<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2026-07-202607C116202503630-00-TRA-DOC-ET-ARRET-C-0363-25-202606640-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="true" name="ParExtraits_2021"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="18/08/2026 15:58:40" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="ARR" name="TypeDoc"/>
    <meta content="Tm9tVpiSyMZ+pXksuP3FXa+gjf1EpqJs+8q9V/QUAb72txalJ5hfy1aYOqKsZuLCzcaeqvNrCJOfcG7HpHjV4zE3pDhbfYOxDdCt9Gi+QaspifFFMqtjJgu7OOgGMVw1CsssfqaQPJ9LuQi7VC1qcTscbZ/ZLGV7DWHFupm7yzU=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="mlii" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="0363" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2025" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="mlii" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="ARR_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 13-07-26 13:23:46" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="b69a204337fb44c58e65c9b304efc791" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0363" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="PV" name="NatureAff"/>
    <meta content="PV" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId24" style="first"/>
      <div id="rId20" style="even">Kohtuotsus 16.7.2026 – Kohtuasi C‑363/25 P</div>
      <div id="rId21" style="default">Dana Astra vs. nõukogu</div>
    </div>
    <p class="C19Centre" id="para-1" title="page-1">
      EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-2" title="page-1">
      16. juuli 2026 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">*</a>
</span>)
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-3" title="page-1">
      Apellatsioonkaebus – Piiravad meetmed seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu – Isikute, üksuste ja asutuste loetelud, kelle suhtes kohaldatakse rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist – Loeteludesse kandmise kriteerium, mis on seotud Lukašenka režiimist kasu saamisega või selle režiimi toetamisega – Hageja nime jätmine loeteludesse – Valgevene ettevõte, mis tegutseb kinnisvaraarenduse ja -ehituse valdkonnas – Loetellu jätmise põhjused – ELTL artikli 263 kuues lõik – Hagi esitamise tähtaeg – Tähtaja algus – Hageja advokaatidele kõnealustest piiravatest meetmetest teatamine – Hagi vastuvõetamatus hilinemise tõttu – Korrakohase õigusemõistmise kaalutlustel hagi sisuline läbivaatamine – Väide, et loetellu jätmise põhjendamisel on tehtud hindamisvigu
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasjas C‑363/25 P,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-5" title="page-1">
      mille ese on Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 56 alusel 28. mail 2025 esitatud apellatsioonkaebus,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-6" title="page-1">
      Dana Astra IOOO, asukoht Minsk (Valgevene), esindaja: M. Birdling, BL, M. Lester, BL, ja advocaat K. Van Maldegem,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-7" title="page-1">
      apellant,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-8" title="page-1">
      teine menetlusosaline:
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-9" title="page-1">
      Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: L. Berger ja S. Van Overmeire,
    </p>
    <p class="C72Alineadroite" id="para-10" title="page-1">
      kostja esimeses kohtuastmes,
    </p>
    <p class="C19Centre" id="para-11" title="page-1">
      EUROOPA KOHUS (viies koda),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-12" title="page-1">
      koosseisus: koja president M. L. Arastey Sahún, kohtunikud J. Passer, E. Regan, D. Gratsias ja B. Smulders (ettekandja),
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-13" title="page-1">
      kohtujurist: J. Kokott,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-14" title="page-1">
      kohtusekretär: A. Calot Escobar,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-15" title="page-1">
      arvestades kirjalikku menetlust,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-16" title="page-1">
      arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-17" title="page-1">
      on teinud järgmise
    </p>
    <p class="C75Debutdesmotifs" id="para-18" title="page-1">
      kohtuotsuse
