<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.21-20110601.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="ECRCJ2011ETA.0500367301.case.xml"><NO.CASE>C-115/09</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62009CJ0115</NO.CELEX><NO.SEQ>0015.0002</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>I-3701</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>I-3726</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>26</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><LEFT>KOHTUOTSUS <DATE ISO="20110512">12.5.2011</DATE> – KOHTUASI C-115/09</LEFT><RIGHT>BUND FÜR UMWELT UND NATURSCHUTZ DEUTSCHLAND, LANDESVERBAND NORDRHEIN-WESTFALEN</RIGHT></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa Kohtu otsus</HT> (neljas koda)</P><P><DATE ISO="20110512">12. mai 2011</DATE><NOTE NUMBERING="STAR" TYPE="FOOTNOTE" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: saksa.</P></NOTE></P></TI></TITLE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C-115/09,</P><P>mille ese on EÜ artikli 234 alusel Oberverwaltungsgericht für das Land Nordrhein-Westfaleni (Saksamaa) <DATE ISO="20090305">5. märtsi 2009. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20090327">27. märtsil 2009</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein-Westfalen eV</HT></P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Bezirksregierung Arnsberg</HT>,</P></DEFENDANTS><PRESENCE><PRESENCE.INIT>menetluses osalesid:</PRESENCE.INIT><P><HT TYPE="BOLD">Trianel Kohlekraftwerk Lünen GmbH &amp; Co. KG</HT>,</P></PRESENCE></PARTIES><?PAGE NO="I-3702"?><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (neljas koda),</P><P>koosseisus: koja esimees J.-C. Bonichot (ettekandja), kohtunikud K. Schiemann, A. Arabadjiev, L. Bay Larsen ja C. Toader,</P><P>kohtujurist: E. Sharpston,</P><P>kohtusekretär: ametnik C. Strömholm,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades <DATE ISO="20100610">10. juunil 2010</DATE> toimunud kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:</P><LIST TYPE="DASH"><ITEM><P>Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein-Westfalen eV, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> D. Teßmer ja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> B. W. Wegener,</P></ITEM><ITEM><P>Bezirksregierung Arnsberg, esindaja: D. Bremecker,</P></ITEM><ITEM><P>Trianel Kohlekraftwerk Lünen GmbH &amp; Co. KG, esindajad: <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> Ch. Riese ja <HT TYPE="ITALIC">Rechtsanwalt</HT> U. Karpenstein,</P></ITEM><ITEM><P>Saksamaa valitsus, esindajad: M. Lumma ja B. Klein,</P></ITEM><?PAGE NO="I-3703"?><ITEM><P>Kreeka valitsus, esindaja: G. Karipsiadis,</P></ITEM><ITEM><P>Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistas <HT TYPE="ITALIC">avvocato dello Stato</HT> M. Russo,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: J.-B. Laignelot ja G. Wilms,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20101216">16. detsembri 2010. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19850627">27. juuni 1985. aasta</DATE> direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="175" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="1985">EÜT L 175, lk 40</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/01, lk 248) (muudetud nõukogu <DATE ISO="20030526">26. mai 2003. aasta</DATE> direktiiviga 2003/35/EÜ) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="156" PAGE.FIRST="17" DATE.PUB="2003">ELT L 156, lk 17</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/07, lk 466) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0001" ID="QS0001"/>direktiiv 85/337<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201D" ID="QE0001"/>).</TXT></NP><NP><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud Bund für Umwelt und Naturschutz Deutschland, Landesverband Nordrhein-Westfalen eV (Nordrhein-Westfaleni liidumaa keskkonnakaitseorganisatsioon, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0002" ID="QS0002"/>keskkonnakaitseorganisatsioon<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201D" ID="QE0002"/>) ja Besirksregierung Arnsbergi<?PAGE NO="I-3704"?> vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab viimase poolt Trianel Kohlekraftwerk GmbH &amp; Co. KG-le (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0003" ID="QS0003"/>Trianel<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201D" ID="QE0003"/>) antud luba kivisöel töötava elektrijaama ehitamiseks ja käitamiseks Lünenis.</TXT></NP><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Rahvusvaheline õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>3</NO.P><TXT><DATE ISO="19980625">25. juunil 1998</DATE> kirjutati alla keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamiseks üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon ehk nn Århusi konventsioon, mis kiideti ühenduse nimel heaks nõukogu <DATE ISO="20050217">17. veebruari 2005. aasta</DATE> otsusega 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="124" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2005">ELT L 124, lk 1</REF.DOC.OJ>).</TXT></NP><NP><NO.P>4</NO.P><TXT>Konventsiooni artikkel 9 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0004" ID="QS0004"/>[…]</P><PARAG IDENTIFIER="009.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Konventsiooniosaline tagab siseriiklike õigusaktidega, et asjast huvitatud üldsuse esindajal,</P><?PAGE NO="I-3705"?