<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-535/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CC0535</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:850">EU:C:2018:850</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>18</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>18</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Bobeki ettepanek – Kohtuasi C‑535/17</HT></P><P>NK</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi Ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Michal Bobek</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20181018">18. oktoobril 2018</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑535/17</HT></P><P>NK (PI Gerechtsdeurwaarderskantoor BV ja PI pankrotihaldur)</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>BNP Paribas Fortis NV</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala</KEYWORD><KEYWORD>Õigusalane koostöö tsiviilasjades</KEYWORD><KEYWORD>Kohtualluvus tsiviil‑ ja kaubandusasjades</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 44/2001</KEYWORD><KEYWORD>Maksejõuetusmenetlused</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1346/2000</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 864/2007</KEYWORD><KEYWORD>Ajaline kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Pankrotihalduri kahjuhüvitusnõue kolmanda isiku vastu, kes on võlausaldajate suhtes õigusvastaselt tegutsenud</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>PI oli Madalmaades kohtutäitur. Tal oli arvelduskonto pangas BNP Paribas Fortis NV (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Fortis<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>) Belgias. PI kasutas seda kontot kutsealastel eesmärkidel seoses oma kohtutäituri bürooga. Aastal 2006 asutas PI kohtutäituri büroo kaudu tegutsemiseks äriühingu. Ta oli selle äriühingu ainuosanik ja juhataja. Selle äriühingu nimel oli ka teine pangakonto, nimelt usalduskonto pangas Rabobank, Madalmaades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Septembris 2008 kandis PI usalduskontolt Rabobankis, Madalmaades <FT TYPE="NUMBER">550000</FT> eurot arvelduskontole Fortises Belgias. Paar päeva hiljem võttis ta selle summa arvelduskontolt Fortises sularahas välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Nii PI kui ka nimetatud äriühingu suhtes kuulutati välja pankrot. Nüüd taotleb Madalmaades algatatud kõnealuseid pankrotimenetlusi läbi viiv pankrotihaldur Fortiselt <FT TYPE="NUMBER">550000</FT> euro tagastamist PI ja nimetatud äriühingu võlausaldajate ühisuse huvides. Sedalaadi hagi nimetatakse Madalmaades <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>Peeters-Gatzeni hagiks<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>. Esimest korda tegi otsuse selline hagi rahuldada 1983. aastal Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus), kes on käesolevas menetluses eelotsusetaotluse esitanud kohus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Rahvusvahelist kohtualluvust puudutava küsimuse lahendamise eesmärgil on eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult küsinud, kas niisuguse hagi nagu Peeters-Gatzeni hagi suhtes tuleb kohaldada nõukogu <DATE ISO="20000529">29. mai 2000. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="160" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2000">EÜT 2000, L 160, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/01, lk 191.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>maksejõuetusmäärus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) või nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määrust (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="012" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2001">EÜT 2001, L 12, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 19/04, lk 42.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>Brüsseli I määrus<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>).</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Brüsseli I määrus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Brüsseli I määruse artikli 1 lõike 2 punktis b on sätestatud, et seda määrust ei kohaldata <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Rooma II määrus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="199" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="2007">ELT 2007, L 199, lk 40</REF.DOC.OJ>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Rooma II määrus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/>) artiklis 17 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Väidetavalt vastutava isiku käitumise hindamisel võetakse faktiliselt ja asjakohases ulatuses arvesse vastutuse aluseks oleva sündmuse toimumise kohas ja ajal kehtinud ohutus‑ ja käitumiseeskirju.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Rooma II määruse artikli 31 pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Ajaline kohaldatavus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>. Selles on sätestatud, et määrust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>kohaldatakse kahju põhjustanud sündmuste suhtes, mis toimuvad pärast selle jõustumist<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/>. Artiklis 32 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Kohaldamiskuupäev<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/> on sätestatud, et seda määrust <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>kohaldatakse alates <DATE ISO="20090111">11. jaanuarist 2009</DATE><QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Maksejõuetusmäärus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Maksejõuetusmääruse põhjenduses 6 on märgitud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele peaks käesolev määrus piirduma sätetega, mis reguleerivad maksejõuetusmenetluste algatamise pädevust ning otsuseid, mis tehakse otseselt maksejõuetusmenetluse alusel ja on sellega tihedalt seotud. […]<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Maksejõuetusmääruse artiklis 3 on sätestatud eeskirjad rahvusvahelise kohtualluvuse kohta. Selle artikli lõike 1 kohaselt on maksejõuetuse põhimenetluse algatamiseks pädevad <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>selle liikmesriigi kohtud, kus asub võlgniku põhihuvide kese<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Maksejõuetusmääruse artiklis 4 on ette nähtud, milliseid õigusnorme tuleb kohaldada. Seal on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes selle liikmesriigi seadust, kelle territooriumil menetlus on algatatud, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>menetluse algatanud riik<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Menetluse algatanud riigi seadustes sätestatakse menetluste algatamise, läbiviimise ja lõpetamise tingimused. Tingimustes määratakse eelkõige kindlaks:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>võlgniku ja likvideerija volitused;</TXT></NP></ITEM></LIST></P><P>[…]</P><?PAGE NO="3"?><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>m)</NO.P><TXT>eeskirjad, mis käsitlevad kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute tühiseks tunnistamise korda.<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Maksejõuetusmääruse artiklis 13 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>Kahjustav tegevus<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/> on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>Artikli 4 lõike 2 punkti m ei kohaldata juhul, kui kõiki võlausaldajaid kahjustanud tegevusest kasu saanud isik tõendab, et:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kõnealuse tegevuse suhtes kohaldatakse menetlust algatava riigi seaduse asemel mõne teise liikmesriigi seadust, ning</P></ITEM></LIST><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>kõnealuse seaduse alusel ei ole võimalik tema tegevust mingil viisil vaidlustada.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/></P></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Madalmaade õigus (kohtupraktika)</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Peeters-Gatzeni hagi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Peeters-Gatzeni hagi esitamiseks anti esimest korda luba kohtuotsusega, mille tegi <DATE ISO="19830114">14. jaanuaril 1983</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>ECLI:NL:HR:1983:AG4521, NJ 1983/597.</P></NOTE> Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus), kes käesolevas asjas eelotsust taotleb. Eelotsusetaotluses on nimetatud kohus kirjeldanud mõningaid selle hagiliigi põhitunnuseid, nagu need on järgnenud kohtupraktikas välja kujunenud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Eelotsusetaotluse esitanud kohus viitab enda <DATE ISO="19941223">23. detsembri 1994. aasta</DATE> kohtuotsusele ECLI:NL:HR:1994:ZC1590, NJ 1996/628; <DATE ISO="20011221">21. detsembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsusele ECLI:NL:HR:2001:AD 2684, NJ 2005/95; <DATE ISO="20050916">16. septembri 2005. aasta</DATE> kohtuotsusele ECLI:NL:HR:2005:AT7797, NJ 2006/311, ja <DATE ISO="20090424">24. aprilli 2009. aasta</DATE> kohtuotsusele ECLI:NL:HR:2009:BF3917, NJ 2009/416.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Kui pankrotistunud pool enne pankrotti võlausaldajatele kahju tekitas, on pankrotihalduril õigus kaitsta võlausaldajate ühisuse huve. Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) otsustas, et teatavatel asjaoludel võib olla võimalik rahuldada ka õigusvastasest teost tulenenud kahju hüvitamise hagi kolmanda isiku vastu, kes oli seotud selle kahju põhjustamisega, isegi kui pankrotistunud isik ise niisugust hagi esitada ei saanud. Tulu sellisest hagist, mille esitab pankrotihaldur võlausaldajate ühisuse huvides, moodustab pankrotivara osa, nagu ka tulu vastavalt <DATE ISO="18930930">30. septembri 1893. aasta</DATE> pankrotiseaduse (Faillissementswet, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>Fw<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/>) artiklile 42 jj esitatud tühistamishagist. Niisiis toob see pankrotivara suurenemise kaudu kasu võlausaldajate ühisusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Pankrotihalduril on õigus esitada niisuguseid hagisid Fw artikli 68 lõike 1 alusel, millega on antud talle ülesanne hallata ja likvideerida pankrotivara. See pankrotihalduri hagi esitamise õigus, kasutab ta seda või mitte, ei keela ühel või teisel võlausaldajal endal esitada hagi, milleks tal on õigus kolmanda isiku õigusvastase teo tagajärjel. Pankroti nõuetekohaseks lahendamiseks võib siiski olla vaja, et kui pankrotihalduril on sama faktiliste asjaolude kogumi põhjal õigus esitada õigusvastasest teost tulenev hagi kolmanda isiku vastu võlausaldajate ühisuse huvides, tuleb enne teha otsus selle hagi ja alles seejärel võlausaldajate individuaalsete hagide kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Pankrotihalduri poolt võlausaldajate ühisuse huvides esitatud nõude hindamisel ei ole kohta iga asjaomase võlausaldaja individuaalse positsiooni analüüsile: esmane prioriteet on korvata võlausaldajate ühine kahju. Samuti on pankrotihalduri kaitstavast ühisest huvist tulenevalt põhjendatud, et kolmas isik ei saa Peeters-Gatzeni hagi korral tugineda kõikidele nendele õiguskaitsevahenditele, mis võivad olla tema käsutuses teatavate individuaalsete võlausaldajate vastu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Pankrotihalduri õigus esitada Peeters-Gatzeni hagi ei piirdu juhtudega, mil asjaomane kolmas isik kuulub nende hulka, kes vastutaksid väidetavalt kahju tekitanud tegudes osalemise eest (pankrotiga seotud) <HT TYPE="ITALIC">actio pauliana</HT> (tehingu tagasivõitmise hagi) põhjal (Fw artikkel 42 jj). Pankrotihalduri pädevus on seotud üldisemalt kahjuga, mis on põhjustatud võlausaldajate ühisusele õigusvastase teoga, mille on toime pannud selle kahju põhjustamises osalenud kolmas isik. See kolmas isik ei pea olema seda kahju põhjustanud ega sellest kasu saanud: piisab, kui ta oleks saanud kahju ära hoida, ent tegi selle asemel koostööd.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, riigisisene menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>PI oli kohtutäitur Beekis (Madalmaades) alates 2002. aastast kuni tema ametist vabastamiseni. Alates 2002. aastast oli PI‑l arvelduskonto Fortises, mis on Belgia seaduste alusel asutatud pank. See arvelduskonto asus Belgias ja PI kohtutäituri büroo kasutas seda Belgia võlgnikelt maksete kasseerimiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Aastal 2006 asutas PI piiratud vastutusega äriühingu PI Gerechtsdeurwaarderskantoor BV (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>PI BV<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/>), milles ta oli ainuosanik ja juhataja. PI BV asutamisega kanti sellele äriühingule üle PI kohtutäituri büroo – mille kaudu ta oli varem tegutsenud füüsilisest isikust ettevõtjana – kapital, sealhulgas arvelduskonto Fortises. Samuti oli PI BV‑l seoses tema kohtutäituri bürooga usalduskonto Rabobankis Madalmaades. Sellel kontol oli hoiul nimetatud kohtutäituri büroo ligikaudu 200 kliendi raha.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Ajavahemikus 23. kuni <DATE ISO="20080926">26. septembrini 2008</DATE> kandis PI usalduskontolt Rabobankis internetipanga kaudu üle kokku <FT TYPE="NUMBER">550000</FT> eurot arvelduskontole Fortises. Seejärel võttis PI <DATE ISO="20081001">1.</DATE> ja <DATE ISO="20081003">3. oktoobril 2008</DATE> arvelduskontolt Fortises Belgias välja kokku <FT TYPE="NUMBER">550000</FT> eurot sularahas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>PI vabastati ametist <DATE ISO="20081216">16. detsembril 2008</DATE> talle usaldatud raha ebaseadusliku omastamise eest. Hiljem mõisteti talle samal põhjusel karistuseks vangistus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT><DATE ISO="20090623">23. juunil 2009</DATE> kuulutati välja PI BV pankrot. PI enda pankrot kuulutati välja <DATE ISO="20100302">2. märtsil 2010</DATE>. Need pankrotimenetlused liideti. NK on pankrotihaldur mõlemas menetluses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Pankrotihaldur pöördus Rechtbank Maastrichti (Maastrichti esimese astme kohus, Madalmaad; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>esimese astme kohus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>) nõudega mõista Fortiselt välja <FT TYPE="NUMBER">550000</FT> eurot. Ta väitis, et Fortis on tegutsenud PI BV ja PI võlausaldajate ühisuse suhtes õigusvastaselt, kui ta võimaldas PI‑l takistamatult välja võtta sularaha ja seega eiras seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotihalduri sõnul tekkis Fortise tegevuse tagajärjel kahju mõlema pankroti võlausaldajatele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Esimese astme kohus tegi vaheotsuse, millega ta kuulutas end pädevaks pankrotihalduri nõuet arutama. Gerechtshof ’s-Hertogenbosch (’s‑Hertogenboschi apellatsioonikohus, Madalmaad; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>teise astme kohus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>) jättis <DATE ISO="20130604">4. juuni 2013. aasta</DATE> vaheotsusega selle otsuse muutmata, asudes seisukohale, et pankrotihalduri esitatud nõue põhineb üksnes PI ja PI BV pankrotil ning kuulub seega maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Lõpliku kohtuotsusega rahuldas esimese astme kohus pankrotihalduri nõude, mõistes Fortiselt pankrotihaldurile välja <FT TYPE="NUMBER">550000</FT> eurot.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Selle lõpliku kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebust menetledes asus teise astme kohus <DATE ISO="20160216">16. veebruari 2016. aasta</DATE> vaheotsuses seisukohale, et kuna ta on enda <DATE ISO="20130604">4. juuni 2013. aasta</DATE> vaheotsuses kohtualluvuse küsimuse juba lahendanud, ei saa ta (põhimõtteliselt) seda uuesti teha. Ta lisas siiski, et hilisemad Euroopa Kohtu <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> otsus Nickel &amp; Goeldner Spedition<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> ja <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> otsus Comité d’entreprise de Nortel Networks jt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑649/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:384">EU:C:2015:384</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> toetavad Fortise väidet, et <DATE ISO="20130604">4. juuni 2013. aasta</DATE> vaheotsuses otsustatu oli ebaõige. Seetõttu otsustas teise astme kohus lubada esitada selles küsimuses esialgne kassatsioonkaebus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Samuti asus teise astme kohus seisukohale, et kahjule, mis on tekkinud enne Rooma II määruse jõustumist <DATE ISO="20090111">11. jaanuaril 2009</DATE>, on kohaldatav <DATE ISO="20010411">11. aprilli 2001. aasta</DATE> deliktiõiguse kollisiooninormide seadus (Wet Conflictenrecht Onrechtmatige Daad; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>WCOD<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>). WCOD artikli 3 kohaselt tuleb kõnealune nõue lahendada Belgia õigusnormide kohaselt, sest Fortise tegevus toimus Belgias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Veel märkis teise astme kohus, et küsimusele, kas pankrotihalduril on volitused konkreetset liiki hagi, nagu Peeters-Gatzeni hagi esitamiseks, tuleb vastata pankrotimenetlust reguleeriva õiguse kohaselt (maksejõuetusmääruse artikli 4 lõike 2 punkt c). Käesoleval juhul on selleks Madalmaade õigus, mille kohaselt on pankrotihaldur volitatud esitama Peeters-Gatzeni hagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Pankrotihaldur pöördus eelotsusetaotluse esitanud kohtusse kassatsioonkaebusega teise astme kohtu <DATE ISO="20160216">16. veebruari 2016. aasta</DATE> vaheotsuse peale. Pankrotihalduri väitel pidanuks teise astme kohus asuma maksejõuetusmääruse artikli 4 lõike 1 alusel seisukohale, et Peeters-Gatzeni hagi on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>pankrotimenetluse tagajärg<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> ja seetõttu on selle suhtes kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">lex fori concursus</HT> (s.o Madalmaade õigus).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Fortis esitas teise astme kohtu <DATE ISO="20130604">4. juuni 2013. aasta</DATE> ja <DATE ISO="20160216">16. veebruari 2016. aasta</DATE> vaheotsuste peale vastukassatsioonkaebuse. Tema väitel jättis teise astme kohus arvesse võtmata, et pankrotihalduri esitatud hagi kuulub Brüsseli I määruse, mitte maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse. Peeters-Gatzeni hagi ei kuulu Brüsseli I määruse artikli 1 lõike 2 punkti b kohaldamisalasse, sest see nõue põhineb tsiviilõiguse üldnormidel ega tulene seega otseselt maksejõuetusmenetluste valdkonna erinormidest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluses on Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) märkinud, et Peeters-Gatzeni hagi on seotud võlausaldajate nõudeõigusega ja kolmandate isikute vastutusega võlausaldajate ees ning et see nõudeõigus ja vastutus tulenevad tsiviilõiguse üldnormidest. Ent samuti on ta toonitanud, et pankrotihalduri volitused sellise hagi esitamiseks tulenevad maksejõuetuse alastest õigusnormidest ning niisugusest nõudest tekkiv tulu läheb pankrotivarasse, mitte võlausaldajatele individuaalselt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtul on kahtlusi ka seoses sellele hagile kohaldatava õiguse kindlakstegemisega. Teise astme kohus eristas õigust, mis on kohaldatav pankrotihalduri volitustele esitada Peeters-Gatzeni hagi (<HT TYPE="ITALIC">ius agendi</HT>, mille suhtes kehtib Madalmaade õigus), selle hagi suhtes kohaldatavast materiaalõigusest (mis oleks Belgia õigus). Ent kui maksejõuetusmäärus on kohaldatav, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada ka seda, kas selle hagi suhtes maksejõuetusmääruse artikli 4 lõike 2 alusel kohaldatav õigus (Madalmaade õigus) reguleerib seda hagi tervikuna, s.o nii hagi esitamise volitusi kui ka selle suhtes kohaldatavat materiaalõigust. Samuti soovib eelotsusetaotlus sel juhul teada, kas Fortise vastutuse hindamisel tuleb siiski arvesse võtta Belgia õigust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel otsustas Hoge Raad der Nederlanden (Madalmaade kõrgeim kohus) menetluse peatada ja taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>1.</NO.P><TXT>Kas kahju hüvitamise hagi, mille pankrotihaldur tulenevalt talle pankrotiseaduse (Faillissementswet) artikli 68 lõikega 1 antud ülesandest hallata ja likvideerida pankrotivara esitab kõikide võlausaldajate nimel kolmanda isiku vastu, kuna see kolmas isik on tegutsenud võlausaldajate suhtes õigusvastaselt, ja mille rahuldamise korral saadav tulu arvatakse pankrotivara hulka, kuulub nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud erandi alla?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt ja asjaomane hagi on seega hõlmatud nõukogu <DATE ISO="20000529">29. mai 2000. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta, siis kas kõnealuse hagi suhtes on nimetatud määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt – nii selles osas, mis puudutab pankrotihalduri õigust hagi esitada, kui ka selles osas, mis puudutab selle hagi suhtes kohaldatavat materiaalõigust – kohaldatav selle liikmesriigi seadus, kelle territooriumil maksejõuetusmenetlus on algatatud?