26.7.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 187/40


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2023/1538,

25. juuli 2023,

millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2379 kohaldamiseks seoses taimekasvatusstatistikaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. novembri 2022. aasta määrust (EL) 2022/2379, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 617/2008 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 6, artikli 5 lõiget 10, artikli 7 lõiget 2 ja artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2022/2379 kehtestati integreeritud raamistik põllumajanduslikke sisendeid ja väljundeid käsitleva Euroopa statistika väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks.

(2)

Liikmesriikide vahel võrreldavate andmete saamiseks ja ühtlustamise saavutamiseks on vaja kindlaks määrata taimekasvatusega seotud põllumajanduslike sisendite ja väljundite statistika koostamise andmenõuded.

(3)

Vastavalt määruse (EL) 2022/2379 artikli 5 lõikele 10 määratakse käesolevas määruses kindlaks esitatavate andmete tehnilised elemendid. Need elemendid koosnevad muutujate loetelust, muutujate kirjeldustest, vaatlusüksustest, kohaldatavatest täpsusnõuetest ja kohaldatavatest metoodilistest reeglitest ning andmete edastamise tähtaegadest.

(4)

On vaja kindlaks määrata muutujad, mille puhul nõutakse piirkondlikku ja mahepõllumajanduslikku mõõdet, mida on vaja ainult mõne muutuja jaoks.

(5)

Andmekogumite katvus tuleks vajaduse korral kindlaks määrata määruse (EL) 2022/2379 artikli 4 lõike 3 nõuetest laiemalt, et vältida liikmesriikide andmete ebaühtlust.

(6)

Määruse (EL) 2022/2379 artikli 9 lõikes 4 nimetatud vaatlusperioodid tuleks täiendavalt kindlaks määrata.

(7)

Saagikus on põllumajandusliku tootmise oluline näitaja ja peaks seetõttu olema andmete osa. Komisjon (Eurostat) peaks siiski arvutama selle näitaja väärtuse edastatud andmete alusel.

(8)

Kasvatatavate põllukultuuride niiskussisaldus ja suhkrupeedi suhkrusisaldus on aastate lõikes väga erinevad ning see takistab tootmismahtude võrdlemist erinevatel ajaperioodidel ja riikide vahel. Seetõttu on võrreldava statistika koostamiseks vaja teavet riikide standarditele vastava niiskuse ja suhkrusisalduse kohta.

(9)

Määruse (EL) 2022/2379 artikli 7 lõike 2 kohaselt võidakse liikmesriigile teha eelnevalt kindlaksmääratud muutujate kohta teatavatel tähtaegadel andmete esitamisest erand, kui liikmesriigi mõju liidu asjakohaste muutujate kogutulemuse suhtes on piiratud. Nii on see juhul, kui liikmesriigi toodang on konkreetsest künnisest väiksem. Need künnised, nende kehtestamiseks kasutatud metoodika, selle metoodika kohaldamisel kasutatud andmeallikad ja andmed, mille suhtes erandit kohaldatakse, on vaja kindlaks määrata.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 (2) artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Andmenõuded

Liikmesriigid esitavad määruse (EL) 2022/2379 artikli 5 lõike 1 punktis b osutatud taimekasvatusstatistika valdkonna andmed koondatud andmekogumitena. Kogutoodangu ja mahepõllumajandusliku toodangu andmed edastatakse komisjonile (Eurostatile) nõutaval geograafilisel tasandil.

Artikkel 2

Andmekogumid

1.   Andmekogumite andmesisu on kindlaks määratud

1)

I lisa teema i (kasvupind ja toodang) järgmiste alamteemade jaoks:

1)

põllukultuurid ja püsirohumaad,

2)

aiakultuurid, välja arvatud püsikultuurid,

3)

püsikultuurid;

2)

II lisa teema ii (põllumajanduskultuuride bilansid) järgmiste alamteemade jaoks:

1)

teravilja bilansid,

2)

õliseemnete bilansid;

3)

III lisa teema iii (rohumaad) järgmise alamteema jaoks:

1)

rohumaade majandamine.

2.   Iga andmekogumi kohta on I jaos kindlaks määratud

1)

andmesisu kirjeldus,

2)

riigi ja vajaduse korral piirkonna tasandil esitatavad muutujad,

3)

mahepõllumajandusliku tootmise kohta esitatavad muutujad,

4)

komisjonile (Eurostatile) andmete edastamise tähtajad,

5)

vaatlusperioodid.

3.   Iga andmekogumi kohta on II jaos vajaduse korral kindlaks määratud

1)

mõõtühikute kirjeldus,

2)

muutujatega seotud tehnilised nõuded,

3)

andmete edastamise tähtaja erandi tegemise künnised.

Artikkel 3

Täpsusnõuded

Kui andmeid kogutakse statistiliste valimite põhjal, tagavad liikmesriigid, et kaalutud tulemused on iseloomulikud asjaomase geograafilise üksuse statistilisele üldkogumile ja on kavandatud vastama IV lisas kindlaks määratud täpsusnõuetele. Kui täpsusnõudeid ei ole, näiteks muude allikate tõttu kui statistilised vaatlused, tagatakse statistika kvaliteet sellega, et andmed on iseloomulikud ulatusele, mida need kirjeldavad, ja vastavad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 kindlaks määratud kvaliteedinõuetele.

Artikkel 4

Kirjeldused

Käesolevas määruses kasutatakse V lisas kindlaks määratud mõistete kirjeldusi.

Artikkel 5

Erandite tegemise metoodika

1.   Liikmesriigile võidakse teha andmete edastamise teatavatest regulaarsetest tähtaegadest erand, kui selle liikmesriigi mõju liidu asjakohaste muutujate kogutulemuse suhtes on piiratud.

2.   Teema „kasvupind ja toodang“ andmekogumites sisalduvate muutujate puhul võib teha andmete edastamise erandi tingimusel, et selle erandi rakendamine ei vähenda liidu asjakohase muutuja eeldatavat kogutulemust rohkem kui 5 %. Komisjon (Eurostat) arvutab iga erandiga hõlmatud põllukultuuri toodangu võrdluskünnise väärtuse. Need võrdluskünnise väärtused arvutatakse tootmismahtude statistiliste andmete kolme aasta keskmise põhjal.

3.   Liikmesriigile, milles põllukultuuri toodang on olnud I lisas esitatud andmekogumite vastavas II jaos osutatud võrdluskünnise väärtusest väiksem või sellega võrdne kolmel järjestikusel aastal, tehakse kõigi selle põllukultuuriga seotud (alam)muutujate kohta teatavatel tähtaegadel andmete edastamisest erand. Erand tühistatakse automaatselt, kui liikmesriigi asjaomane toodangu väärtus ületab võrdluskünnise väärtuse kolmel järjestikusel aastal. Andmete edastamine algab vaatlusaastal, mis järgneb kolmandale järjestikusele aastale, mil võrdluskünnise väärtust ületatakse. Erand taaskehtestatakse automaatselt, kui liikmesriigi asjaomase põllukultuuri toodang on kolme järjestikuse aasta jooksul võrdluskünnisest väiksem või sellega võrdne.

4.   Võrdluskünnise väärtused on kindlaks määratud I lisa vastavas II jaos. Komisjon võib neid väärtusi muuta, kui liidu keskmine asjakohase muutuja kogutulemus on väiksem kui 90 % või suurem kui 110 % liidu kogutulemusest, mille alusel arvutati võrdluskünnise väärtus kolme järjestikuse aasta jaoks.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. juuli 2023

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 315, 7.12.2022, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).


I LISA

KASVUPIND JA TOODANG

ANDMEKOGUM i.1

Põllukultuurid ja püsirohumaad

Valdkond:

b.

Taimekasvatusstatistika

Teema:

i.

Kasvupind ja toodang

Alamteema:

i.1

Põllukultuurid ja püsirohumaad

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad esialgseid hinnanguid ja lõplikku statistikat liikmesriikide põllumajanduslikes majapidamistes peamiselt vaatlusperioodil toodangu kogumiseks kasvatatavate põllukultuuride ja püsirohumaade kasvupinna, toodangu ja saagikuse kohta, sealhulgas mahepõllumajanduslike põhimõtete kohaselt kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta.

