<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.3-->
  <head>
    <title>2020-10-202010C128201805210-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0521-18-202002564-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="13/01/2020" name="CustomProvisoryEditionDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="12/11/2020 15:36:08" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="2j1L/AqSoU9ukRP+xU6KLuOmGD79i+/OHq03xrRjkde9kKHo009Bmbee/CNHfaN8JhAmtSavP6KjGpwELo1SvYdzb84qDUvfH367QORTmjWfodIeQxMHin3lBxL1MtJPMEAkvb3ZJLVW+fN4f8WB/YFxNMiNPp4YUuOITAvML1o=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="cotfaan" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0521" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2018" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 16/03/2020 17:39:36" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="6090e0cc31544440a51d3d7ad4827728" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0521" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="EWr5Kxa/xP/hK0gyoGwB/TEEhxP4eg1UOkimNjxy4cQILpj4F/NUNa2gflrkDwJwLsLJHOagWegSJCDMYjN2QY5saPhtKjX8u8sJC142XAGdn6W71DdaXh6o1Kk9Hf7D" name="GeneratedGenDocVersion"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId25" style="first"/>
      <div id="rId21" style="even">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C‑521/18</div>
      <div id="rId22" style="default">Pegaso ja Sistemi di Sicurezza</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      MICHAL BOBEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 23. aprillil 2020 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑521/18
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      Pegaso Srl Servizi Fiduciari,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      Sistemi di Sicurezza Srl,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      YW
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-9" title="page-1">
      Poste Tutela SpA,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-10" title="page-1">
      teised menetlusosalised:
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-11" title="page-1">
      Poste Italiane SpA,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-12" title="page-1">
      Services Group
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-13" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-14" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Riigihanked – Direktiiv 2014/25/EL – Postiteenused – Postiteenuste osutamisega seotud tegevused – Majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused – Hanketeate tagasivõtmine menetluse ajal – Kaebajate põhjendatud huvi tagasivõtmisest hoolimata – Eelseisev otsus kohtukulude kohta
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poste Tutela SpA (edaspidi „Poste Tutela“), kes oli sel ajal Poste Italiane SpA (edaspidi „Poste Italiane“) 100protsendilises omanduses olev tütarettevõtja, avaldas 2017. aastal hanketeate. Selle hanketeate eesmärk oli sõlmida raamlepingud Poste Italiane ja teiste kontserni ettevõtjate tegevuskohtades majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenuste osutamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pegaso Srl Servizi Fiduciari, Sistemi di Sicurezza Srl ja YW taotlesid eelotsusetaotluse esitanud kohtus selle hanketeate tühistamist. Selle menetluse kontekstis soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas nimetatud hanketeatega hõlmatud tegevused kuuluvad direktiivi 2014/25/EL (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) (edaspidi „võrgustiku sektori direktiiv“) või direktiivi 2014/24/EL (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>) (edaspidi „avaliku sektori direktiiv“) kohaldamisalasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast eelotsusetaotluse esitamist võeti vaidlustatud hanketeade aga tagasi. Sellest asjaolust tuleneb esialgne küsimus, kas Euroopa Kohus saab seda kohtuasja jätkuvalt õiguspäraselt arutada. Eelkõige kas asjaolust, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab veel tegema otsuse kohtukulude kohta, piisab järeldamaks, et eelotsusetaotluses esitatud küsimustele tuleb vastata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigusnormid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Avaliku sektori direktiiv</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Avaliku sektori direktiivi põhjenduses 10 on öeldud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-24" title="page-3">
      „Euroopa Liidu Kohtu praktikas on korduvalt analüüsitud mõistet „avaliku sektori hankija“ ja eelkõige mõistet „avalik-õiguslik isik“. […] [T]uleks selgelt sätestada, et asutust, mis tegutseb tavapärastes turutingimustes, püüab teenida kasumit ja kannab oma tegevusega seotud kahju, ei tuleks käsitada avalik-õigusliku isikuna, sest üldist huvi pakkuvaid vajadusi, mille rahuldamiseks see isik on loodud või mille rahuldamine on tehtud talle ülesandeks, võib pidada olemuselt tööstuslikuks või äriliseks.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-25" title="page-4">
      Samamoodi on kohtupraktikas käsitletud asjaomase asutuse rahastamisallikaga seotud asjaolusid ning on muu hulgas selgitatud, et rahastamine „suuremas osas“ osutab suuremale osale kui pool ning et selline rahastamine võib hõlmata kasutajate tehtavaid makseid, mis kehtestatakse, mille suurus arvutatakse ja mis kogutakse vastavalt avaliku õiguse normidele.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Avaliku sektori direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-4">
      „Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad hankemenetluste läbiviimiseks avaliku sektori hankijate poolt selliste riigihankelepingute sõlmimiseks ja ideekonkursside korraldamiseks, mille eeldatav maksumus ületab artiklis 4 sätestatud piirmäärasid.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-29" title="page-4">
      „1) „avaliku sektori hankijad“ – riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud isikud, ühe või mitme sellise omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendused;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-30" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-31" title="page-4">
      4) „avalik-õiguslik isik“ – isik, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-32" title="page-4">
      a) see on moodustatud konkreetse eesmärgiga rahuldada vajadusi üldistes huvides ning sellel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu;
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-33" title="page-4">
      b) see on juriidiline isik ning
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-34" title="page-4">
      c) seda rahastavad põhiliselt riik, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused või muud avalik-õiguslikud isikud; selle juhtimine toimub kõnealuste omavalitsuste või avalik-õiguslike isikute järelevalve all; selle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest üle poole on määranud riik, piirkondlik või kohalik omavalitsus või muud avalik-õiguslikud isikud;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-4">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Avaliku sektori direktiivi artikli 7 kohaselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-37" title="page-4">
      „Käesolevat direktiivi ei kohaldata riigihankelepingute ja ideekonkursside suhtes, mis on sõlmitud või korraldatud direktiivi 2014/25/EL alusel ühe või mitme kõnealuse direktiivi artiklites 8–14 nimetatud tegevusalaga tegelevate avaliku sektori hankijate poolt ja kõnealuste tegevuste sooritamiseks […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võrgustiku sektori direktiiv</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võrgustiku sektori direktiivi põhjenduse 16 kohaselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-5">
      „[…] võib hankelepinguid sõlmida mitmesuguste selliste tegevuste nõuete täitmiseks, mis võivad kuuluda erineva õigusrežiimi alla. Tuleks selgitada, et õigusrežiim, mida rakendatakse eri tegevusi hõlmava ühtse hankelepingu puhul, peaks arvestama eeskirju, mida kohaldatakse hankelepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse puhul. Hankelepingu peamiseks eesmärgiks oleva tegevuse kindlaksmääramine võib põhineda konkreetse hankelepingu nõuete analüüsil, mille koostab võrgustiku sektori hankija, et hinnata hankelepingu maksumust ja koostada hankedokumendid. […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhjendus 19 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-42" title="page-5">
      „Et tagada turu tegelik avamine ja õiglane tasakaalustatus hanke-eeskirjade kohaldamisel vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris, on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse. Seepärast tuleks tagada, et avalikus sektoris ja erasektoris tegutsevate võrgustiku sektori hankijate võrdse kohtlemise põhimõtet ei rikuta. ELi toimimise lepingu artikli 345 kohaselt on vaja ka tagada, et ei mõjutataks omandi õiguslikku režiimi liikmesriikides.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võrgustiku sektori direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-44" title="page-5">
      „Käesoleva direktiiviga kehtestatakse võrgustiku sektori hankijate tehtavate riigihangete menetluseeskirjad seoses selliste hankelepingute ja ideekonkurssidega, mille eeldatav maksumus ei jää artiklis 15 sätestatud piirmääradest allapoole.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Artikli 4 lõikes 1 on „võrgustiku sektori hankijad“ määratletud kui üksused, kes:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-46" title="page-5">
      a) on avaliku sektori hankijad või avalik-õiguslikud äriühingud ja kes tegelevad ühe artiklites 8–14 osutatud tegevusega;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-47" title="page-5">
