<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.21-20110601.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRT12011ETC.0900731501.case.xml"><NO.CASE>T-139/06</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62006TJ0139</NO.CELEX><NO.SEQ>0033.0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>II-7319</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>II-7344</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>26</PAGE.TOTAL><AUTHOR>T</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20111019">19.10.2011</DATE> – KOHTUASI T-139/06</LEFT><RIGHT>PRANTSUSMAA <HT TYPE="ITALIC">VS.</HT> KOMISJON</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Üldkohtu otsus</HT> (kuues koda)</P><P><DATE ISO="20111019">19. oktoober 2011</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas T-139/06,</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Prantsuse Vabariik,</HT> esindajad<HT TYPE="BOLD">:</HT> E. Belliard, G. De Bergues ja S. Gasri, ning seejärel E. Belliard, G. De Bergues ja B. Cabouat,</P><PARTY.STATUS>hageja,</PARTY.STATUS></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Komisjon,</HT> esindajad: T. van Rijn, K. Banks ja F. Clotuche-Duvieusart,</P><PARTY.STATUS>kostja,</PARTY.STATUS></DEFENDANTS><?PAGE NO="II-7320"?><P>keda toetab</P><INTERVENERS><P><HT TYPE="BOLD">Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik,</HT> esindajad: S. Behzadi-Spencer, T. Harris ja C. Murrell,</P><PARTY.STATUS>menetlusse astujad,</PARTY.STATUS></INTERVENERS></PARTIES><P>mille ese on nõue tühistada komisjoni <DATE ISO="20060301">1. märtsi 2006. aasta</DATE> otsus K(2006) 659 (lõplik), mis puudutas Euroopa Kohtu <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> otsuse kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-304/02" PAGE.ECR="I-6263" YEAR="2005">C-304/02: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Prantsusmaa (EKL 2005, lk I-6263)</REF.DOC.ECR> täitmise alusel tasumisele kuuluvate karistusmaksete maksmist,</P><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>ÜLDKOHUS (kuues koda),</P><P>koosseisus: president E. Moavero Milanesi, kohtunikud N. Wahl ja S. Soldevila Fragoso (ettekandja),</P><P>kohtusekretär: ametnik N. Rosner,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikus menetluses ja <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><?PAGE NO="II-7321"?><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Vaidluse aluseks olevad asjaolud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Euroopa Kohus leidis <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-64/88" PAGE.ECR="I-2727" YEAR="1991">C-64/88: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Prantsusmaa (EKL 1991, lk I-2727</REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/><DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>) järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>Kuna Prantsuse Vabariik jättis aastatel 1984–1987 teostamata nõukogu <DATE ISO="19830125">25. jaanuari 1983. aasta</DATE> määruses (EMÜ) nr 171/83 ja nõukogu <DATE ISO="19861007">7. oktoobri 1986. aasta</DATE> määruses (EMÜ) nr 3094/86 ette nähtud kontrolli ühenduse tehniliste meetmete täitmise tagamiseks kalavarude kaitse eesmärgil, on ta rikkunud nõukogu <DATE ISO="19820629">29. juuni 1982. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 2057/82 teatavate kontrollimeetmete kehtestamise kohta liikmesriikide laevade kalandustegevuse suhtes artiklist 1 ja nõukogu <DATE ISO="19870723">23. juuli 1987. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 2241/87 teatavate kontrollimeetmete kehtestamise kohta kalanduses artiklist 1 tulenevaid kohustusi.<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20020827">27. augustil 2002</DATE> saabunud hagiavaldusega esitas Euroopa Ühenduste Komisjon EÜ artikli 228 alusel hagi, milles palutakse tunnistada, et Prantsuse Vabariik ei olnud täitnud <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsust, ja kohustada seda riiki tasuma karistusmakset.</TXT></NP><?PAGE NO="II-7322"?><NP><NO.P>3</NO.P><TXT>Euroopa Kohus tunnistas <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-304/02" PAGE.ECR="I-6263" YEAR="2005">C-304/02: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Prantsusmaa (EKL 2005, lk I-6263</REF.DOC.ECR>, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/><DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>) järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>1.</NO.P><TXT>Kuna Prantsuse Vabariik ei taganud ühenduse õigusnormides ette nähtud nõuete kohast kalapüügi kontrolli ja kuna ta ei taganud kalapüügieeskirjade rikkumiste ühenduse õigusnormides ette nähtud nõuete kohast menetlemist, siis ei ole Prantsuse Vabariik võtnud kõiki <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse […] täitmiseks vajalikke meetmeid ja on sellega rikkunud EÜ artiklist 228 tulenevaid kohustusi.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Mõista Prantsuse Vabariigilt komisjoni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Euroopa Ühenduse omavahendite<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/> arvele kandmiseks välja [karistusmakse] summas <FT TYPE="NUMBER">57761250</FT> eurot iga sellise kuuekuulise perioodi eest, alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest, mille lõppedes […] <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus […] ei ole veel lõplikult täidetud.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Mõista Prantsuse Vabariigilt komisjoni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Euroopa Ühenduse omavahendite<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/> arvele kandmiseks välja põhisumma <FT TYPE="NUMBER">20000000</FT> eurot.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Prantsuse ametiasutused teavitasid <DATE ISO="20050729">29. juuli 2005. aasta</DATE> kirjaga JUR JM 1128/2005 komisjoni meetmetest, mille nad olid võtnud alates 2003. aastast seoses ühise kalanduspoliitika alaste kontrollide tugevdamisega ja eelkõige saagi täismõõdulisusele vastavuse kontrolliga, edastades talle 2004. ja 2005. aasta kalanduskontrolli kavad.</TXT></NP><?PAGE NO="II-7323"?