20.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 346/65


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

18. detsember 2013,

millega lubatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotletud, Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitlev erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 9167 all)

(Ainult ingliskeelne tekst on autentne)

(2013/781/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, (1) eriti selle III lisa punkti 2 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui sõnnikukogus, mida liikmesriik kavatseb igal aastal hektari kohta maale laotada, erineb direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimeses lauses ja selle alapunktis a osutatust, peab see kogus olema selline, mis ei piira kõnealuse direktiivi artiklis 1 osutatud eesmärkide saavutamist, ning seda tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumide alusel, nagu pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuurid.

(2)

Komisjon võttis 29. mail 2009. aastal vastu otsuse 2009/431/EÜ, millega lubatakse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotletud, Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitlev erand vastavalt nõukogu direktiivile 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (2) ning millega lubatakse teatavatel tingimustel Inglismaa tegevusprogrammi (määrus 2008 nr 2349), Šotimaa tegevusprogrammi (muudetud määrus 2008 nr 298) ja Walesi tegevusprogrammi (määrus 2008 nr 3143) raames laotada aastas ühe hektari kohta kuni 250 kg lämmastikku sisaldavat loomasõnnikut. Kõnealuse otsuse kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012.

(3)

Otsusega 2009/431/EÜ kehtestatud erand hõlmas 2010. aastal 433 põllumajandusettevõtet (425 Inglismaal, 6 Šotimaal ja 2 Walesis), 2011. aastal 404 põllumajandusettevõtet (396 Inglismaal, 7 Šotimaal ja 1 Walesis) ning 2012. aastal 390 põllumajandusettevõtet (385 Inglismaal, 4 Šotimaal ja 1 Walesis). Otsusega 2009/431/EÜ aastateks 2009–2012 kehtestatud erand hõlmab Suurbritannias ligikaudu 110 000 loomühikut (0,9 % kogunäitajast), 45 000 ha rohumaad (0,4 % kogu rohumaast) ning 5 000 ha põllumaad (0,1 % kogu põllumaast).

(4)

Ühendkuningriik esitas 20. detsembril 2012 komisjonile taotluse pikendada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 kolmanda lõigu kohase erandi kehtivust samadel tingimustel, nagu on sätestatud otsuses 2009/431/EÜ.

(5)

Ühendkuningriik on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikliga 5 kehtestanud aastateks 2013–2016 tegevusprogrammid, mis põhinevad järgmistel õigusaktidel: Nitrate Pollution Prevention Regulations 2008 (SI 2008/2349) ning muutmisaktid SI 2009/3160, SI 2012/1849, SI 2013/1001 ja SI 2013/2619 Inglismaal; Action Programme for Nitrate Vulnerable Zones Regulations 2008 (Scottish SI 2008/298) ning muutmisaktid Scottish SI 2013/123 Šotimaal; Nitrate Pollution Prevention (Wales) Regulations 2013 (SI 2013/2506 (W. 245)) Walesis.

(6)

Määratud tundlikud alad, mille suhtes kohaldatakse tegevusprogramme vastavalt määrusele SI 2013/2619 Inglismaa puhul, määrustele Scottish SI 2002 nr 276 ja Scottish SI 2002 nr 546 Šotimaa puhul ning määrusele SI 2013/2506 (W. 245) Walesi puhul, hõlmavad 58 % Inglismaa, 14 % Šotimaa ja 2,3 % Walesi kogupindalast.

(7)

Vee kohta esitatud kvaliteediandmete kohaselt on 85 % Inglismaa põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 60 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Walesis on 95 % põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 87 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Šotimaal on 87 % põhjaveekogumitest põhjavee keskmise nitraadisisaldusega alla 50 mg/l ja 62 % keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Inglismaal on 59 % seirekohtadest pinnavee keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l ja 8 % keskmise nitraadisisaldusega üle 50 mg/l. Šotimaal ja Walesis on enam kui 95 % seirekohtadest keskmise nitraadisisaldusega alla 25 mg/l. Šotimaal ei ületa üheski seirekohas keskmine nitraadisisaldus 50 mg/l ning Walesis on 1 % seirekohtadest keskmise nitraadisisaldusega üle 50 mg/l.

