<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.55-20141201.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C‑298/14</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62014CC0298</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:408">EU:C:2015:408</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>12</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>12</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>KOHTUJURIST SHARPSTONI ETTEPANEK – KOHTUASI C‑298/14</P><P>BROUILLARD</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Eleanor Sharpston</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20150618">18. juunil 2015</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise.</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑298/14</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Alain Laurent Brouillard</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">versus</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Jury du concours de recrutement de référendaires près la Cour de cassation</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">ja</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">État belge</HT></P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Belgia))</HT></P></STI></TITLE><INDEX><KEYWORD>Töötajate vaba liikumine</KEYWORD><KEYWORD><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>Avalikku teenistust<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/> käsitlev erand</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2005/36/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Kutsekvalifikatsioonide tunnustamine</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>reguleeritud kutseala<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/></KEYWORD><KEYWORD>Belgia Cour de cassation’is referendikohtade täitmiseks läbiviidavale konkursile lubamine</KEYWORD></INDEX><CONTENTS.CONCLUSION><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev eelotsusetaotlus on esitatud Conseil d’État’ (riiginõukogu, Belgia; edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>eelotsusetaotluse esitanud kohus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>) menetluses olevas kohtuasjas, milles Belgia kodanik A. Brouillard on vaidlustanud Cour de cassation’i (Belgia kassatsioonikohus) referendikohtade täitmiseks läbiviidava konkursi jaoks moodustatud hindamiskomisjoni otsuse keelduda teda sellele konkursile lubamast. Selle otsuse aluseks oli see, et A. Brouillard’il puudub sellele ametikohale kandideerimiseks nõutav akadeemiline kvalifikatsioon, st Belgia ülikooli antud õigusteaduse doktori, litsentsiaadi või magistri kraad või välismaal omandatud ja Belgia pädeva asutuse poolt võrdväärseks tunnistatud akadeemiline kraad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>A. Brouillard väidab sisuliselt, et tema diplomid, sealhulgas Prantsusmaa ülikooli antud üheaastasel õppel põhinev jurist-lingvistist spetsialisti kraad koos tema kutsealase töökogemusega Cour de cassation’i dokumendi‑ ja tekstide kooskõlastustalituses<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Selle talituse ülesanneteks on muu hulgas kohtuotsuste ja ettepanekute tõlkimine Belgia ametlikesse keeltesse ning nende dokumentide eri keeleversioonide vastavuse kontrollimine.</P></NOTE> annavad talle vajaliku kutsealase kvalifikatsiooni. Ta väidab, et piirdudes pelgalt tema akadeemilise kvalifikatsiooni uurimisega, jättis hindamiskomisjon tähelepanuta nii tema õiguse vabale liikumisele töötajana kui ka Euroopa Liidu (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>liidu<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/>) kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteemi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtult juhiseid selle kohta, kas ELTL artiklid 45 ja 49 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050907">7. septembri 2005. aasta</DATE> direktiiv 2005/36 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="255" PAGE.FIRST="22" DATE.PUB="2005">ELT 2005 L 255, lk 22</REF.DOC.OJ>, mida on põhikohtuasjas asjakohasel ajal viimati muudetud komisjoni <DATE ISO="20110303">3. märtsi 2011. aasta</DATE> määrusega (EL) nr 213/2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36 (kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta) II ja V lisa (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="059" PAGE.FIRST="4" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 59, lk 4</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>, kui need on põhikohtuasjas kohaldatavad, keelasid hindamiskomisjonil keelduda lubamast A. Brouillard’i osalema konkursil selle alusel, et tal puudus nõutav akadeemiline kvalifikatsioon, ilma et oleks kontrollitud, kas tema diplomid koos tema kutsealase töökogemusega annavad talle võrdväärse kutsekvalifikatsiooni.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Euroopa Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">ELTL</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Ehkki ELTL artikkel 45 tagab töötajate liikumisvabaduse liidu piires, sätestab ELTL artikli 45 lõige 4, et see artikkel ei hõlma avalikku teenistust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>EÜ artikli 49 esimene lõik keelab piirangud, mis kitsendavad liikmesriigi kodaniku asutamisvabadust teise liikmesriigi territooriumil.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2005/36</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Direktiivi 2005/36 eesmärk on lihtsustada Euroopa Liidus isikute (sealhulgas töötajate) vaba liikumist ja teenuste vaba osutamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Direktiivi 2005/36 põhjendus 1.</P></NOTE> Sellega tagatakse ühes liikmesriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isikutele õigus pääseda teises liikmesriigis samale kutsealale ja sellel tegutseda, ilma et see piiraks kohustust täita viimati nimetatud liikmesriigi poolt sellel kutsealal tegutsemiseks kehtestatud mittediskrimineerivaid, objektiivseid ja proportsionaalseid tingimusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Põhjendus 3.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Direktiiv 2005/36 ei piira ELTL artikli 45 lõike 4 kohaldamist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Põhjendus 41.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artikkel 1 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Eesmärk<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/>) näeb ette, et kui liikmesriik teeb reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamise või sellel tegutsemise oma territooriumil sõltuvaks eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, peab vastaval kutsealal tegutsema hakkamiseks või sellel tegutsemiseks tunnustama teises liikmesriigis või teistes liikmesriikides saadud kutsekvalifikatsioone, mis lubavad nimetatud kvalifikatsioone omaval isikul seal samal kutsealal töötada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>See eesmärk vastab eesmärgile nõukogu <DATE ISO="19881221">21. detsembri 1988. aasta</DATE> direktiivis 89/48/EMÜ vähemalt kolmeaastase kutseõppe läbimisel antavate kõrgharidusdiplomite tunnustamise üldsüsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="019" PAGE.FIRST="16" DATE.PUB="1989">EÜT 1989, L 19, lk 16</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/01, lk 337), mis tunnistati direktiiviga 2005/36 kehtetuks. Vt kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Hispaania</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑286/06</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:586">EU:C:2008:586</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Artikli 3 lõige 1 sisaldab järgmisi määratlusi:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>a)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">reguleeritud kutseala</HT> – kutsetegevus või -tegevuste hulk, millel tegutsema hakkamist või tegutsemist või tegutsemise üht moodustest reguleerivad spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni omamist kas otseselt või kaudselt käsitlevad õigus‑ või haldusnormid; tegutsemise moodus on eelkõige kutsealal tegutsemine kutsenimetuse all, kui sellise nimetuse kasutamine on õigus‑ või haldusnormidega lubatud üksnes vastavat kutsekvalifikatsiooni omavatel isikutel. […]</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">kutsekvalifikatsioon</HT> – haridust tõendava dokumendiga, artikli 11 punkti a alapunktis i nimetatud pädevuskinnituse ja/või töökogemusega tõendatud kvalifikatsioon;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">kvalifikatsiooni tõendav dokument</HT> – diplomid, tunnistused ja muud, liikmesriigi õigus‑ või haldusnormide kohaselt liikmesriigi pädeva asutuse väljaantud dokumendid, mis tõendavad peamiselt [Euroopa Liidus] omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist. […]</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>(e)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">reguleeritud haridus ja koolitus</HT> – antud kutsealal tegutsemisele suunatud koolitus, mis koosneb kursustest või vajaduse korral lisaks kursustele ka kutsealasest koolitusest või katseajast või kutsepraktikast. […]</TXT></NP></ITEM></LIST><?PAGE NO="3"?