><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Komisjon vastas Prantsuse ametiasutustele <DATE ISO="20050928">28. septembri 2005. aasta</DATE> kirjas FISH/D/3/AC/mrh D(2005) 10572, milles märgiti, et edastatud teave ei võimalda tal tuvastada <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse lõplikku täitmist. Samas kirjas palus komisjon Prantsuse ametiasutustel ka edastada talle võimalikult kiiresti teatud informatsiooni, mida ta pidas vajalikuks, et hinnata selle kohtuotsuse täitmise astet.</TXT></NP><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Prantsuse ametiasutused vastasid sellele palvele oma <DATE ISO="20051215">15. detsembri 2005. aasta</DATE> kirjaga JUR SJ 1808/05.</TXT></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Komisjon leidis, et need vastused olid puudulikud ja täpsustas seega <DATE ISO="20051223">23. detsembril 2005</DATE> Prantsuse ametiasutustele saadetud kirjas FISH/D/3/AC/mhr D(2005), milliseid dokumente talle tuli saata.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Prantsuse ametiasutused vastasid komisjonile <DATE ISO="20060116">16. jaanuari 2006. aasta</DATE> kirjaga JUR SJ 42/06.</TXT></NP><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Lisaks viis komisjon 2005. aasta oktoobrist detsembrini läbi viis kontrolli, millest kolm olid üllatuskontrollid. Nimetatud kontrollide aruanded edastati Prantsuse ametiasutustele 21. ja <DATE ISO="20051223">23. detsembril 2005</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Prantsuse ametiasutused esitasid oma märkused nende aruannete kohta <DATE ISO="20060116">16. jaanuari 2006. aasta</DATE> kirjas JUR SJ 43/06.</TXT></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Prantsuse ametiasutused kaasajastasid <DATE ISO="20060215">15. veebruari 2006. aasta</DATE> kirjas JUR SJ 212/06 andmeid, mis oli nende eelnevate kirjadega komisjonile edastatud.</TXT></NP><?PAGE NO="II-7324"?><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Lisaks toimusid komisjoni ja Prantsuse ametiasutuste vahel <DATE ISO="20050718">18. juulil</DATE> ja <DATE ISO="20051012">12. oktoobril 2005</DATE> kaks kohtumist.</TXT></NP><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Lõpuks viis komisjon läbi kaks uut kontrolli 7. ja <DATE ISO="20060209">9. veebruaril 2006</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>Kontrollide aruanded edastati Prantsuse ametiasutustele <DATE ISO="20060221">21. veebruaril 2006</DATE>, kes vastasid aruannetele <DATE ISO="20060307">7. märtsi 2006. aasta</DATE> kuupäeva kandva kirjaga AGRAP-RP/162/06, mis oli saadetud komisjonile elektrooniliselt <DATE ISO="20060224">24. veebruaril 2006</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Komisjon leidis, et Prantsuse Vabariik ei olnud lõplikult täitnud <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsust ja seetõttu edastas sellele riigile <DATE ISO="20060302">2. märtsil 2006</DATE> otsuse K(2006) 659 (lõplik), mis oli tehtud <DATE ISO="20060301">1. märtsil 2006</DATE> ja mis puudutas nõuet maksta selle kohtuotsuse täitmiseks <FT TYPE="NUMBER">57761250</FT> eurot (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>vaidlustatud otsus<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/>).</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Menetlus ja poolte nõuded</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik esitas käesoleva menetluse algatamiseks hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20060512">12. mail 2006</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik esitas <DATE ISO="20060905">5. septembril 2006</DATE> Üldkohtu kantseleile avalduse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks. Üldkohtu esimese koja esimees andis <DATE ISO="20061012">12. oktoobri 2006. aasta</DATE> määrusega menetlusse astumise loa.<?PAGE NO="II-7325"?> Ühendkuningriik esitas oma menetlusse astuja seisukohad ning teised pooled esitasid oma märkused nende seisukohtade osas ettenähtud tähtajal.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>Seoses Üldkohtu kodade koosseisu muutumisega kuulub ettekandja-kohtunik kuuenda koja koosseisu, millele käesolev asi on seetõttu määratud.</TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>Ettekandja-kohtuniku ettekande põhjal otsustas Üldkohus avada suulise menetluse ja Üldkohtu kodukorra artiklis 64 sätestatud menetluse korraldamise meetmete raames paluda pooltel vastata enne kohtuistungit kirjalikult ühele küsimusele, mis puudutas Üldkohtu <DATE ISO="20110329">29. märtsi 2011. aasta</DATE> otsuse kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="T-33/09" PAGE.ECR="II-1429" YEAR="2011">T-33/09: Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon (EKL 2011, lk II-1429</REF.DOC.ECR>) võimalikku mõju käesolevale vaidlusele. Poolte, välja arvatud Ühendkuningriigi, kes ei osalenud, kohtukõned ja vastused Üldkohtu suuliselt esitatud küsimustele kuulati ära <DATE ISO="20110512">12. mai 2011. aasta</DATE> kohtuistungil.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsus;</P></ITEM><ITEM><P>teise võimalusena vähendada karistusmakse summat;</P></ITEM><ITEM><P>mõista komisjonilt välja kohtukulud või juhul, kui Üldkohus piirdub karistusmakse summa vähendamisega, siis jätta kummagi poole kulud nende endi kanda.</P></ITEM></LIST></P></NP><?PAGE NO="II-7326"?><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>Komisjon palub Üldkohtul:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>jätta Prantsuse Vabariigi hagi rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>mõista kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt.</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>Komisjoni toetuseks menetlusse astunud Ühendkuningriik palub Üldkohtul jätta hagi rahuldamata.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik käsitlus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik esitab neli väidet, mis käsitlevad komisjoni pädevuse puudumist nõuda karistusmakse tasumist, kaitseõiguste rikkumist, ekslikku hinnangut neile meetmetele, mida ta oli Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks võtnud, ja asjaolu, et komisjon oleks pidanud kehtestama madalama karistusmakse.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene väide, et komisjonil puudub pädevus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik leiab sisuliselt, et asutamislepingud ei anna komisjonile pädevust nõuda EÜ artikli 228 alusel karistusmakse tasumist, ja et ainuke viis edasi minna on esitada EÜ artikli 226 alusel uus kohustuste rikkumise hagi.</TXT></NP><?PAGE NO="II-7327"?><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Sellegipoolest tuleb kõigepealt sedastada, et EÜ asutamisleping ei kehtesta EÜ artiklis 228 sätestatud menetluses tehtud Euroopa Kohtu otsuse täitmise meetmeid, eelkõige karistusmakse määramise korral (eespool viidatud kohtuotsus Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon, punkt 61).</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Kuigi EÜ artiklites 226 ja 228 ette nähtud menetlused teenivad kahtlemata sama eesmärki, st tagavad liidu õiguse tõhusa rakendamise, on sellegipoolest tegu kahe erineva menetlusega, millel on erinev ese.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Kui EÜ artikliga 226 kehtestatud menetluse siht on tuvastada, et liikmesriigi tegevusega rikutakse liidu õigust, ja saavutada sellise tegevuse lõpetamine (vt Euroopa Kohtu <DATE ISO="19790207">7. veebruari 1979. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="15/76+16/76" PAGE.ECR="321" YEAR="1979">15/76 ja 16/76: Prantsusmaa <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon, EKL 1979, lk 321</REF.DOC.ECR>, punkt 27, ja <DATE ISO="20071206">6. detsembri 2007. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-456/05" PAGE.ECR="I-10517" YEAR="2007">C-456/05: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Saksamaa, EKL 2007, lk I-10517</REF.DOC.ECR>, punkt 25), siis EÜ artikliga 228 ette nähtud menetluse ese on palju piiratum: püütakse vaid motiveerida rikkumise toime pannud liikmesriiki täitma kohtuotsust, millega rikkumine on tuvastatud (<DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, punkt 80).</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Sellest järeldub, et kui Euroopa Kohus on EÜ artikli 226 alusel tehtud kohtuotsusega kord juba tuvastanud, et liikmesriik on rikkunud oma kohustusi, siis ei ole liikmesriigi ja komisjoni jätkuvate läbirääkimiste ese enam rikkumise esinemine – selle on Euroopa Kohus juba täpselt tuvastanud –, vaid küsimus, kas EÜ artikli 228 alusel hagi esitamiseks nõutavad tingimused on täidetud (Euroopa Kohtu <DATE ISO="20100921">21. septembri 2010. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades C-514/07 P, C-528/07 P ja C-532/07 P: Rootsi <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> API ja komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 118–120).</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Käesolevas asjas tuvastas Euroopa Kohus <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsusega, et Prantsuse Vabariik on rikkunud EÜ artiklit 228, ja kohustas teda tasuma komisjoni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Euroopa Ühenduse omavahendite<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/> arvele karistusmakse summas <FT TYPE="NUMBER">57761250</FT> eurot<?PAGE NO="II-7328"?> iga sellise kuuekuulise perioodi eest, alates selle kohtuotsuse kuulutamisest, mille lõppedes <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus ei ole veel lõplikult täidetud.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT><DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse resolutsioonist ilmneb, et EÜ artikli 228 lõikes 2 sätestatud kohtuotsuste täitmise erimenetluses, mis on samastatud täitmise viisiga (<DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, punkt 92), määras Euroopa Kohus täpselt nii karistusmakse summa kui ka asutuse, kellel on pädevus see sisse nõuda.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Asutamislepingus ette nähtud menetlust järgides tuvastas Euroopa Kohus pärast komisjoni poolt EÜ artikli 226 alusel esitatud hagi oma <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuses, et Prantsuse Vabariik on rikkunud oma kohustusi. Pärast komisjoni poolt EÜ artikli 228 alusel esitatud hagi tuvastas Euroopa Kohus, et seda esimest kohtuotsust ei ole täidetud ja kohustas Prantsuse Vabariiki maksma karistusmakset ja põhisummat, et motiveerida seda riiki täitma võimalikult kiiresti <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsust.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>EÜ artiklite 226 ja 228 alusel määratakse liikmesriikide õigused ja kohustused ning hinnang nende tegevusele kindlaks üksnes Euroopa Kohtu otsusega (Euroopa Kohtu <DATE ISO="19980929">29. septembri 1998. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-191/95" PAGE.ECR="I-5449" YEAR="1998">C-191/95: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Saksamaa, EKL 1998, lk I-5449</REF.DOC.ECR>, punkt 45; vt analoogia alusel Euroopa Kohtu <DATE ISO="19810527">27. mai 1981. aasta</DATE> otsus liidetud kohtuasjades <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="142/80+143/80" PAGE.ECR="1413" YEAR="1981">142/80 ja 143/80: Essevi ja Salengo, EKL 1981, lk 1413</REF.DOC.ECR>, punktid 15 ja 16). Kuna Euroopa Kohus on <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses selgelt kindlaks määranud Prantsuse Vabariigi kohustused, siis oleks vastuolus asutamislepingu mõtte ja selle artiklis 228 sätestatud mehhanismi eesmärgiga kohustada komisjoni esitama uus kohustuste rikkumise hagi EÜ artikli 226 alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Esiteks muutus <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsusega põhisumma, mis Prantsuse Vabariigilt oli välja mõistetud, vahetult sissenõutavaks, sest sellega määratakse karistus<?PAGE NO="II-7329"?