hankijad<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> – riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>avalik-õiguslik isik<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> – isik, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>see on moodustatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes huvides ning sellel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>see on juriidiline isik ning</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>seda rahastavad põhiliselt riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud; selle juhtimine toimub kõnealuste omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute järelevalve all; selle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud isikud;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Avaliku sektori direktiivi artikli 7 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihankelepingute ja ideekonkursside suhtes, mis on sõlmitud või korraldatud direktiivi 2014/25/EL alusel ühe või mitme kõnealuse direktiivi artiklites 8–14 nimetatud tegevusalaga tegelevate avaliku sektori hankijate poolt ja kõnealuste tegevuste sooritamiseks […]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Võrgustiku sektori direktiiv</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Võrgustiku sektori direktiivi põhjenduse 16 kohaselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>[…] võib hankelepinguid sõlmida mitmesuguste selliste tegevuste nõuete täitmiseks, mis võivad kuuluda erineva õigusrežiimi alla. Tuleks selgitada, et õigusrežiim, mida rakendatakse eri tegevusi hõlmava ühtse hankelepingu puhul, peaks arvestama eeskirju, mida kohaldatakse hankelepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse puhul. Hankelepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse kindlaksmääramine võib põhineda konkreetse hankelepingu nõuete analüüsil, mille koostab võrgustiku sektori hankija, et hinnata hankelepingu maksumust ja koostada hankedokumendid. […]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Põhjendus 19 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus hanke-eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikuta. ELi toimimise lepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et ei mõjutataks omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></P></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Võrgustiku sektori direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>Käesoleva direktiiviga kehtestatakse võrgustiku sektori hankijate tehtavate riigihangete menetluseeskirjad seoses selliste hankelepingute ja ideekonkurssidega, mille eeldatav maksumus ei jää artiklis 15 sätestatud piirmääradest allapoole.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artikli 4 lõikes 1 on „võrgustiku sektori hankijad“ määratletud kui üksused, kes:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>on avaliku sektori hankijad või avalik-õiguslikud äriühingud ja kes tegelevad ühe artiklites 8–14 osutatud tegevusega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>juhul, kui tegemist ei ole avaliku sektori hankijatega või avalik-õiguslike äriühingutega, tegutsevad ühe või mitme artiklites 8–14 osutatud tegevusega või nende tegevuste kombinatsiooniga ja kelle tegevuse aluseks on liikmesriigi pädeva ametiasutuse antud eri- või ainuõigused.“</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Võrgustiku sektori direktiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>avalik-õiguslik äriühing<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> tähendab äriühingut, millele avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või selle reguleerimise eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju.</P><P>Eeldatakse, et hankijatel on valitsev mõju ühel järgmisel juhul, kui kõnealused hankijad otseselt või kaudselt:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>võivad nimetada rohkem kui poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Artikli 5 lõikest 4 tuleneb:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Selliste hankelepingute puhul, mille ese hõlmab nii käesoleva direktiiviga reguleeritavaid riigihankeid kui ka riigihankeid, mida käesolev direktiiv ei hõlma, võivad võrgustiku sektori hankijad teha otsuse sõlmida eri osade kohta eraldi hankelepingud või sõlmida ühtne hankeleping. Kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida eri osade kohta eraldi hankelepingud, otsustatakse see, millist õiguskorda iga sellise eraldi hankelepingu suhtes kohaldada, asjaomase eraldi osa omaduste põhjal.</ALINEA><ALINEA>Kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida ühtse hankelepingu, kohaldatakse segalepingu suhtes käesolevat direktiivi, juhul kui artiklis 25 ei ole ette nähtud teisiti, olenemata nende osade maksumusest, mis muidu oleksid hõlmatud erineva õiguskorraga, ning olenemata sellest, millise õiguskorraga kõnealused osad muidu hõlmatud oleksid.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste tegevuste suhtes, mis on seotud järgneva osutamisega:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>postiteenused;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>muud kui postiteenused, kui selliseid teenuseid osutab üksus, kes pakub ka postiteenuseid käesoleva artikli lõike 2 punkti b tähenduses, ning kui artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud käesoleva artikli lõike 2 punkti b alla kuuluvate teenuste puhul.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Artikli 13 lõike 2 punktis b on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>postiteenused<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>teenused, mis koosnevad postisaadetiste kogumisest, sortimisest, sihitamisest ja kättetoimetamisest. See hõlmab nii vastavalt direktiivile 97/67/EÜ kehtestatud universaalteenuse kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid kui ka sellest välja jäävaid teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>. Punktis c on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>muud teenused kui postiteenused<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> määratletud kui postiteenistuse korraldamise teenused (teenused, mis eelnevad ja järgnevad lähetamisele, sealhulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>postiruumi töö korraldamise teenused<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>) ja teatavad teenused, mis on seotud postisaadetistega, nagu aadressita otsepostituse saadetised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Võrgustiku sektori direktiivi artikli 19 lõikest 1 tuleneb:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille võrgustiku sektori hankijad sõlmivad muu kui artiklites 8–14 kirjeldatud tegevuse teostamise eesmärgil […]<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Poste Italiane on riigi osalusega äriühing. Eelotsusetaotluse kohaselt kuulub 29,26% selle kapitalist Ministero dell’Economia e delle Finanzele (majandus- ja rahandusministeerium, Itaalia), 35% on Cassa Depositi e Prestiti omanduses ja ülejäänu kuulub erainvestoritele. Poste Italiane on universaalse postiteenuse kontsessionäär. Ta tegutseb ka finants-, kindlustus- ja mobiilside sektoris.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Vaidlustatud hanketeate avaldamise ajal kuulus Poste Tutela kapital 100% ulatuses Poste Italianele. Ta ühines <DATE ISO="20180301">1. märtsil 2018</DATE> Poste Italianega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Poste Tutela avaldas 2017. aasta juulis hanketeate Poste Italiane ning teiste selle kontserni äriühingute tegevuskohtades osutatava majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenuste raamlepingute sõlmimiseks 24 kuuks (ning lepingu uuendamise korral veel 12 kuuks) hinnanguliselt <FT TYPE="NUMBER">25253242</FT> euro suuruse kogumaksumusega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Hanketeates oli selle õigusliku alusena viidatud võrgustiku sektori direktiivile. See avaldati <HT TYPE="ITALIC">Gazzetta ufficiale della Repubblica italiana</HT>s (Itaalia Vabariigi ametlik väljaanne; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>GURI<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Nr 87, <DATE ISO="20170731">31.7.2017</DATE>, 5a Serie Speciale – Contratti Pubblici (5. eriseeria – riigihanked).</P></NOTE> ja <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P><REF.DOC.OJ COLL="S" NO.OJ="144" PAGE.FIRST="144" DATE.PUB="20170729">ELT S 144, 29.7.2017</REF.DOC.OJ> (hanketeade nr 297868).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Pegaso Srl Servizi Fiduciari, Sistemi di Sicurezza Srl ja YW (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>kaebajad<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>) vaidlustasid <DATE ISO="20170928">28. septembril 2017</DATE> selle hanketeate eelotsusetaotluse esitanud kohtus. Nad väitsid, et Itaalia hankeseadustikku (Codice dei contratti pubblici) on mitmel viisil rikutud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus otsustas <DATE ISO="20171020">20. oktoobril 2017</DATE> ajutise korraldusega asjasse puutuva hankemenetluse peatada, tuginedes sellele, et kaebajate väited olid <HT TYPE="ITALIC">prima facie</HT> põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Poste Tutela ja Poste Italiane (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>vastustajad<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/>) esitasid eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuse suhtes vastuväite. Nad väitsid, et halduskohtutel puudub pädevus kohtuasjades, kus hankemenetluse on välja kuulutanud avalik-õiguslik äriühing selliste teenuste osutamiseks, mis ei ole seotud võrgustiku sektori – näiteks postisektori – teenustega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et seoses pädevuse küsimusega peab ta otsustama, kas Poste Tutela (praegune Poste Italiane) oli kohustatud asjasse puutuvate teenuselepingute sõlmimise otsustamiseks hankemenetlust välja kuulutama. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul täidavad Poste Tutela/Poste Italiane vajalikud tingimused, et neid saaks pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>avalik-õiguslikuks isikuks<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> direktiivi 2014/23/EL<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20140226">26. veebruari 2014. aasta</DATE> direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="094" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2014">EÜT 2014, L 94, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>kontsessioonilepingute direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>), avaliku sektori direktiivi ja võrgustiku sektori direktiivi tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>1.</NO.P><TXT>Kas äriühingut Poste Italiane SpA tuleks eeltoodud tunnuste põhjal lugeda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>avalik-õiguslikuks isikuks<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> 2016. aasta seadusandliku dekreedi nr 50 artikli 3 lõike 1 punkti d ja viidatud ühenduse direktiivide (2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL) tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas see staatus laieneb ka äriühingutele, milles Poste Tutela SpA-l on 100% osalus ja mille ühendamine temaga on pealegi juba otsustatud, võttes arvesse direktiivi 2014/23/EL põhjendust 46 kontrollitavate juriidiliste isikute kohta (vt selle kohta ka Euroopa Liidu Kohtu neljanda koja <DATE ISO="20171005">5. oktoobri 2017. aasta</DATE> otsus kohtuasjas [C‑567/15]: ametiasutuse kontrolli alla kuuluvate äriühingute kohustus hankemenetlus korraldada; Consiglio di Stato [(Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu)] VI koja <DATE ISO="20111124">24. novembri 2011. aasta</DATE> otsus nr 6211)?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas need äriühingud on kohustatud järgima lepingute sõlmimisel riigihangete korda ainult siis, kui need lepingud puudutavad tegutsemist võrgustiku sektoris, vastavalt direktiivile 2014/25/EL – võrgustiku sektori hankijatena, kelle puhul tuleks nende avalik-õigusliku isiku staatust lugeda hõlmatuks hankeseadustiku II osa eeskirjadega, ent muude valdkondade lepingute korral on neil täielik läbirääkimisvabadus ja tuleb järgida puhtalt eraõiguslikele isikutele kehtivaid eeskirju, võttes arvesse direktiivi 2014/23/EL põhjenduses 21 ja artiklis 16 sõnastatud põhimõtteid?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas nendesamade äriühingute suhtes tuleb muude kui võrgustiku sektori lepingute korral – kui nad vastavad avalik-õigusliku isiku tunnustele – kohaldada hoopis ülddirektiivi 2014/24/EL (seega hanke-eeskirju) ka siis, kui nad tegelevad – oma asutamisest saadik toimunud arengu tulemusel – tegevustega, mis kujutavad endast peamiselt ettevõtlust ja mis toimuvad konkurentsi tingimustes?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="6"?><ITEM><NP><NO.P>5.</NO.P><TXT>Kas siis, kui on tegemist asutustega, kus tegeldakse nii universaalteenusega seotud kui ka muude tegevusaladega, on alust arvata, et lepingute puhul, mis puudutavad korralist ja erakorralist hooldust, puhastusteenuseid, sisseseade paigaldamist ning nende asutuste majahoidja- ja valvuriteenuseid, võib välistada, et need oleks konkreetse avalikku huvi esindava teenuse jaoks vajalikud?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>6.</NO.P><TXT>Viimaks, kas siis, kui Poste Italiane SpA seisukohaga peaks saama nõustuda, tuleb asuda seisukohale, et hankemenetluses osalejate õigustatud ootust puudutava väljakujunenud põhimõttega on vastuolus see, kui pelgalt asutuse enda võetud kohustusest – mille korral ei kehti kõik hankeseadustikus ette nähtud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagatised – sõltub, kas alustatakse hankemenetlust, mis avalikustatakse nõuetekohaselt, ilma täiendavate teadeteta [<HT TYPE="ITALIC">GURI</HT>s] ja <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teatajas</HT>?<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Poste Italiane teavitas <DATE ISO="20181011">11. oktoobril 2018</DATE> nii eelotsusetaotluse esitanud kohut kui ka Euroopa Kohut kirja teel sellest, et ta on vaidlustatud hanketeate tagasi võtnud. Poste Italiane palus sõnaselgelt, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tunnistaks kaebajate kaebuse seetõttu vastuvõetamatuks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus jättis <DATE ISO="20181020">20. oktoobril 2018</DATE> selle taotluse rahuldamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Pärast seda, kui vastustaja oli Euroopa Kohut teavitanud hanketeate tühistamisest, soovis Euroopa Kohus <DATE ISO="20181016">16. oktoobril 2018</DATE> eelotsusetaotluse esitanud kohtult teada, kas too soovib oma eelotsusetaotluse tagasi võtta. Eelotsusetaotluse esitanud kohus väljendas <DATE ISO="20181026">26. oktoobril 2018</DATE> soovi jääda oma eelotsusetaotluse juurde.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Vastusena taotlusele esitada põhjendused, millele tuginedes leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et asjasse puutuv vaidlus on jätkuvalt tema menetluses, sai Euroopa Kohus <DATE ISO="20190109">9. jaanuaril 2019</DATE> eelotsusetaotluse esitanud kohtult täiendavad selgitused. Ta esitas põhjused, miks tema hinnangul on asi jätkuvalt tema menetluses ja miks Euroopa Kohus peaks esitatud eelotsuse küsimustele vastama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus teavitas <DATE ISO="20190403">3. aprillil 2019</DATE> täiendavalt Euroopa Kohut, et on esitatud taotlus, millega soovitakse veel ühe Poste Italiane avaldatud samade teenuste osutamisega seotud hanketeate tühistamist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul on nimetatud hanketeade käesolevas menetluses asjasse puutuva hanketeatega identne. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on selles uues kohtuasjas menetluse peatanud, kuni Euroopa Kohus teeb otsuse käesolevas kohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad on esitanud Pegaso Srl Servizi Fiduciari ja Sistemi di Sicurezza Srl, Poste Italiane SpA, Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjon. Kõik nad olid <DATE ISO="20200122">22. jaanuari 2020. aasta</DATE> kohtuistungil esindatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Käesolev ettepanek on üles ehitatud järgmiselt. Esmalt selgitan, miks ei ole pärast käesoleva eelotsusetaotluse esitamist aset leidnud arenguid arvestades vaja eelotsuse küsimustele vastata (A). Kui Euroopa Kohus ei peaks minuga nõustuma, visandan lühidalt ka selle, kuidas tuleks põhiküsimustele sisuliselt vastata. Panen ette, et sellised tegevused, nagu on käsitlusel põhikohtuasjas (Poste Italiane tegevuskohtade majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused), kuuluvad Euroopa Liidu riigihankealaste – nimelt võrgustiku sektori direktiivis seoses konkreetsete sektoritega ette nähtud – õigusnormide kohaldamisalasse (B).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Poolelioleva vaidluse olemasolu põhikohtuasjas</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt esitab liikmesriigi kohus liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille täpsust Euroopa Kohus ei pea kontrollima. Eeldatakse selliste eelotsuse küsimuste asjakohasust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Vt nt <DATE ISO="20180529">29. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Liga van Moskeeën en Islamitische Organisaties Provincie Antwerpen jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑426/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:335">EU:C:2018:335</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20181204">4. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>The Minister for Justice and Equality ja Commissioner of the Garda Síochána</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑378/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:979">EU:C:2018:979</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); ja <DATE ISO="20191001">1. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Blaise jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑616/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:800">EU:C:2019:800</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Ka on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nii ELTL artikli 267 sõnastusest kui ka ülesehitusest selge, et eelotsusemenetlus eeldab, et liikmesriigi kohtutes on <HT TYPE="ITALIC">tegelikult</HT> <HT TYPE="ITALIC">pooleli</HT> menetlus, milles nad peavad tegema otsuse, milles tuleb Euroopa Kohtu otsust arvesse võtta. Järelikult peab Euroopa Kohus omal algatusel kontrollima, kas vaidlus põhikohtuasjas jätkub.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Vt nt <DATE ISO="20160913">13. septembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rendón Marín</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑165/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:675">EU:C:2016:675</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20180605">5. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kolev jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑612/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:392">EU:C:2018:392</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); ja <DATE ISO="20180619">19. juuni 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gnandi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑181/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:465">EU:C:2018:465</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui vaidluse ese on lakanud olemast ajal, mil menetlus Euroopa Kohtus on pooleli, muutes seega esitatud küsimused hüpoteetiliseks või tegeliku vaidlusega mitteseotuks, peab Euroopa Kohus otsustama, et eelotsusetaotluse kohta otsuse tegemiseks puudub vajadus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt nt <DATE ISO="20190110">10. jaanuari 2019. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mahmood jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑169/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:5">EU:C:2019:5</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20190502">2. mai 2019. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Faggiano</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑524/16</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:399">EU:C:2019:399</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>); ja <DATE ISO="20191001">1. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>YX (kohtuotsuse edastamine liikmesriiki</NAME.CASE>, mille kodanik süüdimõistetud isik on) (<NO.CASE>C‑495/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:808">EU:C:2019:808</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas liikmesriigi kohtus on vaidlus jätkuvalt pooleli. Lahkarvamus on kaheosaline: esiteks, kas Poste Italiane on vaidlustatud hanketeate tagasi võtnud? Teiseks, kas tagasivõtmisest hoolimata on olemas mõni muu alus, millele tuginedes oleks kaebajatel ikkagi põhjendatud huvi osaleda eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses?</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Hanketeate tagasivõtmine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Vastusena Euroopa Kohtu esitatud küsimusele, kas eelotsusetaotluse esitanud kohtus on menetlus jätkuvalt pooleli, vastas nimetatud kohus, et Poste Italiane on selle kohta avaldanud teate <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT>s (Itaalia Vabariigi ametlik väljaanne) ja lühemaid teateid päevalehtedes. <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT>s avaldatud teates oli märgitud, et Poste Italiane on otsustanud lepinguteate tühistada/tagasi võtta, arvestades Poste Italiane keerukat ümberstruktureerimist pärast ühinemist Poste Tutelaga. Sellegipoolest märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et teistes, lühemates teadetes, mis avaldati päevalehtedes, on Poste Italiane üksnes teada andnud, et hankemenetlus on katkestatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas seda tehes oli Poste Italiane eesmärk heastada kaebajate väidetud rikkumised või jätkata hanketeate esemeks olnud vajaduste rahuldamist teisiti (otselepingute sõlmimise teel).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Poste Italiane ja Itaalia valitsus väidavad, et hanketeade on ametlikult tagasi võetud. Eelkõige väidab Poste Italiane, et tühistamine on nõuetekohaselt avaldatud kõigis nõutud keskkondades (<HT TYPE="ITALIC">GURI</HT>, kaks üleriigilist ja kaks kohalikku ajalehte ning <HT TYPE="ITALIC">Euroopa Liidu Teataja</HT>). Pärast tühistamist alustati uut hankemenetlust, et täita tõhusamalt Poste Italiane uusi vajadusi pärast kontserni restruktureerimist/reorganiseerimist, eelkõige pärast vajaduste ümberhindamist turvalisuse ja valvega seotud küsimustes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Kaebajad ei vaidlusta asjaolu, et hanketeade on tagasi võetud. Sellegipoolest väidavad nad, et eelotsusetaotlus on vastuvõetav, kuid seda teistsugustel põhjustel, mida analüüsitakse järgmises jaotises.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Allpool punktis 49.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Möönan, et olen praeguses etapis mõnevõrra segaduses. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus kõrvale jätta, on kõik nõus, et asjasse puutuv hanketeade on tagasi võetud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ise kinnitab, et <HT TYPE="ITALIC">GURI</HT>s avaldatud täielikus teates kasutati terminit <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>tühistama/tagasi võtma<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>. Samuti märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et teatise teistes, lühemates versioonides, mis avaldati päevalehtedes, oli öeldud, et menetlus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>on katkestatud<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>, kuid seda vaheotsuse tõttu, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus tegi juba <DATE ISO="20171020">20. oktoobril 2017</DATE>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Nagu on välja toodud eespool punktis 22.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Kõigile Euroopa Kohtule esitatud asjaoludele tuginedes näib tõepoolest, et hanketeade on tagasi võetud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus näib olevat otsustanud lahendada küsimuse, kas tagasivõtmine on toimunud, edaspidi. Vastusena Euroopa Kohtule rõhutas ta, et nimetatud küsimusest sõltumata vajab vastust pädevuse küsimus: kas halduskohtutel on seoses selliste hanketeadetega pädevus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Olen vägagi teadlik tavapärasest ülesannete jaotusest eelotsusemenetlustes. Tõepoolest, üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus saab nii asjaoludele kui ka neile riigisisese õiguse kohaselt antud hinnangule tuginedes teha kindlaks, kas asjasse puutuv hanketeade võeti tagasi. See, et sama hankija on alustanud uut hankemenetlust, võib olla üks täiendav vihje, mis tagasivõtmisele viitab.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi aga seab selle traditsioonilise ülesannete jaotuse äärmusliku surve alla. Sõltumata lugupidamisest, mida Euroopa Kohus tavaliselt oma ELTL artiklist 267 tulenevatele partneritele osutab, peab Euroopa Kohus lõpuks hindama, kas tal on jätkuvalt õigus asja arutada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt eespool punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Kõik kättesaadavad tõendid osutavad sellele, et hanketeade võeti tagasi. Tegelikult on samade teenuste kohta avaldatud uus hanketeade. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb sellegipoolest, kas hanketeade on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>ametlikult<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> tagasi võetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Kuigi mul on raske seda väidet mõista, oleks mul siiski lihtsam mõista seda, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus sooviks saada vastust olukorras, kus väidetakse, et hanketeadete pidev tagasivõtmine on teatud vastustaja taktika. On võimalik ette kujutada olukorda, milles äriühing, mis ei soovi, et kohus teatud küsimustele autoriteetse vastuse annaks, võtab hanketeateid nende vaidlustamise korral tagasi, püüdes seega süstemaatiliselt riigisisesed kohtud nende pädevusest ilma jätta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>See oleks sootuks teistsugune olukord. Sellisel juhul tuleks juba eelotsusetaotluse vastuvõetavuse hindamise etapis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt hilisema staadiumi kohta Euroopa Kohtu kodukorra artikli 100 lõike 1 teine lause.</P></NOTE> olla mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>pooleliolev kohtuasi<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> analüüsimisel paindlikum. Lõppude lõpuks on kuritarvitamise keeld ju ELi õiguse läbiv põhimõte.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt analoogia alusel kuritarvituste keelu kohta käibemaksuõiguse valdkonnas <DATE ISO="20060221">21. veebruari 2006. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Halifax jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑255/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2006:121">EU:C:2006:121</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171122">22. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cussens jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑251/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:881">EU:C:2017:881</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>). Kuritarvituste keelu põhimõte ei ole aga kindlasti piiratud üksnes käibemaksu valdkonnaga: vt minu ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cussens jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑251/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:648">EU:C:2017:648</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt ka <DATE ISO="20190226">26. veebruari 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>N Luxembourg I jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑115/16, C‑118/16, C‑119/16 ja C‑299/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:134">EU:C:2019:134</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0096">96</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0102">102</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Ükski pool ega ka eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole aga väitnud, et Poste Italiane võttis hanketeateid tagasi korduvalt sooviga vältida kohtulikku kontrolli või eesmärgiga takistada teatud kandidaatidel hankemenetluses osalemist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Tuleb rõhutada, et Euroopa Kohtus menetluses olevas teises kohtuasjas (C‑419/19, Irideos, <REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="328" PAGE.FIRST="5" DATE.PUB="2019">ELT 2019, C 328, lk 5</REF.DOC.OJ>), milles esitatakse käesoleva kohtuasjaga väga sarnaseid küsimusi, ei ole Poste Italiane asjassepuutuvat hanketeadet tagasi võtnud.</P></NOTE> Olukord on tegelikult pigem vastupidine: Poste Italiane selgitas veenvalt, miks võeti esialgne hanketeade tagasi, ja on selle selgituse juurde ka jäänud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt käesoleva ettepaneku punktid 35 ja 36.