><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kellel on põhjendatud huvi või</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kelle õigust on rikutud, kui see tingimus on ette nähtud konventsiooniosalise haldusmenetluse normidega,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>on õigus pöörduda kohtusse või seaduse alusel loodud muu sõltumatu ja erapooletu asutuse poole artikli 6 alusel tehtud otsuse, tegevuse või tegevusetuse materiaalse või protsessuaalse õiguspärasuse vaidlustamiseks ning kui siseriiklik õigus seda ette näeb ja ilma, et see piiraks selle artikli lõike 3 kohaldamist, ka konventsiooni muude asjakohaste sätete vaidlustamiseks.</P><P>Mõisted põhjendatud huvi ja õiguse rikkumine määratletakse kooskõlas siseriikliku õiguse ning konventsiooni eesmärgiga tagada konventsiooniga seotud küsimustes asjast huvitatud üldsusele laiaulatuslik juurdepääs õigusemõistmisele. Artikli 2 lõike 5 nõuetele vastava valitsusvälise organisatsiooni huvi loetakse käesoleva artikli punkti a tähenduses põhjendatuks. Nimetatud organisatsioonil eeldatakse olevat õigusi, mida punkti b tähenduses saab rikkuda.</P><P>Lõike 2 sätted ei välista võimalust rakendada kaebuse läbivaatamisel kohtueelset menetlust avaliku võimu organis ega mõjuta haldusmenetluse võimaluste ammendamise nõuet enne kohtumenetluse algatamist, kui selline nõue on sätestatud siseriikliku õigusega.</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetlustele ning ilma et see piiraks lõigetes 1 ja 2 nimetatud menetluste kohaldamist tagab konventsiooniosaline siseriiklike õigusaktide nõuetele vastavale üldsuse esindajale, juhul kui need nõuded on sätestatud, juurdepääsu kohtulikule või haldusmenetlusele, et vaidlustada eraõigusliku<?PAGE NO="I-3706"?> isiku või avaliku võimu organi tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus siseriiklike keskkonnaõigusnormidega.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="009.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Lisaks lõikele 1 ja piiramata selle kohaldamist, peavad lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud menetlused nägema ette kohased ja tõhusad õiguskaitsevahendid, sealhulgas vajadusel esialgse õiguskaitse, ning olema ausad, õiglased, õigeaegsed ja mitte takistavalt kallid. Selle artikli alusel tehakse või talletatakse otsused kirjalikult. Kohtuotsused ja võimaluse korral ka muu asutuse otsused peavad olema üldsusele kättesaadavad.</ALINEA></PARAG><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201D" ID="QE0004"/></P></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Direktiiv 2003/35</P></TI></TITLE><NP><NO.P>5</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/35 põhjenduse 5 kohaselt tuleb ühenduse õigusaktid viia vastavusse kõnealuse konventsiooniga, et ühendus saaks selle ratifitseerida.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3707"?><NP><NO.P>6</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/35 põhjendus 9 täpsustab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0005" ID="QS0005"/>Århusi konventsiooni artikli 9 lõigetes 2 ja 4 sätestatakse juurdepääs kohtu- ja muudele menetlustele, et vaidlustada otsuste, seaduste või puuduste sisulist ja protseduurilist seaduslikkust seoses konventsiooni artikli 6 kohase üldsuse kaasamisega.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201D" ID="QE0005"/></P></CONSID></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>7</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/35 põhjendus 11 näeb ette, et direktiivi 85/337 tuleks muuta, et tagada selle täielik vastavus Århusi konventsiooni sätetega, eriti selle artikliga 6 ja artikli 9 lõigetega 2 ja 4.</TXT></NP><NP><NO.P>8</NO.P><TXT>Direktiivi 2003/35 artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0006" ID="QS0006"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa Århusi konventsioonist tulenevate kohustuste rakendamisele, eelkõige:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>tõhustades üldsuse kaasamist ja sätestades õiguskaitse kättesaadavuse [direktiivides 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ].<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201D" ID="QE0006"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-3708"?><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Direktiiv 85/337</P></TI></TITLE><NP><NO.P>9</NO.P><TXT>Direktiivi 85/337 artikli 1 lõige 1 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0007" ID="QS0007"/>Käesolevat direktiivi kohaldatakse tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise suhtes.<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201D" ID="QE0007"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>10</NO.P><TXT>Direktiivi 85/337 artikli 1 lõige 2 määratleb direktiiviga 2003/35 lisatud mõisted <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0008" ID="QS0008"/>üldsus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201D" ID="QE0008"/> ja <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0009" ID="QS0009"/>asjaomane üldsus<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201D" ID="QE0009"/>:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0010" ID="QS0010"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0011" ID="QS0011"/>üldsus<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201D" ID="QE0011"/>: üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut ja vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või tavadele nende ühendused, organisatsioonid või rühmad; <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0012" ID="QS0012"/>asjaomane üldsus<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201D" ID="QE0012"/>: üldsus, keda artikli 2 lõikes 2 osutatud keskkonnaalaste otsuste tegemise kord mõjutab või võib mõjutada, või üldsus, kelle huvidega see on seotud; selle määratluse<?PAGE NO="I-3709"?