|
26.7.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 187/40 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1538,
25. juuli 2023,
millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses taimekasvatusstatistikaga
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2379, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 617/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6, artikli 5 lõiget 10, artikli 7 lõiget 2 ja artikli 9 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määrusega (EL) 2022/2379 kehtestati integreeritud raamistik põllumajanduslikke sisendeid ja väljundeid käsitleva Euroopa statistika väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks. |
|
(2) |
Liikmesriikide vahel võrreldavate andmete saamiseks ja ühtlustamise saavutamiseks on vaja kindlaks määrata taimekasvatusega seotud põllumajanduslike sisendite ja väljundite statistika koostamise andmenõuded. |
|
(3) |
Vastavalt määruse (EL) 2022/2379 artikli 5 lõikele 10 määratakse käesolevas määruses kindlaks esitatavate andmete tehnilised elemendid. Need elemendid koosnevad muutujate loetelust, muutujate kirjeldustest, vaatlusüksustest, kohaldatavatest täpsusnõuetest ja kohaldatavatest metoodilistest reeglitest ning andmete edastamise tähtaegadest. |
|
(4) |
On vaja kindlaks määrata muutujad, mille puhul nõutakse piirkondlikku ja mahepõllumajanduslikku mõõdet, mida on vaja ainult mõne muutuja jaoks. |
|
(5) |
Andmekogumite katvus tuleks vajaduse korral kindlaks määrata määruse (EL) 2022/2379 artikli 4 lõike 3 nõuetest laiemalt, et vältida liikmesriikide andmete ebaühtlust. |
|
(6) |
Määruse (EL) 2022/2379 artikli 9 lõikes 4 nimetatud vaatlusperioodid tuleks täiendavalt kindlaks määrata. |
|
(7) |
Saagikus on põllumajandusliku tootmise oluline näitaja ja peaks seetõttu olema andmete osa. Komisjon (Eurostat) peaks siiski arvutama selle näitaja väärtuse edastatud andmete alusel. |
|
(8) |
Kasvatatavate põllukultuuride niiskussisaldus ja suhkrupeedi suhkrusisaldus on aastate lõikes väga erinevad ning see takistab tootmismahtude võrdlemist erinevatel ajaperioodidel ja riikide vahel. Seetõttu on võrreldava statistika koostamiseks vaja teavet riikide standarditele vastava niiskuse ja suhkrusisalduse kohta. |
|
(9) |
Määruse (EL) 2022/2379 artikli 7 lõike 2 kohaselt võidakse liikmesriigile teha eelnevalt kindlaksmääratud muutujate kohta teatavatel tähtaegadel andmete esitamisest erand, kui liikmesriigi mõju liidu asjakohaste muutujate kogutulemuse suhtes on piiratud. Nii on see juhul, kui liikmesriigi toodang on konkreetsest künnisest väiksem. Need künnised, nende kehtestamiseks kasutatud metoodika, selle metoodika kohaldamisel kasutatud andmeallikad ja andmed, mille suhtes erandit kohaldatakse, on vaja kindlaks määrata. |
|
(10) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Andmenõuded
Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2022/2379 artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud taimekasvatusstatistika valdkonna andmed koondatud andmekogumitena. Kogutoodangu ja mahepõllumajandusliku toodangu andmed edastatakse komisjonile (Eurostatile) nõutaval geograafilisel tasandil.
Artikkel 2
Andmekogumid
1. Andmekogumite andmesisu on kindlaks määratud
|
1) |
I lisa teema i (kasvupind ja toodang) järgmiste alamteemade jaoks:
|
|
2) |
II lisa teema ii (põllumajanduskultuuride bilansid) järgmiste alamteemade jaoks:
|
|
3) |
III lisa teema iii (rohumaad) järgmise alamteema jaoks:
|
2. Iga andmekogumi kohta on I jaos kindlaks määratud
|
1) |
andmesisu kirjeldus, |
|
2) |
riigi ja vajaduse korral piirkonna tasandil esitatavad muutujad, |
|
3) |
mahepõllumajandusliku tootmise kohta esitatavad muutujad, |
|
4) |
komisjonile (Eurostatile) andmete edastamise tähtajad, |
|
5) |
vaatlusperioodid. |
3. Iga andmekogumi kohta on II jaos vajaduse korral kindlaks määratud
|
1) |
mõõtühikute kirjeldus, |
|
2) |
muutujatega seotud tehnilised nõuded, |
|
3) |
andmete edastamise tähtaja erandi tegemise künnised. |
Artikkel 3
Täpsusnõuded
Kui andmeid kogutakse statistiliste valimite põhjal, tagavad liikmesriigid, et kaalutud tulemused on iseloomulikud asjaomase geograafilise üksuse statistilisele üldkogumile ja on kavandatud vastama IV lisas kindlaks määratud täpsusnõuetele. Kui täpsusnõudeid ei ole, näiteks muude allikate tõttu kui statistilised vaatlused, tagatakse statistika kvaliteet sellega, et andmed on iseloomulikud ulatusele, mida need kirjeldavad, ja vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 kindlaks määratud kvaliteedinõuetele.
Artikkel 4
Kirjeldused
Käesolevas määruses kasutatakse V lisas kindlaks määratud mõistete kirjeldusi.
Artikkel 5
Erandite tegemise metoodika
1. Liikmesriigile võidakse teha andmete edastamise teatavatest regulaarsetest tähtaegadest erand, kui selle liikmesriigi mõju liidu asjakohaste muutujate kogutulemuse suhtes on piiratud.
2. Teema „kasvupind ja toodang“ andmekogumites sisalduvate muutujate puhul võib teha andmete edastamise erandi tingimusel, et selle erandi rakendamine ei vähenda liidu asjakohase muutuja eeldatavat kogutulemust rohkem kui 5 %. Komisjon (Eurostat) arvutab iga erandiga hõlmatud põllukultuuri toodangu võrdluskünnise väärtuse. Need võrdluskünnise väärtused arvutatakse tootmismahtude statistiliste andmete kolme aasta keskmise põhjal.
3. Liikmesriigile, milles põllukultuuri toodang on olnud I lisas esitatud andmekogumite vastavas II jaos osutatud võrdluskünnise väärtusest väiksem või sellega võrdne kolmel järjestikusel aastal, tehakse kõigi selle põllukultuuriga seotud (alam)muutujate kohta teatavatel tähtaegadel andmete edastamisest erand. Erand tühistatakse automaatselt, kui liikmesriigi asjaomane toodangu väärtus ületab võrdluskünnise väärtuse kolmel järjestikusel aastal. Andmete edastamine algab vaatlusaastal, mis järgneb kolmandale järjestikusele aastale, mil võrdluskünnise väärtust ületatakse. Erand taaskehtestatakse automaatselt, kui liikmesriigi asjaomase põllukultuuri toodang on kolme järjestikuse aasta jooksul võrdluskünnisest väiksem või sellega võrdne.
4. Võrdluskünnise väärtused on kindlaks määratud I lisa vastavas II jaos. Komisjon võib neid väärtusi muuta, kui liidu keskmine asjakohase muutuja kogutulemus on väiksem kui 90 % või suurem kui 110 % liidu kogutulemusest, mille alusel arvutati võrdluskünnise väärtus kolme järjestikuse aasta jaoks.
Artikkel 6
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 25. juuli 2023
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 315, 7.12.2022, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
I LISA
KASVUPIND JA TOODANG
ANDMEKOGUM i.1
Põllukultuurid ja püsirohumaad
|
Valdkond: |
b. |
Taimekasvatusstatistika |
|
Teema: |
i. |
Kasvupind ja toodang |
|
Alamteema: |
i.1 |
Põllukultuurid ja püsirohumaad |
I JAGU
Andmesisu
Andmed hõlmavad esialgseid hinnanguid ja lõplikku statistikat liikmesriikide põllumajanduslikes majapidamistes peamiselt vaatlusperioodil toodangu kogumiseks kasvatatavate põllukultuuride ja püsirohumaade kasvupinna, toodangu ja saagikuse kohta, sealhulgas mahepõllumajanduslike põhimõtete kohaselt kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta.