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Neil kaalutlustel näib tõepoolest, et põhikohtuasja vaidlusel ei ole enam eset.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kaebajate jätkuv põhjendatud huvi liikmesriigi tasandil</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Teise võimalusena tundub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus, kaebajad ning osaliselt ka Euroopa Komisjon leiavad, et põhjendatud huvi on jätkuvalt olemas, sõltumata hanketeate tagasivõtmisest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et ei saa eeldada, nagu ei oleks kaebajatel enam põhjendatud huvi hanketeate vastu, isegi kui see on tagasi võetud. Seetõttu peab Euroopa Kohus tema eelotsusetaotlusele vastama, eriti arvestades tõhusa kohtuliku kontrolli põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kaebajad väidavad, et tagasivõtmisest hoolimata kohustavad Itaalia õigusnormid pädevat kohut tegema otsuse vaidlustatud aktide suhtes, et mõista välja kahjuhüvitis ja otsustada, kes kannab kohtukulud. Itaalia õigusnormide kohaselt saab kahju hüvitamise hagi esitada 120 päeva pärast tühistamisotsuse jõustumist. Et selle hagi suhtes otsus teha, tuleb esmalt kindlaks teha, kas eelotsusetaotluse esitanud kohtul on pädevus. Sellele küsimusele vastamiseks tuleb aga otsustada, kas Poste Italianele kohaldatakse riigihankealaseid õigusnorme.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Euroopa Komisjon leiab, et kui oletada, et hanketeade võeti ametlikult tagasi, ei ole see asjaolu sugugi otsustav tegur. Eelotsuse küsimusele 6 tuleb vastata niivõrd, kui see küsimus puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte võimaliku rikkumisega seotud tagajärgi, seega on tegemist küsimusega, mis on vaidlustatud hanketeate jõusolemisest eraldiseisev küsimus. Lisaks sellele: otsus, kas vaidlustatud hanketeade puudutab hanget, mis kuulub võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisalasse, on otsustava tähtsusega selleks, et teha kindlaks, milline on pädev kohus, kelle poole kaebajad peaksid kahju hüvitamiseks pöörduma.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seevastu Poste Italiane ja Itaalia valitsuse hinnangul ei ole kaebajatel enam põhjendatud huvi. Kui Poste Italiane leiab, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsusel ei saa kaebajate suhtes olla soodsat mõju, väidab Itaalia valitsus, et kaebajad ei ole kahju hüvitamise hagi esitanud. Seetõttu on sellise hagi esitamise võimalus üksnes hüpoteetiline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Seega, olenemata sellest, et hanketeade on tagasi võetud, on väidetud, et a) kaebajad võivad seoses vaidlustatud hanketeatega esitada kahju hüvitamise hagi ja b) eelotsusetaotluse esitanud kohus peab ikkagi tegema otsuse kohtukulude suhtes.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Eelseisva kahju hüvitamise hagi võimalikkus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole eelotsusetaotluste eesmärk mitte arvamuste saamine üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta, vaid vaidluse tõhus lahendamine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt nt <DATE ISO="20161110">10. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Private Equity Insurance Group</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑156/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:851">EU:C:2016:851</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171026">26. oktoobri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Balgarska energiyna borsa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑347/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:816">EU:C:2017:816</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Käesolevale põhikohtuasjale sarnastel asjaoludel on Euroopa Kohus juba leidnud, et kavatsus esitada kahju hüvitamise nõue, mis on üksnes võimalik ja teoreetiline, ei õigusta eelotsusetaotluse menetluse jätkamist olukorras, kus põhikohtuasjal ei ole enam eset.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P><DATE ISO="20110610">10. juuni 2011. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mohammad Imran</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑155/11 PPU</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:387">EU:C:2011:387</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kaebajad kinnitasid kohtuistungil, et kahju hüvitamise hagi <HT TYPE="ITALIC">ei ole esitatud</HT> ei eelotsusetaotluse esitanud kohtusse ega ka ühessegi teise riigisisesesse kohtusse. Vastab tõele, et kui kahju hüvitamise hagi lõpuks esitatakse, oleks oluline ka küsimus, kas hanketeade oli kohustuslik, ja seega ka see, milline riigisisene kohus on pädev asja arutama. Kuid oluline oleks see just selle hilisema võimaliku hagi suhtes, millega seoses praegu pooleliolevat menetlust ei ole. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva menetluse raames võimaliku eelseisva kahju hüvitamise hagiga seotud küsimused täielikult hüpoteetilised.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Seda järeldust ei muuda ka Euroopa Komisjoni rõhutatud asjaolu, et kaebajatel võib olla õigustatud ootus hankemenetluse jätkumise suhtes ja et igal juhul tuleb vastata kuuendale küsimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Esiteks oleksin äärmiselt üllatunud, kui ELi õiguspärase ootuse põhimõttega kaasneb see, et hankija ei saa kunagi hanketeadet tagasi võtta. Kas see tähendab seda, et kui see juba kord on avaldatud, peab riigihankeleping kestma lõpuni, olenemata (muutunud) olukorrast?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Teiseks – kui see siiski nii ei ole – muutub ka kuues küsimus teemaks, mida analüüsitakse potentsiaalses hilisemas kahju hüvitamise menetluses kui hankemenetluse taotlejate muude õiguste rikkumist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20170726">26. juuli 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Persidera</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑112/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:597">EU:C:2017:597</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Aga veel kord: need küsimused ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva menetluse esemeks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Otsus kohtukulude kohta</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Viimaks tuleb lahendada riigisisese menetluse kohtukulude küsimus. Isegi kui hanketeade võeti tagasi, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus ikkagi tegema otsuse kohtukulude kohta. Seega on võimalik väita, et riigisiseses kohtus on endiselt pooleli menetlus, mis on seotud vähemalt kohtukuludega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ma ei arva, et on alust sellisele loogikale toetuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Esiteks – üldisi väiteid selle kohta, mis on <HT TYPE="ITALIC">pooleliolev vaidlus</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt eespool punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE>, olen alati mõistnud nii, et vajalik on mõistlik seos (kuigi võib-olla tõesti mitte ideaalne sobivus) eelotsusetaotluse esitanud kohtu <HT TYPE="ITALIC">küsimuste ulatuse</HT> ja tema menetluses oleva õigusvaidluse vahel. Seega peab esitatud küsimuste sisu riigisisese kohtuniku menetluses oleva vaidluse lahendamist kuidagi mõjutama. Sellest väljaspool (ja seega hüpoteetilised) on küsimused, mis sõltumata sellest, millise vastuse Euroopa Kohus neile annab, ei mõjuta eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva vaidluse lahendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Sellest lähtudes ei mõista ma, kuidas kuus võrdlemisi üksikasjalikku küsimust, mis kõik esitati käimasoleva hankemenetluse ja sellega seotud hanketeate läbivaatamise kontekstis, võiksid mingil moel mõjutada kohtukulude jagamist riigisiseses kohtus pärast seda, kui hanketeade on tagasi võetud. Selle puhul on tegemist puhtalt riigisisese õiguse küsimusega ja Euroopa Kohtu antud vastused ei mõjuta lahendamist vajavat kohtukulude küsimust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Teiseks, kui just konkreetse kohtuasja kulud ei ole mingil konkreetsel viisil seotud ELi õiguse tõlgendamisega, mida sel juhul tuleks eelotsusetaotluses piisavalt põhjendada, ei ole asjaolu, et pärast vaidluse eseme äralangemist tuleb endiselt teha otsus kohtukulude kohta, piisav, et säiliks Euroopa Kohtu pädevus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vastupidine väide tooks kaasa võrdlemisi absurdsed tagajärjed: kuivõrd riigisisene kohus peab alati tegema otsuse kohtukulude kohta, isegi kui tema menetluses oleva vaidluse ese on mingil põhjusel ära langenud, kas see tähendaks siis, et Euroopa Kohtust ei ole kunagi võimalik kohtuasja tagasi võtta, kuivõrd riigisiseses kohtus tuleb alati teha otsus kohtukulude kohta? Seega, kas sõltumata kohtuasja saatusest liikmesriigi tasandil oleks Euroopa Kohtul õigus igavesti jätkata selle asja õiguspärast arutamist?</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Põhimõtteliselt kaob Euroopa Kohtu pädevus siis, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtus ei ole enam pooleliolevat vaidlust näiteks seetõttu, et kaebaja on menetluse käigus soovitud tulemuse saavutanud, või seetõttu, et vaidlustatud meetme autor on selle tagasi võtnud, või seetõttu, et kohaldamisele kuuluvad riigisisesed õigusnormid on muutunud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt nt <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reinke</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑336/08</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:604">EU:C:2010:604</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20130627">27. juuni 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Di Donna</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑492/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:428">EU:C:2013:428</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sellel juhul loetakse vaidlus lahendatuks. Asjaolu, et riigisisene kohus peab tegema otsuse kohtukulude kohta, ei ole oluline.