><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/></P></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Artikkel 4 käsitleb tunnustamise toimet ja sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="004.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine vastuvõtva liikmesriigi poolt annab soodustatud isikule võimaluse asuda selles liikmesriigis tegutsema samal kutsealal kui see, millele ta kvalifitseerus päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle liikmesriigi kodanikega võrdsetel tingimustel.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="004.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Käesoleva direktiivi tähenduses on kutseala, millel taotleja soovib vastuvõtvas liikmesriigis tegutseda, sama mis kutseala, millele ta päritoluliikmesriigis kvalifitseerus, juhul, kui vastavad kutsetegevused on võrreldavad.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artikli 13 (<QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>Tunnustamise tingimused<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/>), mis käsitleb haridust tõendavate dokumentide tunnustamise üldsüsteemi, lõige 1 sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>[k]ui reguleeritud kutsealal tegutsema hakkamine või sellel tegutsemine liikmesriigis sõltub eriomase kutsekvalifikatsiooni omamisest, võimaldab selle liikmesriigi pädev asutus taotlejatel sellel kutsealal tegutsema asuda või tegutseda oma kodanikega samadel tingimustel, kui neil on teises liikmesriigis viimase territooriumil sellel kutsealal tegutsema hakkamiseks või tegutsemiseks nõutav pädevuskinnitus või kvalifikatsiooni tõendav dokument. […]<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Artikli 14 lõike 1 kohaselt ei välista artikkel 13 võimalust, et vastuvõttev liikmesriik võib taotlejalt nõuda kuni kolmeaastase kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist eriti juhul, kui a) taotleja läbitud koolitus hõlmab vastuvõtvas liikmesriigis nõutava kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga kaetud teemadest oluliselt erinevaid teemasid, või b) vastuvõtvas liikmesriigis reguleeritud kutseala hõlmab üht või mitut reguleeritud kutsetegevust, mis ei kuulu taotleja päritoluriigi vastava kutseala hulka, ja vastuvõtvas liikmesriigis nõutav koolitus käsitleb teemasid, mis erinevad oluliselt taotleja pädevuskinnituse või kvalifikatsiooni tõendava dokumendiga hõlmatutest. Vastavalt artikli 14 lõike 3 esimesele lõigule võib vastuvõttev liikmesriik sätestada kas kohanemisaja või sobivustesti kutsealade suhtes, millel tegutsemine eeldab siseriiklike õigusaktide täpset tundmist ja mille puhul siseriiklike õigusaktidega seotud abistamine ja/või nõustamine on kutsetegevuse oluline ja püsiv osa.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Belgia õigus</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Code judiciaire’i (kohtukorralduse seadustiku) artikli 135<HT TYPE="ITALIC">bis</HT> kohaselt assisteerivad Cour de cassation’i <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>référendaires<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/> (referendid), kes valmistavad ette kohtunike ja Procureur général’i (vanemprokuröri)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Belgia justiitsministeeriumi kodulehel oleva teabe kohaselt koosneb Cour de cassation’i vanemprokuröri kabinet vanemprokurörist, vanemkohtujuristist ja kohtujuristidest.</P></NOTE> kabineti liikmete tööd, osalevad dokumentide koostamise ning kohtuotsuse tõlkimise ja avaldamise protsessis ning prantsus‑ ja hollandikeelsete tekstide vastavusse viimisel. Code judiciaire’i artikkel 259<HT TYPE="ITALIC">duodecies</HT> sätestab, et referendikohale võib nimetada isiku, kes on vähemalt 25-aastane ning omab õigusteaduses doktori‑ või litsentsiaadikraadi, mis vastab Belgias õigusteaduse magistri kraadile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P><DATE ISO="20091230">30. detsembri 2009. aasta</DATE> seaduse artikkel 2.</P></NOTE> Kandidaadid valitakse konkursil, mille tulemused kehtivad kuus aastat. Artikli 259<HT TYPE="ITALIC">terdecies</HT> kohaselt nimetab referendid ametisse kuningas kolmeaastase katseajaga, mille lõppedes muutub see ametissenimetamine alaliseks, välja arvatud juhul, kui kuningas otsustab kohtu esimese presidendi või vanemprokuröri ettepanekul teisiti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Belgia prantsuskeelse kogukonna <DATE ISO="20040331">31. märtsi 2004. aasta</DATE> dekreedi, mis defineerib kõrghariduse, soodustab selle integratsiooni Euroopa kõrgharidusruumis ja refinantseerib ülikoole, artiklid 43 ja 44 volitasid põhikohtuasjas asjakohasel ajal prantsuskeelse kogukonna valitsust võtma vastu üld‑ või üksikakte, millega tunnustatakse välisriigis sooritatud õpingute ja selle kogukonna poolt antud akadeemilise kvalifikatsiooni, sealhulgas õigusteaduse magistri kraadi võrdväärsust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="4"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Faktilised asjaolud, menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>A. Brouillard töötas mitu aastat Cour de cassation’i dokumendi‑ ja tekstide kooskõlastustalituses. Tal on litsentsiaadikraad tõlkimises, kaheaastasel õppel põhinev kandidaadidiplom õiguse alal (<HT TYPE="ITALIC">candidature en droit</HT>) Belgia ülikoolist,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Enne Bologna kõrgharidusreformi hõlmas <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>candidature en droit<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/> sisuliselt sissejuhatavaid kursuseid reas õigusteaduse ülddistsipliinides ja kujutas endast põhimõtteliselt eeldust pääsemaks kolmeaastasesse õigusteaduse litsentsiaadi õppesse, mis hõlmas Belgia õiguse põhiharude ning samuti liidu ja rahvusvahelise õiguse õpinguid. Jurisprudentsi praktiseerimiseks pidi isikul olema litsentsiaadikraad Belgia õiguses (tänapäeval magistrikraad Belgia õiguses). Õigusteaduses on kandidaadi‑ ja litsentsiaadikraadid asendatud kolmeaastase bakalaureuse‑ ja kaheaastase magistrikraadiga.</P></NOTE> sama ülikooli poolt 2006. aastal antud üheaastasel õppel põhinev kraad inimõiguste alal, ning õppeaastal 2009–2010 kutsemagistrikraad õiguse, majanduse ja juhtimise alal eraõiguses spetsialiseerumisega jurist-lingvisti kutsele (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>üheaastane kutsemagistri kraad<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>), mille andis Poitiers' ülikool (Prantsusmaa) <DATE ISO="20101122">22. novembril 2010</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT><DATE ISO="20110524">24. mail 2011</DATE> esitas A. Brouillard avalduse osalemiseks Cour de cassation’i referentide konkursil.