 

 

Riigi tasandil andmed

Piirkonna tasandil andmed

Mahepõllumajandusliku tootmise andmed

Põllumajanduskultuuri karakteristikud

Andmete edastamise tähtajad

31. jaanuar N (1)

30. juuni N (1)

31. august N (1)

30. september N

30. november N

31. märts N + 1

30. september N + 1

30. september N + 1

30. september N + 1

Kasutatav põllumajandusmaa, v.a koduaiad (2)

 

 

 

 

 

 

MA

MA

OMU, OMC, OMA

 

Põllumaa (3)

 

 

 

 

 

 

MA

MA

OMU, OMC, OMA

 

 

Teravili terade (sh seemne) saamiseks

 

 

 

 

 

 

MA, SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

Nisu ja speltanisu

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Pehme nisu ja speltanisu

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

 

 

Pehme talinisu ja talispelta

SA

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Pehme suvinisu ja suvispelta

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Kõva nisu

SA

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

Rukis

SA

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

Oder

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

 

Talioder

SA

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Suvioder

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

Kaer

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

 

SA

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

Tritikale

SA

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Sorgo

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Riis

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

 

Indica riis

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Japonica riis

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

Taliviljasegud (meslin)

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

Suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Mujal liigitamata muud teraviljad (hirss, kanaari paelrohi jms)

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

Pseudoteraviljad

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Tatar

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Tšiili hanemalts

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud pseudoteraviljad

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

Terade saamiseks kasvatatavad kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed (sh seeme ning teravilja ja kaunviljade segud)

 

 

 

 

 

 

MA, SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

Põldhernes

 

SA

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Põlduba

 

SA

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Maguslupiin

 

 

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Läätsed

 

 

 

SA

SA

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Vikk

 

 

 

SA

SA

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Kikerhernes

 

 

 

SA

SA

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Mujal liigitamata muud kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

Rühvelkultuurid

 

 

 

 

 

 

MA, SA, PR

 

 

 

 

 

Kartul (sh seemnekartul)

 

SA

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

Suhkrupeet (v.a seeme)

 

SA

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

Mujal liigitamata muud rühvelkultuurid

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

Tehnilised kultuurid

 

 

 

 

 

 

MA, SA

 

 

 

 

 

Õliseemned

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Rapsi- ja rüpsiseemned

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

 

 

Talirapsi- ja -rüpsiseemned

SA

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Suvirapsi- ja -rüpsiseemned

 

SA

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Päevalilleseemned

 

SA

 

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

 

Soja

 

SA

 

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

 

Linaseemned (õlilina)

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Puuvillaseemned

 

 

 

 

 

 

PR

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud õliseemnekultuurid

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

Kiutaimed

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Kiulina

 

 

 

SA

SA

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Kanep

 

 

 

SA

SA

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Puuvillakiud

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud kiutaimed

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

Tubakas

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

Humal

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

 

 

 

 

 

 

SA

 

OF

 

 

 

Mujal liigitamata energiakultuurid

 

 

 

 

 

 

MA, PR

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud tehnilised kultuurid

 

 

 

 

 

 

SA

 

 

 

 

Põllumaalt haljalt koristatavad taimed

 

 

 

 

 

 

MA, PR

MA

 

 

 

 

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

 

 

 

 

 

 

MA, PR

MA

OMA

 

 

 

Haljalt koristatavad liblikõielised taimed

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

OF, OP

 

 

 

 

Lutsern

 

 

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Liblikõieliste ja kõrreliste segud

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud haljalt koristatavad liblikõielised taimed

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

Haljasmais

 

SA

 

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

SA, PR

OF, OP

 

 

 

Muu haljalt koristatav teravili (v.a haljasmais)

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

 

Põllumaalt haljalt koristatavad mujal liigitamata muud taimed

 

 

 

 

 

 

SA, PR

 

 

 

 

Seemned ja seemikud

 

 

 

 

 

 

MA

 

OMA

 

 

Kesa

 

 

 

 

 

 

MA

MA

 

 

 

Mujal liigitamata muud põllumaakultuurid

 

 

 

 

 

 

MA

 

 

 

Püsirohumaa

 

 

 

 

 

 

MA, PR

MA

OMU, OMC, OMA

 

 

Püsikarjamaad ja heinamaad, v.a hooldamata karjamaad

 

 

 

 

 

 

MA, PR

 

 

 

 

Hooldamata püsikarjamaad

 

 

 

 

 

 

MA, PR

 

 

 

 

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

 

 

 

 

 

 

MA

 

 

N – aasta, millele andmed viitavad.

MA

=

põhimaa kokku (tuhandetes hektarites), sealhulgas mahepõllumajandusmaad.

SA

=

kogu külvipind (tuhandetes hektarites), sealhulgas mahepõllumajandusmaad.

OF

=

sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa külvipind (tuhandetes hektarites).

OMC

=

põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana.

OMU

=

põhimaa, mille puhul minnakse üle mahetootmisele (tuhandetes hektarites).

OMA

=

põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana või mille puhul minnakse üle mahetootmisele (tuhandetes hektarites).

PR

=

koristatud saak kokku (tuhandetes tonnides), sealhulgas mahepõllumajanduslik toodang.

OP

=

sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak (tuhandetes tonnides).

Vaatlusperiood: saagiaasta.

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Külvipind – kogupindala, millele on külvatud või istutatud põllumajanduskultuur, mille puhul saagikoristus algab vaatluskalendriaasta jooksul, olenemata sellest, millal külvamine või istutamine toimus. Kui põllumajanduskultuuri külvatakse või istutatakse samale maatükile rohkem kui üks kord aastas, korrutatakse pindala külvamiste või istutamiste arvuga.

Põhimaa – maatüki/maatükkide füüsiline pindala, olenemata sellest, kas saagiaastal kasvatati seal üht või mitut põllumajanduskultuuri; üheaastaste põllumajanduskultuuride puhul vastab see külvipinnale; segukultuuride puhul vastab see pindalale, kus põllumajanduskultuurid koos kasvavad; järjestikuste külvide või kultuuride puhul võetakse maatükk arvesse ainult üks kord; püsikultuuride puhul on peale tootmispindala hõlmatud ka mittetootlikud noored istandused ja alad, mida ajutiselt tootmises ei kasutata. Sel moel on iga maatükk loetletud vaid üks kord.

Koristatud saak – koristatud kogutoodang, millest on maha arvatud saagikoristuskadu.

Teravilja, kuivatatud kaunviljade ja õliseemnete toodangust teatatakse puhaste terade kuivkaaluna riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel. Riisi andmed esitatakse koorimata riisi kohta.

Rühvelkultuuride tootmisandmed tuleb esitada puhaskaaluna, st ilma taimevarte ja -lehtede, pinnase ja mudata.

Põllumaalt ja püsirohumaalt haljalt koristatud taimede tootmine hõlmab karjatamise ja söödavarumise teel saadud saagi mahtu. Andmed esitatakse kuivaine kohta.

Muude põllumajanduskultuuride toodangu andmed teatatakse riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel, kus niiskus mõjutab turustamist peamisel kauplemiseks kasutataval kujul.

Riigid esitavad komisjonile (Eurostatile) teabe eespool nimetatud riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel, mille põhjal Eurostat arvutab ühtlustamise eesmärgil ELi standardse niiskusega toodangu väärtused.

Suhkrupeedi puhul esitavad riigid komisjonile (Eurostatile) andmed koristatud saagi suhkrusisalduse kohta koos lõplike tootmisandmetega, mille põhjal Eurostat arvutab ühtlustamise eesmärgil ELi standardse suhkrusisaldusega (16 %) toodangu väärtused.

Sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa – ala, mida majandatakse kooskõlas mahepõllumajanduslikule tootmisele kohaldatavate nõuetega, mis on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/848 (4) või kõige uuemates kohaldatavates õigusaktides, välja arvatud alad, mille kohta kehtib määruse (EL) 2018/848 artiklis 10 osutatud üleminekuaeg.

Ala, mille puhul minnakse üle mahetootmisele – ala, mida majandatakse kooskõlas mahepõllumajanduslikule tootmisele kohaldatavate nõuetega ja mille kohta kehtib määruse (EL) 2018/848 artiklis 10 või kõige uuemates kohaldatavates õigusaktides osutatud üleminekuaeg.

Sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa või ala, mille puhul minnakse üle mahetootmisele – ala, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana või mille puhul minnakse üle mahetootmisele.

Sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak – eespool määratletud „sertifitseeritud mahepõllumajandusmaalt“ koristatud saak.

Mahepõllumajandusmaad ja -toodang arvestatakse kogupindala ja -toodangu sisse.

Muutujatega seotud tehnilised nõuded

Põllumajanduskultuuri saagikuse arvutamiseks jagatakse kogu koristatud saak kogu külvipinnaga. Eurostat arvutab edastatud andmete põhjal põllumajanduskultuuride saagikuse. Komisjonile (Eurostatile) teatatakse ilmaga seotud vahejuhtumitest, millel on suur mõju koristatud saagile.

