<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><ORDER xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.ORDER><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>T-272/19</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62019TO0272</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2020:361">EU:T:2020:361</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>8</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>8</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.ORDER><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtumäärus <DATE ISO="20200731">31.7.2020</DATE> – Kohtuasi T‑272/19</HT></P><P><HT TYPE="SC">TO <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Euroopa välisteenistus</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu määrus</HT> (kaheksas koda laiendatud koosseisus)</P><P><DATE ISO="20200731">31. juuli 2020</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue</KEYWORD><KEYWORD>Avalik teenistus</KEYWORD><KEYWORD>Lepingulised töötajad</KEYWORD><KEYWORD>Tööle võtmata jätmine võimetuse tõttu täita ametiülesandeid</KEYWORD><KEYWORD>Hagi esitamise tähtaeg</KEYWORD><KEYWORD>Imperatiivsus</KEYWORD><KEYWORD>Hilinemine</KEYWORD><KEYWORD>Tähtaja arvutamine</KEYWORD><KEYWORD>Selle kuupäeva kindlaksmääramine, millest alates võib huvitatud isik otsuse sisuga tutvuda</KEYWORD><KEYWORD>Ilmselge vastuvõetamatus</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><ORDER.INIT><P>Kohtuasjas T‑272/19,</P></ORDER.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">TO</HT>, elukoht Brüssel (Belgia), esindaja: advokaat É. Boigelot,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P>Euroopa välisteenistus, esindajad: S. Marquardt ja R. Spac,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS></PARTIES><P>mille ese on ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada esiteks Euroopa välisteenistuse <DATE ISO="20180615">15. juuni 2018. aasta</DATE> otsus, millega hagejale teatati, et ta ei täida kõiki Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklis 82 sätestatud töölevõtmise tingimusi ja teda ei saa lepingulise töötajana Euroopa välisteenistuses tööle võtta, ja teiseks Euroopa välisteenistuse <DATE ISO="20190114">14. jaanuari 2019. aasta</DATE> otsus, millega jäeti rahuldamata hageja <DATE ISO="20180914">14. septembri 2018. aasta</DATE> kaebus, ning nõue mõista välja hüvitis hagejale väidetavalt tekitatud kahju eest,</P><PREAMBLE.GEN><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus),</P><P>koosseisus: president J. Svenningsen, kohtunikud R. Barents, C. Mac Eochaidh, T. Pynnä (ettekandja) ja J. Laitenberger,</P><P>kohtusekretär: E. Coulon,</P></PREAMBLE.INIT><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE.GEN><?PAGE NO="2"?><CONTENTS.ORDER><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">määruse</HT></P></TI></TITLE></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse taust</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistuse töölepingute sõlmimiseks volitatud asutus teatas <DATE ISO="20180615">15. juuni 2018. aasta</DATE> otsusega hagejale, kes kandideeris lepingulise töötaja ametikohale Euroopa välisteenistuses, et ta ei vasta kõigile Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>teenistustingimused<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) artiklis 82 ette nähtud töölevõtmise tingimustele ja teda ei saa tööle võtta lepingulise töötajana. Euroopa välisteenistus saatis selle otsuse hageja isiklikule e‑posti aadressile <DATE ISO="20180615">15. juunil 2018</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Hageja esitas <DATE ISO="20180914">14. septembril 2018</DATE> Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>personalieeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) artikli 90 lõike 2 alusel selle otsuse peale kaebuse. Kaebus esitati elektrooniliselt hageja õigusnõustaja ametlikult e‑posti aadressilt ning kaebuse koopia saadeti hageja isiklikule e‑posti aadressile.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistuse töölepingute sõlmimiseks volitatud asutus jättis <DATE ISO="20190114">14. jaanuari 2019. aasta</DATE> otsusega hageja kaebuse rahuldamata. Euroopa välisteenistus saatis selle otsuse hagejale ja tema õigusnõustajale kõigepealt programmi Ares kaudu – mis on dokumendihaldussüsteem, mis võimaldab saata e‑kirja adressaatidele, kes ei ole Euroopa välisteenistuse töötajad – <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> kell 17:46 ning seejärel samal päeval e‑kirjaga kell 17:52 ja kell 18:05.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Hageja saatis <DATE ISO="20190115">15. jaanuaril 2019</DATE> kell 8:40 oma õigusnõustajale selle otsuse kohta e‑kirja samalt e‑posti aadressilt, mida kasutas Euroopa välisteenistus kõnealuse otsuse ja <DATE ISO="20180615">15. juuni 2018. aasta</DATE> otsuse saatmiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistus palus e‑kirjaga <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> kell 17:52 ja kell 18:05 ning seejärel <DATE ISO="20190122">22. jaanuaril 2019</DATE> hagejal kinnitada, et see otsus on kätte saadud. Neile palvetele ei vastatud.