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT><DATE ISO="20110623">23. juunil 2011</DATE> taotles ta prantsuskeelselt kogukonnalt tunnustust selle kohta, et tema üheaastane kutsemagistrikraad on täielikult võrdväärne magistrikraadiga Belgia õiguses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT><DATE ISO="20110906">6. septembril 2011</DATE> teatas Cour de cassation’i president A. Brouillard’ile hindamiskomisjoni otsusest tunnistada tema avaldus konkursil osalemiseks vastuvõetamatuks. Hindamiskomisjon märkis selles otsuses, et Cour de cassation’i referendiks nimetamiseks on nõutav Belgia ülikooli poolt antud doktori‑ või litsentsiaadikraad või magistrikraad õigusteaduses, et oleks tagatud, et kandidaadil on nõutavad võimed Belgias sellel kutsealal tegutsemiseks. A. Brouillard ei vastanud sellele tingimusele, kuna prantsuskeelne kogukond ei olnud tunnistanud tema üheaastast kutsemagistrikraadi võrdväärseks Belgias antava magistrikraadiga õigusteaduses ning ta ei olnud sooritanud vastavat kursust Belgia ülikoolis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Prantsuskeelne kogukond jättis <DATE ISO="20111027">27. oktoobril 2011</DATE> rahuldamata A. Brouillard’i avalduse tunnustada tema kraadi võrdväärsust ning tunnistas selle võrdväärseks üksnes üldise akadeemilise magistrikraadiga. Võrdväärsus puudutab pigem akadeemilise kvalifikatsiooni taset kui antud kraadi konkreetset sisu. See otsus põhines prantsuskeelse kogukonna vastavusküsimustega tegeleva komitee õiguse ja kriminoloogia sektsiooni arvamusel ning oli põhjendatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Õigusteaduse õppeprogrammi läbimise kohta välja antud diplom tõendab valmisolekut ja niisuguste tehniliste teadmiste valdamist, mis arvestavad selle riigi õiguskorra iseärasusi, kus diplom välja anti; seega ei ole välisriigis läbitud õpingute puhul täidetud Belgia prantsuskeelse kogukonna ülikoolide õigusteaduskondade nõuded, kus valmistatakse tudengeid ette töötamiseks juristina Belgia õiguskorras.</P></ITEM><ITEM><P>Selleks, et saada [üheaastane kutsemagistrikraad] – diplom, mille võrdväärsuse tunnustamist kaebaja taotleb –, ei ole tulnud läbida teatavaid õppeaineid (eeskätt kohustisõigus, lepinguõigus, haldusõigus, sotsiaalõigus, jt), mis on ilmtingimata vajalikud õigusteaduse teise astme õpingute lõpetamiseks Belgia prantsuskeelse kogukonna ülikoolides.”</P></ITEM></LIST></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>A. Brouillard vaidlustas selle hindamiskomisjoni otsuse ning <DATE ISO="20120920">20. septembri 2012. aasta</DATE> kuninglikud dekreedid, millega nimetati Cour de cassation’is ametisse kolm uut referenti, eelotsusetaotluse esitanud kohtus, kes peatas menetluse ning taotles eelotsust järgmistes küsimustes:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>1)</NO.P><TXT>Kas ELTL artikleid 45 ja 49 ning direktiivi 2005/36 […] tuleb tõlgendada nii, et need kuuluvad kohaldamisele olukorras, kus Belgia kodanik, kes elab Belgias ega ole töötanud mõnes teises liikmesriigis, tugineb Belgia Cour de cassation’i referendikohtade täitmiseks läbiviidaval konkursil osalemiseks esitatud avalduses [Prantsusmaal omandatud üheaastasele kutsemagistrikraadile]?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="5"?><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>Kas töö Belgia Cour de cassation’i juures referendina, mille osas on kohtukorralduse seadustiku artikliga 259<HT TYPE="ITALIC">duodecies</HT> ette nähtud, et sellele kohale võib nimetada isiku, kes omab õigusteaduse doktori või litsentsiaadi kraadi, kujutab endast reguleeritud kutseala […] direktiivi 2005/36 artikli 3 tähenduses?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>Kas töö Cour de cassation'i juures referendina […] kujutab endast töötamist avalikus teenistuses ELTL artikli 45 lõike 4 mõttes ning kas ELTL artikli 45 lõige 4 välistab seega nii ELTL artiklite 45 ja 49 kui ka […] direktiivi 2005/36 kohaldamise?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT>Kui ELTL artiklid 45 ja 49 ning […] direktiiv 2005/36 on käesolevas kohtuasjas kohaldatavad, siis kas neid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus see, kui Cour de cassation’i referendikohtade täitmiseks läbiviidava konkursi hindamiskomisjon seab sel konkursil osalemise sõltuvusse tingimusest, et kandidaadil peab olema õigusteaduse doktori või litsentsiaadi kraad, mille on välja andnud mõni Belgia ülikool, või et haridusküsimustes pädevust omav prantsuskeelne kogukond peab olema tunnistanud [üheaastase kutsemagistrikraadi] võrdväärsust mõne Belgia ülikooli antud doktori-, litsentsiaadi‑ või magistrikraadiga õiguse valdkonnas?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>5)</NO.P><TXT>Kui ELTL artiklid 45 ja 49 ning […] direktiivi 2005/36 on käesolevas kohtuasjas kohaldatavad, siis kas neid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et Cour de cassation’i referendikohtade täitmiseks läbiviidava konkursi hindamiskomisjonil on kohustus võrrelda kaebaja kvalifikatsioone, mis nähtuvad nii tema kraadidest kui ka kutsealasest töökogemusest, sellega, mida tagab niisugune õigusteaduse doktori või litsentsiaadi kraad, mille on välja andnud mõni Belgia ülikool, ning kui see on asjakohane, siis kohaldama kaebaja suhtes direktiivi 2005/36 artiklis 14 ette nähtud korvamismeetmeid?<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>A. Brouillard vaidlustas prantsuskeelse kogukonna <DATE ISO="20111027">27. oktoobri 2011. aasta</DATE> otsuse samuti eelotsusetaotluse esitanud kohtus. See tühistamiskaebus, mis ei ole hõlmatud põhikohtuasjaga, jäeti rahuldamata <DATE ISO="20140515">15. mail 2014</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kirjalikud märkused on esitanud A. Brouillard, Belgia ja Itaalia valitsus ning Euroopa Komisjon. Kohtuistungil, mis peeti <DATE ISO="20150325">25. märtsil 2015</DATE>, esitasid suulisi märkusi A. Brouillard, Belgia valitsus ja komisjon.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Esimese kolme küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt seda, kas põhikohtuasjas kehtivad liikumisvabaduse põhimõtted ja direktiiv 2005/36. Kaalun kõigepealt seda, kas põhikohtuasja faktilised asjaolud kujutavad endast pelgalt siseriiklikku olukorda, mille suhtes ELTL artiklit 45 ei saa kohaldada (küsimus 1). Seejärel kaalun, kas ELTL artikli 45 lõige 4 välistab selle artikli ülejäänud sätete ning direktiivi 2005/36 kohaldamise põhikohtuasjas (küsimus 3). Seejärel uurin, kas Cour de cassation’i referendi ametikoht on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>reguleeritud kutseala<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/> direktiivi 2005/36 tähenduses (küsimus 2). Vastusest sellele küsimusele sõltub, kas see direktiiv on põhikohtuasjas kohaldatav.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Küsimusi 4 ja 5 tuleks uurida koos. Need puudutavad sisuliselt seda, kas vaba liikumise põhimõtete ja direktiiviga 2005/36, kui need on põhikohtuasjas kohaldatavad, oli vastuolus see, et hindamiskomisjon lükkas A. Brouillard’i taotluse konkursil osaleda tagasi selle alusel, et ta ei omanud nõutavat akadeemilist kvalifikatsiooni, <HT TYPE="ITALIC">ilma et</HT> viimati nimetatut oleks võrreldud A. Brouillard’i teadmiste ja oskustega, mis põhinevad tema diplomitel ja kutsealasel töökogemusel, ning kas kohaldatavuse korral tuleks talle kohaldada korvamismeedet direktiivi 2005/36 artikli 14 alusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Enne nende küsimuste juurde asumist tuleb esitada kolm sissejuhatavat märkust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Esiteks ma nõustun Belgia ja Itaalia valitsustega, et põhikohtuasi käsitleb õigust töötada Belgia avalikus teenistuses ning mitte õigust tegutseda selles liikmesriigis füüsilisest isikust ettevõtjana. ELTL artikkel 49 ei puutu seetõttu asjasse ning ma piirdun oma analüüsis ELTL artikliga 45 ja direktiiviga 2005/36.