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt nt <DATE ISO="20101014">14. oktoobri 2010. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reinke</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑336/08</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:604">EU:C:2010:604</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kui Euroopa Kohtu<?PAGE NO="11"?> ülesandeks ei ole vaidluse lahendamine seeläbi, et ta kohaldab liidu õigusnorme asjasse puutuvatele asjaoludele, siis veelgi vähem on selleks otsustamine sellise vaidluse kohtukulude üle, mida enam olemas ei ole. Seega otsused kohtukulude suhtes peab tegema üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus, tuginedes riigisisesele õigusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20011206">6. detsembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Clean Car Autoservice</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑472/99</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:663">EU:C:2001:663</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Mõistagi on siin üks reservatsioon: <HT TYPE="ITALIC">välja arvatud</HT> juhul, kui liikmesriigi kohtus arutlusel olev kohtukulude küsimus on ise seotud liidu õiguse tõlgendusega, mida Euroopa Kohtult palutakse. Nõnda on see kahel juhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Esiteks on Euroopa Kohtul kindlasti pädevus olukorras, kus põhikohtuasja vaidluse esemeks on just nimelt kohtukulud. Sellistel asjaoludel on Euroopa Kohtu ELTL artiklist 267 tulenevate ülesannete hulgas tõlgendada mis tahes liidu õigusnormi, mis puudutab konkreetselt kohtumenetluse kulusid või üldisemalt õigust tõhusale õiguskaitsele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt ka kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Amt Azienda Trasporti e Mobilità jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑328/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:542">EU:C:2018:542</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Neil juhtudel on Euroopa Kohtu ülesanne aga tõlgendada liidu õiguse konkreetseid, ühtlustatud sätteid, millega reguleeritakse kulude jaotamist või teatud juhul nende piiramist. Viimati nimetatud kategooria märkimisväärseks näiteks on säte, milles on ette nähtud, et menetlus keskkonnaasjades ei või olla <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>üle jõu käivalt kulukas<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt hiljutiste näidetena <DATE ISO="20181017">17. oktoobri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Klohn</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑167/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:833">EU:C:2018:833</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) või <DATE ISO="20180315">15. märtsi 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>North East Pylon Pressure Campaign ja Sheehy</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑470/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:185">EU:C:2018:185</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Teiseks on olemas ka piiripealsed juhtumid, mille puhul puuduvad liidu ühtlustatud eeskirjad kohtukulude kohta, kuid mille puhul mõjutab Euroopa Kohtule õigusakti tõlgendamise või kehtivuse kohta esitatud küsimus selgelt otsust kohtukulude kohta. Just sel viisil tõlgendaksin põhjust, miks Euroopa Kohus otsustas anda sisulise vastuse kohtuasjas Amt jt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P><DATE ISO="20181128">28. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Amt Azienda Trasporti e Mobilità jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑328/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:958">EU:C:2018:958</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>Amt jt<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Kohtuotsus Amt jt puudutas hankija otsust alustada hankemenetlust ühistransporditeenuse osutamiseks ühes Itaalia piirkonnas. Riigisisesed õigusnormid ei võimaldanud ettevõtjatel esitada kaebust hankija otsuste suhtes, mis puudutasid hankemenetlust, kus nad olid otsustanud mitte osaleda. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovis sisuliselt teada, kas sellistel ettevõtjatel on ELi õiguse alusel õigus esitada nõue.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Menetluse käigus otsustas hankija hankemenetlusega pärast uue seaduse vastuvõtmist mitte jätkata. Seega oli vaidluse ese ametlikult ära langenud. Sellegipoolest leidis Euroopa Kohus, et eelotsusetaotlus on vastuvõetav, ning tegi asjas sisulise otsuse. See oli mõistetav, arvestades selle kohtuasja ülesehitust ja ainsat küsimust, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas: kas liidu õigusega on vastuolus riigisisene õigusakt, mis ei võimalda hankemenetluses mitte osalenud isikutel hankemenetlusega seotud dokumente vaidlustada?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Jaatav (või eitav) vastus sellele küsimusele oli määrav, et otsustada, kas põhikohtuasja kaebajatelt, kes vaidlustasid hankedokumendid, kuigi nad hankemenetluses ei osalenud, tuleb välja mõista kohtukulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Piisab, kui sellist asjade käiku, mille korral eelotsusetaotluse esitanud kohtu üks konkreetne küsimus on poolelioleva kohtukulude küsimuse lahendamiseks otsustava tähendusega, käesoleva asjaga kõrvutada. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kuus võrdlemisi üksikasjalikku küsimust puudutavad mitme riigihankealase õigusnormi kohaldatavust Poste Italiane tegevuskohtade majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenuste suhtes. Neis ei esitata ühtegi küsimust seoses ELi kohtukulusid puudutavate õigusnormide tõlgendamisega ega üldisemalt kaebajate alustatud kohtuliku kontrolli menetluse kogukuluga. Ka ei ole ükski eelotsusetaotluse kohtu esitatud küsimus seotud<?PAGE NO="12"?> millegagi, mis võiks otseselt mõjutada otsust kohtukulude kohta. Eelkõige ei vaidlustata kaebaja õigust asjasse puutuvat hanketeadet vaidlustada. Seega ei mõista ma, kuidas <HT TYPE="ITALIC">ükskõik milline</HT> vastus, mille Euroopa Kohus neile kuuele üksikasjalikule eelotsuse küsimusele annaks, võiks kuidagi mõjutada kohtukulude jaotamist käesolevas kohtuasjas, arvestades eespool välja toodud kahte stsenaariumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Seega ei saa praeguse kohtuasja asjaoludel, kus vaidluse eset (hanketeadet) ei eksisteeri ja menetluses ei ole ka ühtegi kahju hüvitamise hagi, kohtukulude suhtes veel tegemist vajav otsus olla ainus põhjus, mis õigustaks eelotsusemenetluse jätkamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Lõpumärkusena tunnistan ausalt, et küsimusele Euroopa Kohtu antava vastuse asjakohasuse kohta liikmesriigi kohtus poolelioleva tegeliku vaidluse lahendamisel saab harva vastata selgelt üht- või teistpidi. Mõistagi on olemas ka juhtumid, mille puhul on Euroopa Kohus üles näidanud suuremat paindlikkust (või pigem suuremat kujutlusvõimet) selles osas, kuidas täpselt tema antav vastus võiks olla riigisiseses kohtus poolelioleva konkreetse kohtuasja jaoks asjakohane.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt hiljutise näitena <DATE ISO="20191001">1. oktoobri 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Blaise jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑616/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:800">EU:C:2019:800</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Olgu, kuidas on, ja isegi tunnistades, et selge jaatava või eitava vastuse asemel on pigem tegemist asjassepuutuvuse katkematu skaalaga, on käesolevas eelotsusetaotluses esitatud kuus eelotsuse küsimust selle skaala kaugemas otsas. Taas kord jääb lahendada üksnes küsimus, kuidas on need küsimused asjassepuutuvad seoses riigisiseses kohtus <HT TYPE="ITALIC">poolelioleva vaidluse raamistikuga</HT>. Ebamugavaks vastuseks on, et ei olegi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et mitte ühelegi eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele ei ole tarvis vastata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Lähtudes kohtujuristide ülesandest (täiel määral) abistada Euroopa Kohut (ELTL artikkel 252), analüüsin põgusalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusi ka sisuliselt, juhul kui Euroopa Kohus ei jaga minu seisukohta, mille kohaselt puudub vajadus teha käesolevas kohtuasjas otsus. Teen seda aga üksnes lühidalt ja sellises ulatuses, nagu olnuks vajalik juhul, kui vaidluse ese ei oleks ära langenud. Isegi kui Euroopa Kohus teeks selles kohtuasjas sisulise otsuse, ei oleks kõigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste analüüsimine vajalik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Eelotsust taotlev kohus on esitanud kuus küsimust. Kõigi nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada seda, kas asjasse puutuvad teenused, mille kohta Poste Tutela korraldas enne oma ühinemist Poste Italianega hankemenetluse, kuuluvad Euroopa Liidu riigihankealaste õigusnormide, eelkõige võrgustiku sektori direktiivi ja avaliku sektori direktiivi kohaldamisalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetab ka direktiivi 2014/23 kontsessioonilepingute sõlmimise kohta. Küll aga ei näe ma, kuidas viimati nimetatu oleks käesolevas kohtuasjas kuidagi asjakohane. Sellise vähetõenäolise asjade käigu puhul, kui kõnealuseid tegevusi osutati kontsessiooni kaudu, on võrgustiku sektori direktiivi artikli 5 lõike 4 viimases lõigus sätestatud, et põhimõtteliselt sõlmitakse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute <HT TYPE="ITALIC">ja kontsessioonide</HT> elemente sisaldavate segalepingute puhul segaleping käesoleva direktiivi kohaselt<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> (kohtujuristi kursiiv).