Nõukogu määrus (EMÜ) nr 3541/92,

7. detsember 1992,

millega keelatakse Iraagi nõuete rahuldamine seoses lepingute ja tehingutega, mille täitmist on mõjutanud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 661 (1990) ja selle juurde kuuluvad resolutsioonid

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

arvestades, et:

ühendus on määruste (EMÜ) nr 2340/90 [1] ja (EMÜ) nr 3155/90 [2] alusel võtnud meetmed kaubavahetuse tõkestamiseks ühenduse ja Iraagi vahel;

ÜRO Julgeolekunõukogu on 3. aprillil 1991. aastal vastu võtnud resolutsiooni 687 (1991), mille punktis 29 käsitletakse Iraagi nõudeid seoses lepingute ja tehingutega, mille täitmist on mõjutanud julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) ja sellega seotud resolutsioonide kohaselt võetud meetmed;

poliitilise koostöö kohtumisel leppisid ühendus ja liikmesriigid kokku, et Iraak peab täielikult täitma ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 687 (1991) punkti 29 sätteid, ning on seisukohal, et otsuse tegemisel julgeolekunõukogu resolutsiooni 687 punkti 21 alusel Iraagi suhtes võetud meetmete leevendamise või karmimaks muutmise kohta tuleb eelkõige arvesse võtta kõik Iraagi poolt kõnealuse resolutsiooni punkti 29 sätete täitmata jätmised;

Iraagi-vastase embargo tulemusena ähvardab ühenduse ja kolmandate riikide ettevõtjaid oht saada Iraagi nõuete märklauaks;

ettevõtjaid on pidevalt vaja kaitsta selliste nõuete eest ning tuleb välistada Iraagi võimalused saada kompensatsiooni seoses embargo negatiivse toimega;

poliitilise koostöö kohtumisel leppisid ühendus ja liikmesriigid kokku kasutada ühenduse õigusakti, et tagada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 687 (1991) punkti 29 ühtne rakendamine kõikjal ühenduses;

selline ühtne rakendamine on oluline Euroopa Majandusühenduse asutamislepingus ettenähtud eesmärkide saavutamiseks ning eelkõige konkurentsimoonutuste vältimiseks;

asutamislepingus ei nähta käesoleva määruse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 235 sätestatute,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 235,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [3]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. leping või tehing – igasugune tehing mis tahes vormis ning mis tahes riigi seaduste alusel, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; selles kontekstis hõlmab mõiste leping võlakirju, finantstagatisi ja vastutagatisi või krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning igasugust kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

2. nõue – enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva kas kohtu kaudu või muul viisil esitatud mis tahes nõue, mis on seotud lepingu või tehinguga, ning eelkõige:

a) nõue, millega taotletakse lepingu- või tehingujärgse või nendest tuleneva kohustuse täitmist;

b) nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või vastutagatise pikendamine või väljamaksmine;

c) lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue;

d) vastunõue;

e) nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega võrdväärse otsuse tunnustamine või täitmine, k.a välisriigi kohtuotsuse tunnustamine, olenemata kohast, kus need on tehtud;

3. meetmed, mis on otsustatud võtta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) ja selle juurde kuuluvate resolutsioonide kohaselt – ÜRO Julgeolekunõukogu meetmed või Euroopa ühenduste või liikmesriigi, riigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt võetud meetmed, mis tulenevad ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomastest otsustest, on nendega kooskõlas või seotud nende otsuste rakendamisega, või ÜRO Julgeolekunõukogu poolt lubatud mis tahes meetmed, k.a igasugune sõjategevus seoses Iraagi kallaletungiga Kuveidile ja Kuveidi okupeerimisega;

4. füüsiline või juriidiline isik Iraagis –

a) Iraagi riik või Iraagi mis tahes ametiasutus;

b) füüsiline isik, kes asub või kelle alaline elukoht on Iraagis;

c) mis tahes juriidiline isik, mille registrijärgne asukoht või peakontor on Iraagis;

d) mis tahes juriidiline isik, mille tegevust eespoolnimetatud isikud või asutused kas otse või kaudselt kontrollivad.

Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, loetakse lepingu täitmist või tehingu sooritamist mõjutatuks ka meetmetega, mis on otsustatud võtta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) ja selle juurde kuuluvate resolutsioonide alusel, kui nõue või selle sisu tuleneb otse või kaudselt kõnealustest meetmetest.