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuses palub Dana Astra IOOO tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 19. märtsi 2025. aasta kohtuotsus Dana Astra vs. nõukogu (T‑281/23, edaspidi „vaidlustatud kohtuotsus“, EU:T:2025:315), millega Üldkohus jättis rahuldamata tema hagi nõudega tühistada esiteks nõukogu 24. veebruari 2023. aasta otsus (ÜVJP) 2023/421, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu (ELT 2023, L 61, lk 41), ja nõukogu 24. veebruari 2023. aasta rakendusmäärus (EL) 2023/419, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu) artiklit 8a (ELT 2023, L 61, lk 20) (edaspidi koos „2023. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktid“), ning teiseks nõukogu 26. veebruari 2024. aasta otsus (ÜVJP) 2024/769, millega muudetakse otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu (ELT L, 2024/769), ja nõukogu 26. veebruari 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/768, millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Valgevenes ja Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu, artiklit 8a (ELT L, 2024/768) (edaspidi koos „2024. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktid“), osas, milles need neli akti (edaspidi koos „vaidlusalused aktid“) puudutavad apellanti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik ja vaidluse taust</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebuse huvides võib kohtuasja faktilise ja õigusliku konteksti, nagu see on esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 2–20, kokku võtta järgmiselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolev kohtuasi puudutab piiravaid meetmeid, mida Euroopa Liit on alates 2004. aastast võtnud seoses demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste olukorraga Valgevenes ning alates 2022. aastast seoses Valgevene osalemisega Venemaa agressioonis Ukraina vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Liidu Nõukogu võttis 18. mail 2006 vastu määruse (EÜ) nr 765/2006, mis käsitleb president Lukašenka ja teatavate Valgevene ametnike vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2006, L 134, lk 1), mille pealkiri asendati nõukogu 20. juuni 2011. aasta määruse (EL) nr 588/2011 (ELT 2011, L 161, lk 1) artikli 1 lõike 1 kohaselt pealkirjaga „Nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2006, 18. mai 2006, milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 15. oktoobril 2012 vastu otsuse 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2012, L 285, lk 1).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle otsuse artikli 4 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-26" title="page-2">
      „Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, valdavad või kontrollivad:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-27" title="page-2">
      a) isikud, üksused või asutused, kes vastutavad inimõiguste tõsiste rikkumiste või kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni tagakiusamise eest või kelle tegevus kahjustab tõsiselt demokraatiat või õigusriigi põhimõtete austamist Valgevenes, või mis tahes nendega seotud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused ning nende omandis või kontrolli all olevad juriidilised isikud, üksused või asutused;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-28" title="page-2">
      b) füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused, kes saavad kasu Lukašenka režiimist või toetavad seda ning nende omandis või kontrolli all olevad juriidilised isikud, üksused või asutused,
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-29" title="page-2">
      kes on loetletud lisas.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Määruse nr 765/2006 (mida on muudetud nõukogu 6. novembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1014/2012 (ELT 2012, L 307, lk 1)) artikli 2 lõigetes 4 ja 5 on viidatud otsuse 2012/642 artikli 4 lõike 1 punktidele a ja b ning nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmiseks, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse, on seal ette nähtud samad kriteeriumid kui viimati nimetatud sättes, eelkõige „Lukašenko režiimi toetamise“ või sellest režiimist „kasu saamise“ kriteerium (edaspidi „kriteerium b“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu nähtub nõukogu 17. detsembri 2020. aasta rakendusotsuse (ÜVJP) 2020/2130 (millega rakendatakse nõukogu otsust 2012/642/ÜVJP, mis käsitleb Valgevene vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT 2020, L 426 I, lk 14)) põhjendustest, nõukogu 17. detsembri 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/2129 (millega rakendatakse määruse (EÜ) nr 765/2006 (milles käsitletakse piiravaid meetmeid Valgevene suhtes) artikli 8a lõiget 1 (ELT 2020, L 426 I, lk 1)) põhjendustest ning vaidlustatud aktide põhjendustest, on käesolev kohtuasi konkreetselt seotud inimõiguste jätkuva rikkumise ning president Lukašenka režiimi vastaste isikute vastu suunatud jõhkrate repressioonide süvenemisega, mis järgnes 9. augusti 2020. aasta presidendivalimistele, mida Euroopa Liit pidas rahvusvaheliste normidega vastuolus olevaks, samuti Valgevene osalusega Venemaa Föderatsiooni agressioonis Ukraina vastu, mida on peetud selle riigi territoriaalse terviklikkuse, suveräänsuse ja iseseisvuse rängaks rikkumiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rakendusotsusega 2020/2130 ja rakendusmäärusega 2020/2129 lisati üksus Dana Holdings/Dana Astra nende isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, mis on sätestatud otsuse 2012/642 lisas ja määruse nr 765/2006 I lisas (edaspidi koos „kõnealused loetelud“), järgmistel põhjustel:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-33" title="page-3">