> Prantsuse ametiasutuste viivituse eest täita lõplikult <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus; ja teiseks määrati võimaliku karistusmakse tasumine, mis sõltus sellest, kui komisjon tuvastab iga kuue kuu tagant, et viimati nimetatud kohtuotsus ei ole endiselt lõplikult täidetud. <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus annab EÜ artikli 228 raames komisjonile pädevuse tuvastada seda täitmata jätmist iseseisvalt ning Prantsuse Vabariigil on võimalik vaidlustada järeldus, et täitmist ei ole toimunud, tühistamishagi esitamisega Üldkohtule, nagu arutletavas asjas toimus. Selle hagi raames on Prantsuse Vabariigil võimalus tõendada, et komisjon ületas Euroopa Kohtu poolt talle antud pädevuse piire ja et ta võttis meetmed pärast iga kuue kuu tagant toimuvat tuvastamist, et tagada tema kohustuste rikkumist tuvastanud <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse lõplik täitmine.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20020625">25. juuni 2002. aasta</DATE> määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="248" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT L 248, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74), sätted, mida on täpsustatud komisjoni <DATE ISO="20021223">23. detsembri 2002. aasta</DATE> määrusega (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="357" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2002">EÜT L 357, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/04, lk 145), annavad vaidlustatud otsusele õigusliku aluse seoses karistusmakse ja põhisumma sissenõudmise tingimustega. Nimelt peab Prantsuse Vabariik <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse kohaselt tasuma komisjonile karistusmakse ja põhisumma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Euroopa Ühenduse omavahendite<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/> arvele.</TXT></NP><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>EÜ artiklis 274 on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>[k]omisjon täidab eelarvet […] kooskõlas artikli 279 alusel kehtestatud määruste sätetega […]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/>. Lisaks näeb määruse nr 1605/2002 artikkel 60 ette, et eelarvevahendite käsutaja vastutab tulude ja eelkõige nõuete kindlaksmääramise ja sissenõudekorralduste väljastamise eest. Lõpuks on määruse nr 2342/2002 artikli 78 lõikes 1 täpsustatud, et saadaoleva summa kindlaksmääramine on toiming, millega eelarvevahendite käsutaja tunnustab, et ühendustel on õigus saada summa võlgnikult, ja määrab kindlaks nõudeõiguse, millega võlgnikult nõutakse võla maksmist.</TXT></NP><?PAGE NO="II-7330"?><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Käesolevas asjas kontrollib eelarvevahendite käsutaja, st komisjon, vastavalt määruse nr 1605/2002 artikli 59 lõikele 1 võla olemasolu ja juhul, kui selle võla sissenõutavuse tingimused on täidetud, nõuab Prantsuse Vabariigilt selle tasumist vastavalt Euroopa Kohtu otsusele.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Kui EÜ asutamislepingu artikli 228 lõike 2 alusel tehtud Euroopa Kohtu otsuses määratakse, et liikmesriik peab maksma karistusmakse komisjoni <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Euroopa Ühenduse omavahendite<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/> kontole, ja kuna komisjon täidab EÜ asutamislepingu artikli 274 alusel eelarvet, siis on komisjonil õigus sisse nõuda summad, mida tuleb maksta liidu eelarvesse selle kohtuotsuse täitmiseks vastavalt EÜ artikli 279 rakendamiseks koostatud finantsmääruse sätetele (eespool viidatud kohtuotsus Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon, punkt 62).</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb, et komisjonil on põhimõtteliselt pädevus nõuda Euroopa Kohtu kehtestatud karistusmakse tasumist, ja seega tuleb komisjoni pädevuse puudumist käsitlev väide tagasi lükata.</TXT></NP><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Siiski täpsustas Prantsuse Vabariik vastusena Üldkohtu küsimusele ja kohtuistungil, et kui komisjonil on pädevus hinnata meetmeid, mida liikmesriik Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks on võtnud, siis peab <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>komisjon piirduma vaid selle kontrollimisega, kas Euroopa Kohtu otsus on ilmselgelt täitmata<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Sellega seoses ilmneb eespool viidatud kohtuotsuse Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon punktist 82, et komisjoni sellise kaalutlusõiguse kasutamine ei mõjuta liikmesriikide õigusi, ega eelkõige menetlusõigusi, mis on seotud EÜ artikliga 226 kehtestatud menetlusega, ega Euroopa Kohtu ainuõigust otsustada, kas siseriiklik õigus on kooskõlas ühenduse õigusega. Seega tuleb eelkõige Prantsuse Vabariigi poolt esitatud kolmanda väite<?PAGE NO="II-7331"?> raames, mis käsitleb võetud meetmete ekslikku hinnangut, kontrollida, kas komisjon järgis Euroopa Kohtu otsustega tema kaalutlusõigusele kehtestatud piire.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Teine väide, et kaitseõigusi on rikutud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik heidab komisjonile ette, et viimane ei andnud talle võimalust enne vaidlustatud otsuse tegemist esitada tõhusalt oma seisukohta komisjoni väidetud faktiliste asjaolude, etteheidete ja olukordade tõelevastavuse ning asjakohasuse kohta. Ta leiab, et tõhusalt oma märkuste esitamise võimaldamiseks oleks komisjon pidanud märkima, milliseid kriteeriume ta kavatses kasutada, et hinnata, kas liikmesriik oli lõplikult täitnud <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Kuigi EÜ artikkel 228 ei täpsusta tähtaega, mille jooksul tuleb kohustuste rikkumise olemasolu tuvastav Euroopa Kohtu otsus täita, tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liidu õiguse kohese ja ühetaolise kohaldamise huvides tuleb kohustuste täitmist alustada otsekohe ning see tuleb võimalikult kiiresti lõpule viia (vt Euroopa Kohtu <DATE ISO="20081209">9. detsembri 2008. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-121/07" PAGE.ECR="I-9159" YEAR="2008">C-121/07: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Prantsusmaa, EKL 2008, lk I-9159</REF.DOC.ECR>, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Asutamislepingu mõttest ja EÜ artiklite 226 ja 228 erinevusest ilmneb, et, et kohustuste rikkumist tuvastav Euroopa Kohtu otsus ning hilisem kohtuotsus, millega tuvastatakse, et esimene kohtuotsus ei ole lõplikult täidetud, tuleb lugeda õiguslikuks<?PAGE NO="II-7332"?