1

Eelotsusetaotlus käsitleb EL lepingu artikli 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklite 20 ja 47 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud vaidluses, mille pooled on kaks Rumeenias tegutsevat advokaati KE ja LF ning milles vaieldakse KE avaldatud artikli suhtes LFi Facebooki lehel esitatud kommentaaride lubatavuse üle.

Rumeenia õigus

3

Rumeenia põhiseaduse artikli 30 lõikes 6 on ette nähtud:

4

Tsiviilseadustiku artiklis 58 „Isikuõigused“ on sätestatud:

5

Tsiviilseadustiku artiklis 72 „Õigus väärikusele“ on ette nähtud:

6

Tsiviilseadustiku artikli 252 „Isikukaitse“ kohaselt:

7

Tsiviilseadustiku artiklis 253 „Õiguskaitsevahendid“ on sätestatud:

8

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 6 „Õigus õiglasele kohtumenetlusele mõistliku ja ettenähtava aja jooksul“:

Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

9

KE ja LF on Cluji (Rumeenia) advokatuuri liikmed. KE selgitab, et 22. veebruaril 2018 avaldas Jurnalul Baroului Cluj (Cluji advokatuuri ajaleht), mis on selle advokatuuri advokaatide kutseühenduse ajaleht, tema artikli „Exercitarea dreptului la apărare prin declarații conținând afirmații necorespunzătoare adevărului în fața organelor judiciare“ („Kaitseõiguste teostamine kohtus selliste seisukohtade abil, milles sisalduvad väited ei vasta tõele“).

10

KE märgib, et LF, kes on selle ajalehe peatoimetaja, ei esitanud selle teadusliku artikli avaldamisele mingeid vastuväiteid, kuid pärast avaldamist kritiseeris ta KEd põhjendamatult eelkõige enda Facebooki lehel; kriitika täpset sisu ei ole eelotsusetaotluses toodud.

11

KE arvates ei kuulu sellised seisukohad kuidagi sõnavabadusega hõlmatud kriitika alla.

12

KE pöördus 28. jaanuaril 2019 kaebusega LFi vastu Tribunalul Arbitral de pe lângă Asociația de arbitraj de pe lângă Baroul Cluji (Cluji advokatuuri vahekohtute ühenduse vahekohus, Rumeenia). KE palus sellel vahekohtul:

–

tunnustada LFi Facebooki kontol 7. jaanuaril 2019 avaldatu õigusvastasust ja

–

kohustada LFi tsiviilseadustiku artikli 253 lõike 3 punktide a ja b alusel avaldama kohtulahendi enda Facebooki lehel ja jätma selle sinna vähemalt sama pikaks ajaks, kui sellel lehel oli avaldatud õigusvastane tekst.

13

LF palub Tribunalul Arbitral de pe lângă Asociația de arbitraj de pe lângă Baroul Clujil (Cluji advokatuuri vahekohtute ühenduse vahekohus) esitada Euroopa Kohtule eelotsuse küsimuse.

14

Vahekohus leiab, et esiteks peavad Rumeenia kohtud lahendama kõik poolte taotlused ja õiguskaitsevahendid ning järelikult ka käsitlema Euroopa Kohtusse pöördumise taotlust, ning teiseks on nad seotud juriidilise pretsedendiga, mis tähendab, et vahekohus ei saa vastu võtta asjas tähtsust omavast juriidilisest pretsedendist erinevat otsust, kui ta ei tuvasta asjaomaste õigusnormidega veelgi rohkem kooskõlas olevat kohaldamise võimalust.