> puhul arvestatakse, et selline huvi on keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel organisatsioonidel, kes vastavad siseriiklike õigusaktidega sätestatud nõuetele.</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201D" ID="QE0010"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>11</NO.P><TXT>Direktiivi 85/337 artikkel 10a, mis samuti lisati direktiiviga 2003/35, sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0013" ID="QS0013"/>Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas siseriikliku õigussüsteemiga oleks asjaomasel elanikkonnal:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kellel on küllaldane huvi, või teisel juhul,</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>kelle õigust on kahjustatud, kui liikmesriigi menetlusseadus seab selle eeltingimuseks,</TXT></NP></ITEM></LIST><P>juurdepääs kaebuste lahendamisele kohtus või mõnes muus sõltumatus ja erapooletus organis, mis on seaduslikult asutatud, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisulist või protseduurilist seaduslikkust seoses käesoleva direktiivi sätete kohase üldsuse kaasamisega.</P><P>[…]</P><?PAGE NO="I-3710"?><P>Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele. Sel eesmärgil loetakse käesoleva artikli punkti a tähenduses piisavaks kõikide valitsusväliste organisatsioonide huvi, kui need vastavad artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud nõuetele. Samuti võib eeldada, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada käesoleva artikli punkti b tähenduses.</P><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201D" ID="QE0013"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><P>Direktiiv 92/43/EÜ</P></TI></TITLE><NP><NO.P>12</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="19920521">21. mai 1992. aasta</DATE> direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="206" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="1992">EÜT L 206, lk 7</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102) (muudetud nõukogu <DATE ISO="20061120">20. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiviga 2006/105/EÜ) (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="363" PAGE.FIRST="368" DATE.PUB="2006">ELT L 363, lk 368</REF.DOC.OJ>) (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0014" ID="QS0014"/>elupaikade direktiiv<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201D" ID="QE0014"/>) artikli 6 lõige 3 sätestab järgmist:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><HT TYPE="ITALIC"><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0015" ID="QS0015"/>Iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad siseriiklikud asutused annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku arvamuse saamist.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201D" ID="QE0015"/></HT></ALINEA></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-3711"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Siseriiklik õigus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>13</NO.P><TXT>Halduskohtumenetluse seadustiku (Verwaltungsgerichtsordnung, <HT TYPE="ITALIC">Bundesgesetzblatt</HT> 1991 I, lk 686, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0016" ID="QS0016"/>VwGO<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201D" ID="QE0016"/>) § 42 sätestab kaebuse vastuvõetavuse tingimused järgmiselt:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="042.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0017" ID="QS0017"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Kaebuses võib taotleda haldusakti tühistamist (tühistamiskaebus) või kohtulikku ettekirjutust haldusakti vastuvõtmiseks, kui haldusakti andmisest on keeldutud või kui haldusakt on jäetud andmata (kohustamiskaebus).</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="042.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on selline kaebus vastuvõetav ainult siis, kui kaebuse esitaja väidab, et haldusaktiga või haldusakti andmisest keeldumisega või haldusakti andmata jätmisega on kahjustatud tema õigusi.<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201D" ID="QE0017"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>14</NO.P><TXT>VwGO § 113 lõike 1 esimene lause sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="113.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0018" ID="QS0018"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>„Niivõrd, kui haldusakt on õigusvastane ja sellega on kahjustatud kaebuse esitaja õigusi, tühistab kohus haldusakti ja asjakohastel puhkudel ka vaideotsuse.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201D" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP><NP><NO.P>15</NO.P><TXT>Keskkonnamõju hindamise seaduse (Gesetz über die Umweltverträglichkeitsprüfung, <HT TYPE="ITALIC">BGBl.</HT> 2005 I, lk 1757, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0019" ID="QS0019"/>UVPG<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201D" ID="QE0019"/>) § 2 lõike 1 esimene lause sätestab, et keskkonnamõju hindamine on lahutamatu haldusmenetlusest, mille eesmärk on teha otsus, kas projekti võib lubada.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3712"?><NP><NO.P>16</NO.P><TXT>UVPG § 2 lõike 3 punkti 1 kohaselt kuuluvad lõike 1 esimeses lauses nimetatud otsuse hulka load, planeeringute kooskõlastused ja muud haldusmenetluse käigus, v.a. deklareerimismenetluses, tehtud ametlikud otsused selle kohta, kas projekti võib lubada.