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Teiseks näib eelotsusetaotluse esitanud kohus olevat eeldanud, et direktiivi 2005/36 artiklil 4 ja artikli 13 lõikel 1 on vertikaalne vahetu õigusmõju ning et A. Brouillard’il on seega õigus tugineda põhikohtuasjas vahetult neile sätetele. See eeldus on õige. Need sätted nõuavad liikmesriigi pädevatelt asutustelt tingimusteta ja piisavalt täpses sõnastuses, et nad võimaldaksid isikul asuda oma kodanikega samadel tingimustel tegutsema kutsealal, millel nõutakse kindla kutsekvalifikatsiooni omamist, kui see isik on kvalifitseeritud töötama samal kutsealal teises liikmesriigis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Vt analoogia alusel kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Beuttenmüller</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑102/02</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:264">EU:C:2004:264</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (mis käsitles direktiivi 89/48 artikli 3 punkti a), ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Aslanidou</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑142/04</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2005:473">EU:C:2005:473</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0033">33</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (mis käsitles nõukogu <DATE ISO="19920618">18. juuni 1992. aasta</DATE> direktiivi 92/51/EMÜ direktiivi 89/48/EMÜ täiendava tööalase koolituse tunnustamise teise üldsüsteemi kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="209" PAGE.FIRST="25" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 209, lk 25</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 05/02, lk 47) artikli 3 punkti a, mis vastab sisuliselt direktiivi 89/48 artikli 3 punktile a).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Viimasena tuleb märkida, et direktiiviga 2005/36 ei ühtlustata liikmesriikides reguleeritud kutsealadel tegutsemise tingimusi. Selle asemel näeb see direktiiv ette kutsekvalifikatsioonide tunnustamise mehhanismi. Direktiiv võimaldab soodustatud isikul asuda liikmesriigis tegutsema samal kutsealal kui see, millele ta kvalifitseerus päritoluliikmesriigis, ja tegutseda sellel kutsealal vastuvõtvas liikmesriigis selle liikmesriigi kodanikega võrdsetel tingimustel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>Vt direktiivi 2005/36 artiklid 1 ja 4. A. Brouillard’i puhul on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>vastuvõttev liikmesriik<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/> nende sätete tähenduses tegelikult tema koduliikmesriik (Belgia).</P></NOTE> Eeldades, et kõik muud tingimused direktiivi 2005/36 kohaldamiseks on täidetud (muu hulgas, et referendi ametikoht Cour de cassation’is on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>reguleeritud kutseala<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>), võib A. Brouillard seega tugineda sellele direktiivile vaid siis, kui ta omas kutsekvalifikatsiooni, mida nõutakse Prantsusmaal tegutsemiseks Cour de cassation’i referendiga võrreldavates ametites.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Ent see ei keelaks Belgial nõudmast temalt direktiivi 2005/36 artikli 14 alusel kohanemisaja läbimist või sobivustesti sooritamist.</P></NOTE> Ent ma olen seisukohal, et Belgia Cour de cassation’i referendi ametikoht ei ole reguleeritud kutseala ning seetõttu ei ole direktiiv 2005/36 põhikohtuasjas kohaldatav.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt allpool punktid 48–57.</P></NOTE> Kui Euroopa Kohus asub samale seisukohale, ei pea eelotsusetaotluse esitanud kohus seda küsimust käsitlema.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kas põhikohtuasja faktilised asjaolud kujutavad endast</HT> <HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>puhtalt riigisisest olukorda</HT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/>, mida ELTL artikkel 45 ei hõlma? (Küsimus 1)</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Belgia valitsus on seisukohal, et ELTL artikkel 45 ELTL ei kohaldu põhikohtuasjas, milles puudub piisav side liidu õigusega. Ehkki A. Brouillard’i nõue osaleda konkursil põhineb teises liikmesriigis omandatud kraadil, läbis ta selle ülikooliprogrammi kirja teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Belgia valitsuse argument mind ei veena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa liikumisvabadust käsitlevaid aluslepingu sätteid kohaldada tegevustele, mis piirduvad igas suhtes üheainsa liikmesriigiga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt mh kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>López Brea ja Hidalgo Palacios</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑330/90 ja C‑331/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:39">EU:C:1992:39</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0007">7</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Steen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑332/90</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1992:40">EU:C:1992:40</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Ent need sätted annavad vastava liikmesriigi kodanikele õigusi, kui nad on tulenevalt seaduslikust elamisest teise liikmesriigi territooriumil ning seal kutsekvalifikatsiooni omandamisest oma päritoluliikmesriigi suhtes sellises olukorras, mille võib samastada selliste isikute olukorraga, kes kasutavad liidu esmases õiguses tagatud õigusi ja vabadusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt mh kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Knoors</NAME.CASE>, <NO.CASE>115/78</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1979:31">EU:C:1979:31</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑19/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:125">EU:C:1993:125</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0015">15</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>; ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fernández de Bobadilla</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:367">EU:C:1999:367</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0030">30</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Üldisemalt öeldes ei oleks võimalik töötajate liikumisvabadust täielikult saavutada,<?PAGE NO="7"?> kui liikmesriigid võiksid keelduda andmast sellest vabadusest tulenevat soodustust omaenda kodanikele, kes on kasutanud liidu õiguskorda selleks, et omandada kutsekvalifikatsioon teises liikmesriigis. See kehtib eriti siis, kui need kodanikud on omandanud seal oma põhihariduse ja -koolituse täiendamiseks akadeemilise kraadi, mida nad kavatsevad kasutada pärast naasmist oma päritoluriiki.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kraus</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑19/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:125">EU:C:1993:125</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>A. Brouillard tugineb kraadile, mille ta omandas Prantsusmaa akadeemilisest asutusest. Ta kasutas seega oma õigust saada haridusteenuseid teises liikmesriigis asuvalt ülikoolilt. Seda arvestades ei ole minu arvates küsimuses, kas ELTL artikkel 45 on põhikohtuasjas kohaldatav, oluline see, kas seejuures toimus selle kutsekvalifikatsiooni omandamiseks füüsiliselt piiriülene liikumine. Kujutagem näiteks ette, et tudeng, kes elab ühes liikmesriigis, osaleb teises liikmesriigis asuva haridusasutuse kaugõppes. Ta peaks minema sellesse asutusse, et sooritada suuline lõpueksam. Ent juhtub nii, et ta ei saa tervislikel põhjustel reisida. Kaugõpet pakkuv haridusasutus võimaldab tal teha suulise eksami kodunt videokonverentsi teel. Ta sooritab eksami ja saab oma kutsekvalifikatsiooni. Ma ei näe põhjust, miks sellele tudengile ei peaks seejärel võimaldatama saada ELTL artiklist 45 tulenevaid soodustusi, kui seda sätet tõlgendada kooskõlas eespool punktis 31 viidatud kohtupraktikaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Igal juhul märkis A. Brouillard kohtuistungil vastuseks minu küsimusele sõnaselgelt, et ta käis <DATE ISO="20100710">10. juulil 2010</DATE> Poitiers’ ülikoolis andmas kolmetunnist suulist eksamit. Ehkki lõppkokkuvõttes peab faktilistele asjaoludele andma hinnangu siseriiklik kohus, võib Euroopa Kohus siin lähtuda (peaaegu kindlast) alusest, et toimunud on teatav füüsiline piiriülene liikumine ning seega ei ole faktiliste asjaolude kohaselt tegemist puhtalt siseriikliku olukorraga.