15

Nendel asjaoludel otsustas Tribunalul Arbitral de pe lângă Asociația de arbitraj de pe lângă Baroul Cluj (Cluji advokatuuri vahekohtute ühenduse vahekohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

–

lahendama kõik poolte taotlused ja õiguskaitsevahendid, kontrollides neid tõhusalt, pooltel on õigus saada konkreetne ja selge vastus väidetele, mis on vaidlusaluse kohtuasja lahendamisel otsustavad, ja

–

lähtuma sellest, et juriidiline pretsedent, mille puhul on tegemist sama kohtu või mõne muu Rumeenia kohtu jõustunud otsusega, on siduv kohtuasjas, milles asja arutav riigisisene kohus leiab, et seda pretsedenti tuleb kohaldada ja asub seisukohale, et kohtuasjad on „õiguslikult sarnased“, ning see siduvus tähendab, et kohus, mis tuvastab sellise „õigusliku sarnasuse“, võib teha teistsuguse lahendi ainult siis, kui ta põhjendab seda seadusega veelgi rohkem kooskõlas oleva kohaldamisega?“

Eelotsusetaotluse vastuvõetavus ja Euroopa Kohtu pädevus

16

Vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõikele 2 võib Euroopa Kohus juhul, kui ta ei ole ilmselgelt pädev hagi läbi vaatama või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, pärast kohtujuristi ärakuulamist ja ilma menetlust jätkamata lahendada kohtuasja põhistatud määrusega.

17

Käesolevas kohtuasjas tuleb seda sätet kohaldada.

18

Selle kohta tuleb märkida, et eelotsusetaotlus on kodukorra artikli 94 punkti c järgi ilmselgelt vastuvõetamatu, sest selles toodud selgitus ei võimalda asuda seisukohale, et see on vastuvõetav tulenevalt tingimusest, et tegemist peab olema „kohtuga“ ELTL artikli 267 tähenduses. Nimelt ei ole Tribunalul Arbitral de pe lângă Asociația de arbitraj de pe lângă Baroul Cluj (Cluji advokatuuri vahekohtute ühenduse vahekohus) esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta on kohus.

19

Kuna riigisisestest õigusnormidest ei nähtu, et sellele vahekohtule kaebuse esitamine oleks ainus võimalus põhiasja vaidluse lahendamiseks ja pooltel ei ole võimalik tavakohtute poole pöörduda, oleks see vahekohus pidanud esitama põhjused, miks oli tema poole pöördumine käesoleval juhul kohustuslik. Ka ei ole eelotsusetaotluses viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele, mis reguleerivad vahekohtu menetlust. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu.

20

Mis puudutab Euroopa Kohtu pädevust tõlgendada teatavaid harta sätteid, siis selle kohta tuleb veel lisada, et isegi kui eelotsusetaotlus oleks vastuvõetav, ei sisalda see konkreetseid selgitusi, mille põhjal saaks asuda seisukohale, et põhimenetluse ese puudutab liidu muu õigusnormi kui harta sätte tõlgendamist või kohaldamist.

21

Nimelt on eelotsuse küsimus tekkinud vaidluses kahe eraõigusliku isiku vahel seoses nõudega tunnustada Facebooki lehel avaldatu ebaseaduslikkust. Selles kontekstis soovib Tribunalul Arbitral de pe lângă Asociația de arbitraj de pe lângă Baroul Cluj (Cluji advokatuuri vahekohtute ühenduse vahekohus) kohaldada EL lepingu artikli 6 lõiget 1 ning harta artikleid 20 ja 47, et hinnata teatavaid menetluslikke kohustusi.

22

Harta artikli 51 lõike 1 kohaselt on aga selle sätted liikmesriikidele ette nähtud üksnes liidu õiguse kohaldamise korral. Nimelt laienevad Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika järgi liidu õiguskorras tagatud põhiõigused kõigile liidu õigusega reguleeritud olukordadele ja mitte väljapoole niisuguseid olukordi (26. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Åkerberg Fransson, C‑617/10, EU:C:2013:105, punkt 19, ja 11. jaanuari 2017. aasta kohtumäärus Boudjellal, C‑508/16, ei avaldata, EU:C:2017:6, punkt 17).

23

Sellises olukorras tuleb Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõikele 2 tuginedes nentida, et Tribunalul Arbitral de pe lângă Asociația de arbitraj de pe lângă Baroul Cluji (Cluji advokatuuri vahekohtute ühenduse vahekohus) 12. veebruari 2019. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu ja et Euroopa Kohus ei ole igal juhul ilmselgelt pädev seda taotlust läbi vaatama.

Kohtukulud

24

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus.