Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
DEAN SPIELMANN
esitatud 8. septembril 2026(1)
Kohtuasi C‑671/24 P
BAWAG P.S.K. Bank für Arbeit und Wirtschaft und Österreichische Postsparkasse AG
versus
Ühtne Kriisilahendusnõukogu
Apellatsioonkaebus – Majandus‑ ja rahaliit – Pangandusliit – Krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute ühtne kriisilahenduskord – Ühtne kriisilahendusfond – Otsus ex ante osamaksete arvutamise kohta 2023. aasta osamakseperioodil – ELTL artikli 264 teine lõik – Tühistamise tagajärgede piiramine ajas
Sissejuhatus
1. Käesolev ettepanek käsitleb apellatsioonkaebust, mille on esitanud BAWAG P.S.K. Bank für Arbeit und Wirtschaft und Österreichische Postsparkasse AG (edaspidi „BAWAG“) ja milles palutakse tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 6. augusti 2024. aasta kohtumäärus BAWAG PSK vs. SRB (T‑410/23, edaspidi „vaidlustatud kohtumäärus“, EU:T:2024:534).
2. Selle kohtumäärusega tühistas Üldkohus Ühtse Kriisilahendusnõukogu (SRB) 2. mai 2023. aasta otsuse SRB/ES/2023/23 ühtsesse kriisilahendusfondi (edaspidi „kriisilahendusfond“) tehtavate 2023. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (edaspidi „SRB 2023. aasta otsus“) BAWAGd puudutavas osas, et jättis selle otsuse tagajärjed kehtima seniks, kuni SRB võtab selle kohtumääruse täitmiseks vajalikud meetmed, ja seda mõistliku aja jooksul, mis ei tohi ületada kuut kuud alates selle kohtumääruse vaidlustamatuks muutumise päevast.
3. Käesolev kohtuasi eeldab, et Euroopa Kohus teeb kindlaks, kas Üldkohus võis tõesti vaidlustatud kohtumääruse tagajärjed ajas peatada.
Vaidluse taust
4. Vaidluse tausta on kirjeldatud vaidlustatud kohtumääruse punktides 2–4 ja seda järgmiselt.
5. BAWAG on Austria krediidiasutus. SRB 2023. aasta otsusega määras SRB määruse (EL) nr 806/2014(2) artikli 70 lõike 2 alusel kriisilahendusfondi tehtavad ex ante osamaksed (edaspidi „ex ante osamaksed“) 2023. aastaks (edaspidi „2023. aasta osamakseperiood“) nendele finantsinstitutsioonidele, kelle suhtes kohaldatakse selle määruse artiklit 2 koostoimes artikli 67 lõikega 4 ning kelle hulka kuulub ka BAWAG.
6. Liikmesriigi pädev kriisilahendusasutus määruse artikli 3 lõike 1 punkti 3 tähenduses kohustas maksuteatega BAWAGd tasuma tema 2023. aasta osamakseperioodi ex ante osamakse summa, mille SRB oli kindlaks määranud.
Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtumäärus
7. BAWAG esitas Üldkohtu kantseleile 18. juulil 2023 esitatud hagiavaldusega hagi, milles palus Üldkohtul ELTL artikli 263 lõike 4 alusel tühistada SRB 2023. aasta otsuse teda puudutavas osas. BAWAG põhjendas oma hagi kaheksa väitega.