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistus esitas <DATE ISO="20190916">16. septembril 2019</DATE> kostja vastuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>Üldkohtu presidendi <DATE ISO="20191017">17. oktoobri 2019. aasta</DATE> otsusega määrati kohtuasi uue, kaheksandasse kotta kuuluva ettekandja-kohtuniku lahendada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Hageja repliik saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20191105">5. novembril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistus esitas <DATE ISO="20200124">24. jaanuaril 2020</DATE> vasturepliigi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>Üldkohus (kaheksas koda) esitas <DATE ISO="20200214">14. veebruaril 2020</DATE> ettekandja-kohtuniku ettepanekul ja Üldkohtu kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltele kirjalikud küsimused, millele palus vastata kirjalikult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Pooled esitasid vastused Üldkohtu küsimustele <DATE ISO="20200302">2. märtsil 2020</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Üldkohtu presidendi ettepanekul otsustas Üldkohus kodukorra artikli 28 alusel <DATE ISO="20200421">21. aprillil 2020</DATE> suunata kohtuasja laiendatud kooseisule.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Hageja taotles <DATE ISO="20200428">28. aprillil 2020</DATE> Üldkohtu kantseleisse esitatud dokumendiga kohtuistungi korraldamist. Euroopa välisteenistus ei esitanud ette nähtud tähtaja jooksul kohtuistungi korraldamise kohta oma seisukohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Hageja palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>tühistada <DATE ISO="20180615">15. juuni 2018. aasta</DATE> otsus, millega Euroopa välisteenistuse töölepingute sõlmimiseks volitatud asutus teatas hagejale, et ta ei vasta kõigile teenistustingimuste artiklis 82 ette nähtud töölevõtmise tingimustele ja teda ei saa Euroopa välisteenistuse lepingulise töötajana tööle võtta;</P></ITEM><ITEM><P>tühistada <DATE ISO="20190114">14. jaanuari 2019. aasta</DATE> otsus, millega sama asutus jättis rahuldamata <DATE ISO="20180914">14. septembril 2018</DATE> esitatud kaebuse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>);</P></ITEM><ITEM><P>mõista Euroopa välisteenistuselt tema kasuks välja mitmesuguseid hüvitisi;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Euroopa välisteenistuselt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistus palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta hagi rahuldamata, kuna see on osaliselt vastuvõetamatu ja osaliselt põhjendamatu;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja hagejalt.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Lisaks väidab Euroopa välisteenistus vasturepliigis, et hagi on vastuvõetamatu, kuna hagiavaldus on esitatud hilinenult.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 126 kohaselt võib Üldkohus juhul, kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, lõpetada ettekandja-kohtuniku ettepanekul igal ajal ja ilma menetlust jätkamata kohtuasi põhistatud määrusega. Käesolevas asjas leiab Üldkohus, et tal on kohtuasja toimikus sisalduvate dokumentide põhjal piisavalt teavet, ja otsustab lahendada kohtuasja ilma menetlust jätkamata, kuigi hageja palus Üldkohtul korraldada kohtuistung (vt selle kohta <DATE ISO="20080924">24. septembri 2008. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Van Neyghem <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑105/08 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:402">EU:T:2008:402</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20101202">2. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Apostolov <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑73/10 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2010:495">EU:T:2010:495</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 130 alusel vastuvõetamatuse vastuväidet vormiliselt tõstatamata väidab Euroopa välisteenistus vasturepliigis esimest korda, et vaidlustatud otsus tehti hagejale teatavaks <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> ning et personalieeskirjade artikli 91 lõike 3 kohane kolmekuuline tähtaeg hagi esitamiseks, mida pikendati seoses vahemaadega kümne päeva võrra, hakkas seega kulgema <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> ja lõppes <DATE ISO="20190424">24. aprillil 2019</DATE>. Järelikult on <DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE> esitatud hagiavaldus vastuvõetamatu, kuna see on esitatud hilinenult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Olgu märgitud, et personalieeskirjade artikli 91 lõike 3 kohaselt tuleb hagi esitada kolme kuu jooksul pärast kaebust käsitleva otsuse teatavakstegemist. Vastavalt kodukorra artiklile 60 pikendatakse menetlustähtaegu seoses vahemaadega kümne päeva võrra.