<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-06-202606C104202501980-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0198-25-202604774-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="4/09/2026 14:30:01" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="jP3VAKiLgNfxjLIMDvLn74B4UuWVkaQvaLsjasortFCEQeJFc3XxptgcKQj95G3Eu+z4vCPRD8Z9Sk3SzYhM4ogOGlPJj8JVTJD7/Zdhhfqa+CQDeviweU8uhF9cjA8FLPTARn5OGNuXAjfj79bt4nKpMVWkuzGFO2cErLZYPuw=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="avl" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="10, 3, 0, 1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Tag"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="d75f2b92-972a-4cac-b1c9-d6fd83072e5d" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0198" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2025" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="avl" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 01-06-26 14:20:28" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2026-06-18T12:11:18Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="77633c7c3c474d4598ba7826948f4b42" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0198" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 4.6.2026 – Kohtuasi C‑198/25</div>
      <div id="rId21" style="default">Quotal</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (teine koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      4. juuni 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Varjupaigapoliitika – Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise ühised nõuded – Direktiiv 2013/32/EL – Artikkel 46 – Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile – Täielik ja ex nunc-läbivaatamine – Esimese astme kohtu pädevuse ulatus – Asjaolude läbivaatamine esimese astme kohtus – Rahvusvahelise kaitse vajaduste läbivaatamine esimese astme kohtus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑198/25 [Quotal] (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">i</a>
</span>),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on ELTL artikli 267 alusel rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja, Madalmaad) 11. märtsi 2025. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 11. märtsil 2025, menetluses
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      S
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      Minister van Asiel en Migratie,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-9" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (teine koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-10" title="page-1">
      koosseisus: koja president K. Jürimäe, Euroopa Kohtu president K. Lenaerts teise koja kohtuniku ülesannetes, kohtunikud F. Schalin, M. Gavalec (ettekandja) ja Z. Csehi,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-1">
      kohtujurist: T. Ćapeta,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      kohtusekretär: ametnik A. Lamote,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust ja 27. oktoobri 2025. aasta kohtuistungil esitatut,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      arvestades seisukohti, mille esitasid:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">S, esindajad: ekspert S. Rafi ja advocate G. P. G. Willemse‑Schoenmakers,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Madalmaade valitsus, esindajad: A. Hanje ja J. Langer,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Komisjon, esindajad: F. Blanc, M. Debieuvre ja F. van Schaik,</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-18" title="page-1">
      arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-19" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-20" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluses palutakse tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT 2013, L 180, lk 60) artikli 46 lõiget 3 eraldi või koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 47.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Taotlus on esitatud Pakistani kodaniku S‑i ja Minister van Asiel en Migratie (varjupaiga‑ ja rändeminister, Madalmaad) (edaspidi „minister“) vahelises kohtuvaidluses ministri otsuse üle jätta S‑i rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2011/95/EL</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivi 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT 2011, L 337, lk 9), artiklis 4 „Faktide ja asjaolude hindamine“ on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-26" title="page-1">
      „1. Liikmesriigid võivad pidada taotleja kohuseks esitada niipea kui võimalik kõik andmed, mis on vajalikud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks. Koostöös taotlejaga on liikmesriigi kohus hinnata taotluse asjaomaseid andmeid.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-27" title="page-1">
      2. Lõikes 1 osutatud andmed on taotleja avaldused ning kõik taotleja käsutuses olevad dokumendid taotleja vanuse, tausta, sealhulgas asjaomaste sugulaste tausta, isiku, kodakondsus(t)e, varasema elukohariigi/‑riikide ja aadressi, varasemate varjupaigataotluste ja reisimarsruutide kohta, reisidokumendid ning rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjused.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-28" title="page-2">
      3. Rahvusvahelise kaitse taotlus vaadatakse läbi individuaalselt ning selle käigus arvestatakse järgmist:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-29" title="page-2">
      a) kõik asjaomased faktid, mis on seotud päritoluriigiga taotluse kohta otsuse tegemise ajal, sealhulgas päritoluriigi õigusnormid ja nende kohaldamise viis;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-30" title="page-2">
      b) taotleja esitatud asjaomased avaldused ja dokumendid, sealhulgas teave selle kohta, kas taotlejat on taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda võidakse taga kiusata või talle tekitada suurt kahju;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-31" title="page-2">
      c) taotleja individuaalne seisund ja isiklikud asjaolud, sealhulgas sellised tegurid nagu taust, sugu ja vanus, et hinnata, kas taotleja suhtes toime pandud või võimalikud teod võiksid taotleja isiklikest asjaoludest lähtudes osutuda tagakiusamiseks või tekitada suurt kahju;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-32" title="page-2">
      d) kas taotleja tegevus pärast päritoluriigist lahkumist oli seotud rahvusvahelise kaitse taotlemiseks vajalike tingimuste loomise ainu‑ või põhieesmärgiga, et hinnata, kas kõnealune tegevus põhjustaks nimetatud riiki tagasipöördumisel taotleja tagakiusamist või talle suure kahju tekitamist;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-33" title="page-2">
      e) kas on võimalik mõistlikult eeldada, et taotleja annab ennast mõne teise riigi kaitse alla, mille kodakondsusele tal on õigus.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-2">
      4. Asjaolu, et taotlejat on juba taga kiusatud või talle on tekitatud suurt kahju või teda on ähvardatud taga kiusata või talle suurt kahju tekitada, on arvestatav märk taotleja põhjendatud tagakiusamishirmu või suure kahju kannatamise reaalse ohu kohta, kui puudub mõjuv põhjus arvata, et kõnealune tagakiusamine või suur kahju ei kordu.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-2">
      5. Kui liikmesriigid kohaldavad põhimõtet, mille kohaselt on taotleja kohustatud põhjendama rahvusvahelise kaitse taotlust, ja kui taotleja avalduste üksikasju ei toeta dokumentaalsed või muud tõendid, ei vaja need üksikasjad kinnitamist, kui on täidetud järgmised tingimused:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-36" title="page-2">
      a) taotleja on teinud märkimisväärseid jõupingutusi oma taotluse põhjendamiseks;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-37" title="page-2">
      b) kõik taotleja käsutuses olevad asjaomased dokumendid on esitatud ja on antud rahuldav selgitus muude asjaomaste dokumentide võimaliku puudumise kohta;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-38" title="page-2">
      c) taotleja väited leitakse olevat loogilised ja usutavad ning need ei ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva eri‑ ja üldise teabega;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-39" title="page-2">
      d) taotleja on taotlenud rahvusvahelist kaitset niipea kui võimalik, välja arvatud juhul, kui taotleja suudab esitada mõjuva põhjuse, miks ta seda ei teinud, ning
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-40" title="page-3">
      e) taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiiv 2013/32</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 põhjendused 16, 18, 22 ja 34 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-43" title="page-3">
      „(16) On oluline, et kõigi rahvusvahelise kaitse taotluste kohta tehakse otsused asjaolude põhjal ja seda teevad esmatasandil ametiasutused, mille töötajatel on vastavad teadmised või mille töötajad on saanud rahvusvahelise kaitse alast koolitust.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-44" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-45" title="page-3">
      (18) Rahvusvahelise kaitse taotluse kohta võimalikult kiiresti otsuse tegemine, ilma et see piiraks taotluse piisavat ja täielikku läbivaatamist, on nii liikmesriikide kui ka rahvusvahelise kaitse taotlejate huvides.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-46" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-47" title="page-3">
      (22) Samuti on nii liikmesriikide kui ka taotlejate huvides tagada rahvusvahelise kaitse vajaduste õigel viisil tunnustamine juba esimeses astmes. Sel eesmärgil peaks taotlejatele andma esimeses astmes tasuta õiguslikku ja menetlusteavet, võttes arvesse taotleja konkreetset olukorda. Sellise teabe andmine peaks muu hulgas võimaldama taotlejatel menetlusest paremini aru saada, aidates neil seega täita asjaomaseid kohustusi. Oleks ebaproportsionaalne nõuda liikmesriikidelt, et sellist teavet saaks anda ainult kvalifitseeritud juristid. Liikmesriikidel peaks seega olema võimalus leida sellise teabe andmiseks kõige asjakohasem viis, näiteks anda seda valitsusväliste organisatsioonide või valitsusasutuste töötajate või riigi spetsialiseeritud talituste kaudu.
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-48" title="page-3">
      […]
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-49" title="page-3">
      (34) Rahvusvahelise kaitse vajaduste hindamise menetlus peaks olema selline, mis võimaldaks pädevatel ametiasutustel rahvusvahelise kaitse taotlusi põhjalikult läbi vaadata.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 2 „Mõisted“ punktis f on ette nähtud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-51" title="page-3">
      „menetlev ametiasutus“ – liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev võtma sellistes juhtumites vastu esimese astme otsuseid“.
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi artikli 46 „Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile“ lõigetes 1–3 on sätestatud:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-53" title="page-3">
      „1. Liikmesriigid tagavad, et taotlejal on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus seoses järgnevaga:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-54" title="page-4">
      a) tema rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsus, kaasa arvatud otsus:
    </p>
    <p class="C11Marge1avecretrait" id="para-55" title="page-4">
      i) pidada pagulasseisundi ja/või täiendava kaitse seisundiga seotud taotlust põhjendamatuks;
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-56" title="page-4">
      […]
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-57" title="page-4">
      3. Lõike 1 kohaldamiseks tagavad liikmesriigid, et tõhusa õiguskaitsevahendiga nähakse ette nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude, sealhulgas vajaduse korral direktiivi [2011/95] kohaste rahvusvahelise kaitse vajaduste täielik ja ex nunc-läbivaatamine vähemalt esimese astme apellatsioonimenetluses.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pakistani kodanik S esitas Madalmaades rahvusvahelise kaitse taotluse. Taotluse põhjenduseks väitis ta muu hulgas, et pärast oma isikutunnistuse kaotamist piinati teda 2003. aasta lõpus või 2004. aasta alguses Pakistanis 10–12 päeva politsei järelevalve all. Ta väitis samuti, et aasta enne Pakistanist lahkumist 2004. aastal langes ta oma usuliste veendumuste tõttu vaimuliku M‑i õpilaste ja oma naabruskonna elanike raske väärkohtlemise ohvriks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minister jättis 20. detsembri 2023. aasta otsusega S‑i taotluse rahuldamata. Ta leidis, et taotluse toetuseks esitatud põhjendus on suures osas usutav, kuid asus seisukohale, et S‑i ei peetud usutaganejaks. Lisaks märkis minister, et kuigi S‑ile oli juba varem tekitatud suurt kahju, ei ole alust arvata, et S peaks kartma tagakiusamist või et teda ähvardaks reaalne oht kannatada suurt kahju, kui ta pöördub tagasi oma päritoluriiki. Veel arvas minister, et S‑i väited Pakistanist lahkumise ja tema põgenemise kohta ei ole sisuliselt usutavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">S esitas selle otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule, rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwollele (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja, Madalmaad) kaebuse. Kohus leidis 13. augusti 2024. aasta vaheotsuses, et vaidlustatud otsus ei ole piisavalt põhjendatud, ja andis ministrile võimaluse see puudus kõrvaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelkõige leidis eelotsusetaotluse esitanud kohus, et minister ei põhjendanud piisavalt, miks ta leidis, et S‑i päritolu, S‑i esile toodud probleeme muu hulgas ametivõimudega pärast isikutunnistuse kaotamist ja probleeme, mis tal väidetavalt tekkisid oma usuliste veendumuste tõttu, ei saa pidada usutavaks. Lõpuks heitis kohus ministrile ette, et viimane ei põhjendanud piisavalt, miks tulenevalt probleemidest, mis S‑il tema käitumise ja positsiooni tõttu naabruskonnas tekkisid ning mida peeti usutavaks, ei olnud võimalik teda lugeda usutaganejaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Minister tegi 8. oktoobril 2024 täiendava otsuse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et ka selle otsuse põhjendused on ebapiisavad. Lisaks leiab kohus, et S‑i väited on usutavad ja nendele väidetele tuginedes tuleks talle anda rahvusvaheline kaitse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et riigisisese kohtupraktika järgi ei ole ta pädev ise otsustama S‑i varjupaigataotluse põhjenduse usutavuse üle ega rahvusvahelise kaitse andmise tingimuste hindamise üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib täpsustuseks, et Afdeling bestuursrechtspraak van de Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu halduskohtuasjade osakond) väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui kohus leiab, et ministri otsus rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise kohta ei ole selle taotluse toetuseks esitatud põhjenduse osas piisavalt põhjendatud, ei tohi kohus põhjenduse usutavuse ega taotluse üle ise otsustada, mistõttu peab ta piirduma otsuse tühistamisega ja saatma asja tagasi ministrile uueks hindamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõdeb, et tal on siiski kahtlusi, kas see riigisisene kohtupraktika on direktiiviga 2013/32 kooskõlas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohtu hinnangul võib Euroopa Kohtu praktika põhjal järeldada, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on pädev hindama S‑i põhjenduse usutavust ja tema rahvusvahelise kaitse taotlust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-69" title="page-5">
      „1. Kas rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja) võib direktiivi [2013/32] artikli 46 lõikest 3, vajaduse korral koostoimes [harta] artikliga 47 või muu liidu õigusnormi või liidu õiguse põhimõttega tuletada õiguse hinnata ise varjupaigataotluse põhjenduse usutavust ja asendada ministri hinnang enda hinnanguga?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-70" title="page-5">
      2. Kas rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja) võib mõnest eespool nimetatud sättest tuletada õiguse teha rahvusvahelise kaitse taotluse kohta sisuline ja lõplik otsus varjupaigataotluse põhjenduse nende osade alusel, mida peab usutavaks minister, ja – esimesele küsimusele jaatavalt vastamise korral – põhjenduse nende osade alusel, mida peab lisaks usaldusväärseks [rechtbank] (kohus)? Kas [rechtbank] (kohus) võib seejuures asendada ministri hinnangu küsimusele, kas tagakiusamiskartus või suure kahju kannatamise reaalne oht on usutav, enda hinnanguga, eelkõige kui [rechtbank] (kohus) peab end sellise hinnangu andmiseks piisavalt informeerituks, arvestades kättesaadavat, avalikkusele ligipääsetavat teavet asjaomase riigi kohta?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-71" title="page-5">
      3. Kas riigisiseses kohtupraktikas võib näiteks menetlusautonoomiale tuginedes piirata esimeses ja teises küsimuses osutatud õigusi selliselt, et need õigused on siiski üksnes ministril?
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-72" title="page-6">
      4. Kas hinnates küsimust, kas sisulise otsuse tegemiseks on olemas piisavalt teavet, võib rechtbank Den Haag, zittingsplaats Zwolle (Haagi esimese astme kohus, Zwolle kohtumaja) arvesse võtta teavet, mis esitati kaebemenetluse raames, kuid mis ei olnud haldusmenetluses veel kättesaadav? Kas seejuures on oluline, kas pooled said juhtumi asjaolude kohta kirjalikult või kohtuistungil esitada piiranguteta oma seisukohad?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määrused (EL) 2024/1347 ja (EL) 2024/1348</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi eelotsusetaotluse esitanud kohus ei viita oma küsimustes formaalselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrusele (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347 ja parandus ELT L, 2025/90926), või Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrusele (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348), palus ta Euroopa Kohtul lisada need määrused küsimustele antavatesse vastustesse, kuna tal võib tekkida vajadus neid põhikohtuasja läbivaatamisel kohaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artiklis 267 sätestatud liikmesriikide kohtute ja Euroopa Kohtu vahelises koostöömenetluses Euroopa Kohtu ülesanne anda liikmesriigi kohtule tarvilik vastus, mis võimaldaks viimasel tema menetluses oleva kohtuasja lahendada. Seda silmas pidades võib Euroopa Kohus arvesse võtta neid liidu õigusnorme, millele liikmesriigi kohus ei ole oma küsimuses viidanud (vt 20. märtsi 1986. aasta kohtuotsus Tissier, 35/85, EU:C:1986:143, punkt 9, ja 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 44).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siiski tuleb esiteks märkida, et määruse 2024/1347 artikli 42 alusel kohaldatakse seda määrust alates 12. juunist 2026.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega ei ole tõendatud, et selle määruse tõlgendus on eelotsusetaotluse esitanud kohtule põhikohtuasja lahendamiseks vajalik.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleneb määruse 2024/1348 artikli 79 lõigetest 2 ja 3 ühelt poolt, et seda määrust kohaldatakse alates 12. juunist 2026, ning teiselt poolt, et seda määrust kohaldatakse rahvusvahelise kaitse andmise menetluse suhtes selliste taotluste puhul, mis on esitatud alates 12. juunist 2026.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Järelikult enne seda kuupäeva esitatud rahvusvahelise kaitse taotluste, näiteks S‑i taotluse suhtes kohaldatakse direktiivi [2013/32].</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel ei ole vaja määrusi 2024/1347 ja 2024/1348 tõlgendada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsuse küsimuste analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimese kuni neljanda küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas direktiivi 2013/32 artikli 46 lõiget 3, arvestades harta artiklit 47, tuleb tõlgendada nii, et ühelt poolt annab see säte rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaatavale esimese astme kohtule pädevuse teha siduv otsus selle taotluse toetuseks esitatud põhjenduse usaldusväärsuse kohta, selle kohta, kas taotleja tagakiusamishirm või reaalne oht kannatada tema päritoluriiki tagasipöördumise korral suurt kahju on usutav, ning taotluse põhjendatuse kohta, võttes arvesse kaebemenetluses esitatud asjaolusid, ning teiselt poolt, kas liikmesriigid võivad vajaduse korral seda pädevust piirata nii, et ainult menetlev ametiasutus selle direktiivi artikli 2 punkti f tähenduses (edaspidi „menetlev ametiasutus“) on pädev hindama rahvusvahelise kaitse taotlusi ja otsustama nende põhjendatuse üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena tuleb märkida, et direktiivis 2013/32 tehakse vahet ühelt poolt „menetleval ametiasutusel“, mis on direktiivi artikli 2 punktis f määratletud kui „liikmesriigi kohtulaadne ametiasutus või haldusorgan, kes vastutab rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest ning on pädev võtma sellistes juhtumites vastu esimese astme otsuseid“, ja teiselt poolt „kohtul“, mida on nimetatud direktiivi artiklis 46. Menetleva ametiasutuse läbiviidavat menetlust reguleerivad direktiivi III peatüki „Esimese astme menetlus“ sätted, samas kui kohtus toimuv menetlus allub sätetele, mis on ette nähtud direktiivi V peatükis „Apellatsioonimenetlused“, mille moodustab kõnealune artikkel 46 (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 103, ja 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Addis, C‑517/17, EU:C:2020:579, punkt 61).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub direktiivi 2013/32 põhjendusest 34, peaks rahvusvahelise kaitse vajaduste hindamise menetlus olema selline, mis võimaldaks pädevatel ametiasutustel rahvusvahelise kaitse taotlusi põhjalikult läbi vaadata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Veel tuleb rõhutada, et selle direktiivi põhjendustest 16 ja 22, artiklist 4 ning üldisest ülesehitusest nähtuvalt on rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine haldusorgani poolt või kohtulaadse organi poolt, kellel on selleks erivahendid ja sellele valdkonnale spetsialiseerunud personal, kõnealuse direktiiviga kehtestatud ühiste menetluste oluline etapp (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 116, ja 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus Addis, C‑517/17, EU:C:2020:579, punkt 61).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks tuleb meele tuletada, et hindamine, mida reguleerib direktiivi 2011/95 artikkel 4, mille kohaselt peab menetlev ametiasutus tegema otsuse rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, toimub kahes eraldiseisvas etapis. Esimeses etapis peab menetlev ametiasutus kindlaks tegema faktilised asjaolud, mis võivad taotluse põhjendamisel olla tõendiks. Teises etapis peab ta neid tõendeid õiguslikult hindama, mille käigus otsustatakse, kas konkreetset juhtumit iseloomustavaid asjaolusid arvestades on rahvusvahelise kaitse andmise tingimused täidetud (vt analoogia alusel 22. novembri 2012. aasta kohtuotsus M., C‑277/11, EU:C:2012:744, punkt 64).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et rahvusvahelise kaitse taotluse toetuseks esitatud põhjenduse usaldusväärsuse hindamine ning selle hindamine, kas tagakiusamishirm või reaalne oht kannatada suurt kahju on usutav, kuuluvad esimese etapi ja asjaolude hindamise alla. See faktiliste asjaolude hindamine ei jää siiski rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaatava esimese astme kohtu pädevusest väljapoole.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 1 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus seoses selliste taotluste kohta tehtud otsustega. Selle õiguse ulatus on määratletud direktiivi artikli 46 lõikes 3, kus on täpsustatud, et liikmesriigid, kelle jaoks on direktiiv siduv, peavad tagama, et kohus, kus rahvusvahelise kaitse taotlus vaidlustatakse, viiks läbi „nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude, sealhulgas vajaduse korral [direktiivi 2011/95] kohaste rahvusvahelise kaitse vajaduste täielik[u] ja ex nunc läbivaatami[s]e“ (vt 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 106, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 76).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud õiguse ulatuse kohta on Euroopa Kohus otsustanud, et sõnastust „tagavad, et tõhusa õiguskaitsevahendiga nähakse ette nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude täielik ja ex nunc läbivaatamine“ tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid on selle sätte järgi kohustatud kohandama oma riigisisest õigust selliselt, et vastava õiguskaitsevahendi menetlemine hõlmaks kõigi faktiliste ja õiguslike asjaolude läbivaatamist kohtus, mis võimaldab tal anda menetletavale asjale ajakohastatud hinnangu (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 110, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 81).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühelt poolt täpsustas Euroopa Kohus, et väljend ex nunc rõhutab kohtu kohustust viia läbi hindamine, mis võtab vajaduse korral arvesse uusi asjaolusid, mis on ilmnenud pärast edasikaevatud otsuse tegemist (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 111, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 82).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline hindamine võimaldab nimelt rahvusvahelise kaitse taotlust põhjalikult käsitleda, ilma et oleks vajadust saata asi tagasi menetlevale ametiasutusele (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 112).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt on Euroopa Kohus märkinud, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikes 3 sisalduv omadussõna „täielik“ kinnitab, et kohus peab läbi vaatama nii need asjaolud, mida menetlev ametiasutus võttis või oleks pidanud arvesse võtma, kui ka asjaolud, mis ilmnesid pärast seda, kui see ametiasutus oli otsuse teinud (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 113, ning 1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Alace ja Canpelli, C‑758/24 ja C‑759/24, EU:C:2025:591, punkt 83).