      „Dana Holdings/Dana Astra on üks juhtivaid kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõtteid Valgevenes. Ettevõtte sai suurte asulakomplekside ja ärikeskuste arendamiseks krunte.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-34" title="page-3">
      Dana Holdings/Dana Astra omanikud on lähedalt seotud [president] Lukašenkaga. Presidendi minia Liliya Lukašenka oli ettevõttes kõrgel ametikohal.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-35" title="page-3">
      Seeläbi saab Dana Holdings/Dana Astra kasu [president] Lukašenka režiimist ja toetab seda.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">25. veebruaril 2021 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2021/353, millega muudetakse otsust 2012/642 (ELT 2021, L 68, lk 189), ja rakendusmääruse (EL) 2021/339, millega rakendatakse määruse nr 765/2006 artiklit 8a (ELT 2021, L 68, lk 29) (edaspidi koos „2021. aasta loeteludesse jätmise aktid“), millega üksus Dana Holdings/Dana Astra jäeti kõnealustesse loeteludesse kuni 28. veebruarini 2022, kusjuures selle loeteludesse jätmise põhjused on analoogsed nimetatud loeteludesse kandmise põhjustega, millele on viidatud käesoleva kohtuotsuse punktis 9.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu võttis 24. veebruaril 2022 vastu rakendusotsuse (ÜVJP) 2022/307, millega muudetakse otsust 2012/642 (ELT 2022, L 46, lk 97), ja rakendusmääruse (EL) 2022/300, millega rakendatakse määruse 765/2006 artiklit 8a (ELT 2022, L 46, lk 3) (edaspidi koos „2022. aasta loeteludesse jätmise aktid“), millega jäeti piiravad meetmed apellandi suhtes jõusse kuni 28. veebruarini 2023 järgmistel põhjustel:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-38" title="page-3">
      „Dana Astra, mis oli varem ettevõtte Dana Holdings tütarettevõte, on üks juhtivaid kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõtteid Valgevenes. Ettevõte sai kruntide arendusõigusi ja arendab multifunktsionaalset keskust „Minsk World“, mida ettevõte reklaamib suurima sedalaadi investeeringuna Euroopas.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-39" title="page-3">
      Ettevõtet Dana Astra väidetavalt esindavad isikud on lähedalt seotud president Lukašenkaga. Presidendi minia Liliya Lukašenka oli ettevõttes kõrgel ametikohal.
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-40" title="page-3">
      Seega saab Dana Astra kasu Lukašenka režiimist ja toetab seda.“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant esitas hagi 2021. aasta loeteludesse jätmise aktide ja 2022. aasta loeteludesse jätmise aktide peale teda puudutavas osas. Üldkohus jättis hagi rahuldamata 28. juuni 2023. aasta kohtuotsusega Dana Astra vs. nõukogu (T‑239/21, EU:T:2023:364) ning apellatsiooni korras seda edasi ei kaevatud. Selle kohtuotsuse punktis 79 tegi Üldkohus pärast nõukogu esitatud tõendite uurimist järelduse, et apellandi nime kõnealustesse loeteludesse jätmise esimene põhjus – mille kohaselt on apellant üks juhtivaid kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõtteid Valgevenes, kes arendab keskust „Minsk World“, mida ettevõte reklaamib suurima sedalaadi investeeringuna Euroopas, kruntidel, mille arendusõigused on ta omandanud, ning seetõttu saab ta kasu president Lukašenka režiimist ja toetab seda – on õiguslikult piisavalt tõendatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">24. veebruaril 2023 võttis nõukogu vastu 2023. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktid, milles jäeti apellandi nimi kõnealustesse loeteludesse kuni 28. veebruarini 2024 samadel põhjustel kui need, mis esitati 2022. aasta loeteludesse jätmise aktide põhjendamiseks ja mis on ära märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 11.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">26. veebruaril 2024 võttis nõukogu vastu 2024. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktid, milles pikendati apellandi suhtes võetud piiravaid meetmeid kuni 28. veebruarini 2025. Neis aktides põhjendas nõukogu kõnealuste meetmete pikendamist samadel põhjustel kui need, mis on esitatud käesoleva otsuse punktis 11.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">23. mai 2023. aasta hagiavalduses, mida on hiljem kohandatud, palus apellant Üldkohtul tühistada vaidlusalused aktid teda puudutavas osas, tuginedes ühele ainsale väitele, milles ta sisuliselt väitis, et nendes aktides nimetatud põhjendustes on teda puudutavas osas tehtud hindamisvigu ja seega ei saa nendega õigustada tema nime jätmist kõnealustesse loeteludesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus jättis vaidlustatud kohtuotsusega apellandi hagi rahuldamata. Käesoleva apellatsioonkaebuse huvides võib selle kohtuotsuse kokku võtta järgmiselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimesena analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 29–62 küsimust, kas – nagu väitis nõukogu ilma vastuvõetamatuse vastuväidet formaalselt esitamata – 2023. aasta vaidlusaluste