> raamistikuks, mis võimaldab liikmesriigil täpselt kindlaks määrata, mis meetmed on vajalikud, et liidu õigust täita.</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik oleks pidanud pärast <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsust esitama komisjonile olemasolevatest ja võimalikest uutest meetmetest tulenevad konkreetsed resultaadid, mis võimaldavad vastata väidetele, millega Euroopa Kohus nõustus, ja näidata seega <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse lõplikku täitmist. Ehkki EL lepingu artikli 4 lõikest 3 tuleneva lojaalse koostöö kohustuse raames, mis kehtib nii liikmesriikidele kui ka liidu institutsioonidele, peab alati pürgima liikmesriigi ja komisjoni vahel konstruktiivse dialoogi poole, siis nõuab uus süüdimõistmine Euroopa Kohtus seda, et liikmesriik peab tegema algatuse, et täita liidu õiguse alusel talle pandud kohustusi ja teavitada komisjoni sellest, kuivõrd komisjon on institutsioon, kelle ülesanne on järgida, et liikmesriigid seda õigust nõuetekohaselt rakendavad.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Mis puudutab <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse nõuetekohast täitmist, siis selle hindamiseks kasutatud kriteeriumid määras Euroopa Kohus kindlaks <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses. Lisaks selgitas komisjon neid kriteeriume <DATE ISO="20050718">18. juuli 2005. aasta</DATE> koosolekul ja oma <DATE ISO="20050928">28. septembri 2005. aasta</DATE> kirjas, teisisõnu mõistliku, pisut pikema kui kahekuulise tähtaja jooksul pärast <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse kuulutamist, andes niisiis Prantsuse ametiasutustele võimaluse esitada aluseks võetud kriteeriumide kohta kaks korda oma arvamust. Asjaolu, et need ametiasutused leiavad, et nad ei saanud esitada oma märkusi nende kriteeriumide asjakohasuse kohta, ei oma igal juhul mingit mõju sellele, et nad ei olnud endiselt lõplikult täitnud <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsust, vastavalt <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsusele, kui esimesed kuus kuud läbi said.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Esimesed kontrollid toimusid 2005. aasta oktoobris, st kolm kuud pärast <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsust, ja nende kontrollidega seotud aruanded saadeti detsembri lõpus, seega mõistliku kahekuulise tähtaja jooksul pärast kohapealseid kontrolle. Tuleb märkida, et komisjon rahuldas Prantsuse Vabariigi poolt esitatud taotlused tähtaja pikenduseks. Lisaks tuleb märkida, et vaidlustatud otsus võeti lõpuks vastu <DATE ISO="20060301">1. märtsil<?PAGE NO="II-7333"?> 2006</DATE>, seega poolteist kuud pärast esimese kuuekuulise perioodi lõppu, milleks Euroopa Kohus oli kehtestanud <DATE ISO="20060112">12. jaanuari 2006</DATE>, ja pärast seda, kui komisjon oli läbi viinud uued kohapealsed kontrollid, ilma et Prantsuse Vabariik oleks taotlenud uut tähtaja pikendust.</TXT></NP><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Sellega seoses on oluline rõhutada, et ehkki komisjonil on kohustus teha heas usus liikmesriikidega koostööd, et kergendada liidu õiguse elluviimist, siis ei saa komisjonile selle dialoogi raames ette heita esimese tähtaja möödumist, milleks liikmesriik peab tasuma karistusmakset, kuna ta ei ole lõplikult täitnud kohustuse rikkumist tuvastavat kohtuotsust.</TXT></NP><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Järelikult tuleb tagasi lükata väide, et kaitseõigust on rikutud.</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kolmas väide, et Euroopa Kohtu otsuste täitmiseks võetud meetmeid on ekslikult hinnatud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik leiab, et ta täitis lõplikult <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et Euroopa Kohus tuvastas <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> otsuses, et ei ole täielikult täidetud <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus, mis käsitles seda, et Prantsuse Vabariik oli rikkunud liidu õigusest talle tulenevaid kohustusi. Sellest tuvastamisest tuleneb, et mis tahes meede, millele Prantsuse Vabariik kas komisjonis esimese kuuekuulise hindamise ajal või Üldkohtus käesoleva menetluse raames viitab, puutub asjasse vaid niivõrd, kuivõrd see puudutab konkreetsete tulemuste esitamist <DATE ISO="19910611">11. juuni<?PAGE NO="II-7334"?> 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse lõpliku täitmise hindamise seisukohast ja võimaldab vastata väidetele, millega Euroopa Kohus nõustus. Nimelt tuvastas Euroopa Kohus <DATE ISO="20050712">12. juulil 2005</DATE>, et kohustuste rikkumine jätkub.</TXT></NP><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Lisaks tuleb täpsustada, et komisjoni võimalik hindamisviga puutuks asjasse vaid siis, kui Prantsuse Vabariik oleks tõendanud, et ta on <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse lõplikult täitnud. Osaline täitmine ei oma karistusmakse sissenõutavuse osas tähtsust, sest Euroopa Kohus otsustas otsesõnu, et kui <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus ei ole lõplikult täidetud kuus kuud pärast <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse kuulutamist ja iga järgneva kuuekuuse perioodi lõppedes, peab Prantsuse Vabariik tasuma karistusmakset <FT TYPE="NUMBER">57761250</FT> eurot. Nimelt oli Prantsuse Vabariigil kohustus täita <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus lõplikult enne <DATE ISO="20060112">12. jaanuari 2006</DATE>.</TXT></NP><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>Lisaks ilmneb kohtupraktikast, et kui komisjonil on tõsine ja põhjendatud kahtlus seoses siseriiklike ametiasutuste korraldatud kontrollidega, ei saa liikmesriik omalt poolt komisjoni järeldusi ümber lükata, ilma et ta esitaks oma väidete kinnituseks tõendeid usaldusväärse ja toimiva kontrollisüsteemi olemasolu kohta. Tegelikkuses peab see liikmesriik oma kontrollide tegeliku asetleidmise ning vajadusel komisjoni väidete ebatäpsuse kohta täpsemaid ja täielikumaid tõendeid esitama (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu <DATE ISO="20051027">27. oktoobri 2005. aasta</DATE> otsus kohtuasjas C-387/03: Kreeka <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 96 ja seal viidatud kohtupraktika). See kehtib veelgi enam kohustuste rikkumist tuvastava Euroopa Kohtu otsuse täitmise menetluses, kuna liikmesriik peab tõendama, et ta on selle rikkumise lõpetanud.