tühistada EKP presidendi otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus katseaja pikendamise otsuse peale (kohtuasi T-27/01);

43Hageja väitel puudub ametieeskirjadel õiguslik alus. Need olid tegelikult seotud EKP personali teenistustingimustega ja oleks tulnud seega EKPS põhikirja artikli 36.1 alusel vastu võtta EKP nõukogu poolt juhatuse ettepanekul ja mitte juhatuse poolt, kellel puudus selleks pädevus.44Seoses sellega piisab välja tuua, et vaidluses, mis on aluseks otsusele X v. EKP (Esimese Astme Kohtu 18. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas T-333/99: X v. EKP, EKL AT 2001, lk I-A-199 ja II-921; EKL 2001, lk II-3021) [...], esitati Esimese Astme Kohtule õigusvastasuse väide, mille ese oli sama, mis hageja poolt käesolevas asjas esitatud väitel. Esimese Astme Kohus leidis sisuliselt selle otsuse punktides 96-109, et ametieeskirjad ei ole õigusvastased, nagu seda väidab hageja, eelkõige seetõttu, et nõukogu delegeeris EKP kodukorra artiklis 21.3 juhatusele pädevuse määratleda teenistustingimuste rakendamise tingimused, s.o ametieeskirjad.

99Esimese Astme Kohus leiab, et vastupidiselt hageja seisukohale tuleneb teenistustingimuste artikli 41 punktist iii üheselt, et katseaja pikendamise ja katseajal vallandamise otsuste kohta ei saa esitada kohtueelse kontrolli taotlust ja kaebust. Tegelikult on kahe otsuse eesmärk nimetatud sätte kohaselt jätta katseajal töötaja ametisse nimetamine kinnitamata.100Nii tekitas hagiavalduse esitamine kohtuasjades T-27/01 ja T-69/01 kostjale põhjendamatuid kulusid.101Kohtuasja T-56/01 osas, mis saabus Esimese Astme Kohtu kantseleisse 13. märtsil 2001, tuleb esile tõsta, et hageja esitas selle tegevusetushagi 5. veebruaril 2000 esitatud kaebusele vastamata jätmise tõttu, samas kui ühelt poolt jäeti see taotlus personalieeskirjade artikli 8.2.1 alusel rahuldamata kaudse otsusega, mis tehti üks kuu pärast kaebuse esitamist, ning teiselt poolt jättis EKP president 12. märtsil 2001 hageja kaebuse rahuldamata.102Järelikult, ilma et oleks vaja kontrollida, kas hagi tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna enne tegevusetushagi esitamist ei ole kutsutud toimingut tegema, on selge, et hagi esitamise ajal kohtuasjas T-56/01 või vähemalt sellele kuupäevale vahetult järgnevatel päevadel teadis hageja, et kostja oli oma seisukoha määratlenud EÜ artikli 232 teise lõigu tähenduses. Ometi ei võtnud ta kohaseid meetmeid kostjale hagiga põhjendamatult kulude tekitamise vältimiseks.103Järelikult, hageja kohtukulude välja mõistmise asemel kostjalt, nagu nõudis hageja, tuleb kolmandik kostja kohtukuludest kohtuasjades T-27/01, T-56/01 ja T-69/01 välja mõista hagejalt.

tühistada edasikaevatud kohtuotsus ja EKP otsused katseaja pikendamise ja vallandamise kohta;

jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;