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt, siis kas selle liikmesriigi kohtud, kelle territooriumil maksejõuetusmenetlus on algatatud, peavad – vajaduse korral analoogia alusel – arvesse võtma:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>nõukogu <DATE ISO="20000529">29. mai 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artikli 13 sätteid selles tähenduses, et hagetav pool saab ennast pankrotihalduri poolt kõigi võlausaldajate huvides esitatud hagi vastu kaitsta sellega, et ta tõendab, et tema tegevus ei too kaasa vastutust, kui lähtuda õigusest, mis oleks olnud hagile kohaldatav juhul, kui hagi ei oleks esitanud mitte pankrotihaldur, vaid lepinguvälist kahju põhjustanud teole tuginedes üks võlausaldajatest;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20070711">11. juuli 2007. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>Rooma II määrus<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>) artikli 17 sätteid koosmõjus nõukogu <DATE ISO="20000529">29. mai 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artikliga 13, see tähendab väidetava lepinguvälist kahju põhjustanud teo toimepaneku kohas kehtivaid ohutus‑ ja käitumiseeskirju, näiteks pankade finantstegevuse suhtes kehtivaid eeskirju?<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Pankrotihaldur, Fortis, Portugali valitsus ja Euroopa Komisjon on esitanud kirjalikud seisukohad. Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20180705">5. juulil 2018</DATE>, esitasid suulised seisukohad pankrotihaldur, Fortis ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Hinnang</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Käesolev ettepanek on üles ehitatud järgmiselt: kõigepealt käsitlen Brüsseli I määruse ja maksejõuetusmääruse vahelise piiri määramise kriteeriume. Neid kriteeriume Peeters-Gatzeni hagi suhtes kohaldades jõuan järeldusele, et selline hagi kuulub esemeliselt Brüsseli I määruse kohaldamisalasse (A). Seetõttu ei pea ma vajalikuks eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele ega kolmandale küsimusele vastata. Et siiski Euroopa Kohut täiel määral abistada, kui ta peaks esimese küsimuse osas teistsuguse vastuseni jõudma, käsitlen põgusalt küsimust, kas maksejõuetusmääruse kohaselt võib üldiselt kohaldatav <HT TYPE="ITALIC">lex fori concursus</HT> piirduda vaid hagi mõne osaga (B), seejärel aga käsitlen lõpuks Rooma II määruse võimalikku ajalist kohaldatavust põhikohtuasjas käsitletava juhtumi suhtes (C).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="7"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Esimene küsimus: Brüsseli I määruse ja maksejõuetusmääruse kohaldamisala</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Esimeses küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt kindlaks teha, kumb määrus (Brüsseli I määrus või maksejõuetusmäärus) on kohaldatav kahju hüvitamise hagi suhtes, mille on kolmanda isiku vastu esitanud pankrotihaldur vastavalt talle liikmesriigi pankrotiõigusega seatud kohustusele hallata ja likvideerida pankrotivara võlausaldajate ühisuse huvides, kui see hagi on esitatud põhjendusel, et see kolmas isik on tegutsenud võlausaldajate suhtes õigusvastaselt, ja kui selle hagi rahuldamise korral saadav tulu arvatakse pankrotivara hulka.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Sellele küsimusele vastamiseks on vaja kindlaks teha, kas niisugune hagi on hõlmatud Brüsseli I määruse artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud erandiga, mille kohaselt ei ole see määrus kohaldatav <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtumenetluse, kompromissi tegemise ja muude selliste menetluste suhtes<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>. Maksejõuetusmäärus oleks kohaldatav üksnes juhul, kui niisugune hagi loetakse selle erandi kohaldamisalasse kuuluvaks.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Brüsseli I määruse ja maksejõuetusmääruse vaheline suhe</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Vt <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comité d’entreprise de Nortel Networks jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:384">EU:C:2015:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tünkers France ja Tünkers Maschinenbau</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑641/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:847">EU:C:2017:847</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20121212">12. detsembri 2012. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="351" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2012">ELT 2012, L 351, lk 1</REF.DOC.OJ>; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>Brüsseli I <HT TYPE="ITALIC">bis</HT> määrus<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>) <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valach jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:986">EU:C:2017:986</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kohaselt tuleb Brüsseli I määrust ja maksejõuetusmäärust tõlgendada viisil, mis välistab ühest küljest nende õigusaktidega kehtestatud õigusnormide mis tahes kattumise ja teisest küljest õiguslüngad. Sellele vastavalt kuuluvad Brüsseli I määruse artikli 1 lõike 2 punktiga b selle määruse kohaldamisalast välja arvatud hagid maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse. Maksejõuetusmääruse kohaldamisalast välja jäävad hagid aga peavad kuuluma Brüsseli I määruse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Samuti on Euroopa Kohus seoses Brüsseli I määruse põhjendustega, eeskätt põhjendusega 7 märkinud, et liidu seadusandja tahe oli anda selle määruse artikli 1 lõikes 1 kasutatud mõistele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>tsiviil‑ ja kaubandusasjad<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> lai tähendus.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Vt <DATE ISO="20090910">10. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>German Graphics Graphische Maschinen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:544">EU:C:2009:544</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valach jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:986">EU:C:2017:986</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Maksejõuetusmääruse kohaldamisala seevastu tuleb käsitada kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt <DATE ISO="20090910">10. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>German Graphics Graphische Maschinen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:544">EU:C:2009:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valach jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:986">EU:C:2017:986</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Nende kahe määruse vaheline suhe peaks niisiis olema teineteist täiendav. Euroopa Kohus on juba märkinud, et pankrotimenetlus ja muud sellesarnased menetlused on Brüsseli I määrusele õiguslikult eelnenud aktist, nimelt Brüsseli konventsioonist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><DATE ISO="19680927">27. septembri 1968. aasta</DATE> Brüsseli konventsioon kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="304" PAGE.FIRST="36" DATE.PUB="1978">EÜT 1978, L 304, lk 36</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> välja jäetud nii seetõttu, et see valdkond on spetsiifiline, mis eeldab erinorme, kui ka seetõttu, et osalisriikide õiguses on suured erinevused.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Vt <DATE ISO="19790222">22. veebruari 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gourdain</NAME.CASE> (<NO.CASE>133/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:49">EU:C:1979:49</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0003">3</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090702">2. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCT Industri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑111/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:419">EU:C:2009:419</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Siiski ei ole vastu vaieldud ka sellele,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt <DATE ISO="20120419">19. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F-Tex</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑213/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:215">EU:C:2012:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> et need jäeti välja põhjusel, et kui Brüsseli konventsioon vastu võeti, oli paralleelselt koostamisel konventsioon pankrotimenetluse, likvideerimise, kohtulike kokkulepete, kompromissi tegemise ja sarnaste menetluste kohta, mille eesmärk oli eespool mainitud erinormid sätestada. Mõlemad konventsioonid olid mõeldud teineteist täiendama selles mõttes, et<?PAGE NO="8"?> pankrotikonventsiooni kohaldamisalasse kuuluvad menetlused oleksid Brüsseli konventsiooni kohaldamisalast välja jäetud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt P. Jenard’i koostatud ettekanne, mis käsitleb konventsiooni kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="059" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1979">EÜT 1979, C 59, lk 1</REF.DOC.OJ>, vt lk 11 ja 12). Vt samuti P. Schlosser’i koostatud ettekanne, mis käsitleb konventsiooni Taani Kuningriigi, Iirimaa ning Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ühinemise kohta konventsiooniga kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil‑ ja kaubandusasjades ning protokolliga, mis käsitleb konventsiooni tõlgendamist Euroopa Kohtus (<REF.DOC.OJ COLL="C" NO.OJ="059" PAGE.FIRST="71" DATE.PUB="1979">EÜT 1979, C 59, lk 71</REF.DOC.OJ>, punkt 53).</P></NOTE> Kuigi pankrotimenetlusi käsitlev konventsioon<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Liikmesriikidele allakirjutamiseks avatud <DATE ISO="19951123">23. novembril 1995</DATE>.</P></NOTE> lõpuks ei jõustunudki, võeti selle põhjal hiljem vastu maksejõuetusmäärus, milles selle konventsiooni sätteid samas sõnastuses korrati.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P><DATE ISO="20120419">19. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F‑Tex</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑213/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:215">EU:C:2012:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Väljaarvamine: maksejõuetusmenetlusest <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>otseselt tulenemine<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> ja/või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>tihe seotus<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> sellega</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Seoses Brüsseli I määruse ja maksejõuetusmääruse kohaldamisalade omavahelise piiritlemisega on Euroopa Kohus Brüsseli I määruse artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud erandi kohta märkinud, et üksnes <HT TYPE="ITALIC">otseselt</HT> maksejõuetusmenetlusest <HT TYPE="ITALIC">tulenevad</HT> ja sellega <HT TYPE="ITALIC">tihedalt seotud</HT> hagid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Neid hagisid on <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comité d’entreprise de Nortel Networks jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:384">EU:C:2015:384</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) nimetatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>seotud hagideks<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>.