Andmete edastamise erandi võrdluskünnise väärtused

Artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud võrdluskünnise väärtused on järgmised.

Vaatlusalune muutuja:

toodang

Võrdluskünnise väärtus (1 000 tonni)

Andmete edastamise erand

Pehme nisu ja speltanisu

1 700

31. jaanuar N

30. juuni N

31. august N

Kõva nisu

170

Rukis

80

Oder

500

Kaer

70

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

1 100

Tritikale

120

Sorgo

15

Riis

65

Põldhernes

25

Põlduba

15

Kartul

350

Suhkrupeet

1 500

Rapsi- ja rüpsiseemned

300

Päevalilleseemned

150

Soja

60

Haljasmais

2 000

ANDMEKOGUM i.2

Aiakultuurid, välja arvatud püsikultuurid

Valdkond:

b.

Taimekasvatusstatistika

Teema:

i.

Kasvupind ja toodang

Alamteema:

i.2

Aiakultuurid, välja arvatud püsikultuurid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad esialgseid hinnanguid ja lõplikku statistikat liikmesriikide põllumajanduslikes majapidamistes vaatlusperioodil toodangu kogumiseks kasvatatavate aiakultuuride kohta, sealhulgas mahepõllumajanduslike põhimõtete kohaselt kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta.

 

Riigi tasandil andmed

Mahepõllumajandusliku tootmise andmed

Põllumajanduskultuuri karakteristikud

Andmete edastamise tähtajad

30. juuni N (5)

30. september N  (5)

31. mai N + 1

30. september N + 1

30. september N + 1

 

 

Värsked köögiviljad (sh melon) ja maasikad

 

 

HA, PR

MA

OH, OP

 

 

 

Värsked köögiviljad (sh melon)

 

 

HA, PR

 

OH, OP

 

 

 

 

Kapsasköögiviljad

 

 

HA, PR

 

OH, OP

 

 

 

 

 

Lillkapsas ja spargelkapsas

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Rooskapsas

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Peakapsas

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud kapsasköögiviljad

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

Leht- ja varsköögiviljad (v.a kapsasköögiviljad)

 

 

HA, PR

 

OH, OP

 

 

 

 

 

Porrulauk

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Seller

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Aedsalat

 

 

HA, PR, PRG

 

 

 

 

 

 

 

Endiiviasigur

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Aedspinat

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Spargel

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Sigur

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Artišokk

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud leht- või varsköögiviljad

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

Viliköögiviljad (sh melon)

 

 

HA, PR

 

OH, OP

 

 

 

 

 

Tomat

HA

HA, PR

HA, PR, PRG

 

OH, OP

 

 

 

 

 

Kurk ja kornišon

 

 

HA, PR, PRG

 

 

 

 

 

 

 

Baklažaan

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Kabatšokk ja suvikõrvits

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Muskuskõrvits ja kõrvits

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Muskusmelon

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Arbuus

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Paprika (harilik paprika)

 

 

HA, PR, PRG

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud viliköögiviljad

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

Juur-, mugul- ja sibulköögiviljad

 

 

HA, PR

 

OH, OP

 

 

 

 

 

Porgand

 

 

HA, PR

 

OH, OP

 

 

 

 

 

Sibul ja pesasibul

 

 

HA, PR

 

OH, OP

 

 

 

 

 

Punapeet

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Juurseller

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Aedrõigas

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Küüslauk

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud juur-, mugul- ja sibulköögiviljad

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

Värsked kaunviljad

 

 

HA, PR

 

OH, OP

 

 

 

 

 

Värske hernes

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Värske uba

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud värsked kaunviljad

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud värsked köögiviljad

 

 

HA, PR

 

 

 

 

 

Maasikas

 

 

HA, PR, PRG

 

OH, OP

 

 

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolides)

 

 

 

MA

 

Kultuurseened

 

 

PR

 

OP

 

Aedšampinjon

 

 

PR

 

 

 

Mujal liigitamata muud kultuurseened

 

 

PR

 

 

N – aasta, millele andmed viitavad.

MA

=

põhimaa kokku (tuhandetes hektarites).

HA

=

koristuspind kokku (tuhandetes hektarites).

OH

=

sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa koristuspind (tuhandetes hektarites).

PR

=

koristatud saak kokku (tuhandetes tonnides).

PRG

=

klaaskatte või sisenemisvõimalusega kõrge katte alt koristatud saak kokku (tuhandetes tonnides).

OP

=

sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak (tuhandetes tonnides).

Vaatlusperiood: saagiaasta.

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Koristuspind – vaatlusalusel saagiaastal koristatud konkreetse põllumajanduskultuuri pindala. Kui vaatlusperioodi jooksul külvatakse või istutatakse samale maatükile mitu korda, korrutatakse pindala aasta saakide arvuga.

Põhimaa – vt andmekogumi i.1 II jagu.

Koristatud saak – vt andmekogumi i.1 II jagu.

Sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa – vt andmekogumi i.1 II jagu.

Sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak – vt andmekogumi i.1 II jagu.

Muutujatega seotud tehnilised nõuded

Põllumajanduskultuuri saagikuse arvutamiseks jagatakse kogu koristatud saak kogu koristuspinnaga. Eurostat arvutab edastatud andmete põhjal põllumajanduskultuuride saagikuse. Komisjonile (Eurostatile) teatatakse ilmaga seotud vahejuhtumitest, millel on suur mõju koristatud saagile.

Andmete edastamise erandi võrdluskünnise väärtused

Artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud võrdluskünnise väärtused on järgmised.

Vaatlusalune muutuja

Võrdluskünnise väärtus (1 000 tonni)

Andmete edastamise erand

Tomatite toodang

250

30. juuni N

30. september N

ANDMEKOGUM i.3

Püsikultuurid

Valdkond:

b.

Taimekasvatusstatistika

Teema:

i.

Kasvupind ja toodang

Alamteema:

i.3

Püsikultuurid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad esialgseid hinnanguid ja lõplikku statistikat liikmesriikide põllumajanduslikes majapidamistes peamiselt vaatlusperioodil toodangu kogumiseks kasvatatavate põllumajanduslike püsikultuuride kohta, sealhulgas mahepõllumajanduslike põhimõtete kohaselt kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta.

Põllumajanduskultuuri karakteristikud

 

Riigi tasandil andmed

Piirkonna tasandil andmed

Mahepõllumajandusliku tootmise andmed

Andmete edastamise tähtajad

30. november N (6)

31. märts N + 1

30. september N + 1

30. september N + 1

30. september N + 1

 

Püsikultuurid

 

 

MA

MA

OMC, OMU, OMA

 

 

Püsikultuurid inimtoiduks

 

PA, PR

MA, PA, PR

 

 

 

 

 

Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)

 

PA, PR

MA

MA

OPA, OP

 

 

 

 

Parasvöötme puuviljad

 

PA, PR

 

 

OPA

 

 

 

 

 

Õunviljad

 

PA, PR

 

 

OPA

 

 

 

 

 

 

Õun

PA, PR

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

 

Pirn

PA, PR

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud õunviljad

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Luuviljad

 

PA, PR

 

 

OPA

 

 

 

 

 

 

Virsik

PA, PR

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

 

Nektariin

PA, PR

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

 

Aprikoos

 

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

 

Kirss

 

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

 

 

Maguskirss

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Hapukirss

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Ploom

 

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud luuviljad

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

 

PA, PR

 

 

OPA

 

 

 

 

 

Viigimari

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Kiivi

 

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

Avokaado

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Banaan

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Marjad (v.a maasikas)

 

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

Must sõstar

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Punane sõstar

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Vaarikas

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Mustikas

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud marjad

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Pähklid

 

PA, PR

 

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

Kreeka pähkel

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Sarapuupähkel

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Mandel

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Kastan

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud pähklid

 

PA, PR

 

 

 

 

 

 

Tsitrusviljad

 

PA, PR

MA, PA, PR

MA

OPA, OP

 

 

 

 

Apelsin

PA, PR

PA, PR

PA, PR

 

OPA, OP

 

 

 

 

Väikesed tsitrusviljad

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Satsuma

PA, PR

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Klementiin

PA, PR

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud väikesed tsitrusviljad ja mandariini hübriidid

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

Sidrun ja hapulaim

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

Pomel ja greip

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud tsitrusviljad

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

Viinamarjad

 

PA, PR

MA, PA, PR

MA

OPA, OP

 

 

 

 

Veiniviinamari

 

PA, PR

PA, PR

 

OPA, OP

 

 

 

 

 

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud veiniviinamarjad (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta)

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

Lauaviinamari

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

Rosinaviinamari

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muul otstarbel kasutatavad viinamarjad

 

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

Oliivid

PA, PR

PA, PR

MA, PA, PR

MA

OPA, OP

 

 

 

 

Lauaoliiv

PA

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

 

Õlioliiv

PA

PA, PR

PA, PR

 

 

 

 

 

Mujal liigitamata muud püsikultuurid inimtoiduks

 

PA, PR

MA

 

 

 

 

Puukoolide taimed

 

 

MA

 

 

 

 

Muud püsikultuurid

 

 

MA

 

 

N – aasta, millele andmed viitavad.

MA

=

põhimaa kokku (tuhandetes hektarites).

PA

=

tootmispindala kokku (tuhandetes hektarites).

OPA

=

sertifitseeritud mahepõllumajanduslik tootmispindala (tuhandetes hektarites).

OMC

=

põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana.

OMU

=

põhimaa, mille puhul minnakse üle mahetootmisele (tuhandetes hektarites).

OMA

=

põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana või mille puhul minnakse üle mahetootmisele (tuhandetes hektarites).

PR

=

koristatud saak kokku (tuhandetes tonnides).

OP

=

sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak (tuhandetes tonnides).

Vaatlusperiood: saagiaasta.

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Tootmispindala – maa-ala, mida on võimalik koristada peamiselt vaatlusalusel saagiaastal.

Põhimaa – vt andmekogumi i.1 II jagu.

Koristatud saak – vt andmekogumi i.1 II jagu.

Sertifitseeritud mahepõllumajandusmaa – vt andmekogumi i.1 II jagu.

Põhimaa, mis on sertifitseeritud mahepõllumajandusmaana või mille puhul minnakse üle mahetootmisele – vt andmekogumi i.1 II jagu.

Sertifitseeritud mahepõllumajanduslik koristatud saak – vt andmekogumi i.1 II jagu.

Muutujatega seotud tehnilised nõuded

Põllumajanduskultuuri saagikuse arvutamiseks jagatakse kogu koristatud saak kogu tootmispindalaga. Eurostat arvutab edastatud andmete põhjal põllumajanduskultuuride saagikuse. Komisjonile (Eurostatile) teatatakse ilmaga seotud vahejuhtumitest, millel on suur mõju koristatud saagile.

Andmete edastamise erandi võrdluskünnise väärtused

Artikli 5 lõikes 2 kindlaks määratud võrdluskünnise väärtused on järgmised.

Vaatlusalune muutuja:

toodang

Võrdluskünnise väärtus (1 000 tonni)

Andmete edastamise erand

Õunad

150

30. november N

Pirnid

40

Virsikud

90

Nektariinid

80

Apelsinid

300

Klementiinid

140

Satsumad

120

Oliivid

700


(1)  Andmete edastamise erandi tegemise eeskirjade kohta vt II jagu.

(2)  Andmekogumites i.2 ja i.3 olevad alad kuuluvad kasutatava põllumajandusmaa hulka, välja arvatud kultuurseente kasvupind andmekogumis i.2.

(3)  Andmekogumis i.2 sisalduvad maa-alad kuuluvad põllumaa hulka.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

(5)  Andmete edastamise erandi tegemise eeskirjade kohta vt II jagu.

(6)  Andmete edastamise erandi tegemise eeskirjade kohta vt II jagu.


II LISA

PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE BILANSID

ANDMEKOGUM ii.1

Teravilja bilansid

Valdkond:

b.

Taimekasvatusstatistika

Teema:

ii.

Põllumajanduskultuuride bilansid

Alamteema:

ii.1

Teravilja bilansid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad peamiste teraviljade ja nendest saadavate esmatasandi toodete pakkumist, kasutusviise ja varusid liikmesriikides vaatlusperioodil.

Põllumajanduskultuuri karakteristikud

Pehme nisu ja speltanisu

Kõva nisu

Rukis

Oder

Kaer

Tritikale

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

Andmete edastamise tähtaeg

Turustusaasta lõpp + 11 kuud

Bilansi karakteristikud

Pakkumine

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

Koristatud saak

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

Kaod põllumajanduslikes majapidamistes

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

Import

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

ELi-sisene import

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

ELi-väline import

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

Algvaru turustusaasta alguses

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Kasutamine

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

Riigisisene kasutamine

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene inimtoiduks kasutamine

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene tööstuslik kasutamine

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

 

Riigisisene kasutamine tööstusliku bioetanooli, muu biokütuse või biogaasi tootmiseks

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene täielikult loomatoiduks kasutamine

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene kasutamine, seemned

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene kasutamine, kaod

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

Eksport

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

ELi-sisene eksport

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

 

ELi-väline eksport

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

 

Lõppvaru turustusaasta lõpus

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

Q

=

kogus riigi tasandil (tuhandetes tonnides).

Vaatlusperiood: turustusaasta N (1. juuli N kuni 30. juuni N + 1).

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Kogus – bilansikirjes kasutatav põllumajanduskultuuri kogus või selle teradena väljendatav ekvivalent riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel.

ANDMEKOGUM ii.2

Õliseemnete bilansid

Valdkond:

b.

Taimekasvatusstatistika

Teema:

ii.

Põllumajanduskultuuride bilansid

Alamteema:

ii.2

Õliseemnete bilansid

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad peamiste õliseemnete pakkumist, kasutusviise ja varusid liikmesriikides vaatlusperioodil.

Põllumajanduskultuuri karakteristikud

Rapsi- ja rüpsiseemned

Päevalilleseemned

Soja

Andmete edastamise tähtaeg

Turustusaasta lõpp + 11 kuud

Bilansi karakteristikud

Pakkumine

Q

Q

Q

 

Koristatud saak

Q

Q

Q

 

 

Kaod põllumajanduslikes majapidamistes

Q

Q

Q

 

Import

Q

Q

Q

 

 

ELi-sisene import

Q

Q

Q

 

 

ELi-väline import

Q

Q

Q

 

Algvaru turustusaasta alguses

Q

Q

Q

Kasutamine

Q

Q

Q

 

Riigisisene kasutamine

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene inimtoiduks kasutamine

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene täielikult loomatoiduks kasutamine

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene kasutamine, pressimine

Q

Q

Q

 

 

 

Õlide pressimine inimtoiduks

Q

Q

Q

 

 

 

Õlide pressimine biokütuseks

Q

Q

Q

 

 

 

Õlide pressimine muuks tööstuslikuks kasutuseks

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene kasutamine, seemned

Q

Q

Q

 

 

Riigisisene kasutamine, kaod

Q

Q

Q

 

Eksport

Q

Q

Q

 

 

ELi-sisene eksport

Q

Q

Q

 

 

ELi-väline eksport

Q

Q

Q

 

Lõppvaru turustusaasta lõpus

Q

Q

Q

Q

=

kogus riigi tasandil (tuhandetes tonnides).

Vaatlusperiood: turustusaasta N (1. juuli N kuni 30. juuni N + 1).

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Kogus – bilansikirjes kasutatav põllumajanduskultuuri kogus või selle seemnetena väljendatav ekvivalent riigi standardse stabiilse turustamis-niiskusesisalduse alusel.


III LISA

ROHUMAAD

ANDMEKOGUM iii.1

Karjamaade majandamine

Valdkond:

b.

Taimekasvatusstatistika

Teema:

iii.

Rohumaad

Alamteema:

iii.1

Rohumaade majandamine

I JAGU

Andmesisu

Andmed hõlmavad vaatlusperioodil liikmesriikide püsirohumaade ja lühiajaliste rohumaade alasid, mis on liigitatud vanuse, katte ja majandamise alusel.

 

Kogupindala

Sellest majandatav

Majandatav, sellest väetatud

Andmete edastamise tähtaeg

30. september N + 1

Põllumajanduskultuuri karakteristikud

 

Püsirohumaa (vanus 20 aastat ja rohkem)

MA, MAR

MA

MA

Püsirohumaa (vanus 11–19 aastat)

MA, MAR

MA

MA

Püsirohumaa (vanus 6–10 aastat)

MA, MAR

MA

MA

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

MA, MAR

 

 

 

Vanus 1–3 aastat

MA, MAR

 

 

 

Vanus 4–5 aastat

MA, MAR

 

 

Osa kogu püsirohumaast, mis on

 

 

 

 

kaetud puude/põõsastega

MA, MAR

 

 

 

majandatavad agrometsandusalad

MA, MAR

 

 

Mõõtühikud

MA

=

põhimaa kokku (tuhandetes hektarites).

MAR

=

põhimaa piirkonna tasandil.

Sagedus

:

aasta, mille viimane number on 0, 3 või 6.

Vaatlusperiood

:

kalendriaasta.

II JAGU

Mõõtühikute kirjeldus

Põhimaa – vt andmekogum i.1.


IV LISA

TÄPSUSNÕUDED

Valimi jaoks kogutud ja andmekogumi kogu statistilisele üldkogumile ekstrapoleeritud andmed peavad vastama tabelis 1 esitatud täpsusnõuetele.

Täpsusnõudeid kohaldatakse tabelis 1 loetletud andmekogumitesse kuuluvate konkreetsete muutujate riiklike hinnangute lõpliku edastamise suhtes.

Muutujad viitavad riigi tasandi peamistele valdkondadele.

Asjakohased andmekogumid on kindlaks määratud tabeli 1 esimeses veerus.

Tabel 1

Täpsusnõuded

Asjakohane andmekogum

Muutuja, mille suhtes kohaldatakse täpsusnõudeid

Suhteline standardviga

Andmekogum: põllukultuurid ja püsirohumaad

Asjakohase muutujaga põllumajanduslikud majapidamised

—

Põhimaa, millel kasvatatakse teravilja terade saamiseks.

3  %

—

Põhimaa, millel kasvatatakse kuivatatud kaunvilja või valgurikkaid taimi terade saamiseks.

—

Põhimaa, millel kasvatatakse rühvelkultuure.

—

Põhimaa, millel kasvatatakse tehnilisi kultuure.

—

Põhimaa, millel kasvatatakse põllumaalt haljalt koristatavaid taimi.

—

Põhimaa, millel on püsirohumaa.

Andmekogum: aiakultuurid, v.a püsikultuurid

Aiakultuure (v.a püsikultuure) tootvad põllumajanduslikud majapidamised

—

Põhimaa, millel kasvatatakse värskeid köögivilju (sh meloneid) ja maasikaid.

3  %

Andmekogum: püsikultuurid

Püsikultuure tootvad põllumajanduslikud majapidamised

—

Põhimaa, millel kasvatatakse püsikultuure.

3  %


V LISA

KIRJELDUSED

Saagiaasta

Kalendriaasta, mil saagikoristus algab. See hõlmab ajavahemikku (sealhulgas eelmisel kalendriaastal), mille jooksul tehakse kõik ettevalmistused saagi tagamiseks (näiteks mullaharimine, istutamine või külvamine, väetamine, taimekaitsevahenditega töötlemine).


Kasutatav põllumajandusmaa, v.a koduaiad

Põllumaa, püsirohumaa ja kogu püsikultuuride kasvatamiseks kasutatav maa.

Põllumaa

Maa, mida regulaarselt töödeldakse (küntakse või haritakse) ja/või millele istutatakse või külvatakse, tavaliselt külvikorrasüsteemi alusel.

Talivili

Enne talve või talvel külvatavad põllumajanduskultuurid.

Suvivili

Kevadel külvatavad põllumajanduskultuurid.

Teravili terade (sh seemne) saamiseks

Kõik teraviljad, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt, sõltumata kasutusalast.

Nisu ja speltanisu

Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L., Triticum monococcum L. ja Triticum durum Desf.

Pehme nisu ja speltanisu

Triticum aestivum L. emend. Fiori et Paol., Triticum spelta L. ja Triticum monococcum L. ja nisu perekonna muud liigid, mida kasvatatakse sarnaste omaduste pärast.

Kõva nisu

Triticum durum Desf.

Rukis

Secale cereale L.

Taliviljasegud (meslin)

Rukki ja muude teraviljade segud ning muud teraviljasegud, mis on külvatud enne talve või talvel (meslin).

Oder

Hordeum vulgare L.

Kaer

Avena sativa L.

Suviviljasegud (segavili, v.a meslin)

Kevadel külvatavad ja seguna kasvatatavad teraviljad.

Maisiterad ja maisitõlvikusegu

Zea mays L., mida terade saamiseks koristatakse seemnena või maisitõlvikuseguna.

Tritikale

x Triticosecale Wittmack.

Sorgo

Sorghum bicolor (L.) Conrad Moench või Sorghum x sudanense (Piper) Stapf.

Riis

Oryza sativa L.

Indica riis

Oryza sativa ssp. indica.

Japonica riis

Oryza sativa ssp. japonica.

Mujal liigitamata muud teraviljad

Eespool märkimata teravili, näiteks hirss (Panicum miliaceum L.), kanaari paelrohi (Phalaris canariensis L.) ja mujal liigitamata muud teraviljad, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Pseudoteraviljad

Taimed, mille vilju või seemneid kasutatakse ja tarbitakse teradena, kuigi botaaniliselt ei ole tegemist kõrreliste ega tõeliste teraviljadega.

Tatar

Fagopyrum esculentum Mill.

Tšiili hanemalts

Chenopodium quinoa Willd.

Mujal liigitamata muud pseudoteraviljad

Pseudoteraviljad, mida ei ole mujal liigitatud.

Kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed terade saamiseks

Kõik kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt, sõltumata kasutusalast.

Põldhernes

Kõik põldhernesordid (Pisum sativum L. convar. sativum või Pisum sativum L. convar. arvense L. või convar. speciosum), mida terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Põlduba

Kõik põldoasordid (Vicia faba L. (partim)), mida terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Maguslupiin

Kõik maguslupiinid (Lupinus sp.), mida terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Läätsed

Lens culinaris Medikus.

Kikerhernes

Cicer arietinum L.

Vikk

Vicia sativa subsp. Sativa L., mida terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Mujal liigitamata muud kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed

Eespool märkimata kuivatatud kaunviljad ja valgurikkad taimed, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Rühvelkultuurid

Juure, mugula või muudetud varre saamiseks kasvatatavad põllumajanduskultuurid. Siia ei kuulu muu hulgas sellised juur-, mugul- ja sibulköögiviljad, nagu porgand, punapeet ja kapsas.

Kartul (sh seemnekartul)

Solanum tuberosum L.

Suhkrupeet (v.a seeme)

Beta vulgaris L. subsp. vulgaris var. altissima Döll, mis on mõeldud peamiselt suhkru ja alkoholi tootmiseks.

Mujal liigitamata muud rühvelkultuurid

Söödapeet (Beta vulgaris L.) ja kapsasrohu perekonna taimed, mida kasvatatakse peamiselt söödaks, olenemata sellest, kas tegemist on juure või varrega, ning mujal liigitamata muud taimed, mida kasvatatakse peamiselt nende juurte kasutamiseks söödana.

Tehnilised kultuurid

Taimed, mida tavaliselt ei müüda vahetult tarbimiseks, sest neid on vaja enne lõppkasutust tööstuslikult töödelda.

Õliseemned

Põllumajanduskultuurid, mida kasvatatakse peamiselt nende õlisisalduse tõttu.

Rapsi- ja rüpsiseemned

Õli tootmiseks kasvatatav raps (Brassica napus L.) ja rüps (Brassica rapa L. var. oleifera (Lam.)), mida terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Päevalilleseemned

Helianthus annuus L., mida terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Soja

Glycine max L. Merril, mida terade saamiseks koristatakse kuivalt, sõltumata kasutusalast.

Linaseemned (õlilina)

Linaseemnete (lina) (Linum usitatissimum L.) sordid, mida kasvatatakse peamiselt õli tootmiseks ja terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Mujal liigitamata muud õliseemnekultuurid

Mujal liigitamata muud põllumajanduskultuurid, mida kasvatatakse peamiselt nende õlisisalduse tõttu ja mida terade saamiseks koristatakse kuivalt.

Kiutaimed

Põllumajanduskultuurid, mida kasvatatakse peamiselt nende kiusisalduse tõttu.

Kiulina

Lina (linaseemne) sordid (Linum usitatissimum L.), mida kasvatatakse peamiselt kiu tootmiseks.

Kanep

Cannabis sativa L., mida kasvatatakse põhu saamiseks ja muuks sarnaseks tööstuslikuks kasutuseks.

Puuvill

Gossypium spp., mida kasvatatakse kiu ja/või õliseemnete saamiseks.

Mujal liigitamata muud kiutaimed

Mujal liigitamata muud taimed, nagu džuut (Corchorus capsularis L.), kanepbanaan (Musa textilis Née), sisaliagaav (Agave sisalana Perrine) ja kanephibisk (Hibiscus cannabinus L.), mida kasvatatakse peamiselt nende kiusisalduse tõttu.

Tubakas

Nicotiana tabacum L., mida kasvatatakse lehtede saamiseks.