      b) juhul, kui tegemist ei ole avaliku sektori hankijatega või avalik-õiguslike äriühingutega, tegutsevad ühe või mitme artiklites 8–14 osutatud tegevusega või nende tegevuste kombinatsiooniga ja kelle tegevuse aluseks on liikmesriigi pädeva ametiasutuse antud eri- või ainuõigused.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võrgustiku sektori direktiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-49" title="page-5">
      „Mõiste „avalik-õiguslik äriühing“ tähendab äriühingut, millele avaliku sektori hankijad võivad omandiõiguse, rahalise osaluse või selle reguleerimise eeskirjade alusel otseselt või kaudselt avaldada valitsevat mõju.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-50" title="page-5">
      Eeldatakse, et hankijatel on valitsev mõju ühel järgmisel juhul, kui kõnealused hankijad otseselt või kaudselt:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-51" title="page-5">
      a) omavad enamust äriühingu märgitud kapitalist;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-52" title="page-5">
      b) omavad kontrolli äriühingu emiteeritud aktsiatega määratud häälte enamuse üle;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-53" title="page-6">
      c) võivad nimetada rohkem kui poole äriühingu haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Artikli 5 lõikest 4 tuleneb:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-55" title="page-6">
      „Selliste hankelepingute puhul, mille ese hõlmab nii käesoleva direktiiviga reguleeritavaid riigihankeid kui ka riigihankeid, mida käesolev direktiiv ei hõlma, võivad võrgustiku sektori hankijad teha otsuse sõlmida eri osade kohta eraldi hankelepingud või sõlmida ühtne hankeleping. Kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida eri osade kohta eraldi hankelepingud, otsustatakse see, millist õiguskorda iga sellise eraldi hankelepingu suhtes kohaldada, asjaomase eraldi osa omaduste põhjal.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-56" title="page-6">
      Kui võrgustiku sektori hankijad otsustavad sõlmida ühtse hankelepingu, kohaldatakse segalepingu suhtes käesolevat direktiivi, juhul kui artiklis 25 ei ole ette nähtud teisiti, olenemata nende osade maksumusest, mis muidu oleksid hõlmatud erineva õiguskorraga, ning olenemata sellest, millise õiguskorraga kõnealused osad muidu hõlmatud oleksid.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-6">
      […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõikes 1 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-59" title="page-6">
      „Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste tegevuste suhtes, mis on seotud järgneva osutamisega:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-60" title="page-6">
      a) postiteenused;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-61" title="page-6">
      b) muud kui postiteenused, kui selliseid teenuseid osutab üksus, kes pakub ka postiteenuseid käesoleva artikli lõike 2 punkti b tähenduses, ning kui artikli 34 lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud käesoleva artikli lõike 2 punkti b alla kuuluvate teenuste puhul.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Artikli 13 lõike 2 punktis b on „postiteenused“ määratletud kui „teenused, mis koosnevad postisaadetiste kogumisest, sortimisest, sihitamisest ja kättetoimetamisest. See hõlmab nii vastavalt direktiivile 97/67/EÜ kehtestatud universaalteenuse kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid kui ka sellest välja jäävaid teenuseid“. Punktis c on „muud teenused kui postiteenused“ määratletud kui postiteenistuse korraldamise teenused (teenused, mis eelnevad ja järgnevad lähetamisele, sealhulgas „postiruumi töö korraldamise teenused“) ja teatavad teenused, mis on seotud postisaadetistega, nagu aadressita otsepostituse saadetised.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võrgustiku sektori direktiivi artikli 19 lõikest 1 tuleneb:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-64" title="page-6">
      „Käesolevat direktiivi ei kohaldata hankelepingute suhtes, mille võrgustiku sektori hankijad sõlmivad muu kui artiklites 8–14 kirjeldatud tegevuse teostamise eesmärgil […]“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poste Italiane on riigi osalusega äriühing. Eelotsusetaotluse kohaselt kuulub 29,26% selle kapitalist Ministero dell’Economia e delle Finanzele (majandus- ja rahandusministeerium, Itaalia), 35% on Cassa Depositi e Prestiti omanduses ja ülejäänu kuulub erainvestoritele. Poste Italiane on universaalse postiteenuse kontsessionäär. Ta tegutseb ka finants-, kindlustus- ja mobiilside sektoris.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud hanketeate avaldamise ajal kuulus Poste Tutela kapital 100% ulatuses Poste Italianele. Ta ühines 1. märtsil 2018 Poste Italianega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poste Tutela avaldas 2017. aasta juulis hanketeate Poste Italiane ning teiste selle kontserni äriühingute tegevuskohtades osutatava majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenuste raamlepingute sõlmimiseks 24 kuuks (ning lepingu uuendamise korral veel 12 kuuks) hinnanguliselt 25 253 242 euro suuruse kogumaksumusega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hanketeates oli selle õigusliku alusena viidatud võrgustiku sektori direktiivile. See avaldati Gazzetta ufficiale della Repubblica italianas (Itaalia Vabariigi ametlik väljaanne; edaspidi „GURI“) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>) ja Euroopa Liidu Teatajas (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pegaso Srl Servizi Fiduciari, Sistemi di Sicurezza Srl ja YW (edaspidi „kaebajad“) vaidlustasid 28. septembril 2017 selle hanketeate eelotsusetaotluse esitanud kohtus. Nad väitsid, et Itaalia hankeseadustikku (Codice dei contratti pubblici) on mitmel viisil rikutud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus otsustas 20. oktoobril 2017 ajutise korraldusega asjasse puutuva hankemenetluse peatada, tuginedes sellele, et kaebajate väited olid prima facie põhjendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poste Tutela ja Poste Italiane (edaspidi „vastustajad“) esitasid eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuse suhtes vastuväite. Nad väitsid, et halduskohtutel puudub pädevus kohtuasjades, kus hankemenetluse on välja kuulutanud avalik-õiguslik äriühing selliste teenuste osutamiseks, mis ei ole seotud võrgustiku sektori – näiteks postisektori – teenustega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et seoses pädevuse küsimusega peab ta otsustama, kas Poste Tutela (praegune Poste Italiane) oli kohustatud asjasse puutuvate teenuselepingute sõlmimise otsustamiseks hankemenetlust välja kuulutama. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul täidavad Poste Tutela/Poste Italiane vajalikud tingimused, et neid saaks pidada „avalik-õiguslikuks isikuks“ direktiivi 2014/23/EL (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) (edaspidi „kontsessioonilepingute direktiiv“), avaliku sektori direktiivi ja võrgustiku sektori direktiivi tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Tribunale Amministrativo Regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-75" title="page-8">
      „1. Kas äriühingut Poste Italiane SpA tuleks eeltoodud tunnuste põhjal lugeda „avalik-õiguslikuks isikuks“ 2016. aasta seadusandliku dekreedi nr 50 artikli 3 lõike 1 punkti d ja viidatud ühenduse direktiivide (2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL) tähenduses?
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-76" title="page-8">
      2. Kas see staatus laieneb ka äriühingutele, milles Poste Tutela SpA-l on 100% osalus ja mille ühendamine temaga on pealegi juba otsustatud, võttes arvesse direktiivi 2014/23/EL põhjendust 46 kontrollitavate juriidiliste isikute kohta (vt selle kohta ka Euroopa Liidu Kohtu neljanda koja 5. oktoobri 2017. aasta otsus kohtuasjas [C‑567/15]: ametiasutuse kontrolli alla kuuluvate äriühingute kohustus hankemenetlus korraldada; Consiglio di Stato [(Itaalia kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu)] VI koja 24. novembri 2011. aasta otsus nr 6211)?
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-77" title="page-8">
      3. Kas need äriühingud on kohustatud järgima lepingute sõlmimisel riigihangete korda ainult siis, kui need lepingud puudutavad tegutsemist võrgustiku sektoris, vastavalt direktiivile 2014/25/EL – võrgustiku sektori hankijatena, kelle puhul tuleks nende avalik-õigusliku isiku staatust lugeda hõlmatuks hankeseadustiku II osa eeskirjadega, ent muude valdkondade lepingute korral on neil täielik läbirääkimisvabadus ja tuleb järgida puhtalt eraõiguslikele isikutele kehtivaid eeskirju, võttes arvesse direktiivi 2014/23/EL põhjenduses 21 ja artiklis 16 sõnastatud põhimõtteid?
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-78" title="page-8">
      4. Kas nendesamade äriühingute suhtes tuleb muude kui võrgustiku sektori lepingute korral – kui nad vastavad avalik-õigusliku isiku tunnustele – kohaldada hoopis ülddirektiivi 2014/24/EL (seega hanke-eeskirju) ka siis, kui nad tegelevad – oma asutamisest saadik toimunud arengu tulemusel – tegevustega, mis kujutavad endast peamiselt ettevõtlust ja mis toimuvad konkurentsi tingimustes?
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-79" title="page-8">
      5. Kas siis, kui on tegemist asutustega, kus tegeldakse nii universaalteenusega seotud kui ka muude tegevusaladega, on alust arvata, et lepingute puhul, mis puudutavad korralist ja erakorralist hooldust, puhastusteenuseid, sisseseade paigaldamist ning nende asutuste majahoidja- ja valvuriteenuseid, võib välistada, et need oleks konkreetse avalikku huvi esindava teenuse jaoks vajalikud?