(8)

Komisjon on pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse läbivaatamist ning otsuses 2009/431/EÜ sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi arvestades arvamusel, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kavandatav sõnnikukogus (250 kg lämmastikku hektari kohta aastas) ei piira direktiivis 91/676/EMÜ kindlaksmääratud eesmärkide saavutamist, eeldusel et järgitakse teatavaid rangeid tingimusi.

(9)

Ühendkuningriigi esitatud tõendavatest dokumentidest ilmneb, et kavandatav kogus 250 kg rohusööjate kariloomade sõnnikust saadud lämmastikku aastas hektari kohta rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes on põhjendatud selliste objektiivsete kriteeriumidega nagu sademete suur netohulk, pikad kasvuperioodid ja suure lämmastikuvajadusega rohumaa suur saagikus.

(10)

Otsuse 2009/431/EÜ kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 2012. Selleks et tagada erandi jätkuv kohaldamine asjaomaste põllumajandustootjate suhtes, on asjakohane pikendada otsuse 2009/431/EÜ kehtivust.

(11)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel moodustatud nitraadikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendkuningriigi 20. detsembri 2012. aasta kirjas taotletud Inglismaad, Šotimaad ja Walesi käsitlev erand, mille eesmärk on lubada direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punkti 2 teise lõigu esimese lause ja alapunktiga a ette nähtud kogusest suuremat kogust loomasõnnikut, tehakse käesolevas otsuses esitatud tingimuste täitmise korral.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „rohumaapõhised põllumajandusettevõtted”– ettevõtted, kus 80 % või rohkem põllumajandusmaast, millele sõnnikut laotatakse, on rohumaa;

b)   „rohusööjad kariloomad”– veised (välja arvatud piimavasikad), lambad, hirved, kitsed ja hobused;

c)   „rohumaa”– ajutine või püsirohumaa (ajutine rohumaa on tavaliselt kasutuses vähem kui neli aastat);

d)   „maatükk”– põllukultuuri, mullatüübi ja väetamise poolest ühtne põld või põldude rühm.

Artikkel 3

Reguleerimisala

Käesolevat otsust kohaldatakse iga üksikjuhtumi suhtes eraldi, kui artiklites 4, 5 ja 6 rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete kohta esitatud tingimused on täidetud.

Artikkel 4

Aastane luba ja kohustused

1.   Käesoleva otsuse kohast erandit kohaldada soovivad põllumajandustootjad esitavad pädevatele asutustele igal aastal sellekohase taotluse.

2.   Koos lõikes 1 osutatud aastase taotlusega võtavad nad endale kirjalikult kohustuse täita artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimusi.

Artikkel 5

Sõnniku ja muude väetiste laotamine

1.   Rohusööjate kariloomade sõnniku kogus, mida igal aastal rohumaapõhistes põllumajandusettevõtetes maale laotatakse, sealhulgas loomade enda poolt sinna tekitatud sõnnik, ei ületa sõnnikukogust, mis sisaldab 250 kg lämmastikku hektari kohta, kui lõigetes 2–7 esitatud tingimused on täidetud.

2.   Lämmastiku üldkogused ei ületa asjaomase põllukultuuri eeldatavat toitainevajadust, ega nitraate käsitlevas tegevuskavas põllumajandusettevõtte jaoks sätestatud suurimaid kasutuskoguseid ning nende puhul võetakse arvesse mullast saadavat lämmastikku.

