|
Euroopa Liidu |
ET L-seeria |
|
2025/1042 |
28.5.2025 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2025/1042,
27. mai 2025,
millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või legeerimata terasest, tinaga pinnatud või kaetud lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
1. MENETLUS
1.1. Algatamine
|
(1) |
16. mail 2024 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „asjaomane riik“, „Hiina“ või „Hiina RV“) pärit rauast või legeerimata terasest, tinaga pinnatud või kaetud lehtvaltstoodete (edaspidi „valgeplekist tooted“) impordi suhtes. Komisjon avaldas menetluse algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2). |
|
(2) |
Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 2. aprillil 2024 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „EUROFER“ või „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu valgeplekist toodete tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks. |
1.2. Registreerimine
|
(3) |
Komisjon kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) 2024/2731 (3) valgeplekist toodete impordi registreerimise nõude. |
1.3. Ajutised meetmed
|
(4) |
Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 17. detsembril 2024 huvitatud isikutele kavandatavate tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta. |
|
(5) |
Komisjon sai märkusi äriühingute grupilt Baoshan Iron & Steel Co., Ltd. ja WISCO-Nippon Steel Tinplate Co., Ltd. (edaspidi „Baosteel Group“) ning ka äriühingult Shougang Jingtang United Iron & Steel Co., Ltd. (edaspidi „Shougang Jingtang“), kuid kumbki ei esitanud märkusi arvutuste täpsuse kohta. |
|
(6) |
14. jaanuaril 2025 kehtestas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2025/81 (4) (edaspidi „ajutine määrus“) Hiina Rahvavabariigist pärit valgeplekist toodete impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu. |
1.4. Järgnenud menetlus
|
(7) |
Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste teatavakstegemist (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“) esitasid Baosteel Group, kaebuse esitaja, Shougang Jingtang, Trivium Packaging B.V. (edaspidi „Trivium“), Hiina raua- ja teraseliit (edaspidi „CISA“), Metal Packaging Europe (edaspidi „MPE“) ja Steelforce Packaging BV (edaspidi „Steelforce“) ajutise määruse artikli 2 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul kirjalikud märkused, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. |
|
(8) |
Isikutele, kes ärakuulamist taotlesid, anti selleks võimalus. Ära kuulati kaebuse esitaja. Esialgses etapis kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamist ei taotletud. |
|
(9) |
Komisjon jätkas oma lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud isikute märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi. |
|
(10) |
Komisjon teavitas kõiki huvitatud isikuid olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Hiina Rahvavabariigist pärit valgeplekist toodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõigile isikutele anti tähtaeg, mille jooksul nad said lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi esitada. |
|
(11) |
Lõplike järelduste avalikustamise kohta esitasid kirjalikud märkused Baosteel Group, kaebuse esitaja, Shougang Jingtang, CISA, MPE ja Steelforce. |
|
(12) |
Ükski isik pärast lõplike järelduste avalikustamist ärakuulamist ei taotlenud. Samuti ei taotlenud ükski isik ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. |
1.5. Väited uurimise algatamise kohta
|
(13) |
CISA ei nõustunud oma märkustes ajutise määruse kohta ajutise määruse punktis 1.4 esitatud komisjoni hinnanguga, milles komisjon lükkas tagasi CISA väited, et kaebuses puudusid piisavad tõendid, mis õigustaksid menetluse algatamist. |
|
(14) |
CISA jäi ka oma väite juurde, et kaebuses kasutatud teabe mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted ei olnud piisavalt üksikasjalikud, millega seega rikuti tema kaitseõigust. CISA ütles, et komisjon eksis, kui ta pidas teavet piisavalt üksikasjalikuks, ja et kaebuse nõuetekohaselt kokku võetud mittekonfidentsiaalne versioon oleks tulnud uuesti esitada. |
|
(15) |
EUROFER vaidles nendele argumentidele vastu, väites, et CISA ei kinnitanud oma varasemaid väiteid uute argumentidega, vaid lihtsalt kordas neid. |
|
(16) |
Seoses eespool põhjenduses 14 kokkuvõtlikult esitatud CISA seisukohaga märkis komisjon kooskõlas EUROFERi väitega, et CISA ei esitanud uusi argumente ega tõendeid, et näidata, miks komisjon oma esialgses järelduses selles küsimuses eksis. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi ja jäi ajutise määruse põhjenduses 19 esitatud järelduste juurde, et kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis sisalduvad andmed võimaldasid konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust vajalikul määral aru saada ja et sellega seoses ei ole kaitseõigusi rikutud. |
|
(17) |
Oma väitega kaebuses esitatud tõendite ebapiisavuse kohta kordas CISA tõepoolest enda seisukohta, et komisjon oleks pidanud uurimise algatamiseks vajalike tõendite piisavust hinnates rohkem arvestama muid kahju tekitada võinud tegureid, eelkõige kasvavate tooraine- ja energiahindade mõju. CISA väitis, et ainuüksi see tegur seab kahtluse alla teiste tegurite asjakohasuse liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjusena. |
|
(18) |
Komisjon rõhutas, et muude liidu tootmisharu olukorda mõjutada võivate tegurite olemasolu ei pruugi tingimata tähendada, et dumpinguhinnaga impordi mõju sellele tootmisharule ei ole oluline; samuti ei vähenda see nendevahelist põhjuslikku seost. Seos liidu tootmisharu olukorra halvenemise ja liidu tootmisharu hindu oluliselt alla löövate dumpinguhindadega müüdava impordi üha kasvava mahu vahel viitas tõepoolest selgelt põhjusliku seose olemasolule. |
|
(19) |
Lisaks tunnistati kaebuses endas – punktides 159–161 ja põhjusliku seose analüüsi osana punktis 205 – sõnaselgelt, et tootmiskulud tegelikult kasvasid. Järelikult võeti seda tegurit tõepoolest arvesse tõendite piisavuse üldisel hindamisel, nagu on nõutud alusmääruse artikli 5 lõikes 3. |
|
(20) |
Seega lükkas komisjon CISA väited tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendustes 6–26 esitatud järeldused. |
|
(21) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas CISA veel kord samu väiteid, mille kohaselt kaebuse avalik kokkuvõte ei olnud piisavalt üksikasjalik, puudusid piisavad tõendid uurimise algatamiseks ning muid kahju tekitada võivaid tegureid ei olnud hinnatud. |
|
(22) |
CISA jäi seisukohale, et seega on tema kaitseõigusi kogu uurimise vältel rikutud. Kuna neid menetluslikke rikkumisi ei ole uurimise nii hilises etapis enam võimalik heastada, väitis CISA, et uurimine tuleks lõpetada. |
|
(23) |
Uute argumentide puudumisel jäi komisjon eespool põhjenduses 20 esitatud seisukohale. Arvestades, et seega ei tuvastanud komisjon käesoleva uurimise käigus ühtegi menetluslikku rikkumist ja CISA ei esitanud ühtegi olulist tõendit selliste rikkumiste kohta, lükkas komisjon CISA taotluse uurimise lõpetamiseks nendel alustel tagasi. |
1.6. Valikuuring
|
(24) |
Eksportivate tootjate, liidu tootjate ja sõltumatute importijate valikuuringu kohta märkusi ei saadud. |
|
(25) |
14. jaanuaril 2025 sai komisjon Hiina äriühingult Jiangsu Kemao New Materials Technology Co., Ltd. taotluse kaasata ta uurimisse koostööd tegeva eksportiva tootjana. |
|
(26) |
Nagu on märgitud algatamisteate punktis 5.3.1, käsitatakse koostööd tegevana ainult neid eksportivaid tootjaid, kes on nõustunud enda kaasamisega valimisse, kuid keda ei kaasata valimisse (edaspidi „valimisse kaasamata koostööd tegevad eksportivad tootjad“). Seetõttu lükati see taotlus tagasi, kuna äriühing ei andnud endast teada algatamisteate punkti 5.3.1 alapunktis a sätestatud tähtaja jooksul vastavalt alusmääruse artiklile 17, nagu on nõutud kõnealuse määruse artikli 9 lõikes 6. |
|
(27) |
Seetõttu valimid kinnitati. |
1.7. Individuaalne kontrollimine
|
(28) |
Ühtegi individuaalse kontrollimise taotlust ei saadud. |
1.8. Küsimustiku vastused ja kontrollkäigud
|
(29) |
Täiendavad kontrollkäigud tehti Baosteel Groupi kolme seotud müügiettevõtja valdustesse:
|
|
(30) |
Kontrollkäik tehti ka kasutaja Massilly Holding S.A.S. (edaspidi „Massilly“) valdustesse. |
2. ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE
|
(31) |
Uuritava toote määratlus on esitatud ajutise määruse põhjenduses 41. Uuritav toode on tinatatud lehtvaltstooted, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, mis on tinaga pinnatud või kaetud ja võib olla kaetud plastiga ja/või lakitud (edaspidi „valgeplekist tooted“), ja kuuluvad praegu CN-koodide 7210 11 00 , 7210 12 , ex 7210 70 , 7210 90 40 , ex 7210 90 80 , 7212 10 ja ex 7212 40 (TARICi koodid 7210 70 10 15, 7210 70 80 20, 7210 70 80 92, 7210 90 80 20, 7212 40 20 10, 7212 40 80 12, 7212 40 80 30, 7212 40 80 80 ja 7212 40 80 85) alla. |
|
(32) |
Ajutise määruse põhjenduses 43 on asjaomane toode määratletud kui Hiina Rahvavabariigist pärit uuritav toode. |
|
(33) |
Kuna uuritava toote, asjaomase toote ja samasuguse toote kohta märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 41–50. |
3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK
3.1. Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a
|
(34) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kommenteeris Hiina eksportijate ühendus CISA taas alusmääruse artikli 2 lõikes 6a sätestatud meetodi kasutamist käesolevas uurimises. Ka Baosteel Group kordas oma väidet, et komisjon peaks kaebuse esitaja väite väidetavate oluliste moonutuste kohta tagasi lükkama. |
|
(35) |
Kõigepealt kordas CISA oma väidet, et komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“) ei vasta erapooletu ja objektiivse tõendusmaterjali nõuetele. Ta märkis, et aruanne ei ole erapooletu ega objektiivne, kuna see koostati eesmärgiga aidata liidu tootjatel esitada kaebusi Hiina Rahvavabariigi vastu. |
|
(36) |
Teiseks kordas CISA oma märkust, et kaebus tugines varasematele dumpinguvastastele uurimistele, et leida tõendeid oluliste moonutuste kohta Hiinas, samal ajal kui komisjon peaks igas uurimises dumpingu olemasolu otseselt kindlaks tegema. CISA märkis, et WTO apellatsioonikogu on sedastanud, et „ühe otsusega seotud tulemustele viitamine teise otsuse tegemisel ei ole tavaliselt käsitatav põhjendatud ja piisava selgitusena“ (5). |
|
(37) |
Lisaks märkis CISA, et tema arvates ei ole alusmääruse artikli 2 lõige 6a kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikli 2 lõike 2 põhimõtetega seoses võrdlusriigi kasutamisega normaalväärtuse arvutamiseks vajalike kulude kindlakstegemisel. |
|
(38) |
Komisjon märkis, et ajutise määruse põhjendustes 72–117 on üksikasjalikult esitatud komisjoni enda järeldused Hiinas valgeplekist toodete tootmisel esinevate oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis põhinevad mitmesugustel kergesti kättesaadavatel allikatel. |
|
(39) |
CISA ja Baosteel Group ei vaidlustanud oma märkustes komisjoni poolt neis ajutise määruse põhjendustes esitatud tõendeid. |
|
(40) |
CISA märkusi aruande ja kaebuse kohta on juba käsitletud ajutise määruse põhjendustes 120–127. |
|
(41) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas CISA esialgsete järelduste kohta esitatud väiteid, mis on esitatud eespool põhjendustes 34–39. |
|
(42) |
CISA kordas, et komisjoni poolt alusmääruse artikli 2 lõike 6a kasutamist ei toetanud objektiivsed tõendid ega põhjendanud kindel õiguslik analüüs ja suunas komisjoni esialgsete järelduste kohta esitatud märkuste juurde. |
|
(43) |
CISA ei esitanud uusi tõendeid, mis näitaksid, et komisjon ei oleks tohtinud kasutada käesolevas uurimises artikli 2 lõiget 6a. |
|
(44) |
Kuna nii CISA kui ka Baosteel Group uusi tõendeid ei esitanud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 118–135 esitatud komisjoni järeldused. |
3.2. Normaalväärtus
3.2.1. Oluliste moonutuste olemasolu
|
(45) |
Ajutise määruse põhjenduses 203 on märgitud, et nende valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul, kes importisid rauamaaki riikidest, mille puhul ei ole artikli 2 lõike 6a kohaste moonutuste olemasolu väidetud, kasutas komisjon valimisse kaasatud eksportivate tootjate makstud moonutamata hinda, mitte aga Malaisia impordihindade alusel kehtestatud võrdlusalust. |
|
(46) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kommenteeris kaebuse esitaja China Minerals Resources Groupi (6) (edaspidi „CMRG“) mõju imporditud rauamaagi ostmisele Hiinas. Ta väitis, et CMRG on riiklik tooraine ühishangete klubi ja et paljud riigile kuuluvad terasetehased on „delegeerinud kõik kiireloomulised hanked CMRG-le […], et konsolideerida rauamaagi ostud“. |
|
(47) |
EUROFER lisas toimikusse 6. oktoobri 2023. aasta pressiteate, (7) milles väidetakse, et CMRG „pidas läbirääkimisi maailma nelja suurima rauamaagitarnijaga: Rio Tinto, BHP, Vale’i ja Fortescue Metalsiga [ja] püüdis saada soodustingimusi seoses transpordi, kvaliteediklasside jms-ga“. |
|
(48) |
Nende pressiteadete alusel palus EUROFER komisjonil hoolikalt uurida Hiina eksportivate tootjate väiteid, et nad ostavad imporditud rauamaaki moonutamata hindadega. |
|
(49) |