loeteludesse jätmise aktide peale esitatud hagi on vastuvõetamatu, kuna seda ei esitatud ELTL artiklis 263 ette nähtud kahekuulise tähtaja jooksul, mida on pikendatud seoses vahemaadega kümne päeva võrra, mis tõi kaasa ka hagi vastuvõetamatuse osas, milles pärast seda, kui apellant oli oma nõudeid muutnud, paluti tühistada 2024. aasta vaidlusaluste loeteludesse jätmise aktid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 34 märkis Üldkohus, et kohtupraktika kohaselt ei ole nõukogul põhimõtteliselt lubatud täita kohustust teavitada asjaomast isikut tema suhtes piiravaid meetmeid sisaldavast aktist, teatades sellest aktist teda esindavatele advokaatidele. Hageja esindajale teatamist käsitatakse adressaadile teatamisena üksnes siis, kui selline teatamise vorm on õigusaktides sõnaselgelt ette nähtud, kui pooled on sellega nõus või kui advokaat on nõuetekohaselt volitatud seda oma kliendi nimel vastu võtma (21. aprilli 2021. aasta kohtuotsus El-Qaddafi vs. nõukogu, T‑322/19, EU:T:2021:206, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 46–60 analüüsis Üldkohus, kas käesoleval juhul võib apellandi advokaate pidada nõuetekohaselt volitatuks saama apellandi nimel kätte teate 2023. aasta vaidlusaluste loeteludesse jätmise aktide kohta, ning järeldas, et see on nii.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellele järeldusele jõudmiseks tugines Üldkohus 1. novembri 2021. aasta volituse tõlgendusele, millega anti apellandi esindajatele õigus tegutseda tema nimel seoses tema suhtes võetud piiravate meetmetega.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 50–52 leidis Üldkohus, et kuigi see volikiri anti kohtuasjas T‑239/21, mis puudutas 2021. ja 2022. aasta loeteludesse jätmise akte, tuleneb selle sõnastusest – kuna see andis apellandi advokaatidele õiguse teha „mis tahes muid toiminguid, mis võivad olla selle menetluse jätkamiseks vajalikud või tarvilikud“ – et see volitus ei piirdunud tema esindamisega liidu kohtutes 2021. aasta loeteludesse jätmise aktide tühistamise nõude raames.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 56–59 lisas Üldkohus, et 1. novembri 2021. aasta volituse sõnastuse niisugust tõlgendust kinnitab vaidlusaluste aktide vastuvõtmise kontekst ja viis, kuidas pooled käitusid pärast selle volituse teatavakstegemist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märkis Üldkohus ühelt poolt, et pärast 1. novembri 2021. aasta volituse esitamist toimus kogu kirjavahetus apellandi ja nõukogu vahel tema nime vaidlusalustesse loeteludesse kandmise teemal apellandi advokaatide vahendusel, ning teiselt poolt, et 2024. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktid tehti talle teatavaks samamoodi nagu 2023. aasta omad, st eelkõige väljastusteatega tähtkirjaga, mis edastati tema advokaatidele, ilma et apellant oleks sellele tegevusele vastu vaielnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohus järeldas sellest vaidlustatud kohtuotsuse punktides 60–62 esiteks, et osas, milles see oli algselt esitatud 2023. aasta vaidlusaluste loeteludesse jätmise aktide peale, tuleb hagi jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult, ning teiseks, et hagi tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles see on esitatud 2024. aasta vaidlusaluste loeteludesse jätmise aktide peale, kuna apellandil peaks olema lubatud kohandada oma nõudeid ja väiteid nii, et need puudutavad uute aktide vastuvõtmist kohtumenetluse käigus, üksnes juhul, kui tema nõue tühistada varem vaidlustatud akt oli selle esitamise ajal ise vastuvõetav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisena leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 63–110 siiski, et korrakohase õigusemõistmise huvides on otstarbekas teha asjas sisuline otsus, leides, et menetluse käik võimaldas asja sisuliselt lahendada ja et pooled kuulati selles küsimuses ära kohtuistungil.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega analüüsis Üldkohus ainsat väidet, mille apellant oma hagi põhjendamiseks esitas ja milles ta väitis sisuliselt, et teda puudutavad vaidlusaluste aktide põhjendused sisaldavad hindamisvigu ega saa seega õigustada tema nime jätmist kõnealustesse loeteludesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle analüüsi tulemusel järeldas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 110 esiteks, et vaidlusalustes aktides esitatud esimene põhjendus apellandi nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmise kohta – mille kohaselt on ta üks juhtivaid kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõtjaid Valgevenes, kes arendab keskust „Minsk World“, mida ta reklaamib suurima sedalaadi investeeringuna Euroopas, kruntidel, mille arendusõigused on ta omandanud, ning seetõttu saab ta kasu president Lukašenka režiimist ja toetab seda – on õiguslikult piisavalt tõendatud, ning teiseks, et järeldus, et see põhjendus on õiguslikult piisavalt tõendatud ja iseenesest piisav alus, et õigustada apellandi nime jätmist loeteludesse, on piisav, et lükata