|
|
|
Riigi tasandil andmed |
Piirkonna tasandil andmed |
Mahepõllumajandusliku tootmise andmed |
||||||||||
|
Põllumajanduskultuuri karakteristikud |
Andmete edastamise tähtajad |
31. jaanuar N (1) |
30. juuni N (1) |
31. august N (1) |
30. september N |
30. november N |
31. märts N + 1 |
30. september N + 1 |
30. september N + 1 |
30. september N + 1 |
||||
|
Kasutatav põllumajandusmaa, v.a koduaiad (2) |
|
|
|
|
|
|
MA |
MA |
OMU, OMC, OMA |
|||||
|
|
Põllumaa (3) |
|
|
|
|
|
|
MA |
MA |
OMU, OMC, OMA |
||||
|
|
|
Teravili terade (sh seemne) saamiseks |
|
|
|
|
|
|
MA, SA, PR |
SA, PR |
|
|||
|
|
|
|
Nisu ja speltanisu |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
Pehme nisu ja speltanisu |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
|
|
|
|
|
|
|
Pehme talinisu ja talispelta |
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pehme suvinisu ja suvispelta |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Kõva nisu |
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
|
|
|
|
|
Rukis |
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
||
|
|
|
|
Oder |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
||
|
|
|
|
|
Talioder |
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Suvioder |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Kaer |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Maisiterad ja maisitõlvikusegu |
|
SA |
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
||
|
|
|
|
Tritikale |
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Sorgo |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Riis |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
|
Indica riis |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Japonica riis |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Taliviljasegud (meslin) |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
Suviviljasegud (segavili, v.a meslin) |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud teraviljad (hirss, kanaari paelrohi jms) |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
Pseudoteraviljad |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
Tatar |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Tšiili hanemalts |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud pseudoteraviljad |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seeme ning teravilja ja kaunviljade segud) |
|
|
|
|
|
|
MA, SA, PR |
SA, PR |
|
|||
|
|
|
|
Põldhernes |
|
SA |
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Põlduba |
|
SA |
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Maguslupiin |
|
|
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Läätsed |
|
|
|
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Vikk |
|
|
|
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Kikerhernes |
|
|
|
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
Rühvelkultuurid |
|
|
|
|
|
|
MA, SA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
Kartul (sh seemnekartul) |
|
SA |
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
Suhkrupeet (v.a seeme) |
|
SA |
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
||
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud rühvelkultuurid |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
Tehnilised kultuurid |
|
|
|
|
|
|
MA, SA |
|
|
|||
|
|
|
|
Õliseemned |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
Rapsi- ja rüpsiseemned |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
|
|
|
|
|
|
|
Talirapsi- ja -rüpsiseemned |
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Suvirapsi- ja -rüpsiseemned |
|
SA |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Päevalilleseemned |
|
SA |
|
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
|
|
|
|
|
|
Soja |
|
SA |
|
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
|
|
|
|
|
|
Linaseemned (õlilina) |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Puuvillaseemned |
|
|
|
|
|
|
PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud õliseemnekultuurid |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Kiutaimed |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
Kiulina |
|
|
|
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kanep |
|
|
|
SA |
SA |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Puuvillakiud |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud kiutaimed |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Tubakas |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
Humal |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed |
|
|
|
|
|
|
SA |
|
OF |
||
|
|
|
|
Mujal liigitamata energiakultuurid |
|
|
|
|
|
|
MA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud tehnilised kultuurid |
|
|
|
|
|
|
SA |
|
|
||
|
|
|
Põllumaalt haljalt koristatavad taimed |
|
|
|
|
|
|
MA, PR |
MA |
|
|||
|
|
|
|
Lühiajaline rohumaa ja karjamaa |
|
|
|
|
|
|
MA, PR |
MA |
OMA |
||
|
|
|
|
Haljalt koristatavad liblikõielised taimed |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
OF, OP |
||
|
|
|
|
|
Lutsern |
|
|
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Liblikõieliste ja kõrreliste segud |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud haljalt koristatavad liblikõielised taimed |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Haljasmais |
|
SA |
|
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
SA, PR |
OF, OP |
||
|
|
|
|
Muu haljalt koristatav teravili (v.a haljasmais) |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
Põllumaalt haljalt koristatavad mujal liigitamata muud taimed |
|
|
|
|
|
|
SA, PR |
|
|
||
|
|
|
Seemned ja seemikud |
|
|
|
|
|
|
MA |
|
OMA |
|||
|
|
|
Kesa |
|
|
|
|
|
|
MA |
MA |
|
|||
|
|
|
Mujal liigitamata muud põllumaakultuurid |
|
|
|
|
|
|
MA |
|
|
|||
|
|
Püsirohumaa |
|
|
|
|
|
|
MA, PR |
MA |
OMU, OMC, OMA |
||||
|
|
|
Püsikarjamaad ja heinamaad, v.a hooldamata karjamaad |
|
|
|
|
|
|
MA, PR |
|
|
|||
|
|
|
Hooldamata püsikarjamaad |
|
|
|
|
|
|
MA, PR |
|
|
|||
|
|
|
Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele |
|
|
|
|
|
|
MA |
|
|
|||
N – aasta, millele andmed viitavad.
|
MA |
= |
põhimaa kokku (tuhandetes hektarites), sealhulgas mahepõllumajandusmaad. |
|
SA |
= |
kogu külvipind (tuhandetes hektarites), sealhulgas mahepõllumajandusmaad. |
|
OF |
= |
sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa külvipind (tuhandetes hektarites). |
|
OMC |
= |
põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana. |
|
OMU |
= |
põhimaa, mille puhul minnakse üle mahetootmisele (tuhandetes hektarites). |
|
OMA |
= |
põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana või mille puhul minnakse üle mahetootmisele (tuhandetes hektarites). |
|
PR |
= |
koristatud saak kokku (tuhandetes tonnides), sealhulgas mahepõllumajanduslik toodang. |
|
OP |
= |
sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak (tuhandetes tonnides). |
Vaatlusperiood: saagiaasta.
II JAGU
Mõõtühikute kirjeldus
Külvipind – kogupindala, millele on külvatud või istutatud põllumajanduskultuur, mille puhul saagikoristus algab vaatluskalendriaasta jooksul, olenemata sellest, millal külvamine või istutamine toimus. Kui põllumajanduskultuuri külvatakse või istutatakse samale maatükile rohkem kui üks kord aastas, korrutatakse pindala külvamiste või istutamiste arvuga.
Põhimaa – maatüki/maatükkide füüsiline pindala, olenemata sellest, kas saagiaastal kasvatati seal üht või mitut põllumajanduskultuuri; üheaastaste põllumajanduskultuuride puhul vastab see külvipinnale; segukultuuride puhul vastab see pindalale, kus põllumajanduskultuurid koos kasvavad; järjestikuste külvide või kultuuride puhul võetakse maatükk arvesse ainult üks kord; püsikultuuride puhul on peale tootmispindala hõlmatud ka mittetootlikud noored istandused ja alad, mida ajutiselt tootmises ei kasutata. Sel moel on iga maatükk loetletud vaid üks kord.
Koristatud saak – koristatud kogutoodang, millest on maha arvatud saagikoristuskadu.
Teravilja, kuivatatud kaunviljade ja õliseemnete toodangust teatatakse puhaste terade kuivkaaluna riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel. Riisi andmed esitatakse koorimata riisi kohta.
Rühvelkultuuride tootmisandmed tuleb esitada puhaskaaluna, st ilma taimevarte ja -lehtede, pinnase ja mudata.
Põllumaalt ja püsirohumaalt haljalt koristatud taimede tootmine hõlmab karjatamise ja söödavarumise teel saadud saagi mahtu. Andmed esitatakse kuivaine kohta.
Muude põllumajanduskultuuride toodangu andmed teatatakse riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel, kus niiskus mõjutab turustamist peamisel kauplemiseks kasutataval kujul.
Riigid esitavad komisjonile (Eurostatile) teabe eespool nimetatud riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel, mille põhjal Eurostat arvutab ühtlustamise eesmärgil ELi standardse niiskusega toodangu väärtused.
Suhkrupeedi puhul esitavad riigid komisjonile (Eurostatile) andmed koristatud saagi suhkrusisalduse kohta koos lõplike tootmisandmetega, mille põhjal Eurostat arvutab ühtlustamise eesmärgil ELi standardse suhkrusisaldusega (16 %) toodangu väärtused.
Sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa – ala, mida majandatakse kooskõlas mahepõllumajanduslikule tootmisele kohaldatavate nõuetega, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (4) või kõige uuemates kohaldatavates õigusaktides, välja arvatud alad, mille kohta kehtib määruse (EL) 2018/848 artiklis 10 osutatud üleminekuaeg.
Ala, mille puhul minnakse üle mahetootmisele – ala, mida majandatakse kooskõlas mahepõllumajanduslikule tootmisele kohaldatavate nõuetega ja mille kohta kehtib määruse (EL) 2018/848 artiklis 10 või kõige uuemates kohaldatavates õigusaktides osutatud üleminekuaeg.
Sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa või ala, mille puhul minnakse üle mahetootmisele – ala, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana või mille puhul minnakse üle mahetootmisele.
Sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak – eespool määratletud „sertifitseeritud mahepõllumajandusmaalt“ koristatud saak.
Mahepõllumajandusmaad ja -toodang arvestatakse kogupindala ja -toodangu sisse.
Muutujatega seotud tehnilised nõuded
Põllumajanduskultuuri saagikuse arvutamiseks jagatakse kogu koristatud saak kogu külvipinnaga. Eurostat arvutab edastatud andmete põhjal põllumajanduskultuuride saagikuse. Komisjonile (Eurostatile) teatatakse ilmaga seotud vahejuhtumitest, millel on suur mõju koristatud saagile.