</TXT></NP><NP><NO.P>17</NO.P><TXT>Direktiivist 2003/35/EÜ tuleneva keskkonnaalase õiguskaitse erinõuete seadus (Umwelt-Rechtsbehelfsgesetz, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0020" ID="QS0020"/>keskkonnaalase õiguskaitse erinõuete seadus<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201D" ID="QE0020"/>) (<HT TYPE="ITALIC">BGBl.</HT> 2006 I, lk 2816, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0021" ID="QS0021"/>UmwRG<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201D" ID="QE0021"/>) § 1 lõike 1 punkti 1 alapunktis a on täpsustatud, et käesoleva seaduse kohaldamisalasse kuuluvad kaebused UVPG § 2 lõikes 3 nimetatud otsuste peale, mis käsitlevad selliste projektide vastuvõetavust, mille puhul võib UVPG kohaselt olla keskkonnamõju hindamine kohustuslik.</TXT></NP><NP><NO.P>18</NO.P><TXT>UmwRG § 2 lõike 1 punkt 1 sätestab, et tuginemata oma õiguste kahjustatusele, võib § 3 kohaselt tunnustatud siseriiklik või välismaine organisatsioon esitada VwGO alusel nimetatud otsuse või selle tegemata jätmise peale kaebuse, kui ta leiab, et nimetatud otsus või selle tegemata jätmine on vastuolus õigusnormidega, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0022" ID="QS0022"/>kaitsevad keskkonda, loovad õigusi eraõiguslikele isikutele ja võivad olla otsuse tegemise seisukohast olulised.<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201D" ID="QE0022"/></TXT></NP><NP><NO.P>19</NO.P><TXT>UmwPG § 2 lõike 5 esimese lause punktis 1 on täpsustatud, et sellised kaebused on põhjendatud siis, kui vaidlustatud otsus on vastuolus õigusnormidega, mis <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0023" ID="QS0023"/>kaitsevad keskkonda, loovad eraõiguslikele isikutele õigusi ja on otsuse tegemise seisukohast olulised<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201D" ID="QE0023"/>, ning nimetatud vastuolu <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0024" ID="QS0024"/>on seotud keskkonnakaitseküsimustega, mis kuuluvad vastavalt organisatsiooni põhikirjale organisatsiooni poolt edendatavate eesmärkide hulka<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201D" ID="QE0024"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>20</NO.P><TXT>Õhusaastest, mürast, vibratsioonist ja muudest sarnastest protsessidest tingitud kahjuliku keskkonnamõju vältimise seaduse (Bundes-Immissionsschutzgesetz,<?PAGE NO="I-3713"?> <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT> 2002 I, lk 3830, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0025" ID="QS0025"/>BImSchG<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201D" ID="QE0025"/>) § 5 lõike 1 esimese lause punkt 2 sätestab eelkõige, et luba vajavaid ehitisi tuleb ehitada ja käitada nii, et keskkonnakaitse kõrge taseme tagamiseks ei põhjustaks need kahjulikku keskkonnamõju ja muid ohtusid, märkimisväärset ebasoodsat olukorda ja märkimisväärset koormust üldsusele ja lähemale ümbruskonnale.</TXT></NP><NP><NO.P>21</NO.P><TXT>BImSchG § 8 lõike 1 esimene lause sätestab, et taotluse alusel võib anda loa ehitise või ehitise ühe osa ehitamiseks või ehitise ühe osa ehitamiseks ja käitamiseks, kui on olemas õigustatud huvi osalise loa andmise vastu objekti puhul, millele osalist luba taotletakse, kui on täidetud loa andmise tingimused ja kui esialgsest hinnangust tuleneb, et kogu ehitise ehitamiseks ja käitamiseks ei esine loa andmise tingimusi silmas pidades algusest peale ületamatuid takistusi.</TXT></NP><NP><NO.P>22</NO.P><TXT>BImSchG § 9 lõige 1 sätestab, et taotluse alusel võib esialgse otsusega teha otsuse loa andmise konkreetsete tingimuste kohta, samuti ehitise asukoha kohta, juhul kui kavandatava ehitise mõju on võimalik piisavalt hinnata ja esialgse otsuse andmise vastu on olemas õigustatud huvi.</TXT></NP><NP><NO.P>23</NO.P><TXT>Looduskaitse ja maastiku säilitamise seaduse (Bundesnaturschutzgesetz, <HT TYPE="ITALIC">BGBl</HT> 2002 I, lk 1193) § 61 sätestab:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="061.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0026" ID="QS0026"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Tunnustatud […] organisatsioon võib, sõltumata sellest, kas tema enda õigusi on kahjustatud, pöörduda halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtusse kaebusega</P><?PAGE NO="I-3714"?><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>paragrahvi 33 lõike 2 raames looduskaitsealade, rahvusparkide ja muude kaitsealade kaitseks kehtestatud keeldudest ja kohustustest vabastamise peale, samuti</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>planeeringute vastuvõtmise otsuste peale seoses projektidega, mis hõlmavad looduse ja maastiku muutmist, ning samuti planeeringuid puudutavate lubade peale, kui on ette nähtud üldsuse kaasamine.</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="061.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA><P>Lõikes 1 nimetatud kaebused on vastuvõetavad ainult siis, kui:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>organisatsioon väidab, et lõike 1 esimeses lauses nimetatud haldusakti andmine on vastuolus käesoleva seaduse sätetega, käesoleva seaduse alusel vastu võetud või jätkuvalt kohaldatavate õigusnormidega või muude õigusnormidega, mida tuleb haldusakti andmisel arvesse võtta ja mida kohaldatakse vähemalt osaliselt ka loodus- ja maastikukaitse huvides;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>küsimus puudutab organisatsiooni põhikirjakohast tegevusvaldkonda ja organisatsiooni on sellega seoses tunnustatud […]<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201D" ID="QE0026"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><?PAGE NO="I-3715"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtueelne menetlus ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>24</NO.P><TXT>Trianel, kes on eelotsust taotlevas kohtus menetlusse astuja, kavatseb ehitada Nordrhein-Westfaleni liidumaale Lünenisse kivisöel töötava elektrijaama ja seda käitada. Elektrijaam, mille soojusvõimsuseks on kavandatud kuni <FT TYPE="NUMBER">1705</FT> megavatti ja elektrivõimsuseks 750 megavatti, on plaanis käiku anda aastal 2012. Objekti asukohast 8 kilomeetri kaugusel asub viis taimestiku ja loomastiku elupaika <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0027" ID="QS0027"/>elupaikade<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201D" ID="QE0027"/> direktiivi mõttes.</TXT></NP><NP><NO.P>25</NO.P><TXT>Bezirksregierung Arnsberg (Arnsbergi ringkonnavalitsus) tegi <DATE ISO="20080506">6. mail 2008</DATE> esialgse otsuse ja andis Trianelile selle projekti jaoks osalise loa. Esialgses otsuses on märgitud, et projekteeritava objekti asukoha osas ei ole õiguslikke vastuväiteid.</TXT></NP><NP><NO.P>26</NO.P><TXT>Keskkonnakaitseorganisatsioon esitas <DATE ISO="20080616">16. juunil 2008</DATE> Oberverwaltungsgericht für das Land Nordrhein-Westfalenile kaebuse, milles taotles nimetatud otsuste tühistamist. Ta tugineb eelkõige <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0028" ID="QS0028"/>elupaikade<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201D" ID="QE0028"/> direktiivi ja just selle direktiivi artiklit 6 üle võtvate sätete rikkumisele.</TXT></NP><NP><NO.P>27</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et need otsused on tehtud <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0029" ID="QS0029"/>elupaikade<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201D" ID="QE0029"/> direktiivi artikli 6 lõiget 3 rikkudes, kuna kõnealuse projekti keskkonnamõju hindamine ei suutnud tõendada, et sel projektil puudub oluline mõju läheduses asuvatele taimestiku ja loomastiku elupaikadele.</TXT></NP><NP><NO.P>28</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et siseriikliku õiguse alusel ei saa keskkonnakaitseorganisatsioon tugineda vee- ja looduskaitsealaste õigusnormide rikkumisele ega ennetuspõhimõttele, mis on sätestatud BImSchG § 5 lõike 1 esimese<?PAGE NO="I-3716"?> lause punktis 2, kuna need sätted ei anna eraisikutele õigusi UmwRG § 2 lõike 1 punkti 1 ja artikli 5 esimese lause punkti 1 mõttes.</TXT></NP><NP><NO.P>29</NO.P><TXT>Ta täpsustab, et valitsusvälistele organisatsioonidele antud kaebeõigus vastab iseenesest VwGO § 42 lõikes 2 ja § 113 lõike 1 esimeses lauses sätestatud tühistamiskaebuste menetlemise üldisele korrale halduskohtumenetluses, mille kohaselt saab haldusakti peale esitatud kaebuse rahuldada ainult siis, kui haldusakt on õigusvastane ja sellega on rikutud kaebuse esitaja õigusi, seega subjektiivseid avalikke õigusi.</TXT></NP><NP><NO.P>30</NO.P><TXT>Ta lisab, et selleks, et kindlaks teha, kas siseriikliku õiguse säte kaitseb individuaalseid õigusi, hõlmab otsustav kriteerium hinnangut selle kohta, millises ulatuses huvi või kaitstav õigus, õiguse kahjustamise liik ja kaitstavate isikute ring on asjaomases sättes piisavalt määratletud ja piiritletud.</TXT></NP><NP><NO.P>31</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab selle kohta, et saastevastase kaitse õiguse valdkonnas puudutab BImSchG § 5 lõike 1 esimese lause punkt 2, nagu ka vee- ja looduskaitsealased õigusnormid, eelkõige üldsust, mitte individuaalseid õigusi.</TXT></NP><NP><NO.P>32</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus sedastab muu hulgas, et kõnealune projekt ei kuulu looduse ja maastikukaitse seaduse artikli 61 kohaldamisalasse, mis lubab teatud juhtudel teha sellest vastuvõetavuse tingimusest erandi nende kaebuste osas, mille on esitanud keskkonnakaitsevaldkonnas tunnustatud ühendused.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3717"?><NP><NO.P>33</NO.P><TXT>Kuna eelotsusetaotluse esitanud kohus leidis, et selline õiguskaitse kättesaadavuse piirang kahjustab direktiivi 85/337 kasulikku mõju, küsib ta, kas keskkonnaorganisatsiooni kaebus ei peaks olema vastuvõetav selle direktiivi artikli 10a alusel.</TXT></NP><NP><NO.P>34</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Oberverwaltungsgericht für das Land Nordrhein-Westfalen menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0030" ID="QS0030"/>1.</NO.P><TXT>Kas direktiivi 85/337 […] artiklis 10a on ette nähtud, et valitsusvälised organisatsioonid, kes soovivad pöörduda kohtusse liikmesriigis, mille menetlusnormide kohaselt peab kaebuse esitaja tuginema eraõigusliku isiku õiguse kahjustatusele, võivad esitada kaebuse seoses projekti kooskõlastamise suhtes olulise keskkonnaõiguse normi rikkumisega, sealhulgas selliste õigusnormide rikkumisega, mille eesmärk on kaitsta üksnes üldsuse huve ja mis osaliseltki ei kaitse eraõiguslike isikute õigushüvesid?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele küsimusele on piiranguteta jaatav:</TXT><P>Kas direktiivi 85/337 […] artiklis 10a on ette nähtud, et valitsusvälised organisatsioonid, kes soovivad pöörduda kohtusse liikmesriigis, mille menetlusnormide kohaselt peab kaebuse esitaja tuginema eraõigusliku isiku õiguse kahjustatusele, võivad esitada kaebuse seoses selliste projekti kooskõlastamise suhtes oluliste keskkonnaõiguse normide rikkumisega, mis põhinevad vahetult ühenduse õigusel või millega on ühenduse keskkonnaõiguse norme siseriiklikku õigusesse üle võetud, sealhulgas selliste õigusnormide rikkumisega, mille eesmärk on kaitsta üksnes üldsuse huve ja mis osaliseltki ei kaitse eraõiguslike isikute õigushüvesid?