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siit järeldub esiteks, et vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktides 31–33 viidatud Euroopa Kohtu praktikale on rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaatav esimese astme kohus pädev hindama asjaolusid ning andma selles kohtus arutatavatele asjaoludele omalt poolt igakülgse ja ajakohastatud hinnangu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt on üksnes asjaolude läbivaatamisega võimalik hinnata rahvusvahelise kaitse taotluse toetuseks esitatud põhjenduse usaldusväärsust ja tagakiusamishirmu või reaalse ohu kannatada suurt kahju usutavust, mis on rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamise olulised komponendid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks peab rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaatav esimese astme kohus – nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 32 ja 34 – läbi vaatama nii asjaolusid, mida menetlev ametiasutus võttis või oleks pidanud arvesse võtma, kui ka asjaolusid, mis ilmnesid pärast seda, kui ametiasutus oli otsuse teinud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See tähendab, et kõnealune kohus võib arvesse võtta asjaolusid, mis esitati kaebemenetluses, kuid ei olnud haldusmenetluses veel kättesaadavad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks lükkuks rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine märkimisväärselt edasi, kui rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaataval esimese astme kohtul tuleks toimik menetlevale ametiasutusele tagasi saata, et see ametiasutus võtaks neid asjaolusid taotleja rahvusvahelise kaitse vajaduse üle otsustamisel arvesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellise kohtu pädevus võtta arvesse uusi asjaolusid, mida kõnealune ametiasutus ei käsitlenud, vastab direktiivi 2013/32 eesmärgile, milleks on – nagu nähtub eelkõige selle direktiivi põhjendusest 18 – eelkõige see, et rahvusvahelise kaitse taotlusi menetletaks „võimalikult kiiresti, ilma et see piiraks taotluse piisavat ja täielikku läbivaatamist“ (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punktid 111 ja 112, ning 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Ministerstvo vnitra České republiky, Odbor azylové a migrační politiky, C‑406/22, EU:C:2024:841, punktid 78 ja 88).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Küsimuse kohta, kas rahvusvahelise kaitse taotlejale ja menetlevale ametiasutusele tuleb anda võimalus esitada oma seisukoht nende uute asjaolude kohta, on Euroopa Kohus märkinud, et harta artiklist 47 tulenevalt on kohus kohustatud andma taotlejale võimaluse oma seisukoha esitamiseks, kui need asjaolud võivad tema olukorda negatiivselt mõjutada (25. juuli 2018. aasta kohtuotsus Alheto, C‑585/16, EU:C:2018:584, punkt 114).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti peab see kohus võistlevuse põhimõtte kohaselt andma menetlevale ametiasutusele võimaluse esitada oma seisukohad selliste uute asjaolude kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline tõlgendus kehtib seda enam, et nimetatud kohus peab neid uusi asjaolusid arvesse võtma, et ta saaks rahvusvahelise kaitse taotluse üle igakülgselt otsustada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siit järeldub, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikes 3 sätestatud täieliku ja ex nunc-läbivaatamise nõude täitmiseks peab rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaatav liikmesriigi esimese astme kohus ühelt poolt olema pädev asjaolusid ise hindama ja teiselt poolt võtma arvesse uusi asjaolusid, mis on ilmnenud pärast edasikaevatud otsuse tegemist, tagades samas, et pooltel on võimalus esitada nende asjaolude kohta oma seisukohad.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, et kui liidu seadusandja nägi ette, et rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebuse lahendamiseks pädev kohus peab vajaduse korral läbi vaatama taotleja „rahvusvahelise kaitse vajadused“, soovis ta direktiivi 2013/32 artikli 46 lõiget 3 kehtestades anda sellele kohtule olukorras, kus viimane leiab, et talle on teada kõik selleks vajalikud faktilised ja õiguslikud asjaolud, pädevuse teha nende asjaolude täieliku ja ex nunc-, see tähendab igakülgse ja ajakohastatud läbivaatamise tulemusel siduv otsus küsimuses, kas asjaomane taotleja vastab direktiivis 2011/95 rahvusvahelise kaitse andmiseks ette nähtud tingimustele (29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Torubarov, C‑556/17, EU:C:2019:626, punkt 65).