Hiina valitsusele saadeti uurimise alguses küsimustik turumoonutuste kohta valgeplekist toodete sektoris, kuid ta ei vastanud. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab sektoris moonutuste esinemise kindlakstegemiseks alusmääruse artikli 18 sätteid. |
|
(50) |
Komisjon tuvastas, et CMRG asutati 22. juulil 2022 riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni (edaspidi „SASAC“) dekreediga (8). |
|
(51) |
CMRG veebisaidi kohaselt on CMRG eesmärk „pakkuda turvalisi ja kestlikke toorainega varustamise teenuseid ja kohandatud lahendusi sellistele tööstusharudele nagu terasetööstus. Luues strateegilise partnerluse ülemaailmsete maavarade tarnijate, lõpptarbijate ning sadamatööstuse, laevanduse, kaubanduse ja rahanduse valdkonna juhtidega ning edendades tehisintellekti, keskkonnahoidlikke tehnoloogiaid ja kestlikke tavasid maavarade valdkonnas on meie eesmärk luua vastupidavaid ja kestlikke tööstusökosüsteeme, tagades samal ajal tööstus- ja tarneahelate stabiilsuse ja kvaliteetse arengu“ (9). |
|
(52) |
Hiina eksportivad tootjad Baosteel Group ja Shougang Jingtang vastasid EUROFERi märkustele seoses CMRG mõjuga nende rauamaagiostudele ning esitasid komisjoni palvel lisateavet nende ostude ja lepingutingimuste kohta. |
|
(53) |
Esiteks märkis komisjon, et väide esitati menetluse lõpupoole, mistõttu ei jäänud piisavalt aega esitatud süüdistuste nõuetekohaseks uurimiseks. Algatamisteates seatud oluliste moonutuste kohta märkuste esitamise tähtaeg oli 37 päeva alates teate avaldamise päevast. |
|
(54) |
Valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt pärast seda kogutud tõendid näitasid, et CMRG oli tõepoolest osalenud mõnes eksportivate tootjate ja kolmandate riikide tarnijate vahel sõlmitud rauamaagi hankelepingus. |
|
(55) |
Arvestades aga asjaolu, et CMRG ei tegutsenud uurimisperioodil veel täies mahus, sest ta alustas tegevust alles 2023. aasta alguses, ning et komisjon ei saanud menetluse nii hilises etapis lisateavet koguda ega poolte esitatud teavet kontrollida, jõudis komisjon järeldusele, et EUROFERi väite kinnitamiseks ei ole piisavalt tõendeid. |
|
(56) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis EUROFER taas, et komisjon oleks pidanud uurima CMRG mõju valimisse kaasatud eksportivate tootjate hangitud rauamaagi hindadele ning kasutama alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavaid fakte, et lükata tagasi Hiina eksportivate tootjate makstud rauamaagi impordihinnad. |
|
(57) |
Komisjon leidis, et CMRG roll imporditud rauamaagi hankimisel oli piiratud ega saanud uurimise ajal oluliselt mõjutada valimisse kaasatud eksportivate tootjate imporditud rauamaagi ostuhinda. EUROFER ei esitanud uut teavet, mis oleks vastuolus toimikus esitatud tõenditega, mistõttu jäid komisjoni järeldused muutumatuks. |
3.2.2. Võrdlusriik
|
(58) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas EUROFER lisamärkusi Malaisia võrdlusriigiks valimise kohta, väites, et teraseturgu moonutab eelkõige Hiinast pärit import, mida tõendab käimasolev Hiina kuumvaltsitud lehtterasetooteid käsitlev dumpinguvastane uurimine. EUROFER märkis taas, et Malaisias kehtivad rauamaagi ekspordile litsentsinõuded ja et Malaisia majandusaasta erineb Hiina omast, sest see kestab aprillist märtsini. |
|
(59) |
Baosteel Group väitis, et Malaisia dumpinguvastane uurimine puudutas pinnatud terast, mitte kuumvaltsitud lehtterasest tooteid, mis on pigem tootmisahela järgmise etapi terasetoode kui valgeplekist toodete sisendmaterjal. Samuti algatati Malaisia uurimine pärast uurimisperioodi lõppu. |
|
(60) |
EUROFER ei pakkunud välja teist võrdlusriiki ja kutsus komisjoni üksnes üles uurima tähelepanelikult normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud Malaisia võrdlusaluseid. |
|
(61) |
Seetõttu kinnitas komisjon Malaisia võrdlusriigina. Malaisiasse imporditud tootmistegurite hindadel põhinevate võrdlusaluste uurimine on esitatud punktis 3.2.3. |
|
(62) |
Kuna võrdlusriigi valiku kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 137–156. |
3.2.3. Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad
|
(63) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas EUROFER märkused Malaisia rauamaagipulbri, koksisöe ja kuumvaltsitud terase võrdlusaluste kasutamise kohta. |
|
(64) |
Esiteks tegi EUROFER märkusi Malaisiasse suunatud rauamaagipulbri impordi hinna kohta, märkides, et see hind on madalam kui teiste indeksite, sealhulgas Plattsi indeksi (IODEX CFR Hiina 62 % FE) hind. |
|
(65) |
EUROFER ei esitanud siiski mingeid tõendeid selle kohta, et Malaisiasse suunatud rauamaagi impordi hind on moonutatud või et Malaisiasse suunatud impordi hind ja kogus ei ole tüüpilised, vaid lihtsalt väitis, et Plattsi indeks on kõrgem. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(66) |
Lisaks väitis EUROFER, et elektrolüütiliselt kroomitud terasest tooteid käsitlevas dumpinguvastases uurimises keeldus komisjon kasutamast Baosteel Groupi tegelikke rauamaagi ostuhindu, sest ta leidis, et Baosteel Groupi ostuhindu mõjutasid temaga seotud äriühingute vahelised suhted ja/või Hiinas esinevad olulised moonutused (10). |
|
(67) |
EUROFER viitas ka komisjoni poolt teatavaid elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstooteid käsitlevas dumpinguvastases uurimises tehtud järeldustele, et rauamaaki mõjutas valitsus (11). |
|
(68) |
Elektrolüütiliselt kroomitud terasest tooteid käsitleva uurimise käigus leidis komisjon, et Baosteel Group ei importinud otse, vaid Hongkongis asuva sidusettevõtja kaudu. Käesoleva uurimise käigus ei tuvastatud sellist olukorda. |
|
(69) |
Uurimise järeldused elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete kohta ei olnud käesoleval juhul kohaldatavad, kuna valimisse kaasatud eksportivad tootjad hankisid rauamaagi otse väljaspool Hiinat asuvatelt allikatelt. Seepärast lükati see väide tagasi. |
|
(70) |
EUROFER märkis seejärel, et Malaisia koksisöe võrdlusalus on madalam kui Plattsi indeks („Prem Low Vol HCC FOB Aus“). |
|
(71) |
Kuna muid tõendeid, mis näitaksid, et võrdlusriigi impordihind oli moonutatud või ei olnud tüüpiline, ei esitatud, lükkas komisjon väite tagasi ja seda võrdlusalust ei muudetud. |
|
(72) |
EUROFER kommenteeris ka Fastmarketsi indeksi „Kuumvaltsitud lehtterase poolid (Jaapan, Korea, Taiwan), import, CFR Vietnam“ kasutamist kuumvaltsitud terase võrdlusalusena, märkides, et kasutatud indeks on madalam kui nende teiste indeksite keskmine, mille andmed EUROFER sai MEPSi käest, ning et Hiinast pärit import võib moonutada Vietnami impordihindu, nagu näitas dumpinguvastase uurimise algatamine Hiina kuumvaltsitud lehtterasetoodete impordi suhtes. |
|
(73) |
EUROFER väitis ka, et komisjoni käimasolev Vietnamist pärit kuumvaltsitud lehtterasetooteid puudutav dumpinguvastane uurimine käsitleb toorainega seotud moonutuste olemasolu Vietnamis seoses söe ja rauamaagiga. |
|
(74) |
Kuna Fastmarketsi võrdlusalus ei hõlmanud Hiinast Vietnami suunatud importi ja EUROFER ei esitanud tõendeid, mis näitaksid, et Jaapanist, Koreast ja Taiwanist pärit impordi hinnad olid moonutatud, lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(75) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus EUROFER komisjonil uuesti kaaluda rauamaagipulbri, koksisöe ja kuumvaltsitud lehtterase (kuumvaltsitud lehttoodete) puhul teistsuguste, kõrgematele tasemetele vastavate võrdlusaluste kasutamist. |
|
(76) |
Kuna EUROFER ei esitanud uut teavet, mis viitaks sellele, et kasutatud võrdlusalused olid moonutatud, vaid väitis, et need olid lihtsalt oluliselt madalamad kui teised EUROFERi esitatud rahvusvahelised indeksid ja ainult sel põhjusel väidetavalt moonutatud, lükati need väited tagasi. |
|
(77) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas eksportiv tootjakontsern Baosteel Group märkused rauamaagipelletite ja gaasisöe võrdlusaluse kohta. |
|
(78) |
Seoses rauamaagipelletite võrdlusalusega teatas Baosteel Group, et see on ebatavaliselt kõrge ning et ei ole võimalik, et rauamaagipelletite hind võiks olla kõrgem kui kuumvaltsitud lehtterase poolide hind, mis on tootmisahela järgmise etapi toode. |
|
(79) |
Komisjon ei nõustunud selle põhjendusega, et lükata tagasi võrdlusalus, mis põhineb Malaisiasse suunatud märkimisväärses koguses impordi moonutamata hinnal. Muid tõendeid, mis näitaksid, et võrdlusriigi impordihind oli moonutatud või ei olnud tüüpiline, ei esitatud. |
|
(80) |
Samuti ei leidnud komisjon tõendeid selle kohta, et Malaisiasse suunatud impordi hindadel põhineva rauamaagipelletite võrdlusaluse võrdlemine Fastmarketsi indeksil põhineva kuumvaltsitud lehtterase poolide võrdlusalusega näitaks, et kumbki võrdlusalus oleks moonutatud. |
|
(81) |
Seejärel palus Baosteel Group komisjonil kaaluda Malaisiast pärit impordi hinna asemel muid võrdlusaluseid. Nende hulka kuulusid kolm Plattsi poolt uurimisperioodi kohta avaldatud indeksit, nimelt FOB Tubarão (Brasiilia), CFR Põhja-Hiina ja Atlandi ookeani vesikonna rauamaagipelletid, Brasiilia lepinguhind, eksport FOB. Kõik kolm indeksit näitasid madalamat hinda kui Malaisiasse suunatud impordi hind. |
|
(82) |
Kuna muid tõendeid, mis näitaksid, et võrdlusriiki suunatud impordi hind oli moonutatud või ei olnud tüüpiline, ei esitatud, lükati väide tagasi. |
|
(83) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Baosteel Group uuesti komisjoni muuta rauamaagipelletite võrdlusalust, kuna ta pidas seda liiga kõrgeks võrreldes teiste rahvusvaheliste indeksitega, mille Baosteel Group oli esitanud pärast esialgsete järelduste avalikustamist, ning samuti võrreldes kuumvaltsitud lehtterase poolide, mis on rauamaagipelletite tootmisahela järgmise etapi toode, võrdlusalusega. |
|
(84) |
Teise võimalusena palus Baosteel Group komisjonil arvutada rauamaagipelletite võrdlusalus kõrvaltoodete võrdlusaluse arvutamise meetodil, st kasutades rauamaagipelletite ja kuumvaltsitud lehtterase poolide suhtarvu. |
|
(85) |
Komisjon lükkas esimese väite taas tagasi, kuna Baosteel Group ei esitanud tõendeid selle kohta, et kasutatud võrdlusalus oli moonutatud. |
|
(86) |
Komisjon märkis, et ta tõepoolest lükkas esialgses etapis tagasi Malaisia impordihindadel põhineva kuumvaltsitud lehtterase poolide võrdlusaluse ja asendas selle Fastmarketsi indeksiga. |
|
(87) |
Ajutise määruse põhjenduses 171 selgitas komisjon, et Malaisiasse imporditud külmvaltsitud terase ja kuumvaltsitud terase impordihindade võrdlus viitas sellele, et kuumvaltsitud terase impordihind ei pruugi olla tüüpiline. |
|
(88) |
Baosteel Group ei esitanud siiski mingeid tõendeid selle kohta, et Malaisiasse suunatud rauamaagipelletite impordi hinna ja Fastmarketsi indeksi kuumvaltsitud lehtterase poolide hinna võrdlus muudaks rauamaagipelletite impordi hinna mittetüüpiliseks. |
|
(89) |
Teiseks lükkas komisjon tagasi võimaluse kasutada rauamaagipelletite võrdlusaluse arvutamiseks meetodit, mis on mõeldud kõrvaltoodete jaoks, mida võrdlusriiki ei müüda ega impordita, kuna rauamaagipelletitega kaubeldi ja neid imporditi märkimisväärsetes kogustes. |
|
(90) |
Teiseks kommenteeris Baosteel Group gaasisöe võrdlusalust, väites, et gaasisöe hind ei saa olla koksisöe hinnast kõrgem ja et Malaisiasse suunatud impordi hind on ebatavaliselt kõrge. Baosteel palus komisjonil kaaluda muid võrdlusaluseid, näiteks Austraalia või Euroopa sadamates kehtivaid hindu või Metal Bulletini võrdlusalust, mida kasutati elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete dumpinguvastases uurimises (12). |
|
(91) |
Komisjon leidis, et koksisütt imporditi Malaisiasse märkimisväärsetes kogustes. Kuna muid tõendeid, mis näitaksid, et võrdlusriiki suunatud impordi hind oli moonutatud või ei olnud tüüpiline või et võrdlusalus ei kajastanud valimisse kaasatud eksportivate tootjate kasutatavat koksisütt, ei esitatud, lükati väide tagasi. |
|
(92) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitas Shougang Jingtang märkused rauamaagipulbri ja terasejäätmete võrdlusaluste kohta. |
|
(93) |
Shougang Jingtang väitis, et komisjon peaks kasutama Malaisia rauamaagipulbri võrdlusalust, et arvutada tema tarbitud ja siseturult ostetud malmi kulud, selle asemel et asendada see äriühingu imporditud rauamaagi eest makstud hinnaga. |
|
(94) |
Komisjon nõustus selle väitega ja asendas siseturult ostetud rauamaagipulbri kulud Malaisiast leitud võrdlusalusega. |
|
(95) |
Terasejäätmete kohta märkis Shougang Jingtang, et tootmistegurina kasutatud terasejäätmete hulka kuulusid ka ringlussevõetud terasejäätmed, mille puhul oleks komisjon pidanud kasutama kõrvalsaadusena saadud terasejäätmete jaoks arvutatud võrdlusalust. |
|
(96) |
Kuna Shougang Jingtang ei olnud küsimustiku vastuses ega kontrollkäigu ajal märkinud ringlussevõetud terasejäätmete kasutamist eraldi tootmistegurina, ei olnud komisjonil võimalik terasejäätmete tarbimist nii põhjalikult kontrollida. Seega lükati kõnealune väide tagasi. |
|
(97) |
Lõplike järelduste avalikustamisel taotles Shougang Jingtang uuesti, et komisjon jagaks tootmisteguri kõrvalsaadusena saadud terasejäätmeteks ja ringlussevõetud terasejäätmeteks, kuigi äriühing ei olnud seda jaotust esitanud üheski oma märkuses ega kinnitanud kontrollkäigu ajal, kuna andmed olid äriühingu väitel kättesaadavad vastuses küsimustikule. |
|
(98) |