Andmete edastamise erandi võrdluskünnise väärtused
Artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud võrdluskünnise väärtused on järgmised.
|
Vaatlusalune muutuja: toodang |
Võrdluskünnise väärtus (1 000 tonni) |
Andmete edastamise erand |
|
Pehme nisu ja speltanisu |
1 700 |
31. jaanuar N 30. juuni N 31. august N |
|
Kõva nisu |
170 |
|
|
Rukis |
80 |
|
|
Oder |
500 |
|
|
Kaer |
70 |
|
|
Maisiterad ja maisitõlvikusegu |
1 100 |
|
|
Tritikale |
120 |
|
|
Sorgo |
15 |
|
|
Riis |
65 |
|
|
Põldhernes |
25 |
|
|
Põlduba |
15 |
|
|
Kartul |
350 |
|
|
Suhkrupeet |
1 500 |
|
|
Rapsi- ja rüpsiseemned |
300 |
|
|
Päevalilleseemned |
150 |
|
|
Soja |
60 |
|
|
Haljasmais |
2 000 |
ANDMEKOGUM i.2
Aiakultuurid, välja arvatud püsikultuurid
|
Valdkond: |
b. |
Taimekasvatusstatistika |
|
Teema: |
i. |
Kasvupind ja toodang |
|
Alamteema: |
i.2 |
Aiakultuurid, välja arvatud püsikultuurid |
I JAGU
Andmesisu
Andmed hõlmavad esialgseid hinnanguid ja lõplikku statistikat liikmesriikide põllumajanduslikes majapidamistes vaatlusperioodil toodangu kogumiseks kasvatatavate aiakultuuride kohta, sealhulgas mahepõllumajanduslike põhimõtete kohaselt kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta.
|
|
Riigi tasandil andmed |
Mahepõllumajandusliku tootmise andmed |
||||||||
|
Põllumajanduskultuuri karakteristikud |
Andmete edastamise tähtajad |
30. juuni N (5) |
30. september N (5) |
31. mai N + 1 |
30. september N + 1 |
30. september N + 1 |
||||
|
|
|
Värsked köögiviljad (sh melon) ja maasikad |
|
|
HA, PR |
MA |
OH, OP |
|||
|
|
|
|
Värsked köögiviljad (sh melon) |
|
|
HA, PR |
|
OH, OP |
||
|
|
|
|
|
Kapsasköögiviljad |
|
|
HA, PR |
|
OH, OP |
|
|
|
|
|
|
|
Lillkapsas ja spargelkapsas |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Rooskapsas |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Peakapsas |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud kapsasköögiviljad |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Leht- ja varsköögiviljad (v.a kapsasköögiviljad) |
|
|
HA, PR |
|
OH, OP |
|
|
|
|
|
|
|
Porrulauk |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Seller |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aedsalat |
|
|
HA, PR, PRG |
|
|
|
|
|
|
|
|
Endiiviasigur |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aedspinat |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Spargel |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Sigur |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Artišokk |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud leht- või varsköögiviljad |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Viliköögiviljad (sh melon) |
|
|
HA, PR |
|
OH, OP |
|
|
|
|
|
|
|
Tomat |
HA |
HA, PR |
HA, PR, PRG |
|
OH, OP |
|
|
|
|
|
|
Kurk ja kornišon |
|
|
HA, PR, PRG |
|
|
|
|
|
|
|
|
Baklažaan |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kabatšokk ja suvikõrvits |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Muskuskõrvits ja kõrvits |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Muskusmelon |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Arbuus |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Paprika (harilik paprika) |
|
|
HA, PR, PRG |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud viliköögiviljad |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Juur-, mugul- ja sibulköögiviljad |
|
|
HA, PR |
|
OH, OP |
|
|
|
|
|
|
|
Porgand |
|
|
HA, PR |
|
OH, OP |
|
|
|
|
|
|
Sibul ja pesasibul |
|
|
HA, PR |
|
OH, OP |
|
|
|
|
|
|
Punapeet |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Juurseller |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aedrõigas |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Küüslauk |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud juur-, mugul- ja sibulköögiviljad |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Värsked kaunviljad |
|
|
HA, PR |
|
OH, OP |
|
|
|
|
|
|
|
Värske hernes |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Värske uba |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud värsked kaunviljad |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud värsked köögiviljad |
|
|
HA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
Maasikas |
|
|
HA, PR, PRG |
|
OH, OP |
||
|
|
|
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolides) |
|
|
|
MA |
|
|||
|
Kultuurseened |
|
|
PR |
|
OP |
|||||
|
|
Aedšampinjon |
|
|
PR |
|
|
||||
|
|
Mujal liigitamata muud kultuurseened |
|
|
PR |
|
|
||||
N – aasta, millele andmed viitavad.
|
MA |
= |
põhimaa kokku (tuhandetes hektarites). |
|
HA |
= |
koristuspind kokku (tuhandetes hektarites). |
|
OH |
= |
sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa koristuspind (tuhandetes hektarites). |
|
PR |
= |
koristatud saak kokku (tuhandetes tonnides). |
|
PRG |
= |
klaaskatte või sisenemisvõimalusega kõrge katte alt koristatud saak kokku (tuhandetes tonnides). |
|
OP |
= |
sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak (tuhandetes tonnides). |
Vaatlusperiood: saagiaasta.
II JAGU
Mõõtühikute kirjeldus
Koristuspind – vaatlusalusel saagiaastal koristatud konkreetse põllumajanduskultuuri pindala. Kui vaatlusperioodi jooksul külvatakse või istutatakse samale maatükile mitu korda, korrutatakse pindala aasta saakide arvuga.
Põhimaa – vt andmekogumi i.1 II jagu.
Koristatud saak – vt andmekogumi i.1 II jagu.
Sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa – vt andmekogumi i.1 II jagu.
Sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak – vt andmekogumi i.1 II jagu.
Muutujatega seotud tehnilised nõuded
Põllumajanduskultuuri saagikuse arvutamiseks jagatakse kogu koristatud saak kogu koristuspinnaga. Eurostat arvutab edastatud andmete põhjal põllumajanduskultuuride saagikuse. Komisjonile (Eurostatile) teatatakse ilmaga seotud vahejuhtumitest, millel on suur mõju koristatud saagile.
Andmete edastamise erandi võrdluskünnise väärtused
Artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud võrdluskünnise väärtused on järgmised.
|
Vaatlusalune muutuja |
Võrdluskünnise väärtus (1 000 tonni) |
Andmete edastamise erand |
|
Tomatite toodang |
250 |
30. juuni N 30. september N |
ANDMEKOGUM i.3
Püsikultuurid
|
Valdkond: |
b. |
Taimekasvatusstatistika |
|
Teema: |
i. |
Kasvupind ja toodang |
|
Alamteema: |
i.3 |
Püsikultuurid |
I JAGU
Andmesisu
Andmed hõlmavad esialgseid hinnanguid ja lõplikku statistikat liikmesriikide põllumajanduslikes majapidamistes peamiselt vaatlusperioodil toodangu kogumiseks kasvatatavate põllumajanduslike püsikultuuride kohta, sealhulgas mahepõllumajanduslike põhimõtete kohaselt kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta.
|
Põllumajanduskultuuri karakteristikud |
|
Riigi tasandil andmed |
Piirkonna tasandil andmed |
Mahepõllumajandusliku tootmise andmed |
||||||||
|
Andmete edastamise tähtajad |
30. november N (6) |
31. märts N + 1 |
30. september N + 1 |
30. september N + 1 |
30. september N + 1 |
|||||||
|
|
Püsikultuurid |
|
|
MA |
MA |
OMC, OMU, OMA |
||||||
|
|
|
Püsikultuurid inimtoiduks |
|
PA, PR |
MA, PA, PR |
|
|
|||||
|
|
|
|
Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad) |
|
PA, PR |
MA |
MA |
OPA, OP |
||||
|
|
|
|
|
Parasvöötme puuviljad |
|
PA, PR |
|
|
OPA |
|||
|
|
|
|
|
|
Õunviljad |
|
PA, PR |
|
|
OPA |
||
|
|
|
|
|
|
|
Õun |
PA, PR |
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
|
|
|
|
|
|
|
|
Pirn |
PA, PR |
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud õunviljad |
|
PA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Luuviljad |
|
PA, PR |
|
|
OPA |
||
|
|
|
|
|
|
|
Virsik |
PA, PR |
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
|
|
|
|
|
|
|
|
Nektariin |
PA, PR |
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
|
|
|
|
|
|
|
|
Aprikoos |
|
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
|
|
|
|
|
|
|
|
Kirss |
|
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maguskirss |
|
PA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hapukirss |
|
PA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ploom |
|
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
|
|
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud luuviljad |
|
PA, PR |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad |
|
PA, PR |
|
|
OPA |
|||
|
|
|
|
|
|
Viigimari |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Kiivi |
|
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
||
|
|
|
|
|
|
Avokaado |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Banaan |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
Marjad (v.a maasikas) |
|
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
|||
|
|
|
|
|
|
Must sõstar |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Punane sõstar |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Vaarikas |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Mustikas |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud marjad |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
Pähklid |
|
PA, PR |
|
|
OPA, OP |
|||
|
|
|
|
|
|
Kreeka pähkel |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Sarapuupähkel |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Mandel |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Kastan |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud pähklid |
|
PA, PR |
|
|
|
||
|
|
|
|
Tsitrusviljad |
|
PA, PR |
MA, PA, PR |
MA |
OPA, OP |
||||
|
|
|
|
|
Apelsin |
PA, PR |
PA, PR |
PA, PR |
|
OPA, OP |
|||
|
|
|
|
|
Väikesed tsitrusviljad |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
|
|
Satsuma |
PA, PR |
PA, PR |
PA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Klementiin |
PA, PR |
PA, PR |
PA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud väikesed tsitrusviljad ja mandariini hübriidid |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
Sidrun ja hapulaim |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
|
Pomel ja greip |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud tsitrusviljad |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
Viinamarjad |
|
PA, PR |
MA, PA, PR |
MA |
OPA, OP |
||||
|
|
|
|
|
Veiniviinamari |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
OPA, OP |
|||
|
|
|
|
|
|
Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud veiniviinamarjad (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
||
|
|
|
|
|
Lauaviinamari |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
|
Rosinaviinamari |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
|
Mujal liigitamata muul otstarbel kasutatavad viinamarjad |
|
PA, PR |
PA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
Oliivid |
PA, PR |
PA, PR |
MA, PA, PR |
MA |
OPA, OP |
||||
|
|
|
|
|
Lauaoliiv |
PA |
PA, PR |
PA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
|
Õlioliiv |
PA |
PA, PR |
PA, PR |
|
|
|||
|
|
|
|
Mujal liigitamata muud püsikultuurid inimtoiduks |
|
PA, PR |
MA |
|
|
||||
|
|
|
Puukoolide taimed |
|
|
MA |
|
|
|||||
|
|
|
Muud püsikultuurid |
|
|
MA |
|
|
|||||
N – aasta, millele andmed viitavad.