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Esiteks tuleb tagasi lükata hageja argument, et vastuvõetamatuse põhjendus, mille Euroopa välisteenistus vasturepliigis esitas, on uus väide, mis on kodukorra artikli 84 kohaselt vastuvõetamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 ette nähtud kaebuste ja hagide esitamise tähtajad avaliku korra küsimused ja nende kohaldamist ei saa jätta poolte otsustada, kusjuures kohus peab kas või omal algatusel kontrollima, kas neist on kinni peetud. Need<?PAGE NO="4"?> tähtajad vastavad õiguskindluse nõudele ning vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära diskrimineerimine või meelevaldne kohtlemine (<DATE ISO="19710707">7. juuli 1971. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Müllers <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMSK</NAME.CASE>, <NO.CASE>79/70</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1971:79">EU:C:1971:79</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20130130">30. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wahlström <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Frontex</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑87/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2013:10">EU:F:2013:10</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt ka <DATE ISO="20140114">14. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lebedef <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑60/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2014:6">EU:F:2014:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Teiseks tuleb märkida, et hageja ei vaidle hagiavalduses vastu sellele, et vaidlustatud otsus saadeti tema ja tema õigusnõustaja e‑posti aadressile <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE>. Nii märgib ta hagiavalduses, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Euroopa välisteenistuse ametisse nimetav asutus tegi <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> hagejale ja tema õigusnõustajale teatavaks oma otsuse <DATE ISO="20180914">14. septembril 2018</DATE> esitatud kaebuse kohta<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>. Üldkohtu küsimustele vastuseks esitatud seisukohtades väidab hageja, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>tegemist on üksnes teabega otsuses endas märgitud kuupäeva kohta […], mitte aga otsuse kättesaamise ja sellest teadasaamise kohta<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>. Vastuseks Üldkohtu küsimusele, milles hagejal paluti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>täpsustada, millal ja millisel teel sai ta kätte [vaidlustatud otsuse]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>, märgib hageja siiski, et see otsus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>saadeti talle e‑posti teel […] <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> kell 18:04:43<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Samuti leiab Euroopa välisteenistus, et vaidlustatud otsus tehti hagejale nõuetekohaselt teatavaks <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE>, mistõttu möödus hagi esitamise tähtaeg <DATE ISO="20190424">24. aprillil 2019</DATE>, samas kui hageja väidab Üldkohtu küsimustele esitatud vastuses, et see tähtaeg möödus <DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE> ehk hagiavalduse esitamise päeval. Hageja on nimelt seisukohal, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>[k]ui soovitakse, et [kodukorra artikli 58 lõike 1 punktil a] oleks õiguslik mõju ja tähendus, siis tuleb sellest järeldada, et hagi esitamise tähtaja arvutamisel loetakse akt kättetoimetatuks järgmisel päeval pärast päeva, mil see ametnikule saadeti<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>[k]äesoleval juhul hakkab täheaeg kulgema <DATE ISO="20190115">15. jaanuarist 2019</DATE>, mitte <DATE ISO="20190114">14. jaanuarist 2019</DATE><QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Hageja vastusest Üldkohtu küsimustele ilmneb, et hagi esitamise tähtaja arvutamine põhineb kodukorra artikli 58 lõike 1 ebaõigel tõlgendamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Kodukorra artikli 58 lõike 1 punkt a näeb esiteks ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>kui päevades, nädalates, kuudes […] väljendatud tähtaega arvutatakse sündmuse toimumise või toimingu tegemise ajast, ei arvestata selle tähtaja sisse päeva, mil see sündmus toimub või toiming tehakse<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>. Teiseks on kodukorra artikli 58 lõike 1 punktis b sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>nädalates, kuudes […] väljendatud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase nädala, kuu […] päeval, mis kannab sama nimetust või kuupäeva kui päev, mil toimus sündmus või tehti toiming, millest alates tähtaega arvutatakse<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu <DATE ISO="19870115">15. jaanuari 1987. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Misset <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE> (<NO.CASE>152/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:10">EU:C:1987:10</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0008">8</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) kujundatud kohtupraktikast nähtub, et vastupidi hageja väidetele ei ole kodukorra artikli 58 lõike 1 punkt a ja artikli 58 lõike 1 punkt b omavahel vastuolus. On tõsi, et tähtaeg hakkab kulgema alles teatavakstegemise päeva lõpust. Kui hagi esitamise tähtaeg on väljendatud kuudes, lõpeb see tähtaeg siiski selle päeva lõpus, millel on tähtajaks määratud kalendrikuul sama number kui otsusest teatamise päeval (<DATE ISO="20090512">12. mai 2009. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>CHEMK ja KF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑190/08</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2009:154">EU:T:2009:154</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Kui käesoleval juhul tehti vaidlustatud otsus hagejale nõuetekohaselt teatavaks <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE>, hakkas hagi esitamise kolmekuuline tähtaeg kulgema 15. jaanuaril kell 00:00, et lõppeda 14. aprilli keskööl. Hagi esitamise tähtaeg, mida pikendati seoses vahemaadega kümne päeva võrra, möödus seega 24. aprilli keskööl. Sellest järeldub, et <DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE> esitatud hagi on esitatud hilinenult.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Kolmandaks tuleb niisiis uurida, kas on tõendatud, et vaidlustatud otsus tehti hagejale nõuetekohaselt teatavaks <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb märkida, et kui hageja on hagi esitamise tähtaja arvutamisel eksinud, siis vaidleb ta vastu sellele, et otsusest nõuetekohaselt teatamine toimus <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE>. Hageja arvates peaks teatavakstegemise kuupäeva kindlakstegemisel olema otsustava tähtsusega hetk, mil ta sai teada e‑kirjaga saadetud vaidlustatud otsusest. Ta sai kõnealusest e‑kirjast <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>tõenäoliselt<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> teada alles <DATE ISO="20190115">15. jaanuari 2019. aasta</DATE> hommikul.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Lisaks eespool punktis 22 viidatud kohtupraktikale tuleb meenutada, et pool, kes tugineb tähtaja ületamisele, st käesoleval juhul Euroopa välisteenistus, peab tõendama kuupäeva, mil nimetatud tähtaeg hakkas kulgema (<DATE ISO="19800605">5. juuni 1980. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belfiore <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>108/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:146">EU:C:1980:146</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt ka <DATE ISO="20130130">30. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wahlström <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Frontex</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑87/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2013:10">EU:F:2013:10</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika). Kui tal ei ole võimalik seda täielikult tõendada, tuleb hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise hetke osas tekkinud kahtlusi tõlgendada hageja kasuks (vt selle kohta <DATE ISO="19800605">5. juuni 1980. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Belfiore <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>108/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:146">EU:C:1980:146</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20200709">9. juuli 2020. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. HM</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑70/19 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:544">EU:C:2020:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0123">123</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Tõend, et otsuse adressaat sai sellega tegelikult tutvuda, võib siiski tuleneda erinevatest asjaoludest, eelkõige kui asjaomane institutsioon ei tugine ainult kaudsetele tõenditele, vaid ka tõenditele, sealhulgas huvitatud isiku esitatud tõenditele, millest nähtub, et ta sai oma e‑posti aadressile adressaadina e‑kirja ning et suure tõenäosusega oli tal võimalik seda avada ja järelikult sellest otsusest nõuetekohaselt teada saada (vt selle kohta <DATE ISO="20140114">14. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lebedef <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑60/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2014:6">EU:F:2014:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtupraktika kohaselt võivad ühe poole esitatud faktilised asjaolud kohustada teist poolt esitama selgitust või põhjendust, vastasel korral võib asuda seisukohale, et tõendamiskoormise nõuded on täidetud (vt <DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fedtke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMSK</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑157/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:666">EU:T:2016:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0039">39</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades peab Üldkohus seega kontrollima, kas on tõendatud, et hagi esitamise tähtaeg ei olnud käesolevas kohtuasjas hagi esitamise ajal, st <DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE> möödunud, millega oleks tegemist juhul, kui vaidlustatud otsusest oleks hagejale nõuetekohaselt teatatud <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Personalieeskirjade artikli 26 kolmanda lõigu kohaselt on nõuetekohaseks teatamisviisiks tähtkirjaga teatamine koos kättesaamiskinnitusega. Käesoleval juhul otsustas Euroopa välisteenistus seda teatamisviisi mitte kasutada. See teatamisviis ei ole aga ainus võimalik haldusotsustest teatamise viis (vt selle kohta <DATE ISO="20101216">16. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑25/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2010:171">EU:F:2010:171</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0038">38</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20140114">14. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lebedef <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑60/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2014:6">EU:F:2014:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Eelkõige juhul, kui administratsioon nõustub personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse esitamisega elektroonilisel teel, käesoleval juhul kaebuse esitaja õigusnõustaja e‑posti aadressilt, ja kui koopia saadetakse kaebuse esitaja isiklikule e‑posti aadressile, siis arvestades selle suhtlusvahendi valimist huvitatud isiku enda poolt, on õiguspärane, et administratsioon saab vormilise järjepidevuse põhimõtet järgides teha oma vastuse huvitatud isikule teatavaks samuti e‑kirja teel, mis on saadetud töölepingute sõlmimiseks volitatud asutuse e‑posti aadressilt või tema elektroonilise kirjavahetuse haldamise programmi, käesoleval juhul programmi Ares kaudu kaebuse esitaja ja tema õigusnõustaja e‑posti aadressile (vt selle kohta <DATE ISO="20140114">14. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lebedef <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑60/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2014:6">EU:F:2014:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Peale selle tuleneb esindatuse põhimõttest, et kui advokaat on esitanud kaebuse isiku nimel, keda ta esindab, loetakse sellele advokaadile vastuse kättetoimetamist sellele isikule teatamiseks (vt selle kohta analoogia alusel <DATE ISO="20090506">6. mai 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sergio jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑137/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2009:46">EU:F:2009:46</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Selleks et otsus oleks personalieeskirjade tähenduses nõuetekohaselt teatavaks tehtud, peab sellest olema mitte ainult teatatud adressaadile, vaid tal peab olema ka võimalus selle sisuga tegelikult tutvuda (<DATE ISO="19760615">15. juuni 1976. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jänsch <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>5/76</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1976:92">EU:C:1976:92</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt ka <DATE ISO="20130130">30. jaanuari 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Wahlström <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Frontex</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑87/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2013:10">EU:F:2013:10</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0034">34</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Tuleb tõdeda, et e‑kirja saatmine ei taga seda, et adressaat saab kirja kindlalt kätte. Nimelt võib e‑kiri jääda kohale jõudmata tehnilistel põhjustel. Juhul kui e‑kiri ka toimetati adressaadile kohale, on võimalik, et see ei toimunud samal kuupäeval, kui e‑kiri välja saadeti (<DATE ISO="20081008">8. oktoobri 2008. aasta</DATE><?PAGE NO="6"?> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sogelma <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. AER</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑411/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2008:419">EU:T:2008:419</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; vt selle kohta ka <DATE ISO="20131128">28. novembri 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gaumina <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EIGE</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑424/12</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2013:617">EU:T:2013:617</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0040">40</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20181207">7. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GE.CO.P. <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑280/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:889">EU:T:2018:889</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (ei avaldata)).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tõendas Euroopa välisteenistus, et ta saatis vaidlustatud otsuse hagejale ja tema õigusnõustajale <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> nii e‑kirja teel kui ka programmi Ares kaudu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Euroopa välisteenistuse esitatud tõenditest nähtub veel, et tema osakonnad kasutasid vaidlustatud otsuse saatmisel hagejale sama e‑posti aadressi kui see, mida varem kasutati <DATE ISO="20180615">15. juuni 2018. aasta</DATE> otsuse saatmisel, mille peale hageja kaebuse esitas, ning et nad ei eksinud sellele aadressile teatades. Lisaks kasutas Euroopa välisteenistus hageja õigusnõustaja puhul sama e‑posti aadressi kui see, millelt see nõustaja oli hageja nimel esitanud <DATE ISO="20180914">14. septembri 2018. aasta</DATE> kaebuse. Sellest järeldub, et e‑posti aadressid, mida Euroopa välisteenistus vaidlustatud otsuse saatmiseks kasutas, olid kehtivad aadressid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nagu eespool punktis 23 juba mainitud, ei vaidle hageja vastu sellele, et vaidlustatud otsus saadi käesoleval juhul kohe kätte samal ajal selle saatmisega tema ja tema õigusnõustaja e‑posti aadressile <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE>. Vastuseks Üldkohtu küsimusele, milles hagejal paluti <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>täpsustada, millal ja millisel teel sai ta kätte [vaidlustatud otsuse]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>, märgib hageja, et see otsus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>saadeti talle e‑posti teel […] <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> kell 18:04:43<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Eespool punktis 37 viidatud kohtupraktikast nähtub, et selleks, et otsus oleks personalieeskirjade tähenduses nõuetekohaselt teatavaks tehtud, ei pea otsuse adressaat olema selle sisust tegelikult teadlik, vaid talle peab olema antud võimalus sellega tutvuda. Tõend, et otsuse adressaat mitte ainult ei saanud otsust kätte, vaid võis sellega ka tegelikult tutvuda, võib tuleneda erinevatest asjaoludest (<DATE ISO="20140114">14. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lebedef <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑60/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2014:6">EU:F:2014:6</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Nii märkis Avaliku Teenistuse Kohus <DATE ISO="20140114">14. jaanuari 2014. aasta</DATE> kohtumääruses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Lebedef <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>F‑60/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2014:6">EU:F:2014:6</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>), et on tõendatud, et hagejal oli juurdepääs oma ametlikule e‑postile, ta sai kõnealuse e‑kirja kätte ning tal oli võimalik see avada ja sellega tutvuda, isegi kui ta oli otsustanud seda e‑kirja sel hetkel mitte avada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Käesoleval juhul tuleb märkida, et ka Euroopa välisteenistuse töölepingute sõlmimiseks volitatud asutuse <DATE ISO="20180615">15. juuni 2018. aasta</DATE> otsus, mille peale hageja kaebuse esitas, saadeti hagejale e‑posti teel samal aadressil. Seda e‑posti aadressi kasutas hageja veel selleks, et saata oma õigusnõustajale <DATE ISO="20190115">15. jaanuaril 2019</DATE> kell 8:40 e‑kiri, milles ta märkis, et ta sai vaidlustatud otsusest teada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45</NO.P><TXT>Üldkohtu menetluse poolte esitatud dokumentidest nähtub seega, et hageja ei viita tehnilistele takistustele Euroopa välisteenistuse e‑kirjade vastuvõtmisel või nendega tutvumisel ja tal oli juurdepääs isiklikule e‑postkastile ning enne ja pärast vaidlustatud otsuse edastamist kasutas ta seda e‑postkasti Euroopa välisteenistuse ja oma õigusnõustajaga suhtlemisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46</NO.P><TXT>Järelikult on Euroopa välisteenistus esitanud piisavalt faktilisi asjaolusid, mis tõendavad, et vaidlustatud otsus edastati hagejale ja tema õigusnõustajale <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> ning et hagejal oli võimalik selle otsuse sisuga