</P></NOTE> ei kuulu Brüsseli I määruse kohaldamisalasse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Seoses Brüsseli konventsiooni vastava sättega, nimelt artikli 1 teise lõigu punktiga 2 vt <DATE ISO="19790222">22. veebruari 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gourdain</NAME.CASE> (<NO.CASE>133/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:49">EU:C:1979:49</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20090212">12. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Seagon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑339/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:83">EU:C:2009:83</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seoses Brüsseli I määrusega vt <DATE ISO="20120419">19. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F‑Tex</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑213/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:215">EU:C:2012:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comité d’entreprise de Nortel Networks jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:384">EU:C:2015:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Seoses Brüsseli I <HT TYPE="ITALIC">bis</HT> määrusega vt <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valach jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:986">EU:C:2017:986</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Seetõttu kuuluvad ainult need hagid maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P><DATE ISO="20120419">19. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F‑Tex</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑213/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:215">EU:C:2012:215</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comité d’entreprise de Nortel Networks jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:384">EU:C:2015:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) või <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valach jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:986">EU:C:2017:986</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Seda vormelit kasutas Euroopa Kohus esimest korda kohtuasjas Gourdain.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><DATE ISO="19790222">22. veebruari 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gourdain</NAME.CASE> (<NO.CASE>133/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:49">EU:C:1979:49</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Nagu Euroopa Kohus on mitmel korral märkinud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P><DATE ISO="20090212">12. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Seagon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑339/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:83">EU:C:2009:83</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>); <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tünkers France ja Tünkers Maschinenbau</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑641/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:847">EU:C:2017:847</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valach jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:986">EU:C:2017:986</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> leidub sama vormel ka maksejõuetusmääruse põhjenduses 6, kus selle eesmärk on piiritleda selle määruse kohaldamisala. Samasugust sõnastust on kasutatud ka maksejõuetusmääruse artikli 25 lõike 1 teises lõigus. Selle sätte esimeses lõigus on kehtestatud kohustus tunnustada niisuguste kohtute otsuseid, kes on pädevad sama määruse artikli 3 lõike 1 kohaselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt <DATE ISO="20090212">12. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Seagon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑339/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:83">EU:C:2009:83</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sama sätte teise lõigu kohaselt on esimene lõik kohaldatav ka <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>otseselt maksejõuetusmenetlusest tuleneva [ja] sellega tihedalt seotud otsuse suhtes<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> [täpsustatud tõlge]. Ka oma otsuses Seagon märkis Euroopa Kohus, et maksejõuetusmääruse artikli 3 lõikega 1 <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>antakse liikmesriigile, mille territooriumil algatati maksejõuetusmenetlus, rahvusvaheline pädevus ka selliste hagide osas, mis tulenevad nimetatud menetlusest ja on sellega tihedalt seotud<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P><DATE ISO="20090212">12. veebruari 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Seagon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑339/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:83">EU:C:2009:83</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Hiljem kodifitseeriti see norm Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20150520">20. mai 2015. aasta</DATE> määruse (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="141" PAGE.FIRST="19" DATE.PUB="2015">ELT 2015, L 141, lk 19</REF.DOC.OJ>) artikli 6 lõikes 1; selle määrusega tunnistati maksejõuetusmäärus kehtetuks, kuid see ei ole käesolevas asjas ajaliselt kohaldatav. Nimetatud sättes on ette nähtud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>[h]agid, mis tulenevad otseselt maksejõuetusmenetlusest või on sellega tihedalt seotud, näiteks võlgniku vara tagasivõitmise hagid, alluvad selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on algatatud asjaomane maksejõuetusmenetlus kooskõlas artikliga 3<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Seega on sellele vormelile viidatud kui kriteeriumile, mida tuleb kasutada tuvastamaks, kas hagi (nagu käesoleval juhul Peeters-Gatzeni hagi) kuulub Brüsseli I määruse või maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="9"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kriteerium kohaldatuna: kaks kriteeriumi või ainult üks?</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Tuleb siiski möönda, et kohtupraktika lähemal uurimisel näib, et üksikjuhtumite suhtes kohaldatav kriteerium ei ole täiesti sirgjooneline, eriti mis puudutab i) kummagi kriteeriumi sisu täpset määratlemist ja ii) nende omavahelist suhet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Ebamäärasus algab juba mõlema kriteeriumi sisust. Sõnade <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>otseselt tulenema<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> tähendus näib nihkuvat <HT TYPE="ITALIC">otsese seose</HT> hindamiselt (mis on seega õigupoolest ohtlikult lähedal teise tingimusega ühteliitmisele) hagi <HT TYPE="ITALIC">õigusliku aluse</HT> (s.o hagi põhjuse) analüüsile. <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>Tihe seotus<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> maksejõuetusmenetlusega osutab mingit laadi läheduse kriteeriumile, ehkki ei ole täiesti selge, milliseid asjaolusid tuleb arvesse võtta, kui hinnatakse, kas niisugune tihe seos on ühel või teisel juhul olemas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Seda ebamäärasust suurendab veelgi selguse puudus seoses nende kahe kriteeriumi omavahelise loogilise suhtega, mistõttu tekib kahtlus, kas tegelikult ongi olemas kaht eri tingimust. Ka sidesõna <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>ja<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> kasutamine viitab loogilisele ühendatusele: kogu dispositsioon peab paika siis – ja ainult siis –, kui mõlemad hüpoteesid on täidetud. Seega on kaks kumuleeruvat kriteeriumi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Kohtupraktika aga ei ole selle pildiga täielikus kooskõlas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Mõnes kohtuasjas on Euroopa Kohus märkinud, et kui üks nimetatud kriteerium on täitmata, ei ole vaja teist analüüsida. Näiteks asus Euroopa Kohus oma otsuses F‑Tex seisukohale, et kuna vaidlusalune hagi ei ole maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud (teine tingimus), ei ole vaja teha otsust asjaomase hagi ja selle menetluse otsese seose kohta (esimene tingimus).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt <DATE ISO="20120419">19. aprilli 2012. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>F‑Tex</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑213/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:215">EU:C:2012:215</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Kohtuasjas Nickel &amp; Goeldner Spedition märkis Euroopa Kohus, et vaidlusalusel hagil ei ole maksejõuetusmenetlusega otsesest seost (esimene tingimus) ja seega ei ole vaja analüüsida, kas hagi on maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud (teine tingimus).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Teistes kohtuasjades ei ole see, kui üks kahest kriteeriumist on olnud täitmata, takistanud Euroopa Kohut analüüsimast teist kriteeriumi. Nii oli see kohtuasjas Tünkers France ja Tünkers Maschinenbau, kus Euroopa Kohus, olles märkinud, et vaidlusalune hagi ei tulene otseselt maksejõuetusmenetlusest (esimene tingimus), asus seejärel analüüsima, kas hagi on selle menetlusega tihedalt seotud (teine tingimus).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vt <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tünkers France ja Tünkers Maschinenbau</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑641/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:847">EU:C:2017:847</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Euroopa Kohus järeldas siiski, et ka teine tingimus ei ole täidetud. Seetõttu ei saa sellest kohtuasjast kindlasti järeldada, nagu oleks ühel tingimusel teisest rohkem kaalu. Ent vajadus analüüsida mõlemat kriteeriumi heidab kahtlust nende kumuleeruvusele: kui täidetud peavad olema kaks kriteeriumi; ja on selge, et üks neist ei ole täidetud, oleks üpris asjatu mõlemat analüüsida.