8. Üldkohus rahuldas vaidlustatud kohtumäärusega BAWAG hagi, asudes seisukohale, et võttes arvesse tema kohtuotsust Dexia vs. SRB (2022. aasta exanteosamaksed)(3), on see hagi ilmselgelt põhjendatud, ja tühistas SRB 2023. aasta otsuse osas, millega oli rikutud määruse nr 806/2014 artikli 70 lõiget 2, põhjendusel, et ex ante osamaksete summa 2023. aasta osamakseperioodil ületas 12,5% sihttasemest.(4)
9. Üldkohus rahuldas ka SRB nõude jätta tema 2023. aasta otsuse tagajärjed BAWAGd puudutavas osas kehtima seniks, kuni on võetud vaidlustatud kohtumääruse täitmiseks vajalikud meetmed, ja seda mõistliku aja jooksul, mis ei tohi ületada kuut kuud alates selle kohtumääruse vaidlustamatuks muutumise päevast.(5)
Menetlus Üldkohtus ja poolte nõuded
10. Oma Euroopa Kohtule esitatud apellatsioonkaebusega palub BAWAG Euroopa Kohtul:
– tühistada osaliselt vaidlustatud kohtumäärus osas, milles jäeti hoolimata SRB 2023. aasta otsuse tühistamisest selle otsus tagajärjed ajutiselt kehtima seniks, kuni SRB võtab selle kohtumääruse täitmiseks vajalikud meetmed, ja seda mõistliku aja jooksul, mis ei tohi ületada kuut kuud alates selle kohtumääruse vaidlustamatuks muutumise päevast;
– teha otsus sisulistes küsimustes ja mitte jätta SRB 2023. aasta otsuse tagajärgi kehtima BAWAGd puudutavas osas;
– teise võimalusena jätta SRB 2023. aasta otsuse tagajärjed kehtima ainult osas, milles BAWAG peab tegema osamaksed kooskõlas määruse nr 806/2014 artikli 70 lõikes 2 ette nähtud 12,5‑protsendilise ülemmääraga;
– mõista kohtukulud välja SRB‑lt.
11. SRB, kelle nõudeid toetavad Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament, palub Euroopa Kohtul:
– jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja BAWAG‑lt.
12. Menetlusosaliste suulised seisukohad kuulati ära 17. märtsi 2026. aasta kohtuistungil, mis oli kohtuasjades C‑454/24 P, C‑529/24 P, C‑536/24 P, C‑537/24 P, C‑585/24 P, C‑671/24 P ja C‑705/24 P ühine.
Apellatsioonkaebus
Poolte argumendid
13. BAWAG põhjendab oma apellatsioonkaebust ainult ühe väitega, mille kohaselt rikkus Üldkohus sellega, et jättis SRB 2023. aasta otsuse tagajärjed ajutiselt kehtima, ELTL artikli 264 teist lõiku.
14. BAWAG väidab sellega seoses, et Euroopa Kohtu praktika(6) kohaselt saab akti tagajärgi ELTL artikli 264 teise lõigu alusel kehtima jätta ainult siis, kui õigusakti viivitamatu tühistamine põhjustab asjasse puutuvatele isikutele raskeid negatiivseid tagajärgi ning vaidlustatud õigusakti õiguspärasus ei ole vaidlustatud mitte selle eesmärgist või sisust lähtudes, vaid õigusakti vastuvõtja pädevuse puudumise või oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu.
15. Kõigepealt kujutab määruse nr 806/2014 artikli 70 lõikes 2 ette nähtud 12,5‑protsendilise ülemmäära väidetav rikkumine endast sisulist väidet, mis puudutab SRB 2023. aasta otsuse sisu, ja seega ei ole selle otsuse tagajärgede kehtima jätmine Euroopa Kohtu praktikat arvesse võttes õigustatud.
16. Seejärel ei too hüvitis, mida tuleb krediidiasutustele SRB 2023. aasta otsuse viivitamatu tühistamise korral maksta – vastupidi sellele, mida leidis Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktides 42 ja 43 –, kaasa seda, et kriisilahendusfondilt võetakse tema eesmärkide saavutamiseks vajalikud rahalised vahendid, ega kahjustaks finantsstabiilsuse ning majandus‑ ja rahaliidu loomise eesmärke. Hüvitamised on ka piiratud hüvitistega nendele finantsinstitutsioonidele, kes on esitanud SRB 2023. aasta otsuse peale hagi.