Komisjon uuris esialgsele küsimustikule antud Shougang Jingtangi vastuse lisas esitatud tõendit, millele äriühing viitas, ega leidnud selles teavet, mis võimaldaks jagada kõnealuse tootmisteguri kõrvalsaadusena saadud terasejäätmeteks ja ringlussevõetud terasejäätmeteks. See näide esitati tootmiskulude tabelis alusandmetena, kuid selles tabelis ei eristatud kõrvalsaadusena saadud terasejäätmeid ja ringlussevõetud terasejäätmeid. |
|
(99) |
Seetõttu otsustas komisjon selle väite tagasi lükata, kuna äriühing oleks pidanud märkima, et see tootmistegur tuleks jagada õigesse tabelisse, küsimustikule vastuse esitamisel, puuduste kõrvaldamise menetluses või küsimustiku vastuse kontrollimisel, kuid ta otsustas seda mitte teha. |
3.2.4. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum
|
(100) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist tegi EUROFER ettepaneku kasutada müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi allikana äriühingut, mille tegevus on eksportivate tootjate tegevusega sarnasem, ning pakkus välja äriühingu Leader Steel Holdings Berhad (13). Shougang Jingtang väitis ka, et võrdlusriigist leitud äriühing Alliance Steel (M) Sdn Bhd ei tootnud uuritavat toodet. |
|
(101) |
Komisjon analüüsis Leader Steel Holdings Berhadi raamatupidamisaruandeid ja leidis, et kasum põhineb peaaegu täielikult muudel tuludel, mitte äriühingu enda äritegevusest saadud tuludel. Seetõttu ei sisaldanud äriühingu finantsandmed mõistlikku kasumisummat ja see ettepanek lükati tagasi. |
|
(102) |
Lõplike järelduste avalikustamisel taotles EUROFER uuesti kasutada Leader Steel Holdings Berhadi andmeid, väites, et 2023. aasta raamatupidamisaruandes kajastatud kasum pärines äriühingu äritegevusest. |
|
(103) |
Samas näitas Leader Steel Holdings Berhadi veebisaidil avaldatud 2023. aasta kasumiaruanne, et kontserni kasum on tema mitteärilise tuluga samal tasemel ja seetõttu ei saanud seda pidada mõistlikuks tasemeks. Seega lükati EUROFERi väide tagasi. |
|
(104) |
Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 199, tunnistas komisjon, et Malaisiast leitud äriühing tõepoolest ei tootnud uuritavat toodet. Komisjon leidis siiski, et äriühingu finantsandmetest saadi mõistlik ja moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa, kuna Alliance Steel (M) Sdn. Bhd tegeles sama üldkategooria toodete tootmisega kui uuritav toode, st terasest toodete tootmisega. |
|
(105) |
Baosteel Group märkis ka, et Malaisia majandusaasta ei vastanud komisjoni uurimisperioodile. Ta ei esitanud siiski mingeid tõendeid selle kohta, et kasutatud finantsandmeid ei oleks asjakohane kasutada. |
3.2.5. Arvutamine
|
(106) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist palus Shougang Jingtang, et komisjon vaataks läbi äriühingu normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud tarbimise suhtarvud, kuna need olid ekslikult ebatavaliselt kõrged. Äriühingu sõnul oli selle põhjuseks tehniline probleem ühe uurimisperioodi kuu kulude tabelis. |
|
(107) |
See taotlus lükati tagasi, kuna arvutustes kasutati neid tarbimise suhtarve, mille äriühing esitas oma esialgses küsimustiku vastuses puudusi käsitleva menetluse käigus ja mida kontrolliti tema tehasesse tehtud kontrollikäigu ajal. Shougang Jingtangi esitatud uuesti kontrollitud suhtarve ei olnud võimalik kontrollida ega seostada koos küsimustiku või puudusi käsitleva vastusega esitatud dokumentidega ega kontrollkäigu ajal võetud tõenditega. |
|
(108) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotles Shougang Jingtang uuesti kontrollkäigu ajal kontrollitud tarbimise suhtarvudega korrigeerimist. Shougang Jingtang väitis, et komisjonil ei olnud kohustust seda teavet kontrollida ja et komisjon oleks võinud teiste valimisse kaasatud eksportivate tootjate rühma raamatupidamisandmetest teada saada, et Shougangi dumpingumarginaal oli liiga kõrge. |
|
(109) |
Komisjon lükkas taotluse tagasi samadel põhjustel, mis on esitatud põhjenduses 107. Kontrollimise eesmärk oli tagada, et äriühingu esitatud andmed vastavad nende kuluarvestuse andmetele, ning need vastasidki üksteisele. Pärast lõplike järelduste avalikustamist Shougang uusi tõendeid ei esitanud. |
|
(110) |
Shougang Jingtang väitis lisaks, et tema rauamaagi impordihindadele ei tohiks lisada omamaiseid transpordikulusid, kuna need juba sisaldusid hindades. Kui äriühing suutis esitada kontrollitud andmeid omamaiste transpordikulude kohta, mis olid ekslikult lisatud tema tarbimise suhtarvudele, siis need kulud eemaldati. |
3.3. Ekspordihind
|
(111) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist sai komisjon ekspordihinna arvutamise kohta märkusi kõigilt valimisse kaasatud eksportivatelt tootjatelt. |
|
(112) |
Shougang Jingtang märkis, et ta oli lisanud 6 % suuruse käibemaksu mõnele toetusele, mida taotleti tema seotud äriühingu Shougang International müüginimekirjas, ja taotles selle käibemaksu mahaarvamist. Selle väitega oldi nõus ja toetusi muudeti selle põhjal. |
|
(113) |
Baosteel Group märkis, et komisjon oli Baosteel Italia kaudu toimunud ekspordi hinna arvutamisel alusmääruse artikli 2 lõike 9 alusel teinud kahekordse mahaarvamise. Seda kontrolliti ja andmeid parandati, et kõrvaldada topeltmahaarvamine. |
3.4. Võrdlus
|
(114) |
Shougang Jingtang väitis, et Hongkongis asuva sidusettevõtja (edaspidi „Shougang Hongkong“) ekspordihinna esialgne kohandamine vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile i ei olnud kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i nõuetega. |
|
(115) |
Shougang Jingtang väitis, et Shougang Hongkongi emaettevõtja Shougang International tegutses Shougang Jingtangi müügiarvete väljastamise agendina ning et Shougang Hongkongi ülesanne oli teha eksporditehinguid Shougang Internationali nimel ja seega tegutses Shougang Hongkong ka Shougang Jingtangi agendina. Seetõttu olid vahendustasud, mida Shougang Jingtang maksis Shougang Internationalile, nii Shougang Internationalile kui ka Shougang Hongkongile makstud teenustasud ning komisjon peaks Shougang Jingtangi poolt Shougang Internationalile makstud vahendustasud ekspordihinnast maha arvama ja mitte tegema edasisi kohandusi. |
|
(116) |
Komisjon märkis, et Shougang Jingtang tunnistas oma märkustes, et nii Shougang International kui ka Shougang Hongkong täidavad ülesandeid, mis sarnanevad vahendustasu alusel töötavate agentide omadega, ja vaidlustas ainult tehtavate kohanduste summa. |
|
(117) |
Viimasega seoses nõustus komisjon eksportiva tootjaga, et kõnealuste juriidiliste isikute ülesanded on üksteist täiendavad. Toimikus ei olnud siiski tõendeid selle kohta, et Shougang Jingtangi ja Shougang Internationali vahelises lepingus sisalduv vahendustasu hõlmas tingimata nii Shougang Internationalile kui ka Shougang Hongkongile makstud teenustasusid, ning igal juhul oli see summa kahe seotud üksuse vaheline makse ja nende kahe üksuse vaheline seos mõjutas tuletatava summa usaldusväärsust. |
|
(118) |
Seetõttu tegi komisjon Shougang Internationali ja Shougang Hongkongi täidetud ülesannete eest makstava vahendustasu summa kindlaks, võttes aluseks nende vastavad müügi-, üld- ja halduskulud ning nominaalse kasumi, mida kõnealuseid ülesandeid täitev agent eeldatavasti teenib. Niiviisi kindlaks tehtud summa arvati alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i alusel ekspordihinnast maha. |
3.5. Dumpingumarginaalid
|
(119) |
Nagu eespool kirjeldatud, vaatas komisjon läbi huvitatud isikute väidete põhjal valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpingumarginaalid. Läbivaatamise tulemusena muudeti ka valimisse kaasamata koostööd teinud eksportivate tootjate marginaali ja üleriigilise tollimaksu suurust. |
|
(120) |
Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:
|
4. KAHJU
4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus
|
(121) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 228 ja 229. |
4.2. Liidu tarbimine
|
(122) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist teatas CISA, et ta ei nõustu komisjoni poolt ajutise määruse põhjendustes 230–236 esitatud järeldustega liidu tarbimise kohta. Tema argumendid olid siiski seotud ainult esialgse otsusega mitte analüüsida eraldi vaba turgu ja tootmisharusisest tarbimist, seega ainult põhjendustega 232–234. |
|
(123) |
Sellega seoses rõhutas CISA WTO kohtupraktikat, (14) milles on sedastatud, et uurimisasutused peavad analüüsima objektiivselt kõiki tööstusharu segmente. Seega palus CISA komisjonil see puudus kõrvaldada ja eraldada tootmisharusisese ja vaba turu analüüsid. |
|
(124) |
Komisjon märkis, et CISA isegi ei püüdnud selgitada, miks komisjoni otsus mitte analüüsida neid kahte turusegmenti eraldi oleks olnud väär. Nagu CISA viidatud kohtupraktika samades punktides on selgelt öeldud: „... teise võimalusena peaksid uurimisasutused esitama rahuldava selgituse selle kohta, miks ei ole vaja otseselt või konkreetselt uurida kodumaise tootmisharu teisi osi“ (15). |
|
(125) |
Seda silmas pidades on ajutise määruse põhjendustes 233 ja 234 selgelt sätestatud, et komisjon ei pidanud vajalikuks eristada tootmisharusisest ja vaba turgu, sest esiteks ei olnud nende kahe turu käitumises erinevusi ja teiseks moodustas tootmisharusisene turg kogu asjaomase perioodi jooksul umbes 1 % vaba turu mahust. CISA jättis selle põhjenduse täiesti tähelepanuta. |
|
(126) |
Kuna selle otsuse vaidlustamiseks ei esitatud mingeid argumente, lükkas komisjon CISA väited tagasi ja jäi ajutise määruse põhjendustes 230–236 esitatud järelduste juurde. |
4.3. Import asjaomasest riigist
4.3.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa
|
(127) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas CISA komisjoni järeldused Hiina impordi rolli kohta liidu tootmisharule olulise kahju tekitamisel, mis on esitatud ajutise määruse põhjendustes 237–240. CISA kordas peamiselt komisjoni järeldusi selle kohta, kuidas COVID-19 pandeemia ja merekaubanduse häired mõjutasid nii nõudluse arengut liidus kui ka Hiinast pärit impordi mahtu. CISA väitis siiski, et alates 2022. aastast kuni uurimisperioodini täheldati liidu tootmisharule kahju tekitanud olukorra asemel tavapärase kaubandusstruktuuri juurde tagasipöördumise ja häiritud turu tasakaalustumise suundumust. |
|
(128) |
Komisjon rõhutas, et ajutise määruse põhjendustes 237–240 hinnati Hiinast pärit impordi koguseid ja turuosa, mitte põhjuslikku seost selle ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Teisalt ei vaidlustanud CISA oma märkustes nendes põhjendustes esitatud komisjoni järeldusi. |
|
(129) |
Seega, kuna tõendid vastupidise kohta puuduvad, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 237–240 esitatud järeldused. |
4.3.2. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine
|
(130) |
CISA väitis, et komisjon ei ole hinnakujunduse suundumusi ajutise määruse põhjendustes 241–250 täpselt ja objektiivselt hinnanud. CISA väitis, et Hiina impordihinnad kasvasid asjaomasel perioodil ja vähendasid seega hinna allalöömise võimalust. |
|
(131) |
CISA väitis ka, et komisjon seostas lihtsustatult hinnasurve ja hinnalanguse Hiina impordiga, selle asemel et pidada peamiseks põhjuseks tootmiskulude kasvu. |
|
(132) |
Ajutise määruse tabel 4 näitas tõepoolest, et Hiina hinnad tõusid asjaomasel perioodil 36 %. Kuid nagu on esitatud ajutise määruse tabelis 8, kasvasid liidu tootmisharu tootmiskulud sel ajavahemikul veelgi rohkem, nimelt 64 %. Seetõttu oli CISA järeldus, et Hiina impordihinna tõusu tõttu oli hinna allasurumise ja allalöömise võimalus väiksem, faktiliselt vale. CISA ise tunnistas, et uurimisperioodil, kui Hiina hinnad olid kõrgemad kui 2020. või 2021. aastal, tuvastati hinna allalöömine, mis toetab komisjoni sellekohaseid järeldusi. |
|
(133) |
Ajutise määruse põhjenduses 277 selgitas komisjon, et liidu tootmisharu keskmised müügihinnad jäid asjaomase perioodi kõikidel aastatel, välja arvatud 2022. aastal, alla keskmiste tootmiskulude, mis oli tingitud hindade allasurumisest ja hinnalangusest asjaomase perioodi eri aastatel, sealhulgas uurimisperioodil. |
|
(134) |
Seega lükkas komisjon eespool esitatud väited alusetuna tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendustes 241–250 esitatud järeldused. |
4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord
4.4.1. Üldised tähelepanekud
|
(135) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 251–254. |
4.4.2. Makromajanduslikud näitajad
4.4.2.1. Tootmine, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine
|
(136) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist seadis Trivium kahtluse alla komisjoni poolt liidu tootmisvõimsuse kohta esitatud järelduste täpsuse. Täpsemalt leidis ta, et tootmisvõimsuse näitajad on tõenäoliselt teoreetilised, sest sellise tootmisvõimsuse saavutamine eeldab lisasisendit tootmisahela eelmise etapi terasetööstuselt ja seisvate liinide käivitamist. |
|
(137) |
Trivium lisas ka, et üks valimisse kaasamata liidu tootjatest, Liberty Liege Dudelange (edaspidi „Liberty“) lõpetas tootmise oma Liège’i (Belgia) tehases ning teine, Acciaierie d’Italia tehas Genovas (Itaalia) (edaspidi „Acciaierie“), ei ole finantsraskuste tõttu juba mitu aastat täies mahus töötanud. |
|
(138) |