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Samuti on olnud kohtuasju, milles Euroopa Kohus on lugenud ühe kriteeriumi määravaks ja märkinud, et see seisab teisest kõrgemal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Kohtuasjas SCT Industri tegi Euroopa Kohus, olles viidanud kohtuotsuses Gourdain märgitule, mille kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>hagi on pankrotimenetlusega seotud juhul, kui see tuleneb otseselt pankrotist ja on [pankrotimenetlusega] tihedalt seotud<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>, järelduse, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>[e]eltoodut arvestades on selle üle otsustamisel, kas [Brüsseli I määruse] artikli 1 lõike 2 punktis b ette nähtud erand on kohaldatav, <HT TYPE="ITALIC">määrav</HT> eespool viidatud kohtuotsuse Gourdain tähenduses <HT TYPE="ITALIC">seose tugevus</HT> […] hagi […] ja maksejõuetusmenetluse vahel<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P><DATE ISO="20090702">2. juuli 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>SCT Industri</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑111/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:419">EU:C:2009:419</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (kohtujuristi kursiiv). Vt samuti <DATE ISO="20090910">10. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>German Graphics Graphische Maschinen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:544">EU:C:2009:544</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Seevastu kohtuotsuses Nickel &amp; Goeldner Spedition märkis Euroopa Kohus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/><HT TYPE="ITALIC">määrav</HT> kriteerium, [et] teha kindlaks hagi valdkon[d], ei ole mitte menetluslik kontekst, mille raames hagi esitatakse, vaid hagi <HT TYPE="ITALIC">õiguslik alus</HT><QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>. Euroopa Kohus lisas, et selle lähenemisviisi kohaselt tuleb tuvastada, kas õigus või kohustus, mis on hagi aluseks, tuleneb tsiviil‑ ja kaubandusõiguse üldnormidest või maksejõuetusmenetluse erinormidest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt <DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) (kohtujuristi kursiiv). Vt samuti <DATE ISO="20150611">11. juuni 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Comité d’entreprise de Nortel Networks jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:384">EU:C:2015:384</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja hiljutisem, <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valach jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:986">EU:C:2017:986</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Vastupidi kohtuasjas SCT Industri kasutatud lähenemisviisile, mille puhul toonitati kõnealuse kriteeriumi teist tingimust, näib hagi õiguslik alus seega olevat seotud selle kriteeriumi esimese tingimusega kahest, nimelt sellega, et hagi peab tulenema otseselt maksejõuetusmenetlusest. Hindas ju Euroopa Kohus kohtuasjas Nickel &amp; Goeldner Spedition vaidlusalust hagi seda kriteeriumi silmas pidades ning järeldas, et sellel hagil ei ole otsest seost maksejõuetusmenetlusega – see järeldus aga tähendas, et seda, kas hagi on selle menetlusega tihedalt seotud, ei ole vaja hinnata.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P><DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Selles aspektis on huvitav märkida, et mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>õiguslik alus<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> mainiti juba kohtuasjas Gourdain, ehkki seal viitas see mõiste mõlemale kriteeriumi osale: vt <DATE ISO="19790222">22. veebruari 1979. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Gourdain</NAME.CASE> (<NO.CASE>133/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:49">EU:C:1979:49</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0004">4</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Vähem aega tagasi on Euroopa Kohus märkinud, et <HT TYPE="ITALIC">nii</HT> õiguslik alus <HT TYPE="ITALIC">kui ka</HT> seose tugevus on <HT TYPE="ITALIC">määravad</HT> kriteeriumid: esimesena nimetatu esimese tingimuse analüüsis (kas hagi tuleneb otseselt maksejõuetusmenetlusest) ja teisena nimetatu teise tingimuse hindamisel (kas hagi on niisuguse menetlusega tihedalt seotud).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt <DATE ISO="20171109">9. novembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Tünkers France ja Tünkers Maschinenbau</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑641/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:847">EU:C:2017:847</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0028">28</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20171220">20. detsembri 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Valach jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑649/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:986">EU:C:2017:986</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Nii tuleb tunnistada, et seda, milline täpselt on kõnealuse kriteeriumi sisu ja kuidas seda tuleb kohaldada, ei pruugi olla lihtne kindlaks teha. Kriteeriumi kohaldamine võngub kahe kumuleeruva tingimuse vahel (millel on siiski üsna ebamäärased kontuurid) ning mõnikord liidetakse need kaks tingimust üheks või tegelikult koguni asendatakse mõlemad tingimused teisiti sõnastatud kriteeriumiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Mõistagi ei saa eitada, et liidu rahvusvahelise eraõiguse normide tõlgendamine ja kohaldamine jääb alati – nagu kollisiooninormide puhul ikka – tugevasti sõltuma faktilistest asjaoludest ja kontekstist ning seda iseloomustab individuaalne lähenemine juhtumitele. Nii ei ole õigupoolest õigusvaldkonnas, milles põhjendused on loomuomaselt alati üksikjuhtumist lähtuvad, taksonoomia üle arutamisel ilmselt vaja juuksekarva lõhki ajada: kõnealuse nõude seost maksejõuetusmenetlusega võib olla parim hinnata iga üksikjuhtumi üldises menetluskontekstis, mis võimaldab seega võtta arvesse mitut eri asjaolu (mis võivad eeldatavasti olla jätkuvalt asjakohased).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Selline eeldus võib küll abstraktses plaanis ahvatlev olla, kuid huvitatud isikute argumentidest käesolevas asjas nähtuvad ilmekalt niisuguse lähenemisviisi piirid. Kui puudub selgus täpse(te) tingimus(te) ja nende vahekorra kohta, annab seose tugevuse ja/või menetluskonteksti üldisel hindamisel põhinev lähenemisviis tulemuseks selle, et iga menetlusosaline (ja selles mõttes ka liikmesriigi kohtud) keskendub erinevale nõude aspektile ja hindab sellest lähtudes, kas vaidlusalune hagi on või ei ole nende meelest piisavalt tihedalt seotud pooleli oleva maksejõuetusmenetlusega. Vaevalt on vaja märkida, et kuna selle hinnangu andmisel lähtutakse erinevatest asjaoludest, annavad kõik niisugused lähenemisviisid väga erinevaid tulemusi, eriti kui on tegu hübriidhagiga, nagu käesolevas põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">4.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kriteerium: hagi õiguslik alus (kui hagi ei ole maksejõuetusmenetlusega lahutamatult seotud)</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sellepärast soovitan Euroopa Kohtul taaskinnitada kriteeriumi, mida on rakendatud sisuliselt alates kohtuotsusest Nickel &amp; Goeldner Spedition: kas õigus või kohustus, mis on hagi aluseks, tehakse kindlaks tsiviil‑ ja kaubandusõiguse üldnormidest või maksejõuetusmenetluse erinormidest lähtuvalt? <HT TYPE="ITALIC">Määrav</HT> tingimus oleks seega seotud selle kriteeriumi esimese osaga, s.o sellega, kas hagi õiguslik alus tuleneb otseselt maksejõuetust käsitlevatest õigusnormidest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Õiguslikku alust puudutava kriteeriumi olulisuse kohta vt samuti Virgós, M., ja Schmit, E., <HT TYPE="ITALIC">Report on the Convention on Insolvency Proceedings</HT>, <DATE ISO="19960503">3.5.1996</DATE> (Euroopa Liidu Nõukogu dokument nr 6500/96, DRS 8 (CFC)), punkt 196.</P></NOTE> Sama kriteeriumi teine tingimus oleks pigem vahend esimese tingimuse abil saadud tulemuse kontrollimiseks, mitte aga ise täiekaaluline kriteerium.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Selleks et hinnata <HT TYPE="ITALIC">hagi õiguslikku alust</HT>, on vaja analüüsida seda hagi nõude esitamise aluse seisukohast: kas tegu on hagiga, mis põhineb (näiteks deliktiõiguse, lepinguõiguse või alusetut rikastumist käsitlevatel) üldnormidel või hoopis maksejõuetust käsitlevatel erinormidel?</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Kaaludes, milline on hagi õiguslik alus, seisneb mõte selles, et tehakse kindlaks nõude päritolu ja laad seoses (peamise) materiaalõigusliku analüüsiga, mida on selle juhtumi puhul vaja. Nii näiteks seisneb lepingulise kohustuse täitmisele sundimise hagi õiguslik alus lepinguõiguse üldnormides, isegi kui selle esitab võlausaldajate huvides tegutsev pankrotihaldur,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P><DATE ISO="20140904">4. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nickel &amp; Goeldner Spedition</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑157/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2145">EU:C:2014:2145</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> mis sel juhul tähendab, et (võimalik) tulu arvatakse pankrotivara hulka. Sama kehtib hagi suhtes, mis põhineb näiteks alusetut rikastumist käsitlevatel õigusnormidel või – nagu näib olevat põhikohtuasjas – deliktiõiguse normidel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Sellistel juhtudel jääb hagi olemus samaks hagi esitaja isikust olenemata. Nii ei muuda asjaolu, et hagi on esitatud pankrotihalduri poolt (või vastu), lihtsalt seetõttu, et hagi esitati maksejõuetusmenetluse kestel, kõnealuse nõude (põhi)olemust. Selle õiguslik alus ei muutu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt selle kohta <DATE ISO="20090910">10. septembri 2009. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>German Graphics Graphische Maschinen</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑292/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:544">EU:C:2009:544</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Sama saab öelda selle kohta, et hagi tulud arvatakse pankrotivara hulka: kui see on tingitud pelgalt sellest, et hagi esitati maksejõuetusmenetluse kestel, ei avalda see mõju hagi olemusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Mõlemad need muudatused hagi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>sisendis<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> (kes esitab hagi ja kelle vastu) või <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>väljundis<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> (kuhu läheb tulu) on käimasoleva maksejõuetusmenetluse olemasolu loomulikud ja vajalikud tagajärjed, kuid need ei muuda <HT TYPE="ITALIC">ise</HT> pankrotihalduri esitatud nõude olemust. Kui need võiksid tingida Brüsseli I määruse kohaldamisalast välistamise ja maksejõuetusmääruse kohaldamise, võiks selle välistamise tingida sama hästi kui ükskõik milline maksejõuetusmenetluse kestel toimuv sündmus. Avaneks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>maksejõuetusmenetluse must auk<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/>: kuna õigustoimingu sooritas pankrotihaldur, kes tegutseb maksejõuetust käsitlevate erinormide alusel, ja raha tuleb pankrotivarast või läheb pankrotivarasse – samuti maksejõuetust käsitlevatest erinormidest tulenevalt –, kuuluks maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse tegelikult kõik, mis jääb nende kahe parameetri vahele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Nii näiteks sõlmib pankrotihaldur, kes kirjutab alla bürootarvete ostulepingule, mida tal on vaja ametikohustuste täitmiseks, selle lepingu seoses ülesannetega, mis on talle antud maksejõuetust käsitlevate erinormide alusel, ning teeb seda võlausaldajate ühisuse huvides. Ka ostuhind makstakse (lõpuks) välja pankrotivara jääksummast. Kindlasti ei tähenda see aga, nagu tuleneks juhul, kui selle lepingu täitmise suhtes tekib vaidlus, esitatav hagi maksejõuetusmenetlust käsitlevatest erinormidest. On selge, et niisuguse tehinguga seotud põhihagi jääb lepingust tulenevaks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Analüüsida on vaja nõude õiguslikku alust (õigusnorme, mis on kohaldatavad selle nõude põhjendatuse üle otsustamisel), mitte tehingu majanduslikku või finantspõhjust (näiteks seda, miks leping sõlmiti või miks teatavat tegevust, millega lõpuks põhjustati kahju, üldse üritati) ega ka konkreetses deliktiõiguslikus kontekstis seda, milliseid õigusnorme täpselt on (väidetavalt) rikutud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Kui tuua veel üks näide, võib kujutleda pankrotihaldurit, kes põhjustab võlausaldajatega kohtuma siirdudes autoõnnetuse (sest ta on oma mõtetes keskendunud käimasolevale maksejõuetusmenetlusele, mitte liiklusolukorrale). Kui kannatanu soovib pankrotihalduri kohtusse anda, oleks tema nõue olemuse poolest selgelt deliktiõiguslikul vastutusel põhinev, ehkki mõningal määral saaks kindlasti öelda, et pankrotihaldur sattus õnnetusse põhjusel, et – ja sel ajal, kui – ta täitis talle maksejõuetust käsitlevate erinormidega pandud ülesandeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Selles perspektiivis on selge, et Euroopa Kohtu kasutatud vormeli teine osa, nimelt see, kas hagi on <HT TYPE="ITALIC">maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud</HT>, ei ole iseseisev kriteerium, vaid pigem õiguslikus aluses seisnevat põhikriteeriumi täiendav kontrollielement. Nii võimaldab tiheda seotuse kriteerium kontrollida, kas õigusliku aluse põhjal antud hinnang peab paika. Nimelt võimaldab see arvesse võtta muid kontekstiga seotud asjaolusid, mis võiksid üpris konkreetsetel juhtudel osutada muule lahendusele kui see, milleni jõuti õiguslikus aluses seisneva kriteeriumi põhjal.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Enamikul juhtudel kontrollitaks seda, kas on olemas tihe seos maksejõuetusmenetlusega, üsna lihtsa küsimuse abil: kas oleks võimalik esitada sama hagi – s.o sama õigusliku olemusega hagi, mis mõistagi ei ole kõikides aspektides identne – väljaspool käimasolevat maksejõuetusmenetlust? Kui vastus on jaatav, ei esine tõenäoliselt tihedat seost, mis võimaldaks muuta hinnangut, mis anti kriteeriumi esimese osa põhjal hagi õiguslikku olemust arvestades.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Sellest vaatenurgast tähendab tihe seotus hoopis <HT TYPE="ITALIC">lahutamatut seotust</HT>. See on samaväärne <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0045" ID="QS0045"/>ainsa eristava omaduse<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/> (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0046" ID="QS0046"/>but for test<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/>) kriteeriumiga: kui paralleelselt maksejõuetusmenetlusega või sellest olenemata on võimalik esitada (jällegi mitte kõikide menetlusaspektide poolest identne, vaid lihtsalt õigusliku olemuse poolest) samalaadne hagi, siis on kindel, et niisugune hagi ei ole maksejõuetusmenetlusega lahutamatult seotud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Selline kriteerium võimaldab veelgi kinnitada, et hagi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0047" ID="QS0047"/>sisend<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0048" ID="QS0048"/>väljund<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/>, mida on mainitud eespool, ei ole olulised, niivõrd kui need on tingitud lihtsalt sellest, et maksejõuetusmenetlus kestab. Vastus võib aga olla teistsugune, kui konkreetset hagi ei ole võimalik esitada muu isiku poolt või vastu peale pankrotihalduri või kui see eeldab, et maksejõuetusmenetlus oleks enne seda algatatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Lõpuks ei saa täiesti välistada, et tõeliselt erandlikel juhtudel võib tihedal seotusel põhinev kontroll ümber lükata õiguslikus aluses seisneva kriteeriumi põhjal saadud tulemuse. See võib juhtuda, kui hagi on küll põhimõtteliselt esitatud üldnormide alusel, kuid seotud nii arvukate erinormidega – näiteks seoses hagi eseme, tõendamiskoormise või aegumistähtajaga –, mis erinevad üldisest korrast nii palju, et tegelikult kujutavad need endast eraldi erikorda, mille tõttu võiks see hagi maksejõuetuse valdkonda nihkuda. Kujundlikult väljendudes tähendab hobust kujutavale joonistusele järjest uute konkreetsete elementide lisamine paratamatult seda, et teatavas punktis muundub kujutatav loom kaameliks, elevandiks või kellekski muuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Seda kriteeriumi ja eeskätt äsja kirjeldatud teise astme kontrolli kohaldades on üldine lähenemisviis siiski seotud korduvalt väljendatud vajadusega tõlgendada Brüsseli I määruses sätestatud maksejõuetusalast erandit kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>10. ja 11. joonealune märkus eespool.</P></NOTE> Seda toonitab veelgi asjaolu, et selle erandi kohaldatavus viib tõenäoliselt mitte ainult rahvusvahelist kohtualluvust käsitleva otsuse tegemiseni, vaid mõjutab ka – nagu nähtub allpool minu vastustest eelotsusetaotluse esitanud kohtu teistele küsimustele – kohaldatava õiguse kindlaksmääramist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="13"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">5.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Peeters-Gatzeni hagi</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Kui asuda nüüd konkreetselt käsitlema põhikohtuasjas vaidluse all olevat Peeters-Gatzeni hagi, on riigisiseseid üsna keerulisi menetlusnorme tundva eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne rakendada selle menetlusdokumendi suhtes kaalutlusi, mis ma olen eespool välja pakkunud, ja tuvastada, kumb kahest määrusest on käesoleva hagi suhtes kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Ent kui võtta arvesse Peeters-Gatzeni hagi põhitunnuseid, nagu neid on käesolevas eelotsusetaotluses tutvustatud, ja hinnata selle õiguslikku olemust selles mõttes, mida äsja kirjeldasin, olen seisukohal, et niisugune hagi on lepinguvälisel kahjul ehk deliktiõiguslikul vastutusel põhinev hagi. Sellepärast pakun välja, et Brüsseli I määruse artikli 1 lõike 2 punktis b sätestatud erand seda ei hõlma. Niisiis jääb see hagi Brüsseli I määruse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluses on kirjeldatud Peeters-Gatzeni hagi kui hagi, mis tuleneb tsiviilõiguse üldnormidest, nimelt deliktiõiguse normidest. Seal on märgitud, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu <DATE ISO="20090424">24. aprilli 2009. aasta</DATE> otsusest<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>ECLI:NL:HR:2009:BF3917, NJ 2009/416.</P></NOTE> nähtuvalt on Peeters-Gatzeni hagi aluseks kahju, mida pankrotistunud isiku ja kolmanda isiku tegevus on võlausaldajatele põhjustanud. Niisugune nõue on seotud võlausaldajate nõudeõigusega ja kolmanda isiku vastutusega võlausaldajate ees. Seega esineb niisugusel hagil küll mõningaid maksejõuetusele spetsiifilisi tunnuseid, kuid see tuleneb ikkagi lepinguvälisest vastutusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Seepärast näib hagi, mille pankrotihaldur on Fortise vastu esitanud, oma õigusliku olemuse poolest tulenevat lepinguvälisest vastutusest, põhinedes sellel, et väidetavalt jättis pank täitmata seadusest tulenevad nõuded jälgida ja takistada sularaha väljavõtmist, põhjustades seeläbi kahju võlausaldajatele (kriteeriumi esimene osa). Ühestki esitatud Peeters-Gatzeni hagi eritunnusest ei piisa põhjendamaks järeldust, mille kohaselt niisugune hagi, nagu põhikohtuasjas esitatu, on maksejõuetusmenetlusega tõepoolest nii tihedalt seotud, et see oleks olulisem sellest, et oma õigusliku olemuse poolest põhineb see lepinguvälisel vastutusel (kriteeriumi teine osa).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma esimese küsimuse sõnastuses maininud kolme niisugust eritunnust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Esiteks on eelotsusetaotluse esitanud kohus märkinud, et Peeters-Gatzeni hagi esitab pankrotihaldur vastavalt talle liikmesriigi maksejõuetusalase õigusaktiga antud ülesandele hallata ja likvideerida pankrotivara võlausaldajate ühisuse nimel ja huvides. See ise ei ole määrav, sest sisuliselt kogu pankrotihalduri tegevus põhineb maksejõuetust käsitlevate õigusnormidega ette nähtud ülesannetel eesmärgiga hallata ja likvideerida pankrotivara võlausaldajate ühisuse nimel ja huvides. Nagu eespool punktides 61–64 juba märgitud: kui see oleks määrav, kuuluks maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse iga hagi, mille pankrotihaldur oma ametiülesandeid täites esitab, olenemata selle õiguslikust olemusest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Teiseks mainib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et Peeters-Gatzeni hagis esitab pankrotihaldur hagi põhjendusel, et kolmas isik on tegutsenud võlausaldajate suhtes õigusvastaselt. Ma ei arva, et see asjaolu võiks põhjendada seda liiki hagi tihedat seotust maksejõuetusmenetlusega. Minu arvates see hoopis toonitab, et tegelikult põhineb Peeters-Gatzeni hagi lepinguvälisel vastutusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kolmandaks on eelotsusetaotluse esitanud kohus esile tõstnud, et hagist tekkivad tulud arvatakse pankrotivara hulka. Jällegi, nagu käesoleva ettepaneku punktides 61–64 selgitatud, ei ole see asjaolu määrav, sest sellest tulenevalt saaks maksejõuetusmäärus olla kohaldatav sama hästi kui kõikidele hagidele, mida pankrotihaldur esitab. Läheb ju nendest hagidest tekkiv tulu harilikult pankrotivarasse, kuna võlausaldajad, kellel on õigus saada konkreetsest hagist tekkiv tulu, on pankrotiõiguses erand, mitte reegel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Peale nende asjaolude, millele on esimese küsimuse sõnastuses viidatud, on eelotsusetaotluses nimetatud veel kahte asjaolu, mis on seda liiki hagile iseloomulikud ja mida arutati ka kohtuistungil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Esimene lisanduv asjaolu tuleneb <DATE ISO="20011221">21. detsembri 2001. aasta</DATE> kohtuotsusest,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>ECLI:NL:HR:2001:AD 2684, NJ 2005/95.