</TXT></NP><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu selle otsuse täitmise raames, millega määrati liikmesriigile karistusmakse, peab komisjon saama hinnata meetmeid, mis liikmesriik võttis Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks, eelkõige selleks, et vältida seda, et liikmesriik, kes on oma<?PAGE NO="II-7335"?> kohutusi rikkunud, ei piirduks selliste meetmete võtmisega, millel on tegelikult sama sisu kui nendel, mis olid Euroopa Kohtu otsuse esemeks (eespool viidatud kohtuotsus Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon, punkt 81).</TXT></NP><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Sellegipoolest ei mõjuta asjaomase kaalutlusõiguse kasutamine liikmesriikide õigusi, ega eelkõige menetlusõigusi, mis on seotud EÜ asutamislepingu artikliga 226 kehtestatud menetlusega, ega Euroopa Kohtu ainuõigust otsustada, kas siseriiklik õigus on kooskõlas ühenduse õigusega (eespool viidatud kohtuotsus Portugal <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> komisjon, punkt 82).</TXT></NP><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Järelikult peab komisjon enne karistusmakse sissenõudmist kontrollima, kas väited, millega Euroopa Kohus nõustus EÜ artiklile 228 tugineva kohtuotsuse raames, kehtivad endiselt Euroopa Kohtu kehtestatud tähtaja lõppedes.</TXT></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT><DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuses nõustus Euroopa Kohus Prantsuse Vabariigi suhtes esitatud viie väitega:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>võrgusilmade väikseimat suurust kontrolliti ebapiisavalt (kohtuotsuse punktid 12–15);</P></ITEM><ITEM><P>ühenduse õigusnormidega keelatud vahendite võrgu külge kinnitamist kontrolliti ebapiisavalt (kohtuotsuse punktid 16 ja 17);</P></ITEM><ITEM><P>jäeti täitmata kaaspüügi kontrollimise kohustus (kohtuotsuse punktid 18 ja 19);</P></ITEM><?PAGE NO="II-7336"?><ITEM><P>jäeti täitmata alamõõduliste kalade müüki keelavate tehniliste kaitsemeetmete täitmise kontrollimise kohustused (kohtuotsuse punktid 20–23);</P></ITEM><ITEM><P>jäeti täitmata rikkumiste menetlemise kohustus (kohtuotsuse punkt 24).</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>57</NO.P><TXT><DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses kinnitas Euroopa Kohus väiteid, mis tõendasid, et Prantsuse Vabariik rikkus endiselt ühenduse õigusnorme:</TXT><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>ebapiisav kontroll (punktid 44–62);</P></ITEM><ITEM><P>rikkumiste ebapiisav menetlemine (punktid 69–74).</P></ITEM></LIST></P></NP><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Euroopa Kohus meenutas <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> otsuse punktides 32–38, et nõukogu <DATE ISO="19931012">12. oktoobri 1993. aasta</DATE> määrus (EMÜ) nr 2847/93, millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="261" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1993">ELT L 261, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 04/02, lk 70), annab täpsed juhised meetmete sisu kohta, mida liikmesriigid peavad võtma ja millega tuleb püüda tagada kalapüügi nõuete järgimine eesmärgiga vältida võimalikke rikkumisi ja ühtlasi nende toimepanemise eest karistada. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad võetud meetmed olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.</TXT></NP><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik ei saa niisiis kehtivalt väita, et ta ei teatud täpselt, mis rikkumisega oli tegu ja mis meetmeid tuli võtta, et järgida ühenduse õigusnorme ja lõplikult täita Euroopa Kohtu otsused.</TXT></NP><?PAGE NO="II-7337"?><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Seejärel tuleb analüüsida, kas komisjon esitas vaidlustatud otsuses piisavalt tõendeid, et kaks väidet, millega Euroopa Kohus nõustus <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> otsuses, olid endiselt aktuaalsed.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Ebapiisav kontroll</P></TI></TITLE><NP><NO.P>61</NO.P><TXT>Vaidlustatud otsuse punktis 2 on märgitud, et olukorrad ja tegevus, mille põhjal Euroopa Kohus tuvastas <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> ja <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsustes, et Prantsuse Vabariik on rikkunud liidu õigusest tulenevaid kohustusi, jätkusid 2005. aasta lõpus ja 2006. aasta alguses. Nii tegutsedes ei tuvastanud komisjon uut rikkumist, vaid seda, et puudusid märgatavad muudatused nendes järeldustes, mida Euroopa Kohus oli kahes eelnevas kohtuotsuses teinud. <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse lõplikuks täitmiseks pidi Prantsuse Vabariik muutma tegevust, mis viis liidu õigusnormide järgimata jätmiseni. Niisiis ei saa komisjonile ette heita, et ta tegi vaidlustatud otsuses need järeldused. Vastupidi, need järeldused selgitavad vajaduse korral Prantsuse ametiasutustele, mis tegevus oli see, mis viis alates <DATE ISO="19910611">11. juunist 1991</DATE> Euroopa Kohtu järeldatud rikkumise jätkumiseni, võimaldades neil määratleda vajalikud meetmed, et seda tegevust tulevikus paremini kohandada.</TXT></NP><NP><NO.P>62</NO.P><TXT>See kehtib veelgi enam, kuna Euroopa Kohus rõhutas <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses rikkumise raskust ja eriti täitmatajätmise tagajärgi ühisele kalanduspoliitikale. Nimelt seisneb avalik huvi akvakultuuri ressursside kestvas ratsionaalses ja vastutustundlikus kasutamises, mis toimub kohastes majanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes. Selles kontekstis on kalavarude taastootmiseks otsustava tähtsusega noorte kalade kaitse. Ühises poliitikas ette nähtud tehniliste kaitsemeetmete, eelkõige kalade alammõõdule sätestatud nõuete mittetäitmine, kujutab seega endast suurt ohtu teatud liikide<?PAGE NO="II-7338"?