|
MA |
= |
põhimaa kokku (tuhandetes hektarites). |
|
PA |
= |
tootmispindala kokku (tuhandetes hektarites). |
|
OPA |
= |
sertifitseeritud mahepõllumajanduslik tootmispindala (tuhandetes hektarites). |
|
OMC |
= |
põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana. |
|
OMU |
= |
põhimaa, mille puhul minnakse üle mahetootmisele (tuhandetes hektarites). |
|
OMA |
= |
põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana või mille puhul minnakse üle mahetootmisele (tuhandetes hektarites). |
|
PR |
= |
koristatud saak kokku (tuhandetes tonnides). |
|
OP |
= |
sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak (tuhandetes tonnides). |
Vaatlusperiood: saagiaasta.
II JAGU
Mõõtühikute kirjeldus
Tootmispindala – maa-ala, mida on võimalik koristada peamiselt vaatlusalusel saagiaastal.
Põhimaa – vt andmekogumi i.1 II jagu.
Koristatud saak – vt andmekogumi i.1 II jagu.
Sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa – vt andmekogumi i.1 II jagu.
Põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana või mille puhul minnakse üle mahetootmisele – vt andmekogumi i.1 II jagu.
Sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak – vt andmekogumi i.1 II jagu.
Muutujatega seotud tehnilised nõuded
Põllumajanduskultuuri saagikuse arvutamiseks jagatakse kogu koristatud saak kogu tootmispindalaga. Eurostat arvutab edastatud andmete põhjal põllumajanduskultuuride saagikuse. Komisjonile (Eurostatile) teatatakse ilmaga seotud vahejuhtumitest, millel on suur mõju koristatud saagile.
Andmete edastamise erandi võrdluskünnise väärtused
Artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud võrdluskünnise väärtused on järgmised.
|
Vaatlusalune muutuja: toodang |
Võrdluskünnise väärtus (1 000 tonni) |
Andmete edastamise erand |
|
Õunad |
150 |
30. november N |
|
Pirnid |
40 |
|
|
Virsikud |
90 |
|
|
Nektariinid |
80 |
|
|
Apelsinid |
300 |
|
|
Klementiinid |
140 |
|
|
Satsumad |
120 |
|
|
Oliivid |
700 |
(1) Andmete edastamise erandi tegemise eeskirjade kohta vt II jagu.
(2) Andmekogumites i.2 ja i.3 olevad alad kuuluvad kasutatava põllumajandusmaa hulka, välja arvatud kultuurseente kasvupind andmekogumis i.2.
(3) Andmekogumis i.2 sisalduvad maa-alad kuuluvad põllumaa hulka.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).
(5) Andmete edastamise erandi tegemise eeskirjade kohta vt II jagu.
(6) Andmete edastamise erandi tegemise eeskirjade kohta vt II jagu.
II LISA
PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE BILANSID
ANDMEKOGUM ii.1
Teravilja bilansid
|
Valdkond: |
b. |
Taimekasvatusstatistika |
|
Teema: |
ii. |
Põllumajanduskultuuride bilansid |
|
Alamteema: |
ii.1 |
Teravilja bilansid |
I JAGU
Andmesisu
Andmed hõlmavad peamiste teraviljade ja nendest saadavate esmatasandi toodete pakkumist, kasutusviise ja varusid liikmesriikides vaatlusperioodil.
|
Põllumajanduskultuuri karakteristikud |
Pehme nisu ja speltanisu |
Kõva nisu |
Rukis |
Oder |
Kaer |
Tritikale |
Maisiterad ja maisitõlvikusegu |
|||
|
Andmete edastamise tähtaeg |
Turustusaasta lõpp + 11 kuud |
|||||||||
|
Bilansi karakteristikud |
||||||||||
|
Pakkumine |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|||
|
|
Koristatud saak |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
||
|
|
|
Kaod põllumajanduslikes majapidamistes |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Import |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
||
|
|
|
ELi-sisene import |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
ELi-väline import |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Algvaru turustusaasta alguses |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
||
|
Kasutamine |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|||
|
|
Riigisisene kasutamine |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
||
|
|
|
Riigisisene inimtoiduks kasutamine |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
Riigisisene tööstuslik kasutamine |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
|
Riigisisene kasutamine tööstusliku bioetanooli, muu biokütuse või biogaasi tootmiseks |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Riigisisene täielikult loomatoiduks kasutamine |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
Riigisisene kasutamine, seemned |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
Riigisisene kasutamine, kaod |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Eksport |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
||
|
|
|
ELi-sisene eksport |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
ELi-väline eksport |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Lõppvaru turustusaasta lõpus |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
Q |
||
|
Q |
= |
kogus riigi tasandil (tuhandetes tonnides). |
Vaatlusperiood: turustusaasta N (1. juuli N kuni 30. juuni N + 1).
II JAGU
Mõõtühikute kirjeldus
Kogus – bilansikirjes kasutatav põllumajanduskultuuri kogus või selle teradena väljendatav ekvivalent riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel.
ANDMEKOGUM ii.2
Õliseemnete bilansid
|
Valdkond: |
b. |
Taimekasvatusstatistika |
|
Teema: |
ii. |
Põllumajanduskultuuride bilansid |
|
Alamteema: |
ii.2 |
Õliseemnete bilansid |
I JAGU
Andmesisu
Andmed hõlmavad peamiste õliseemnete pakkumist, kasutusviise ja varusid liikmesriikides vaatlusperioodil.
|
Põllumajanduskultuuri karakteristikud |
Rapsi- ja rüpsiseemned |
Päevalilleseemned |
Soja |
|||
|
Andmete edastamise tähtaeg |
Turustusaasta lõpp + 11 kuud |
|||||
|
Bilansi karakteristikud |
||||||
|
Pakkumine |
Q |
Q |
Q |
|||
|
|
Koristatud saak |
Q |
Q |
Q |
||
|
|
|
Kaod põllumajanduslikes majapidamistes |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Import |
Q |
Q |
Q |
||
|
|
|
ELi-sisene import |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
ELi-väline import |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Algvaru turustusaasta alguses |
Q |
Q |
Q |
||
|
Kasutamine |
Q |
Q |
Q |
|||
|
|
Riigisisene kasutamine |
Q |
Q |
Q |
||
|
|
|
Riigisisene inimtoiduks kasutamine |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
Riigisisene täielikult loomatoiduks kasutamine |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
Riigisisene kasutamine, pressimine |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
|
Õlide pressimine inimtoiduks |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
Õlide pressimine biokütuseks |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
Õlide pressimine muuks tööstuslikuks kasutuseks |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Riigisisene kasutamine, seemned |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
Riigisisene kasutamine, kaod |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Eksport |
Q |
Q |
Q |
||
|
|
|
ELi-sisene eksport |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
|
ELi-väline eksport |
Q |
Q |
Q |
|
|
|
Lõppvaru turustusaasta lõpus |
Q |
Q |
Q |
||
|
Q |
= |
kogus riigi tasandil (tuhandetes tonnides). |
Vaatlusperiood: turustusaasta N (1. juuli N kuni 30. juuni N + 1).
II JAGU
Mõõtühikute kirjeldus
Kogus – bilansikirjes kasutatav põllumajanduskultuuri kogus või selle seemnetena väljendatav ekvivalent riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel.