Humal

Humulus lupulus L., mida kasvatatakse humalakäbide saamiseks.

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed

Aromaatsed, ravim- ja maitsetaimed, mida kasvatatakse ravimi- ja parfüümitööstuse või inimkasutuse jaoks.

Mujal liigitamata energiakultuurid

Põllumajanduskultuurid, mida kasutatakse eranditult taastuvenergia tootmiseks, ja mida kasvatatakse põllumaal.

Mujal liigitamata muud tehnilised kultuurid

Mujal liigitamata muud tehnilised kultuurid.

Põllumaalt haljalt koristatavad taimed

Põllumajanduskultuurid, mida koristatakse haljalt ja mis on mõeldud peamiselt söödaks või taastuvenergia tootmiseks, eelkõige teravili, kõrrelised, liblikõielised taimed, tehnilised kultuurid ja muud põllumajanduskultuurid, mida koristatakse või kasutatakse haljalt.

Lühiajaline rohumaa ja karjamaa

Tavapärases külvikorrasüsteemis kasvatatavad taimed, mis on mõeldud karjatamiseks, heina või silo saamiseks, ja mida kasvatatakse vähemalt üks ning tavaliselt vähem kui viis aastat ja mida külvatakse heina või heinasegudena.

Haljalt koristatavad liblikõielised taimed

Liblikõielised taimed, mida kasvatatakse peamiselt söödaks või energia tootmiseks ja koristatakse haljalt terve taimena. Siia kuuluvad segud, mis koosnevad valdavalt liblikõielistest kultuuridest (tavaliselt > 80 % liblikõielisi) ja heintaimedest ning mida koristatakse haljalt või kuiva heinana.

Lutsern

Medicago spp., mida kasvatatakse eraldi või valdava liigina segus.

Liblikõieliste ja kõrreliste segud

Lühiajaline rohumaa, millele on külvatud heintaimede ja söödakaunviljade segu (tavaliselt < 80 % liblikõielisi), mida koristatakse haljalt või kuiva heinana.

Mujal liigitamata muud haljalt koristatavad liblikõielised taimed

Muud liblikõielised taimed, mida koristatakse haljalt peamiselt söödaks või energia tootmiseks.

Haljasmais

Zea mays L., mida kasvatatakse peamiselt silo saamiseks (terved maisitõlvikud, taime osad või terved taimed) ja mida ei koristata terade saamiseks.

Muu haljalt koristatav teravili (v.a haljasmais)

Kõik teraviljad (v.a mais), mida kasvatatakse peamiselt söödaks või taastuvenergia tootmiseks (biomassi tootmine) ja koristatakse haljalt terve taimena.

Põllumaalt haljalt koristatavad mujal liigitamata muud taimed

Muud ühe- või mitmeaastased (vähem kui viieaastased) põllumajanduskultuurid, mida kasvatatakse peamiselt söödaks ja koristatakse haljalt. Siia kuuluvad ka kõik mujal liigitamata muud põllumajanduskultuurid, kui põhisaak on hävinud, kuid jääke saab siiski kasutada (söödaks või taastuvenergia tootmiseks).

Seemned ja seemikud

Maa-alad, kus kasvatatakse rühvelkultuuride (v.a kartul ja muud taimed, mille juuri kasutatakse ka seemneks), söödakultuuride, heintaimede, tehniliste kultuuride (v.a õliseemned), köögiviljade ja lillede seemneid.

Kesa

Külvikorrasüsteemis kasutatav või heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoitav haritud või harimata põllumaa, millelt saagiaasta jooksul saaki ei koristata. Kesa peamine tunnus on, et maa on jäetud tavaliselt terveks saagiaastaks puhkama. Kesa võib olla:

i)

tühi maa, kus ei kasva mingeid põllumajanduskultuure, või

ii)

maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse söödaks või mis küntakse sisse, või

iii)

maa, mida kasutatakse ainult haljasväetise tootmiseks (haljaskesa).

Mujal liigitamata muud põllumaakultuurid

Mujal liigitamata põllukultuurid.

Püsirohumaa

Maa, mida kasutatakse püsivalt (mitu aastat järjest, tavaliselt viis aastat või kauem) kõrreliste söödataimede, sööda- või energiakultuuride kasvatamiseks harimisega (külvamisega) või looduslikul teel (isekülvamisega) ning mis ei ole hõlmatud põllumajandusliku majapidamise külvikorrasüsteemiga. Kõnealust rohumaad võib kasutada karjamaana, silo ja heina tegemiseks või taastuvenergia tootmiseks.

Püsikarjamaad ja heinamaad, v.a hooldamata karjamaad

Hea või keskmise kvaliteediga pinnasel püsikarjamaa, mida saab tavaliselt kasutada intensiivseks karjatamiseks.

Hooldamata püsikarjamaad

Tavaliselt madala kvaliteediga pinnasel, näiteks mägisel alal või suurel kõrgusel, paiknev väikese saagiga püsirohumaa, mille kvaliteeti ei ole tavaliselt väetamise, harimise, korduskülvi või kuivendamisega parandatud. Neid alasid saab tavaliselt kasutada ainult ekstensiivseks karjatamiseks, tavaliselt neid kas ei niideta või niidetakse ekstensiivselt, sest seal ei saa loomi karjatada suure tihedusega.

Püsirohumaa, mida ei kasutata enam tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele

Püsirohumaa või heinamaa, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, ilma et kasutataks tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 1 või kõige uuemates kohaldatavates õigusaktides, ning mis vastavad rahalise toetuse saamise kriteeriumidele.


Värsked köögiviljad (sh melon) ja maasikad

Kõik kapsasköögiviljad, leht- ja vars-, vili-, juur-, mugul- või sibulköögiviljad, värsked kaunviljad või muud köögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt), ja maasikad. See hõlmab köögivilju ja maasikaid, mida kasvatatakse põllumaal (avamaal) külvikorra alusel koos muude põllumajandus- või aiakultuuridega, ning köögivilju ja maasikaid, mida kasvatatakse klaaskatte või sisenemisvõimalusega kõrge katte all.

Värsked köögiviljad (sh melon)

Kõik kapsasköögiviljad, leht- ja vars-, vili-, juur-, mugul- või sibulköögiviljad, värsked kaunviljad või muud köögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt).

Kapsasköögiviljad

Kõik lehtede, varte, õisikute, pungade, samuti juurte ja mugulate saamiseks kasvatatavad kapsasköögiviljad, mida koristatakse värskelt (mitte kuivalt).

Lillkapsas ja spargelkapsas

Kaasa arvatud lillkapsas (Brassica oleracea L. convar. Botrytis (L.)), spargelkapsas (Brassica oleracea L. var. botrytis subvar. cymos), roheline lillkapsas, brokoliini, hiina spargelkapsas, hiina lillkapsas ehk kailaankapsas (spargelkapsa ja kailaani hübriid (Brassica oleracea L. var. alboglabra)), romaani lillkapsas (Brassica oleracea convar. Botrytis var. botrytis).

Rooskapsas

Brassica oleracea L. var. Gemmifera DC.

Peakapsas

Kaasa arvatud valge peakapsas (Brassica oleracea L. var. oleracea), koonuskapsas (Brassica oleracea L. convar. capitata Alef. var. alba DC), punane peakapsas (Brassica oleracea L. convar. capitata Alef. var. capitata L. f. rubra), kähar peakapsas (Brassica oleracea L. convar. capitata Alef. var. sabauda L.).

Mujal liigitamata muud kapsasköögiviljad

Kõik mujal liigitamata muud kapsasköögiviljad.

Leht- ja varsköögiviljad (v.a kapsasköögiviljad)

Kõik leht- või varsköögiviljad (v.a kapsasköögiviljad): porrulauk, seller, aedsalat, endiiviasigur, aedspinat, spargel, sigur, artišokk jm leht- või varsköögiviljad.

Porrulauk

Allium porrum L. ja laugu perekonna muud liigid, mida kasvatatakse sarnaste omaduste pärast.

Seller

Apium graveolens var. Dulce (Mill.) Pers.

Aedsalat

Lactuca spp.

Endiiviasigur

Endiiviasigur (Cichorium endivia L. var. crispum Lam.) ja eskariool (Cichorium endivia L. var. latifolium Lam.).

Aedspinat

Spinacia oleracea L.

Spargel

Asparagus officinalis L.

Sigur

Siguri (Cichorium intybus L.) sordid kasutamiseks salatis ja inuliini või kohvi töötlemiseks.

Artišokk

Cynara scolymus L.