> ja teatud kalapüügikohtade püsimajäämisele ning seab ohtu ühise kalanduspoliitika peamise eesmärgi saavutamise (<DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, punkt 105).</TXT></NP><NP><NO.P>63</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik vaidleb sisuliselt vastu komisjoni teostatud kontrollide kvaliteedile, aga ta ei tõenda siiski, et need oleks mingilgi määral mõjutanud pädevate Prantsuse ametiasutuste praktikat, aidates kaasa sellele, et <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsust ei ole lõplikult täidetud. Lisaks ei lükka komisjoni järeldust, et puudub kontrollide tõhus integratsioon käsuahela erinevatel tasemetel, eelkõige andmete süstemaatilise ristkontrolli teel, ümber Prantsuse Vabariigi pelk kinnitus, et see andmete ristkontrollimine on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>talituste regulaarne tava<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/>, viitega <DATE ISO="20050530">30. mai 2005. aasta</DATE> ringkirjale.</TXT></NP><NP><NO.P>64</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik ei ole otseselt kahtluse alla seadnud Rungis’ turul 2005. aasta detsembris läbi viidud kontrolli käigus tehtud järeldusi, et puudub veodokumentide kontroll, mis oleks võimaldanud tuvastada erinevate partiide päritolu ja plaanida selle tagajärjel kontrolli; ning Guilvinec’is, Loctudy’s, Saint-Gilles-Croix–de-Vie’s ja Cotinière’is 2006. aasta veebruaris läbi viidud kontrollide käigus tehtud järeldusi, et siseriiklikud inspektorid ei vii läbi süstemaatilist ristkontrolli püügipäevikute, lossimisdeklaratsioonide ja müügiteatiste üle. Pelgalt need järeldused on piisavad, et tõendada <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse lõpliku täitmise puudumist, ning muudavad Euroopa Kohtu määratud karistusmakse sissenõutavaks vastavalt vaidlustatud otsusele.</TXT></NP><NP><NO.P>65</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse punktides 51 ja 52, et need asjaolud võimaldavad tuvastada, et ilma siseriiklike pädevate asutuste tõhusa sekkumiseta toimub kestev alamõõduliste kalade müügiks pakkumine, mis on sedavõrd püsiv ja üldine, et võib oma kumulatiivse mõju tõttu ühenduse kalavarude kaitse- ja majandamissüsteemi eesmärke raskesti kahjustada.</TXT></NP><?PAGE NO="II-7339"?><NP><NO.P>66</NO.P><TXT>Lisaks sellele võimaldab kõikides aruannetes sedastatud olukordade sarnasus ja kordumine järeldada, et need juhud on tingitud Prantsuse ametiasutuste võetud meetmete struktuurilisest ebapiisavusest ja sellest tulenevalt nende ametiasutuste poolse tõhusa, proportsionaalse ja hoiatava kontrolli teostamise kohustuse, mis on neile ühenduse õigusnormidega pandud, täitmata jätmisest (vt <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, punkt 52).</TXT></NP><NP><NO.P>67</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariigi poolt enne kohapealseid kontrolle võetud koolitusmeetmed ei saa ümber lükata komisjoni inspektorite järeldusi, mis tehti 2005. aasta detsembri ja 2006. aasta veebruari kontrollide käigus ja puudutavad seda, et Prantsuse inspektorid ei oska elementaarseid kontrollitehnikaid, ei tunne piisavalt ühenduse õigusnorme ja neil puuduvad teadmised kalade mõõtmise tehnika ja bioloogiliste erinevuste kohta, mis võimaldaks eristada liike, mille suhtes kehtivad erinevad õigusnormid.</TXT></NP><NP><NO.P>68</NO.P><TXT>Kuigi on tõenäoline, et sellised meetmed aitavad kaasa <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse lõplikule täitmisele tulevikus, tuleb siiski märkida, et kuus kuud pärast <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsust tuvastas komisjon, et kontrollide kvaliteet oli ebapiisav, ilma et Prantsuse Vabariik oleks selle kohta vastupidiseid tõendeid esitanud. Eelkõige püügipäevikute kontrolli puudumine muudab võimatuks võrrelda lossimisdeklaratsioonides märgitud alamõõduliste kalade kogust ja müügiteates märgitud kogust ning takistab võimalike rikkumiste avastamist.</TXT></NP><NP><NO.P>69</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariigi argumendid ei lükka ümber komisjonil tekkinud raskusi määrata kindlaks kontrollitegevusele määratud töötajate igapäevast kättesaadavust ning kontrollida, kas täidetakse kohustust kontrollida 1 % lossimistest. Nimelt ei ole küsimus selles, et määrata kindlaks teoreetiline arv töötajaid, kes lõpuks võivad olla kättesaadavad kontrolliülesannete sooritamiseks, vaid määrata kindlaks tegelik kvalifitseeritud inspektorite arv, kes viivad läbi süstemaatilisi kohapealseid kontrolle <DATE ISO="20050712">12. juuli<?PAGE NO="II-7340"?> 2005</DATE> ja vaidlustatud otsuse vastuvõtmise vahepealsel perioodil. Nende töötajate arvu ei olnud võimalik täpselt kindlaks määrata ning 1 % lossimiste – mis on püütud alamõõduliste kalade koguse kindlakstegemisel määrav hetk – kontrolli tase püsis ebapiisav, et <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsust lõplikult täita.</TXT></NP><NP><NO.P>70</NO.P><TXT>Lõpuks, kuna komisjon esitas piisavalt tõendeid rikkumise püsimise kohta, on liikmesriigi ülesanne esitatud andmed ja nende tagajärjed sisuliselt ja üksikasjalikult vaidlustada (vt <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>71</NO.P><TXT>Kui oletada, et Prantsuse Vabariigi esitatud erinev teave võib olla käsitletav kui märk olukorra paranemisest, ei saa tehtud pingutustega sellest hoolimata tuvastatud rikkumisi vabandada (vt <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Rikkumiste ebapiisav menetlemine</P></TI></TITLE><NP><NO.P>72</NO.P><TXT>Komisjon heidab Prantsuse Vabariigile ette, et ta ei menetlenud süstemaatiliselt rikkumisi ega koostanud üksikasjalikku ülevaadet teostatud kontrollidest. Nii ei määratud alamõõdulise merluusi osas ühtegi karistust pärast ajavahemikus <DATE ISO="20040101">1. jaanuarist 2004</DATE> kuni <DATE ISO="20060112">12. jaanuarini 2006</DATE> koostatud protokolle ning seda asjaolu ei ole Prantsuse ametiasutused vaidlustanud.</TXT></NP><?PAGE NO="II-7341"?