III LISA
ROHUMAAD
ANDMEKOGUM iii.1
Karjamaade majandamine
|
Valdkond: |
b. |
Taimekasvatusstatistika |
|
Teema: |
iii. |
Rohumaad |
|
Alamteema: |
iii.1 |
Rohumaade majandamine |
I JAGU
Andmesisu
Andmed hõlmavad vaatlusperioodil liikmesriikide püsirohumaade ja lühiajaliste rohumaade alasid, mis on liigitatud vanuse, katte ja majandamise alusel.
|
|
Kogupindala |
Sellest majandatav |
Majandatav, sellest väetatud |
|
|
Andmete edastamise tähtaeg |
30. september N + 1 |
|||
|
Põllumajanduskultuuri karakteristikud |
|
|||
|
Püsirohumaa (vanus 20 aastat ja rohkem) |
MA, MAR |
MA |
MA |
|
|
Püsirohumaa (vanus 11–19 aastat) |
MA, MAR |
MA |
MA |
|
|
Püsirohumaa (vanus 6–10 aastat) |
MA, MAR |
MA |
MA |
|
|
Lühiajaline rohumaa ja karjamaa |
MA, MAR |
|
|
|
|
|
Vanus 1–3 aastat |
MA, MAR |
|
|
|
|
Vanus 4–5 aastat |
MA, MAR |
|
|
|
Osa kogu püsirohumaast, mis on |
|
|
|
|
|
|
kaetud puude/põõsastega |
MA, MAR |
|
|
|
|
majandatavad agrometsandusalad |
MA, MAR |
|
|
Mõõtühikud
|
MA |
= |
põhimaa kokku (tuhandetes hektarites). |
|
MAR |
= |
põhimaa piirkonna tasandil. |
|
Sagedus |
: |
aasta, mille viimane number on 0, 3 või 6. |
|
Vaatlusperiood |
: |
kalendriaasta. |
II JAGU
Mõõtühikute kirjeldus
Põhimaa – vt andmekogum i.1.
IV LISA
TÄPSUSNÕUDED
Valimi jaoks kogutud ja andmekogumi kogu statistilisele üldkogumile ekstrapoleeritud andmed peavad vastama tabelis 1 esitatud täpsusnõuetele.
Täpsusnõudeid kohaldatakse tabelis 1 loetletud andmekogumitesse kuuluvate konkreetsete muutujate riiklike hinnangute lõpliku edastamise suhtes.
Muutujad viitavad riigi tasandi peamistele valdkondadele.
Asjakohased andmekogumid on kindlaks määratud tabeli 1 esimeses veerus.
Tabel 1
Täpsusnõuded
|
Asjakohane andmekogum |
Muutuja, mille suhtes kohaldatakse täpsusnõudeid |
Suhteline standardviga |
||
|
Andmekogum: põllukultuurid ja püsirohumaad |
||||
|
Asjakohase muutujaga põllumajanduslikud majapidamised |
|
3 % |
||
|
||||
|
||||
|
||||
|
||||
|
||||
|
Andmekogum: aiakultuurid, v.a püsikultuurid |
||||
|
Aiakultuure (v.a püsikultuure) tootvad põllumajanduslikud majapidamised |
|
3 % |
||
|
Andmekogum: püsikultuurid |
||||
|
Püsikultuure tootvad põllumajanduslikud majapidamised |
|
3 % |
||
V LISA
KIRJELDUSED
|
Saagiaasta |
Kalendriaasta, mil saagikoristus algab. See hõlmab ajavahemikku (sealhulgas eelmisel kalendriaastal), mille jooksul tehakse kõik ettevalmistused saagi tagamiseks (näiteks mullaharimine, istutamine või külvamine, väetamine, taimekaitsevahenditega töötlemine). |
|
Kasutatav põllumajandusmaa, v.a koduaiad |
Põllumaa, püsirohumaa ja kogu püsikultuuride kasvatamiseks kasutatav maa. |
||||||
|
Põllumaa |
Maa, mida regulaarselt töödeldakse (küntakse või haritakse) ja/või millele istutatakse või külvatakse, tavaliselt külvikorrasüsteemi alusel. |
||||||
|
Talivili |
Enne talve või talvel külvatavad põllumajanduskultuurid. |
||||||
|
Suvivili |
Kevadel külvatavad põllumajanduskultuurid. |
||||||
|
Teravili terade (sh seemne) saamiseks |
Kõik teraviljad, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt, sõltumata kasutusalast. |
||||||
|
Nisu ja speltanisu |
Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L., Triticum monococcum L. ja Triticum durum Desf. |
||||||
|
Pehme nisu ja speltanisu |
Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L. ja Triticum monococcum L. ja nisu perekonna muud liigid, mida kasvatatakse sarnaste omaduste pärast. |
||||||
|
Kõva nisu |
Triticum durum Desf. |
||||||
|
Rukis |
Secale cereale L. |
||||||
|
Taliviljasegud (meslin) |
Rukki ja muude teraviljade segud ning muud teraviljasegud, mis on külvatud enne talve või talvel (meslin). |
||||||
|
Oder |
Hordeum vulgare L. |
||||||
|
Kaer |
Avena sativa L. |
||||||
|
Suviviljasegud (segavili, v.a meslin) |
Kevadel külvatavad ja seguna kasvatatavad teraviljad. |
||||||
|
Maisiterad ja maisitõlvikusegu |
Zea mays L., mida terade saamiseks koristatakse seemnena või maisitõlvikuseguna. |
||||||
|
Tritikale |
x Triticosecale Wittmack. |
||||||
|
Sorgo |
Sorghum bicolor (L.) Conrad Moench või Sorghum x sudanense (Piper) Stapf. |
||||||
|
Riis |
Oryza sativa L. |
||||||
|
Indica riis |
Oryza sativa ssp. indica. |
||||||
|
Japonica riis |
Oryza sativa ssp. japonica. |
||||||
|
Mujal liigitamata muud teraviljad |
Eespool märkimata teravili, näiteks hirss (Panicum miliaceum L.), kanaari paelrohi (Phalaris canariensis L.) ja mujal liigitamata muud teraviljad, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Pseudoteraviljad |
Taimed, mille vilju või seemneid kasutatakse ja tarbitakse teradena, kuigi botaaniliselt ei ole tegemist kõrreliste ega tõeliste teraviljadega. |
||||||
|
Tatar |
Fagopyrum esculentum Mill. |
||||||
|
Tšiili hanemalts |
Chenopodium quinoa Willd. |
||||||
|
Mujal liigitamata muud pseudoteraviljad |
Pseudoteraviljad, mida ei ole mujal liigitatud. |
||||||
|
Kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade saamiseks |
Kõik kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt, sõltumata kasutusalast. |
||||||
|
Põldhernes |
Kõik põldhernesordid (Pisum sativum L. convar. sativum või Pisum sativum L. convar. arvense L. või convar. speciosum), mida terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Põlduba |
Kõik põldoasordid (Vicia faba L. (partim)), mida terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Maguslupiin |
Kõik maguslupiinid (Lupinus sp.), mida terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Läätsed |
Lens culinaris Medikus. |
||||||
|
Kikerhernes |
Cicer arietinum L. |
||||||
|
Vikk |
Vicia sativa subsp. Sativa L., mida terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Mujal liigitamata muud kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed |
Eespool märkimata kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Rühvelkultuurid |
Juure, mugula või muudetud varre saamiseks kasvatatavad põllumajanduskultuurid. Siia ei kuulu muu hulgas sellised juur-, mugul- ja sibulköögiviljad, nagu porgand, punapeet ja kapsas. |
||||||
|
Kartul (sh seemnekartul) |
Solanum tuberosum L. |
||||||
|
Suhkrupeet (v.a seeme) |
Beta vulgaris L. subsp. vulgaris var. altissima Döll, mis on mõeldud peamiselt suhkru ja alkoholi tootmiseks. |
||||||
|
Mujal liigitamata muud rühvelkultuurid |
Söödapeet (Beta vulgaris L.) ja kapsasrohu perekonna taimed, mida kasvatatakse peamiselt söödaks, olenemata sellest, kas tegemist on juure või varrega, ning mujal liigitamata muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt nende juurte kasutamiseks söödana. |
||||||
|
Tehnilised kultuurid |
Taimed, mida tavaliselt ei müüda vahetult tarbimiseks, sest neid on vaja enne lõppkasutust tööstuslikult töödelda. |
||||||
|
Õliseemned |
Põllumajanduskultuurid, mida kasvatatakse peamiselt nende õlisisalduse tõttu. |
||||||
|
Rapsi- ja rüpsiseemned |
Õli tootmiseks kasvatatav raps (Brassica napus L.) ja rüps (Brassica rapa L. var. oleifera (Lam.)), mida terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Päevalilleseemned |
Helianthus annuus L., mida terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Soja |
Glycine max L. Merril, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt, sõltumata kasutusalast. |
||||||
|
Linaseemned (õlilina) |
Linaseemnete (lina) (Linum usitatissimum L.) sordid, mida kasvatatakse peamiselt õli tootmiseks ja terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Mujal liigitamata muud õliseemnekultuurid |