</P><?PAGE NO="I-3718"?><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Kui vastus teisele küsimusele on põhimõtteliselt jaatav:</TXT><P>kas selleks, et ühenduse keskkonnaõiguse normid saaksid olla kaebuse esitamise õiguslikuks aluseks, peavad need vastama teatavatele sisulistele nõuetele?</P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>Kui vastus teise küsimuse punktile a on jaatav:</TXT><P>millised on need sisulised nõuded (näiteks vahetu õigusmõju, kaitse eesmärk, õigusakti eesmärk)?</P></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kui vastus esimesele või teisele küsimusele on jaatav:</TXT><P>kas kõnealune direktiiv annab valitsusvälistele organisatsioonidele kohtusse pöördumise õiguse, mis on ulatuslikum siseriiklike õigusnormidega võimaldatavast?<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201D" ID="QE0030"/></P></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Esimene ja teine eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>35</NO.P><TXT>Kahe esimese küsimusega, mida tuleks käsitleda koos, küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt seda, kas direktiivi 85/337 artikliga 10a on vastuolus õigusnormid,<?PAGE NO="I-3719"?> mis ei tunnusta direktiivi 85/337 artikli 1 lõikes 2 sätestatud keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0031" ID="QS0031"/>keskkonnakaitseorganisatsioonid<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201D" ID="QE0031"/>) võimalust pöörduda kohtu poole seoses sellise õigusnormi rikkumisega, mis kaitseb üksnes üldsuse, mitte eraisikute huve, kaebuse raames, mis on esitatud sellise projekti loa andmise otsuse peale, millel võib olla oluline mõju keskkonnale direktiivi 85/337 artikli 1 lõike 1 mõttes. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib Euroopa Kohtult ka seda, kas sellised õigusnormid on direktiivi 85/337 artikliga 10a vastuolus üldiselt või ainult siis, kui need ei võimalda nimetatud organisatsioonil tugineda kohtus kas siis ühenduse või puhtalt siseriiklikele keskkonnaõiguse erisätetele.</TXT></NP><NP><NO.P>36</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest nähtub, et seda küsimust õigustab asjaolu, et kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid seavad sellise hagi vastuvõetavuse tingimuseks, nagu esitas põhikohtuasja hageja, asjaolu, et vaidlustatud haldusotsus peab kahjustama eraisiku õigust, mida võib siseriikliku õiguse kohaselt käsitada avaliku subjektiivse õigusena.</TXT></NP><NP><NO.P>37</NO.P><TXT>Esiteks tuleb sedastada, et direktiivi 85/337 artikli 10a esimene lõik näeb ette, et nimetatud artiklis viidatud otsuste, seaduste ja puuduste peale peab olema võimalik kaevata, et <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0032" ID="QS0032"/>vaidlustada nende sisulist või protseduurilist seaduslikkust<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201D" ID="QE0032"/>, piiramata millegagi sellise kaebuse põhjendamiseks kasutatavaid õiguskaitsevahendeid.</TXT></NP><NP><NO.P>38</NO.P><TXT>Mis puudutab selle hagi vastuvõetavuse tingimusi, siis see säte annab kaks võimalust: hagi vastuvõetavusele võib seada tingimuseks <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0033" ID="QS0033"/>põhjendatud huvi<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201D" ID="QE0033"/> või hageja väite <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0034" ID="QS0034"/>õiguse kahjustatuse<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201D" ID="QE0034"/> kohta, tulenevalt sellest, milline tingimus on siseriiklike õigusnormidega kehtestatud.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3720"?><NP><NO.P>39</NO.P><TXT>Direktiivi 85/337 artikli 10a kolmanda lõigu esimene lause täpsustab seejärel, et liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguse kahjustatuse, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0035" ID="QS0035"/>laialdane juurdepääs õiguskaitsele<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201D" ID="QE0035"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>40</NO.P><TXT>Keskkonnakaitseorganisatsioonide esitatavate kaebuste osas lisavad direktiivi 85/337 artikli 10a kolmanda lõigu teine ja kolmas lause, et selleks tuleb neid käsitleda nii, et neil on kas küllaldane huvi või siis õigusi, mida saab kahjustada, tulenevalt sellest, millise tingimuse on siseriiklikud õigusnormid vastuvõetavuse tingimusena kehtestanud.</TXT></NP><NP><NO.P>41</NO.P><TXT>Neid erinevaid sätteid tuleb tõlgendada Århusi konventsiooni eesmärke silmas pidades ja neid eesmärke arvesse võttes ja millega, nagu nähtub direktiivi 2003/55 põhjendusest 5, tuleb liidu õigusaktid <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0036" ID="QS0036"/>viia vastavusse<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201D" ID="QE0036"/>.</TXT></NP><NP><NO.P>42</NO.P><TXT>Sellest tuleneb, et mis ka ei oleks liikmesriigi valik kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumi osas, on keskkonnakaitseorganisatsioonidel õigus vastavalt direktiivi 85/337 artiklile 10a pöörduda kohtu või muu sõltumatu ja erapooletu organi poole kaebusega, et vaidlustada otsuste, seaduste ja puuduste sisuline või protseduuriline õigusvastasus.