Lõpuks rõhutas Trivium, et Ühendkuningriigi tehaste tootmisvõimsust ei tohiks liidu tootmisvõimsuse hulka arvata, kuna Ühendkuningriik ei ole alates 2021. aastast liikmesriik, ning märkis, et ühel liidu tootjal tekkis elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmisliinil rike. Kuna elektrolüütiliselt kroomitud terasest ja valgeplekist tooteid kasutatakse sageli samal otstarbel (eelkõige konservikarpide ja -purkide tootmisel), siis on see suurendanud nõudlust valgeplekist toodete järele liidus. |
|
(139) |
EUROFER vaidlustas Triviumi esitatud argumendid, tuues näiteid Liberty 2024. aasta avalike avalduste kohta, (16) mis näitavad, et Liberty vaatab oma tegevuse üle eesmärgiga see ümber korraldada või oma käitistest loobuda, mis viitab sellele, et kasutamata tootmisvõimsused võivad taas muutuda kättesaadavaks. EUROFER lisas, et isegi kui seda ei juhtu ja käitised suletakse täielikult, ei avaldaks see lühiajaliselt olulist mõju tarnete kättesaadavusele, kuna Liberty moodustab vaid väikese osa liidu koguvõimsusest. |
|
(140) |
EUROFER esitas sarnaseid väiteid Acciaierie Genova tehase kohta, viidates pressiteadetele, mille kohaselt see tehas 2023. aastal veel tootis (17). |
|
(141) |
Seoses sellega tuletas komisjon meelde, et uurimine puudutab ainult liidu tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses ja et Ühendkuningriik on kolmas riik. Samuti hõlmab käesolev uurimine ainult uuritavat toodet, nagu see on määratletud algatamisteate punktis 2 (18). Seetõttu ei sisalda tootmisvõimsuse näitajad Ühendkuningriigis kindlakstehtud tootmisvõimsust ega elektrolüütiliselt kroomitud terase tootmisega seotud liidu tootmisvõimsust. |
|
(142) |
Samuti tuletas komisjon meelde, et ajutise määruse tabelis 5 esitatud tootmisvõimsuse näitajad esitasid liidu tootjad ise, täpsemalt makroküsimustiku vastuses, mida komisjon kontrollis uurimise lõppjärgus. |
|
(143) |
Seega põhinevad tootmisvõimsuse näitajad kontrollitud andmetel ja ühtki nende näitajate täpsust kahtluse alla seadvat tõendit ei esitatud. |
|
(144) |
Komisjon kinnitas, et kogutootmisvõimsuse näitajatele lisati ka Liberty ja Acciairie d’Italia tootmisvõimsuse asjakohane osa. See, et need äriühingud on asjaomasel perioodil tootmist vähendanud või kärpinud, ei tähenda, et seda tootmisvõimsust ei ole olemas. Komisjonile teadaolevalt ja nagu märkis EUROFER, ei ole tootmisliine demonteeritud ja põhimõtteliselt võib need uuesti käivitada, kui turutingimused paranevad (19). Seepärast tuleks neid liidu kogutootmisvõimsuse kindlakstegemisel arvesse võtta. |
|
(145) |
Lisaks on nende kahe äriühingu tootmisvõimsus kokku [250–350] tuhat tonni aastas. Seega, isegi kui seda ei arvataks liidu kogutootmisvõimsuse hulka, ei muudaks see märgatavalt komisjoni ajutise määruse põhjenduses 383 esitatud järeldust, mille Trivium vaidlustas. Nimelt ületaks liidu kogutootmisvõimsus isegi sellise vähendamise korral liidu kogunõudlust [650–750] tuhande tonni võrra isegi suurima nõudlusega 2020. aastal, mis ei näita tarnepuuduse ohtu. |
|
(146) |
Eespool öeldu põhjal lükkas komisjon Triviumi esitatud väited alusetuna tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendustes 255–257 esitatud järeldused. |
|
(147) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CISA, et komisjon ei eristanud nimitootmisvõimsust ja tegelikult rakendatud tootmisvõimsust või tegevusvalmidust, andes seega eksitava ülevaate pakkumise kättesaadavusest liidus. CISA rõhutas, et Liberty tunnistas avalikult ümberkorraldamise või müügi vajadust, samas kui Acciaierie tegevust on takistanud pikaajalised finantsraskused. Nendes rajatistes tegeliku tootmise alustamiseks oleks seega vaja märkimisväärset kapitali, aega ja regulatiivseid protsesse, mis piiravad tootmisvõimsuse tegelikku kättesaadavust liidus. |
|
(148) |
Komisjon ei ole kunagi väitnud, et need tootmisvõimsused on kohe tootmiseks kättesaadavad. Nagu eespool põhjenduses 144 juba märgitud, nendes tehastes praegu valgeplekist tooteid ei toodetud, kuid turutingimuste paranemisel oleks põhimõtteliselt võimalik tootmist uuesti alustada, kuigi see protsess võib võtta aega. |
|
(149) |
Nagu komisjon eespool põhjenduses 145 juba märkis, ületaks liidu kogutootmisvõimsus isegi Liberty ja Acciaierie tehaseid arvesse võtmata liidu kogunõudlust [650–750] tuhande tonni võrra, seda isegi suurima nõudlusega 2020. aastal, mistõttu puudub tarnepuuduse oht. |
|
(150) |
Seepärast lükkas komisjon CISA väited tagasi. |
4.4.2.2. Müügimaht ja turuosa
|
(151) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Steelforce, et liidu tootmisharu turuosa suurenes 2023. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal veidi, mis näitab, et suundumus aeglustub ja seega võib järeldada, et asjaomasel perioodil täheldatud turuosa vähenemine ei pruugi tulevikus samas mahus jätkuda. Steelforce väitis, et komisjon ei selgitanud, miks peaks sekkumine olema põhjendatud, kui liidu tootmisharu turg tulevikus veelgi väheneb. |
|
(152) |
Uurimisperiood kattus suures osas 2023. aastaga, st uurimisperiood kestis 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024. Seetõttu on väide, et turuosa vähenemine on aeglustunud, eksitav ja seda ei saa lihtsalt tulevikule ekstrapoleerida. Komisjon analüüsis kogu asjaomast perioodi, mis näitas turuosa märkimisväärset vähenemist 14 %, samal ajal kui Hiinast pärit import suurenes samal perioodil 125 %. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(153) |
Kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 258–260. |
4.4.2.3. Kasv
|
(154) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 261–267. |
4.4.2.4. Tööhõive ja tootlikkus
|
(155) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 268–271. |
4.4.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine
|
(156) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 272 ja 273. |
4.4.3. Mikromajanduslikud näitajad
4.4.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid
|
(157) |
Võttes arvesse põhjendustes 131–134 esitatud CISA-poolsete hindade allasurumist ja hinnalangust käsitlevate väidete tagasilükkamist ning muude märkuste puudumist, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 274–279. |
4.4.3.2. Tööjõukulud
|
(158) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 280 ja 281. |
4.4.3.3. Varud
|
(159) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 282–284. |
4.4.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime
|
(160) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 285–292. |
4.5. Järeldus kahju kohta
|
(161) |
Steelforce vaidlustas komisjoni järelduse, et liidu tootmisharule on tekitatud kahju. Steelforce juhtis tähelepanu asjaolule, et liidu tootmisharu turuosa oli kogu asjaomasel perioodil märkimisväärne – ligikaudu 70 %, mis on Hiina impordi turuosast enam kui kaks korda suurem. Steelforce väitis, et seda arvestades ei saa turuosa vähenemist 78 %-st 67 %-ni (st 11 protsendipunkti võrra) pidada „oluliseks“, kuna see ei too kaasa olemasolevate turujõudude olulist nõrgenemist. |
|
(162) |
Steelforce täpsustas veel, et vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 1 ei piisa sellest, et komisjon tuvastab liidu tootmisharule tekitatud kahju mis tahes ulatuses, vaid selline kahju peab olema „oluline“. |
|
(163) |
Komisjon tuletas sellega seoses meelde, et kuigi alusmääruse artikli 3 lõikes 1 nõutakse tõepoolest, et komisjon tuvastaks olulise kahju olemasolu, ei täpsustata selles, millal ja kuidas tuleks pidada „olulise“ kahju olemasolu nõue täidetuks, vaid jäetakse see komisjoni otsustada. |
|
(164) |
Seda silmas pidades tuletas komisjon meelde, et olulise kahju olemasolu saab kindlaks teha isegi siis, kui liidu tootmisharule kuulub enamik liidu turuosast, kusjuures üks kahjunäitaja ei saa otsustamisel tingimata määravaks, nagu on sõnaselgelt sätestatud alusmääruse artikli 3 lõikes 5. Komisjon võttis tõepoolest arvesse turuosa koos kõigi muude kahjunäitajate ja turu suundumustega ning jõudis järeldusele, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Lisaks on liidu tootmisharu turuosa vähenemine 11 protsendipunkti võrra komisjoni arvates märkimisväärne. |
|
(165) |
Seetõttu lükkas komisjon Steelforce’i väite tagasi ja kinnitas põhjendustes 293–305 esitatud järeldused, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. |
|
(166) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CISA, et komisjon ei analüüsinud sisuliselt, kas liidu tootmisharu turuosa vähenemine 11 protsendipunkti võrra vastab alusmääruses nõutavale olulisele halvenemisele. CISA väitis, et sellises analüüsis oleks tulnud arvesse võtta proportsionaalsust valgeplekist toodete turul, mis tema väitel väheneb ja kus toimuvad ka struktuurilised muutused. |
|
(167) |
Komisjon leidis, et paistab, et CISA väidetes eirati enamikku komisjoni läbiviidud analüüsist. Nagu on märgitud eespool põhjenduses 164, oli turuosa vähenemine 11 protsendipunkti võrra komisjoni arvates märkimisväärne. Turuosade muutumist teiste näitajate, nagu nõudlus ja muud turujõud, muutumisega seoses analüüsiti põhjalikult, eelkõige ajutise määruse põhjendustes 258–267, 295–297, 300, 303, 308–320, 330–336 ja 350–355 ning selgitati üksikasjalikumalt poolte märkuste põhjal, mis on esitatud muu hulgas allpool põhjendustes 170 ja 176–182. Seepärast lükkas komisjon CISA väited kui alusetud tagasi. |
5. PÕHJUSLIK SEOS
5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju
|
(168) |
CISA väitis, et komisjoni järeldus, et kahju põhjuseks oli dumpinguhinnaga import, oli ekslik. Täpsemalt väitis CISA, et impordi suurenemist ei ole nõuetekohaselt seostatud piiratud kaubanduse ja suurenenud nõudluse perioodidega COVID-19 pandeemia ajal. CISA väitis, et ajutise määruse põhjendustes 237–239 käsitletud impordimahu suurenemine oli prognoositav kohandus pärast piiratud kaubanduse ja suurenenud nõudluse perioodi. |
|
(169) |
CISA kordas ka oma märkusi Hiina impordi hindade kohta, märkides, et need on samuti asjaomasel perioodil tõusnud, kuid ei esitanud uusi argumente ega tõendeid selle kohta, kuidas see lükkaks ümber komisjoni järeldused põhjusliku seose kohta Hiina dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju vahel. |
|
(170) |
Põhjenduses 168 esitatud CISA väited on aga ilmselgelt valed. Komisjon võttis arvesse asjaomasel perioodil valitsenud turutingimusi ning seostas impordimahu ja turuosa muutumise nende tingimustega, eelkõige tarneahela häiretega (20) ja COVID-19 pandeemia mõjuga nõudlusele (21). CISA seisukoht nende tegurite koosmõju kohta ei erinenud oluliselt komisjoni järeldustest. |
|
(171) |
Komisjon märkis ka, et Hiina impordi hindade muutust ja selle seost liidu tootmisharule tekitatud kahjuga analüüsiti juba ajutise määruse põhjendustes 241–250 ja 319–320. |
|
(172) |
Seega lükkas komisjon CISA väited tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendustes 307–320 esitatud järeldused. |
5.2. Muude tegurite mõju
5.2.1. Tarbimine
|
(173) |
Steelforce väitis, et liidu tootmisharu kogetud tootmise vähenemine on vähemalt osaliselt tingitud nõudluse vähenemisest nii kogu maailmas kui ka liidus. Nagu komisjon näitas ajutise määruse tabelis 2, vähenes nõudlus liidus 2020. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 25 %. Ülemaailmse nõudluse vähenemist tõendab ka asjaolu, et liidu tootmisharu ekspordimaht vähenes samal perioodil 24 %. Seega ei saa tootmise vähenemises süüdistada Hiinast pärit importi. |
|
(174) |
Kokkuvõttes väitis CISA, et põhjusliku seose analüüsis tuleks arvesse võtta väheneva nõudluse mõju müügimahtudele ja hindade korrigeerimisele. |
|
(175) |
Steelforce’i väite kohta märkis komisjon, et seda tegurit on tegelikult arvesse võetud. Komisjon on tunnistanud, et liidu tootmisharu oleks eeldatavasti kaotanud kahaneval turul teatavaid müügi- ja tootmismahte (22). Nagu on muu hulgas näidatud ajutise määruse põhjenduses 327, oli liidu tootmisharu liitu suunatud müügi mahu 36 % suurune vähenemine peaaegu 50 % suurem kui tarbimise vähenemine liidus asjaomasel perioodil. |
|
(176) |
Samal ajal, isegi kui turg kahanes, suurenesid Hiina impordimahud pidevalt. Võib eeldada, et kahaneval turul vähenevad kõik mahud enam-vähem võrdselt. Hiina tootjad mitte ainult ei suurendanud oma ekspordimahtu, vaid suurendasid ka oma turuosa liidu tootjate arvelt (vt ajutise määruse põhjendused 263 ja 264). |
|
(177) |
Komisjon tuletas meelde, et sellised kasvavad kogused jõudsid liitu ka dumpinguhindadega, mis lõi ja surus liidu tootmisharu hinnad 2023. aastal ja uurimisperioodil alla. |
|
(178) |
Nagu komisjon ajutise määruse põhjenduses 320 juba märkis, avaldas Hiina import oma mahu ja turuosa tõttu selgelt kõige suuremat mõju turu hinnadünaamikale, võrreldes muudest kolmandatest riikidest pärit impordiga. |
|
(179) |
Seega lükkas komisjon Steelforce’i ja CISA väited tagasi ja kinnitas ajutise määruse põhjendustes 323–329 esitatud järeldused. |
5.2.2. Import kolmandatest riikidest
|
(180) |
CISA väitis taas, et komisjon ei hinnanud, kas import kolmandatest riikidest soodustas hinnakonkurentsi ja turuosa nihkumist, eriti kuna komisjon tunnistas ajutise määruse põhjenduses 330, et liitu imporditi kõnealust toodet muudest allikatest, näiteks Koreast ja Türgist, kuid ei hinnanud, kas see import soodustas hinnakonkurentsi ja turuosa nihkumist. |
|
(181) |
Kuid nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 333, oli muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Koreast ja Türgist pärit impordi maht ja turuosa asjaomasel perioodil väike ja vähenes oluliselt ning ei saanud seetõttu avaldada märkimisväärset mõju liidu tootmisharule. Seepärast oli CSA väide alusetu. |