><NP><NO.P>73</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik esitab oma menetlusdokumentides põhjused – mis on seotud tema sisekorraldusega –, mis takistasid tal edastada teatud komisjoni taotletud teavet, näiteks enne 2004. aastat algatatud kohtumenetluste edasine käik, või mis tingisid selle, et ta edastas osalise teabe. Need selgitused näivad kinnitavad edastatud teabe osalisust ja üldisemalt Prantsuse ametiasutuste suutmatust tõendada, et tema siseriiklik süsteem alamõõduliste kalade eeskirjade rikkumist puudutavate menetluste ja karistuste kohta on tõhus.</TXT></NP><NP><NO.P>74</NO.P><TXT>Euroopa Kohus märkis <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuse punktis 70, et kuna siseriiklikele ametiasutustele teadaolevaid rikkumisi ei menetletud ega koostatud protokolle rikkujatele, tuleb sedastada, et kõnealused ametiasutused jätsid täitmata ühenduse õigusnormides sätestatud menetluskohustuse (vt selle kohta <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus, punkt 24).</TXT></NP><NP><NO.P>75</NO.P><TXT>Nendel tingimustel, võttes arvesse komisjoni esitatud üksikasjalikke andmeid, ei ole Prantsuse ametiasutuste esitatud teave piisavalt sisukas tõendamaks, et nende poolt võetud kalapüügi eeskirjade rikkumiste menetlemise meetmed on nii tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, et võimaldavad neil täita oma kohustuse tagada ühenduse kalavarude kaitse- ja majandamissüsteemi tõhusus (vt selle kohta <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, punktid 37, 38 ja 73).</TXT></NP><NP><NO.P>76</NO.P><TXT>Eelnevast tuleneb esiteks, et Prantsuse Vabariik ei tõendanud, et vaidlustatud otsuses on tehtud hindamisviga, ja teiseks, et komisjon ei ületanud oma pädevuse piire, kuna ta piirdus vaidlustatud otsuses üksnes selle tõendamisega, et jätkuvalt on aktuaalsed kaks väidet, millega Euroopa Kohus nõustus <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> otsuses. Seetõttu tuleb kolmas väide tagasi lükata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="II-7342"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Neljas väide, et komisjonil on kohustus kehtestada madalam karistusmakse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>77</NO.P><TXT>Prantsuse Vabariik leiab, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma pingutusi, et täita lõplikult <DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsus, ja seega vähendama Euroopa Kohtu määratud karistusmakset.</TXT></NP><NP><NO.P>78</NO.P><TXT><DATE ISO="20050712">12. juuli 2005. aasta</DATE> kohtuotsuses otsustas Euroopa Kohus kehtestada kindlasummalise karistusmakse, mis on sissenõutav iga sellise kuuekuulise perioodi eest selle kohtuotsuse kuulutamisest alates, mille lõppedes <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsus ei ole lõplikult täidetud. Sellest tuleb järeldada, et nimetatud kohtuotsuse osaline täitmine ei anna õigust karistusmakse vähendamisele.</TXT></NP><NP><NO.P>79</NO.P><TXT>Nimelt määras Euroopa Kohus otsesõnu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>kindlasummalise karistusmakse<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>, mitte aga <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>kahaneva karistusmakse<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/>, nagu ta määras <DATE ISO="20031125">25. novembri 2003. aasta</DATE> otsuses kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-278/01" PAGE.ECR="I-14141" YEAR="2003">C-278/01: komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs.</HT> Hispaania (EKL 2003, lk I-14141</REF.DOC.ECR>, punktid 49–62). Kuna komisjon on seotud Euroopa Kohtu otsusega, ei olnud tal järelikult pädevust vähendada selle karistusmakse summat.</TXT></NP><NP><NO.P>80</NO.P><TXT>Niisiis, vaatamata võimalikele edusammudele, mida Prantsuse Vabariik oli teinud <DATE ISO="19910611">11. juuni 1991. aasta</DATE> kohtuotsuse täitmisel, ei olnud see liikmesriik siiski <DATE ISO="20060301">1. märtsiks 2006</DATE> seda kohtuotsust lõplikult täitnud. Seega oli karistusmakse summas <FT TYPE="NUMBER">57761250</FT> eurot täielikult sissenõutav.</TXT></NP><NP><NO.P>81</NO.P><TXT>Lisaks, mis puudutab teise võimalusena esitatud küsimust, kas Üldkohtul võib olla täielik pädevus vähendada ise karistusmakse summat, siis tuleb märkida, et<?PAGE NO="II-7343"?> karistusmakse ja selle summa võimalik kehtestamine rikkumist tuvastava kohtuotsuse täitmata jätmise valdkonnas on Euroopa Kohtu ainupädevuses. Seega oleks asutamislepingu ühtsusega vastuolus, kui Üldkohus seda tühistamishagi raames vähendab. Lõpuks nõuab EÜ artikkel 229, et see pädevus peab olema sõnaselgelt antud. Seda ei saa tuletada niisiis ei EÜ artikli 226 ega ka EÜ artikli 228 sõnastusest.</TXT></NP><NP><NO.P>82</NO.P><TXT>Eelnevast nähtub, et tuleb tagasi lükata väide, et komisjonil on kohustus kehtestada karistusmakse madalamal tasemel ja teise võimalusena, et Üldkohtul on pädevus ise seda vähendada.</TXT></NP><NP><NO.P>83</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>84</NO.P><TXT>Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama kodukorra artikli 87 lõike 4 esimese lõigu alusel kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ise oma kohtukulud.</TXT></NP><NP><NO.P>85</NO.P><TXT>Kuna Prantsuse Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud ja komisjon on hagejalt kohtukulude väljamõistmist nõudnud, tuleb komisjoni kohtukulud välja mõista Prantsuse Vabariigilt. Jätta Ühendkuningriigi kohtukulud tema enda kanda.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="II-7344"?><JURISDICTION><INTRO><P>Esitatud põhjendustest lähtudes</P><P>ÜLDKOHUS (kuues koda)</P><P>otsustab:</P></INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Jätta hagi rahuldamata.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Mõista komisjoni kohtukulud välja Prantsuse Vabariigilt, kes ühtlasi kannab ise enda kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">3.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik kannab ise oma kohtukulud.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Moavero Milanesi</P><P>Wahl</P><P>Soldevila Fragoso</P><P>Kuulutatud avalikul kohtuistungil <DATE ISO="20111019">19. oktoobril 2011</DATE> Luxembourgis.</P><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>