alates sellest kuupäevast tutvuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47</NO.P><TXT>Täpsemalt ei eita hageja seda, et temal või tema õigusnõustajal oli <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> võimalik vaidlustatud otsusega tutvuda. Vastupidi, ta väidab, et talle ei saa ette heita, et ta ei avanud oma e‑postkasti <DATE ISO="20190114">14. jaanuari 2019. aasta</DATE> õhtul, ning tema õigusnõustajale ei saa ette heita, et ta ei reageerinud sellele e‑kirjale õhtul, tunnistades seega, et selline võimalus oli olemas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48</NO.P><TXT>Seevastu väidab ta, et see oli <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>15. jaanuari hommikul kell 8:40<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>, kui ta sai <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>eelmise päeva õhtul tema isiklikku e‑postkasti saadetud e‑kirjast tõenäoliselt teada (osaliselt, st dokumendi viimasest leheküljest)<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49</NO.P><TXT>Hageja väide, et ta sai kõnealusest e‑kirjast tõenäoliselt teada alles <DATE ISO="20190115">15. jaanuari 2019. aasta</DATE> hommikul, ei ole siiski tähtaja kulgema hakkamise hetke kindlaksmääramisel otsustav, nagu on märgitud eespool punktis 42. Hageja vastusest nähtub, et ta tugines kohtupraktika ebaõigele tõlgendusele, mille kohaselt on teatavakstegemise kuupäeva kindlakstegemisel määrava tähtsusega otsusest tegelikult teadasaamise kuupäev. Eespool punktis 42 on aga märgitud, et selleks, et otsus oleks personalieeskirjade tähenduses nõuetekohaselt teatavaks tehtud, ei pea otsuse adressaat olema selle sisust tegelikult teadlik, vaid talle peab olema antud võimalus sellega tutvuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50</NO.P><TXT>Kui hageja argumentidega nõustuda, viiks see tõdemuseni, et kui otsusest teatatakse ilma kättesaamise kinnitust nõudmata, oleks adressaadil õigus valida, mis kuupäeval tal oli võimalik selle sisuga tutvuda (vt selle kohta <DATE ISO="20181129">29. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>WL <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ERCEA</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑493/17</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2018:852">EU:T:2018:852</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0063">63</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Õiguskindluse põhimõttega on aga vastuolus see, kui pooled saavad valida hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise hetke (<DATE ISO="20101216">16. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>AG <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. parlament</NAME.CASE>, <NO.CASE>F‑25/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:F:2010:171">EU:F:2010:171</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51</NO.P><TXT>Mis puudutab hageja väidet, et temal või tema õigusnõustajal ei olnud väidetava teatamise hetkel, st <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> kell 18:05 mingit kohustust tutvuda oma e‑postiga, siis tuleb tõdeda, et ei ole olemas üldiselt kohaldatavat ajavahemikku, mille jooksul võib otsuse nõuetekohaselt teatavaks teha ja millest väljaspool ei ole teatavakstegemine kehtiv.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52</NO.P><TXT>Esiteks tuleneb eespool punktis 37 viidatud kohtupraktikast, et ainult asjaolu, et adressaadil on võimalus talle teatavaks tehtud otsuse sisuga tutvuda, iseloomustab otsuse teatavakstegemist. Selle määratluse kohaselt ei oma seega tähtsust asjaolu, kas teatavakstegemine toimub hommikul, keskpäeval, õhtul või isegi öösel. Kui adressaadil on võimalik talle hilisõhtul edastatud otsuse sisuga tutvuda, on otsus talle sel hetkel teatavaks tehtud. Kui adressaat saab otsuse sisuga tutvuda alles järgmisel päeval või hiljem, on otsus talle alles sel hetkel teatavaks tehtud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53</NO.P><TXT>Teiseks märgib Üldkohus, et ei ole võimalik vajaliku õiguskindlusega määrata ajavahemikke, mille jooksul peetakse teatavakstegemist kehtivaks, ja välistada teisi ajavahemikke. Võimalike adressaatide kättesaadavus ja nende ühenduses olemise võime võivad märkimisväärselt varieeruda. Seoses sellega tuleb rõhutada, et seadusandja otsustas väljendada hagi esitamise tähtaegu päevades, nädalates ja kuudes, mitte tundides, mis annab tunnistust sellest, et seadusandja ei omista tähtsust sellele, et teatamine toimuks kindlas ajavahemikus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54</NO.P><TXT>Kolmandaks ei oleks loogiline näha ette kindlat ajavahemikku e‑posti teel teatamiseks, samas kui tähtkirja teel teatamine võib põhimõtteliselt toimuda päeva mis tahes hetkel. Tähtkirja üleandmise kellaaeg sõltub eelkõige postikorraldusest. Selleks et suurendada tähtkirja tegeliku üleandmise võimalust, ei ole posti toomine varahommikul või päeva lõpus vähemalt praegu ebatavaline. See, kas kellaaeg on sobiv või mitte, ei ole teatavakstegemise kehtivuse tuvastamisel määrava tähtsusega, kui adressaat saab teatavaks tehtava dokumendi kätte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55</NO.P><TXT>Selle kohta nähtub kodukorra artikli 58 lõike 1 punktist b, et aktide puhul, millest tuleb teatada, hakkab hagi esitamise tähtaeg kulgema teatavakstegemise päeva lõpust, sõltumata kellaajast, mil vaidlustatud akt teatavaks tehti (vt selle kohta analoogia alusel <DATE ISO="19870115">15. jaanuari 1987. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Misset <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu</NAME.CASE>, <NO.CASE>152/85</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1987:10">EU:C:1987:10</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <DATE ISO="20200611">11. juuni 2020. aasta</DATE> kohtumäärus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>GMPO <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑575/19 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:448">EU:C:2020:448</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56</NO.P><TXT>Kuna vaidlustatud otsuse kättesaamine on käesolevas asjas tõendatud (vt eespool punktid 23, 40 jj), saavad üksnes hageja ja tema õigusnõustaja olukorraga seotud takistused, mis ei võimaldanud neil vaidlustatud otsusega tutvuda <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> pärast selle kättesaamist, seada kahtluse alla järelduse, et neil oli sel kuupäeval võimalik selle otsusega korralikult tutvuda. Arvestades Euroopa välisteenistuse esitatud faktilisi asjaolusid, mis puudutasid vaidlustatud otsuse teatavakstegemist hagejale ja tema õigusnõustajale e‑kirjade ja programmi Ares kaudu, ning seda, et vaidlustatud otsuse kättesaamine on käesolevas asjas tõendatud, oleks hageja seega pidanud esitama võimalikud põhjused, miks temal ega<?PAGE NO="8"?> tema õigusnõustajal ei olnud võimalik <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> kätte saadud vaidlustatud otsusega tutvuda (vt selle kohta analoogia alusel <DATE ISO="20161117">17. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fedtke <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. EMSK</NAME.CASE>, <NO.CASE>T‑157/16 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2016:666">EU:T:2016:666</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57</NO.P><TXT>Vaatamata Üldkohtu küsimustele ei ole hageja selle kohta siiski ühtegi täpsustust esitanud. Vastupidi, ta piirdus märkimisega, et ta sai Euroopa välisteenistuse e‑kirjadest <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>tõenäoliselt<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> teada alles <DATE ISO="20190115">15. jaanuaril 2019</DATE> ja et ta leiab, et ta ei olnud kohustatud enne seda hetke oma e‑postiga tutvuma. Lisaks ei vaielnud ta vastu sellele, et teda esindas sel hetkel õigusnõustaja, kes sai Euroopa välisteenistuse e‑kirja samal päeval ehk <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58</NO.P><TXT>Seetõttu ja arvestades eespool punktides 31 ja 32 märgitut, leiab Üldkohus, et võttes arvesse Euroopa välisteenistuse esitatud tõendeid ja seda, et hageja ja tema õigusnõustaja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hagejal ega tema õigusnõustajal ei olnud võimalik <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> kätte saadud e‑kirjadega tutvuda, tuleb asuda seisukohale, et Euroopa välisteenistus on täitnud tõendamiskoormise nõuded. Seega on tõendatud, et hageja sai vaidlustatud otsuse kätte <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE> ning tal oli ka võimalik selle otsusega sel kuupäeval tutvuda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59</NO.P><TXT>Tuleb järeldada, et eespool punktis 37 viidatud kohtupraktika tähenduses tehti vaidlustatud otsus hagejale nõuetekohaselt teatavaks <DATE ISO="20190114">14. jaanuaril 2019</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60</NO.P><TXT>Kohaldades eespool punktides 26–28 selgitatud tähtaja arvutamise meetodit, on <DATE ISO="20190425">25. aprillil 2019</DATE> esitatud hagiavaldus seega hilinenult esitatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et hagi tuleb ilmselge vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62</NO.P><TXT>Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt Euroopa välisteenistuse nõudele välja mõista hagejalt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kaheksas koda laiendatud koosseisus)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista kohtukulud välja TO-lt.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.ORDER><SIGNATURE.CASE><P>Luxembourg, <DATE ISO="20200731">31. juuli 2020</DATE>.</P><SIGNATORY><P>Kohtusekretär</P><P>E. Coulon</P></SIGNATORY><SIGNATORY><P>Kohtu president</P><P>J. Svenningsen</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></ORDER>