|
(182) |
Seega, kuna olulisi vastupidiseid märkusi ei esitatud, jäi komisjon ajutise määruse põhjendustes 330–336 esitatud järelduste juurde. |
5.2.3. Liidu tootmisharu eksporditegevus
|
(183) |
CISA väitis taas, et komisjon ei suutnud adekvaatselt hinnata, kuidas ekspordi vähenemine süvendas liidu tootmisharule tekitatud kahju. |
|
(184) |
CISA ei esitanud mingeid argumente ega selgitusi selle kohta, miks ta nii arvab. Seepärast lükkas komisjon selle väite põhjendamatuna tagasi. |
|
(185) |
Seega, kuna olulisi vastupidiseid märkusi ei esitatud, jäi komisjon ajutise määruse põhjendustes 337–342 esitatud järelduste juurde. |
5.2.4. Tootmiskulud ja investeeringud
|
(186) |
CISA väitis taas, et komisjon ei suutnud adekvaatselt hinnata, kuidas kasvavad tootmiskulud süvendasid liidu tootmisharule tekitatud kahju. CISA ei esitanud mingeid argumente ega selgitusi selle kohta, miks ta nii arvab. Seepärast lükkas komisjon CISA väite põhjendamatuna tagasi. |
|
(187) |
MPE väitis samuti, et tootmiskulude kasv on tihedalt seotud liidu tootmisharu majandustulemustega nii kodu- kui ka eksporditurgudel. MPE väitis, et komisjon oleks pidanud tõendama, et liidu tootmisharu kantud kahju ei ole põhjustanud tootmiskulude kasv. |
|
(188) |
Steelforce jäi seevastu oma seisukoha juurde, et liidu tootmisharule tekitatud kahju peamine põhjus olid üha suurenevad investeeringud, väites konkreetselt, et ajutise määruse põhjendustes 291, 346 ja 347 esitatud komisjoni analüüs ei ole selles osas piisav. |
|
(189) |
Steelforce väitis, et investeeringute eesmärk ei ole oluline, kuna need mõjutavad selgelt liidu tootjate finantsseisundit. |
|
(190) |
EUROFER vastas nendele väidetele, väites, et hooldusesse tehtavad investeeringud on iga ettevõtte jaoks vajalik samm ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks tehtavad investeeringud on ette nähtud liidu õigusaktidega. Viimane seletab vähemalt seda, miks investeeringuid keerulises turukeskkonnas siiski tehti. EUROFER väitis ka, et keskkonnainvesteeringutega seotud kulusid ei tohiks käsitada põhjuslikku seost ümberlükkava tegurina, kuna komisjon võtab kahjumarginaali arvutamisel arvesse ka tulevasi keskkonnanõuete täitmise kulusid. |
|
(191) |
MPE esitatud väidete kohta märkis komisjon, et ta tegelikult võttis kahju ja põhjusliku seose analüüsis tootmiskulude kasvu ja selle koostoimet teiste teguritega arvesse (23). MPE ei tõendanud, et mõni komisjoni analüüsi osa oleks ekslik ja kuidas teiste näitajate muutumist saaks selle asemel seostada tootmiskulude kasvuga. Näiteks kui tootmiskulud oleksid liidu tootmisharu tulemuslikkust prognoosiv põhitegur, nagu soovitas MPE, siis ei oleks liidu tootmisharul olnud võimalik saavutada kasumlikkust 2022. aastal, mil tootmiskulud olid suuruse poolest kogu asjaomase perioodi jooksul teisel kohal, samal ajal kui kõigil teistel aastatel jäi ta kahjumisse. |
|
(192) |
Seoses väidetega investeeringute suurenemise kohta tuletas komisjon meelde, et nagu ajutise määruse põhjenduses 291 on selgitatud, on peaaegu kogu investeeringute suurenemise tinginud ainult üks liidu tootja, kes pidi tegema korrapäraseid hooldustöid ühes oma kõrgahjus, samal ajal kui ülejäänud investeeringud tehti peaaegu eranditult keskkonnanõuete täitmiseks. Muud investeeringud, eelkõige kahe teise tootja investeeringud, asjaomasel perioodil oluliselt ei muutunud. |
|
(193) |
Kuna põhivarade hooldus, nagu eespool kirjeldatud, on iga äriühingu jaoks ülioluline, et säilitada mõttekas tegevus, samal ajal kui keskkonnanõuete täitmisega seotud kulud tulenevad õigusaktidest, jäi komisjon oma seisukohale, et sellist investeeringute suurenemist ei saa pidada iseenda tekitatud kahjuks. See ei ole äriotsus, mida saab põhjendatult edasi lükata. Seda järeldust kinnitab ka asjaolu, et need investeeringud tehti keerulises turukeskkonnas, nagu märkis EUROFER. |
|
(194) |
Sellegipoolest modelleeris komisjon kasumlikkuse näitajad, eemaldades liidu tootmisharu kogukuludest a) ühe kõige rohkem investeerinud tootja tehtud investeeringud, ja b) kõigi kolme valimisse kaasatud liidu tootja kõik investeeringud. Mõlema stsenaariumi puhul jäävad kasumlikkuse suundumused samaks ning liidu tootmisharu jäi 2020., 2021. ja 2023. aastal ning uurimisperioodil kahjumisse. |
|
(195) |
See näitas, et tehtud investeeringud ei olnud liidu tootmisharule tekitatud kahju peamine põhjus – isegi kui asjaomasel perioodil ei oleks investeeringuid tehtud, ei oleks liidu tootmisharu kasumlikkus oluliselt muutunud. |
|
(196) |
Eelöeldu põhjal ja pärast eelkirjeldatud lisaanalüüsi investeeringute mõju kohta liidu tootmisharu kasumlikkusele jäi komisjon oma järelduse juurde, et liidu tootmisharule tekitatud kahju peamine põhjus ei olnud ei tootmiskulude kasv ega investeeringud. |
5.2.5. Liidu tootjate ja kasutajate vahelised pikaajalised lepingud
|
(197) |
Steelforce kordas oma väidet, et liidu tootjate kantud kahju oli nende enda tekitatud, kuna nad otsustasid jätkuvalt tugineda pikaajalistele lepingutele klientidega, st valgeplekist toodete kasutajatega. Steelforce väitis, et komisjon ei selgitanud ajutises määruses, miks seda tava ei saa muuta, kuna kasutajad ei ole vastu valgepleki ostmisele kolmandate riikide tootjatelt kohapealse müügi teel. |
|
(198) |
Vastuseks kordas EUROFER, et pikaajalised lepingud on turustandard, mis lõppkokkuvõttes surutakse väärtusahelates supermarketitest ülespoole, et tagada hindade prognoositavus, ning et Hiina eksportijad kasutasid seda olukorda ära, lüües liidu tootjate hinnad kohapealse müügi kaudu alla ja võites seega lõppkokkuvõttes juurde turuosa. |
|
(199) |
Steelforce vastas nendele vastuväidetele ja kordas oma väidet, et põhjus, miks liidu tootjad ei lähe ise üle kohapealsele müügile (kuna kolmandate riikide tootjad saavad ilmselgelt selliste lepingute puhul kasutajatega koostööd teha), on nende enda äriotsus. |
|
(200) |
Komisjon tuletas meelde, et ta on tegelikult selgitanud, miks liidu tootjad ei saa liidu tarneahela raames aastaste lepingute sõlmimise tava ühepoolselt muuta. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 322 ja mida EUROFER kordab oma vastuväites, nõuavad liidu suured jaemüüjad (supermarketid) igal aastal kokkulepitud hindu oma konservitarnijatelt, kes omakorda nõuavad sama oma konservikarpide ja -purkide tarnijatelt ja kes omakorda nõuavad sama liidu valgeplekist toodete tootjatelt. |
|
(201) |
Ühtegi uut tõendit selle kohta, et komisjoni sellekohased järeldused on ekslikud, ei esitatud. Seda silmas pidades ja arvestades, et komisjoni toimikus on tõendeid, mis kinnitavad, et aastased lepingud liidu tootjatega on turustandard, samal ajal kui Hiina eksportijad saavad tavaliselt ühekordseid tellimusi, jäi komisjon ajutise määruse põhjendustes 321, 322, 348 ja 349 esitatud järelduste juurde. |
|
(202) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist ei nõustunud CISA ja Steelforce komisjoni järeldustega, mis käsitlesid aastaste lepingute asjakohasust põhjusliku seose analüüsis. |
|
(203) |
Steelforce väitis, et isegi kui liidu tootjatega aastalepingute sõlmimine on turustandard, ei suutnud komisjon ega ükski huvitatud isik selgitada, miks liidu tootmisharu peaks olema kohustatud sõlmima aastalepinguid, kui kasutajad on selgelt nõus tegema hetketurul tehinguid Hiina tootjatega. |
|
(204) |
CISA aga viitas asjaolule, et liidu tootmisharu tootmiskulude suurenemist ei ole võimalik hinnatõusuga kompenseerida. CISA väitis, et liidu tootmisharule kahju tekitanud hindade allasurumine ei tulenenud Hiina impordist, vaid pigem selle struktuursest positsioonist tarneahelas. Asjaolu, et tootmisahela järgmise etapi tootmisharud sundisid liidu tootmisharu müüma aastalepingute alusel, jättis vajalikeks hinnakohandusteks vähe ruumi. |
|
(205) |
Nagu komisjon on ajutise määruse põhjenduses 322 ja eespool põhjenduses 200 juba selgitanud, on aastalepingud üldine turuootus, mida suruvad peale tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad, alustades supermarketitest ja liikudes väärtusahelas ülespoole. Suured jaemüüjad soovivad, et nende hinnad oleksid prognoositavad kogu aasta vältel. Samas sõltub konservikarpide ja -purkide täitjate tegevus suuresti iga-aastase saagi ajastusest ja kogustest. Seega vajavad konservikarpide ja -purkide täitjad oma tegevuse laadi tõttu kindlustunnet selle osas, kui palju tühje konservikarpe ja -purke nad antud aastal vajavad ja millal need neile tarnitakse, et nad saaksid toidu pärast saagikoristust õigeaegselt purki panna. See tähendab ka, et konservikarpide ja -purkide tootjad vajavad samavõrd prognoositavat valgeplekist toodete tarnet, et need konservikarbid ja -purgid õigeaegselt valmis saada. Selline turu eripära soodustab tarnete prognoositavust ja tellimuste suurema osa kinnistamist kohalikesse tarneahelatesse, mille tarneaeg on lühem ja häirete suhtes vähem tundlik. See toob loomulikult kaasa üldise turusurve, et liidu tootjad sõlmiksid aastalepingud enamiku konservkarpe ja -purke tootvate klientidega. |
|
(206) |
Kuna nii kogused kui ka hinnad on tagatud, võivad konservikarpide ja -purkide tootjad otsustada osta teatavaid koguseid valgeplekist tooteid madalama hinnaga Hiinast ja muudest kolmandatest riikidest hetketurult. Seega on just tootmisahela järgmise etapi ettevõtete eripärased vajadused ja nende ratsionaalne majanduskäitumine selles väärtusahelas põhjuseks, miks turg eelistab liidu tootjatega sõlmitud aastalepinguid, kuid talub kohapealset müüki Hiinast. |
|
(207) |
Lisaks märkis komisjon, et Steelforce’i väide tähendab ka seda, et liidu tootjad on mingil põhjusel otsustanud nõustuda kaubandustingimustega, mille tõttu nad tegutsevad kahjumiga. Komisjon ei näinud ja Steelforce ei selgitanud, miks liidu tootjad ratsionaalsete ettevõtjatena otsustasid tegutseda sellisel viisil. |
|
(208) |
Seoses CISA argumendiga märkis komisjon, et isegi kui see oleks aktsepteeritav, on kasumlikkuse puudumine vaid üks põhjusliku seose analüüsi elementidest. Nagu ajutise määruse põhjendustes 350–354 osutatud, põhineb põhjusliku seose järeldus turuosa kaotusel, hindade allalöömisel, hindade mahasurumisel ja hinnalangusel. |
|
(209) |
Nagu on tõendatud, kaotasid liidu tootjad peaaegu kogu asjaomase perioodi jooksul turuosa Hiina impordi arvelt, mis müüdi liidu tootmisharu hindadest madalamate hindadega, põhjustades hindade allalöömist ja hinnalangust. |
|
(210) |
Samas ei oleks liidu tootmisharu struktuuriline positsioon tarneahelas iseenesest probleemiks. Kui Hiina dumpinguhindadega impordi maht ei oleks kasvanud, oleks liidu tootmisharu suutnud läbirääkimistel saavutada paremad lepingutingimused. Nagu nähtub ajutise määruse tabelitest 3 ja 4, suurenes Hiinast pärit impordi maht ja turuosa 2022. ja 2023. aastal ning uurimisperioodil, samas kui hind langes 2023. aastal ja uurimisperioodil. Selleks et konkureerida ebaõiglase hinnaga importkaubaga ja turul püsida, pidi liidu tootmisharu nõustuma halvemate tingimustega. |
|
(211) |
Nagu on selgitatud muu hulgas ajutise määruse põhjendustes 274–279, põhjustas selline import liidu tootmisharu hindade languse, sundides neid müüma kahjumiga. See on selgelt näha asjaolust, et pärast seda, kui liidu tootmisharu suutis 2022. aastal müüa oma toodangut tootmiskuludest kallimalt, langetas ta 2023. aastal ja uurimisperioodil oma hindu, kuigi tootmiskulud 2023. aastal jätkuvalt tõusid (ajutise määruse tabel 8). |
|
(212) |
Seetõttu lükati CISA väide kui alusetu tagasi. |
5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta
|
(213) |
Nagu eespool punktides 5.1 ja 5.2 on selgitatud, analüüsis komisjon kõiki märkusi, mida huvitatud isikud esitasid ajutises määruses sisalduva komisjoni põhjusliku seose analüüsi kohta. Keegi ei esitanud uusi tõendeid ega argumente, mis õigustaksid komisjoni sellekohaste järelduste ümberlükkamist. |
|
(214) |
Seetõttu kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 350–354 esitatud järeldused ja jäi oma järelduse juurde, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et teised tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel. |
|
(215) |
Oma märkustes lõplike järelduste kohta ei nõustunud CISA komisjoni järeldustega põhjusliku seose kohta, eelkõige komisjoni järeldustega liidu tootmisharu müügimahu languse ja suurenevate investeeringute mõju kohta. CISA väitis, et kuigi Hiinast pärit import võib olla avaldanud teatavat konkurentsisurvet, ei toeta kättesaadavad tõendid järeldust, et see oli liidu tootmisharule tekkinud kahju peamine või oluline põhjus. |
|
(216) |
Kuna CISA ei esitanud selle järelduse toetuseks uusi tõendeid ega argumente, lükkas komisjon selle väite põhjendamatuna tagasi ja jäi eespool põhjenduses 214 esitatud järelduse juurde. |
6. MEETMETE TASE
|
(217) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjenduses 355 esitatud järeldused. |
6.1. Kahjumarginaal
|
(218) |
Kuna märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 356–361 esitatud järeldused. |
|
(219) |
Kahjumarginaalid arvutati ümber, võttes arvesse tasutavaid tollimakse. Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt ajutise määruse põhjendused 220–227).