</TXT></NP><NP><NO.P>43</NO.P><TXT>Lõpuks tuleb meenutada, et kui puuduvad seda valdkonda reguleerivad liidu õigusnormid, on igal liikmesriigil kohustus määrata pädevad kohtud ja kehtestada menetlusnormid nende kohtuasjade läbivaatamiseks, mille eesmärk on tagada isikute liidu õigusest tulenevate õiguste kaitse. Need menetlusnormid ei tohi siiski olla ebasoodsamad kui samalaadsete siseriiklike kaebuste puhul (võrdväärsuse põhimõte) ja need<?PAGE NO="I-3721"?> ei tohi muuta liidu õiguskorraga antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks (tõhususe põhimõte).</TXT></NP><NP><NO.P>44</NO.P><TXT>Seega, kui liikmesriikide ülesanne on määrata kindlaks, kui nende õigussüsteem seda nõuab, millised on need õigused, mille rikkumise korral võib esitada keskkonnavaldkonda puudutava kaebuse direktiivi 85/337 artikliga 10a kehtestatud piires, ei saa viimased nende õiguste väljaselgitamisel jätta keskkonnakaitseorganisatsioone, kes vastavad selle direktiivi artikli 1 lõikes 2 esitatud nõuetele, ilma võimalusest osaleda neile nii direktiiviga 85/337 kui Århusi konventsiooniga antud rollis.</TXT></NP><NP><NO.P>45</NO.P><TXT>Mis puudutab aga selliseid õigusnorme, nagu on kõne all põhikohtuasjas, siis kuigi siseriiklik seadusandja võib piirata õigusi, mille kahjustamisele eraõiguslik isik võib tugineda kaebuse raames, mis on esitatud direktiivi 85/337 artiklis 10a viidatud otsuste, seaduste ja puuduste peale, avalike subjektiivsete õigustega, ei kohaldata seda piirangut keskkonnakaitseorganisatsioonidele, välja arvatud juhul, kui on rikutud direktiivi 85/337 artikli 10a kolmanda lõigu viimases lauses nimetatud eesmärke.</TXT></NP><NP><NO.P>46</NO.P><TXT>Kui need organisatsioonid, nagu nähtub sellest sättest, peavad tuginema samadele õigustele kui eraisikud, oleks esiteks vastuolus eesmärgiga tagada asjaomasele üldsusele õiguskaitse kättesaadavus ja teiseks tõhususe põhimõttega see, kui need organisatsioonid ei saaks viidata liidu õigusest tulenevate normide kahjustatusele üksnes seetõttu, et viimased kaitsevad kollektiivseid huve. Nagu on näha põhikohtuasjas, jätab see need organisatsioonid suuresti ilma võimalusest lasta kontrollida sellest õigusest tulenevate normide järgimist, mis on kõige sagedamini suunatud üldisele huvile, mitte üksnes eraisikute huvide kaitsele üksikult võttes.</TXT></NP><?PAGE NO="I-3722"?><NP><NO.P>47</NO.P><TXT>Sellest tuleneb esiteks, et mõiste <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0037" ID="QS0037"/>õiguse kahjustatus<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201D" ID="QE0037"/> ei saa sõltuda tingimustest, et üksnes muud füüsilised või juriidilised isikud võiksid vastata näiteks sellisele tingimusele nagu ehitise lähemas või kaugemal naabruses asumine või ühel või teisel viisil selle tegutsemise mõjust kahju saamine.</TXT></NP><NP><NO.P>48</NO.P><TXT>Kõige üldisemalt tuleneb sellest, et direktiivi 85/337 artikli 10a kolmanda lõigu viimast lauset tuleb lugeda nii, et nende <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0038" ID="QS0038"/>õiguste [hulgas], mida saab kahjustada<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201D" ID="QE0038"/> ja mis arvatakse keskkonnakaitseorganisatsioonil olevat, peavad tingimata olema siseriiklikud õigusnormid, millega rakendatakse liidu õigust keskkonnakaitse valdkonnas, samuti liidu keskkonnaalased vahetu õigusmõjuga õigusnormid.</TXT></NP><NP><NO.P>49</NO.P><TXT>Selleks et anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule võimalikult asjakohane vastus, tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse peale esitatud väitele, mis põhineb <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0039" ID="QS0039"/>elupaikade<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201D" ID="QE0039"/> direktiivi artiklist 6 tulenevate siseriiklike eeskirjade rikkumisel, peab saama tugineda ka keskkonnakaitseorganisatsioon.</TXT></NP><NP><NO.P>50</NO.P><TXT>Järelikult tuleb kahele esimesele küsimusele, mida on käsitletud koos, vastata, et direktiivi 85/337 artikliga 10a on vastuolus õigusnormid, mis ei tunnusta selle direktiivi artikli 1 lõikes 2 märgitud keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide võimalust tugineda kohtus liidu õigusest tuleneva sellise õigusnormi rikkumisele, mille eesmärk on keskkonnakaitse, direktiivi 85/337 artikli 1 lõike 1 mõttes tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga teostusloa otsuse peale esitatud kaebuse raames, põhjusel et see norm kaitseb vaid üldsuse, mitte eraisikute huve.</TXT></NP></GR.SEQ><?PAGE NO="I-3723"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><P><HT TYPE="ITALIC">Kolmas eelotsuse küsimus</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>51</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus uurib kolmanda küsimusega sisuliselt seda, kas keskkonnakaitseorganisatsioon võib direktiivi 85/337 artikli 10a kolmanda lõigu viimasest lausest tuletada õiguse tugineda kohtus direktiivi 85/337 artikli 1 lõike 1 mõttes tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga teostusloa otsuse peale esitatud kaebuse raames <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0040" ID="QS0040"/>elupaikade<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201D" ID="QE0040"/> direktiivi artiklist 6 tulenevate siseriikliku õiguse normide rikkumisele, kuigi siseriiklik menetlusõigus seda ei võimalda põhjusel, et viidatavad sätted kaitsevad vaid üldsuse, mitte eraisikute huve.</TXT></NP><NP><NO.P>52</NO.P><TXT>See küsimus kerkib üles olukorras, kus eelotsusetaotluse esitanud kohtul ei ole võimalik tõlgendada siseriiklikku menetlusõigust kooskõlas liidu õigusest tulenevate nõuetega.