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kas ELTL artikli 45 lõige 4 keelab selle artikli ülejäänud sätete ja direktiivi 2005/36 kohaldamise põhikohtuasjas? (Küsimus 3)</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub juhiseid selle kohta, kas Cour de cassation’i referendi ametikoht kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>avalikku teenistust<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/> ELTL artikli 45 lõike 4 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Arvestades liidu piires töötajate liikumisvabaduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete fundamentaalset laadi, ei tohiks selle erandi kohaldamisala ulatuda kaugemale oma algsest eesmärgist võimaldada liikmesriikidel piirata pääsu teatavatele avaliku teenistuse ametikohtadele, mis eeldavad, et neil ametikohtadel töötajatel oleks riigiga eriline ustavussuhe, samuti vastastikused õigused ja kohustused, mis on kodakondsussuhte aluseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Alevizos</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑392/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:251">EU:C:2007:251</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0070">70</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika. See määratlus tugineb Rahvusvahelise Kohtu <DATE ISO="19550406">6. aprilli 1955. aasta</DATE> kohtuotsusele Nottebohm (teine etapp) (<HT TYPE="ITALIC">C.I.J. Recueil</HT> 1955, punkt 4, lk 23).</P></NOTE> Järelikult ELTL artikli 45 lõikes 4 sätestatud erand hõlmab ainult mittekodanike pääsu teatavatele liikmesriigi avaliku teenistuse ametikohtadele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt kohtuotsused Grahame ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hollanders</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑248/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:543">EU:C:1997:543</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Österreichischer Gewerkschaftsbund</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑195/98</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2000:655">EU:C:2000:655</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0036">36</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>A. Brouillard on <HT TYPE="ITALIC">Belgia kodanik</HT>, kes soovib asuda avaliku teenistuse ametikohale <HT TYPE="ITALIC">Belgias</HT>. Sellest tuleneb, et ELTL artikli 45 lõige 4 ei saa olla Belgiale kehtivaks aluseks, millest lähtudes mitte võimaldada talle kaitset, mis tal on selle sätte esimese kolme lõike alusel. Seega ei keela ELTL artikli 45 lõige 4 direktiivi 2005/36 kohaldamist põhikohtuasja faktilistele asjaoludele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Teistsuguste faktiliste asjaolude korral võib osutuda vajalikuks lahendada küsimus, kas Cour de cassation’i referendi ametikoht kujutab endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>avalikku teenistust<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/> ELTL artikli 45 lõike 4 tähenduses. Menetlusosalised on pööranud oma kirjalikes ja suulistes seisukohtades märkimisväärselt tähelepanu sellele küsimusele. Käsitlen seda seetõttu lühidalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Minu arvates ei kujuta referendi ametikoht endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>avalikku teenistust<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/> ELTL artikli 45 lõike 4 tähenduses.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="8"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>ELTL artikli 45 lõiget 4 kui erandit töötajate liikumisvabaduse põhimõttest tuleb tõlgendada kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt mh kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Colegio de Oficiales de la Marina Mercante Española</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑405/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:515">EU:C:2003:515</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Kreeka</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑460/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:774">EU:C:2009:774</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Kohtuasjas komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>149/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:297">EU:C:1980:297</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> väitis Belgia valitsus, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>avalik teenistus<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/> on institutsionaalne mõiste, mis ei ole seotud käesoleval ajal ELTL artiklis 51 sisalduva aluslepingu määratlusega <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>avaliku võimu teostamine<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Selle artikli kohaselt ei kohaldata ELTL liikumisvabadust käsitlevaid sätteid tegevustele, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>on kas või ajutiselt seotud avaliku võimu teostamisega<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>. ELTL artikkel 62 sätestab, et see erand hõlmab ka teenuste vaba liikumist.</P></NOTE> Tema arvates on seega määrav tööandja olemus ning mitte töötaja poolt täidetavate ülesannete laad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Euroopa Kohus lükkas selle argumendi tagasi ning eelistas mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>avalik teenistus<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/> funktsionaalset tõlgendust. ELTL artikli 45 lõige 4 kohaldub ainult ulatuses, milles asjaomane töötaja 1) osaleb otseselt või kaudselt avaliku õigusega antud volituste teostamisel ning 2) täidab ülesandeid, mis hõlmavad kohustusi, mis on mõeldud riigi ja üldisemalt ametivõimude üldiste huvide tagamiseks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE>, <NO.CASE>149/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:297">EU:C:1980:297</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0010">10</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Seega on oluline see, kas ametikoht on tüüpiline avaliku teenistuse eriomastele tegevustele, hõlmates avaliku õigusega antud volituste teostamist ning kohustust kaitsta riigi üldisi huve.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Belgia</NAME.CASE>, <NO.CASE>149/79</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1980:297">EU:C:1980:297</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0012">12</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtul oleva teabe põhjal ma ei nõustu Belgia ja Itaalia valitsustega, et töötamine Belgia Cour de cassation’i referendina vastab esimesele tingimusele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Minu arvates hõlmavad ühelt poolt Cour de cassation’i esimese presidendi, presidendi ja kohtuniku ametikohad ning teiselt poolt vanemprokuröri, vanemkohtujuristi ja kohtujuristide ametikohad tõepoolset õigusemõistmises seisnevale avalikule teenistusele tüüpilisi tegevusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt selle kohta kohtujuristi ettepanek, <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Cruz Villalón, kohtuasi komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑52/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:514">EU:C:2010:514</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0041">41</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Nendel ametikohtadel tuleb kas lahendada Belgia tsiviil‑ ja kriminaalasjades kõrgeimaks kohtuastmeks olevas Cour de cassation’is menetletavaid kaebusi või anda sõltumatut nõu (ametlikud ettepanekud) nende kaebuste kohta. Need ametikohad hõlmavad kohustusi, mis on mõeldud riigi üldiste huvide kaitsmiseks, tagades, et seadust järgitakse nii eraõiguslike isikute vahelistes vaidlustes kui ka vaidlustes, milles osalevad avaliku võimu asutused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Belgia valitsuse kirjalikest ja suulistest seisukohtadest nähtub, et Cour de cassation’i referendid abistavad ja toetavad neid kohtuametnikke. Nende peamine ülesanne on uurida selle kohtu menetluses olevaid kohtuasju, teha õigusalaseid uuringuid ning assisteerida nimetatud ametiisikuid kohtuotsuste ja ettepanekute koostamisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Belgia valitsus kinnitas kohtuistungil, et Cour de cassation’i referentidel <HT TYPE="ITALIC">ei</HT> ole volitusi teha kohtuotsuseid (ega isegi osaleda nende tegemisel), nad ei või esitada kohtuistungitel pooltele küsimusi ning neil puudub lõplik sõnaõigus kohtuotsuste ja ettepanekute õiguslike põhjenduste suhtes. Referendid täidavad oma ülesandeid ainult nende kohtuametnike järelevalve all, kelle heaks nad töötavad ning kes kannavad ainsana vastutust enda tehtud kohtuotsuste ja ettepanekute eest. Referentide täiendavad ja ettevalmistavad ametiülesanded ei näi seega mõjutavat nende ametiisikute poolt õigusmõistmisvolituste teostamist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="9"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Sellest tulenevalt ning ehkki lõpuks on tegemist faktilisi asjaolusid puudutava küsimusega, mille peab vajaduse korral lahendama eelotsusetaotluse esitanud kohus, seisavad referentide tööülesanded minu meelest liiga kaugel õigusemõistmises seisneva avaliku teenistuse põhisisust, et need võiksid hõlmata (isegi kaudselt) osalemist avaliku õigusega antud volituste teostamises.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vt analoogia alusel ELTL artiklis 51 sätestatud erandi kohta kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Reyners</NAME.CASE>, <NO.CASE>2/74</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1974:68">EU:C:1974:68</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (mis käsitles Belgia advokaate); <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Thijssen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑42/92</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1993:304">EU:C:1993:304</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (mis käsitles Belgia kindlustusinspektsiooni <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>tunnustatud volinikke<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>); ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peñarroja Fa</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑372/09 ja C‑373/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:156">EU:C:2011:156</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> (mis käsitles Prantsusmaa kohtueksperte).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Belgia valitsuse esile toodud asjaolud, et Code judiciaire artikkel 310 määratleb Cour de cassation’i referendid selle kohtu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>liikmeteks<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/> ning et nende suhtes kehtivad osaliselt samad õigusnormid nagu teiste kohtuametnike suhtes, muu hulgas seoses ametisse nimetamise ja tasustamise, puhkepäevade, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>privilège de juridiction’i<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Teatavate süütegude puhul mõistetakse Belgias kohtuametnike üle kohut esimese kohtuastmena apellatsioonikohtutes (kriminaalmenetluse koodeksi artikkel 479).</P></NOTE> ja keeluga tegeleda (teatavate) õigusemõistmisega mitteseotud töödega, ei ole minu arvates sellised, mis seaksid selle järelduse küsimuse alla. Sellised aspektid ei puuduta vahetult referentide tegelike ülesannete laadi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kas Belgia Cour de cassation’i referendi ametikoht on</HT> <HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>reguleeritud kutseala</HT><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/> direktiivi 2005/36 tähenduses? (Küsimus 2)</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Kas direktiiv 2005/36 on põhikohtuasjas kohaldatav, sõltub samuti sellest, kas Cour de cassation’i referendi ametikoht on <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>reguleeritud kutseala<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/> direktiivi 2005/36 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses. See omakorda sõltub sellest, kas sellele ametikohale pääsemiseks ja sellel töötamiseks tuleb omada <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>eriomast kutsekvalifikatsiooni<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Puudub vaidlus selle üle, et Cour de cassation’i referendi ametikoht ei ole kutse, millega tegelevad direktiivi 2005/36 I lisas loetletud ühingute või organisatsioonide liikmed. Seda ei saa seetõttu pidada reguleeritud kutsealaks vastavalt direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti a viimasele lausele koostoimes artikli 3 lõikega 2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Esiteks küsimuses, kas on tegemist reguleeritud kutsealaga direktiivi 2005/36 tähenduses, ei oma tähtsust see, et seda ametikohta hõlmavad Belgia õiguse kohaselt avaliku teenistuse eeskirjad.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Burbaud</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑285/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:432">EU:C:2003:432</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0042">42</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0043">43</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ning seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Teiseks ei puutu asjasse ka Belgia valitsuse esitatud argument, et referendi ametikohta ei ole nimetatud komisjoni avaldatud reguleeritud kutsealade loetelus. See loetelu ei kujuta endast siduva liidu õigusakti osa ning on seega puhtalt indikatiivne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et Cour de cassation’i ametikohale nimetamise tingimuseks ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>eriomase kutsekvalifikatsiooni<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/> omamine direktiivi 2005/36 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses. Õigusteaduse doktori või litsentsiaadi kraadid või õigusteaduse magistri kraad on üldist laadi diplomid, mis võimaldavad töötamist tervel real ametikohtadel. Lisaks ei hõlma referentide värbamiseks läbi viidav valikuprotsess testi, mille tulemusel väljastatakse sobivustõend.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Ma nõustun selle analüüsiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Mõned direktiivi 2005/36 artiklis 3 sisalduvad määratlused pakuvad kasulikke juhiseid tõlgendamaks mõistet <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>eriomane kutsekvalifikatsioon<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/>. Artikli 3 lõike 1 punkti b kohaselt kuuluvad kutsekvalifikatsioonide hulka haridust tõendava dokumendiga tõendatud kvalifikatsioonid ning artikli 3 lõike 1 punkt c sätestab, et haridust tõendavate dokumentide hulka kuuluvad diplomid, <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>mis tõendavad peamiselt [liidus] omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/>. Lisaks on direktiivi 2005/36 artikli 3 lõike 1 punkti e kohaselt <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>reguleeritud haridus ja koolitus – antud kutsealal tegutsemisele <HT TYPE="ITALIC">suunatud</HT> koolitus, mis koosneb kursustest või vajaduse korral lisaks kursustele ka kutsealasest koolitusest või katseajast või kutsepraktikast<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Kohtujuristi kursiiv.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="10"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades näib mulle selge, et igat kraadi ei saa pidada eriomaseks kutsekvalifikatsiooniks direktiivi 2005/36 tähenduses. Vaid need kraadid, mis on konkreetselt loodud kandidaatide ettevalmistamiseks töötamiseks kindlal kutsealal ning mis tõendavad peamiselt liidus omandatud kutsealase koolituse edukat läbimist, kuuluvad selle mõiste alla.