Mujal liigitamata muud leht- või varsköögiviljad

Mujal liigitamata muud leht- ja varsköögiviljad.

Viliköögiviljad (sh melon)

Kõik viliköögiviljad: tomatid, kurgid, kornišonid, baklažaanid, kabatšokid ja suvikõrvitsad, muskuskõrvitsad ja kõrvitsad, muskusmelonid ja arbuusid, paprikad (Capsicum spp.) ja muud viliköögiviljad.

Tomatid

Kõik tomatid (Solanum lycopersicon L. Syn. Lycopersicon lycopersicum (L.) H. Karst. Syn. Lycopersicon esculentum Mill.).

Kurk ja kornišon

Kurgid (Cucumis sativus L.), sealhulgas teatud sordid, mida tavaliselt kasutatakse marineeritud kurkide (kornišonide) valmistamiseks. Siia kuuluvad ka näsakurgid ja kornišonid (Cucumis Anguria L.).

Baklažaan

Solanum melongena L.

Kabatšokk ja suvikõrvits

Kabatšoki ja suvikõrvitsa sordid (Cucurbita pepo L. ssp. Pepo).

Muskuskõrvits ja kõrvits

Inimtoiduks ettenähtud muskuskõrvitsa (Cucurbita moschata Duchesne) ja kõrvitsa (Curcubita maxima spp.) sordid.

Muskusmelon

Cucumis melo L.

Arbuus

Citrullus lanatus (Thunb.) Matsum. & Nakai.

Paprika (harilik paprika)

Kõik paprikad (Capsicum annuum L.) ja vürtspaprikad (Capsicum frutescens L.).

Mujal liigitamata muud viliköögiviljad

Inimtoiduks kasvatatavad mujal liigitamata muud viliköögiviljad.

Juur-, mugul- ja sibulköögiviljad

Kõik juur-, mugul- ja sibulköögiviljad: porgand, sibul, pesasibul, punapeet, juurseller, aedrõigas, küüslauk jm juur-, mugul- ja sibulköögiviljad.

Porgand

Daucus carota L. ssp. sativus (Hoffm.) Hayek.

Sibul ja pesasibul

Harilik sibul (Allium cepa L.), viinamäelauk (Allium ampeloprasum L.), talisibul (Allium fistulosum L.), jeeriku lauk (Allium ascalonicum L.) ja laugu perekonna muud liigid, mida kasvatatakse sarnaste omaduste pärast.

Punapeet

Beta vulgaris L. var. conditiva Alef.

Juurseller

Apium graveolens L. var. rapaceum.

Aedrõigas

Kõik aedrõikad (Raphanus sativus L.), mida koristatakse ja kasutatakse köögiviljadena.

Küüslauk

Allium sativum L.

Mujal liigitamata muud juur-, mugul- ja sibulköögiviljad

Inimtoiduks ettenähtud mujal liigitamata muud juur-, mugul- ja sibulköögiviljad.

Värsked kaunviljad

Kõik inimtoiduks ettenähtud värsked kaunviljad, näiteks herned, oad ja muud värsked kaunviljad.

Värske hernes

Kõik värskelt inimtoiduks koristatavad herned (Pisum sativum L. (partim)).

Värske uba

Aedoad ja õisoad (Phaseolus spp.) ning mungoad, silmoad ja urdoad (Vigna spp.), mis koristatakse värskelt inimtoiduks.

Mujal liigitamata muud värsked kaunviljad

Inimtoiduks ettenähtud mujal liigitamata värsked kaunviljad.

Mujal liigitamata muud värsked köögiviljad

Kõik muud inimtoiduks ettenähtud mujal liigitamata värsked köögiviljad.

Maasikas

Fragaria spp.

Lilled ja dekoratiivtaimed (v.a puukoolides)

Kõik lilled ja dekoratiivtaimed, mis on ette nähtud müügiks lõikelillena, poti-, peenra- ja rõdulillena ning sibul- ja varremugullillena või muu dekoratiivtaimena.

Kultuurseened

Kultuurseened, mida kasvatatakse spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud või kohandatud hoonetes, samuti maa-alustes ruumides, koobastes ja keldrites.

Aedšampinjon

Aedšampinjon (Agaricus bisporus L.).

Mujal liigitamata muud kultuurseened

Mujal liigitamata muud kultuurseened.


Püsikultuurid

Kõik viljapuud, kõik tsitrusviljapuud, kõik pähklipuud, kõik marjaistandused, kõik viinamarjaistandused, kõik oliivipuud ja kõik muud püsikultuurid, mida kasutatakse inimtoiduks (näiteks tee, kohv või jaanikaunad) ja muul eesmärgil (näiteks puukoolides, jõulupuuks, punumiseks või põimimiseks kasutatavad taimed, nagu rotang või bambus).

Püsikultuurid inimtoiduks

Kõik viljapuud, kõik tsitrusviljapuud, kõik pähklipuud, kõik marjaistandused, kõik viinamarjaistandused, kõik oliivipuud ja kõik muud püsikultuurid, mida kasutatakse inimtoiduks (näiteks tee, kohv või jaanikaunad).

Puuviljad, marjad ja pähklid (v.a tsitrusviljad, viinamarjad ja maasikad)

Troopika- ja lähistroopikavöötmest pärit õunviljade, luuviljade, marjade, pähklite ja puuviljade aiad.

Parasvöötme puuviljad

Õunviljade, luuviljade, marjade ja pähklite, v.a troopika- ja lähistroopikavöötmest pärit puuviljade aiad.

Õunviljad

Kõik õunviljad, nagu õunad (Malus spp.), pirnid (Pyrus spp.), küdooniad (Cydonia oblonga Mill.) või astelpihlakad (Mespilus germanica L.).

Õun

Malus pumila Miller syn. Malus domestica (Borkh.) Borkh.

Pirn

Pyrus communis L.

Mujal liigitamata muud õunviljad

Mujal liigitamata õunviljad.

Luuviljad

Luuviljad, nagu virsikud ja nektariinid (Prunus persica (L.) Batch), aprikoosid (Prunus armeniaca L. jt), magus- ja hapukirsid (Prunus avium L., P. cerasus), ploomid (Prunus domestica L. jt) ning mujal liigitamata muud luuviljad, nagu laukaploomid/laukapuu viljad (Prunus spinosa L.) või nisperod/jaapani villpöörise (Eriobotrya japonica (Thunb.) Lindl.) viljad.

Virsik

Prunus persica (L.) Batch.

Nektariin

Prunus persica (L.) Batsch. var. nucipersica.

Aprikoos

Prunus armeniaca L.

Kirss

Maguskirsid (Prunus avium L.) ja hapukirsid (Prunus cerasus L.).

Maguskirss

Prunus avium L.

Hapukirss

Prunus cerasus L.

Ploom

Prunus domestica L.

Mujal liigitamata muud luuviljad

Mujal liigitamata luuviljad.

Lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

Kõik lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad, nagu viigimarjad (Ficus carica L.), kiivid (Actinidia chinensis Planch.), avokaadod (Persea americana Mill.) ja banaanid (Musa spp.).

Viigimari

Ficus carica L.

Kiivi

Actinidia chinensis Planch.

Avokaado

Persea americana Mill.

Banaan

Musa spp.

Mujal liigitamata muud lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad

Mujal liigitamata lähistroopika- ja troopikavöötme puuviljad.

Marjad (v.a maasikas)

Kõik kultuurmarjad, nagu mustad sõstrad (Ribes nigrum L.), punased sõstrad (Ribes rubrum L.), vaarikad (Rubus idaeus L.) ja mustikad (Vaccinium corymbosum L.).

Must sõstar

Ribes nigrum L.

Punane sõstar

Ribes rubrum L., sealhulgas ka valge variant.

Vaarikas

Rubus idaeus L.

Mustikas

Vaccinium corymbosum L.

Mujal liigitamata muud marjad

Mujal liigitamata muud marjad.

Pähklid

Kõik pähklipuud: kreeka pähklid, sarapuupähklid, mandlid, kastanid ja muud pähklid.

Kreeka pähkel

Juglans regia L.

Sarapuupähkel

Corylus avellana L.

Mandel

Prunus dulcis (Mill.) D. A. Webb.

Kastan

Castanea sativa Mill.

Mujal liigitamata muud pähklid

Mujal liigitamata pähklid.

Tsitrusviljad

Tsitrusviljad (Citrus spp.): apelsinid, väikesed tsitrusviljad, sidrunid, laimid, pomelid, greibid ja muud tsitrusviljad.

Apelsin

Apelsinid, sealhulgas naba-, valge ja veriapelsini sordid (Citrus sinensis (L.) Osbeck) ja pomerantsid (Citrus aurantium L.).