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Esimene, teine ja neljas (ning osaliselt kolmas) küsimus puudutavad Poste Italiane (ja Poste Tutela) õiguslikku määratlemist avalik-õiguslike isikutena avaliku sektori direktiivi ja võrgustiku sektori direktiivi tähenduses. Kolmas ja viies küsimus puudutavad võrgustiku sektori direktiivi kohaldatavust sellistele tegevustele, mida on käsitletud põhikohtuasjas. Kuuenda küsimuse ulatus on mõnevõrra ebaselge. Seda võib mõista kui üldist küsimust selle kohta, millised õiguspärased ootused tekivad<?PAGE NO="13"?> pakkujatel hankemenetluse alustamisel ja kas nende ootustega on vastuolus juba avaldatud hanketeate tagasi võtmine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>See näib olevat Euroopa Komisjoni seisukoht seoses küsimusega, millised eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused on asjakohased hoolimata sellest, et hanketeade on tagasi võetud (eespool punkt 50).</P></NOTE> Ka võib seda mõista nii, et sellega soovitakse teada, kas pakkujate õiguspärased ootused võivad tekkida juhul, kui isik, kes tavaliselt ei ole kohustatud hankemenetlust läbi viima, teeb seda omal algatusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul, kus eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas asjasse puutuvad tegevused kuuluvad Euroopa Liidu riigihankealaste õigusnormide kohaldamisalasse ja kui, siis milliste õigusnormide poole tuleks pöörduda, piisab täiesti, kui vastata kolmandale ja viiendale küsimusele seoses võrgustiku sektori direktiivi kohaldatavusega. Minu arvates on selle hanketeate kontekstis, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluse esemeks, asjasse puutuvatele tegevustele kohaldatav just võrgustiku sektori direktiiv.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Avaliku sektori direktiivi ja võrgustiku sektori direktiivi vastavad kohaldamisalad</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Avaliku sektori direktiivi ja võrgustiku sektori direktiivi vastavad kohaldamisalad on määratletud erinevalt. Mis puudutab nende kohaldatavust konkreetses kohtuasjas, siis on mõlemad instrumendid mõeldud teineteist välistama.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Avaliku sektori direktiivi artikkel 7. Vt ka võrgustiku sektori direktiivi artikli 5 lõige 4 ja artikli 6 lõige 3.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Avaliku sektori direktiivi kohaldamisala on eelkõige määratletud <HT TYPE="ITALIC">ratione personae</HT>. See on üldiselt kohaldatav avaliku sektori hankijatele, seega eelkõige riigile, piirkondlikele või kohalikele ametiasutustele ja avalik-õiguslikele isikutele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Vt avaliku sektori direktiivi artikli 1 lõige 2 ja artikli 2 lõige 1.</P></NOTE> seetõttu, et neil on ametlik staatus ja nad on teatud tüüpi juriidilised isikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Seevastu võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisala on eelkõige määratletud <HT TYPE="ITALIC">sisuliselt</HT>, viidates <HT TYPE="ITALIC">tegevuste laadile</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Vt võrgustiku sektori direktiivi artikli 1 lõige 2 ja artikli 4 lõige 1.</P></NOTE> Nendele tegevustele on viidatud selle direktiivi artiklites 8–14. Need hõlmavad eelkõige soojusenergiat, elektrienergiat, vett, transporditeenuseid, sadamaid ja lennujaamasid ning postiteenuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Samal ajal on võrgustiku sektori direktiiv vähem range osas, mis puudutab selle kohaldamisalas olevate isikute omadusi. Seda kohaldatakse laiale <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>võrgustiku sektori hankijate<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> ringile. Viimati nimetatud kategooria hõlmab avaliku sektori hankijaid, avalik-õiguslikke äriühinguid ja äriühingud, kellele on antud eri- või ainuõigused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt võrgustiku sektori direktiivi artikli 4 lõige 1.</P></NOTE> Selline avar isikuline kohaldamisala on direktiivi esemelise kohaldamisala loogiline tagajärg. Viimati nimetatu eesmärk on reguleerida vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektorit. Nendes sektorites aga, kus varasemalt oli tegemist riigimonopolidega, on seal praegu tegutsevate äriühingute puhul tegemist erinevate õiguslike vormidega, mistõttu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Võrgustiku sektori direktiivi põhjendus 19.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Nendest õigusnormidest nähtub, et võrgustiku sektori direktiivi esemeline kohaldamisala on määratletud võrdlemisi kitsalt. Selle kontseptuaalse erinevuse üks olulisemaid tagajärgi võrgustiku sektori direktiivi kontekstis on seega see, et puudub võimalus kohaldada lähenemist, mida tuntakse kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>nakkuse teooriat<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Sellise lähenemisviisi sätestas Euroopa Kohus 1998. aastal oma kohtuotsuses Mannesmann Anlagenbau Austria jt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P><DATE ISO="19980115">15. jaanuari 1998. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑44/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1998:4">EU:C:1998:4</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> See kohtuasi puudutas Austria riigitrükikoja (Österreichische Staatsdruckerei, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>ÖS<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>) õiguslikku määratlemist. Austria õigusnormide kohaselt oli ÖS olnud riigiettevõte, millest sai hiljem ettevõtja äriseadustiku tähenduses. ÖSi peamine ülesanne oli selliste ametlike haldusdokumentide väljastamine, mille puhul oli vajalik saladuse hoidmine või turvameetmete kasutamine. Lisaks sellele tegeles ta aga ka teiste tegevustega, nagu raamatute või ajalehtede avaldamine. Euroopa Kohus leidis, et ÖS oli avalik-õiguslik isik tol ajal kohaldamisele kuuluva avaliku sektori direktiivi tähenduses. Selle tõttu kuulusid <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> tema tegevused selle direktiivi kohaldamisalasse. Seega leiti, et ka tema äriline tegevus kuulub avaliku sektori direktiivi kohaldamisalasse, <HT TYPE="ITALIC">sellepärast</HT> et tema õiguslikuks staatuseks on avalik-õiguslik isik.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Seega võib väikese metafoorina öelda, et suuresti nagu kuningas Midase puhul, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>rüvetab<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> ka avalik-õigusliku isiku puudutus kõiki tema tegevusi, muutes need avaliku sektori direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks (kuigi ei muuda neid tingimata kullaks).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Sama loogika laiendamisest võrgustiku sektori direktiivile Euroopa Kohus kohtuasjas Ing. Aigner aga keeldus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P><DATE ISO="20080410">10. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus (<REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑393/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:213">EU:C:2008:213</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nimetatud kohtuasi puudutas ettevõtjat Fernwärme Wien, mis oli asutatud selleks, et varustada Viini linna soojusenergiaga. Samal ajal tegeles see ettevõte kliimaseadmete projekteerimisega teatud suurusega kinnisvaraprojektide jaoks. Selles tegevuses konkureeris ta teiste ettevõtjatega. Euroopa Kohus kinnitas oma otsuses, et kõik hankija sõlmitud lepingud kuuluvad liidu riigihankealaste õigusnormide kohaldamisalasse, sest Fernawärme Wien juhtus ühtlasi olema <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>avalik-õiguslik isik<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>. Sellegipoolest tegi Euroopa Kohus vahet asjasse puutuvate tegevuste vahel: võrgustiku sektori direktiivis loetletud tegevustega seotud lepingud kuuluvad seal sätestatud õigusnormide kohaldamisalasse, samas kui muud lepingud kuuluvad avaliku sektori direktiivi kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et avalik-õigusliku isiku õiguslik staatus toob kaasa selle, et ELi riigihankealaste õigusnormide kohaldamine laieneb avaliku sektori direktiivi alusel kõigile selle isiku tegevustele. Küll aga ei laienda see avaliku sektori direktiivi potentsiaalset kohaldamisala neile tegevustele, mis on sõnaselgelt võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisalas. Viimati nimetatu materiaalne kohaldamisala jääb seega asjasse puutuva ettevõtja õiguslikust staatusest olenemata puutumatuks. Samuti ei ole nakkuseteooria kohaldatav võrgustiku sektori tegevuste raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Seega on võrgustiku sektori direktiivi puhul tegemist <HT TYPE="ITALIC">lex specialis</HT>’ega, samas kui avaliku sektori direktiiv on <HT TYPE="ITALIC">lex generalis</HT>. Kuivõrd võrgustiku sektori direktiiv on <HT TYPE="ITALIC">lex specialis</HT>, tuleb seda kohaldada kitsalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>Postiteenused<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> võrgustiku sektori direktiivi kohaselt</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Milline siis aga on mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>postiteenused<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> kohaldamisala võrgustiku sektori direktiivi kohaselt? Artikli 13 lõike 1 kohaselt on see direktiiv kohaldatav tegevustele, mis on seotud postiteenuste ja muude kui postiteenuste