Artikkel 2

1. Keelatud on täita nõuet või astuda mis tahes samme nõude täitmiseks, mille esitaja on:

a) füüsiline või juriidiline isik, kes asub Iraagis, või kes tegutseb Iraagis asuva füüsilise või juriidilise isiku kaudu;

b) füüsiline või juriidiline isik, kes otse või kaudselt tegutseb ühe või mitme Iraagis asuva isiku nimel või kasuks;

c) füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab ära ühe või mitme Iraagis asuva isiku õiguste üleandmist või esitab muul viisil nõude kõnealuste isikute kaudu või nimel;

d) muu ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 687 (1991) punktis 29 nimetatud isik või asutus;

e) füüsiline või juriidiline isik, kes esitab nõude, mis tuleneb ühele või mitmele eelmainitud isikule võlakirja või finantstagatise või vastutagatise väljamaksmisest või on sellega seotud,

kui nõue on seotud lepingu või tehinguga, mille täitmist on otse või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutatud meetmetega, mis otsustati võtta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) ja selle juurde kuuluvate resolutsioonide alusel.

2. Nimetatud keeld kehtib ühenduse piires ja liikmesriigi iga kodaniku suhtes ning kõigi juriidiliste isikute suhtes, mis on asutatud või registreeritud liikmesriigi seaduste kohaselt.

Artikkel 3

Ilma et see piiraks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) ja selle juurde kuuluvate resolutsioonide alusel võetud meetmete rakendamist, ei kohaldata artiklit 2:

a) nõuete suhtes, mis on seotud lepingute ja tehingutega, v.a võlakirjad, finantstagatised või vastutagatised, mille suhtes kõnealuses artiklis nimetatud isikud tõendavad liikmesriigi kohtule, et osapooled aktsepteerisid nõude enne ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) ja selle juurde kuuluvate resolutsioonide kohaste meetmete võtmist ning kõnealused meetmed ei ole mõjutanud nõude olemasolu ega sisu;

b) maksenõuete suhtes, mis põhinevad kindlustuslepingutel, mis on seotud enne artiklis 2 nimetatud meetmete võtmist toimunud juhtumitega, või liikmesriigi seaduste kohaselt kohustusliku kindlustuse lepingutel;

c) nõuete suhtes summadele, mis on makstud artiklis 2 nimetatud meetmete kohaselt külmutatud kontole, tingimusel et makstav summa ei ole seotud kõnealuses artiklis nimetatud lepingute kohaste võlakirjadega;

d) nõuete suhtes, mis on seotud liikmesriigi õigusaktide alusel sõlmitud töölepingutega;

e) nõuete suhtes, mis on seotud kauba eest maksmisega, mille kohta artiklis 2 nimetatud isikud tõendavad liikmesriigi kohtule, et kaup eksporditi enne meetmete võtmist ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) ja selle juurde kuuluvate resolutsioonide kohaselt ning kõnealused meetmed ei ole mõjutanud nõude olemasolu ega sisu;

f) nõuete suhtes summadele, millega seoses artiklis 2 nimetatud isikud tõendavad liikmesriigi kohtule, et kõnealused summad tuleb maksta lepingu alusel, mis sõlmiti enne meetmete võtmise otsust ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 661 (1990) ja selle juurde kuuluvate resolutsioonide kohaselt ning kõnealused meetmed ei ole mõjutanud nõude olemasolu ega sisu,

tingimusel, et nõue ei sisalda summat intressi, tasu ega muul kujul, mille eesmärk on hüvitada tegevust, mis kõnealuste meetmete tõttu ei toimunud asjakohase lepingu või tehingu tingimuste kohaselt.

Artikkel 4

Igas nõude täitmise menetluses jääb kõnealuse nõude täitmist taotleva isiku kohustuseks tõendada, et nõude täitmine ei ole artikli 2 alusel keelatud.

Artikkel 5

Iga liikmesriik määrab kindlaks käesoleva määruse sätete rikkumise korral rakendatavad sanktsioonid.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub selle avaldamise päeval Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. detsember 1992

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Hurd

[1] EÜT L 213, 9.8.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1194/91 (EÜT L 115, 8.5.1991, lk 37).

[2] EÜT L 304, 1.11.1990, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 1194/91 (EÜT L 115, 8.5.1991, lk 37).

[3] Arvamus on esitatud 19. novembril 1992 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

--------------------------------------------------