</TXT></NP><NP><NO.P>53</NO.P><TXT>Direktiivist tulenev liikmesriigi kohustus saavutada vastavas direktiivis ette nähtud eesmärgid ning liikmesriigi kohustus võtta kõik vajalikud üld- või erimeetmed, et tagada selle kohustuse täitmine, on siiski siduv kõigile liikmesriigi võimuorganitele, kaasa arvatud kohtutele vastavalt nende pädevusele (vt selle kohta eelkõige <DATE ISO="20100119">19. jaanuari 2010. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-555/07" PAGE.ECR="I-365" YEAR="2010">C-555/07: Kücükdeveci, EKL 2010, lk I-365</REF.DOC.ECR>, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP><NP><NO.P>54</NO.P><TXT>Esiteks tuleb meenutada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikast tuleneb, et alati, kui direktiivi sätted on nende sätete sisu silmas pidades tingimusteta ja piisavalt täpsed, võivad eraõiguslikud isikud neile siseriiklikus kohtus vaidluses riigi vastu toetuda nii juhul, kui riik on jätnud direktiivi siseriiklikku õigusesse ettenähtud tähtajal üle võtmata, kui ka juhul, kui direktiiv on üle võetud ebakorrektselt (vt eelkõige <DATE ISO="20090212">12. veebruari 2009. aasta</DATE> otsus kohtuasjas <REF.DOC.ECR EDITION="GEN" NO.CASE="C-138/07" PAGE.ECR="I-731" YEAR="2009">C-138/07: Cobelfret, EKL 2009, lk I-731</REF.DOC.ECR>, punkt 58).</TXT></NP><?PAGE NO="I-3724"?><NP><NO.P>55</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb sedastada, et direktiivi 85/337 artikkel 10a tervikuna jätab liikmesriikidele küllalt suure kaalutlusõiguse nii selles osas, mis puudutab õiguse kahjustatuse kindlaksmääramist, kui eriti selles osas, mis puudutab hagi vastuvõetavuse tingimuste ja hagi menetlevate asutuste määramist.</TXT></NP><NP><NO.P>56</NO.P><TXT>Sama ei kehti aga selle artikli kolmanda lõigu kahe viimase lause kohta.</TXT></NP><NP><NO.P>57</NO.P><TXT>Kuivõrd viimased sätestavad esiteks, et mis tahes valitsusvälise organisatsiooni huvi, mis vastab direktiivi 85/337 artikli 1 lõike 2 nõuetele, loetakse põhjendatuks, ja teiseks, et sellistele organisatsioonidele omistatakse õigusi, mida saab kahjustada, määravad need ka täpsed eeskirjad, millele ei laiene muud tingimused.</TXT></NP><NP><NO.P>58</NO.P><TXT>Nagu on märgitud eespool, on nende õiguste hulgas, millele keskkonnakaitseorganisatsioonid võivad tugineda direktiivi 85/337 artikli 10a alusel, lisaks ka liidu keskkonnaõigusest tulenevad eeskirjad, eelkõige <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0041" ID="QS0041"/>elupaikade<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201D" ID="QE0041"/> direktiivi artiklist 6 tulenevad siseriiklikud õigusnormid.</TXT></NP><NP><NO.P>59</NO.P><TXT>Seetõttu tuleb kolmandale küsimusele vastata, et direktiivi 85/337 artikli 1 lõikes 2 märgitud keskkonnakaitset edendav valitsusväline organisatsioon võib direktiivi 85/337 artikli 10a kolmanda lõigu viimasest lausest tuletada õiguse tugineda kohtus <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0042" ID="QS0042"/>elupaikade<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201D" ID="QE0042"/> direktiivi artiklist 6 tulenevate siseriikliku õiguse normide rikkumisele direktiivi 85/337 artikli 1 lõike 1 mõttes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0043" ID="QS0043"/>tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201D" ID="QE0043"/><?PAGE NO="I-3725"?> teostusloa otsuse peale esitatud kaebuse raames, samas kui siseriiklik menetlusõigus seda ei võimalda põhjusel, et viidatavad sätted kaitsevad vaid üldsuse, mitte eraisikute huve.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP><NO.P>60</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP></GR.SEQ></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab:</INTRO><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Nõukogu <DATE ISO="19850627">27. juuni 1985. aasta</DATE> direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20030526">26. mai 2003. aasta</DATE> direktiiviga 2003/35/EÜ) artikliga 10a on vastuolus õigusnormid, mis ei tunnusta selle direktiivi artikli 1 lõikes 2 märgitud keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide võimalust tugineda kohtus liidu õigusest tuleneva sellise õigusnormi rikkumisele, mille eesmärk on keskkonnakaitse, direktiivi 85/337 (muudetud direktiiviga 2003/35) artikli 1 lõike 1 mõttes tõenäoliselt olulise<?PAGE NO="I-3726"?> keskkonnamõjuga teostusloa otsuse peale esitatud kaebuse raames põhjusel, et see norm kaitseb vaid üldsuse, mitte eraisikute huve.</HT></TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Selline valitsusväline organisatsioon võib direktiivi 85/337 artikli 10a kolmanda lõigu viimasest lausest tuletada õiguse tugineda kohtus nõukogu <DATE ISO="19920521">21. mai 1992. aasta</DATE> direktiivi 92/43/EÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (muudetud nõukogu <DATE ISO="20061120">20. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiviga 2006/105/EÜ) artiklist 6 tulenevate siseriikliku õiguse normide rikkumisele direktiivi 85/337 (muudetud direktiiviga 2003/35) artikli 1 lõike 1 mõttes <QUOT.START CODE="201E" REF.END="QE0044" ID="QS0044"/>tõenäoliselt olulise keskkonnamõjuga<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201D" ID="QE0044"/> teostusloa otsuse peale esitatud kaebuse raames, isegi kui siseriiklik menetlusõigus seda ei võimalda põhjusel, et viidatavad sätted kaitsevad vaid üldsuse, mitte eraisikute huve.</HT></TXT></NP></ITEM></LIST></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><P>Allkirjad</P></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>