</P></NOTE> milles eelotsusetaotluse esitanud kohus märkis, et kuigi Peeters-Gatzeni hagi ei takista üht või teist võlausaldajat esitamast nõuet omaenda nimel, võib pankroti nõuetekohaseks lahendamiseks siiski olla vaja lahendada esmalt Peeters-Gatzeni hagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Sellest asjaolust nähtub selle konkreetse hagiliigi ja maksejõuetusmenetluse vaheline seos, kuna Peeters-Gatzeni hagi (potentsiaalne) eeliskohtlemine põhineks selle menetluse olemasolul. Minu arvates aga ei näi see seos olevat nii tihe, et olla olulisem kui hagi olemuse põhjal antud hinnang, sest tundub, et seda eeliskohtlemist ei võimaldata automaatselt: nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, kui on esitatud paralleelsed individuaalsed hagid, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0049" ID="QS0049"/>võib<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/> olla vaja lahendada esmalt Peeters-Gatzeni hagi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Teine lisanduv asjaolu, mida eelotsusetaotluses on esile tõstetud, seisneb selles, et vastavalt eelotsusetaotluse esitanud kohtu <DATE ISO="19941223">23. detsembri 1994. aasta</DATE> otsusele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>ECLI:NL:HR:1994:ZC1590, NJ 1996/628.</P></NOTE> analüüsitakse Peeters-Gatzeni hagis võlausaldajate olukorda üheskoos, et heastada kahju, mida nad on ühiselt kandnud. Seetõttu ei saa asjaomane kolmas isik tugineda õiguskaitsevahenditele, mis võiksid olla tema käsutuses üksikute võlausaldajate vastu eraldi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Minu arvates tuleneb see tunnus hoopis Peeters-Gatzeni hagi kollektiivsusest, mitte seotusest maksejõuetusmenetlusega.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Kollektiivhagide tõhus menetlemine hoiab harilikult ära iga hageja olukorra individuaalse olukorra analüüsi kostja suhtes: vt seoses Madalmaade kollektiivhagidega nt Bosters, T., <HT TYPE="ITALIC">Collective Redress and Private International Law in the EU</HT>, Haag, T.M.C. Asser Press, 2017, lk 38 ja 39.</P></NOTE> Siiski võib tõepoolest märkida, et see kasutatavate õiguskaitsevahendite piirang teenib lõpuks maksejõuetusmenetluse huve, kuivõrd see muudab tõhusamaks hagi, mille rahuldamise korral suureneks pankrotivara. Siiski ei tõenda see Peeters-Gatzeni hagi üpris kõrvaline või aktsessoorne tunnus selle hagi ja maksejõuetusmenetluse vahel piisavalt tihedat seost, mis lubaks kummutada selle hagi olemuse kohta antud hinnangul põhineva üldise järelduse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Kõikidel eespool nimetatud põhjustel olen seisukohal, et kahju hüvitamise hagi, mille on kolmanda isiku vastu esitanud pankrotihaldur tsiviilõiguse üldnormide alusel vastavalt talle liikmesriigi pankrotiõigusega seatud kohustusele hallata ja likvideerida pankrotivara võlausaldajate ühisuse huvides, kui see hagi on esitatud põhjendusel, et see kolmas isik on tegutsenud võlausaldajate suhtes õigusvastaselt, ja kui selle hagi rahuldamise korral saadav tulu arvatakse pankrotivara hulka, kuulub esemeliselt Brüsseli I määruse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="15"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Teine küsimus ja kolmanda küsimuse esimene osa: lex fori concursus’e kohaldamisala maksejõuetusmääruse alusel</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohtu teisele ja kolmandale küsimusele on vaja vastata ainult siis, kui Euroopa Kohus leiab, et Peeters-Gatzeni hagi kuulub maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse. Kuna teen ettepaneku vastata sellele küsimusele eitavalt, ei ole minu arvates vaja teist ja kolmandat küsimust analüüsida. Selleks et Euroopa Kohut kõigiti abistada, kui ta peaks jõudma esimese küsimuse osas teistsugusele järeldusele, peatun käesoleva ettepaneku ülejäänud osas põgusalt nendel küsimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Teises küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas juhul, kui Peeters-Gatzeni hagi kuulub maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse, oleks niisuguse hagi suhtes selle määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt – nii selles osas, mis puudutab pankrotihalduri õigust hagi esitada, kui ka selles osas, mis puudutab selle hagi suhtes kohaldatavat materiaalõigust – kohaldatav selle liikmesriigi õigus, mille territooriumil maksejõuetusmenetlus on algatatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Selle küsimusega püütakse kindlaks teha, kas on võimalik järgida lähenemisviisi, mida kasutas põhikohtuasjas teise astme kohus, ja niisiis lahutada pankrotihalduri volitusi reguleeriv õigus (<HT TYPE="ITALIC">ius agendi</HT>) hagi põhjendatuse suhtes kohaldatavast õigusest. Niisuguse lähenemisviisi järgimise korral reguleeriks pankrotihalduri volitusi <HT TYPE="ITALIC">lex fori concursus</HT> (nimelt Madalmaade õigus), nagu on ette nähtud maksejõuetusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis c. Selles artiklis on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0050" ID="QS0050"/>[m]enetluse algatanud riigi seadustes […] määratakse eelkõige kindlaks […] võlgniku ja likvideerija volitused<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/>. Hagi põhjendatuse suhtes aga oleks kohaldatav üldistest (mitte maksejõuetust käsitlevatest) kollisiooninormidest tulenev õigus. Käesoleval juhul viiks see Madalmaade kollisiooninormide kohaldamiseni, sest Rooma II määrus ei ole ajaliselt kohaldatav (vt käesoleva ettepaneku C jagu). Sel juhul oleks kohaldatav reegel eelotsusetaotluse kohaselt WCOD artikkel 3, mille kohaselt tuleb nõue lahendada Belgia õiguse alusel, kuna Fortise tegevus toimus Belgias.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Minule näib seesugune hagi iga osa suhtes kohaldatava õiguse lahutamine problemaatiline.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Viisil, millele osutas eelotsusetaotluse esitanud kohus: nimelt kui maksejõuetusmäärus oleks kohaldatav Fortise vastu esitatud kahju hüvitamise hagile, kuid mitte selle hagi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0051" ID="QS0051"/>kõikidele osadele<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>. Soovin siiski selgitada, et see, et maksejõuetusmäärus sellise hagi suhtes kohaldatav ei ole, ei tähenda loomulikult seda, nagu ei oleks maksejõuetusmäärus asjakohane pankrotihalduri volituste kindlaksmääramisel käimasolevas maksejõuetusmenetluses, sealhulgas küsimuses, mis puudutab õigust esitada (lepinguvälise kahju) hagi teises liikmesriigis.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Esiteks, nagu Euroopa Kohus on toonitanud,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P><DATE ISO="20170608">8. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vinyls Italia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑54/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:433">EU:C:2017:433</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0047">47</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> on maksejõuetusmääruse põhjenduses 23 märgitud, et selles määruses <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0052" ID="QS0052"/>tuleks selle reguleerimisalasse kuuluvates küsimustes sätestada ühtsed kollisiooninormid, mis käesoleva määruse reguleerimisalas asendavad eri riikides kehtivaid rahvusvahelise eraõiguse sätteid<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. Samas põhjenduses on lisatud, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0053" ID="QS0053"/><HT TYPE="ITALIC">lex concursus</HT> määrab kindlaks <HT TYPE="ITALIC">kõik</HT> maksejõuetusmenetluste protsessuaalsed ja materiaalsed <HT TYPE="ITALIC">mõjud</HT> asjaomastele isikutele ja õigussuhetele<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P><DATE ISO="20161109">9. novembri 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ENEFI</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑212/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:841">EU:C:2016:841</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE> Seetõttu, kui kõnealune Peeters-Gatzeni hagi kuuluks maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse, reguleeriksid <HT TYPE="ITALIC">kõiki selle osi</HT> üksnes selle määruse kollisiooninormid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Teiseks näib olevat selge, et maksejõuetusmääruse artiklite 3 ja 4 sätete eesmärk nende omavahelises koostoimes on üldjuhul sidusus <HT TYPE="ITALIC">forum</HT>’i ja <HT TYPE="ITALIC">ius</HT>’i vahel, s.o kohtute rahvusvahelise pädevuse vastavus maksejõuetusmenetluse suhtes kohaldatavale õigusele. Nagu artikli 4 lõikes 1 on ette nähtud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0054" ID="QS0054"/>Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse maksejõuetusmenetluse ja selle mõjude suhtes selle liikmesriigi seadust, kelle territooriumil menetlus on algatatud […].<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Maksejõuetusmääruse artiklite 3 ja 4 omavahelise suhte kohta vt <DATE ISO="20151210">10. detsembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kornhaas</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑594/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:806">EU:C:2015:806</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Minu arvates ei ole selles määruses erandit, millega saaks põhjendada muu õiguse kui <HT TYPE="ITALIC">lex fori concursus</HT>’e kohaldamist niisuguse hagi nagu Peeters-Gatzeni hagi põhjendatuse suhtes, kui see nõue kuulub maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Kui hagi suhtes kohaldatavat õigust ei ole võimalik eri osadeks lahutada, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus kolmanda küsimuse esimeses osas kindlaks teha, kas Belgia õigust saab võtta arvesse teisiti. Ta küsib, kas selle liikmesriigi kohtud, kus maksejõuetusmenetlus on algatatud, saavad arvesse võtta maksejõuetusmääruse artikli 13 sätteid nii, et kostja saab end Peeters-Gatzeni hagi eest kaitsta sellega, et tõendab, et tema tegevus ei too kaasa vastutust, kui hinnata seda vastavalt õigusele, mis oleks olnud hagi suhtes kohaldatav juhul, kui hagi ei oleks esitanud mitte pankrotihaldur, vaid lepinguvälist kahju põhjustanud tegevusele tuginedes üks võlausaldajatest (nimelt vastavalt Belgia õigusele).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Maksejõuetusmääruse artikli 4 lõike 2 punktis m on sätestatud: <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0055" ID="QS0055"/>Menetluse algatanud riigi seadustes […] määratakse eelkõige kindlaks […] eeskirjad, mis käsitlevad kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute tühiseks tunnistamise korda.