|
6.2. Marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks
|
(220) |
Nagu algatamisteates selgitatud, edastas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et asjaomases riigis esinevad uuritava tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesoleva uurimise käigus alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid moonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks. |
|
(221) |
Samas on isegi muudetud marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, suuremad kui dumpingumarginaalid. Seega leidis komisjon, et seda aspekti ei ole vaja käsitleda. |
6.3. Järeldus meetmete taseme kohta
|
(222) |
Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud:
|
7. LIIDU HUVID
|
(223) |
Oma märkustes ajutise määruse kohta vaidlustasid mitmed huvitatud isikud komisjoni järeldused liidu huvide kohta. |
7.1. Liidu tootmisharu huvid
|
(224) |
Oma märkustes ajutise määruse kohta väitis Steelforce, et dumpinguvastased tollimaksud toovad kaasa konservikarpide ja -purkide tootmise ettevõtete sulgemise liidus. See hävitaks liidu tootjate peamise turu, mis tähendab, et dumpinguvastased tollimaksud on vastuolus liidu tootmisharu enda huvidega. |
|
(225) |
See väide tugineb eeldusele, et tollimaksude mõju kasutajatele oleks nii kahjulik, et see tooks kaasa konservikarpide ja -purkide tootmise kokkuvarisemise liidus. Kuid nagu allpool punktis 7.3 esitatud analüüs näitab, ei ole tõendatud, et see stsenaarium võiks realiseeruda. |
|
(226) |
Seda silmas pidades ja muude märkuste puudumisel kinnitas komisjon oma ajutise määruse põhjendustes 368–370 esitatud järeldused. |
7.2. Sõltumatute importijate ja kauplejate huvid
|
(227) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Steelforce, et komisjon eksis importijate huvide hindamisel. Komisjon jõudis järeldusele, et valgeplekist toodete import moodustas väikese osa Steelforce Groupi käibest, samal ajal kui küsimustikule vastanud Steelforce Packaging BV on eraldi üksus, keda see mõjutaks palju rohkem. |
|
(228) |
Komisjon selgitas, et Steelforce Packaging BV on tõepoolest vaid üks kontserni Steelforce Group kuuluv äriühing, samal ajal kui ajutise määruse põhjendustes 373 ja 374 esitatud komisjoni järeldused puudutasid kogu Steelforce Groupi. |
|
(229) |
See ei lükka siiski ümber nendes põhjendustes esitatud järeldusi. Komisjoni küsimustikes küsiti andmeid (eelkõige käibe ja kasumlikkuse kohta) kogu liidus toimuva tegevuse kohta, et saada täpne ülevaade sellest, kuidas see mõjutaks importija üldist positsiooni liidus. |
|
(230) |
Eelöeldut silmas pidades ja võttes arvesse, et ükski teine importija ega kaupleja ei esitanud tollimaksude kehtestamisele vastuväiteid, jäi komisjon oma järelduse juurde, et tollimaksud ei avalda tõenäoliselt liidu importijate ja kauplejate olukorrale märkimisväärset negatiivset mõju. |
|
(231) |
Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis Steelforce, et kui komisjon soovib Steelforce’ilt kogutud andmete alusel teha järeldusi dumpinguvastaste tollimaksude võimaliku mõju kohta importijatele, siis tuleks need järeldused teha Steelforce Packaging BV – Steelforce Groupi valgeplekist tooteid importiva üksuse – kogu liidus toimuva tegevuse põhjal, mitte terve Steelforce Groupi tegevuse põhjal. |
|
(232) |
CISA väitis samuti, et komisjon ei peaks hindama tollimaksude mõju kontserni tasandil, vaid pigem üksuste tasandil. |
|
(233) |
Komisjon ei teinud Steelforce’ilt kogutud andmete põhjal siiski järeldusi tollimaksude mõju kohta teistele importijatele. Ajutise määruse põhjendustes 371–374 ja eespool põhjendustes 227–230 esitatud järeldused puudutasid aga ainult Steelforce’i. Käesolev analüüs, milles vaadeldi küsimustikule antud vastustes esitatud Steelforce’i tulemusi tervikuna, ei näidanud, et tollimaksud oleksid neid oluliselt mõjutanud. |
|
(234) |
Komisjon ei leidnud mõjuvat põhjust oma lähenemisviisi ümber vaadata ja uurida üksnes Steelforce Packaging BV tulemuslikkust. Nagu selgus küsimustiku vastustest ja kohapealse kontrolli käigus kogutud tõenditest, olid mitmed kontserni Steelforce Group kuuluvad liidu ettevõtjad teataval määral seotud valgeplekist toodete impordi ja edasimüügiga ning asjaomased andmed konsolideeriti kontserni tasandil. Ühe äriühingu eraldamine kontsernist, et hinnata mõju ainult sellele äriühingule, oleks vastuolus uurimise käigus kindlaks tehtud asjaoludega. |
|
(235) |
Mis puudutab importijaid üldiselt, siis nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 375 ja eespool põhjenduses 231, võis komisjon järeldada, et tollimaksud ei avaldaks neile olulist mõju, kuna peale Steelforce’i ei esitanud tollimaksude kehtestamisele vastuväiteid ükski teine importija, samuti ei esitatud ühtegi argumenti selle kohta, kuidas võrdsete konkurentsitingimuste taastamine kahjustaks importija konkurentsipositsiooni. |
7.3. Kasutajate, tarbijate ja tarnijate huvid
7.3.1. Tarnete kättesaadavust ja usaldusväärsust käsitlevad väited
|
(236) |
Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordasid Steelforce ja MPE oma väiteid, et liidu tootmisharu ei ole usaldusväärne tarneallikas, kuna kasutajad seisavad sageli silmitsi liidu tootjate tarnete hilinemisega. Steelforce viitas e-kirjadele, mis ta esitas varasemas esildises, milles osutati märkimisväärsetele viivitustele liidu tootjate tarnetes, ja märkis, et Massilly väitis, et liidu valgeplekist toodete tootjatel on piiratud tootmisvõimsus ja väga ranged prognoosimispõhimõtted, mis keelavad igasuguse kõrvalekaldumise mahust ja kõrgemad hinnad. MPE esitas tõendusmaterjalina mitu oma liikmetelt saadud e-kirja. MPE kordas ka, et tollimaksud põhjustavad valgeplekist toodete ebapiisava pakkumise liidus. CISA toetas neid märkusi. |
|
(237) |
Lisaks väitis Steelforce, et tootmisahela järgmise etapi ettevõtjad sõltuvad Hiinast pärit impordist, et säilitada oma tootmisgraafik. MPE väitis, et pakendiettevõtjatel kui tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatel ei ole võimalik pöörduda tagasi tarnete juurde muudest kolmandatest riikidest, kuna Hiina on liidu tootmisharu kõrval vaieldamatult suurim tarneallikas. |
|
(238) |
EUROFER vastas nendele väidetele, et maailmas on liidu ja Hiina tootmisvõimsust arvestamata [8–13] miljonit tonni tootmisvõimsust, mida saaks suunata liidu turule. |
|
(239) |
Steelforce väitis, et see tootmisvõimsus ei arvesta kolmandate riikide või nende vastavate kaubanduspartnerite nõudlust ja seetõttu ei saa seda liitu ümber suunata. |
|
(240) |
MPE väitis lisaks, et kaitsemeetmete ja dumpinguvastaste meetmete koosmõju põhjustab liidu metallpakenditööstusele märkimisväärseid probleeme nii tarnete kättesaadavusega kui ka tootmiskulude suurenemisega. |
|
(241) |
Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole peatada import asjaomasest riigist, vaid tagada, et see jõuab liidu turule õiglase hinnaga. Tollimaksude mõju kasutajatele tuleb hinnata just sellest vaatenurgast. |
|
(242) |
Seetõttu ei saa komisjon nõustuda väitega, et tollimaksude kehtestamise tagajärjel kaob pakkumine liidus. Pealegi, nagu on juba kirjeldatud ajutise määruse põhjenduses 383 (ja mida on põhjalikumalt käsitletud põhjenduses 145), on liidus isegi äärmiselt ebatõenäolise stsenaariumi korral, et kogu import liitu kaoks, piisavalt tootmisvõimsust, et rahuldada liidu kogunõudlust. Lisaks sellele on mitu muud kolmandate riikide tarneallikat. |
|
(243) |
Peale selle, kuigi MPE on näidanud, et liidu tootjate tarned tema teatavatele liikmetele hilineksid, ei saa komisjon nõustuda väitega, et seda saab lahendada ainult Hiinast pärit impordiga. Komisjon leidis uurimise käigus, et liidust tarnimise ajad on palju lühemad kui Hiinast tarnimise ajad, samal ajal kui mõned kasutajad rõhutasid liidu tootjate suurt usaldusväärsust. |
|
(244) |
Seoses põhjenduses 240 esitatud MPE väitega tuletas komisjon meelde, et kaitsemeetmed (24) on ajutine mehhanism ja pealegi ei kumuleerita kaitsemehhanismi alusel tasutavaid tollimakse käesoleva uurimise tulemusel kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksudega. Seetõttu lükati see väide tagasi. |
|
(245) |
Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta laiendas CISA oma argumente Liberty ja Acciaierie tootmisvõimsuse kättesaadavuse kohta, mida on juba analüüsitud eespool põhjendustes 147–150, ka liidu huvide analüüsile. CISA väitis, et pole realistlik eeldada, et need tootmisvõimsused saaks kiiresti taastada, ning seetõttu on oht, et tekib tarnepuudus. |
|
(246) |
Steelforce ja MPE kordasid oma märkusi väidetava õigeaegse ja korrapärase tarnimise puudumise kohta liidus. MPE tuletas meelde mitme oma liikme esitatud tõendeid, mis näitasid, et nad olid kogenud liidu tootjate tarnete hilinemisi, ning vaidlustas komisjoni otsuse anda suurem kaal teiste kasutajate arvamusele, kes rõhutasid liidu tootjate usaldusväärsust. Steelforce esitas retoorilise küsimuse, miks ei kasutata liidu ülemäärast tootmisvõimsust liidu kasutajatele usaldusväärsete tarnete tegemiseks, viidates MPE esitatud tõenditele üha pikemate tarneaegade kohta – suundumus, mis on alates 2022. aastast on veelgi halvenenud. |
|
(247) |
Nagu eespool põhjendustes 149 ja 145 juba märgiti, ületas liidu kogutootmisvõimsus isegi siis, kui Liberty ja Acciaierie tehased liidu tootmisvõimsuse näitajatest välja jätta, ikkagi liidu kogunõudlust kõigi asjaomast perioodi aastate vältel. Seepärast lükkas komisjon CISA väited kui vaieldavad tagasi. |
|
(248) |
Seoses MPE märkustega selgitas komisjon, et ta ei otsustanud anda teatavate kasutajate arvamustele suuremat kaalu kui MPE liikmete arvamustele. Selle asemel jõudis komisjon eespool põhjenduses 243 järeldusele, et mitmed MPE liikmete tõendatud tarneprobleemid, eriti kui mõned teised kasutajad kiitsid liidu tootmisharu usaldusväärsust, ei viinud järelduseni, et liidu tootmisharu ei suudaks üldjuhul õigeaegselt ja piisavalt valgeplekist tooteid tarnida. |
|
(249) |
Isegi kui see oleks tõsi, nagu juba eespool põhjenduses 243 märgitud, ei näinud komisjon, kuidas Hiina impordi suhtes, mille tarneajad on veelgi pikemad, dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmine aitaks seda probleemi lahendada. |
|
(250) |
Seoses Steelforce’i väitega märkis komisjon lõpetuseks, et 2022. aastal olid nii nõudlus liidus kui ka liidu tootjate tootmis- ja müügimahud suuremad kui 2023. aastal ja uurimisperioodil. Ometi näitasid Steelforce’i osutatud MPE andmed, et 2022. aastal oli kõige tõenäolisem, et liidu tootmisharu tarnib õigeaegselt ja täies mahus (OTIFi tarned). OTIFi tarnete arv hakkas vähenema alles 2023. aastal ja uurimisperioodil, kui liidu turule tungis üha suurem kogus dumpinguhinnaga importi, mis võttis liidu tootmisharult turuosa ja sundis selle üha ebakindlamasse finantsolukorda. See ei toeta väidet, et liidu tootmisharu ei suudaks oma kliente õigeaegselt varustada, kui nad peaksid seisma silmitsi tavapärase (suurema) nõudlusega. |
7.3.2. Väited dumpinguvastaste tollimaksude mõju kohta tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatele
|
(251) |
Steelforce, Massilly, Trivium, MPE ja CISA ei nõustunud komisjoni hinnanguga tollimaksude mõju kohta tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatele. |
|
(252) |
MPE väitis, et komisjoni järeldusi selle kohta, kuidas dumpinguvastased tollimaksud mõjutavad Triviumi ja Massilly tootmiskulusid, ei saa laiendada kõigile kasutajatele, kuna Trivium ja Massilly hangivad Hiinast suhteliselt väikese osa oma valgeplekist toodetest. MPE märkis, et täpsema ülevaate saaks, kui need arvutused tehtaks eeldusel, et metallpakendite tootjad hangivad keskmiselt 23,4 % oma valgeplekist toodete tarnetest Hiinast, mis on kooskõlas Hiina impordi turuosaga uurimisperioodil. Kui eeldada, et valgeplekist toodete tootmiskulud moodustavad 50 % kasutaja tootmiskuludest, siis selliste arvutuste tulemusel suurenevad tootmiskulud kokku 5–6 %. |
|
(253) |
Samamoodi näitas Massilly kohapealse kontrolli käigus, et tollimaksud mõjutavad enamasti ainult osa tema käitistest, kuid palju suuremal määral, kui komisjon järeldas ajutise määruse põhjendustes 384–387. |
|
(254) |
Steelforce seevastu väitis, et isegi 2 % suurune konservikarpide ja -purkide tootjate kulude kasv on sellise hinnatundliku tööstusharu jaoks märkimisväärne ja mõjutab nende konkurentsivõimet. Steelforce kordas ka Massilly poolt esialgses etapis esitatud väiteid, et tollimaksud mõjutavad kogu järgmise etapi väärtusahelat, sealhulgas toiduainetööstust. Steelforce märkis, et kuigi liidu tootmisharus töötab umbes 5 000–6 000 täistööajale taandatud töötajat, teatas ainuüksi MPE, et tema liikmetest liidus asuvatel konservikarpide ja -purkide tootjatel on rohkem kui 66 000 otsest töötajat ja seega on liidu huvid märkimisväärselt mõjutatud. Nimelt lähevad konservikarpide ja -purkide tootjate kliendid veelgi kiiremini üle plekk-karpidelt ja -purkidelt muud tüüpi pakenditele (PET või plast), samal ajal kui juba toiduga täidetud konservikarpide ja -purkide import suurendab veelgi survet järgmise etapi väärtusahelatele. CISA toetas neid väiteid. |
|
(255) |
Steelforce tõi näiteks elektrolüütiliselt kroomitud terase suhtes algatatud dumpinguvastane uurimise, kus pärast komisjonipoolset lõplike dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist (25) andis järgmise etapi väärtusahel (konservikarpide ja -purkide tootjad) välisriigi konkurentsisurvele järele, mistõttu nõudlus elektrolüütiliselt kroomitud terase järele vähenes. |
