(1)

Siseturg on Euroopa Liidu nurgakivi. Alates selle loomisest on siseturg olnud oluline majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendaja. See on loonud uusi võimalusi ja mastaabisäästu Euroopa ettevõtetele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ning tugevdanud nende tööstusalast konkurentsivõimet , ja see peaks ka edaspidi tooma kasu võrdselt kõigile kodanikele . Siseturg on aidanud luua töökohti ning pakkunud tarbijatele laiemat valikut madalamate hindadega , tagades samas pakutavate toodete ja teenuste kõrge kvaliteedi . Seda võib jätkuvalt käsitada vahendina, mis aitab üles ehitada integreeritumat turgu ning tugevamat, tasakaalustatumat ja õiglasemat majandust. Siseturg on üks liidu tähtsamatest saavutustest ja suurim vara süveneva üleilmastumise tingimustes ning keskne element ressursi- ja energiatõhusale kestlikule majandusele ülemineku saavutamisel, et reageerida kliimamuutustest tulenevale suurenevale survele . [ME 1]

(2)

Siseturg peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva keskkonnaga, mida iseloomustab digitaalne revolutsioon ja üleilmastumine. Digitaalse innovatsiooni uus ajastu pakub majandusele ja meie igapäevaelule, eelkõige ettevõtjatele ja üksikisikutele jätkuvalt võimalusi ja kasu , loob uusi tooteid ja ärimudeleid, kuid tekitab ka küsimusi reguleerimise ja jõustamise jõustamise ning tarbijakaitse ja -ohutuse valdkonnas. [ME 2]

(3)

Märkimisväärne osa liidu õigusaktidest käsitleb siseturu toimimist. Need hõlmavad eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, vastastikku tunnustamist, tarbijakaitset, turujärelevalvet ja toiduahelat, kuid samuti eeskirju, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid ning ausa konkurentsi edendamist, tagades seejuures võrdsed võimalused, mis on siseturu toimimiseks hädavajalik , et tuua kasu tarbijatele ja ettevõtjatele . [ME 3]

(4)

Samas esineb endiselt põhjendamatuid, diskrimineerivaid ja ebaproportsionaalseid tõkkeid ja tekib uusi, mis takistavad siseturu nõuetekohast toimimist. Eeskirjade vastuvõtmine on vaid esimene samm, samavõrd tähtis on nende rakendamine. Olemasolevate eeskirjade ebapiisav jõustamine, tõkked toodete ja teenuste vabale liikumisele ning piiriüleste riigihangete vähesus piiravad ettevõtjate ja tarbijate võimalusi. Lõpuks on siin nende takistuste kõrvaldamise puhul küsimus kodanike usalduses liidu vastu ja usus selle suutlikkusse saavutada tulemusi, luua töökohti ja hoogustada majanduskasvu, kaitstes samal ajal avalikku huvi. [ME 4]

(5)

Praegu on olemas mitu liidu tasandi programmi, mis käsitlevad ettevõtete, sealhulgas VKEde eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, konkurentsivõimet, tarbijakaitset, finantsteenuste tarbijaid ja lõppkasutajaid, poliitika kujundamist finantsteenuste valdkonnas ja toiduahelat. Mõningaid täiendavaid meetmeid rahastatakse otseselt siseturu eelarveridadelt. On vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum , läbipaistvam, lihtsustatum ja sujuvam raamistik, et rahastada meetmeid, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv siseturg kõige kulutasuvamal viisil ja kestlik siseturg . Seetõttu on vaja uut programmi, mis koondaks kokku varem nendest muudest programmidest rahastatud meetmed ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud meetmed , mis tuginevad olemasolevatest programmidest saadud kogemustele . Programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist , vältides seotud liidu programmide ja meetmete dubleerimist . [ME 5]

(6)

Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise suhtes kohaldatakse eraldi Euroopa statistikaprogrammi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/2013 (4). Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka olemasoleva Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku andmete kogumiseks ning Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks koostamiseks, korrektseks kasutamiseks, kohaldamiseks ja levitamiseks. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopat käsitlev statistika Euroopa statistika, ka sellistel teemadel nagu kaubandus ja ränne , mis toetaks kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikliga 3 kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, järelevalvet ja hindamist. [ME 6]

(7)

Seepärast on asjakohane luua siseturu, ühtse turu programm , et tugevdada siseturgu ja parandada selle toimimist ettevõtete, sealhulgas eelkõige mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime kestlikkuse, standardimise, turujärelevalve, tarbijakaitse, toiduainete tarneahela ja Euroopa statistika programm valdkonnas (edaspidi: „programm“). Programm peaks kehtima seitse aastat (2021–2027). [ME 7]

(8)

Programm peaks toetama siseturu nõuetekohast toimimist toetavate liidu õigusaktide kavandamist, rakendamist ja jõustamist. Programm peaks toetama õigete tingimuste loomist, et anda suurem mõjuvõim kõigile siseturu osalistele: ettevõtetele, kodanikele, sealhulgas tarbijatele ja töötajatele , kodanikuühiskonnale ja riigiasutustele. Seega peaks programmi eesmärk olema tagada ettevõtete , eelkõige mikro-, väikeste ja eriti VKEde keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime ja kestlikkus , aga ka toetada tarbijakaitse tarbijakaitse- ja ohutuseeskirjade , samuti keskkonna- ja sotsiaalsete standardite täitmist ning suurendada ettevõtete ja üksikisikute teadlikkust, andes neile õiged vahendid, asjakohase teabe ja abi, teadmised ja pädevused teadlike otsuste tegemiseks ning oma osaluse suurendamiseks liidu poliitika kujundamises. Lisaks peaks programm tugevdama õigus- ja halduskoostööd, eelkõige koolitusprogrammide, parimate tavade vahetamise, teadmiste ja pädevuste arendamise kaudu, kasutades muu hulgas strateegilisi riigihankeid. Programmi eesmärk peaks olema ka toetada selliste kvaliteetsete rahvusvaheliste standardite väljatöötamist, mis aitavad liidu õigusakte rakendada. See hõlmab ka standardite kehtestamist finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonnas, aidates nõnda kaasa liidu kapitaliturgude läbipaistvuse ja sujuva toimimise tagamisele ning investorikaitse parandamisele. Programm peaks toetama eeskirjade koostamist ja standardite kehtestamist ka sidusrühmade võimalikult laialdase kaasamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka selliste liidu õigusaktide rakendamise ja jõustamise toetamine, mis tagavad inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme kogu toiduahelas ning loomade heaolu paranemise. [ME 8]

(9)

Kaasaegne siseturg , mis põhineb õigluse, läbipaistvuse ja vastastikuse usalduse põhimõtetel, edendab konkurentsi ja toob kasu tarbijatele, ettevõtetele ja töötajatele. Pidevalt muutuva siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama Euroopa ettevõtetel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada samal ajal kõrged standardid nii tarbijatele kui ka töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama kõrvaldada paremini jälgida siseturu arengut, sealhulgas uute tehnoloogiate mõju, tuvastama ja kõrvaldama allesjäänud tõkkeid põhjendamatud, diskrimineerivad ja ebaproportsionaalsed tõkked ja tagama õigusraamistiku, mis , et õigusraamistik arvestaks uute uuenduslike ärimudelitega , sealhulgas koostöömajanduse mudelite ja sotsiaalse ettevõtlusega, kindlustades seejuures sotsiaalse kaitse kõrge taseme, sh ettevõtjatele . [ME 9]

(10)

Õiguslikud siseturutakistused on paljude tööstustoodete puhul kõrvaldatud ennetusmehhanismide ja ühiste eeskirjade ja standardite vastuvõtmise kaudu ning vastavate liidu eeskirjade puudumise korral vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kaudu. Valdkondades, kus liidu õigusaktid puuduvad, tähendab vastastikuse tunnustamise põhimõte seda, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes kehtib vaba liikumise õigus ja neid võib müüa teises liikmesriigis , välja arvatud juhul, kui asjaomasel liikmesriigil on põhjust olla nende kaupade turustamise vastu, tingimusel et selline piirang on mittediskrimineeriv, põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 36 või mida tunnustab Euroopa Kohtu kohtupraktika, ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga . Kui aga vastastikuse tunnustamise kohaldamine on puudulik näiteks kehtestatakse põhjendamatud või ebaproportsionaalsed piirangud , raskendab see äriühingute pääsu teiste liikmesriikide turgudele. Vaatamata turu suurele integreeritusele kaupade valdkonnas, tähendab see kaotatud võimalusi majanduse jaoks üldiselt. Vastastikuse tunnustamise määruse (EL) nr xxx/2018 läbivaatamine aitab suurendada majanduslikku kasu selles valdkonnas. Seepärast peaks programmi eesmärk olema parandada vastastikuse tunnustamise kohaldamist kaupade valdkonnas , realiseerides selle täieliku potentsiaali, ja piirata ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate kaupade turule jõudmist , tõstes sihipäraselt teadlikkust ja pakkudes koolitusi, toetades toodete kontaktpunkte, parandades pädevate asutuste vahelist vastastikuse tunnustamise alast koostööd ning parandades turujärelevalvet . [ME 10]