Väikesed tsitrusviljad

Kõik väikesed tsitrusviljad.

Klementiin

Citrus x clementina.

Satsuma

Citrus unshiu var. owari, clausellina, planellina jne.

Mujal liigitamata muud väikesed tsitrusviljad ja mandariini hübriidid

Kõik mujal liigitamata muud väikesed tsitrusviljad.

Sidrun ja hapulaim

Citrus limon (L.) Burm.f., C. jambhiri Lush., C. meyeri Yu. Tanaka, C. pseudolimon Tanaka või hübriidid, millest üks on vanem.

Pomel ja greip

Pomelid (Citrus maxima (Merr., Burm. f.)) ja greibid (Citrus paradisi (Macfad.)).

Mujal liigitamata muud tsitrusviljad

Mujal liigitamata tsitrusviljad.

Viinamarjad

Vitis vinifera L., mida kasutatakse mis tahes eesmärgil.

Veiniviinamari

Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse mahla, viinamarjavirde ja/või veini tootmiseks.

Kaitstud päritolunimetusega veinide viinamarjad

Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse selliste kaitstud päritolunimetusega veinide tootmiseks, mis vastavad i) nõukogu määruse (EÜ) nr 491/2009 2 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Kaitstud geograafilise tähisega veinide viinamarjad

Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks ja mis vastavad i) määruse (EÜ) nr 491/2009 või vajaduse korral uuemates õigusaktides ning ii) asjakohastes siseriiklikes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Mujal liigitamata muud veiniviinamarjad (ilma kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähiseta)

Muude kui kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks kasvatatavad viinamarjasordid.

Lauaviinamari

Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse värskete viinamarjade tootmiseks.

Rosinaviinamari

Viinamarjasordid, mida tavaliselt kasvatatakse rosinate tootmiseks.

Mujal liigitamata muul otstarbel kasutatavad viinamarjad

Viinamarjasordid mujal liigitamata otstarbeks (mitte veini, mahla, viinamarjavirde, lauaviinamarjade või rosinate saamiseks).

Oliivid

Oliivipuud (Olea europaea L.), mida kasvatatakse oliivide tootmiseks.

Lauaoliiv

Oliivipuud lauaoliivide tootmiseks.

Õlioliiv

Oliivipuud oliiviõli tootmiseks.

Mujal liigitamata muud püsikultuurid inimtoiduks

Inimtoiduks ettenähtud mujal liigitamata püsikultuurid.

Puukoolide taimed

Alad, kus noori puittaimi kasvatatakse avamaal hilisema ümberistutamise jaoks.

Muud püsikultuurid

Mujal liigitamata püsikultuurid, punumiseks ja kudumiseks kasutatavad taimed (tavaliselt koristatakse saaki igal aastal) ning kasutataval põllumajandusmaal jõulupuuks istutatud puud.

Põllumajanduskultuuride bilansid

Esmatasandi tooted

Tooted, mis on saadud töötlemata (toor)taimekasvatussaaduste esmase töötlemise algetapis, näiteks jahu.

Kaod põllumajanduslikes majapidamistes

Kaod, mis tekivad pärast saagikoristust, st ladustamisel või müügiks ettevalmistamisel, näiteks sorteerimisel.

ELi-sisene import

Taimekasvatussaaduste ELi-sisese impordi maht.

ELi-väline import

Taimekasvatussaaduste ELi-välise impordi maht.

Algvaru

Kõik taimekasvatussaadused (teraviljad ja õliseemned teradena väljendatava ekvivalendina), mis on põllumajanduslikus majapidamises või turul kättesaadavad turustusaasta alguses (aasta N 1. juulil).

Lõppvaru

Kõik taimekasvatussaadused (teraviljad ja õliseemned teradena väljendatava ekvivalendina), mis on laos turustusaasta lõpus (aasta N + 1 30. juunil), ja mille koguse on võrdne järgmise võrdlusperioodi algvaruga.

Riigisisene kasutamine

Taimekasvatussaaduste kõik võimalikud kasutusviisid (v.a eksport ja lõppvaru) vaatluspindalal vaatlusperioodi vältel.

Riigisisene inimtoiduks kasutamine

Vaatluspindalal vaatlusperioodi vältel inimtoiduks kasutatud toor- või töödeldud taimekasvatussaaduste kogus, välja arvatud inimtoiduks ettenähtud õlide pressimiseks kasutatud õliseemnete kogus.

Riigisisene tööstuslik kasutamine

Taimekasvatussaaduste kogus, mida tööstusharudes on kasutatud muude kui inimtoiduks ettenähtud tööstustoodete tootmiseks, välja arvatud inimtoiduks ettenähtud õlide pressimiseks kasutatud õliseemnete kogus.

Riigisisene kasutamine tööstusliku bioetanooli, muu biokütuse või biogaasi tootmiseks

Taimekasvatussaaduste kogus, mida tööstusharudes on kasutatud bioetanooli või muu biokütuse või biogaasi tootmiseks.

Riigisisene täielikult loomatoiduks kasutamine

Põllumajanduslikus majapidamises või söödatööstuses vahetult söödaks kasutatud taimekasvatussaaduste (töötlemata või töödeldud) kogus, välja arvatud muude tööstusprotsesside kõrvalsaadused (näiteks õlikoogid).

Riigisisene kasutamine, seemned

Järgmise tootmistsükli jooksul külviks kasutatud seemnete kogus.

Riigisisene kasutamine, kaod

Kaod, mis tekivad taimekasvatussaaduste kasutamisel inimtoiduks, söödaks või seemneks või tööstuslikul kasutamisel.

Riigisisene kasutamine, pressimine

Taimeõlide ja õlikookide tootmisel pressimiseks (töötlemiseks) kasutatud õliseemnete kogus.

Õlide pressimine inimtoiduks

Inimtoiduks ettenähtud taimeõlide tootmisel pressimiseks (töötlemiseks) kasutatud õliseemnete kogus, välja arvatud kogus, mida kasutati inimtoiduks ilma pressimata.

Õlide pressimine biokütuseks

Tööstuslikuks kasutamiseks (biokütuste jaoks) ettenähtud taimeõlide tootmisel pressimiseks (töötlemiseks) kasutatud õliseemnete kogus.

Õlide pressimine muuks tööstuslikuks kasutuseks

Tööstuslikuks kasutamiseks (muul eesmärgil kui biokütuste jaoks) ettenähtud taimeõlide tootmisel pressimiseks (töötlemiseks) kasutatud õliseemnete kogus.

ELi-sisene eksport

Taimekasvatussaaduste ELi-sisese ekspordi maht.

ELi-väline eksport

Taimekasvatussaaduste ELi-välise ekspordi maht.

Rohumaad ja karjatamine

Rohumaad

Peamiselt heintaimedega kaetud põllumajandusmaa, kus kasvatatakse kõrrelisi söödataimi, sööda- või energiaotstarbelisi põllumajanduskultuure, olenemata vanusest.

Majandatav püsirohumaa

Püsirohumaa, mida põllumajandusliku majapidamise pikaajaliste majandamiskavade raames majandatakse regulaarselt (mitte tingimata igal aastal) korduskülvide, niisutamise, väetamise või taimekaitsevahenditega töötlemisega, sealhulgas alad, mida enam ei kasutata tootmise eesmärgil ja mis vastab toetuse saamise tingimustele.

Väetatud püsirohumaa

Majandatav püsirohumaa, mida põllumajandusliku majapidamise pikaajaliste majandamiskavade raames väetatakse regulaarselt (mitte tingimata igal aastal) anorgaaniliste või orgaaniliste väetistega, mis ei ole kariloomade väljaheited.

Puude ja põõsastega kaetud rohumaa

Rohumaad, millel on taimkate, mis koosneb puittaimedest (puudest ja põõsastest), välja arvatud agrometsandusalad ning alad, kus põllumajandus- ja metsandustegevus toimub paralleelselt (näiteks Montado ja Dehesa süsteemis).

Majandatavad agrometsandusalad (rohumaal)

Agrometsandus on maakasutussüsteemi ja -tehnoloogia eriliik, mille korral mitmeaastaseid puittaimi (puid, põõsaid jne) kasutatakse teadlikult samas maa majandamisüksuses, kus kasvatatakse põllumajanduskultuure ja/või loomi. Arvesse võetakse ainult rohumaadel paiknevaid agrometsandusalasid. See ei hõlma agrometsandussüsteemi mittekuuluvaid puid ja põõsaid.

1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 6.12.2021, lk 1).

2

Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 491/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 154, 17.6.2009, lk 1).