17. Igasugune muu otsus peale SRB 2023. aasta otsuse viivitamatu tühistamise oleks vastuolus määruse nr 806/2014 artikli 70 lõike 2 mõttega, milleks on kaitsta finantsinstitutsioone liiga suure rahalise koormuse eest algse perioodi igal aastal, ja võtaks neilt tõhusa kohtuliku kaitse.
18. Lõpuks, kuna osamaksete kogumisel summas, mis ületab ülemmäära, milleks on 12,5% 2023. aastal prognoositud lõplikust sihttasemest, puudub õiguslik alus, on ekslik arvata – nagu tegi Üldkohus vaidlustatud kohtumääruse punktis 42 –, et SRB 2023. aasta otsusega ei ole toime pandud mingit rikkumist, mis puudutaks kõnesolevate osamaksete tegemise kohustust ennast. Samal põhjusel laiendas Üldkohus SRB 2023. aasta otsuse tagajärgede kehtima jätmise ulatust kaugemale, kui võimaldab proportsionaalsuse põhimõte. Äärmisel juhul oleks SRB 2023. aasta otsuse tagajärgede ajas kehtima jätmine pidanud puudutama osamaksete osa, mis ületas seda ülemmäära.
19. Olles märkinud, et kui apellatsioonkaebuse tulemusena, mille ta on esitanud kohtuasjas C‑705/24 P: SRB vs. BAWAG P.S.K., tühistatakse Üldkohtu otsus, kaotab BAWAG apellatsioonkaebus oma eseme, väidab SRB, keda toetavad parlament ja nõukogu, et SRB 2023. aasta otsuse tagajärgede asjas kehtima jätmine on põhjendatud ja ELTL artikli 264 teise lõiguga kooskõlas. Ta märgib kõigepealt, et Euroopa Kohtu praktikas ei ole piiratud juhtumeid, mil tühistatud akti tagajärjed võib jätta kehtima, niisuguste juhtumitega, mil tühistamine põhineb pädevuse puudumisel või oluliste menetlusnormide rikkumisel, vaid see kohtupraktika võimaldab seda teha ka juhul, kui kaasnevad tõsised negatiivsed tagajärjed asjaomastele isikutele, mis hõlmab tühistamisi materiaalõigusnormide rikkumiste tõttu.
20. Oleks ka ekslik arvata, et hüvitamised, mida põhjustaks SRB 2023. aasta otsuse viivitamatu tühistamine, ei avaldaks mõju pangandusliidu finantsstabiilsusele, mille tähtsust on Euroopa Kohus ka juba tunnistanud.(7) Lõpuks ei seaks selle otsuse tagajärgede kehtima jätmine kahtluse alla krediidiasutuste kohustust teha 2023. osamakseaasta puhul osamaksed ega SRB kohustust saavutada algse perioodi lõpuks sihttase ning on vajalik, et SRB saaks võtta ühise seisukoha 2022. ja 2023. aasta osamaksetsüklite kohta.
21. Parlament väidab ka, et BAWAG‑l, kes on võitnud kohtuvaidluse oma esimeses kohtuastmes esitatud peamiste väidete osas, ei ole põhjendatud huvi esitada vaidlustatud kohtumääruse peale apellatsioonkaebust, mis on seega vastuvõetamatu.
Õiguslik hinnang
22. Kõigepealt märgin, et kuna BAWAG osa nõudeid jäeti Üldkohtus rahuldamata, saab ta esitada apellatsioonkaebuse, milles ta palub vaidlustatud kohtumääruse tühistada osaliselt, st osas, milles jäeti ajutiselt kehtima SRB 2023. aasta otsuse tagajärjed, mistõttu tuleb parlamendi argumendid, et apellatsioonkaebus on vastuvõetamatu, tagasi lükata.