(11)

Uued õigusliku reguleerimise ja jõustamisega seotud probleemid on seotud digitaalsest revolutsioonist tingitud kiiresti muutuva keskkonnaga, hõlmates näiteks selliseid probleeme nagu küberturvalisus, andmekaitse ja eraelu puutumatus, asjade internet, ja tehisintellekt ja nendega seotud eetikanormid . Kahju tekkimise korral on oluline tooteohutust ja vastutust käsitlevate rangete eeskirjade olemasolu ja selgus vastutuse osas ning eeskirjade range täitmise tagamine , et millega tagada selline poliitiline reageering, mis võimaldab Euroopa kodanikel, sealhulgas tarbijatel ja ettevõtetel sellistest eeskirjadest kasu saada. Seepärast peaks programm kaasa aitama innovatsiooni edendava liidu tootevastutuse korra kiirele kohandamisele ja paremale jõustamisele , tagades samas kasutajate ohutuse ja turvalisuse . [ME 11]

(12)

Liidu õigusaktidele mittevastavate toodete turuleviimine seab ebasoodsasse olukorda , olenemata sellest, kas need tooted viiakse turule tavapäraste või elektrooniliste vahenditega , kes nõudeid järgivad ja olenemata sellest, kas need on toodetud liidus või pärinevad kolmandatest riikidest , ning võib ohustada tarbijaid paneb liidu kodanikud ja tarbijad ohtu . Mitmed paneb liidu kodanikud ja tarbijad ohtu ettevõtjad seisavad silmitsi konkurentsiga nende ettevõtjate poolt, kes eiravad eeskirju kas teadmatusest või tahtlikult, et saada konkurentsieelist. Turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevusulatus jääb ühe riigi piiresse, samal ajal kui ettevõtjad kauplevad liidu või isegi ülemaailmsel tasandil. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi kolmandatest riikidest imporditud, kuid nõuetele mittevastavate toodete jälgimisega ja ning nende jurisdiktsioonis vastutava asutuse kindlakstegemisega ja riskihinnangute või ohutustestide läbiviimisega, sest neil puudub toodetele füüsiline juurdepääs . Seepärast peaks programm püüdma parandada toodete nõuetele vastavust, tugevdades turujärelevalvet , pakkudes ettevõtjatele sobilikke stiimuleid selgeid, läbipaistvaid ja kõikehõlmavaid eeskirju, suurendades teadlikkust kohaldatavatest liidu tooteohutuse eeskirjadest , tõhustades vastavuse kontrollimist , sealhulgas igast turule lastud tooteliigist olulist protsentuaalset osa esindavate toodete näidiste järjepideva kontrollimise ning turujärelevalveasutuste tehtavate kontrollostude abil, ning edendades täitevasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Samuti peaks programm kaasa aitama olemasoleva turujärelevalve raamistiku tugevdamisele, toetama eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, parandama teabevahetust ning edendama turujärelevalvetoimingute lähenemist ja tihedamat lõimumist , eelkõige sellega, et tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/858  (5) kehtestatud uute nõuete range rakendamine, et vältida nõuetele mittevastavate toodete müümist Euroopa kodanikele . Seega peaks programm suurendama kogu liidu turujärelevalveasutuste suutlikkust ja aitama kaasa suurema ühtsuse saavutamisele liikmesriikide vahel, saades siseturust võrdselt kasu nii majandusliku heaolu kui ka kestliku majanduskasvu seisukohast, ning lahendades nende konkreetseid vajadusi kohandatud viisil. [ME 12]

(13)

Tooteohutus on meie ühine mure. Vastavushindamisasutused kontrollivad enne toodete turulelaskmist nende vastavust kehtestatud ohutusnõuetele. Seetõttu on ülimalt oluline, et vastavushindamisasutused oleksid usaldusväärsed ja pädevad. Liit on loonud vastavushindamisasutuste akrediteerimissüsteemi, mille raames kontrollitakse nende pädevust, erapooletust ja sõltumatust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 765/2008  (6) on liikmesriikide tasandil rakendatud siiski mitmel erineval moel. Erinevused puudutavad pädevuse jaotust turujärelevalveasutuste ja riigisiseste järelevalvemehhanismide vahel riiklikul tasandil, turujärelevalvele ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise määra ning turujärelevalve strateegiaid ja lähenemisviise, aga ka mittevastavate toodete suhtes kasutatavaid pädevusi ja karistuste taset rikkumiste puhul, mis kõik on tekitanud killustatuse liidu ühtlustatud õigusaktide täitmise tagamisel. Niisugune killustumine on tekitanud olukorra, kus mõnes liikmesriigis on turujärelevalve rangem kui mõnes teises, mis võib vähendada õigusaktide heidutusjõu tõhusust, luua mõnes liikmesriigis ettevõtetele ebavõrdsed tingimused ning tekitada tasakaalustamatuse liidu tooteohutuse tasemes. Praegu on peamine ülesanne hoida kogu akrediteerimissüsteem vastavuses tehnika viimase tasemega ja tagada, et süsteemi kohaldatakse ühetaolise rangusega kogu liidus. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, mis tagavad vastavushindamisasutustes regulatiivsete nõuete jätkuva täitmise , kasutades selleks eelkõige kolmanda isiku hindamist, eesmärgiga edendada erapooletuid ja sõltumatuid menetlusi, ning tõhustavad Euroopa akrediteerimissüsteemi eelkõige uutes poliitikavaldkondades, toetades kontrollide ja sanktsioonide ühtsust ning määruse (EÜ) nr 765/2008 (7) artiklis 14 osutatud Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni (EA) loomist. [ME 13]

(14)

E-kaubanduse areng võib tekitada teatavaid probleeme seoses küsimusega, kuidas kaitsta lõppkasutajate tervist ja ohutust nõuetele mittevastavate toodete eest. Võrgupõhiste kaubandus- ja reisiteenuste tõttu ei tunne tarbijaturud enam riigipiire ja seepärast on oluline tagada, et liidus elavatele tarbijatele oleks tagatud piisav võrdväärne kaitse kolmandates riikides asuvatelt ettevõtjatelt kaupade ja teenuste importimisel. Seepärast peaks programm võimaldama vajaduse korral toetada koostööd peamisteks kaubanduspartneriteks olevate kolmandate riikide asutustega , et vahetada teavet nõuetele mittevastavate toodete, teaduse uusimate avastuste ja uute tehnoloogiate, alles kujunevate riskide ning kontrollitegevusega seotud muude aspektide kohta . [ME 14]

(15)

Avaliku sektori asutused kasutavad avalikke hankeid selleks, et saada kulutatud avaliku sektori raha eest suuremat väärtust ning muuta siseturg innovatiivsemaks, jätkusuutlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks , sealhulgas kohaldades, eeldusel et see on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega, muid kriteeriumeid kui lihtsalt kõige odavam hind või kulutõhusus, võttes muu hulgas arvesse kvalitatiivseid, keskkondlikke, õiglase kaubanduse ja sotsiaalseid aspekte ning hõlbustades suurte taristutööde puhul hankelepingute osadeks jagamist . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/23/EL (8), 2014/24/EL (9) ja 2014/25/EL (10) on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava avalike hangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtetele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Nõuetekohaselt rakendatud riigihanke-eeskirjad on tugevama ühtse turu ning ELi ettevõtete kasvu ja töökohtade suurendamise oluline vahend. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt, avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, et lihtsustada ja parandada VKEde parem pääs ja mikroettevõtjate pääsu riigihanketurgudele, eelkõige nõustamisteenuste ja koolituse abil, paremad andmed, läbipaistvus ja ausus, hangete kiirem üleviimine digitaalsesse keskkonda ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerlust liikmesriikidega, parandades andmete kogumist ja analüüsimist muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, toetades kogemuste ja heade tavade vahetamist, tuginedes Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, andes suuniseid, edendades kasulikke kaubanduslepinguid, tugevdades koostööd riigi ametiasutuste vahel ja käivitades katseprojekte. [ME 15]

(16)

Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtete elu lihtsustamiseks on vaja kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid , mis oleksid järjest rohkem digitaalsed ja täielikult kättesaadavad, ning suuremaid pingutusi e-halduse ja e-valitsuse valdkonnas, tagades samas asjakohase andmete privaatsuse ja andmekaitse . See tähendab, et haldusasutused peavad hakkama kasutama uusi , uuenduslikumaid töövõtteid, kaotama et kaotada barjäärid oma haldusala eri osade vahel, ning osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtetega. Piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul nõuab kättesaadavat ajakohast , täpset ja lihtsasti mõistetavat teavet ettevõtete ja kodanike õiguste kohta, aga ka haldusformaalsusi selgitavat teavet ning nende lihtsustamist . Lisaks muutub oluliseks õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleb lihtsal ja tõhusal viisil luua side riiklike haldusasutuste vahel , toetades avaliku sektori asutusi nende eesmärkide saavutamisel, ja hinnata siseturu toimimist kohapeal. Olemasolevad siseturu haldamise vahendid etendavad kõnealuste eesmärkide saavutamisel juba olulist rolli. Sellel eesmärgil ja ka selleks, et pidada sammu tehnoloogia ja turu arenguga ning uute regulatiivsete ja täitmise tagamisega seotud probleemidega, tuleks programmiga toetada kvaliteedi, nähtavuse ja läbipaistvuse parandamist ning siseturu haldamise vahendite usaldusväärsust. Programm peaks seega muu hulgas toetama järgmisi olemasolevaid siseturu juhtimise vahendeid: portaali „Teie Euroopa,“ „Euroopa“ mis peaks olema tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne,“ „Nõuanne“ SOLVITit, siseturu infosüsteemi ja siseturu tulemustabelit, et parandada kodanike igapäevaelu ja suurendada ettevõtete suutlikkust piiriüleselt kaubelda. [ME 16]

(17)

Programm peaks toetama liidu õigusraamistiku väljatöötamist äriühinguõiguse ja äriühingu üldjuhtimise valdkonnas, aga ka lepinguõigust, et muuta äritegevus ja eriti VKEd tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, pakkudes samal ajal kaitset sidusrühmadele, keda ettevõtete tegevus mõjutab, ning et reageerida uutele poliitilistele väljakutsetele. Samuti peaks programm tagama asjaomase õigustiku nõuetekohase hindamise, rakendamise ja jõustamise, sidusrühmade teavitamise ja abistamise ning teabevahetuse edendamise asjaomases valdkonnas. Programm peaks jätkuvalt toetama ka komisjoni algatusi andmepõhise majanduse ja innovatsiooni jaoks selge ja kohandatud õigusraamistiku loomiseks. Need algatused on vajalikud õiguskindluse suurendamiseks seoses lepinguõiguse ja lepinguvälise õigusega, eelkõige seoses vastutuse ja eetikaga selliste uute tehnoloogiate puhul nagu asjade internet, tehisintellekt, robootika ja 3D-printimine. Programmi eesmärk peaks olema andmepõhise äritegevuse arendamine , tagades samas eraelu puutumatuse kaitse kõrge taseme , kuna see määrab liidu majanduse positsiooni üleilmses konkurentsis. [ME 17]

(18)

Samuti peaks programm edendama rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleva liidu õigusraamistiku nõuetekohast ja täielikku rakendamist ja kohaldamist liikmesriikides ning edasise poliitika väljatöötamist uute probleemide lahendamiseks kõnealuses valdkonnas. Programm peaks toetama üleeuroopalist huvi pakkuvate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee asjaomast tegevust.

(19)

Finantsteenuste, finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude liidu ja jätkusuutliku rahanduse valdkonna siseturu rakendamine ja arendamine sõltub suuresti liidu võetud tõenduspõhistest poliitikameetmetest. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks komisjonil olema aktiivne roll finantsturgude ja finantsstabiilsuse pideval jälgimisel, liikmesriikides liidu õigusaktide rakendamise hindamisel, olemasolevate õigusaktide eesmärgipärasuse hindamisel ning võimalike meetmete kindlaksmääramisel uute riskide tekkimise korral, kaasates pidevalt sidusrühmi kogu poliitikatsükli vältel. Selline tegevus sõltub analüüside, uuringute, koolitusmaterjalide, ülevaadete, vastavushindamiste, hindamiste ja statistika koostamisest ning seda toetavad IT-süsteemid ja kommunikatsioonivahendid.

(20)

Arvestades, et Kuna ELi lepingu artiklis 3 sätestatud siseturg hõlmab toimimise leping hõlmab eeskirjade süsteemi, mis tagab, et siseturul konkurentsi ei moonutata, peaks programm toetama tuleks programmiga toetada liidu konkurentsipoliitikat, võrgustikke ning parandades ja tihendades koostööd liikmesriikide Euroopa konkurentsivõrgustiku ning riikide ametiasutuste ja kohtutega, aga ka laiema sidusrühmade ringi kaasamist, et tutvustada tugevdades muu hulgas rahvusvahelist koostööd ning tutvustades ja selgitada selgitades liidu konkurentsipoliitikast tulenevaid õigusi, eeliseid ja kohustusi. Programm peaks eelkõige aitama komisjonil turusuundumusi paremini analüüsida ja hinnata, kasutades selleks muu hulgas ulatuslikult sektoriuuringuid ning jagades Euroopa konkurentsivõrgustikus korrapäraselt tulemusi ja parimaid tavasid. See peaks aitama tagada ausa konkurentsi ja võrdsed tingimused (ka rahvusvahelisel tasandil) ning aitama suurendada ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja tarbijate mõjuvõimu, et saada ühtsest turust kasu. [ME 18]

(21)

Programm peaks tegelema majanduse ja ettevõtluskeskkonna jätkuva ümberkujundamise ning eeskätt plahvatuslikult suureneva andmete hulga ja nende kasutamise radikaalse mõjuga konkurentsile ja siseturu toimimisele, arvestades seda, et nii ettevõtjad kui ka nende nõustajad kasutavad üha laialdasemalt tehisintellekti , suurandmeid, algoritme ja muid IT-vahendeid ja -pädevust. Samuti on oluline, et programm toetaks võrgustikke ja koostööd ning liikmesriikide ametiasutuste ja kohtutega kohtute laiemat ja süvendatumat kaasamist , arvestades et moonutamata konkurents ja siseturu toimimine sõltuvad olulisel määral just nende asutuste tegevusest. Pidades silmas konkurentsipoliitika erilist rolli väljaspool liitu toimuva konkurentsivastase tegevuse kaudu siseturule tekkiva kahju ärahoidmisel, peaks programm vajaduse korral toetama ka koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. Teavitamistegevuse laiendamine on vajalik ka selleks, et rohkem kodanikke ja ettevõtteid saaks õiglasest konkurentsist siseturul täiel määral kasu. Eelkõige tuleb Euroopa kodanikele näidata liidu konkurentsipoliitika tegelikke hüvesid, kaasates selleks kodanikuühiskonna rühmitusi ja asjaomaseid otseselt mõjutatud sidusrühmi. Arvestades, et mitmed programmi algatused on uued ning programmi konkurentsi käsitlevat osa mõjutavad kõige enam näiteks digitaalarengu, tehisintellekti, algoritmide, suurandmete, küberturvalisuse ja küberkriminalistika tehnoloogia valdkonnaga seotud siseturu konkurentsitingimuste dünaamilised ja kiired arengud, mille tempot ja suurusjärku on raske hinnata, eeldatakse, et programmi selle osa muutuvatele vajadustele reageerimiseks on vaja paindlikkust. [ME 19]

(22)

Äärmiselt oluline on Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ja kestlikkuse tugevdamine, tagades samal ajal võrdsed võimalused ning avatud ja konkurentsivõimelise siseturu. VKEd on Euroopa majanduse tõukejõuks, moodustades 99 % kõigist Euroopa ettevõtetest, andes kaks kolmandikku töökohtadest ja aidates oluliselt kaasa kõigis sektorites kvaliteetsete uute töökohtade loomisele nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning seega sotsiaalsele ühtekuuluvusele . VKEdel on tähtis roll energiasüsteemi ümberkujundamisel ja nad aitavad Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kliimaeesmärkide saavutamisele väga palju kaasa. Seetõttu tuleks programmiga parandada nende suutlikkust arendada kvaliteetseid keskkonnahoidlikke tooteid ja teenuseid ning toetada pingutusi, mida nad teevad kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ressursitõhususe suurendamiseks. Nii aitab programm suurendada ka liidu VKEde konkurentsivõimet üleilmsel turul. [ME 20]

(23)

VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta, näiteks rahastamise ja oskustööliste leidmine, halduskoormuse leevendamine, loovuse ja innovatsiooni rakendamine, turulepääs ja rahvusvahelistumise edendamine. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul. Programmiga tuleks eelkõige luua tingimused, mida on vaja, et hakata tootmisprotsessis juurutama tehnoloogilist ja korralduslikku innovatsiooni, ning eritähelepanu tuleks pöörata spetsiifilistele VKEdele, nagu mikroettevõtjad, töönduseettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, vabakutselised ja sotsiaalsed ettevõtted. Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalsetele, uutele ja noortele ettevõtjatele ning naisettevõtjatele, aga ka teistele konkreetsetele sihtrühmadele, nagu vanemaealised inimesed, sisserändajad ning sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad või haavatavatesse elanikkonnarühmadesse kuuluvad ettevõtjad, näiteks puudega inimesed. [ME 21]

(23a)

Programm peaks toetama ja edendama innovatsioonikultuuri, arendades välja ökosüsteemi, mis soodustab ettevõtjate loomist ja kasvu, keskendudes eelkõige mikroettevõtjatele ja uuenduslikele VKEdele, kes suudavad toime tulla üha tihedamas konkurentsis ja kiiresti muutuvas keskkonnas. Täiesti uute innovatsiooniprotsesside tõttu tuleb välja töötada avatud innovatsiooni mudel, mille kohaselt peavad eri organisatsioonid tegema tihedamat teaduskoostööd ning teadmisi ja intellektuaalomandit rohkem jagama. Seetõttu peaks programmi eesmärk olema toetada innovatsiooniprotsessi, kaasates uusi koostööpõhiseid ärimudeleid ning keskendudes organisatsioonidevahelises kogukonnas võrgustike arendamisele ning teadmiste ja vahendite jagamisele. [ME 22]

(23b)

Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, pöörates erilist tähelepanu VKEdele ja ettevõtlusvõrgustikele otsest kasu toovatele meetmetele, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul. [ME 23]

(24)

Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raske juurde pääseda rahastamisele, sest neil puudub teave, neil tuleb näha suurt vaeva, et tõestada oma krediidivõimelisust, ja neil pole piisavalt tagatisi või on põhjuseks lihtsalt vähene teadlikkus olemasolevast mehhanismist nende tegevuse toetamiseks liidu, liikmesriigi või kohalikul tasandil . Täiendavad rahastamisprobleemid tulenevad mikroettevõtete väiksusest ning VKEde konkurentsivõime säilitamise vajadusest, näiteks tegeledes digiteerimise, rahvusvahelistumise ja innovatsiooniga ning oma töötajate oskuste täiendamisega. Piiratud juurdepääs rahastamisele mõjutab negatiivselt uute ettevõtete loomist, nende kasvu ja püsimajäämise määra, samuti uute ettevõtjate valmisolekut võtta üle elujõulisi ettevõtteid ettevõtte omanikuvahetuse kontekstis. [ME 24]

(25)

Et ületada need turutõrked ning tagada, et VKEd etendavad jätkuvalt oma rolli liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel ja tõukejõuna kestliku majanduse saavutamisel , tuleb väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjad täiendavalt toetada võla- ja omakapitaliinstrumentide kaudu, mis nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega […] loodava InvestEU fondi VKEde komponendi raames (11). Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse määrusega (EL) nr 1287/2013 (12) alusel loodud endise COSME programmi raames kasutusele võetud laenutagamisrahastu on tõestanud oma lisaväärtust ja eeldatavalt annab see positiivse panuse vähemalt 500 000 VKEle; jätkuprogramm luuakse InvestEU fondi VKEde komponendi raames. Rohkem tuleks pöörata tähelepanu paremale teabevahetusele ja avalikele kampaaniatele, et tõsta võimalike toetusesaajate teadlikkust VKEdele mõeldud programmides osalemise võimalustest. Et VKEde toetamiseks võetavatest liidu meetmetest rohkem teataks, tuleks meetmete puhul, mida toetatakse käesolevast programmist kas täielikult või osaliselt, sh vahendajate puhul, kasutada Euroopa logo (lippu), mille juures on ka tekst, milles antakse teada, et toetust on saadud sellest programmist. [ME 25]

(26)

Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke rahastatakse ka InvestEU fondi VKEde komponenti kuuluvate rahastamisvahendite ja eelarvetagatise kaudu. InvestEU fondi VKEde komponendil peaks olema üldine teabepunkt, mis annab programmi kohta teavet igas liikmesriigis, et suurendada VKEde rahastamisvõimalusi ja teadlikkust nendest. Turuprobleemide või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks tuleks rahalist toetust kasutada proportsionaalselt ning meetmed ei tohiks dubleerida või välja tõrjuda erasektori poolset rahastamist ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmed peaksid olema selgelt täiendavad ja nendega tuleks suurendada koostoimet muude ELi programmidega . Meetmetel peaks olema selge Euroopa tasandi lisaväärtus. [ME 26]

(26a)

InvestEU fondist ELi või liikmesriikide komponendi kaudu toetatud meetmetega ei tohiks dubleerida erasektori rahaeraldisi, neid asendada ega moonutada konkurentsi siseturul, vaid seoses juba kasutatavate kohalike avaliku ja erasektori tagatissüsteemidega peaksid need soodustama lõimumist kõnealuste süsteemidega, kusjuures selliste meetmete peamine eesmärk on kindlustada ja suurendada lõplike vahendite saajate (VKEd komisjoni soovituse 2003/361/EÜ  (13) tähenduses) kasu, et saavutada sekkumismeetmete tegelik täiendavus. [ME 27]

(26b)

Lisaks rahastamisvahenditele juurdepääsule on VKEde jaoks ülioluline ka juurdepääs oskustele, sealhulgas juhtimisalastele oskustele ja teadmistele, et pääseda ligi olemasolevatele rahalistele vahenditele, tegeleda innovatsiooniga, konkureerida ja areneda. InvestEU fondi raames ette nähtud rahastamisvahendite loomisega peaks seega kaasnema ka mentorlussüsteemide ja koolituskavade ning teadmuspõhiste äriteenuste väljatöötamine. [ME 28]

(27)

Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel , olles abiks alates projekti ettevalmistamisest kuni turustamise ja turulepääsuni ning soodustades ettevõtlusvõrgustike loomist . See peaks tuginema VKEde ning majandus- ja tööstussektoriga ettevõtlussektoriga seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja asjatundlikkusele ning pikaajalisele koostöökogemusele Euroopa, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Toetus peaks tuginema heale kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne teeninduspunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka muudel turgudel. Võrgustik kavatseb jätkata teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige programmi „Horisont 2020“ raames, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Samuti peaks see toetama VKEde esindusorganisatsiooni laialdasemat osalemist ühtse turu poliitika algatuse, nagu riigihangete, standardimise protsesside ja intellektuaalomandiga seotud korra väljatöötamisel. Samuti peaks võrgustik suurendama meetmete arvu, millega antakse VKEdele sihipärasemat nõu projektide koostamisel ja toetatakse võrgustikke ning tehnoloogilist ja korralduslikku üleminekut. Ka peaks võrgustik rahastamisvõimaluste valdkonnas täiustama koostööd ja teabevahetust digitaalse programmi ja InvestEU fondi raames loodud teiste nõustamiskeskustega. Peale selle tuleks võrgustiku VKEdele suunatud meetmete kaudu osutada kvaliteetseid teenuseid kogu Euroopas, pöörates erilist tähelepanu liidu tegevusvaldkondadele ja geograafilistele piirkondadele, kus võrgustikud ja sidusrühmad ei saavuta oodatud tulemusi. Lisaks sellele peaks tulemuslik uute ettevõtjate mentorlussüsteem – programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ – jääma vahendiks, mis võimaldab värsketel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtluskogemust ettevõtlus- ja juhtimiskogemusi kontakti kaudu mõne teise riigi kogenud ettevõtjaga ja seega parandada ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks veelgi laienema ja suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma seega ettevõtjatele rohkem selliseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi. Et suurendada ettevõtlusalgatuste edendamise abil loodavat lisaväärtust, tuleks erilist tähelepanu pöörata mikroettevõtetele, olemasolevast programmist vähim kasu saanutele ja piirkondadele, kus ettevõtluskultuur on endiselt väga algeline ja selle edendamisel esineb rohkem takistusi. Tuleks teha kõik mis võimalik, et saavutada rahaliste vahendite mõistlikult tasakaalustatud geograafiline jaotus. [ME 29]

(27a)

Suuremaid jõupingutusi tuleks teha halduskoormuse vähendamiseks ja programmide kättesaadavuse suurendamiseks, et vähendada VKEde ja mikroettevõtjate kulusid, mis tulenevad keerulistest taotlemismenetlustest ja osalemisnõuetest. Liikmesriigid peaksid samuti kaaluma ühtse teeninduspunktina toimiva ühtse teabepunkti loomist ettevõtjatele, keda huvitab liidu rahaliste vahendite kasutamine. Hindamismenetlus peaks olema võimalikult lihtne ja kiire, et programmist antavat toetust saaks hakata kiiresti kasutama. [ME 30]

(28)

Klastrid on strateegiline vahend VKEde konkurentsivõime suurendamiseks ja laiendamiseks, sest need pakuvad soodsat ettevõtluskeskkonda , suurendavad tööstuse ning teenuste kestlikku arengut ja tugevdavad kvaliteetsete töökohtade loomise kaudu piirkondade majandusarengut . Klastrite ühistegevuse algatused peaksid saavutama kriitilise massi, et kiirendada VKEde kasvu. Spetsiaalsete ökosüsteemide ühendamise kaudu loovad klastrid VKEdele uusi ärivõimalusi ja lõimivad need paremini Euroopa ja maailma strateegilistesse väärtusahelatesse. Tuleks toetada riikidevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist ja ühismeetmete elluviimist, mida toetab Euroopa klastrite koostööplatvorm. Jätkusuutlikku partnerlust tuleks toetada rahastamise jätkamisega, tingimusel et saavutatakse tulemuste ja osalemise suhtes seatud eesmärgid. Otsetoetust VKEdele tuleks anda klastriorganisatsioonide kaudu, kui tegemist on järgmisega: kõrgetasemelise tehnoloogia, uute ärimudelite, vähese CO2-heitega ja ressursitõhusate lahenduste kasutuselevõtt, loovuse ja disaini edendamine, oskuste täiendamine, andekate inimeste kaasamine, ettevõtluse kiirendamine ja rahvusvahelistumine. Kaasata tuleks muud VKEdele suunatud spetsiaalsed toetusmeetmed, mis on mõeldud tööstusliku ümberkujundamise ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamise hõlbustamiseks. Programm peaks seega aitama kaasa majanduskasvule kestlikule majandusarengule ja looma seoseid liidu (digitaalsete) innovatsioonikeskuste ning ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate investeeringutega. Samuti võiks Uurida sünergiaid Erasmuse võib ka sünergiat programmiga „Erasmus“ . [ME 31]

(28a)

Programm võiks aidata luua ja/või parandada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate suhteid ülikoolide, uurimiskeskuste ja muude teadmiste loomise ja levitamisega tegelevate institutsioonidega. Need suhted võiksid aidata parandada ettevõtjate suutlikkust lahendada strateegilisi probleeme, mida tekitab uus rahvusvaheline keskkond. [ME 32]

(28b)

Kuna VKEd on oma suuruselt väiksemad, takistavad nende kasvu spetsiifilised tegurid ning neil on tõsiseid raskusi kasvamisel ja teatava majandustegevuse laiendamisel. Liit on majandustegevuse laiendamist toetanud eelkõige teadustegevuse uuendamisele keskendudes, peamiselt VKEde rahastamisvahendi ja hiljuti ka programmi „Horisont 2020“ raames elluviidava Euroopa innovatsiooninõukogu katseprojekti kaudu. VKEde rahastamisvahendiga seotud töömeetodite ja kogemuste põhjal tuleks ühtse turu programmist toetada ka VKEde tegevuse laiendamist, et täiendada uut Euroopa innovatsiooninõukogu, mille kaudu toetatakse programmist „Euroopa horisont“ peamiselt murrangulist innovatsiooni. Meetmed, mida käesolevas programmis võetakse VKEde laiendamiseks, peaksid näiteks aitama VKEdel laieneda turuleviimise, rahvusvahelistumise ja turupõhiste võimaluste abil. [ME 33]

(29)

Loovus ja innovatsioon , tehnoloogilised ümberkorraldused ja töökorralduse muutmine ning säästvam tootmisprotsess, eelkõige ressursi- ja energiatõhusus, on liidu tööstuse väärtusahelate konkurentsivõime seisukohast väga olulised. Need kiirendavad tööstuse ettevõtlus- ja tööstussektori moderniseerimist ja aitavad kaasa aruka ja kaasava jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisele. VKEd on aga loovuse ja innovatsiooni kasutamises maha jäänud. Programm peaks seega toetama loomepõhise innovatsiooniga seotud sihipäraseid meetmeid, võrgustikke ja partnerlusi kogu tööstuse väärtusahelas. [ME 34]

(29a)

Programmi „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahend on olnud ettevõtjate jaoks äärmiselt edukas nii esimese kui ka teise etapi toetuste puhul nende uue äriidee edendamisel ning prototüübi katsetamisel ja arendamisel. Kuna valikuprotsess on juba väga range, ei ole endiselt võimalik piiratud vahendite tõttu kõiki häid projekte rahastada. Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusameti (EASME) raames on rakendamine toimunud väga tõhusalt. Kuigi kõnealune programm on keskendunud kõrgtehnoloogilistele projektidele, tuleks selle metoodikat laiendada iga liiki kasvavatele VKEdele. [ME 35]

(29b)

Peale selle tuleks VKEdele suunatud meetmetes keskenduda sektoritele, kus on olnud suur majanduskasv ja suured sotsiaalsed võimalused ning kus on suur VKEde osakaal. Üks omanäoline sektor liidu majanduses, mis annab liidu SKPsse suure panuse ja kus tegutsevad peamiselt VKEd, on turism. Liit peaks jätkama selle sektori eripära toetavate meetmete elluviimist ja neid tugevdama. [ME 36]

(30)

Euroopa standarditel on siseturul väga oluline roll. Standardid on ettevõtete, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt üliolulised. Standardid on ka liidu õigusakte ja poliitikat toetav tähtis abivahend mitmes olulises valdkonnas, nagu energeetika ümberkujundamine , kliimamuutused , keskkonnakaitse , info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ressursside säästev kasutamine ja ringlussevõtt , innovatsioon, tooteohutus, tarbijakaitse, tööohutus ja töötingimused ning vananev elanikkond, andes seega positiivse panuse ühiskonnale tervikuna. Kogemused on aga näidanud, et standardite väljatöötamise kiirust ja õigeaegsust tuleb parandada ning on vaja teha jõupingutusi, et paremini hõlmata kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sh neid, kes esindavad tarbijaid. [ME 37]

(31)

Euroopa standardimistegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (14) ning viiakse ellu pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, mis on oluline nii kõnealuses määruses kui ka liidu üldises ja valdkondlikus standardimispoliitikas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(32)

Hästi toimiv ühine finantsaruandluse raamistik on esmatähtis siseturu jaoks ning kapitaliturgude finantsturgude tulemuslikuks toimimiseks ja finantsteenuste integreeritud turu saavutamiseks pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu kontekstis. [ME 38]

(33)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (15) tuleks Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogus vastu võetud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRSid) ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendused inkorporeerida liidu õigusesse, et neid kohaldaksid äriühingud, kelle väärtpaberid on noteeritud reguleeritud turul liidus, ainult siis, kui IFRSid vastavad kõnealuses määruses sätestatud kriteeriumidele, sh nõudele, et raamatupidamisaruanne peab andma „õige ja õiglase ülevaate“, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (16) artikli 4 lõikes 3, ja on Euroopa üldsuse huvides. Sellised rahvusvahelised raamatupidamisstandardid on vaja välja töötada läbipaistva ja demokraatlikule kontrollile alluva protsessi kaudu. Seega on IFRSidel siseturu toimimises oluline roll ning liit on otseselt huvitatud, et IFRSide väljatöötamise ja heakskiitmise protsess tagaks siseturu õigusraamistiku nõuetega kooskõlas olevad standardid. Seepärast on oluline kehtestada IFRSide sihtasutuse asjakohane rahastamiskord.

(34)

Võttes arvesse Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) rolli selle hindamisel, kas IFRSid vastavad liidu õiguse ja poliitika nõuetele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1606/2002, on vaja, et liit tagaks ka EFRAGi stabiilse rahastamise ja seega toetaks selle rahastamist. Tehnilises tegevuses peaks EFRAG keskenduma komisjoni tehnilisele nõustamisele IFRSide kinnitamisel ja asjakohasele osalemisele nende väljatöötamise protsessis ning tagama selle, et liidu huve võetakse rahvusvahelises standardite kehtestamise protsessis asjakohaselt arvesse. Need huvid peaksid hõlmama „konservatiivsuse“ mõistet, direktiiviga 2013/34/EL kehtestatud „õige ja õiglase ülevaate“ ja määruses (EÜ) nr 1606/2002 sätestatud „Euroopa üldsuse huvide“ nõude säilitamist, võttes arvesse standardite mõju finantsstabiilsusele ja majandusele. Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) osana tuleks luua ka Euroopa ettevõtete aruandluslabor, et edendada innovatsiooni ja parimaid tavasid äriühingute aruandluse valdkonnas. Selle raames saavad ettevõtted ja investorid jagada parimaid tavasid eelkõige muu kui finantsala aruandluse ja jätkusuutlikkusega seotud aruandluse valdkonnas.

(35)

Kohustusliku auditeerimise valdkonnas moodustas järelevalverühm, mis on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) haldusreformi järelevalve eest vastutav rahvusvaheline organisatsioon, 2005. aastal avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB). PIOBi ülesanne on jälgida rahvusvaheliste auditeerimisstandardite (ISAd) vastuvõtmiseni viivat protsessi ning muid IFACi tegevusi, mis on üldistes huvides. Auditeerimisstandardeid on võimalik vastu võtta liidus kohaldamiseks eelkõige tingimusel, et need on välja töötatud nõuetekohase läbipaistva menetluse käigus avaliku järelevalve all ja läbipaistvuse tingimustes, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (17) artikliga 26. Arvestades rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kasutuselevõttu liidus ja PIOBi keskset rolli selles, et tagada nende vastavus direktiivi 2006/43/EÜ nõuetele, on oluline tagada asjakohane kord PIOBi rahastamiseks.

(36)

Liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme tagamisele ning tarbijatele suurema mõjuvõimu ja siseturul keskse koha andmisele liikmesriikide poliitika toetamise ja täiendamise teel, püüdes tagada, et kodanikud saavad tarbijatena täielikult osa siseturu hüvedest ning nende ohutus, õiguslikud ning majandushuvid on seejuures nõuetekohaselt kaitstud konkreetsete meetmete abil. Samuti peab liit tagama, et tarbija- ja tooteohutusalased õigusaktid oleksid kohapeal nõuetekohaselt ja võrdselt täidetud ning et ettevõtetele oleks siseturul tagatud võrdsed võimalused ja aus konkurents. Lisaks sellele on vaja suurendada tarbijate mõjuvõimu, neid julgustada ja abistada jätkusuutlike ja teadlike valikute tegemisel, toetades seega kestlikku energia- ja ressursitõhusat ringmajandust. [ME 39]

(37)

Programmi eesmärk peaks olema suurendada tarbijate, ettevõtete, kodanikuühiskonna ja ametiasutuste teadlikkust liidu tarbija- ja ohutusalastest õigusaktidest ning anda tarbijatele ja nende esindusorganisatsioonidele riiklikul ja liidu tasandil rohkem võimalusi, toetades Euroopa Tarbijaliitude Ametit (BEUC), mis on kõigis asjakohastes liidu poliitikavaldkondades tarbijate huve esindav pikaajaline ja tunnustatud vabaühendus, ning tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühingut (ANEC), mis esindab tarbijate huve standardimisküsimustes. Seda tehes tuleks erilist tähelepanu pöörata uutele turunõuetele, mis on seotud säästva tarbimise edendamise ning edendamisega, pöörates erilist tähelepanu meetmetele, millega võideldakse toodete ettekavatsetud vananemise probleemi vastu, haavatavuse ennetamisega, samuti probleemidele, mis on põhjustatud majanduse digiteerimisest , seotud toodetest, asjade internetist, tehisintellektist ja algoritmide kasutusest või uute tarbimisharjumuste ja ärimudelite arengust tulenevatele probleemidele , näiteks koostöömajandusest ja sotsiaalsest ettevõtlusest . Programm peaks toetama Programmiga tuleks toetada asjakohase teabe väljatöötamist turgude kohta , poliitiliste probleemide sealhulgas meetmeid , esilekerkivate küsimuste mille eesmärk on parandada toodete jälgitavust kogu tarneahela ulatuses, kogu liitu hõlmavaid kvaliteedistandardeid ja käitumisviiside kohta toodete kvaliteedierinevuste vähendamist, poliitilisi probleeme, esilekerkivaid küsimusi ja käitumisviise ning liidu tarbijate tulemustabelite avaldamist. [ME 40]

(38)

Programm peaks toetama riikide pädevaid asutusi, sealhulgas tooteohutuse järelevalve eest vastutavaid asutusi, kes teevad eelkõige koostööd ohtlikke tooteid käsitleva liidu kiire teabevahetuse süsteemi kaudu. Samuti peaks programm toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ (18) ja määruse (EÜ) nr 765/2008 nõuete täitmist seoses tarbijakaitse ja tooteohutuse, aga ka tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ning rahvusvahelise koostööga kolmandate riikide ja liidu asjaomaste ametiasutuste vahel. Lisaks peaks programm tagama, et kõik tarbijad kõigil tarbijatel ja kauplejad saaksid kasutada kauplejatel oleks juurdepääs kvaliteetsele vaidluste kohtuvälisele lahendamisele ja kohtuvälist lahendamist, vaidluste internetipõhist lahendamist internetipõhisele lahendamisele ning et nende käsutuses oleks teave õiguskaitsevõimaluste kohta , kuidas osaleda kahju hüvitamist taotlevates meetmetes võimalikult väikeste kuludega . [ME 41]

(39)

Euroopa Programm peaks ka toetama Euroopa tarbijakeskuste võrgustik võrgustikku, mis aitab kasu saada liidu tarbijaõigustest, kui tarbijad ostavad kas internetis või reisides piiriüleselt kaupu ja teenuseid siseturul ja EMPs. Seda kolmekümnest keskusest koosnevat võrgustikku rahastatakse ühiselt liidu tarbijakaitseprogrammidest ja oma rohkem kui kümne tegevusaasta jooksul on see tõestanud oma lisaväärtust tarbijate ja kauplejate usalduse suurendamisel siseturu vastu. Võrgustik menetleb aastas üle 100 000 tarbijanõude ning jõuab ajakirjanduse ja veebipõhise teavitustegevuse kaudu miljonite kodanikeni. See on üks liidu kõige väärtuslikumatest kodanike abivõrgustikest ning enamikus selle keskustes on sisse seatud kontaktpunktid siseturu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (19) jaoks, ning selle tegevuse hinnangus rõhutatakse võrgustiku toimimise jätkamise tähtsust. Euroopa tarbijakeskuste võrgustik võib olla ka oluline teabeallikas väljakutsete ja probleemide kohta, millega tarbijad puutuvad kokku kohalikul tasandil, mis on olulised liidu poliitika kujundamisel ja tarbijate huvide kaitsmisel. Seepärast peaks programm võimaldama luua ja edendada koostoimet tarbijate esindamisel kohalikul ja liidu tasandil, et tugevdada tarbijate huvide kaitset. Samuti kavatseb võrgustik välja töötada vastastikused kokkulepped kolmandata riikide sarnaste asutustega. [ME 42]

(40)

Mais 2017 viis komisjon läbi liidu tarbija- ja turustamisõiguse toimivuskontrolli, mis tõi esile vajaduse tagada parem eeskirjade täitmine ja lihtsustada kahju hüvitamist tarbijatele, kes on kannatanud kahju tarbijaõiguse rikkumise tõttu. Selle tulemusena võttis komisjon aprillis 2018 vastu „Uue kokkuleppe tarbijatega“, et tagada muu hulgas tarbijate võrdne kohtlemine kõikjal siseturul kahetiste kvaliteedistandardite tingimustes seoses piiriüleste juhtumitega, nagu nõuetele mittevastavate toodete müümine mootorsõidukite sektoris, toodete kahetised kvaliteedistandardid või paljude lendude tühistamisest tingitud ärasõiduvõimaluseta reisijate probleemid , liikmesriikide parem nõuete täitmise suutlikkus, tõhusam tooteohutus, parem rahvusvaheline koostöö ja uued võimalused õiguste kaitseks, eelkõige pädevate üksuste esindushagide kaudu. Programm peaks toetama tarbijapoliitikat teadlikkuse suurendamise ja teadmiste kogumise, tarbijaorganisatsioonide ja tarbijakaitseasutuste suutlikkuse suurendamise ja parimate tavade vahetamise, koostöövõrkude loomise ja turuteabe väljatöötamise, tarbijate jaoks siseturu toimimise tõendusbaasi tugevdamise, aga ka IT-süsteemide ja kommunikatsioonivahendite kaudu. [ME 43]

(41)

Kodanikke mõjutab eelkõige finantsteenuste turgude toimimine finantsturgude toimimine ja seetõttu tuleks neid asjakohastest õigustest, riskidest ja kasust rohkem teavitada . Finantsteenused on siseturu põhikomponent ning nõuavad reguleerimist ja järelevalvet käsitlevat kindlat raamistikku, mis üksnes ei taga finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduse, vaid pakub kõrgetasemelist kaitset ka tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondi liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Oluline on Programmiga tuleks suurendada nende võimet osaleda finantssektori poliitikakujundamises ning selleks tuleks muu hulgas koostada finantsturgudel pakutavate toodete kohta selge, terviklik ja kasutusmugav teabematerjal ning seda levitada . [ME 44]

(42)

Seepärast peaks programm jätkama suutlikkuse suurendamise programmiga (2017–2020) hõlmatud konkreetsete meetmete toetamist, millega laiendatakse tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/826, (20) millega jätkati aastate 2012–2017 katseprogrammi ja ettevalmistavat tegevust. See on vajalik selleks, et poliitikakujundajad saaksid muude huvirühmade kui finantssektori töötajate arvamusi ning tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvide paremaks esindamiseks. Selle tulemuseks peaks olema parem Programm peaks pidevalt arendama oma metoodikat ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas suurendada tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate osalust, et selgitada välja liidu poliitika kujundamise jaoks olulised küsimused ja tagada tarbijate huvide kaitse finantsteenuste valdkonnas. Tänu sellele peaks finantsteenuste poliitika paranema , eelkõige tänu üldsuse paremale arusaamisele finantsmääruses käsitletavatest küsimustest, ja parem finantskirjaoskus ja paremale finantskirjaoskusele . Käesolevas programmis kasutavate avaliku sektori vahendite puhul tuleks põhitähelepanu pöörata sellele, mis on kasulik lõppkasutajatele, ja vältida igasuguse otsese või kaudse rahalise toetuse maksmist erasektori finantsettevõtjate äritegevusele . [ME 45]

(43)

Komisjon andis aastatel 2012–2013 pilootprojekti ja aastatel 2014–2016 ettevalmistava tegevuse raames iga-aastase avaliku projektikonkursi kaudu toetust kahele organisatsioonile. Need kaks organisatsiooni on Finance Watch, mis loodi liidu toetuste abil 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühinguna, ja Better Finance, mis tekkis siis, kui alates 2009. aastast hakati varasemaid Euroopa föderatsioone ja osanike liitusid järjestikku ümber korraldama ja ümber nimetama. Määruse (EL) 2017/826 alusel kehtestatud suutlikkuse suurendamise programmi kohaselt on need kaks organisatsiooni ainsad toetusesaajad. Seepärast on vaja neid organisatsioone programmi raames ka edaspidi kaasrahastada. Kõnealune rahastamine tuleks siiski läbi vaadata. Seetõttu tuleks meeles pidada, et kui suutlikkuse suurendamise programmi ja selle rahastamist jätkatakse ka pärast 2020. aastat ning kui tekib ka teisi võimalikke toetusesaajaid, peaks konkurss olema avatud ka kõigile teistele organisatsioonidele, kes vastavad kriteeriumidele ning aitavad kooskõlas määrusega (EL) 2017/826 saavutada programmi eesmärke. [ME 46]

(44)

Kõrgetasemeline tervisekaitse toiduainete ja loomasööda tarneahelas on vajalik tarbijate kaitseks ning siseturu tõhusaks ja sujuvaks toimimiseks. Ohutu ja jätkusuutlik põllumajanduslik ja toiduainete tarneahel on nii ühiskonna kui ka siseturu toimimise eeltingimus. Nagu on näidanud äsjased vahejuhtumid, nt munade saastumine fiproniiliga 2017. aastal ja hobuseliha-skandaal 2013. aastal, takistavad piiriülesed terviseohud ja nagu linnugripp või Aafrika seakatk ning toiduga seotud hirmud takistavad siseturu toimimist, piirates inimeste ja kaupade liikumist ning tekitades häireid tootmises. Piiriüleste terviseohtude ja toiduga seotud hirmude ennetamine on äärmiselt oluline. Seetõttu tuleks programmist toetada konkreetseid meetmeid, nagu erakorraliste meetmete kehtestamine looma- ja taimetervist mõjutavate kriisiolukordade ja ettenägematute sündmuste puhul, luues seega mehhanismi otseseks juurdepääsuks hädaabireservile, et tegeleda nende hädaolukordadega kiiremini, tulemuslikumalt ja tõhusamalt. [ME 47]

(45)

Liidu õiguse üldine eesmärk toiduahela valdkonnas on edendada tagada inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrget taset kõrge tase kogu toiduahelas, toetada loomade heaolu edendamist, tagada tarbijate kaitse ja teavitatuse kõrge tase ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, parandades seejuures Euroopa toidu ja sööda tootmise jätkusuutlikkust, vähendades toidujäätmete hulka, tõhustades toodete kvaliteedistandardeid kogu liidus, suurendades liidu toidu- ja söödatööstuse konkurentsivõimet ning soodustades töökohtade loomist. [ME 48]

(46)

Arvestades selliste meetmete erilist iseloomu, mis on seotud inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tasemega kogu toiduahela ulatuses, tuleb käesolevas määruses sätestada toetuskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste andmiseks ja avalike hangete kasutamiseks. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL, Euratom) 2018/1046  (21) („finantsmäärus“) ja tagantjärele kohaldamise välistamise põhimõttest peaksid erakorraliste meetmete kulud nende kiireloomulisuse ja ettenägematu olemuse tõttu olema rahastamiskõlblikud ja hõlmama ka kulusid, mis on tekkinud seoses loomataudi või taimekahjustaja esinemise kahtlusega, tingimusel et selline kahtlus leiab hiljem kinnitust ja sellest teavitatakse komisjoni. Komisjon peaks võtma vastavad eelarvelised kulukohustused ja tegema rahastamiskõlblike kuludega seotud maksed pärast juriidilistele kohustustele allakirjutamist ja liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. Kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud ka selliste kaitsemeetmete puhul, mida on võetud olukorras, kus mõni loomataudidest või zoonoosidest esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või ülemeremaades ja -territooriumidel ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus, aga ka selliste kaitsemeetmete või muu asjassepuutuva tegevuse puhul, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus. [ME 49]

(47)

Liikmesriikide Võttes arvesse toiduahela üha suuremat üleilmastumist, on liikmesriikide korraldatav ametlik kontroll on oluline vahend, mille abil kontrollida ja jälgida, kas liidu asjaomaseid nõudeid rakendatakse, järgitakse ja täidetakse , eelkõige kolmandatest riikidest imporditud toodete puhul . Ametlike kontrollisüsteemide tõhusus ja tulemuslikkus on ülioluline, et säilitada inimeste, loomade ja taimede ohutuse kõrge tase kogu toiduahelas , samuti tarbijate usaldus, ning tagada keskkonna ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse. Selliste kontrollimeetmete jaoks peaks olema kättesaadav liidu rahaline toetus. Eelkõige peaksid rahalist toetust saama liidu referentlaborid, et aidata neil katta komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisega kaasnevaid kulusid. Kuna ametlike kontrollide tõhusus sõltub ka sellest, kas kontrolliasutuste käsutuses on kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on nõuetekohased teadmised liidu õigusest, peaks liit aitama kaasa nende koolitamisele ja pädevate asutuste korraldatud asjakohaste vahetusprogrammide korraldamisele. [ME 50]

(48)

Euroopa statistikaprogrammi alusel arendatav, tehtav ja levitatav kvaliteetne Euroopa statistika on äärmiselt oluline tõenduspõhiste otsuste tegemisel, see peaks olema õigeaegselt kättesaadav ja aitama rakendada liidu tegevuspõhimõtteid, nagu on kajastatud ELi toimimise lepingus, milleks on tugevdatud ja integreeritud majandusjuhtimine, sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus, jätkusuutlik areng, põllumajanduspoliitika, Euroopa sotsiaalne mõõde ja üleilmastumine.

(49)

Euroopa statistika on liidu otsuste tegemiseks ja liidu algatuste tulemuslikkuse ja mõju mõõtmiseks hädavajalik. Seepärast tuleks Euroopa statistika jätkuval tegemisel ja arendamisel tagada kogu liitu hõlmav lähenemisviis ja minna siseturust kaugemale, et hõlmata kõiki liidu meetmeid ja poliitikavaldkondi, sealhulgas anda ettevõtetele ja kodanikele võimekus teha teadlikke otsuseid.

(50)

Võttes arvesse Euroopa statistikaprogrammi horisontaalset iseloomu, kohaldatakse Euroopa statistikaprogrammi suhtes erinõudeid, eeskätt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (22) sätestatud nõudeid, eelkõige seoses statistikaalaste põhimõtete, Euroopa statistikasüsteemi toimimise ja juhtimise põhimõtete, sealhulgas Euroopa statistikasüsteemi komitee ja komisjoni rolli ja ülesannete ning statistikaalaste tegevuskavade koostamise ja rakendamisega.

(51)

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 on programm saadetud eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele ja selle elluviimisel tuleks tagada tõhus parlamentaarne kontroll . [ME 51]

(52)

Liit ja liikmesriigid on võtnud kohustuse rakendada olla esimeste hulgas, kes viivad ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030. Aidates kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisele, edendavad liit ja liikmesriigid tugevamat, jätkusuutlikumat, kaasavamat, turvalisemat ja jõukamat Euroopat. Programm peaks aitama kaasa tegevuskava 2030 elluviimisele, sealhulgas kestliku arengu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme tasakaalustamise kaudu ning seda eesmärki silmas pidades tuleks mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestada selge ja nähtav kohustus ja võtta kestliku arengu eesmärke igakülgselt arvesse, nagu Euroopa Parlament nõudis oma 14. märtsi ja 30. mai 2018. aasta resolutsioonides 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta . [ME 52]

(53)

Võttes arvesse kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et viia ellu ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaks käesolev programm aitama kliimaküsimusi peavoolustada ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluse käigus.

(54)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis [reference to be updated as appropriate according to the new inter-institutional agreement: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (23) punkti 17] tähenduses.

(55)

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga on ette nähtud koostöö programmi alla kuuluvates valdkondades ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas osalevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide vahel. Samuti tuleks ette näha programmis osalemise võimalus teistele riikidele, sealhulgas liidu naaberriikidele ning riikidele, kes taotlevad liidu liikmeks saamist, kandidaatriikidele ja ühinevatele riikidele. Lisaks peaks programm olema Euroopa statistika valdkonnas avatud Šveitsile kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga statistikaalase koostöö kohta (24).

(56)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati EMP lepinguga, milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt tehtava otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õiguslike vahendite alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada eraldi säte, et anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja Euroopa Kontrollikojale õigused ja juurdepääs, mida neil on vaja oma asjakohaste volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(57)

Programmi suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Selles sätestatakse liidu eelarve täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad toetuste, auhindade ja hangete kohta.

(58)

Varasemate programmide ja eelarveridade alusel rakendatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks säilitada. Programmi raames võetavate uute meetmete eesmärk on eelkõige toetada hästitoimivat siseturgu. Selleks et muuta programmi rakendamine lihtsamaks ja paindlikumaks ning tagada seeläbi eesmärkide parem täitmine, tuleks meetmete määratlemisel lähtuda üksnes üldkategooriatest. Samuti peaks programm sisaldama konkurentsivõime ja tarbijakaitse valdkonna konkreetsete eesmärkidega seotud näidismeetmeid või õigusnormidest tulenevate meetmete loetelu, näiteks standardimise , turujärelevalve , toiduahela reguleerimise ja Euroopa statistika valdkonnas. [ME 53]

(59)

Vaja on täpsustada rahastamiskõlblike üksuste kategooriad ning samuti üksused, mis peaksid olema rahastamiskõlblikud ilma projektikonkurssi korraldamata.

(60)

Võttes arvesse maailma majanduse , sealhulgas digitaalmajanduse üha suuremat seotust, peaks programm ka edaspidi ette nägema võimaluse kutsuda väliseksperte, nagu kolmandate riikide ametnikke, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või ettevõtjaid osalema teatavates meetmetes. [ME 54]

(61)

On vaja esitada kaasrahastamise eeskirju ja rahastamiskõlblikke kulusid käsitlevad erikriteeriumid.

(62)

Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ (25) kindlaksmääratud komisjoni kohustusele muuta rahastamisprogrammid ühtsemaks ja lihtsamaks tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisvahenditega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisvahenditega, välistades siiski kahekordse rahastamise.

(63)

Käesolev programm peaks aitama kaasa äärepoolseimate piirkondade konkreetsete vajaduste toetamisele ja nende integreerimisele siseturule, nagu komisjon hiljuti taaskinnitas oma teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“ (26).

(64)

Programm peaks edendama sünergiat ja samas vältima dubleerimist teemaga seotud liidu programmide ja meetmetega. Käesoleva programmi raames võetavad meetmed peaksid täiendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (27) loodud programmi „Toll“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (28) loodud programmi „Fiscalis“, mille eesmärk on samuti toetada ja parandada siseturu toimimist. [ME 55]

(65)

Programm peaks edendama sünergiat ja, vastastikust täiendavust täiendavust ja lisaväärtust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (29) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondi kohaste VKEde ja ettevõtluse toetustega. Lisaks sellele tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (30) loodud InvestEU fondi VKEde komponendist võla- ja omakapitalitoetus, et parandada VKEde ja mikroettevõtjate juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust. Samuti peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (31) loodud kosmoseprogrammiga, kutsudes VKEsid üles saama kasu läbimurdelisest innovatsioonist ja muudest kõnealuste programmide raames välja töötatud lahendustest. [ME 56]

(66)

Programm peaks edendama sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (32) loodud programmiga „Euroopa horisont“, mille eesmärk on edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni. See peaks eelkõige hõlmama vastastikust täiendavust uuenduslikele ettevõtetele suunatud tulevase Euroopa innovatsiooninõukogu meetmetega, aga ka VKEdele mõeldud tugiteenustega.

(67)

Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (33) loodud digitaalse Euroopa programmiga, mille eesmärk on edendada liidu majanduse ja avaliku sektori digiteerimist ja suuremat küberturvalisust . [ME 57]

(68)

Lisaks peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (34) loodud õiguse, õiguste ja väärtuste fondiga, mille eesmärk on toetada Euroopa õigusruumi edasiarendamist riiklike õigussüsteemide tõhususe tagamiseks, mis on peamine tegur õiglase ja kulutõhusa Euroopa majanduse saavutamiseks.

(69)

Programm peaks edendama sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (35) loodud Erasmuse programmi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (36) loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) […] (37) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ -ga tööjõu ja noorte liikuvuse valdkonnas, mis on hästi toimiva siseturu jaoks hädavajalik.

(70)

Lisaks võiks toiduahela meetmeid, näiteks looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordade puhul rakendatavaid veterinaar- ja fütosanitaarmeetmeid, täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr […] (38) kehtestatud liidu ühise põllumajanduspoliitika programmitöö alla kuuluvate turupõhiste meetmetega.

(71)

Vajaduse korral tuleks programmi meetmeid Programmi meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ja neid tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et need ei dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist, ning pakuksid selget Euroopa lisaväärtust. [ME 58]

(72)

Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused seoses selliste tööprogrammide vastuvõtmisega, millega tagatakse inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tase kogu toiduahelas. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (39). [ME 59]

(73)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse liidu lisaväärtust, kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. See peaks hõlmama kindlasummaliste maksete, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade kasutamise kaalumist ning finantsmääruse artikli 125 lõike 1 kohaste kuludega mitteseotud rahastamisvahendite kasutamist. [ME 60]

(74)

Korrapärase Saavutatud tulemuste ning programmi tõhususe ja tulemuslikkuse korrapärase järelevalve ja aruandluse tagamiseks tuleks programmi meetmete ja tulemuste järelevalve jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Selline järelevalve ja aruandlus peaksid põhinema näitajatel, millega mõõdetakse programmi meetmete mõju eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusaluse põhjal. [ME 61]

(75)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (40) punktidele 22 ja 23 tuleb programmi hinnata konkreetse järelevalvekorra alusel kogutud teabe põhjal, vältides ülereguleerimist ning halduskoormust, eelkõige liikmesriikides. See kord peaks vajaduse korral hõlmama mõõdetavaid näitajaid, et hinnata nende põhjal programmi mõju kohapeal. Komisjon peaks koostama vahearuande, milles hinnatakse, kuivõrd on täidetud programmi raames toetatud meetmete eesmärgid, millised olid selle mõjud ja tulemused, kui tõhusalt kasutati ressursse ja millist liidu lisaväärtust saadi, ning koostama lõpliku hindamisaruande meetmete pikemaajaliste mõjude, tulemuste ja kestlikkuse ning teiste programmidega saavutatud sünergia kohta. [ME 62]

(75a)

Käesoleva määruse teatavate mitteoluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte tööprogrammi(de) vastuvõtmise kohta. [ME 63]

(76)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (41) I osa 2. peatükis, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003 (42) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001 (43) osutatud loomataudide põhjal tuleb koostada selliste loomataudide ja zoonooside avatud loetelu, mis on erakorraliste meetmete ning likvideerimise, tõrje ja seire programmide raames rahastamiskõlblikud. [ME 64]

(77)

Selleks et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, tuleks komisjonile anda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte loomataudide ja zoonooside loetelu täiendamiseks. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, tuleks komisjonile anda õigus võtta ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral läbi vaadata erieesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad või neid täiendada, ning et lisada käesolevale määrusele järelevalve- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevad sätted. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, Samuti tuleks konsulteerida sidusrühmade ja tarbijate ühendustega. Et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. [ME 65]

(78)

Vastavalt [reference to be updated as appropriate according to a new decision on OCTs: nõukogu otsuse 2013/755/EL (44) artiklile 94] on ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi eeskirjadest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(79)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (45), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (46), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (47) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (48) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid kuritegusid, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (49). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(80)

Käesoleva määruse programmi raames võetavate meetmete suhtes kohaldatakse (käesolevas määruses toodud konkreetseid erandeid arvestades) tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastuvõetud horisontaalseid finantseeskirju. Need eeskirjad on sätestatud finantsmääruses ja nendega ja eelkõige finantsmäärust, millega määratakse eelkõige kindlaks kord, mille kohaselt eelarvet koostatakse ja täidetakse toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. [ME 66]

(81)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (50) reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 45/2001 (51) reguleeritakse isikuandmete töötlemist komisjonis käesoleva määruse kontekstis ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peavad teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EL) 2016/679 ja määruses XXX [eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev määrus] sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peab teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EÜ) nr 45/2001 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega. [ME 67]

(82)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid küsimuste piiriülese iseloomu tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab neid liidu meetmete suurema potentsiaali tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(83)

Programmi eesmärk peaks ka olema tagada liidu siseturu, ettevõtete – sealhulgas VKEde eriti väikeste, keskmise suurusega ja mikroettevõtete  –konkurentsivõime ja kestlikkus ning Euroopa statistikameetmete parem nähtavus ja sidusus Euroopa kodanike, ettevõtete ja ametiasutuste jaoks. [ME 68]

(84)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 (52), (EL) nr 258/2014 (53), (EL) nr 652/2014 (54) ja (EL) nr 2017/826 tuleks tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

(85)

On asjakohane tagada sujuv ja katkestusteta üleminek määrustega (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014, (EL) 2017/826, (EL) nr 258/2014, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 99/2013 loodud ettevõtete , eelkõige väikeste, keskmise suurusega ja VKEde mikroettevõtete konkurentsivõime, tarbijakaitse, tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate, finantsteenuste poliitika kujundamise, toiduahela ja Euroopa statistika valdkonna programmidelt käesolevale programmile, eelkõige seoses mitmeaastaste meetmete jätkamise ning eelmiste programmide edusammude hindamisega, [ME 69]