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks nähtub sellest kohtupraktikast ja käesoleva kohtuotsuse punktidest 31–34, et seadusandja on direktiivi 2013/32 artikli 46 lõikes 3 määratlenud, kui ulatuslikult ja põhjalikult vaatab liikmesriigi esimese astme kohus, kes arutab kaebust menetleva ametiasutuse otsuse peale jätta rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata, läbi taotlejate rahvusvahelise kaitse vajadusi. Sellest järeldub, et niisuguse läbivaatamise analüüsi ulatuse ja põhjalikkuse määratlemine ei kuulu liikmesriikide menetlusautonoomia alla. Järelikult ei saa viimased piirata sellise kohtu pädevust otsustada rahvusvahelise kaitse vajaduste üle.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisiti ei saa see olla põhjusel, et menetleval ametiasutusel on paremad võimalused ja vahendid rahvusvahelise kaitse taotluste sisuliseks läbivaatamiseks. On tõsi, et taotluse läbivaatamine menetleva ametiasutuse poolt on vastavalt käesoleva kohtuotsuse punktis 27 meelde tuletatud kohtupraktikale direktiiviga 2013/32 kehtestatud ühiste menetluste oluline etapp. Nimetatud direktiiviga kehtestatud süsteemi raames ei ole ametiasutus siiski ainsana pädev rahvusvahelise kaitse taotlusi hindama ja nende põhjendatuse üle otsustama, nagu nähtub muu hulgas käesoleva kohtuotsuse punktis 45 viidatud kohtupraktikast.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samuti järeldub eeltoodud kaalutlustest, et vastupidi Madalmaade valitsuse seisukohtades esitatud väidetele antakse rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaatavale liikmesriigi esimese astme kohtule pädevus, mis läheb menetleva ametiasutuse otsuse „teatud vaoshoitusega kontrollist“ kaugemale. Järelikult ei saa sellelt kohtult nõuda, et ta kasutaks seda pädevust „vaoshoitult“, vaid ta peab läbi viima faktiliste ja õiguslike asjaolude ning rahvusvahelise kaitse taotleja vajaduste täieliku ja ex nunc-, see tähendab igakülgse ja ajakohastatud läbivaatamise.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks on tõsi, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt käsitleb direktiivi 2013/32 artikli 46 lõige 3 vaid kaebuse läbivaatamist, mitte selle kaebusega vaidlustatud otsuse võimaliku tühistamise tagajärgi (29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Torubarov, C‑556/17, EU:C:2019:626, punkt 54).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtupraktikast nähtub siiski ka see, et sellisele kohtule antud pädevus teha siduv otsus küsimuses, kas taotleja vastab direktiivis 2011/95 ette nähtud rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele, tähendab seda, et kui kohus tühistab kõiki asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid arvesse võttes taotleja rahvusvahelise kaitse vajaduste igakülgse ja ajakohastatud läbivaatamise järel haldusasutuse otsuse ja teeb kindlaks, et taotlejale tuleb anda rahvusvaheline kaitse, ning saadab seejärel asja tagasi haldusasutusele uue otsuse tegemiseks, on viimane kohustatud andma taotletud rahvusvahelise kaitse, välja arvatud juhul, kui ilmnevad faktilised või õiguslikud asjaolud, mis nõuavad objektiivselt uut ajakohastatud hindamist. Samuti, kui kõnealune haldusasutus teeb hiljem vastupidise otsuse, ilma et ta tõendaks, et on ilmnenud uued asjaolud, mis õigustavad taotleja rahvusvahelise kaitse vajaduste uuesti hindamist, peab kohus muutma viimati nimetatud otsust, mis ei ole kooskõlas tema eelneva lahendiga, ja asendama selle omaenda otsusega rahvusvahelise kaitse taotluse kohta, jättes vajaduse korral kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis keelavad tal seda teha (vt selle kohta 29. juuli 2019. aasta kohtuotsus Torubarov, C‑556/17, EU:C:2019:626, punktid 66, 73, 75, 77 ja 78).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul ilmneb eelotsusetaotluse esitanud kohtu selgitustest, et ta leiab, et tal on piisavalt teavet, et ise hinnata, kas teatud asjaolud rahvusvahelise kaitse taotleja põhjenduses ning rahvusvahelise kaitse taotluse toetuseks esitatud teatud põhjused on usutavad. Ta täpsustab siiski, et Afdeling Bestuursrechtspraak van de Raad van State (Madalmaade kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu halduskohtuasjade osakond) praktika kohaselt puudub tal pädevus selliseid hinnanguid anda ning tal oleks vaid võimalik põhikohtuasjas kõne all olev otsus tühistada ja seejärel saata asi tagasi ministrile rahvusvahelise kaitse taotluse uueks läbivaatamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb rõhutada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad liikmesriigi kohtud riigisisese õiguse kohaldamisel seda õigust tõlgendama võimalikult suures ulatuses asjaomase direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiiviga silmas peetud tulemus ning seeläbi täita ELTL artikli 288 kolmanda lõigu nõudeid (6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Bauer ja Willmeroth, C‑569/16 ja C‑570/16, EU:C:2018:871, punkt 66 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kooskõlalise tõlgendamise põhimõte nõuab, et liikmesriigi kohtud teeksid kõik, mis on nende pädevuses, arvestades riigisisest õigust tervikuna ning kasutades liikmesriigi õiguses tunnustatud tõlgendusmeetodeid, et tagada asjaomase direktiivi täielik toime ja saavutada direktiivi eesmärgiga kooskõlas olev tulemus (6. novembri 2018. aasta kohtuotsus Bauer ja Willmeroth, C‑569/16 ja C‑570/16, EU:C:2018:871, punkt 67 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu Euroopa Kohus on otsustanud, hõlmab kooskõlalise tõlgendamise nõue muu hulgas liikmesriigi kohtute kohustust vajaduse korral muuta väljakujunenud kohtupraktikat, kui see põhineb riigisisese õiguse tõlgendusel, mis ei ole kooskõlas direktiivi eesmärkidega. Seetõttu ei saa liikmesriigi kohus põhjendatult asuda seisukohale, et tal ei ole võimalik tõlgendada riigisisese õiguse sätet kooskõlas liidu õigusega ainuüksi seetõttu, et ta on seda sätet järjepidevalt tõlgendanud viisil, mis ei ole liidu õigusega kooskõlas (17. aprilli 2018. aasta kohtuotsus Egenberger, C‑414/16, EU:C:2018:257, punktid 72 ja 73 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Juhul kui aga selline kooskõlaline tõlgendamine osutub võimatuks, on Euroopa Kohus rõhutanud, et pädev kohus peab liidu õiguse kohaldamisel jätma kohaldamata riigisisesed õigusnormid, mis võivad takistada selliste vahetut õigusmõju omavate liidu õigusnormide nagu direktiivi 2013/32 artikli 46 lõige 3, arvestades harta artiklit 47, täielikku toimet (3. aprilli 2025. aasta kohtuotsus Barouk, C‑283/24, EU:C:2025:236, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpuks ei sea eeltoodud kaalutlusi kahtluse alla võimalus kaevata edasi otsus, mille on teinud rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaatav liikmesriigi esimese astme kohus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 2013/32 artikli 46 lõike 3 sõnastuse kohaselt peab liikmesriikide ette nähtud tõhus õiguskaitsevahend hõlmama „vähemalt esimese astme apellatsioonimenetlust“. See säte kohustab seega liikmesriike nägema ette sellise õiguskaitsevahendi, jättes samas võimaluse kehtestada apellatsiooni‑ või kassatsioonimenetlus, ilma et selles sättes ette nähtud läbivaatamise aspektid erineksid olenevalt sellest, kas liikmesriigid seda võimalust kasutavad või mitte.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimustele vastata, et direktiivi 2013/32 artikli 46 lõiget 3, arvestades harta artiklit 47, tuleb tõlgendada nii, et ühelt poolt annab see säte rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaatavale esimese astme kohtule pädevuse teha siduv otsus selle taotluse toetuseks esitatud põhjenduse usaldusväärsuse kohta, selle kohta, kas taotleja tagakiusamishirm või reaalne oht kannatada tema päritoluriiki tagasipöördumise korral suurt kahju on usutav, ning taotluse põhjendatuse kohta, võttes arvesse kaebemenetluses esitatud asjaolusid, ning teiselt poolt ei tohi liikmesriigid seda pädevust piirata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse sama kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-119" title="page-13">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-120" title="page-13">
      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta artikli 46 lõiget 3, arvestades Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47,
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-121" title="page-13">
      tuleb tõlgendada nii, et
    </p>
    <p class="C30Dispositifalinea" id="para-122" title="page-13">
      ühelt poolt annab see säte rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamata jätmise otsuse peale esitatud kaebust läbivaatavale esimese astme kohtule pädevuse teha siduv otsus selle taotluse toetuseks esitatud põhjenduse usaldusväärsuse kohta, selle kohta, kas taotleja tagakiusamishirm või reaalne oht kannatada tema päritoluriiki tagasipöördumise korral suurt kahju on usutav, ning taotluse põhjendatuse kohta, võttes arvesse kaebemenetluses esitatud asjaolusid, ning teiselt poolt ei tohi liikmesriigid seda pädevust piirata.
    </p>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-123" title="page-13">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: hollandi.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">i</a>
</span>) Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.</p>
</body>
</html>