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-80" title="page-9">
      6. Viimaks, kas siis, kui Poste Italiane SpA seisukohaga peaks saama nõustuda, tuleb asuda seisukohale, et hankemenetluses osalejate õigustatud ootust puudutava väljakujunenud põhimõttega on vastuolus see, kui pelgalt asutuse enda võetud kohustusest – mille korral ei kehti kõik hankeseadustikus ette nähtud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise tagatised – sõltub, kas alustatakse hankemenetlust, mis avalikustatakse nõuetekohaselt, ilma täiendavate teadeteta [GURIs] ja Euroopa Liidu Teatajas?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poste Italiane teavitas 11. oktoobril 2018 nii eelotsusetaotluse esitanud kohut kui ka Euroopa Kohut kirja teel sellest, et ta on vaidlustatud hanketeate tagasi võtnud. Poste Italiane palus sõnaselgelt, et eelotsusetaotluse esitanud kohus tunnistaks kaebajate kaebuse seetõttu vastuvõetamatuks. Eelotsusetaotluse esitanud kohus jättis 20. oktoobril 2018 selle taotluse rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast seda, kui vastustaja oli Euroopa Kohut teavitanud hanketeate tühistamisest, soovis Euroopa Kohus 16. oktoobril 2018 eelotsusetaotluse esitanud kohtult teada, kas too soovib oma eelotsusetaotluse tagasi võtta. Eelotsusetaotluse esitanud kohus väljendas 26. oktoobril 2018 soovi jääda oma eelotsusetaotluse juurde.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastusena taotlusele esitada põhjendused, millele tuginedes leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et asjasse puutuv vaidlus on jätkuvalt tema menetluses, sai Euroopa Kohus 9. jaanuaril 2019 eelotsusetaotluse esitanud kohtult täiendavad selgitused. Ta esitas põhjused, miks tema hinnangul on asi jätkuvalt tema menetluses ja miks Euroopa Kohus peaks esitatud eelotsuse küsimustele vastama.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus teavitas 3. aprillil 2019 täiendavalt Euroopa Kohut, et on esitatud taotlus, millega soovitakse veel ühe Poste Italiane avaldatud samade teenuste osutamisega seotud hanketeate tühistamist. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul on nimetatud hanketeade käesolevas menetluses asjasse puutuva hanketeatega identne. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on selles uues kohtuasjas menetluse peatanud, kuni Euroopa Kohus teeb otsuse käesolevas kohtuasjas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kirjalikud seisukohad on esitanud Pegaso Srl Servizi Fiduciari ja Sistemi di Sicurezza Srl, Poste Italiane SpA, Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjon. Kõik nad olid 22. jaanuari 2020. aasta kohtuistungil esindatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev ettepanek on üles ehitatud järgmiselt. Esmalt selgitan, miks ei ole pärast käesoleva eelotsusetaotluse esitamist aset leidnud arenguid arvestades vaja eelotsuse küsimustele vastata (A). Kui Euroopa Kohus ei peaks minuga nõustuma, visandan lühidalt ka selle, kuidas tuleks põhiküsimustele sisuliselt vastata. Panen ette, et sellised tegevused, nagu on käsitlusel põhikohtuasjas (Poste Italiane tegevuskohtade majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused), kuuluvad Euroopa Liidu riigihankealaste – nimelt võrgustiku sektori direktiivis seoses konkreetsete sektoritega ette nähtud – õigusnormide kohaldamisalasse (B).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolelioleva vaidluse olemasolu põhikohtuasjas</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt esitab liikmesriigi kohus liidu õiguse tõlgendamist puudutavad küsimused õiguslikus ja faktilises raamistikus, mille ta on määratlenud omal vastutusel ja mille täpsust Euroopa Kohus ei pea kontrollima. Eeldatakse selliste eelotsuse küsimuste asjakohasust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ka on väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nii ELTL artikli 267 sõnastusest kui ka ülesehitusest selge, et eelotsusemenetlus eeldab, et liikmesriigi kohtutes on tegelikult pooleli menetlus, milles nad peavad tegema otsuse, milles tuleb Euroopa Kohtu otsust arvesse võtta. Järelikult peab Euroopa Kohus omal algatusel kontrollima, kas vaidlus põhikohtuasjas jätkub. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>) Kui vaidluse ese on lakanud olemast ajal, mil menetlus Euroopa Kohtus on pooleli, muutes seega esitatud küsimused hüpoteetiliseks või tegeliku vaidlusega mitteseotuks, peab Euroopa Kohus otsustama, et eelotsusetaotluse kohta otsuse tegemiseks puudub vajadus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul vaieldakse selle üle, kas liikmesriigi kohtus on vaidlus jätkuvalt pooleli. Lahkarvamus on kaheosaline: esiteks, kas Poste Italiane on vaidlustatud hanketeate tagasi võtnud? Teiseks, kas tagasivõtmisest hoolimata on olemas mõni muu alus, millele tuginedes oleks kaebajatel ikkagi põhjendatud huvi osaleda eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hanketeate tagasivõtmine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastusena Euroopa Kohtu esitatud küsimusele, kas eelotsusetaotluse esitanud kohtus on menetlus jätkuvalt pooleli, vastas nimetatud kohus, et Poste Italiane on selle kohta avaldanud teate GURIs (Itaalia Vabariigi ametlik väljaanne) ja lühemaid teateid päevalehtedes. GURIs avaldatud teates oli märgitud, et Poste Italiane on otsustanud lepinguteate tühistada/tagasi võtta, arvestades Poste Italiane keerukat ümberstruktureerimist pärast ühinemist Poste Tutelaga. Sellegipoolest märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et teistes, lühemates teadetes, mis avaldati päevalehtedes, on Poste Italiane üksnes teada andnud, et hankemenetlus on katkestatud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas seda tehes oli Poste Italiane eesmärk heastada kaebajate väidetud rikkumised või jätkata hanketeate esemeks olnud vajaduste rahuldamist teisiti (otselepingute sõlmimise teel).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poste Italiane ja Itaalia valitsus väidavad, et hanketeade on ametlikult tagasi võetud. Eelkõige väidab Poste Italiane, et tühistamine on nõuetekohaselt avaldatud kõigis nõutud keskkondades (GURI, kaks üleriigilist ja kaks kohalikku ajalehte ning Euroopa Liidu Teataja). Pärast tühistamist alustati uut hankemenetlust, et täita tõhusamalt Poste Italiane uusi vajadusi pärast kontserni restruktureerimist/reorganiseerimist, eelkõige pärast vajaduste ümberhindamist turvalisuse ja valvega seotud küsimustes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebajad ei vaidlusta asjaolu, et hanketeade on tagasi võetud. Sellegipoolest väidavad nad, et eelotsusetaotlus on vastuvõetav, kuid seda teistsugustel põhjustel, mida analüüsitakse järgmises jaotises. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Möönan, et olen praeguses etapis mõnevõrra segaduses. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus kõrvale jätta, on kõik nõus, et asjasse puutuv hanketeade on tagasi võetud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ise kinnitab, et GURIs avaldatud täielikus teates kasutati terminit „tühistama/tagasi võtma“. Samuti märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et teatise teistes, lühemates versioonides, mis avaldati päevalehtedes, oli öeldud, et menetlus „on katkestatud“, kuid seda vaheotsuse tõttu, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus tegi juba 20. oktoobril 2017. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõigile Euroopa Kohtule esitatud asjaoludele tuginedes näib tõepoolest, et hanketeade on tagasi võetud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus näib olevat otsustanud lahendada küsimuse, kas tagasivõtmine on toimunud, edaspidi. Vastusena Euroopa Kohtule rõhutas ta, et nimetatud küsimusest sõltumata vajab vastust pädevuse küsimus: kas halduskohtutel on seoses selliste hanketeadetega pädevus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olen vägagi teadlik tavapärasest ülesannete jaotusest eelotsusemenetlustes. Tõepoolest, üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus saab nii asjaoludele kui ka neile riigisisese õiguse kohaselt antud hinnangule tuginedes teha kindlaks, kas asjasse puutuv hanketeade võeti tagasi. See, et sama hankija on alustanud uut hankemenetlust, võib olla üks täiendav vihje, mis tagasivõtmisele viitab.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev kohtuasi aga seab selle traditsioonilise ülesannete jaotuse äärmusliku surve alla. Sõltumata lugupidamisest, mida Euroopa Kohus tavaliselt oma ELTL artiklist 267 tulenevatele partneritele osutab, peab Euroopa Kohus lõpuks hindama, kas tal on jätkuvalt õigus asja arutada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõik kättesaadavad tõendid osutavad sellele, et hanketeade võeti tagasi. Tegelikult on samade teenuste kohta avaldatud uus hanketeade. Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb sellegipoolest, kas hanketeade on „ametlikult“ tagasi võetud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi mul on raske seda väidet mõista, oleks mul siiski lihtsam mõista seda, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus sooviks saada vastust olukorras, kus väidetakse, et hanketeadete pidev tagasivõtmine on teatud vastustaja taktika. On võimalik ette kujutada olukorda, milles äriühing, mis ei soovi, et kohus teatud küsimustele autoriteetse vastuse annaks, võtab hanketeateid nende vaidlustamise korral tagasi, püüdes seega süstemaatiliselt riigisisesed kohtud nende pädevusest ilma jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See oleks sootuks teistsugune olukord. Sellisel juhul tuleks juba eelotsusetaotluse vastuvõetavuse hindamise etapis (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>) olla mõiste „pooleliolev kohtuasi“ analüüsimisel paindlikum. Lõppude lõpuks on kuritarvitamise keeld ju ELi õiguse läbiv põhimõte. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ükski pool ega ka eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole aga väitnud, et Poste Italiane võttis hanketeateid tagasi korduvalt sooviga vältida kohtulikku kontrolli või eesmärgiga takistada teatud kandidaatidel hankemenetluses osalemist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>) Olukord on tegelikult pigem vastupidine: Poste Italiane selgitas veenvalt, miks võeti esialgne hanketeade tagasi, ja on selle selgituse juurde ka jäänud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil kaalutlustel näib tõepoolest, et põhikohtuasja vaidlusel ei ole enam eset.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebajate jätkuv põhjendatud huvi liikmesriigi tasandil</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teise võimalusena tundub, et eelotsusetaotluse esitanud kohus, kaebajad ning osaliselt ka Euroopa Komisjon leiavad, et põhjendatud huvi on jätkuvalt olemas, sõltumata hanketeate tagasivõtmisest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et ei saa eeldada, nagu ei oleks kaebajatel enam põhjendatud huvi hanketeate vastu, isegi kui see on tagasi võetud. Seetõttu peab Euroopa Kohus tema eelotsusetaotlusele vastama, eriti arvestades tõhusa kohtuliku kontrolli põhimõtet.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebajad väidavad, et tagasivõtmisest hoolimata kohustavad Itaalia õigusnormid pädevat kohut tegema otsuse vaidlustatud aktide suhtes, et mõista välja kahjuhüvitis ja otsustada, kes kannab kohtukulud. Itaalia õigusnormide kohaselt saab kahju hüvitamise hagi esitada 120 päeva pärast tühistamisotsuse jõustumist. Et selle hagi suhtes otsus teha, tuleb esmalt kindlaks teha, kas eelotsusetaotluse esitanud kohtul on pädevus. Sellele küsimusele vastamiseks tuleb aga otsustada, kas Poste Italianele kohaldatakse riigihankealaseid õigusnorme.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon leiab, et kui oletada, et hanketeade võeti ametlikult tagasi, ei ole see asjaolu sugugi otsustav tegur. Eelotsuse küsimusele 6 tuleb vastata niivõrd, kui see küsimus puudutab õiguspärase ootuse põhimõtte võimaliku rikkumisega seotud tagajärgi, seega on tegemist küsimusega, mis on vaidlustatud hanketeate jõusolemisest eraldiseisev küsimus. Lisaks sellele: otsus, kas vaidlustatud hanketeade puudutab hanget, mis kuulub võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisalasse, on otsustava tähtsusega selleks, et teha kindlaks, milline on pädev kohus, kelle poole kaebajad peaksid kahju hüvitamiseks pöörduma.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu Poste Italiane ja Itaalia valitsuse hinnangul ei ole kaebajatel enam põhjendatud huvi. Kui Poste Italiane leiab, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsusel ei saa kaebajate suhtes olla soodsat mõju, väidab Itaalia valitsus, et kaebajad ei ole kahju hüvitamise hagi esitanud. Seetõttu on sellise hagi esitamise võimalus üksnes hüpoteetiline.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega, olenemata sellest, et hanketeade on tagasi võetud, on väidetud, et a) kaebajad võivad seoses vaidlustatud hanketeatega esitada kahju hüvitamise hagi ja b) eelotsusetaotluse esitanud kohus peab ikkagi tegema otsuse kohtukulude suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">a)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelseisva kahju hüvitamise hagi võimalikkus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole eelotsusetaotluste eesmärk mitte arvamuste saamine üldiste või hüpoteetiliste küsimuste kohta, vaid vaidluse tõhus lahendamine. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>) Käesolevale põhikohtuasjale sarnastel asjaoludel on Euroopa Kohus juba leidnud, et kavatsus esitada kahju hüvitamise nõue, mis on üksnes võimalik ja teoreetiline, ei õigusta eelotsusetaotluse menetluse jätkamist olukorras, kus põhikohtuasjal ei ole enam eset. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebajad kinnitasid kohtuistungil, et kahju hüvitamise hagi ei ole esitatud ei eelotsusetaotluse esitanud kohtusse ega ka ühessegi teise riigisisesesse kohtusse. Vastab tõele, et kui kahju hüvitamise hagi lõpuks esitatakse, oleks oluline ka küsimus, kas hanketeade oli kohustuslik, ja seega ka see, milline riigisisene kohus on pädev asja arutama. Kuid oluline oleks see just selle hilisema võimaliku hagi suhtes, millega seoses praegu pooleliolevat menetlust ei ole. Seega on eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva menetluse raames võimaliku eelseisva kahju hüvitamise hagiga seotud küsimused täielikult hüpoteetilised.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda järeldust ei muuda ka Euroopa Komisjoni rõhutatud asjaolu, et kaebajatel võib olla õigustatud ootus hankemenetluse jätkumise suhtes ja et igal juhul tuleb vastata kuuendale küsimusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks oleksin äärmiselt üllatunud, kui ELi õiguspärase ootuse põhimõttega kaasneb see, et hankija ei saa kunagi hanketeadet tagasi võtta. Kas see tähendab seda, et kui see juba kord on avaldatud, peab riigihankeleping kestma lõpuni, olenemata (muutunud) olukorrast?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks – kui see siiski nii ei ole – muutub ka kuues küsimus teemaks, mida analüüsitakse potentsiaalses hilisemas kahju hüvitamise menetluses kui hankemenetluse taotlejate muude õiguste rikkumist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>) Aga veel kord: need küsimused ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva menetluse esemeks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">b)</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsus kohtukulude kohta</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viimaks tuleb lahendada riigisisese menetluse kohtukulude küsimus. Isegi kui hanketeade võeti tagasi, peab eelotsusetaotluse esitanud kohus ikkagi tegema otsuse kohtukulude kohta. Seega on võimalik väita, et riigisiseses kohtus on endiselt pooleli menetlus, mis on seotud vähemalt kohtukuludega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma ei arva, et on alust sellisele loogikale toetuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks – üldisi väiteid selle kohta, mis on pooleliolev vaidlus (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>), olen alati mõistnud nii, et vajalik on mõistlik seos (kuigi võib-olla tõesti mitte ideaalne sobivus) eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste ulatuse ja tema menetluses oleva õigusvaidluse vahel. Seega peab esitatud küsimuste sisu riigisisese kohtuniku menetluses oleva vaidluse lahendamist kuidagi mõjutama. Sellest väljaspool (ja seega hüpoteetilised) on küsimused, mis sõltumata sellest, millise vastuse Euroopa Kohus neile annab, ei mõjuta eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva vaidluse lahendamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest lähtudes ei mõista ma, kuidas kuus võrdlemisi üksikasjalikku küsimust, mis kõik esitati käimasoleva hankemenetluse ja sellega seotud hanketeate läbivaatamise kontekstis, võiksid mingil moel mõjutada kohtukulude jagamist riigisiseses kohtus pärast seda, kui hanketeade on tagasi võetud. Selle puhul on tegemist puhtalt riigisisese õiguse küsimusega ja Euroopa Kohtu antud vastused ei mõjuta lahendamist vajavat kohtukulude küsimust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, kui just konkreetse kohtuasja kulud ei ole mingil konkreetsel viisil seotud ELi õiguse tõlgendamisega, mida sel juhul tuleks eelotsusetaotluses piisavalt põhjendada, ei ole asjaolu, et pärast vaidluse eseme äralangemist tuleb endiselt teha otsus kohtukulude kohta, piisav, et säiliks Euroopa Kohtu pädevus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhimõtteliselt kaob Euroopa Kohtu pädevus siis, kui eelotsusetaotluse esitanud kohtus ei ole enam pooleliolevat vaidlust näiteks seetõttu, et kaebaja on menetluse käigus soovitud tulemuse saavutanud, või seetõttu, et vaidlustatud meetme autor on selle tagasi võtnud, või seetõttu, et kohaldamisele kuuluvad riigisisesed õigusnormid on muutunud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>) Sellel juhul loetakse vaidlus lahendatuks. Asjaolu, et riigisisene kohus peab tegema otsuse kohtukulude kohta, ei ole oluline. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>) Kui Euroopa Kohtu ülesandeks ei ole vaidluse lahendamine seeläbi, et ta kohaldab liidu õigusnorme asjasse puutuvatele asjaoludele, siis veelgi vähem on selleks otsustamine sellise vaidluse kohtukulude üle, mida enam olemas ei ole. Seega otsused kohtukulude suhtes peab tegema üksnes eelotsusetaotluse esitanud kohus, tuginedes riigisisesele õigusele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mõistagi on siin üks reservatsioon: välja arvatud juhul, kui liikmesriigi kohtus arutlusel olev kohtukulude küsimus on ise seotud liidu õiguse tõlgendusega, mida Euroopa Kohtult palutakse. Nõnda on see kahel juhul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks on Euroopa Kohtul kindlasti pädevus olukorras, kus põhikohtuasja vaidluse esemeks on just nimelt kohtukulud. Sellistel asjaoludel on Euroopa Kohtu ELTL artiklist 267 tulenevate ülesannete hulgas tõlgendada mis tahes liidu õigusnormi, mis puudutab konkreetselt kohtumenetluse kulusid või üldisemalt õigust tõhusale õiguskaitsele. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>) Neil juhtudel on Euroopa Kohtu ülesanne aga tõlgendada liidu õiguse konkreetseid, ühtlustatud sätteid, millega reguleeritakse kulude jaotamist või teatud juhul nende piiramist. Viimati nimetatud kategooria märkimisväärseks näiteks on säte, milles on ette nähtud, et menetlus keskkonnaasjades ei või olla „üle jõu käivalt kulukas“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on olemas ka piiripealsed juhtumid, mille puhul puuduvad liidu ühtlustatud eeskirjad kohtukulude kohta, kuid mille puhul mõjutab Euroopa Kohtule õigusakti tõlgendamise või kehtivuse kohta esitatud küsimus selgelt otsust kohtukulude kohta. Just sel viisil tõlgendaksin põhjust, miks Euroopa Kohus otsustas anda sisulise vastuse kohtuasjas Amt jt. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtuotsus Amt jt puudutas hankija otsust alustada hankemenetlust ühistransporditeenuse osutamiseks ühes Itaalia piirkonnas. Riigisisesed õigusnormid ei võimaldanud ettevõtjatel esitada kaebust hankija otsuste suhtes, mis puudutasid hankemenetlust, kus nad olid otsustanud mitte osaleda. Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovis sisuliselt teada, kas sellistel ettevõtjatel on ELi õiguse alusel õigus esitada nõue.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetluse käigus otsustas hankija hankemenetlusega pärast uue seaduse vastuvõtmist mitte jätkata. Seega oli vaidluse ese ametlikult ära langenud. Sellegipoolest leidis Euroopa Kohus, et eelotsusetaotlus on vastuvõetav, ning tegi asjas sisulise otsuse. See oli mõistetav, arvestades selle kohtuasja ülesehitust ja ainsat küsimust, mille eelotsusetaotluse esitanud kohus esitas: kas liidu õigusega on vastuolus riigisisene õigusakt, mis ei võimalda hankemenetluses mitte osalenud isikutel hankemenetlusega seotud dokumente vaidlustada?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jaatav (või eitav) vastus sellele küsimusele oli määrav, et otsustada, kas põhikohtuasja kaebajatelt, kes vaidlustasid hankedokumendid, kuigi nad hankemenetluses ei osalenud, tuleb välja mõista kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Piisab, kui sellist asjade käiku, mille korral eelotsusetaotluse esitanud kohtu üks konkreetne küsimus on poolelioleva kohtukulude küsimuse lahendamiseks otsustava tähendusega, käesoleva asjaga kõrvutada. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu kuus võrdlemisi üksikasjalikku küsimust puudutavad mitme riigihankealase õigusnormi kohaldatavust Poste Italiane tegevuskohtade majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenuste suhtes. Neis ei esitata ühtegi küsimust seoses ELi kohtukulusid puudutavate õigusnormide tõlgendamisega ega üldisemalt kaebajate alustatud kohtuliku kontrolli menetluse kogukuluga. Ka ei ole ükski eelotsusetaotluse kohtu esitatud küsimus seotud millegagi, mis võiks otseselt mõjutada otsust kohtukulude kohta. Eelkõige ei vaidlustata kaebaja õigust asjasse puutuvat hanketeadet vaidlustada. Seega ei mõista ma, kuidas ükskõik milline vastus, mille Euroopa Kohus neile kuuele üksikasjalikule eelotsuse küsimusele annaks, võiks kuidagi mõjutada kohtukulude jaotamist käesolevas kohtuasjas, arvestades eespool välja toodud kahte stsenaariumi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei saa praeguse kohtuasja asjaoludel, kus vaidluse eset (hanketeadet) ei eksisteeri ja menetluses ei ole ka ühtegi kahju hüvitamise hagi, kohtukulude suhtes veel tegemist vajav otsus olla ainus põhjus, mis õigustaks eelotsusemenetluse jätkamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpumärkusena tunnistan ausalt, et küsimusele Euroopa Kohtu antava vastuse asjakohasuse kohta liikmesriigi kohtus poolelioleva tegeliku vaidluse lahendamisel saab harva vastata selgelt üht- või teistpidi. Mõistagi on olemas ka juhtumid, mille puhul on Euroopa Kohus üles näidanud suuremat paindlikkust (või pigem suuremat kujutlusvõimet) selles osas, kuidas täpselt tema antav vastus võiks olla riigisiseses kohtus poolelioleva konkreetse kohtuasja jaoks asjakohane. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olgu, kuidas on, ja isegi tunnistades, et selge jaatava või eitava vastuse asemel on pigem tegemist asjassepuutuvuse katkematu skaalaga, on käesolevas eelotsusetaotluses esitatud kuus eelotsuse küsimust selle skaala kaugemas otsas. Taas kord jääb lahendada üksnes küsimus, kuidas on need küsimused asjassepuutuvad seoses riigisiseses kohtus poolelioleva vaidluse raamistikuga. Ebamugavaks vastuseks on, et ei olegi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et mitte ühelegi eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusele ei ole tarvis vastata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lähtudes kohtujuristide ülesandest (täiel määral) abistada Euroopa Kohut (ELTL artikkel 252), analüüsin põgusalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimusi ka sisuliselt, juhul kui Euroopa Kohus ei jaga minu seisukohta, mille kohaselt puudub vajadus teha käesolevas kohtuasjas otsus. Teen seda aga üksnes lühidalt ja sellises ulatuses, nagu olnuks vajalik juhul, kui vaidluse ese ei oleks ära langenud. Isegi kui Euroopa Kohus teeks selles kohtuasjas sisulise otsuse, ei oleks kõigi eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuste analüüsimine vajalik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsust taotlev kohus on esitanud kuus küsimust. Kõigi nende küsimustega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada seda, kas asjasse puutuvad teenused, mille kohta Poste Tutela korraldas enne oma ühinemist Poste Italianega hankemenetluse, kuuluvad Euroopa Liidu riigihankealaste õigusnormide, eelkõige võrgustiku sektori direktiivi ja avaliku sektori direktiivi kohaldamisalasse. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene, teine ja neljas (ning osaliselt kolmas) küsimus puudutavad Poste Italiane (ja Poste Tutela) õiguslikku määratlemist avalik-õiguslike isikutena avaliku sektori direktiivi ja võrgustiku sektori direktiivi tähenduses. Kolmas ja viies küsimus puudutavad võrgustiku sektori direktiivi kohaldatavust sellistele tegevustele, mida on käsitletud põhikohtuasjas. Kuuenda küsimuse ulatus on mõnevõrra ebaselge. Seda võib mõista kui üldist küsimust selle kohta, millised õiguspärased ootused tekivad pakkujatel hankemenetluse alustamisel ja kas nende ootustega on vastuolus juba avaldatud hanketeate tagasi võtmine. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>) Ka võib seda mõista nii, et sellega soovitakse teada, kas pakkujate õiguspärased ootused võivad tekkida juhul, kui isik, kes tavaliselt ei ole kohustatud hankemenetlust läbi viima, teeb seda omal algatusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul, kus eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas asjasse puutuvad tegevused kuuluvad Euroopa Liidu riigihankealaste õigusnormide kohaldamisalasse ja kui, siis milliste õigusnormide poole tuleks pöörduda, piisab täiesti, kui vastata kolmandale ja viiendale küsimusele seoses võrgustiku sektori direktiivi kohaldatavusega. Minu arvates on selle hanketeate kontekstis, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluse esemeks, asjasse puutuvatele tegevustele kohaldatav just võrgustiku sektori direktiiv.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Avaliku sektori direktiivi ja võrgustiku sektori direktiivi vastavad kohaldamisalad</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Avaliku sektori direktiivi ja võrgustiku sektori direktiivi vastavad kohaldamisalad on määratletud erinevalt. Mis puudutab nende kohaldatavust konkreetses kohtuasjas, siis on mõlemad instrumendid mõeldud teineteist välistama. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Avaliku sektori direktiivi kohaldamisala on eelkõige määratletud ratione personae. See on üldiselt kohaldatav avaliku sektori hankijatele, seega eelkõige riigile, piirkondlikele või kohalikele ametiasutustele ja avalik-õiguslikele isikutele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>) seetõttu, et neil on ametlik staatus ja nad on teatud tüüpi juriidilised isikud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisala on eelkõige määratletud sisuliselt, viidates tegevuste laadile. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>) Nendele tegevustele on viidatud selle direktiivi artiklites 8–14. Need hõlmavad eelkõige soojusenergiat, elektrienergiat, vett, transporditeenuseid, sadamaid ja lennujaamasid ning postiteenuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samal ajal on võrgustiku sektori direktiiv vähem range osas, mis puudutab selle kohaldamisalas olevate isikute omadusi. Seda kohaldatakse laiale „võrgustiku sektori hankijate“ ringile. Viimati nimetatud kategooria hõlmab avaliku sektori hankijaid, avalik-õiguslikke äriühinguid ja äriühingud, kellele on antud eri- või ainuõigused. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>) Selline avar isikuline kohaldamisala on direktiivi esemelise kohaldamisala loogiline tagajärg. Viimati nimetatu eesmärk on reguleerida vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektorit. Nendes sektorites aga, kus varasemalt oli tegemist riigimonopolidega, on seal praegu tegutsevate äriühingute puhul tegemist erinevate õiguslike vormidega, mistõttu „on vaja, et hõlmatud üksused oleksid määratletud mingil muul alusel peale nende juriidilise staatuse“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nendest õigusnormidest nähtub, et võrgustiku sektori direktiivi esemeline kohaldamisala on määratletud võrdlemisi kitsalt. Selle kontseptuaalse erinevuse üks olulisemaid tagajärgi võrgustiku sektori direktiivi kontekstis on seega see, et puudub võimalus kohaldada lähenemist, mida tuntakse kui „nakkuse teooriat“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellise lähenemisviisi sätestas Euroopa Kohus 1998. aastal oma kohtuotsuses Mannesmann Anlagenbau Austria jt. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>) See kohtuasi puudutas Austria riigitrükikoja (Österreichische Staatsdruckerei, edaspidi „ÖS“) õiguslikku määratlemist. Austria õigusnormide kohaselt oli ÖS olnud riigiettevõte, millest sai hiljem ettevõtja äriseadustiku tähenduses. ÖSi peamine ülesanne oli selliste ametlike haldusdokumentide väljastamine, mille puhul oli vajalik saladuse hoidmine või turvameetmete kasutamine. Lisaks sellele tegeles ta aga ka teiste tegevustega, nagu raamatute või ajalehtede avaldamine. Euroopa Kohus leidis, et ÖS oli avalik-õiguslik isik tol ajal kohaldamisele kuuluva avaliku sektori direktiivi tähenduses. Selle tõttu kuulusid kõik tema tegevused selle direktiivi kohaldamisalasse. Seega leiti, et ka tema äriline tegevus kuulub avaliku sektori direktiivi kohaldamisalasse, sellepärast et tema õiguslikuks staatuseks on avalik-õiguslik isik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega võib väikese metafoorina öelda, et suuresti nagu kuningas Midase puhul, „rüvetab“ ka avalik-õigusliku isiku puudutus kõiki tema tegevusi, muutes need avaliku sektori direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaks (kuigi ei muuda neid tingimata kullaks).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama loogika laiendamisest võrgustiku sektori direktiivile Euroopa Kohus kohtuasjas Ing. Aigner aga keeldus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>) Nimetatud kohtuasi puudutas ettevõtjat Fernwärme Wien, mis oli asutatud selleks, et varustada Viini linna soojusenergiaga. Samal ajal tegeles see ettevõte kliimaseadmete projekteerimisega teatud suurusega kinnisvaraprojektide jaoks. Selles tegevuses konkureeris ta teiste ettevõtjatega. Euroopa Kohus kinnitas oma otsuses, et kõik hankija sõlmitud lepingud kuuluvad liidu riigihankealaste õigusnormide kohaldamisalasse, sest Fernawärme Wien juhtus ühtlasi olema „avalik-õiguslik isik“. Sellegipoolest tegi Euroopa Kohus vahet asjasse puutuvate tegevuste vahel: võrgustiku sektori direktiivis loetletud tegevustega seotud lepingud kuuluvad seal sätestatud õigusnormide kohaldamisalasse, samas kui muud lepingud kuuluvad avaliku sektori direktiivi kohaldamisalasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et avalik-õigusliku isiku õiguslik staatus toob kaasa selle, et ELi riigihankealaste õigusnormide kohaldamine laieneb avaliku sektori direktiivi alusel kõigile selle isiku tegevustele. Küll aga ei laienda see avaliku sektori direktiivi potentsiaalset kohaldamisala neile tegevustele, mis on sõnaselgelt võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisalas. Viimati nimetatu materiaalne kohaldamisala jääb seega asjasse puutuva ettevõtja õiguslikust staatusest olenemata puutumatuks. Samuti ei ole nakkuseteooria kohaldatav võrgustiku sektori tegevuste raames.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on võrgustiku sektori direktiivi puhul tegemist lex specialis’ega, samas kui avaliku sektori direktiiv on lex generalis. Kuivõrd võrgustiku sektori direktiiv on lex specialis, tuleb seda kohaldada kitsalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">„Postiteenused“ võrgustiku sektori direktiivi kohaselt</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Milline siis aga on mõiste „postiteenused“ kohaldamisala võrgustiku sektori direktiivi kohaselt? Artikli 13 lõike 1 kohaselt on see direktiiv kohaldatav tegevustele, mis on seotud postiteenuste ja muude kui postiteenuste osutamisega, tingimusel, et selliseid teenuseid osutab üksus, kes pakub ka postiteenuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lahti kirjutatuna on selles sättes ette nähtud kaks kategooriat: i) postiteenused (kitsas tähenduses); ii) muud võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõike 2 punktis c nimetatud teenused, tingimusel et on täidetud artikli 13 lõike 1 punktis b sätestatud tingimused. Võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõike 1 sissejuhatuses on selgelt öeldud, et asjasse puutuvad ei ole mitte üksnes nimetatud teenused kitsas tähenduses, vaid iii) teenused, mis on seotud postiteenuste osutamisega või muud artikli 13 lõike 2 punktis c nimetatud teenused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks see, mis täpselt on postiteenused, on artikli 13 lõike 2 punktis b määratletud kui „teenused, mis koosnevad postisaadetiste kogumisest, sortimisest, sihitamisest ja kättetoimetamisest“, millele eelneb artikli 13 lõike 2 punktis a „postisaadetise“ määratlus. See määratlus hõlmab nii universaalteenuse kohaldamisalasse kuuluvaid teenuseid kui ka sellest välja jäävaid teenuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on artikli 13 lõike 2 punktis c „muud teenused“ kui postiteenused määratletud kui postiteenistuse korraldamise teenused (teenused, mis eelnevad ja järgnevad lähetamisele, sealhulgas „postiruumi töö korraldamise teenused“) ja „teenused, mis on seotud postisaadetistega, mis ei ole hõlmatud [artikli 13 lõike 2 punktiga a], nagu aadressita otsepostituse saadetised“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks, kuidas suhtuda ülejäänut hõlmavasse või lisakategooriasse, mis puudutab postiteenuste ja muude teenuste kui postiteenuste „osutamisega seotud teenuseid“?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poste Italiane ja Itaalia valitsus leiavad, et kuivõrd võrgustiku sektori direktiivi kontekstis ei ole „nakkuseteooria“ kohaldatav, tuleb võrgustiku sektori artikli 13 kohaldamisala tõlgendada kitsalt. Hõlmatud on üksnes need kaks tegevuse liiki, mis on võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõikes 1 sõnaselgelt loetletud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese väitega ma nõustun. Teise väitega ma ei nõustu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõepoolest, järeldus, mille Euroopa Kohus selle kohta kohtuotsuses Ing. Aigner tegi, on „hea õigus“. Sellegipoolest ei ole võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 õige tõlgenduse kohaselt selle kohaldamisala nii kitsas, nagu on välja pakkunud Poste Italiane ja Itaalia valitsus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu hinnangul sisaldub võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõikes 1 selgelt ka kolmas kategooria: postiteenuste osutamisega seotud teenused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks tuleb lähtuda nii võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõike 1 kui ka artikli 1 lõike 2 sõnastusest: „hangete all mõeldakse käesolevas direktiivis ühe või mitme võrgustiku sektori hankija poolt ehitustööde, asjade või teenuste hankimist asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingutega kõnealuste võrgustiku sektori hankijate valitud ettevõtjatelt, tingimusel et kõnealused ehitustööd, asjad või teenused on ette nähtud mõne artiklites 8–14 osutatud tegevuse teostamiseks“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>) Mõlemad sõnastusviisid viitavad sellele, et hõlmatud ei ole mitte üksnes nimetatud postiteenused kitsas tähenduses, vaid ka teiste vajalike teenuste osutamine, mis teevad võimalikuks põhiteenuse osutamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks kinnitab sedasama ka asjasse puutuva sektori loogika. On alust lähtuda sellest, et postiteenuste osutamist kitsas tähenduses (postisaadetiste kogumine, sortimine, sihitamine ja kättetoimetamine) teevad tavaliselt hankijad ise. Oleks võrdlemisi üllatav saada teada, et post, eelkõige universaalse postiteenuse osutaja ise tegelikult postisaadetisi kätte ei toimeta. Kui aga sel juhul väita, nagu Poste Italiane sisuliselt on teinud, et kohustus kasutada riigihankemenetlust on seotud üksnes postiteenuste osutamisega kitsas tähenduses, siis muutuksid artikli 13 lõike 1 punkt a ja artikli 13 lõike 1 punkt b tegelikult sisutühjaks. Millele oleks neid sätteid siis võimalik kohaldada?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega on selge, et võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 sihiks on eelkõige selliste ehitustööde, asjade või teenuste hankimine, mille eesmärgiks on võimaldada postiteenuste osutamist. Nagu Euroopa Kohus on öelnud: „juhul, kui tellija tegeleb ühe [võrgustiku sektori direktiivi] konkreetselt nimetatud tegevusega ning kavatseb selle tegevuse raames sõlmida teenus-, ehitustöö- või tarnelepinguid või korraldada ideekonkursse, kohaldatakse selliste lepingute sõlmimisele või ideekonkursside korraldamisele nimetatud direktiivi sätteid“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei kohaldata üldiselt võrgustiku sektori direktiivi mitte üksnes selles sõnaselgelt loetletud tegevusvaldkondades, vaid ka lepingute puhul, mida sõlmitakse võrgustiku sektori direktiivis määratletud tegevuste teostamisel. Seega, kui leping, mille hankija sõlmib, on seotud tegevusega, mida see üksus teostab võrgustiku sektori direktiivis nimetatud sektorites, kohaldatakse nimetatud lepingule selles direktiivis sätestatud menetlust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">102.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Otsustavaks saab aga küsimus, kui kaugele saab seda „seotud“ või „selleks, et võimaldada“-loogikat venitada. Ühest küljest ei ole see kindlasti nii kitsas, nagu on väitnud Poste Italiane. Teisest küljest ei ole see sedavõrd lai, et sellega kaasneks nakkuseteooria de facto kohaldamine ka võrgustiku sektori direktiivi raames.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">103.