Mujal liigitamata muud põllumajanduskultuurid, mida kasvatatakse peamiselt nende õlisisalduse tõttu ja mida terade saamiseks koristatakse kuivalt. |
||||||
|
Kiutaimed |
Põllumajanduskultuurid, mida kasvatatakse peamiselt nende kiusisalduse tõttu. |
||||||
|
Kiulina |
Lina (linaseemne) sordid (Linum usitatissimum L.), mida kasvatatakse peamiselt kiu tootmiseks. |
||||||
|
Kanep |
Cannabis sativa L., mida kasvatatakse põhu saamiseks ja muuks sarnaseks tööstuslikuks kasutuseks. |
||||||
|
Puuvill |
Gossypium spp., mida kasvatatakse kiu ja/või õliseemnete saamiseks. |
||||||
|
Mujal liigitamata muud kiutaimed |
Mujal liigitamata muud taimed, nagu džuut (Corchorus capsularis L.), kanepbanaan (Musa textilis Née), sisaliagaav (Agave sisalana Perrine) ja kanephibisk (Hibiscus cannabinus L.), mida kasvatatakse peamiselt nende kiusisalduse tõttu. |
||||||
|
Tubakas |
Nicotiana tabacum L., mida kasvatatakse lehtede saamiseks. |
||||||
|
Humal |
Humulus lupulus L., mida kasvatatakse humalakäbide saamiseks. |
||||||
|
Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed |
Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed, mida kasvatatakse ravimi- ja parfüümitööstuse või inimkasutuse jaoks. |
||||||
|
Mujal liigitamata energiakultuurid |
Põllumajanduskultuurid, mida kasutatakse eranditult taastuvenergia tootmiseks, ja mida kasvatatakse põllumaal. |
||||||
|
Mujal liigitamata muud tehnilised kultuurid |
Mujal liigitamata muud tehnilised kultuurid. |
||||||
|
Põllumaalt haljalt koristatavad taimed |
Põllumajanduskultuurid, mida koristatakse haljalt ja mis on mõeldud peamiselt söödaks või taastuvenergia tootmiseks, eelkõige teravili, kõrrelised, liblikõielised taimed, tehnilised kultuurid ja muud põllumajanduskultuurid, mida koristatakse või kasutatakse haljalt. |
||||||
|
Lühiajaline rohumaa ja karjamaa |
Tavapärases külvikorrasüsteemis kasvatatavad taimed, mis on mõeldud karjatamiseks, heina või silo saamiseks, ja mida kasvatatakse vähemalt üks ning tavaliselt vähem kui viis aastat ja mida külvatakse heina või heinasegudena. |
||||||
|
Haljalt koristatavad liblikõielised taimed |
Liblikõielised taimed, mida kasvatatakse peamiselt söödaks või energia tootmiseks ja koristatakse haljalt terve taimena. Siia kuuluvad segud, mis koosnevad valdavalt liblikõielistest kultuuridest (tavaliselt > 80 % liblikõielisi) ja heintaimedest ning mida koristatakse haljalt või kuiva heinana. |
||||||
|
Lutsern |
Medicago spp., mida kasvatatakse eraldi või valdava liigina segus. |
||||||
|
Liblikõieliste ja kõrreliste segud |
Lühiajaline rohumaa, millele on külvatud heintaimede ja söödakaunviljade segu (tavaliselt < 80 % liblikõielisi), mida koristatakse haljalt või kuiva heinana. |
||||||
|
Mujal liigitamata muud haljalt koristatavad liblikõielised taimed |
Muud liblikõielised taimed, mida koristatakse haljalt peamiselt söödaks või energia tootmiseks. |
||||||
|
Haljasmais |
Zea mays L., mida kasvatatakse peamiselt silo saamiseks (terved maisitõlvikud, taime osad või terved taimed) ja mida ei koristata terade saamiseks. |
||||||
|
Muu haljalt koristatav teravili (v.a haljasmais) |
Kõik teraviljad (v.a mais), mida kasvatatakse peamiselt söödaks või taastuvenergia tootmiseks (biomassi tootmine) ja koristatakse haljalt terve taimena. |
||||||
|
Põllumaalt haljalt koristatavad mujal liigitamata muud taimed |
Muud ühe- või mitmeaastased (vähem kui viieaastased) põllumajanduskultuurid, mida kasvatatakse peamiselt söödaks ja koristatakse haljalt. Siia kuuluvad ka kõik mujal liigitamata muud põllumajanduskultuurid, kui põhisaak on hävinud, kuid jääke saab siiski kasutada (söödaks või taastuvenergia tootmiseks). |
||||||
|
Seemned ja seemikud |
Maa-alad, kus kasvatatakse rühvelkultuuride (v.a kartul ja muud taimed, mille juuri kasutatakse ka seemneks), söödakultuuride, heintaimede, tehniliste kultuuride (v.a õliseemned), köögiviljade ja lillede seemneid. |
||||||
|
Kesa |
Külvikorrasüsteemis kasutatav või heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoitav haritud või harimata põllumaa, millelt saagiaasta jooksul saaki ei koristata. Kesa peamine tunnus on, et maa on jäetud tavaliselt terveks saagiaastaks puhkama. Kesa võib olla:
|
||||||
|
Mujal liigitamata muud põllumaakultuurid |
Mujal liigitamata põllukultuurid. |
||||||
|
Püsirohumaa |
Maa, mida kasutatakse püsivalt (mitu aastat järjest, tavaliselt viis aastat või kauem) kõrreliste söödataimede, sööda- või energiakultuuride kasvatamiseks harimisega (külvamisega) või looduslikul teel (isekülvamisega) ning mis ei ole hõlmatud põllumajandusliku majapidamise külvikorrasüsteemiga. Kõnealust rohumaad võib kasutada karjamaana, silo ja heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks. |
||||||
|
Püsikarjamaad ja heinamaad, v.a hooldamata karjamaad |
Hea või keskmise kvaliteediga pinnasel püsikarjamaa, mida saab tavaliselt kasutada intensiivseks karjatamiseks. |
||||||
|
Hooldamata püsikarjamaad |
Tavaliselt madala kvaliteediga pinnasel, näiteks mägisel alal või suurel kõrgusel, paiknev väikese saagiga püsirohumaa, mille kvaliteeti ei ole tavaliselt väetamise, harimise, korduskülvi või kuivendamisega parandatud. Neid alasid saab tavaliselt kasutada ainult ekstensiivseks karjatamiseks, tavaliselt neid kas ei niideta või niidetakse ekstensiivselt, sest seal ei saa loomi karjatada suure tihedusega. |
||||||
|
Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele |
Püsirohumaa või heinamaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, ilma et kasutataks tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 1 või kõige uuemates kohaldatavates õigusaktides, ning mis vastavad rahalise toetuse saamise kriteeriumidele. |
|
Värsked köögiviljad (sh melon) ja maasikad |
Kõik kapsasköögiviljad, leht- ja vars-, vili-, juur-, mugul- või sibulköögiviljad, värsked kaunviljad või muud köögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt), ja maasikad. See hõlmab köögivilju ja maasikaid, mida kasvatatakse põllumaal (avamaal) külvikorra alusel koos muude põllumajandus- või aiakultuuridega, ning köögivilju ja maasikaid, mida kasvatatakse klaaskatte või sisenemisvõimalusega kõrge katte all. |
|
Värsked köögiviljad (sh melon) |
Kõik kapsasköögiviljad, leht- ja vars-, vili-, juur-, mugul- või sibulköögiviljad, värsked kaunviljad või muud köögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt). |
|
Kapsasköögiviljad |
Kõik lehtede, varte, õisikute, pungade, samuti juurte ja mugulate saamiseks kasvatatavad kapsasköögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt). |
|
Lillkapsas ja spargelkapsas |
Kaasa arvatud lillkapsas (Brassica oleracea L. convar. Botrytis (L.)), spargelkapsas (Brassica oleracea L. var. botrytis subvar. cymos), roheline lillkapsas, brokoliini, hiina spargelkapsas, hiina lillkapsas ehk kailaankapsas (spargelkapsa ja kailaani hübriid (Brassica oleracea L. var. alboglabra)), romaani lillkapsas (Brassica oleracea convar. Botrytis var. botrytis). |
|
Rooskapsas |
Brassica oleracea L. var. Gemmifera DC. |
|
Peakapsas |
Kaasa arvatud valge peakapsas (Brassica oleracea L. var. oleracea), koonuskapsas (Brassica oleracea L. convar. capitata Alef. var. alba DC), punane peakapsas (Brassica oleracea L. convar. capitata Alef. var. capitata L. f. rubra), kähar peakapsas (Brassica oleracea L. convar. capitata Alef. var. sabauda L.). |
|
Mujal liigitamata muud kapsasköögiviljad |
Kõik mujal liigitamata muud kapsasköögiviljad. |
|