<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Artiklis 13 omakorda on ette nähtud erand artikli 4 lõike 2 punkti m kohaldatavuse suhtes, sätestades, et seda <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0056" ID="QS0056"/>ei kohaldata juhul, kui kõiki võlausaldajaid kahjustanud tegevusest kasu saanud isik tõendab, et [i] kõnealuse tegevuse suhtes kohaldatakse menetlust algatava riigi seaduse asemel mõne teise liikmesriigi seadust, ning [ii] kõnealuse seaduse alusel ei ole võimalik tema tegevust mingil viisil vaidlustada<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/>. Seetõttu saab artikkel 13 olla kohaldatav ainult juhtudele, mille korral artikli 4 lõike 2 punkt m on ise kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>On raske näha, kuidas saaks põhikohtuasjas lahendamisel olev Peeters-Gatzeni hagi kvalifitseeruda eeskirjaks, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0057" ID="QS0057"/>mis käsitle[b] kõiki võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute tühiseks tunnistamise korda<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> maksejõuetusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti m tähenduses. Sellise hagi eesmärk ei ole kolmanda isiku toimingu tühiseks tunnistamine, vaid selle kolmanda isiku poolt võlausaldajate suhtes toime pandud õigusvastasest tegevusest põhjustatud kahju hüvitamine. Seetõttu, kuna määruse artikli 4 lõike 2 punkt m ei oleks põhikohtuasjas kohaldatav, ei saaks ka artiklis 13 sätestatud erandit kohaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Veel üks takistus artikli 13 kohaldatavuse ees näib tulenevat selle artikli sõnastusest ja eesmärgist. Mis sõnastust puudutab, on nimetatud sättes viidatud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0058" ID="QS0058"/>võlausaldajaid kahjustanud tegevusest <HT TYPE="ITALIC">kasu saanud</HT> isik[ule]<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> (kohtujuristi kursiiv). Selle artikli eesmärki silmas pidades on Euroopa Kohus märkinud, et artiklis 13 sätestatud erandi – mida tuleb tõlgendada kitsalt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P><DATE ISO="20151015">15. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nike European Operations Netherlands</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑310/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:690">EU:C:2015:690</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> – <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0059" ID="QS0059"/>eesmärk [on] kaitsta niisuguse isiku õiguspärast ootust, kes sai kasu kõiki võlausaldajaid kahjustanud tegevusest, kuivõrd selles sättes on ette nähtud, et ka pärast maksejõuetusmenetluse algatamist kohaldatakse selle toimingu suhtes õigust, mida toimingule kohaldati selle tegemise kuupäeval […]<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P><DATE ISO="20151015">15. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Nike European Operations Netherlands</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑310/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:690">EU:C:2015:690</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0019">19</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>). Vt samuti <DATE ISO="20170608">8. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vinyls Italia</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑54/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:433">EU:C:2017:433</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Käesoleval juhul ei näe ma tegevust, millest Fortis oleks <HT TYPE="ITALIC">kasu saanud</HT> ja mis tuleks säilitada, et <HT TYPE="ITALIC">kaitsta Fortise õiguspärast ootust</HT>. Seetõttu ei saa maksejõuetusmääruse artiklis 13 sätestatud erandit, mida tuleb tõlgendada kitsalt, põhikohtuasjas kohaldatavaks pidada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Järelikult, kui pidada Peeters-Gatzeni hagi maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse kuuluvaks, reguleeriks seda üksnes <HT TYPE="ITALIC">lex fori concursus</HT>. Samuti ei saa määruse artiklile 13 tugineda selleks, et võtta arvesse teist õigust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Järelmärkusena võib lisada, et minu arvates kinnitab käesolevas jaos kajastuv arutelu veelgi, et esimesele küsimusele on õige vastata nii, et kõnealune Peeters-Gatzeni hagi ei kuulu maksejõuetusmääruse kohaldamisalasse. Kui see hagi selle määruse kohaldamisalasse kuuluks, tähendaks see, et väidetava delikti suhtes kohalduks mitte Belgia õigus (väidetava delikti koha õigus), vaid Madalmaade õigus (selle koha õigus, kus algatati hiljem maksejõuetusmenetlus isiku vastu, kes väidetavalt sellest deliktist kasu sai). Nagu käesolevas jaos näidatud, tekitaks see praktilise vajaduse<?PAGE NO="17"?> üsnagi kunstliku või kohmaka õigusliku konstruktsiooni järele, et pöörata tagasi maksejõuetusmääruse üldnormide toime, millest kindlasti tekiks küsimus, miks pidid need normid siis üldse kohaldatavad olema. Sellised jõupingutused kinnitavad pigem, et selle hagi ja maksejõuetusmenetluse vahel tõepoolest ei ole tihedat ega vajalikku seotust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Kolmanda küsimuse teine osa: Rooma II määrus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Kolmanda küsimuse teises osas soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas juhul, kui Peeters-Gatzeni hagi suhtes kehtib ainult <HT TYPE="ITALIC">lex fori concursus</HT>, oleks võimalik otse või vähemalt analoogia alusel ning vastavalt Rooma II määruse artiklile 17 koostoimes maksejõuetusmääruse artikliga 13 arvesse võtta väidetava õigusvastase teo toimepaneku kohas (s.o Belgias) kehtivaid ohutus‑ ja käitumiseeskirju, näiteks pankade finantstegevuse suhtes kehtivaid eeskirju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Minu teada ei ole Euroopa Kohus Rooma II määruse artiklit 17 kunagi tõlgendanud. Väidetavalt vastutava isiku tegevuse hindamisel lubab see säte <HT TYPE="ITALIC">faktiliselt</HT> (mitte <HT TYPE="ITALIC">normatiivselt</HT>) <HT TYPE="ITALIC">ja asjakohases ulatuses</HT> (seega jääb kohtunikule teatav kaalutlusruum) <HT TYPE="ITALIC">arvesse</HT> <HT TYPE="ITALIC">võtta</HT> (mitte kohaldada) vastutuse aluseks oleva sündmuse toimumise kohas ja ajal kehtinud ohutus‑ ja käitumiseeskirju.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Selleks et Rooma II määruse artiklit 17 saaks põhikohtuasjas kohaldada, peab see määrus olema ajaliselt kohaldatav. Peab paika, et Rooma II määruse ajaline kohaldamisala, nagu see on ette nähtud sama määruse artiklites 31 ja 32, ei ole endastmõistetav. Kohtuasjas Homawoo aga selgitas Euroopa Kohus, et neid sätteid tuleb tõlgendada nii, et riigisisesel kohtul tuleb kohaldada seda määrust üksnes sellistele kahju põhjustanud sündmustele, mis <HT TYPE="ITALIC">on toimunud pärast</HT> <DATE ISO="20090111">11. jaanuari 2009</DATE>. Sellel, mis kuupäeval kahju hüvitamise menetlus algatati, ei ole määruse ajalise kohaldamisala kindlaksmääramisel tähendust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P><DATE ISO="20111117">17. novembri 2011. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Homawoo</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑412/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:747">EU:C:2011:747</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0037">37</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Seetõttu, võttes arvesse kohtuotsust Homawoo ja ilma et oleks vaja kontrollida, kas mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0060" ID="QS0060"/>ohutus‑ ja käitumiseeskirjad<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/> hõlmab pankade finantstegevuse eeskirju, olen seisukohal, et Rooma II määruse artiklit 17 ei saa põhikohtuasja suhtes kohaldada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Lõpuks on eelotsusetaotluse esitanud kohus küsinud võimaluse kohta võtta Rooma II määruse artiklit 17 (aga ka maksejõuetusmääruse artiklit 13) käesolevas asjas arvesse <HT TYPE="ITALIC">analoogia alusel</HT>. Kindlasti võib liikmesriigi kohus võtta analoogia alusel arvesse liidu mis tahes õigusnormi või ‑põhimõtet, olenemata sellest, kas sellel on siduvaid õiguslikke tagajärgi või mitte, niivõrd kui selle liikmesriigi tõlgendamis‑ ja kohaldamiseeskirjad seda võimaldavad<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Selle kohta, mis puudutab tuginemist analoogiale liidu õigusega, vt <DATE ISO="19851212">12. detsembri 1985. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Krohn</NAME.CASE> (<NO.CASE>165/84</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1985:507">EU:C:1985:507</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0014">14</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> ja niivõrd kui liikmesriigi kohtunik peab sellist vabatahtlikku inspiratsiooni liidu õigusest kohtuasja lahendamisel tarvilikuks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Minu arvates aga on olulisem küsimus jällegi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Käesoleva ettepaneku punkt 98.</P></NOTE> selles, kas on tõesti vaja tugineda kohmakale õiguslikule konstruktsioonile, käesolevas asjas eeskirjade kohaldamisele analoogia alusel, väljaspool nende eeskirjade esemelist ja ajalist kohaldamisala, et jõuda lahenduseni (Belgia õiguse kohaldamine), mis lahendab probleemi (maksejõuetusmäärusest tulenev Madalmaade õiguse kohaldatavus), mida ei oleks pidanud tekkimagi (kuna vaidlusalune Peeters-Gatzeni hagi peaks kuuluma Brüsseli I määruse kohaldamisalasse). Igal juhul olen ka selles aspektis seisukohal, et need eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimused pigem kinnitavad tiheda seotuse puudumist selle hagi ja maksejõuetusmenetluse vahel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="18"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Seda arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Hoge Raad der Nederlandeni (Madalmaade kõrgeim kohus) küsimustele järgmiselt:</TXT><P>Selline kahju hüvitamise hagi nagu põhikohtuasjas käsitletav, mille on pankrotihaldur vastavalt talle liikmesriigi pankrotiõigusega pandud kohustusele hallata ja likvideerida pankrotivara võlausaldajate ühisuse huvides esitanud tsiviilõiguse üldnormide alusel kolmanda isiku vastu põhjendusega, et see kolmas isik on tegutsenud võlausaldajate suhtes õigusvastaselt, ning mille rahuldamise korral saadav tulu arvatakse pankrotivara hulka, kuulub esemeliselt nõukogu <DATE ISO="20001222">22. detsembri 2000. aasta</DATE> määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades kohaldamisalasse.</P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>