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates tuleks võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 lõikes 1 ette nähtud „tegevus[i], mis on seotud järgneva osutamisega“ mõista nii, et need hõlmavad kõiki neid tegevusi, mis on postiteenuste osutamiseks vajalikud või sellega tavaliselt seotud. Vajalikud selles tähenduses, et ilma nendeta ei ole postiteenuseid võimalik nõuetekohaselt osutada. „Seotud“ selles tähenduses sisaldaks siiski ka tegevusi, mis ei ole rangelt võttes vajalikud, kuid mis on sellist laadi teenuste osutamisega tavaliselt seotud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">104.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minu arvates võiks sisse arvata mõlemad kategooriad, kuivõrd nendevaheline piir võib mõnikord olla üsna hägune. Tänapäeval võib vajalike tarnete näidetena tuua mõistagi elektri, et postkontorid saaksid töötada; autod või motorollerid, et posti kohale toimetada; või vormiriided, mis muudavad postitöötajad avalikkusele äratuntavaks. Ometi on juba viimase näite puhul võimalik küsida: kas postitöötajate vormiriietus on postisaadetiste tõhusaks kohaletoimetamiseks tõepoolest vajalik? Loomulikult võib väita, et nägusad vormirõivad ei ole postisaadetiste tõhusaks kättetoimetamiseks rangelt võttes vajalikud. Selle töö teeks samamoodi ära ka teksapükstes ja T-särgis postitöötaja.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">105.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Just seetõttu ei peaks sõna „seotud“ hõlmama mitte üksnes kitsalt tehniliselt vajalikku, vaid ka tavaliselt seotut. Seega tegevused, mis ei ole postiteenuste osutamisega tavaliselt seotud, näiteks autokindlustuse sõlmimine, ajalehtede või ajakirjade müümine või massaažisalongi avamine postkontori fuajees ei kuulu tõenäoliselt tegevuste hulka, mis on seotud postiteenuste tavapärase osutamisega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">106.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks sellele oleks see loomulikult riigisisese kohtu otsustada, kas konkreetse kohtuasja asjaolude tõttu on asjasse puutuv tarne või tegevus postiteenuste või muude kui postiteenuste osutamisega tavaliselt seotud. Asja ivaks on tabada, millest koosneb pakett, mida tänapäeval peetakse postiteenuste nõuetekohaseks osutamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohaldamine käesolevale kohtuasjale</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">107.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev kohtuasi puudutab Poste Italiane ja teiste kontserni ettevõtjate tegevuskohtade majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenuseid. Kas sellised tegevused kuuluvad võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisalasse?</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">108.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaebajate arvates on kõnealused teenused, isegi kui nende puhul ei ole otseselt tegemist postiteenustega, võrgustiku sektori direktiivi artiklis 13 nimetatud tegevuste jaoks vajalikud ja/või nendega seotud, kuivõrd nad teevad võimalikuks universaalse postiteenuse osutamisega seotud tegevused. Nende ruumide tõhusat kasutamist, kus universaalset postiteenust osutatakse, tagavad ka majahoidja ja valvurid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">109.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poste Italiane leiab, et asjasse puutuvad tegevused ei kuulu võrgustiku sektori direktiivis loetletud tegevuste hulka. Asjasse puutuvad tegevused ei ole seotud nende teenustega, mis õigustaksid avaliku õiguse normide kohaldamist, sest nende hulgas ei ole teenust, mis puudutaks posti kogumist ja kättetoimetamist. Asjasse puutuvad tegevused ei ole postiteenuste abiteenused, sest nad ei ole nende teenuste osutamiseks vajalikud. Majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused on kõigi Poste Italiane osutatavate teenuseliikide suhtes täiendavad ja nende ülesed. Hooneid, kus asjasse puutuvad tegevused toimuvad, kasutatakse samal ajal nii kontoriruumidena kui ka finantsteenuste peakontorina. Samuti osutatakse asjassepuutuvaid teenuseid kogu kontserni ettevõtjatele, sealhulgas neile, kes ei osuta postiteenuseid (näiteks PostePay SpA, mis on spetsialiseerunud makseteenustele, digitaalteenustele ja mobiiltelefonidele; või Poste Vita, mis pakub kindlustusteenuseid).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">110.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjoni arvates on võrgustiku sektori direktiiv kohaldatav neile teenustele, mis on sõnaselgelt direktiivi kohaldamisalas olevate teenustega funktsionaalselt seotud. Käesoleval juhul on asjassepuutuvate teenuste aluseks olevad hooned samad, kui need, milles postiteenuseid osutatakse. See, et samu hooneid kasutatakse ka finantstehingute tegemiseks, ei puutu asjasse; samuti ei ole võrgustiku sektori direktiivi kohaldatavuse üle otsustamisel tarvis hinnata asjasse puutuvate teenuste ja postiteenuste vahelise funktsionaalse seose intensiivsust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">111.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõustun sisuliselt kaebajate ja Euroopa Komisjoniga. Puudub kahtlus, et asjasse puutuvad teenused kuuluvad võrgustiku sektori direktiivi kohaldamisalasse, kuivõrd nad on postiteenuste nõuetekohase osutamise jaoks vajalikud ja seega võrgustiku sektori direktiivi artikli 13 kohaselt postiteenuste osutamisega seotud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">112.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esmalt kuulub Poste Italiane (ja hanketeate avaldamise ajal ka Poste Tutela) võrgustiku sektori direktiivi isikulisse kohaldamisalasse. Kuigi poolte esitatud kirjalikes ja suulistes seisukohtades on põhjalikult arutletud Poste Italiane õigusliku olemuse üle, ei ole võrgustiku sektori direktiivi kohaldatavuse seisukohalt vajalik otsustada, kas Poste Italiane on „avalik-õiguslik isik“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">113.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Piisab sellest, et Poste Italiane täidab võrgustiku sektori direktiivi artikli 4 lõike 2 kriteeriumid, mistõttu teda saab pidada „avalik-õiguslikuks äriühinguks“. Kuivõrd enamik Poste Italiane aktsiatest kuulub riigile või riigiga seotud isikutele (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>), tuleb eeldada riigi valitsevat mõju Poste Italiane üle. Sellest tuleneb, et Poste Italiane on avalik-õiguslik äriühing võrgustiku sektori direktiivi artikli 4 lõike 2 tähenduses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">114.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks kuuluvad asjasse puutuvad teenused võrgustiku sektori direktiivi materiaalsesse kohaldamisalasse. Minu arvates on Poste Italiane tegevuskohtade majahoidja-, administraatori- ja juurdepääsukontrolli teenused vajalikud selleks, et postiteenuseid nõuetekohaselt osutada. Loomulikult on samamoodi nagu eespool toodud üldiste tähelepanekute (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>) puhul võimalik arutleda selle üle, kas need konkreetsed teenused on postiteenuste osutamiseks rangelt võttes vajalikud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>) Kindlasti on need aga selliste teenuste osutamisega tavaliselt seotud ja selles mõttes on nende vahel tõepoolest seos.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">115.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles suhtes ei ole asjakohane asjaolu, et asjasse puutuvaid teenuseid ei osutata mitte üksnes postkontoritele, vaid ka kontoriruumides, kus inimesi vastu ei võeta, ja hoonetes, kus pakutakse finants- või kindlustusteenuseid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">116.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esmalt, isegi kui kontoriruumides tavaliselt inimesi, st postiteenuste kasutajaid vastu ei võeta, tähendab asjaolu, et neis kontoriruumides otsustatakse ja rakendatakse postiteenustega seotud tegevussuundasid, seda, et nad lihtsalt on osa postiteenustest. Mõnes mõttes on see jätkuks Poste Italiane väitele, mille kohaselt on postiteenuste puhul tegelikult tegemist üksnes postisaadetiste füüsilise käitlemisega. Vajaduse korral peavad postiteenused hõlmama aga ka nende teenuste juhtimist ja planeerimist: postiteenused ei toimi spontaanselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">117.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks, mis puudutab Poste Italiane osutatavaid teisi teenuseid, siis on tõenäoline, et neid osutatakse postiteenustega samas hoones. Selleks, et teha kindlaks funktsionaalse seose puudumine asjasse puutuvate teenuste ja postiteenuste vahel, tuleks igal juhul tõendada, et nende tegevuste kohta on sõlmitud leping üksnes nende tegevuskohtade jaoks, mis otseselt ega kaudselt postiteenuseid ei puuduta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">118.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks on võrgustiku sektori direktiivi artikli 5 lõikes 4 tegelikult ette nähtud, et juhul, kui hankijad otsustavad sõlmida ühe lepingu (mis hõlmab postiteenuseid ja muid kui postiteenuseid), võib tekkida mõningane kattuvus. Sellegipoolest kohaldatakse ka sellistel juhtudel neile ühtsetele segalepingutele nimetatud direktiivi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">119.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline kattuvus ei ole aga vältimatu. See tuleneb hankija valikust sel viisil jätkata ja kõik need teenused ühte lepingusse koondada. Artikli 6 lõige 1 võimaldab tõepoolest hankijatel sõlmida eraldi lepinguid, et vältida võrgustiku sektori direktiivi valimatut kohaldamist kõigile Poste Italiane – arusaadavalt mitmesugustele – tegevustele, olenemata sellest, kui erinevad need on.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">120.