23. Meenutan, et ELTL artikli 264 teise lõigu kohaselt võib Euroopa Kohus, kui ta seda vajalikuks peab, märkida, milliseid tühistatud õigusakti tagajärgi loetakse lõplikeks. Selle artikliga talle antud pädevuse teostamisel võtab Euroopa Kohus arvesse õiguskindluse põhimõtte austamist ja järgib muid avalikke või erahuvisid.(8)
24. Euroopa Kohus leiab oma väljakujunenud kohtpraktikas tõesti, et arvestades õiguskindluse kaalutlusi, võib tühistatud liidu õigusakti tagajärjed jätta kehtivaks eelkõige juhul, kui õigusakti viivitamatu tühistamine põhjustab asjasse puutuvatele isikutele raskeid negatiivseid tagajärgi ning vaidlustatud õigusakti õiguspärasus ei ole vaidlustatud mitte selle eesmärgist või sisust lähtudes, vaid õigusakti vastuvõtja pädevuse puudumise või oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu, sh vaidlustatud õigusaktil on vale õiguslik alus.(9) Märgin siiski – nagu tähendas väga õigesti kohtujurist Tanchev kohtuotsuses komisjon vs. Rootsi esitatud ettepanekus(10) –, et Euroopa Kohtu praktika tähelepanelik lugemine näitab, et kuigi seda asjaolu võidi pidada eelkõige kohtuotsustes parlament ja komisjon vs. nõukogu ning Saksamaa vs. parlament ja nõukogu takistuseks, mis ei võimaldanud Euroopa Kohtul liidu õigusakti tagajärgi kehtima jätta,(11) siis teistel juhtudel, näiteks kohtuotsustes Hispaania vs. nõukogu ning Kadi ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon, jättis Euroopa Kohus kehtima niisuguse liidu õigusakti tagajärjed, mille ta oli tühistanud materiaalõigusnormide rikkumise tõttu.(12) Vastupidi BAWAG väitele ei kujuta see asjaolu niisiis endast tingimust, mis peab olema kõikidel juhtudel täidetud, vaid sõltub pigem igast konkreetsest olukorrast.(13)
25. Käsitletaval juhul leian, et SRB 2023. aasta otsuse tühistamine ilma, et selle tagajärgi jäetaks kehtima seniks, kuni see asendatakse uue aktiga, võib kahjustada määruse nr 806/2014 kohaldamist, kuid see määrus on pangandusliidu oluline osa, mis aitab kaasa euroala stabiilsusele.(14)
26. Esiteks ei ole seatud kahtluse alla määruse artikli 69 lõikes 1 sätestatud SRB kohustust ennast tagada, et kriisilahendusfondi olemasolevad rahalised vahendid saavutaksid vähemalt 1% kõigis osalevates liikmesriikides tegevusloa saanud kõigi krediidiasutuste tagatud hoiuste summast, ega asjaomaste krediidiasutuste, sh apellandi sellest tulenevat kohustust teha ex ante osamaksed kooskõlas määruse artikliga 70.
27. Teiseks nõustun Üldkohtu murega, kui ta märgib vaidlustatud kohtumääruse punktides 42 ja 43, et asjaomaste osamaksete kohene tagastamine võib võtta kriisilahendusfondilt rahalised vahendid, mis võivad osutuda vajalikuks tema finantsstabiilsuse ning majandus‑ ja rahaliidu eesmärkide saavutamisel. See, kui SRB 2023. aasta otsuse tagajärgi ei jäeta kehtima, võib kahjustada ühtse kriisilahenduskorra terviklikkust, häirida kriisilahendusfondi toimimist rahalise sekkumise korral ja seada ohtu üldise avaliku huvi selle vastu, et kriisilahendusfondil on piisav rahaline suutlikkus. Minu arvates on see piisav põhjus jätta selle otsuse tagajärjed kehtima seniks, kuni see uue aktiga asendatakse.