Leht- ja varsköögiviljad (v.a kapsasköögiviljad) |
Kõik leht- või varsköögiviljad (v.a kapsasköögiviljad): porrulauk, seller, aedsalat, endiiviasigur, aedspinat, spargel, sigur, artišokk jm leht- või varsköögiviljad. |
|
Porrulauk |
Allium porrum L. ja laugu perekonna muud liigid, mida kasvatatakse sarnaste omaduste pärast. |
|
Seller |
Apium graveolens var. Dulce (Mill.) Pers. |
|
Aedsalat |
Lactuca spp. |
|
Endiiviasigur |
Endiiviasigur (Cichorium endivia L. var. crispum Lam.) ja eskariool (Cichorium endivia L. var. latifolium Lam.). |
|
Aedspinat |
Spinacia oleracea L. |
|
Spargel |
Asparagus officinalis L. |
|
Sigur |
Siguri (Cichorium intybus L.) sordid kasutamiseks salatis ja inuliini või kohvi töötlemiseks. |
|
Artišokk |
Cynara scolymus L. |
|
Mujal liigitamata muud leht- või varsköögiviljad |
Mujal liigitamata muud leht- ja varsköögiviljad. |
|
Viliköögiviljad (sh melon) |
Kõik viliköögiviljad: tomatid, kurgid, kornišonid, baklažaanid, kabatšokid ja suvikõrvitsad, muskuskõrvitsad ja kõrvitsad, muskusmelonid ja arbuusid, paprikad (Capsicum spp.) ja muud viliköögiviljad. |
|
Tomatid |
Kõik tomatid (Solanum lycopersicon L. Syn. Lycopersicon lycopersicum (L.) H. Karst. Syn. Lycopersicon esculentum Mill.). |
|
Kurk ja kornišon |
Kurgid (Cucumis sativus L.), sealhulgas teatud sordid, mida tavaliselt kasutatakse marineeritud kurkide (kornišonide) valmistamiseks. Siia kuuluvad ka näsakurgid ja kornišonid (Cucumis Anguria L.). |
|
Baklažaan |
Solanum melongena L. |
|
Kabatšokk ja suvikõrvits |
Kabatšoki ja suvikõrvitsa sordid (Cucurbita pepo L. ssp. Pepo). |
|
Muskuskõrvits ja kõrvits |
Inimtoiduks ettenähtud muskuskõrvitsa (Cucurbita moschata Duchesne) ja kõrvitsa (Curcubita maxima spp.) sordid. |
|
Muskusmelon |
Cucumis melo L. |
|
Arbuus |
Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. & Nakai. |
|
Paprika (harilik paprika) |
Kõik paprikad (Capsicum annuum L.) ja vürtspaprikad (Capsicum frutescens L.). |
|
Mujal liigitamata muud viliköögiviljad |
Inimtoiduks kasvatatavad mujal liigitamata muud viliköögiviljad. |
|
Juur-, mugul- ja sibulköögiviljad |
Kõik juur-, mugul- ja sibulköögiviljad: porgand, sibul, pesasibul, punapeet, juurseller, aedrõigas, küüslauk jm juur-, mugul- ja sibulköögiviljad. |
|
Porgand |
Daucus carota L. ssp. sativus (Hoffm.) Hayek. |
|
Sibul ja pesasibul |
Harilik sibul (Allium cepa L.), viinamäelauk (Allium ampeloprasum L.), talisibul (Allium fistulosum L.), jeeriku lauk (Allium ascalonicum L.) ja laugu perekonna muud liigid, mida kasvatatakse sarnaste omaduste pärast. |
|
Punapeet |
Beta vulgaris L. var. conditiva Alef. |
|
Juurseller |
Apium graveolens L. var. rapaceum. |
|
Aedrõigas |
Kõik aedrõikad (Raphanus sativus L.), mida koristatakse ja kasutatakse köögiviljadena. |
|
Küüslauk |
Allium sativum L. |
|
Mujal liigitamata muud juur-, mugul- ja sibulköögiviljad |
Inimtoiduks ettenähtud mujal liigitamata muud juur-, mugul- ja sibulköögiviljad. |
|
Värsked kaunviljad |
Kõik inimtoiduks ettenähtud värsked kaunviljad, näiteks herned, oad ja muud värsked kaunviljad. |
|
Värske hernes |
Kõik värskelt inimtoiduks koristatavad herned (Pisum sativum L. (partim)). |
|
Värske uba |
Aedoad ja õisoad (Phaseolus spp.) ning mungoad, silmoad ja urdoad (Vigna spp.), mis koristatakse värskelt inimtoiduks. |
|
Mujal liigitamata muud värsked kaunviljad |
Inimtoiduks ettenähtud mujal liigitamata värsked kaunviljad. |
|
Mujal liigitamata muud värsked köögiviljad |
Kõik muud inimtoiduks ettenähtud mujal liigitamata värsked köögiviljad. |
|
Maasikas |
Fragaria spp. |
|
Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolides) |
Kõik lilled ja dekoratiivtaimed, mis on ette nähtud müügiks lõikelillena, poti-, peenra- ja rõdulillena ning sibul- ja varremugullillena või muu dekoratiivtaimena. |
|
Kultuurseened |
Kultuurseened, mida kasvatatakse spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud või kohandatud hoonetes, samuti maa-alustes ruumides, koobastes ja keldrites. |
|
Aedšampinjon |
Aedšampinjon (Agaricus bisporus L.). |
|
Mujal liigitamata muud kultuurseened |
Mujal liigitamata muud kultuurseened. |
|
Püsikultuurid |
Kõik viljapuud, kõik tsitrusviljapuud, kõik pähklipuud, kõik marjaistandused, kõik viinamarjaistandused, kõik oliivipuud ja kõik muud püsikultuurid, mida kasutatakse inimtoiduks (näiteks tee, kohv või jaanikaunad) ja muul eesmärgil (näiteks puukoolides, jõulupuuks, punumiseks või põimimiseks kasutatavad taimed, nagu rotang või bambus). |
|
Püsikultuurid inimtoiduks |
Kõik viljapuud, kõik tsitrusviljapuud, kõik pähklipuud, kõik marjaistandused, kõik viinamarjaistandused, kõik oliivipuud ja kõik muud püsikultuurid, mida kasutatakse inimtoiduks (näiteks tee, kohv või jaanikaunad). |
|
Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad) |
Troopika- ja lähistroopikavöötmest pärit õunviljade, luuviljade, marjade, pähklite ja puuviljade aiad. |
|
Parasvöötme puuviljad |
Õunviljade, luuviljade, marjade ja pähklite, v.a troopika- ja lähistroopikavöötmest pärit puuviljade aiad. |
|
Õunviljad |
Kõik õunviljad, nagu õunad (Malus spp.), pirnid (Pyrus spp.), küdooniad (Cydonia oblonga Mill.) või astelpihlakad (Mespilus germanica L.). |
|
Õun |
Malus pumila Miller syn. Malus domestica (Borkh.) Borkh. |
|
Pirn |
Pyrus communis L. |
|
Mujal liigitamata muud õunviljad |
Mujal liigitamata õunviljad. |
|
Luuviljad |
Luuviljad, nagu virsikud ja nektariinid (Prunus persica (L.) Batch), aprikoosid (Prunus armeniaca L. jt), magus- ja hapukirsid (Prunus avium L., P. cerasus), ploomid (Prunus domestica L. jt) ning mujal liigitamata muud luuviljad, nagu laukaploomid/laukapuu viljad (Prunus spinosa L.) või nisperod/jaapani villpöörise (Eriobotrya japonica (Thunb.) Lindl.) viljad. |
|
Virsik |
Prunus persica (L.) Batch. |
|
Nektariin |
Prunus persica (L.) Batsch. var. nucipersica. |
|
Aprikoos |
Prunus armeniaca L. |
|
Kirss |
Maguskirsid (Prunus avium L.) ja hapukirsid (Prunus cerasus L.). |
|
Maguskirss |
Prunus avium L. |
|
Hapukirss |
Prunus cerasus L. |
|
Ploom |
Prunus domestica L. |
|
Mujal liigitamata muud luuviljad |
Mujal liigitamata luuviljad. |
|
Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad |
Kõik lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad, nagu viigimarjad (Ficus carica L.), kiivid (Actinidia chinensis Planch.), avokaadod (Persea americana Mill.) ja banaanid (Musa spp.). |
|
Viigimari |
Ficus carica L. |
|
Kiivi |
Actinidia chinensis Planch. |
|
Avokaado |
Persea americana Mill. |
|
Banaan |
Musa spp. |
|
Mujal liigitamata muud lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad |
Mujal liigitamata lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad. |
|
Marjad (v.a maasikas) |
Kõik kultuurmarjad, nagu mustad sõstrad (Ribes nigrum L.), punased sõstrad (Ribes rubrum L.), vaarikad (Rubus idaeus L.) ja mustikad (Vaccinium corymbosum L.). |
|
Must sõstar |
Ribes nigrum L. |
|
Punane sõstar |
Ribes rubrum L., sealhulgas ka valge variant. |
|
Vaarikas |
Rubus idaeus L. |
|
Mustikas |
Vaccinium corymbosum L. |
|
Mujal liigitamata muud marjad |
Mujal liigitamata muud marjad. |
|
Pähklid |
Kõik pähklipuud: kreeka pähklid, sarapuupähklid, mandlid, kastanid ja muud pähklid. |
|
Kreeka pähkel |
Juglans regia L. |
|
Sarapuupähkel |
Corylus avellana L. |
|
Mandel |
Prunus dulcis (Mill.) D. A. Webb. |
|
Kastan |
Castanea sativa Mill. |
|
Mujal liigitamata muud pähklid |
Mujal liigitamata pähklid. |
|
Tsitrusviljad |