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kokkuvõttes on võrgustiku sektori direktiivi toimimise loogika mõneti vastupidine sellele, mida Poste Italiane näib väitvat. Võrgustiku sektori direktiivi kohaldamist on tõepoolest võimalik vältida, kui selle asemel, et sõlmida üks segaleping, mis on läbivalt kohaldatav kõigile tema tegevustele, sealhulgas postiteenusele, otsustab hankija sõlmida iga tegevuse jaoks eraldi lepingu. Sellegipoolest ei ole võimalik vältida võrgustiku sektori direktiivi kohaldamist, kui korraldada hange segalepingu sõlmimiseks ja väita seejärel, et kuivõrd direktiivi ei kohaldata lepingu eraldiseisvatele osadele, siis ei kohaldata seda ka kogu lepingu suhtes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">121.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teen ettepaneku, et puudub vajadus vastata Tribunale Amministrative Regionale per il Lazio (Lazio maakonna halduskohus, Itaalia) esitatud eelotsuse küsimustele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT 2014, L 94, lk 243).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2014, L 94, lk 65).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Nr 87, 31.7.2017, 5a Serie Speciale – Contratti Pubblici (5. eriseeria – riigihanked).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) ELT S 144, 29.7.2017 (hanketeade nr 297868).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (EÜT 2014, L 94, lk 1).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Vt nt 29. mai 2018. aasta kohtuotsus Liga van Moskeeën en Islamitische Organisaties Provincie Antwerpen jt (C‑426/16, EU:C:2018:335, punkt 31); 4. detsembri 2018. aasta kohtuotsus The Minister for Justice and Equality ja Commissioner of the Garda Síochána (C‑378/17, EU:C:2018:979, punkt 27); ja 1. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Blaise jt (C‑616/17, EU:C:2019:800, punkt 35).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt nt 13. septembri 2016. aasta kohtuotsus Rendón Marín (C‑165/14, EU:C:2016:675, punkt 24); 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus Kolev jt (C‑612/15, EU:C:2018:392, punkt 46); ja 19. juuni 2018. aasta kohtuotsus Gnandi (C‑181/16, EU:C:2018:465, punkt 31).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Vt nt 10. jaanuari 2019. aasta kohtumäärus Mahmood jt (C‑169/18, EU:C:2019:5); 2. mai 2019. aasta kohtumäärus Faggiano (C‑524/16, ei avaldata, EU:C:2019:399); ja 1. oktoobri 2019. aasta kohtumäärus YX (kohtuotsuse edastamine liikmesriiki, mille kodanik süüdimõistetud isik on) (C‑495/18, EU:C:2019:808).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Allpool punktis 49.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Nagu on välja toodud eespool punktis 22.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Vt eespool punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Vt hilisema staadiumi kohta Euroopa Kohtu kodukorra artikli 100 lõike 1 teine lause.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Vt analoogia alusel kuritarvituste keelu kohta käibemaksuõiguse valdkonnas 21. veebruari 2006. aasta kohtuotsus Halifax jt (C‑255/02, EU:C:2006:121) ja 22. novembri 2017. aasta kohtuotsus Cussens jt (C‑251/16, EU:C:2017:881). Kuritarvituste keelu põhimõte ei ole aga kindlasti piiratud üksnes käibemaksu valdkonnaga: vt minu ettepanek kohtuasjas Cussens jt (C‑251/16, EU:C:2017:648, punktid 23–30). Vt ka 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsus N Luxembourg I jt (C‑115/16, C‑118/16, C‑119/16 ja C‑299/16, EU:C:2019:134, punktid 96–102).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) Tuleb rõhutada, et Euroopa Kohtus menetluses olevas teises kohtuasjas (C‑419/19, Irideos, ELT 2019, C 328, lk 5), milles esitatakse käesoleva kohtuasjaga väga sarnaseid küsimusi, ei ole Poste Italiane asjassepuutuvat hanketeadet tagasi võtnud.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Vt käesoleva ettepaneku punktid 35 ja 36.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Vt nt 10. novembri 2016. aasta kohtuotsus Private Equity Insurance Group (C‑156/15, EU:C:2016:851, punkt 56) ja 26. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus Balgarska energiyna borsa (C‑347/16, EU:C:2017:816, punkt 31).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) 10. juuni 2011. aasta kohtumäärus Mohammad Imran (C‑155/11 PPU, EU:C:2011:387, punktid 18–22).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) Vt selle kohta 26. juuli 2017. aasta kohtuotsus Persidera (C‑112/16, EU:C:2017:597, punkt 25).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) Vt eespool punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) Vastupidine väide tooks kaasa võrdlemisi absurdsed tagajärjed: kuivõrd riigisisene kohus peab alati tegema otsuse kohtukulude kohta, isegi kui tema menetluses oleva vaidluse ese on mingil põhjusel ära langenud, kas see tähendaks siis, et Euroopa Kohtust ei ole kunagi võimalik kohtuasja tagasi võtta, kuivõrd riigisiseses kohtus tuleb alati teha otsus kohtukulude kohta? Seega, kas sõltumata kohtuasja saatusest liikmesriigi tasandil oleks Euroopa Kohtul õigus igavesti jätkata selle asja õiguspärast arutamist?</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Vt nt 14. oktoobri 2010. aasta kohtumäärus Reinke (C‑336/08, ei avaldata, EU:C:2010:604, punkt 14) ja 27. juuni 2013. aasta kohtuotsus Di Donna (C‑492/11, EU:C:2013:428, punkt 27).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) Vt nt 14. oktoobri 2010. aasta kohtumäärus Reinke (C‑336/08, ei avaldata, EU:C:2010:604, punktid 15–16).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) 6. detsembri 2001. aasta kohtuotsus Clean Car Autoservice (C‑472/99, EU:C:2001:663, punkt 27).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Vt ka kohtujurist Campos Sánchez-Bordona ettepanek kohtuasjas Amt Azienda Trasporti e Mobilità jt (C‑328/17, EU:C:2018:542, punktid 40–49).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt hiljutiste näidetena 17. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Klohn (C‑167/17, EU:C:2018:833) või 15. märtsi 2018. aasta kohtuotsus North East Pylon Pressure Campaign ja Sheehy (C‑470/16, EU:C:2018:185).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) 28. novembri 2018. aasta kohtuotsus Amt Azienda Trasporti e Mobilità jt (C‑328/17, EU:C:2018:958) (edaspidi „Amt jt“).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Vt hiljutise näitena 1. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Blaise jt (C‑616/17, EU:C:2019:800, punktid 26–29 ja 31–39).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) Eelotsusetaotluse esitanud kohus nimetab ka direktiivi 2014/23 kontsessioonilepingute sõlmimise kohta. Küll aga ei näe ma, kuidas viimati nimetatu oleks käesolevas kohtuasjas kuidagi asjakohane. Sellise vähetõenäolise asjade käigu puhul, kui kõnealuseid tegevusi osutati kontsessiooni kaudu, on võrgustiku sektori direktiivi artikli 5 lõike 4 viimases lõigus sätestatud, et põhimõtteliselt sõlmitakse „asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingute ja kontsessioonide elemente sisaldavate segalepingute puhul segaleping käesoleva direktiivi kohaselt“ (kohtujuristi kursiiv).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) See näib olevat Euroopa Komisjoni seisukoht seoses küsimusega, millised eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused on asjakohased hoolimata sellest, et hanketeade on tagasi võetud (eespool punkt 50).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) Avaliku sektori direktiivi artikkel 7. Vt ka võrgustiku sektori direktiivi artikli 5 lõige 4 ja artikli 6 lõige 3.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) Vt avaliku sektori direktiivi artikli 1 lõige 2 ja artikli 2 lõige 1.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) Vt võrgustiku sektori direktiivi artikli 1 lõige 2 ja artikli 4 lõige 1.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) Vt võrgustiku sektori direktiivi artikli 4 lõige 1.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Võrgustiku sektori direktiivi põhjendus 19.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) 15. jaanuari 1998. aasta kohtuotsus (C‑44/96, EU:C:1998:4).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) 10. aprilli 2008. aasta kohtuotsus (C‑393/06, EU:C:2008:213, punktid 28–30).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) Kohtujuristi kursiiv.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) 16. juuni 2005. aasta kohtuotsus Strabag ja Kostmann (C‑462/03 ja C‑463/03, EU:C:2005:389, punkt 39).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Vt 16. juuni 2005. aasta kohtuotsus Strabag ja Kostmann (C‑462/03 ja C‑463/03, EU:C:2005:389, punktid 41 ja 42); 10. aprilli 2008. aasta kohtuotsus Ing. Aigner (C‑393/06, EU:C:2008:213, punktid 56–59); ja 19. aprilli 2018. aasta kohtuotsus Consorzio Italian Management ja Catania Multiservizi (C‑152/17, EU:C:2018:264, punkt 26).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) Kuigi kahtlemata oleks see tore, eriti mis puudutab viimati nimetatud tegevust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) Eespool, käesoleva ettepaneku punkt 17.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Eespool, käesoleva ettepaneku punktid 101–103.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) Sellist vastuväidet oleks aga põhimõtteliselt võimalik esitada seoses iga tegevusega, mida mõistliku tõlgendamise korral võiks tavaliselt pidada postiteenuse vajalikuks osaks. Loomulikult oleks postiteenuseid võib-olla võimalik osutada ka ilma elektrita (nii et postkontoreid valgustaksid küünlad), ilma autodeta (postiljonid saavad jalutada) või ilma puhastusteenusteta (on võimalik, et sodihunnikud ei takista kliente füüsiliselt postkontori leti juurde pääsemast).</p>
</body>
</html>