|
(256) |
Lõpuks väitis MPE, et kaitsta tuleks kogu järgmise etapi tootmisahelat, sest vastasel juhul ohustaksid tollimaksud pakenditööstuse konkurentsivõimet, arvestades eelkõige tühjade konservikarpide ja -purkide ning nende osade üha suurenevat importi liitu. |
|
(257) |
Seoses põhjenduses 252 esitatud MPE väitega tuletas komisjon meelde, et oma järelduste tegemisel tugines ta toimikus sisalduvatele tõenditele. Sellega seoses tuginevad ajutise määruse põhjenduses 386 esitatud komisjoni hinnangud ja järeldused tõepoolest Triviumi ja Massilly poolt küsimustiku vastustes esitatud põhjalikele ja üksikasjalikele andmetele, kusjuures viimaseid on hiljem kontrollitud. |
|
(258) |
Teisest küljest, isegi kui MPE arvutused oleksid täpsed, ei esitanud MPE tõendeid ega konkreetseid näiteid selle kohta, et valgeplekist toodetega seotud kulude osakaal nende tootmiskuludes oleks nii suur, samas kui nad impordivad nii suurt osa neist Hiinast. Samuti ei ole tõendatud, et kasutajatel ei oleks oma tooteportfellis muid tooteid peale plekk-karpide ja -purkide, mille puhul oleks tollimaksude mõju nende üldisele äritegevusele väiksem. Vastupidi, mõlema küsimustikule vastanud kasutaja tooteportfellis on ka muid tooteid. |
|
(259) |
Lisaks, kui oleks olnud kasutajaid, kelle puhul moodustavad valgeplekist toodetega seotud kulud palju suurema osa tema tootmiskuludest ja kes hangivad ka palju suurema osa neist toodetest Hiinast ning keda tollimaksud seega mõjutaksid palju enam, siis eeldatakse, et nad oleksid endast märku andnud ja teinud uurimise käigus koostööd, et näidata komisjonile, et tollimaksud tõepoolest avaldavad nende äritegevusele sellist kahjulikku mõju. Nii see siiski ei olnud. |
|
(260) |
Mis puutub eespool põhjenduses 253 esitatud Massilly väitesse, siis kuigi Massilly tõepoolest tõendas, et tollimaksud mõjutavad tema äritegevuse teatavaid osi rohkem kui teisi, ei lükka see ümber komisjoni järeldusi selle kasutaja kohta. Nagu eespool põhjenduses 229 juba selgitatud, hindas komisjon tollimaksude mõju kogu liidus toimuva tegevuse tasandil, et saada ülevaade sellest, kuidas need mõjutaksid kasutaja üldist positsiooni liidus, mitte ainult osa tema äritegevusest. |
|
(261) |
Mis puutub argumentidesse tootmisahela järgmise etapi ettevõtjatele avalduva konkurentsisurve kohta, siis sai komisjon nende väidete kinnituseks esildise, mis sisaldas delikaatseid ja kontrollimata andmeid. Esildises käsitleti eri materjalidest (sh plekk ja plast) pakendite hinnaerinevuse kujunemist ning eri materjalidest (sh plekk ja plast) pakendite turuosa muutumist pakenditurul alates 2020. aastast. Esildis sisaldas ka Eurostati andmeid plekk-karpide ja -purkide ning nende osade (korgid, kaaned jms) impordi suundumusi. Lisaks sisaldas esildis ebamääraseid tõendeid selle kohta, et konservikarpide ja -purkide täitmise toimingud on üle viidud välisriiki. |
|
(262) |
Esildises näidatud suundumused ei viidanud sellele, et tollimaksude kehtestamise tulemusena tootmisahela järgmise etapi väärtusahelad laguneksid. Lisaks, nagu on näidatud ajutise määruse tabelites 4, 8 ja 12, olid valgepleki hinnad asjaomase perioodi kõikidest aastatest kõige kõrgemad 2022. aastal. |
|
(263) |
Samamoodi, kuigi Steelforce väitis, et on teada, et tootmisahela järgmise etapi turud kannatasid pärast elektrolüütiliselt kroomitud terast käsitlevat uurimist konkureerivate välismaiste toodete ületamatu surve all, ei esitatud selle tõendamiseks ühtki arvestatavat tõendit. Steelforce viitas Indias uue tehase avanud Itaalia toidutootja Del Monte avalikele avaldustele (26). Seda ühte näidet, milles polnud isegi nimetatud selle käitise avamise põhjuseid, ei saa pidada piisavaks, et järeldada, et elektrolüütiliselt kroomitud terase suhtes algatatud uurimine põhjustas konkureerivate välismaiste toodete poolset ületamatut survet. |
|
(264) |
Lõpuks, mis puudutab MPE väidet, et kogu tootmisahela järgmise etapi väärtusahelat tuleks kaitsta, märkis komisjon, et Eurostati andmed näitavad tõepoolest, et plekk-karpide ja -purkide ning nende osade (korgid, kaaned jms) import liitu on suurenenud. |
|
(265) |
Tühjade konservikarpide ja -purkide import Hiinast küll suureneb, kuid mahu poolest on see alles kolmandal kohal (Ühendkuningriigi ja Türgi järel). Lisaks on impordi kogumaht aastatel 2020–2024 jäänud üldjoontes samaks (kuna import Ühendkuningriigist on samavõrra vähenenud), mistõttu ei saa järeldada, kas see import avaldas liidu kasutajate, st plekk-karpide ja -purkide tootjate turuosale kahjulikku mõju või mitte. |
|
(266) |
Teisalt on tinast osade import Hiinast märkimisväärselt suurenenud ja moodustab alates 2020. aastast suurima osa nende toodete impordist (järgmised kaks suurimat impordiallikat on Türgi ja Ühendkuningriik). |
|
(267) |
Igal juhul näib, et need kasvusuundumused algasid juba mõni aasta tagasi ega sõltu seega käimasolevast uurimisest. Miski ei viita sellele, et valgeplekist toodete suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamata jätmine need peataks või ümber pööraks. Lisaks ei kuulu konservikarbid ja -purgid ning nende tinast osad käesoleva uurimise käigus vaadeldavate toodete hulka ja seega ei saa komisjon kõnealuse uurimise raames kehtestada tollimaksu tootmisahela järgmise etapi toodetele, nagu soovitas MPE. |
|
(268) |
Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta väitis CISA, et komisjoni järeldused, mis põhinevad ainult kahe äriühingu – Triviumi ja Massilly – esitatud teabel, ei pruugi olla tüüpilised kogu sektorile, eriti arvestades nende kahe kasutaja suurust. CISA väitis veel, et komisjoni analüüs tollimaksude mõju kohta kasutajatele oli ebapiisav, arvestades mõju tootmiskuludele ja konkurentsisurvele liidus ja eksporditurgudel. |
|
(269) |
MPE kordas aga oma väiteid konkurentsisurve kohta, mida avaldavad toiduainete pakendamise väärtusahelas tegutsevatele kasutajatele i) peamiselt Hiinast pärit odavad metallpakendite pooltooted ning konservikarbid- ja purgid ja aerosooli mahutid ning ii) alternatiivsed pakkematerjalid (nt plast). Selle tulemuseks on metallpakendite sektori hinnatundlikkus, mistõttu on raske dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest tulenevaid suurenenud tootmiskulusid kanda või tarbijatele edasi anda. |
|
(270) |
Sellele lisaks väitis MPE, et komisjoni järeldused põhjendustes 258–259 põhinevad spekulatiivsetel argumentidel; isegi kui mõne kasutaja portfellis võib olla teisi tooteid, pidas MPE seda käesoleva uurimise seisukohast ebaoluliseks. MPE väitis samuti, et dumpinguvastastes uurimistes ja käesolevas juhtumis osaleb vähe kasutajaid, kuna komisjon ei võtnud piisavalt arvesse nende muresid. |
|
(271) |
CISA ei esitanud siiski ühtegi argumenti selle kohta, kuidas mõned muud analüüsimeetodid oleksid komisjoni analüüsi asjakohasemaks muutnud, ega esitanud uusi tõendeid, mis oleksid komisjoni varasemaid järeldusi vaidlustanud. |
|
(272) |
Samuti ei esitanud MPE uusi tõendeid oma varasemate väidete toetuseks. Komisjon märkis siiski, et ta on hoolikalt kaalunud kõiki asjaomaste isikute, sealhulgas importijate ja kasutajate esitatud tõendeid ja argumente. |
|
(273) |
Uurimise käigus tuvastati dumping, kahju ja nende kahe vaheline põhjuslik seos. Sellest lähtuvalt analüüsis komisjon kogu teavet ja kõiki tõendeid, mis teised huvitatud isikud, sealhulgas MPE, kasutajad ja importijad, esitasid liidu huvide kohta. See hõlmas kahe kasutaja – Massilly ja Triviumi – põhjalikke vastuseid küsimustikule. Komisjon jõudis nende terviklike ja Massilly puhul kontrollitud andmete alusel järeldusele, et tollimaksud ei avaldaks neile kasutajatele olulist kahjulikku mõju. |
|
(274) |
Komisjon kontrollis küll kogu talle esitatud teavet, kuid ei saanud üheltki üksikult kasutajalt kontrollitavaid tõendeid, mis oleksid näidanud, et nad sõltuvad olulisel määral Hiina impordist ja seetõttu on dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest neile tulenev mõju ebaproportsionaalne. Järeldusi sellise koostöö puudumise põhjuste kohta ei saa kasutada argumendina, et näidata, et kasutajad tegelikult kannavad olulist kahju, rääkimata sellest, et need asendaksid tegelikke terviklikke tõendeid kasutajatelt, mis on vajalikud selliste mõjude tõendamiseks. |
|
(275) |
Nagu juba selgitatud, ei näidanud komisjoni käsutuses olnud tõendid (kas elektrolüütiliselt kroomitud terase juhtumi järelmõjude või pakendussektori olukorra kohta asjaomasel perioodil), et tollimaksude kehtestamine avaldaks olulist negatiivset mõju tootmisahela järgmise etapi tootmisharudele, isegi kui see tõstaks valgeplekist toodete hindu liidus. Nagu eespool põhjenduses 262 juba märgitud, olid valgeplekist toodete hinnad kõige kõrgemad 2022. aastal. Komisjonile esitatud tõendid ei näidanud valgeplekist toodete kasutajate turupositsiooni või tulemuslikkuse olulist halvenemist selle aasta jooksul. |
|
(276) |
Seega ei saanud komisjon kõigi juhtumis osalenud huvitatud isikute esitatud tõendite alusel järeldada, et meetmed avaldaksid tootmisahela järgmise etapi tootmisharudele sellist negatiivset mõju, mis ületaks vajaduse kaitsta liidu tootjaid kahjustava dumpingu eest. |
7.3.3. Väited tollimaksude mõju kohta liidu keskkonnapoliitikale
|
(277) |
Steelforce väitis, et komisjon ei võtnud piisavalt arvesse tollimaksude mõju liidu keskkonnapoliitikale. Steelforce vaidlustas ajutise määruse põhjenduses 389 esitatud järelduse, et komisjonil ei olnud piisavalt tõendeid, et järeldada, et tollimaksude kehtestamine mõjutaks negatiivselt liidu keskkonnapoliitikat. Steelforce väitis, et selle kohta on esitatud piisavalt tõendeid ja et komisjon oli kohustatud seda põhjalikumalt uurima. |
|
(278) |
Komisjon ei nõustunud selle hinnanguga, sest kõik huvitatud isikud väitsid ainult seda, et tollimaksude kehtestamine toob kaasa kiire ülemineku valgeplekist pakenditelt muudele (vähem keskkonnasõbralikele) pakenditele, kahjustades seega liidu keskkonnaeesmärke. |
|
(279) |
Kuid nagu eespool punktis 7.3.2 järeldati, ei esitatud veenvaid tõendeid selle kohta, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisel oleks selline mõju. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi. |
|
(280) |
Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta kordasid CISA, MPE ja Steelforce oma varasemaid väiteid, et Hiinast pärit valgeplekist toodete impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud on vastuolus liidu keskkonnapoliitikaga. |
|
(281) |
Need korratud argumendid põhinesid siiski eeldusel, et komisjon leiab, et tollimaksude kehtestamine tooks pakendussektoris kaasa valgeplekist toodete olulise asendamise muude materjalidega. Kuna komisjon ei muutnud oma varasemaid järeldusi selles küsimuses (vt eespool punkt 7.3.2), pidas komisjon neid korduvaid väiteid vaieldavaks. |
7.4. Järeldus liidu huvide kohta
|
(282) |
Nagu ajutise määruse põhjenduses 391 juba märgiti, tuletas komisjon meelde, et liidu valgeplekist toodete tootmisharu olukord on ebakindel. Liidu tootmisharu on suurema osa asjaomase perioodi jooksul olnud kahjumlik, samal ajal kui koostööd teinud importija ja mõlemad küsimustikule vastanud kasutajad olid aga kasumlikud. |
|
(283) |
Eelöeldut silmas pidades jäi komisjon oma seisukoha juurde, et puuduvad kaalukad põhjused, mille põhjal saaks järeldada, et meetmete kehtestamine Hiinast pärit valgeplekist toodete impordi suhtes ei ole liidu huvides. |
8. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED
8.1. Lõplikud meetmed
|
(284) |
Dumpingu, kahju, põhjusliku seose, meetmete taseme ja liidu huvide kohta tehtud järelduste põhjal ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju. |
8.2. Meetmete vorm
|
(285) |
Ajutise määruse kohta esitatud märkustes palus MPE muuta tollimaksude vormi kas fikseeritud tollimaksudeks või minimaalseks impordihinnaks, et leevendada tollimaksude mõju kasutajatele. |
|
(286) |
EUROFER oli selle ettepaneku vastu, väites, et meetmete kehtestamine fikseeritud tollimaksude või minimaalse impordihinnana võib muuta meetmed täiesti ebatõhusaks, arvestades energia- ja toorainekulude üldist volatiilsust, mis võimendub eriti praeguses poliitilises olukorras, kus võib puhkeda kaubandussõda Ameerika Ühendriikidega ning jätkuvad konfliktid Ukrainas ja Lähis-Idas. Teisest küljest väitis EUROFER, et fikseeritud tollimaks või minimaalne impordihind võib olla kasutajate jaoks kahjulikum, arvestades, et hinnad olid uurimisperioodil suhteliselt kõrged. |
|
(287) |
Komisjon märkis sellega seoses, et MPE ei põhjendanud, kuidas tollimaksude asendamine fikseeritud tollimaksude või minimaalse impordihinnaga vähendaks tollimaksude mõju kasutajatele. Komisjon täheldas, et impordihinnad on pärast uurimisperioodi tõepoolest langenud. See viitab sellele, et tollimaksu vormi muutmine väärtuselisest tollimaksust fikseeritud tollimaksuks või minimaalseks impordihinnaks, mis arvutatakse uurimisperioodil kehtinud väärtuste alusel, muudaks vähemalt lühiajaliselt impordi tegelikult veelgi kallimaks kui väärtuseline tollimaks. |
|
(288) |
Seepärast pidas komisjon väärtuselisi tollimakse kõnealusel juhul kõige sobivamaks meetmevormiks, mis võimaldab saavutada kõige optimaalsema tasakaalu kasutajate huvide ja liidu tootmisharu dumpinguhinnaga impordi eest kaitsmise vajaduse vahel. |
|
(289) |
Eespool kirjeldatu põhjal peaksid lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.
|
|
(290) |
Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seega kajastavad need asjaomaste äriühingute puhul käesoleva uurimise käigus kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse seega üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud uuritava toote impordi suhtes. Käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata äriühingu, sealhulgas mõne konkreetselt nimetatud äriühinguga seotud üksuse toodetud asjaomase toote impordi suhtes neid tollimaksumäärasid ei kohaldata ja nende suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes. |
|
(291) |
Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (27). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas. |
|
(292) |
Selleks et vähendada tollimaksudest kõrvalehoidmist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase kohaldamise tagamiseks vaja rakendada erimeetmeid. Individuaalset dumpinguvastast tollimaksu saab kohaldada üksnes siis, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve. See arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Kuni sellist arve esitamiseni tuleks impordi suhtes kohaldada kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu. |
|
(293) |
Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema oma tavapäraseid kontrolle ja võivad, nagu kõigil muudelgi juhtudel, nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud andmete õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära edasine kohaldamine on tolliõiguse kohaselt põhjendatud. |
|
(294) |
Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb eelkõige pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist iseenesest käsitada meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada meetmetest kõrvalehoidmise uurimise, kui selleks vajalikud tingimused on täidetud. Sellise uurimise käigus võib uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust. |
|
(295) |
Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei peaks kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu kohaldama mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud. |
|
(296) |
Eksportivad tootjad, kes ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu, peaksid saama esitada komisjonile taotluse, et neile kohaldataks dumpinguvastase tollimaksu määra, mis kehtib koostööd tegevatele äriühingutele, keda valimisse ei kaasatud. Komisjon peaks sellekohase taotluse rahuldama, kui on täidetud kolm tingimust. Uus eksportiv tootja peaks tõendama, et: i) ta ei eksportinud uurimisperioodil asjaomast toodet liitu; ii) ta ei ole seotud eksportiva tootjaga, kes seda tegi ning iii) ta on eksportinud asjaomast toodet pärast seda või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse seda märkimisväärses koguses teha. |
|
(297) |
Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus EUROFER seoses eespool esitatud põhjendusega 294 komisjonil kinnitada, et ta algatab sellise kõrvalehoidmise juhtumi ex officio, kuna komisjonil on juurdepääs kõigile kõnealuses põhjenduses esitatud asjakohastele andmetele. |
|
(298) |
MPE kordas aga oma taotlust, et komisjon kohandaks tollimaksude vormi, et vähendada mõju kasutajatele. |
|
(299) |
EUROFERi taotluse osas märkis komisjon, et ta ei saa eeldada, et käimasoleva uurimise raames algatatakse tulevikus mis tahes uurimine. Nagu eespool põhjenduses 294 on välja toodud, võib kõrvalehoidmise uurimise algatada ainult juhul, kui on täidetud kõik alusmääruse artikli 13 tingimused. Vastupidiselt EUROFERi väitele ei kogu komisjon andmeid ega tõendeid selliste tavade, protsesside või töö kohta, mille puhul puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus, välja arvatud tollimaksu kehtestamine, nagu on nõutud artiklis 13. Iga võimalik uurimine algatatakse selle sisuliste asjaolude alusel. EUROFERi taotlus lükati seega tagasi. |
|
(300) |
Seoses MPE korduva taotlusega tollimaksude vormi muutmiseks, siis kuigi komisjon püüdis leida sobiva tasakaalu Euroopa tootmisharu huvide vahel, ei ole tõendatud, et tollimaksude vormi muutmine aitaks käesoleval juhul kasutajaid. Nagu eespool põhjenduses 287 selgitatud, on impordihinnad pärast uurimisperioodi langenud. Tollimaksu vormi muutmine väärtuselisest tollimaksust fikseeritud tollimaksuks või minimaalseks impordihinnaks muudaks vähemalt lühiajaliselt impordi tegelikult veelgi kallimaks kui väärtuseline tollimaks. |
8.3. Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine
|
(301) |
Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleb ajutise määrusega kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksudena tagatiseks antud summad lõplikult sisse nõuda vastavalt käesoleva määrusega kehtestatud määradele. |
8.4. Tagasiulatuvus
|
(302) |
Nagu on märgitud eespool punktis 1.2, kehtestas komisjon uuritava toote impordi registreerimise nõude. |
|
(303) |
Uurimise lõppetapis analüüsis komisjon, kas on täidetud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid lõplike tollimaksude tagasiulatuvaks sissenõudmiseks. |
|
(304) |
Komisjon analüüsis järelevalveandmete põhjal, kas lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import uurimisperioodil veelgi märgatavalt suurenenud, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d. Selles analüüsis võrdles komisjon järgmist:
|
|
(305) |
Ükski eespool kirjeldatud neljast võrdlusest ei näidanud, et import oleks uurimisperioodil lisaks kahju tekitanud impordi tasemele veelgi märgatavalt suurenenud. |
|
(306) |
Seetõttu järeldas komisjon, et tagasiulatuva sissenõudmise tingimused ei ole täidetud. |
9. LÕPPSÄTTED
|
(307) |
Komisjon kehtestas rakendusmäärusega (EL) 2019/159 (28) teatavate terasetoodete suhtes kolmeks aastaks kaitsemeetmed. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2024/1782 (29) pikendati kaitsemeetme kehtivust kuni 30. juunini 2026. Asjaomane toode kuulub kaitsemeetmega hõlmatud tootekategooriasse. Seega kui kaitsemeetmega kehtestatud tariifikvoodid ületatakse, tuleb samalt impordilt tasuda nii lisatollimaks kui ka dumpinguvastane tollimaks. Kuna dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmete samaaegne rakendamine võib mõjutada kaubandust soovitust rohkem, otsustas komisjon vältida kuni kaitsemeetme rakendamise lõpuni dumpinguvastase tollimaksu ja lisatollimaksu samaaegset kohaldamist asjaomase toote suhtes. |
|
(308) |
See tähendab, et kui asjaomase toote suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu ja see ületab käesoleva määruse kohast dumpinguvastast tollimaksu, nõutakse sisse ainult rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks. Kaitse- ja dumpinguvastase tollimaksu samaaegse kohaldamise ajal peatatakse käesoleva määruse alusel kehtestatud tollimaksude kogumine. Kui asjaomase toote suhtes kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu ning see on väiksem kui käesolevas määruses sätestatud dumpinguvastane tollimaks, nõutakse lisaks rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksule sisse selle tollimaksu ja käesolevas määruses kehtestatud kõrgema dumpinguvastase tollimaksu vahe. Dumpinguvastase tollimaksu sissenõudmata summa sissenõudmine peatatakse. |
|
(309) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (30) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr. |
|
(310) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
1. Määrusega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks järgmiste Hiina Rahvavabariigist pärit toodete impordi suhtes: tinatatud lehtvaltstooted, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, mis on pinnatud või kaetud tinaga ja võib olla kaetud plastiga ja/või lakitud, ning kuuluvad praegu CN-koodide 7210 11 00 , 7210 12 , ex 7210 70 , 7210 90 40 , ex 7210 90 80 , 7212 10 ja ex 7212 40 (TARICi koodid 7210 70 10 15, 7210 70 80 20, 7210 70 80 92, 7210 90 80 20, 7212 40 20 10, 7212 40 80 12, 7212 40 80 30, 7212 40 80 80 ja 7212 40 80 85) alla.
2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised:
|
Äriühing |
Lõplik dumpinguvastane tollimaks |
TARICi lisakood |
||||
|
Baosteel Group:
|
13,1 % |
89LB |
||||
|
Shougang Jingtang United Iron & Steel Co., Ltd. |
46,8 % |
89LC |
||||
|
Lisas loetletud teised koostööd tegevad äriühingud |
24,6 % |
|
||||
|
Kogu muu Hiinast pärit import |
62,3 % |
8999 |
3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdavad valgeplekist tooted koguses […] tonni on tootnud [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kuni sellise arve esitamiseni kohaldatakse tollimaksu, mida kohaldatakse „kogu muu Hiina Rahvavabariigist pärit impordi“ suhtes.
4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.
Artikkel 2
Summad, mis on tagatud ajutise dumpinguvastase tollimaksu alusel, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2025/81, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit tinatatud lehtvaltstoodete impordi suhtes, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, mis on pinnatud või kaetud tinaga ja võib olla kaetud plastiga ja/või lakitud, nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad dumpinguvastase tollimaksu lõplikku määra, vabastatakse.
Artikkel 3
Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Hiina Rahvavabariigi eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse kaasamata, koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et
|
a) |
ta ei eksportinud uurimisperioodil (1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024) artikli 1 lõikes 1 nimetatud tooteid, |
|
b) |
ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid ning kes oleks võinud teha esialgses uurimises koostööd, ning |
|
c) |
ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu asjaomast toodet märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu. |
Artikkel 4
1. Kui artikli 1 lõikes 1 nimetatud tinatatud lehtvaltstoodete suhtes, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, mis on tinaga pinnatud või kaetud ja võib olla kaetud plastiga ja/või lakitud, kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu ja see ületab artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastast tollimaksu, nõutakse sisse ainult rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaks.
2. Lõike 1 kohaldamise perioodil peatatakse käesoleva määrusega kehtestatud tollimaksude sissenõudmine.
3. Kui artikli 1 lõikes 1 nimetatud tinatatud lehtvaltstoodete suhtes, mis on valmistatud rauast või legeerimata terasest, mis on tinaga pinnatud või kaetud ja võib olla kaetud plastiga ja/või lakitud, kohaldatakse rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksu ja see on artikli 1 lõikes 2 sätestatud dumpinguvastasest tollimaksust madalam, nõutakse lisaks rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud lisatollimaksule sisse selle tollimaksu ja artikli 1 lõikega 2 ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu vahe.
4. Lõike 3 alusel sissenõudmata jäänud dumpinguvastase tollimaksu summa sissenõudmine peatatakse.
5. Lõigetes 2 ja 4 osutatud sissenõudmise peatamine kehtib üksnes rakendusmääruse (EL) 2019/159 artikli 1 lõikes 6 osutatud kvoodi ületamisega seotud lisatollimaksu kohaldamise ajal.
Artikkel 5
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 27. mai 2025
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) ELT C, C/2024/3112, 16.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3112/oj.
(3) Komisjoni 24. oktoobri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/2731, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või legeerimata terasest, tinaga pinnatud või kaetud lehtvaltstoodete impordi registreerimise nõue (ELT L, 2024/2731, 25.10.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/2731/oj).
(4) Komisjoni 13. jaanuari 2025. aasta rakendusmäärus (EL) 2025/81, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või legeerimata terasest, tinaga pinnatud või kaetud lehtvaltstoodete impordi suhtes (ELT L, 2025/81, 14.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/81/oj).
(5) US – Dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud (Hiina), apellatsioonikogu aruanne, punkt 354.
(6) http://www.cmr-co.com/ (viimati vaadatud 28. veebruaril 2025).
(7) https://gmk.center/en/news/chinas-new-state-owned-company-has-begun-negotiations-with-major-iron-ore-suppliers/#:~:text=China%20Mineral%20Resources%20Group%20(CMRG,materials%20for%20the%20next%20year (viimati vaadatud 28. veebruaril 2025).
(8) http://www.sasac.gov.cn/n2588030/n2588924/c25601477/content.html (viimati vaadatud 28. veebruaril 2025).
(9) http://www.cmr-co.com/whoWeAre (viimati vaadatud 28. veebruaril 2025).
(10) Komisjoni 15. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2247, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes ja nõutakse lõplikult sisse sellise impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 295, 16.11.2022, lk 7), põhjendused 61–62.
(11) Komisjoni 14. jaanuari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/58, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist, Jaapanist, Korea Vabariigist, Venemaa Föderatsioonist ja Ameerika Ühendriikidest pärit teatavate elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga lehtvaltstoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 10, 17.1.2022, lk 17), põhjendused 138–141.
(12) Komisjoni 20. mai 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/802, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist ja Brasiiliast pärit elektrolüütiliselt kroomitud terasest toodete impordi suhtes (ELT L 143, 23.5.2022, lk 11), tabel 2.
(13) https://leadersteel.my/wp-content/uploads/2024/05/LEAS02-Annual-Report-2023.pdf.
(14) Apellatsioonikogu aruanne „United States – Anti-Dumping Measures on Certain Hot-Rolled Steel Products from Japan“ („USA – Teatavate Jaapanist pärit kuumvaltsitud terasetoodete suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed“), WT/DS184/AB/R, vastu võetud 24. juulil 2001, punktid 204–207.
(15) Samas, punkt 204.
(16) Vt https://libertysteelgroup.com/liberty-triggers-strategic-review-of-western-european-downstream-businesses/ (viimati vaadatud 10. märtsil 2025).
(17) Vt https://www.steelradar.com/en/haber/acciaierie-ditalia-produced-3-million-steels-in-2023/ (viimati vaadatud 10. märtsil 2025).
(18) ELT C, C/2024/3112, 16.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3112/oj.
(19) Kuigi hiljutisemate avalduste kohaselt kavatseb Acciairie 2025. aastal tootmist suurendada, vt https://eurometal.net/acciaierie-ditalia-to-increase-taranto-production-this-year/ (viimati vaadatud 10. märtsil 2025).
(20) Vt muu hulgas ajutise määruse põhjendused 265, 266 ja 311.
(21) Vt muu hulgas ajutise määruse põhjendused 235, 300 ja 323.
(22) Vt ajutise määruse põhjendus 329.
(23) Vt muu hulgas ajutise määruse põhjendused 248, 249, 298 ja 371 ning kogu punkt 5.2.4.
(24) Komisjoni 24. juuni 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/1782, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, sealhulgas pikendatakse teatavate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud kaitsemeedet (C/2024/4200, ELT L, 2024/1782, 25.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/1782/oj).
(25) Rakendusmäärus (EL) 2022/2247.
(26) https://www.delmontefoods.in/our-culture (viimati vaadatud 11. märtsil 2025).
(27) E-post: TRADE-TDI-NAME-CHANGE-REQUESTS@ec.europa.eu; European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate G, Rue de la Loi/Wetstraat 170, 1040 Bruxelles/Brussel, BELGIQUE/BELGIË.
(28) Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).
(29) Komisjoni 24. juuni 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/1782, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, sealhulgas pikendatakse teatavate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud kaitsemeedet (ELT L, 2024/1782, 25.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/1782/oj).
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
LISA
KOOSTÖÖD TEGEVAD HIINA EKSPORTIVAD TOOTJAD, KES EI KUULU VALIMISSE
|
Äriühingu nimi |
TARICi lisakood |
|
Jiangsu Youfu Sheet Technology Co., Ltd. |
89LD |
|
Hesteel Group Hengshui Strip Processing Co.,Ltd. and Handan Steel Group Hengshui Cold Rolling Steel Co.,Ltd. |
89LE |
|
Handan Jintai Packing Material Co., Ltd. |
89LF |
|
Jiangsu Suxun New Material Co.,Ltd. |
89LG |
|
Jiangyin Comat Metal Products Co., Ltd. |
89LH |
|
GDH Zhongyue (Qinhuangdao) Tinplate Industrial Co.,Ltd. and GDH Zhongyue (Zhongshan) Tinplate Industry Co., Ltd. |
89LI |
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1042/oj
ISSN 1977-0650 (electronic edition)