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Akadeemilised kvalifikatsioonid, mida nõutakse Cour de cassation’i referendiks nimetamiseks, ei ole konkreetselt loodud selleks, et valmistada isikuid ette referendi ametikohale selles kohtus, vaid need võimaldavad asuda tööle paljudel ametikohtadel. Nende üldist laadi arvestades ei tõenda need kvalifikatsioonid eriomase kutsekoolituse läbimist ning ei kujuta seega endast <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>eriomaseid kutsekvalifikatsioone<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/>. Järelikult ei saa A. Brouillard tugineda põhikohtuasjas direktiivile 2005/36.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et referendid valitakse konkursi korras, mis hõlmab kandidaatide võrdlevat hindamist. Kohtuasjas Rubino leidis Euroopa Kohus, et asjaolu, et isiku valimist sellise menetluse käigus, mille eesmärk on välja valida eelnevalt kindlaks määratud arv isikuid kandidaatide võrdleva hindamise teel ja mitte absoluutseid kriteeriume kohaldades ning mille tulemusena antakse kvalifikatsioon, mille kehtivusaeg on rangelt piiratud, ei saa pidada kutsekvalifikatsiooniks direktiivi 2005/36 artikli 3 lõike 1 punkti b tähenduses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Rubino</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑586/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:801">EU:C:2009:801</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Samuti ei muuda minu järeldust Code judiciaire’i artiklis 259 <HT TYPE="ITALIC">terdecies</HT> sisalduv reegel, mille kohaselt muutub Cour de cassation’i referentide nimetamine lõplikuks alles kolme aasta möödumisel nende ametisse asumisest. On tõsi, et teatavatel asjaoludel võib teatava perioodi jooksul toimuv kohustuslik koolitus olla argumendiks teatava ametikoha määratlemisel reguleeritud kutsealaks. Näiteks kohtuotsuses Burbaud leidis Euroopa Kohus, et töötamine avalikus teenistuses Prantsusmaa haigla juhtkonnas kujutas endast reguleeritud kutseala. See järeldus põhines sisuliselt asjaolul, et Prantsusmaa õigus reserveeris sellel kutsealal töötamise õiguse praktikantidele, kes olid läbinud õppe École nationale de la santé publique’is ja sooritanud lõpueksami, mis kinnitas, et nad omavad vajalikke teoreetilisi ja praktilisi teadmisi töötamaks haigla juhtkonnas.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Burbaud</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑285/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:432">EU:C:2003:432</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0044">44</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Need nõuded ei ole samas võrreldavad nendega, mis on sätestatud käesolevas asjas käsitletavates siseriiklikes õigusnormides. Belgia valitsus kinnitas kohtuistungil, et nende sätetega ei ole kehtestatud eriomast koolitusprogrammi, mille läbimisel saavad edukad kandidaadid pädevuskinnituse selle kohta, et nad omavad nõutavat kutsekvalifikatsiooni. Artikli 259 <HT TYPE="ITALIC">terdecies</HT> sõnastusest nähtub, et esialgsele ametissenimetamisele järgnev kolmeaastane periood on mõeldud pigem katseajana, mis võimaldab kohtuametnikel, keda referendid assisteerivad, veenduda, et referendid täidavad oma ülesandeid korralikult, ning asuda selle alusel seisukohale, kas referendi ametissenimetamine tuleks lõplikult kinnitada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>See periood ei ole seetõttu võrreldav ka praktikaperioodiga, mis on nõutav advokatuuri vastuvõtmiseks. Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Morgenbesser</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:612">EU:C:2003:612</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peśla</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑345/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:771">EU:C:2009:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Millised kohustused tulenesid hindamiskomisjonile ELTL artiklist 45? (Küsimused 4 ja 5)</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Olen jõudnud järeldusele, et direktiiv 2005/36 ei ole põhikohtuasjas kohaldatav. Piirdun seetõttu küsimuste 4 ja 5 osas oma analüüsis ELTL artikliga 45. Kas see säte nõuab, et hindamiskomisjon tuvastaks, kas A. Brouillard’i akadeemiline kvalifikatsioon koos tema kutsealase töökogemusega annavad talle teadmised ja oskused, mis vastavad Belgia ülikooli poolt doktori-, litsentsiaadi‑ või magistrikraadi andmisel hinnatuile?</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Ühtlustatud tingimuste puudumisel kõnealusele ametikohale pääsemiseks ei keela liidu õigus liikmesriigil seada mõnes oma kohtus referendi ametikohale nimetamise tingimuseks selliste eriomaste teadmiste ja kvalifikatsioonide omamist, mis tõendavad sobivust sellele ametikohale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt mh kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vlassopoulou</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑340/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:193">EU:C:1991:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0009">9</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Fernández de Bobadilla</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑234/97</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1999:367">EU:C:1999:367</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0011">11</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Seda pädevust tuleb samas kasutada viisil, mis austab asutamislepingutega tagatud vabadusi.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt mh kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Mac Quen jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑108/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2001:67">EU:C:2001:67</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0024">24</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0025">25</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kohtupraktikas on välja kujunenud, et kui liikmesriigi ametiasutused kaaluvad taotlust võtta isik ametikohale, millele lubamine sõltub siseriikliku õiguse kohaselt vastava diplomi või kutsekvalifikatsiooni omamisest, peavad nad võtma arvesse asjaomase isiku kutsekvalifikatsiooni, võrreldes selleks tema diplomite, tunnistuste ning muude ametlike dokumentidega tõendatud kvalifikatsioone ning tema asjakohast kutsealast töökogemust vastaval kutsealal töötamiseks siseriiklike eeskirjadega nõutava kutsekvalifikatsiooniga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vlassopoulou</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑340/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:193">EU:C:1991:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0016">16</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Morgenbesser</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:612">EU:C:2003:612</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Kontrollimenetlus peab vastuvõtva liikmesriigi ametiasutustel võimaldama objektiivselt kindlaks teha, kas välisriigi diplom tõendab, et selle omaniku teadmised ja kvalifikatsioon on, kui mitte identsed, siis vähemalt võrdväärsed siseriikliku diplomiga tõendatavate teadmiste ja kvalifikatsiooniga. See hindamine peab toimuma ainult seda teadmiste ja kvalifikatsioonide taset arvestades, mida isik oma diplomi kohaselt eelduslikult omab, võttes arvesse selle diplomiga seotud õpingute ja tööpraktika laadi ja kestvust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vlassopoulou</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑340/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:193">EU:C:1991:193</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0017">17</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ning <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Morgenbesser</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:612">EU:C:2003:612</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> Lisaks tuleb teadmisi, mida tõendab teises liikmesriigis omandatud diplom, ja teistes liikmesriikides saadud kvalifikatsiooni ja/või tööalast kogemust koos selles liikmesriigis omandatud kogemustega, kus kandidaat taotleb enda registreerimist, kaaluda võrdluses vastuvõtva liikmesriigi õigusnormidega nõutava kutsekvalifikatsiooniga.