Tsitrusviljad (Citrus spp.): apelsinid, väikesed tsitrusviljad, sidrunid, laimid, pomelid, greibid ja muud tsitrusviljad. |
|
Apelsin |
Apelsinid, sealhulgas naba-, valge ja veriapelsini sordid (Citrus sinensis (L.) Osbeck) ja pomerantsid (Citrus aurantium L.). |
|
Väikesed tsitrusviljad |
Kõik väikesed tsitrusviljad. |
|
Klementiin |
Citrus x clementina. |
|
Satsuma |
Citrus unshiu var. owari, clausellina, planellina jne. |
|
Mujal liigitamata muud väikesed tsitrusviljad ja mandariini hübriidid |
Kõik mujal liigitamata muud väikesed tsitrusviljad. |
|
Sidrun ja hapulaim |
Citrus limon (L.) Burm.f., C. jambhiri Lush., C. meyeri Yu. Tanaka, C. pseudolimon Tanaka või hübriidid, millest üks on vanem. |
|
Pomel ja greip |
Pomelid (Citrus maxima (Merr., Burm. f.)) ja greibid (Citrus paradisi (Macfad.)). |
|
Mujal liigitamata muud tsitrusviljad |
Mujal liigitamata tsitrusviljad. |
|
Viinamarjad |
Vitis vinifera L., mida kasutatakse mis tahes eesmärgil. |
|
Veiniviinamari |
Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse mahla, viinamarjavirde ja/või veini tootmiseks. |
|
Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad |
Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse selliste kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks, mis vastavad i) nõukogu määruse (EÜ) nr 491/2009 2 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele. |
|
Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad |
Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks ja mis vastavad i) määruse (EÜ) nr 491/2009 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele. |
|
Mujal liigitamata muud veiniviinamarjad (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta) |
Muude kui kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks kasvatatavad viinamarjasordid. |
|
Lauaviinamari |
Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse värskete viinamarjade tootmiseks. |
|
Rosinaviinamari |
Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse rosinate tootmiseks. |
|
Mujal liigitamata muul otstarbel kasutatavad viinamarjad |
Viinamarjasordid mujal liigitamata otstarbeks (mitte veini, mahla, viinamarjavirde, lauaviinamarjade või rosinate saamiseks). |
|
Oliivid |
Oliivipuud (Olea europaea L.), mida kasvatatakse oliivide tootmiseks. |
|
Lauaoliiv |
Oliivipuud lauaoliivide tootmiseks. |
|
Õlioliiv |
Oliivipuud oliiviõli tootmiseks. |
|
Mujal liigitamata muud püsikultuurid inimtoiduks |
Inimtoiduks ettenähtud mujal liigitamata püsikultuurid. |
|
Puukoolide taimed |
Alad, kus noori puittaimi kasvatatakse avamaal hilisema ümberistutamise jaoks. |
|
Muud püsikultuurid |
Mujal liigitamata püsikultuurid, punumiseks ja kudumiseks kasutatavad taimed (tavaliselt koristatakse saaki igal aastal) ning kasutataval põllumajandusmaal jõulupuuks istutatud puud. |
Põllumajanduskultuuride bilansid
|
Esmatasandi tooted |
Tooted, mis on saadud töötlemata (toor)taimekasvatussaaduste esmase töötlemise algetapis, näiteks jahu. |
|
Kaod põllumajanduslikes majapidamistes |
Kaod, mis tekivad pärast saagikoristust, st ladustamisel või müügiks ettevalmistamisel, näiteks sorteerimisel. |
|
ELi-sisene import |
Taimekasvatussaaduste ELi-sisese impordi maht. |
|
ELi-väline import |
Taimekasvatussaaduste ELi-välise impordi maht. |
|
Algvaru |
Kõik taimekasvatussaadused (teraviljad ja õliseemned teradena väljendatava ekvivalendina), mis on põllumajanduslikus majapidamises või turul kättesaadavad turustusaasta alguses (aasta N 1. juulil). |
|
Lõppvaru |
Kõik taimekasvatussaadused (teraviljad ja õliseemned teradena väljendatava ekvivalendina), mis on laos turustusaasta lõpus (aasta N + 1 30. juunil), ja mille koguse on võrdne järgmise võrdlusperioodi algvaruga. |
|
Riigisisene kasutamine |
Taimekasvatussaaduste kõik võimalikud kasutusviisid (v.a eksport ja lõppvaru) vaatluspindalal vaatlusperioodi vältel. |
|
Riigisisene inimtoiduks kasutamine |
Vaatluspindalal vaatlusperioodi vältel inimtoiduks kasutatud toor- või töödeldud taimekasvatussaaduste kogus, välja arvatud inimtoiduks ettenähtud õlide pressimiseks kasutatud õliseemnete kogus. |
|
Riigisisene tööstuslik kasutamine |
Taimekasvatussaaduste kogus, mida tööstusharudes on kasutatud muude kui inimtoiduks ettenähtud tööstustoodete tootmiseks, välja arvatud inimtoiduks ettenähtud õlide pressimiseks kasutatud õliseemnete kogus. |
|
Riigisisene kasutamine tööstusliku bioetanooli, muu biokütuse või biogaasi tootmiseks |
Taimekasvatussaaduste kogus, mida tööstusharudes on kasutatud bioetanooli või muu biokütuse või biogaasi tootmiseks. |
|
Riigisisene täielikult loomatoiduks kasutamine |
Põllumajanduslikus majapidamises või söödatööstuses vahetult söödaks kasutatud taimekasvatussaaduste (töötlemata või töödeldud) kogus, välja arvatud muude tööstusprotsesside kõrvalsaadused (näiteks õlikoogid). |
|
Riigisisene kasutamine, seemned |
Järgmise tootmistsükli jooksul külviks kasutatud seemnete kogus. |
|
Riigisisene kasutamine, kaod |
Kaod, mis tekivad taimekasvatussaaduste kasutamisel inimtoiduks, söödaks või seemneks või tööstuslikul kasutamisel. |
|
Riigisisene kasutamine, pressimine |
Taimeõlide ja õlikookide tootmisel pressimiseks (töötlemiseks) kasutatud õliseemnete kogus. |
|
Õlide pressimine inimtoiduks |
Inimtoiduks ettenähtud taimeõlide tootmisel pressimiseks (töötlemiseks) kasutatud õliseemnete kogus, välja arvatud kogus, mida kasutati inimtoiduks ilma pressimata. |
|
Õlide pressimine biokütuseks |
Tööstuslikuks kasutamiseks (biokütuste jaoks) ettenähtud taimeõlide tootmisel pressimiseks (töötlemiseks) kasutatud õliseemnete kogus. |
|
Õlide pressimine muuks tööstuslikuks kasutuseks |
Tööstuslikuks kasutamiseks (muul eesmärgil kui biokütuste jaoks) ettenähtud taimeõlide tootmisel pressimiseks (töötlemiseks) kasutatud õliseemnete kogus. |
|
ELi-sisene eksport |
Taimekasvatussaaduste ELi-sisese ekspordi maht. |
|
ELi-väline eksport |
Taimekasvatussaaduste ELi-välise ekspordi maht. |
Rohumaad ja karjatamine
|
Rohumaad |
Peamiselt heintaimedega kaetud põllumajandusmaa, kus kasvatatakse kõrrelisi söödataimi, sööda- või energiaotstarbelisi põllumajanduskultuure, olenemata vanusest. |
||||
|
Majandatav püsirohumaa |
Püsirohumaa, mida põllumajandusliku majapidamise pikaajaliste majandamiskavade raames majandatakse regulaarselt (mitte tingimata igal aastal) korduskülvide, niisutamise, väetamise või taimekaitsevahenditega töötlemisega, sealhulgas alad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele. |
||||
|
Väetatud püsirohumaa |
Majandatav püsirohumaa, mida põllumajandusliku majapidamise pikaajaliste majandamiskavade raames väetatakse regulaarselt (mitte tingimata igal aastal) anorgaaniliste või orgaaniliste väetistega, mis ei ole kariloomade väljaheited. |
||||
|
Puude ja põõsastega kaetud rohumaa |
Rohumaad, millel on taimkate, mis koosneb puittaimedest (puudest ja põõsastest), välja arvatud agrometsandusalad ning alad, kus põllumajandus- ja metsandustegevus toimub paralleelselt (näiteks Montado ja Dehesa süsteemis). |
||||
|
Majandatavad agrometsandusalad (rohumaal) |
Agrometsandus on maakasutussüsteemi ja -tehnoloogia eriliik, mille korral mitmeaastaseid puittaimi (puid, põõsaid jne) kasutatakse teadlikult samas maa majandamisüksuses, kus kasvatatakse põllumajanduskultuure ja/või loomi. Arvesse võetakse ainult rohumaadel paiknevaid agrometsandusalasid. See ei hõlma agrometsandussüsteemi mittekuuluvaid puid ja põõsaid. |
||||
|
|||||