28. Lisaks ning kui Euroopa Kohus peaks otsustama jätta apellatsioonkaebused kohtuasjades C‑454/24 P, C‑529/24 P, C‑536/24 P, C‑537/24 P, C‑585/24 P ja C‑705/24 P rahuldamata, nagu mina soovitan, on SRB 2023. aasta otsuse puhul peale õigusvastasuse, mis mõjutab nõutud osamaksete summat, olemas ka tühistamispõhjused, mis on seotud määruse nr 806/2014 artikli 70 lõike 7 ja rakendusmääruse (EL) 2015/81(15) õigusvastasusega. Igaühes nendest kohtuasjadest saab SRB seega uued otsused teha alles pärast seda, kui on vastu võetud uued õigusnormid. Et see õigusvastasus puudutab ex ante osamaksete arvutamise kohandatud metoodikat, peab SRB vajaduse korral kohaldama uut arvutusmetoodikat, mistõttu ei saa osamaksete täpset summat, mida saab asjaomastelt finantsinstitutsioonidelt, sh apellandilt 2022. ja 2023. osamakseaasta puhul kokkuvõttes nõuda, kindlaks määrata lähemas tulevikus.
29. SRB ja nõukogu, keda toetavad parlament ja Euroopa Komisjon, väitsid kohtuasjades C‑529/24 P, C‑536/24 P, C‑537/24 P, C‑585/24 P ja C‑705/24 P, et vajalik on 30‑kuuline tähtaeg, et viia läbi kolm menetlust, st esiteks seadusandlik menetlus, mis puudutab määruse nr 806/2014 artikli 70 lõike 7 põhjendust, teiseks uue rakendusmääruse vastuvõtmise menetlus ja kolmandaks menetlus, milles SRB võtab vastu uued otsused, millega määratakse kindlaks tasumisele kuuluvad osamaksed.
30. Nendel asjaoludel teen ettepaneku lükata BAWAG ainus väide tagasi ning vältimaks ükskõik missugust ebajärjepidevust osamaksete regulatsioonis 2022. ja 2023. aasta osamakseperioodidel, soovitan Euroopa Kohtul jätta SRB 2023. aasta otsuse tagajärjed kehtima BAWAGd puudutavas osas mõistlikuks ajaks, mis ei tohi ületada 30 kuud alates kuupäevast, mil kuulutatakse kohtuotsused kohtuasjades C‑454/24 P, C‑529/24 P, C‑536/24 P, C‑537/24 P, C‑585/24 P, C‑671/24 P ja C‑705/24 P, kuni jõustub SRB uus otsus, millega määratakse kindlaks selle finantsinstitutsiooni ex ante osamaks kriisilahendusfondi.
Kohtukulud
31. Eelnevatest kaalutlustest tuleneb, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Euroopa Kohus teeb kohtukulude kohta otsuse seega Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõike 2 kohaselt.
32. Selle kodukorra artikli 138 lõike 1 kohaselt, mida nimetatud kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuse suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Et BAWAG on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb tema kohtukulud jätta tema enda kanda ning mõista temalt välja SRB kohtukulud kooskõlas viimase nõuetega.
33. Kodukorra artikli 140 lõigete 1 ja 3 kohaselt, mida selle kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse ka apellatsioonimenetluse suhtes, kannavad menetlusse astuvad institutsioonid ise oma kohtukulud. Järelikult kannavad parlament ja nõukogu oma kohtukulud ise.
Ettepanek
34. Eelnevate kaalutluste põhjal teen Euroopa Kohtule ettepaneku langetada järgmine otsus:
1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2. Jätta Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsuse SRB/ES/2023/23 tagajärjed kehtima BAWAG P.S.K. Bank für Arbeit und Wirtschaft und Österreichische Postsparkasse AGd puudutavas osas mõistlikuks ajaks, mis ei tohi ületada 30 kuud alates kuupäevast, mil kuulutatakse kohtuotsused kohtuasjades C‑454/24 P, C‑529/24 P, C‑536/24 P, C‑537/24 P, C‑585/24 P, C‑671/24 P ja C‑705/24 P.
3. Jätta BAWAG P.S.K. Bank für Arbeit und Wirtschaft und Österreichische Postsparkasse kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohtukulud.