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Peśla</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑345/08</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2009:771">EU:C:2009:771</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0045">45</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Kuivõrd igasugune praktiline kogemus, mis omandatakse valdkonnas, millele juurdepääsu taotletakse, võib suurendada taotleja teadmisi, peab pädev ametiasutus siiski arvesse võtma mis tahes praktilist kogemust, mis on kasulik sellel kutsealal tegutsemiseks. Sellele kogemusele omistatava täpse väärtuse peab kindlaks määrama pädev ametiasutus lähtuvalt kõnealuse isiku konkreetsetest tööülesannetest, nende ülesannete käigus omandatud ja rakendatud teadmistest ning talle pandud vastutusest ja võimaldatud sõltumatusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vandorou jt</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑422/09, C‑425/09 ja C‑426/09</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2010:732">EU:C:2010:732</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0067">67</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Niisuguse kontrolli käigus võib liikmesriik arvesse võtta objektiivseid erinevusi, mis esinevad päritoluliikmesriigis nii kõnealuse kutseala õigusliku raamistiku kui ka selle kutse tegevusalaga seoses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>A. Brouillard puhul on tema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>päritoluliikmesriik<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/> tegelikult Prantsusmaa, kus ta omandas üheaastase kutsemagistrikraadi, millele ta tugineb põhikohtuasjas. Tema <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>vastuvõttev liikmesriik<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/> on Belgia (vt eespool 12. joonealune märkus).</P></NOTE> Õiguskutsete puhul võib liikmesriik seega uurida võrdlevalt diplomeid, võttes seejuures arvesse tuvastatud erinevusi asjaomaste siseriiklike õiguskordade vahel. Kui võrdlemisel ilmneb, et välisriigi diplomiga tõendatud teadmised ja kvalifikatsioon on üksnes osaliselt vastavad, on vastuvõtval liikmesriigil õigus nõuda, et huvitatud isik tõendaks (näiteks kutsealase töökogemuse abil), et ta on puuduvad teadmised ja kvalifikatsiooni omandanud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Kohtuotsused <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Vlassopoulou</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑340/89</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1991:193">EU:C:1991:193</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0020">20</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>, ja <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Morgenbesser</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑313/01</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2003:612">EU:C:2003:612</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0069">69</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0071">71</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Põhikohtuasjas näib olevat olukord selline, et A. Brouillard ei ole omandanud Belgia nõuete kohast täielikku õigusharidust. Eeskätt kinnitas ta kohtuistungil, et üheaastane kutsekraad, mille Poitiers’ ülikool talle andis, ei hõlmanud ühtegi kursust Belgia õigusest. Lisaks möönis ta, et diplom ei hõlmanud haldusõiguse ega tööõiguse kursuseid, mis on prantsuskeelse kogukonna vastavusküsimustega tegeleva komitee hinnangul vajalikud selles kogukonnas õigusteaduse jätkuõpingute sooritamiseks.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Samas on A. Brouillard’i üheaastase kutsekraadi näol tegemist akadeemilise kraadiga, mis hõlmab õigusteaduse õppe teatavaid aspekte. Sellest tulenevalt omas see <HT TYPE="ITALIC">prima facie</HT> vähemalt mõnel määral tähtsust seoses kvalifikatsioonitasemega, mida nõutakse Cour de cassation’i referendiks saamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Lisaks tugines A. Brouillard Belgia ametivõimudele avaldust esitades mitte ainult oma akadeemilisele kvalifikatsioonile, vaid ka kogu oma kutsealasele töökogemusele, et tõendada oma kvalifitseerumist kõnealusele ametikohale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Seda näib kinnitavat A. Brouillard’i poolt Cour de cassation’i esimesele presidendile <DATE ISO="20110524">24. mail 2011</DATE> saadetud kiri, mis on Euroopa Kohtule esitatud siseriikliku kohtu toimiku koosseisus.</P></NOTE> Ta on seisukohal, et mitme aasta jooksul Cour de cassation’i dokumendi‑ ja tekstide kooskõlastustalituses töötamine, mis hõlmab suurt osa referentide ülesannetest, koos tema akadeemilise kvalifikatsiooniga andsid talle teadmised ja oskused, mis on võrdväärsed referendiks saamiseks nõutavatega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seda arvestades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Minu poolt eespool punktides 60–63 viidatud kohtupraktika ei tähenda, et teises liikmesriigis omandatud mis tahes kvalifikatsioon, ükskõik kui vähene on selle asjakohasus asjaomasele kutsealale pääsemisel ja sellel töötamisel, toob kaasa nõude hinnata vastuvõtvas liikmesriigis või mujal omandatud kutsealaseid kogemusi. Selline nõue oleks ebaproportsionaalne.</P></NOTE> oli hindamiskomisjon kohustatud uurima, kas teadmised ja oskused, mille A. Brouillard oli omandanud kogu oma kutsealase töökogemuse käigus, sealhulgas Cour de cassation’i dokumendi‑ ja tekstide kooskõlastustalituse töötajana, tõendavad piisavalt, et ta omab kvalifikatsiooni, mis näib pelgalt tema diplomite alusel puuduvat.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Ma kahtlen, kas põhikohtuasjas käsitletav otsus on kooskõlas nende põhimõtetega, kuivõrd hindamiskomisjon näib olevat tuginenud pelgalt tõsiasjale, et A. Brouillard ei omanud referendiks nimetamiseks nõutavat akadeemilist kvalifikatsiooni. Selle peab aga lõppkokkuvõttes otsustama eelotsusetaotluse esitanud kohus, võttes seejuures arvesse kõiki asja asjakohaseid asjaolusid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Kõiki esitatud põhjendusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Belgia Conseil d’État’ küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>ELTL artikkel 45 on kohaldatav olukorras, kus Belgias elav Belgia kodanik, kes ei ole kunagi töötanud teises liikmesriigis, tugineb selleks, et osaleda Belgia Cour de cassation’i referentide konkursil, muu hulgas Prantsusmaa ülikooli antud kvalifikatsioonile.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Liikmesriik ei saa tugineda omaenda kodaniku vastu ELTL artikli 45 lõikes 4 sätestatud erandile; järelikult ei ole eelkirjeldatud olukord sellel alusel välistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20050907">7. septembri 2005. aasta</DATE> direktiivi 2005/36 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta kohaldamisalast.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Töötamine referendina Belgia Cour de cassation’is ei ole <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>reguleeritud kutseala<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/> direktiivi 2005/36 artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>ELTL artikliga 45 on vastuolus see, kui liikmesriigi ametiasutus ei võimalda isikul osaleda kohtu referentide konkursil selle alusel, et sel isikul ei ole õigusteaduse doktori, litsentsiaadi või magistri kraadi, mille on andnud selle liikmesriigi ülikooli ega välismaal omandatud kraadi, mis on tunnistatud võrdväärseks teise selle riigi ametiasutuse poolt, ilma et kontrollitaks, kas selle isiku kogu akadeemiline kvalifikatsioon, sealhulgas teises liikmesriigis antud kvalifikatsioon, mis on piisavalt asjakohane sellele kutsealale pääsemisel ja sellel töötamisel, koos tema kutsealase töökogemusega annab talle võrdväärsed teadmised ja oskused.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>