osutamisega, tingimusel, et selliseid teenuseid osutab üksus, kes pakub ka postiteenuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Lahti kirjutatuna on selles sättes ette nähtud kaks kategooriat: i) postiteenused (kitsas tähenduses); ii) muud võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõike 2 punktis c nimetatud teenused, tingimusel et on täidetud artikli 13 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused. Võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõike 1 sissejuhatuses on selgelt öeldud, et asjasse puutuvad ei ole mitte üksnes nimetatud teenused kitsas tähenduses, vaid iii) <HT TYPE="ITALIC">teenused</HT>, mis on <HT TYPE="ITALIC">seotud</HT> postiteenuste osutamisega või muud artikli 13 lõike 2 punktis c nimetatud teenused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Esiteks see, mis täpselt on <HT TYPE="ITALIC">postiteenused</HT>, on artikli 13 lõike 2 punktis b määratletud kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>teenused, mis koosnevad postisaadetiste kogumisest, sortimisest, sihitamisest ja kättetoimetamisest<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, millele eelneb artikli 13 lõike 2 punktis a <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>postisaadetise<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> määratlus. See määratlus hõlmab nii universaalteenuse kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid kui ka sellest välja jäävaid teenuseid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Teiseks on artikli 13 lõike 2 punktis c <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>muud teenused<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> kui postiteenused määratletud kui postiteenistuse korraldamise teenused (teenused, mis eelnevad ja järgnevad lähetamisele, sealhulgas <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>postiruumi töö korraldamise teenused<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>) ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>teenused, mis on seotud postisaadetistega, mis ei ole hõlmatud [artikli 13 lõike 2 punktiga a], nagu aadressita otsepostituse saadetised<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Kolmandaks, kuidas suhtuda ülejäänut hõlmavasse või lisakategooriasse, mis puudutab postiteenuste ja muude teenuste kui postiteenuste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>osutamisega seotud teenuseid<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Poste Italiane ja Itaalia valitsus leiavad, et kuivõrd võrgustiku sektori direktiivi kontekstis ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>nakkuseteooria<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> kohaldatav, tuleb võrgustiku sektori artikli 13 kohaldamisala tõlgendada kitsalt. Hõlmatud on üksnes need kaks tegevuse liiki, mis on võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõikes 1 sõnaselgelt loetletud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Esimese väitega ma nõustun. Teise väitega ma ei nõustu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Tõepoolest, järeldus, mille Euroopa Kohus selle kohta kohtuotsuses Ing. Aigner tegi, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>hea õigus<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/>. Sellegipoolest ei ole võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 õige tõlgenduse kohaselt selle kohaldamisala nii kitsas, nagu on välja pakkunud Poste Italiane ja Itaalia valitsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Minu hinnangul sisaldub võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõikes 1 selgelt ka kolmas kategooria: postiteenuste osutamisega <HT TYPE="ITALIC">seotud teenused</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb lähtuda nii võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõike 1 kui ka artikli 1 lõike 2 sõnastusest: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>hangete all mõeldakse käesolevas direktiivis ühe või mitme võrgustiku sektori hankija poolt ehitustööde, asjade või teenuste hankimist asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingutega kõnealuste võrgustiku sektori hankijate valitud ettevõtjatelt, tingimusel et kõnealused ehitustööd, asjad või teenused on <HT TYPE="ITALIC">ette nähtud mõne</HT> artiklites 8–14 osutatud <HT TYPE="ITALIC">tegevuse teostamiseks</HT><QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Mõlemad sõnastusviisid viitavad sellele, et hõlmatud ei ole mitte üksnes nimetatud postiteenused kitsas tähenduses, vaid ka teiste vajalike teenuste osutamine, mis teevad võimalikuks põhiteenuse osutamise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Teiseks kinnitab sedasama ka asjasse puutuva sektori loogika. On alust lähtuda sellest, et postiteenuste osutamist kitsas tähenduses (postisaadetiste kogumine, sortimine, sihitamine ja kättetoimetamine) teevad tavaliselt hankijad ise. Oleks võrdlemisi üllatav saada teada, et post, eelkõige universaalse postiteenuse osutaja ise tegelikult postisaadetisi kätte ei toimeta. Kui aga sel juhul väita, nagu Poste Italiane sisuliselt on teinud, et kohustus kasutada riigihankemenetlust on seotud üksnes postiteenuste osutamisega kitsas tähenduses, siis muutuksid artikli 13 lõike 1 punkt a ja artikli 13 lõike 1 punkt b tegelikult sisutühjaks. Millele oleks neid sätteid siis võimalik kohaldada?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Seega on selge, et võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 sihiks on eelkõige selliste ehitustööde, asjade või teenuste hankimine, mille eesmärgiks on <HT TYPE="ITALIC">võimaldada</HT> postiteenuste osutamist. Nagu Euroopa Kohus on öelnud: <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>juhul, kui tellija tegeleb ühe [võrgustiku sektori direktiivi] konkreetselt nimetatud tegevusega ning kavatseb selle tegevuse raames sõlmida teenus-, ehitustöö- või tarnelepinguid või korraldada ideekonkursse, kohaldatakse selliste lepingute sõlmimisele või ideekonkursside korraldamisele nimetatud direktiivi sätteid<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P><DATE ISO="20050616">16. juuni 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Strabag ja Kostmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑462/03 ja C‑463/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:389">EU:C:2005:389</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Seega ei kohaldata üldiselt võrgustiku sektori direktiivi mitte üksnes selles sõnaselgelt loetletud tegevusvaldkondades, vaid ka lepingute puhul, mida sõlmitakse võrgustiku sektori direktiivis määratletud tegevuste teostamisel. Seega, kui leping, mille hankija sõlmib, on seotud tegevusega, mida see üksus teostab võrgustiku sektori direktiivis nimetatud sektorites, kohaldatakse nimetatud lepingule selles direktiivis sätestatud menetlust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt <DATE ISO="20050616">16. juuni 2005. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Strabag ja Kostmann</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑462/03 ja C‑463/03</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:389">EU:C:2005:389</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20080410">10. aprilli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Ing. Aigner</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑393/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:213">EU:C:2008:213</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0056">56</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); ja <DATE ISO="20180419">19. aprilli 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Consorzio Italian Management ja Catania Multiservizi</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑152/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:264">EU:C:2018:264</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Otsustavaks saab aga küsimus, kui kaugele saab seda <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>seotud<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>selleks, et võimaldada<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>-loogikat venitada. Ühest küljest ei ole see kindlasti nii kitsas, nagu on väitnud Poste Italiane. Teisest küljest ei ole see sedavõrd lai, et sellega kaasneks nakkuseteooria <HT TYPE="ITALIC">de facto</HT> kohaldamine ka võrgustiku sektori direktiivi raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleks võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõikes 1 ette nähtud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>tegevus[i], mis on seotud järgneva osutamisega<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> mõista nii, et need hõlmavad kõiki neid tegevusi, mis on postiteenuste osutamiseks <HT TYPE="ITALIC">vajalikud</HT> või sellega <HT TYPE="ITALIC">tavaliselt seotud</HT>. Vajalikud selles tähenduses, et ilma nendeta ei ole postiteenuseid võimalik nõuetekohaselt osutada. <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>Seotud<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/> selles tähenduses sisaldaks siiski ka tegevusi, mis ei ole rangelt võttes vajalikud, kuid mis on sellist laadi teenuste osutamisega tavaliselt seotud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Minu arvates võiks sisse arvata mõlemad kategooriad, kuivõrd nendevaheline piir võib mõnikord olla üsna hägune. Tänapäeval võib vajalike tarnete näidetena tuua mõistagi elektri, et postkontorid saaksid töötada; autod või motorollerid, et posti kohale toimetada; või vormiriided, mis muudavad postitöötajad avalikkusele äratuntavaks. Ometi on juba viimase näite puhul võimalik küsida: kas postitöötajate vormiriietus on postisaadetiste tõhusaks kohaletoimetamiseks tõepoolest vajalik? Loomulikult võib väita, et nägusad vormirõivad ei ole postisaadetiste tõhusaks kättetoimetamiseks rangelt võttes vajalikud. Selle töö teeks samamoodi ära ka teksapükstes ja T-särgis postitöötaja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Just seetõttu ei peaks sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>seotud<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/> hõlmama mitte üksnes kitsalt <HT TYPE="ITALIC">tehniliselt vajalikku</HT>, vaid ka <HT TYPE="ITALIC">tavaliselt seotut</HT>. Seega tegevused, mis ei ole postiteenuste osutamisega tavaliselt seotud, näiteks autokindlustuse sõlmimine, ajalehtede või ajakirjade müümine või massaažisalongi avamine postkontori fuajees ei kuulu tõenäoliselt tegevuste hulka, mis on seotud postiteenuste tavapärase osutamisega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kuigi kahtlemata oleks see tore, eriti mis puudutab viimati nimetatud tegevust.