3.   Iga põllumajandusettevõte koostab väetamiskava, milles on kirjeldatud põllumajandusmaa külvikord ja sõnniku ning muude väetiste kavandatud kasutamine. Kava on põllumajandusettevõttes saadaval enne iga kalendriaasta 1. märtsi. Väetamiskava sisaldab vähemalt järgmist:

a)

põllukultuuride külvikorrakava, milles on kindlaks määratud rohumaapind ning nende maatükkide pind, kus kasvatatakse muid põllukultuure, koos skemaatilise kaardiga, millel on märgitud iga maatüki asukoht;

b)

kariloomade arv, lauda ja ladustamissüsteemi kirjeldus, sealhulgas olemasoleva sõnnikuhoidla maht;

c)

põllumajandusettevõttes toodetud lämmastikku sisaldava sõnniku ja fosforit sisaldava sõnniku arvestus;

d)

põllumajandusettevõttest või põllumajandusettevõttesse tarnitava sõnniku kogus, liik ja omadused;

e)

põllukultuuride eeldatav lämmastiku- ja fosforivajadus iga maatüki kohta;

f)

lämmastiku ja fosforiga seotud mullaanalüüsid;

g)

kasutatava väetise tüüp;

h)

arvestus sõnnikust saadava lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil;

i)

arvestus keemilistest ja muudest väetistest pärineva lämmastiku ja fosfori kasutamise kohta igal maatükil.

Selleks et tagada vastavus kava ja põllumajandustava vahel, vaadatakse kava läbi hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast mis tahes muudatust põllumajandustavas.

4.   Iga põllumajandustootja peab väetamisarvestust, mis hõlmab ka lämmastiku- ja fosforiheite haldamisega seotud teavet. See edastatakse pädevale asutusele iga kalendriaasta kohta.

5.   Iga erandit kohaldav rohumaapõhine põllumajandusettevõte on nõus artikli 4 lõikes 1 osutatud taotluse, väetamiskava ja väetamisarvestuse kontrollimisega.

6.   Iga erandit kohaldav põllumajandustootja teeb korrapäraselt mulla lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüse, et tagada väetiste täpne kasutamine.

Mullaproovid võetakse ja mullaanalüüsid tehakse kõikidel külvikordade ja mulla omaduste poolest samalaadsetel maa-aladel vähemalt üks kord nelja aasta jooksul.

Iga viie hektari põllumajandusmaa kohta tuleb teha vähemalt üks analüüs.

Igas erandit kohaldavas põllumajandusettevõttes on kättesaadavad mulla lämmastiku- ja fosforisisalduse analüüsi tulemused.

7.   Loomasõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaa harimist.

Artikkel 6

Maaharimine

1.   Põllumajandusettevõtetes sõnniku laotamiseks olemasolevast alast on 80 % või rohkem rohumaa.

2.   Üksikerandit kohaldavad põllumajandustootjad võtavad järgmised meetmed:

a)

liivase mullaga ajutine rohumaa küntakse kevadel;

b)

sisseküntud rohumaale järgneb kõikidel mullatüüpidel suure lämmastikunõudlusega põllukultuur;

c)

külvikorrad ei sisalda liblikõielisi ega muid õhulämmastikku siduvaid taimi.

3.   Lõike 2 punkt c ei kehti aga ristiku suhtes rohumaal, kus ristiku osakaal on väiksem kui 50 %, ega muude heintaimede allakülviga liblikõieliste taimede suhtes.

Artikkel 7

Seire

1.   Pädev asutus tagab, et koostatakse kaardid, millel on esitatud rohumaapõhiste põllumajandusettevõtete osakaal, kariloomade osakaal ning üksikerandite alla kuuluva põllumajandusmaa osakaal igas piirkonnas, ning kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil. Kõnealuseid kaarte ajakohastatakse igal aastal.

2.   Mulla ning pinna- ja põhjavee seiret tehakse andmete saamiseks lämmastiku- ja fosforisisalduse kohta mullavees, mineraallämmastiku kohta mullaprofiilis ning nitraadisisalduse kohta põhja- ja pinnavees nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes. Seire toimub põllumajandusettevõtte tasandil ning põllumajanduslikel valgaladel. Seirealad hõlmavad peamisi mullatüüpe, väetamismeetodeid ja põllukultuure.

3.   Kõige ohualtimate veekogude läheduses asuvate põllumajanduslike valgalade puhul tehakse tugevdatud veekontrolli.

4.   Üksikut erandit kohaldavad põllumajandusettevõtted korraldavad uuringud maade kasutamise kohta kohalikul tasandil ning külvikordade ja põllumajandustegevuse kohta. Kogutud teavet, artikli 5 lõikes 6 osutatud toiteelementide analüüsi ning käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seire käigus kogutud andmeid kasutatakse selleks, et arvutada nitraatide leostumise ulatus ja fosforikadu erandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes.