4. Jätta Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud nende endi kanda.
1 Algkeel: prantsuse.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT 2014, L 225, lk 1).
3 10. aprilli 2024. aasta kohtuotsus (T‑411/22, EU:T:2024:216).
4 Vaidlustatud kohtumäärus (punktid 26–37).
5 Vaidlustatud kohtumäärus (punktid 38–45).
6 Ta viitab sellega seoses 26. novembri 2014. aasta kohtuotsusele parlament ja komisjon vs. nõukogu (C‑103/12 ja C‑165/12, EU:C:2014:2400, punkt 92), 1. detsembri 2015. aasta kohtuotsusele parlament ja komisjon vs. nõukogu (C‑124/13 ja C‑125/13, edaspidi kohtuotsus „parlament ja komisjon vs. nõukogu“, EU:C:2015:790, punkt 89), 7. septembri 2016. aasta kohtuotsusele Saksamaa vs. parlament ja nõukogu (C‑113/14, EU:C:2016:635, punkt 84) ning 15. juuli 2021. aasta kohtuotsusele komisjon vs. Landesbank Baden-Württemberg ja SRB (C‑584/20 P ja C‑621/20 P, edaspidi „kohtuotsus komisjon vs. Landesbank Baden-Württemberg ja SRB“, EU:C:2021:601, punkt 175).
7 SRB viitab eelkõige kohtuotsusele komisjon vs. Landesbank Baden-Württemberg ja SRB (punkt 177).
8 Vt teiste hulgas 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Régie Networks (C‑333/07, EU:C:2008:764, punkt 122), 25. veebruari 2021. aasta kohtuotsus komisjon vs. Rootsi (C‑389/19 P, EU:C:2021:131, punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika) ning 20. aprilli 2023. aasta kohtuotsus parlament vs. komisjon (väga ohtliku aine lubamine) (C‑144/21, EU:C:2023:302, punkt 136 ja seal viidatud kohtupraktika).
9 Vt selle kohta 26. novembri 2014. aasta kohtuotsused parlament ja komisjon vs. nõukogu (C‑103/12 ja C‑165/12, EU:C:2014:2400, punkt 90 ja seal viidatud kohtupraktika), parlament ja komisjon vs. nõukogu (punkt 86) ning komisjon vs. Landesbank Baden-Württemberg ja SRB (punkt 175 ja seal viidatud kohtupraktika).
10 C‑389/19 P, EU:C:2020:874, punkt 129.
11 Vt kohtuotsus parlament ja komisjon vs. nõukogu (punkt 89) ning 7. septembri 2016. aasta kohtuotsus Saksamaa vs. parlament ja nõukogu (C‑113/14, EU:C:2016:635, punkt 84).
12 Vt 7. septembri 2006. aasta kohtuotsus Hispaania vs. nõukogu (C‑310/04, EU:C:2006:521, punktid 138–141, tõlgendatuna koostoimes punktidega 135–137) ning 3. septembri 2008. aasta kohtuotsus Kadi ja Al Barakaat International Foundation vs. nõukogu ja komisjon (C‑402/05 P ja C‑415/05 P, EU:C:2008:461, punktid 373–376, tõlgendatuna koostoimes punktidega 333–372).
13 25. veebruari 2021. aasta kohtuotsuses komisjon vs. Rootsi (C‑389/19 P, EU:C:2021:131) jättis Euroopa Kohus õigusvastasusega seotud põhjustel tühistatud otsuse asjaomase otsuse tagajärjed, võttes arvesse ohtu, et tekib tõsine ja korvamatu kahju inimeste tervisele ja keskkonnale.
14 Vt selle kohta analoogia alusel kohtuotsus komisjon vs. Landesbank Baden-Württemberg ja SRB (punkt 177).
15 Nõukogu 19. detsembri 2014. aasta rakendusmäärus, millega määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 kohaldamise ühtsed tingimused seoses ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate ex ante osamaksetega (ELT 2015, L 15, lk 1).