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Lisaks sellele oleks see loomulikult riigisisese kohtu otsustada, kas konkreetse kohtuasja asjaolude tõttu on asjasse puutuv tarne või tegevus postiteenuste või muude kui postiteenuste osutamisega tavaliselt seotud. Asja ivaks on tabada, millest koosneb pakett, mida tänapäeval peetakse postiteenuste nõuetekohaseks osutamiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kohaldamine käesolevale kohtuasjale</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Käesolev kohtuasi puudutab Poste Italiane ja teiste kontserni ettevõtjate tegevuskohtade majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenuseid. Kas sellised tegevused kuuluvad võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisalasse?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Kaebajate arvates on kõnealused teenused, isegi kui nende puhul ei ole otseselt tegemist postiteenustega, võrgustiku sektori direktiivi artiklis 13 nimetatud tegevuste jaoks vajalikud ja/või nendega seotud, kuivõrd nad teevad võimalikuks universaalse postiteenuse osutamisega seotud tegevused. Nende ruumide tõhusat kasutamist, kus universaalset postiteenust osutatakse, tagavad ka majahoidja ja valvurid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Poste Italiane leiab, et asjasse puutuvad tegevused ei kuulu võrgustiku sektori direktiivis loetletud tegevuste hulka. Asjasse puutuvad tegevused ei ole seotud nende teenustega, mis õigustaksid avaliku õiguse normide kohaldamist, sest nende hulgas ei ole teenust, mis puudutaks posti kogumist ja kättetoimetamist. Asjasse puutuvad tegevused ei ole postiteenuste abiteenused, sest nad ei ole nende teenuste osutamiseks vajalikud. Majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused on kõigi Poste Italiane osutatavate teenuseliikide suhtes täiendavad ja nende ülesed. Hooneid, kus asjasse puutuvad tegevused toimuvad, kasutatakse samal ajal nii kontoriruumidena kui ka finantsteenuste peakontorina. Samuti osutatakse asjassepuutuvaid teenuseid kogu kontserni ettevõtjatele, sealhulgas neile, kes ei osuta postiteenuseid (näiteks PostePay SpA, mis on spetsialiseerunud makseteenustele, digitaalteenustele ja mobiiltelefonidele; või Poste Vita, mis pakub kindlustusteenuseid).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>Euroopa Komisjoni arvates on võrgustiku sektori direktiiv kohaldatav neile teenustele, mis on sõnaselgelt direktiivi kohaldamisalas olevate teenustega funktsionaalselt seotud. Käesoleval juhul on asjassepuutuvate teenuste aluseks olevad hooned samad, kui need, milles postiteenuseid osutatakse. See, et samu hooneid kasutatakse ka finantstehingute tegemiseks, ei puutu asjasse; samuti ei ole võrgustiku sektori direktiivi kohaldatavuse üle otsustamisel tarvis hinnata asjasse puutuvate teenuste ja postiteenuste vahelise funktsionaalse seose intensiivsust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>Nõustun sisuliselt kaebajate ja Euroopa Komisjoniga. Puudub kahtlus, et asjasse puutuvad teenused kuuluvad võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisalasse, kuivõrd nad on postiteenuste nõuetekohase osutamise jaoks vajalikud ja seega võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 kohaselt postiteenuste osutamisega seotud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Esmalt kuulub Poste Italiane (ja hanketeate avaldamise ajal ka Poste Tutela) võrgustiku sektori direktiivi <HT TYPE="ITALIC">isikulisse</HT> kohaldamisalasse. Kuigi poolte esitatud kirjalikes ja suulistes seisukohtades on põhjalikult arutletud Poste Italiane õigusliku olemuse üle, ei ole võrgustiku sektori direktiivi kohaldatavuse seisukohalt vajalik otsustada, kas Poste Italiane on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>avalik-õiguslik isik<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Piisab sellest, et Poste Italiane täidab võrgustiku sektori direktiivi artikli 4 lõike 2 kriteeriumid, mistõttu teda saab pidada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>avalik-õiguslikuks äriühinguks<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>. Kuivõrd enamik Poste Italiane aktsiatest kuulub riigile või riigiga seotud isikutele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Eespool, käesoleva ettepaneku punkt 17.</P></NOTE>, tuleb eeldada riigi valitsevat mõju Poste Italiane üle. Sellest tuleneb, et Poste Italiane on avalik-õiguslik äriühing võrgustiku sektori direktiivi artikli 4 lõike 2 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Teiseks kuuluvad asjasse puutuvad teenused võrgustiku sektori direktiivi <HT TYPE="ITALIC">materiaalsesse</HT> kohaldamisalasse. Minu arvates on Poste Italiane tegevuskohtade majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused vajalikud selleks, et postiteenuseid nõuetekohaselt osutada. Loomulikult on samamoodi nagu eespool toodud üldiste tähelepanekute<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Eespool, käesoleva ettepaneku punktid 101–103.</P></NOTE> puhul võimalik arutleda selle üle, kas need konkreetsed teenused on postiteenuste osutamiseks rangelt võttes vajalikud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Sellist vastuväidet oleks aga põhimõtteliselt võimalik esitada seoses iga tegevusega, mida mõistliku tõlgendamise korral võiks tavaliselt pidada postiteenuse vajalikuks osaks. Loomulikult oleks postiteenuseid võib-olla võimalik osutada ka ilma elektrita (nii et postkontoreid valgustaksid küünlad), ilma autodeta (postiljonid saavad jalutada) või ilma puhastusteenusteta (on võimalik, et sodihunnikud ei takista kliente füüsiliselt postkontori leti juurde pääsemast).</P></NOTE> Kindlasti on need aga selliste teenuste osutamisega <HT TYPE="ITALIC">tavaliselt seotud</HT> ja selles mõttes on nende vahel tõepoolest <HT TYPE="ITALIC">seos</HT>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>Selles suhtes ei ole asjakohane asjaolu, et asjasse puutuvaid teenuseid ei osutata mitte üksnes postkontoritele, vaid ka kontoriruumides, kus inimesi vastu ei võeta, ja hoonetes, kus pakutakse finants- või kindlustusteenuseid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Esmalt, isegi kui kontoriruumides tavaliselt inimesi, st postiteenuste kasutajaid vastu ei võeta, tähendab asjaolu, et neis kontoriruumides otsustatakse ja rakendatakse postiteenustega seotud tegevussuundasid, seda, et nad lihtsalt on osa postiteenustest. Mõnes mõttes on see jätkuks Poste Italiane väitele, mille kohaselt on postiteenuste puhul tegelikult tegemist üksnes postisaadetiste füüsilise käitlemisega. Vajaduse korral peavad postiteenused hõlmama aga ka nende teenuste juhtimist ja planeerimist: postiteenused ei toimi spontaanselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Teiseks, mis puudutab Poste Italiane osutatavaid teisi teenuseid, siis on tõenäoline, et neid osutatakse postiteenustega samas hoones. Selleks, et teha kindlaks funktsionaalse seose puudumine asjasse puutuvate teenuste ja postiteenuste vahel, tuleks igal juhul tõendada, et nende tegevuste kohta on sõlmitud leping <HT TYPE="ITALIC">üksnes</HT> nende tegevuskohtade jaoks, mis otseselt ega kaudselt postiteenuseid ei puuduta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>Kolmandaks on võrgustiku sektori direktiivi artikli 5 lõikes 4 tegelikult ette nähtud, et juhul, kui hankijad otsustavad sõlmida ühe lepingu (mis hõlmab postiteenuseid ja muid kui postiteenuseid), võib tekkida mõningane kattuvus. Sellegipoolest kohaldatakse ka sellistel juhtudel neile <HT TYPE="ITALIC">ühtsetele segalepingutele</HT> nimetatud direktiivi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Selline kattuvus ei ole aga vältimatu. See tuleneb hankija valikust sel viisil jätkata ja kõik need teenused ühte lepingusse koondada. Artikli 6 lõige 1 võimaldab tõepoolest hankijatel sõlmida eraldi lepinguid, et vältida võrgustiku sektori direktiivi valimatut kohaldamist kõigile Poste Italiane – arusaadavalt mitmesugustele – tegevustele, olenemata sellest, kui erinevad need on.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Kokkuvõttes on võrgustiku sektori direktiivi toimimise loogika mõneti vastupidine sellele, mida Poste Italiane näib väitvat. Võrgustiku sektori direktiivi kohaldamist on tõepoolest võimalik vältida, kui selle asemel, et sõlmida üks segaleping, mis on läbivalt kohaldatav kõigile tema tegevustele, sealhulgas postiteenusele, otsustab hankija sõlmida iga tegevuse jaoks eraldi lepingu. Sellegipoolest ei ole võimalik vältida võrgustiku sektori direktiivi kohaldamist, kui korraldada hange segalepingu sõlmimiseks ja väita seejärel, et kuivõrd direktiivi ei kohaldata lepingu eraldiseisvatele osadele, siis ei kohaldata seda ka kogu lepingu suhtes.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Teen ettepaneku, et puudub vajadus vastata Tribunale Amministrative Regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) esitatud eelotsuse küsimustele.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>