Artikkel 8

Kontrollimine

1.   Pädevad asutused tagavad, et kõik eranditaotlused esitatakse halduskontrolliks. Kui kontrolli käigus selgub, et artiklites 5 ja 6 ja sätestatud tingimused ei ole täidetud, teavitatakse sellest taotluse esitajat. Sel juhul loetakse taotlus tagasilükatuks.

2.   Põldtunnustamise programmi koostamisel võetakse aluseks riskianalüüs, eelnevate aastate kontrollide tulemused ning direktiivi 91/676/EMÜ rakendusaktide kohaldamise üldised pistelised kontrollid. Põldtunnustamine hõlmab vähemalt 5 % üksikerandit kohaldavatest põllumajandusettevõtetest, et kontrollida käesoleva otsuse artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimuste täitmist. Kui kontrolli käigus ilmneb nõuete rikkumine, teavitatakse sellest põllumajandustootjat. Sel juhul loetakse järgneva aasta eranditaotlus tagasilükatuks.

3.   Pädevatele ametiasutustele tagatakse vajalikud volitused ja vahendid, et kontrollida vastavust käesoleva otsuse alusel tehtud erandile.

Artikkel 9

Aruandlus

Pädevad asutused esitavad iga aasta juuniks aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)

käesoleva otsuse artikli 7 lõikes 1 osutatud kaardid, millel on esitatud põllumajandusettevõtete, kariloomade ning üksikeranditega hõlmatud põllumajandusmaa protsent igas piirkonnas, samuti kaardid maa kasutamise kohta kohalikul tasandil;

b)

artikli 7 lõikes 2 osutatud põhja- ja pinnavee nitraadisisalduse seire tulemused, sealhulgas teave vee kvaliteedi suundumuste kohta nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes, samuti andmed erandi mõju kohta vee kvaliteedile;

c)

artikli 7 lõikes 2 osutatud mullaseire tulemused, mis näitavad lämmastiku- ja fosforisisaldust mullavees ning mineraallämmastiku sisaldust mullaprofiilis nii erandi kohaldamise korral kui ka tavapärastes tingimustes;

d)

kokkuvõte artikli 7 lõikes 3 osutatud tugevdatud veekontrollil saadud andmetest ja vastav hinnang;

e)

artikli 7 lõikes 4 osutatud uuringute tulemused, milles käsitletakse maa kasutamist kohalikul tasandil, külvikordi ning põllumajandustavasid;

f)

artikli 7 lõikes 4 osutatud, mudelipõhise nitraatide leostumise ulatuse ja fosforikao arvestuse tulemused üksikerandit kohaldavates põllumajandusettevõtetes;

g)

hinnang artikli 8 lõigetes 1 ja 2 osutatud erandi tingimuste rakendamisele, võttes aluseks põllumajandusettevõtete kontrollimise tulemused ning halduskontrollidel ja põldtunnustamisel põhineva teabe tingimusi mittetäitvate põllumajandusettevõtete kohta.

Artikkel 10

Kohaldamine

Käesolevat otsust kohaldatakse seoses tundlike alade määramist käsitlevate määrustega Inglismaal (SI 2013/2619), Šotimaal (Scottish SI 2002 nr 276 ja Scottish SI 2002 nr 546) ja Walesis (SI 2013/2506 (W. 245)) ning seoses tegevusprogrammi rakendusmäärustega Inglismaal (SI 2008/2349 ning muutmisaktid SI 2009/3160, SI 2012/1849, SI 2013/1001 ja SI 2013/2619), Šotimaal (Scottish SI 2008/298 ning muutmisaktid Scottish SI 2013/123) ja Walesis (SI 2013/2506 (W. 245)).

Käesolev otsus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2016.

Artikkel 11

Käesolev otsus on adresseeritud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigile.

Brüssel, 18. detsember 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janez POTOČNIK


(1)   EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(2)   ELT L 141, 6.6.2009, lk 48.