tagasi apellandi ainus väide, ilma et oleks vaja analüüsida teisi argumente, mille ta esitas vaidlusaluste aktide teise ja kolmanda põhjenduse vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tulenevalt jättis Üldkohus hagi rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Dana Astra palub Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud kohtuotsus;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">tühistada vaidlustatud aktid teda puudutavas osas;</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">teise võimalusena saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu palub Euroopa Kohtul:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">mõista apellandilt välja esimese kohtuastme ja käesoleva apellatsioonimenetluse kulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellatsioonkaebus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant esitab oma apellatsioonkaebuse põhjendamiseks kaks väidet, millest esimese kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et hagi on vastuvõetamatu, ning teise kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta järeldas, et vaidlusalustes aktides ei ole tehtud hindamisvigu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimene väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimeses väites heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane rikkus õigusnormi, kui ta järeldas, et hagi on hilinenult esitamise tõttu vastuvõetamatu, kuna Üldkohus leidis ekslikult, et nõukogu võis talle õiguspäraselt teatada 2023. aasta vaidlusalustest loeteludesse jätmise aktidest tema advokaatidele saadetud kirjaga, mistõttu hakkas ELTL artiklis 263 ette nähtud kahekuuline tähtaeg kulgema alates selle teatavakstegemise kuupäevast ja möödus enne hagi esitamist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu hinnangus nendest aktidest teatamise kohta on rikutud kahte õigusnormi. Esimene on seotud asjaoluga, et asjaomastele advokaatidele posti teel teatavakstegemine ei saa mingil juhul kujutada endast nimetatud aktide nõuetekohast teatavakstegemist apellandile. Teine seisneb selles, et Üldkohus järeldas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 55, et 1. novembri 2021. aasta esindamise volitus – mille ulatus oli siiski otsesõnu, selgelt ja vaieldamatult piiratud ühe teise Üldkohtu analüüsitud menetlusega, nimelt kohtuasja T‑239/21 puudutava menetlusega – võimaldas nõukogul teatada 2023. aasta vaidlusalustest loeteludesse jätmise aktidest, mis ei puudutanud seda menetlust, apellandi advokaatidele saadetud kirjaga.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu väidab, et esimene väide ei ole põhjendatud ja tuleb kinnitada järeldust, et hagi oli esitatud hilinenult.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt märgib nõukogu, et ta teavitas apellanti kõnealustest aktidest nelja erineva kanali kaudu, nimelt 27. veebruaril 2023 Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teatis, nii apellandile kui ka tema esindajatele 28. veebruaril 2023 e‑kirjaga teatamine ning apellandi esindajatele tähitud kirjaga teatamine. Apellandile endale tähitud kirjaga teatamine oleks olnud võimatu, kuna vaidlusaluste aktide vastuvõtmise ajal oli Valgevene „suletud sihtkoht“, mis tähendab, et Belgia postiteenused ei saanud kirja kätte toimetada. Nõukogu kasutas ja kombineeris seega kõiki tema käsutuses olevaid sidekanaleid ega püüdnud kõrvale hoida isikliku teavitamise kohustusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma repliigis rõhutab apellant, et nõukogu väidab esimest korda apellatsioonimenetluses ja seega hilinenult, et apellandile ei olnud võimalik teha akte teatavaks nõutaval viisil, st posti teel tema registrijärgse asukoha aadressil, tuginedes selleks dokumentidele, mis on vastuvõetamatud, kuna neid ei esitatud Üldkohtule.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb selles artiklis sätestatud menetlus algatada kahe kuu jooksul vastavalt kas meetme avaldamisest või apellandile teatavakstegemisest või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil apellant sellest teada sai.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohus on otsustaud, et selle sätte sõnastusest, eelkõige väljenditest „vastavalt kas“ ja „nende puudumisel“, nähtub selgelt, et hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise algus määratakse kindlaks olukorrast lähtudes ning et esimene ja teine kriteerium, millest alates tähtaeg võib kulgema hakata, on kolmandast kriteeriumist tähtsuselt eespool. Niisiis hakkab tühistamishagi esitamise tähtaeg esimese võimalusena kulgema akti avaldamisest või selle apellandile teatavakstegemisest. Need kaks peamist kriteeriumi on selle sätte ülesehituses asetatud võrdsesse seisu selles mõttes, et kumbki neist kriteeriumidest ei ole teise suhtes teisejärguline. Seevastu vaidlustatud aktist teadasaamise kuupäev on hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise kriteeriumina selle akti avaldamise või teatavakstegemise suhtes teisejärguline (10. veebruari 2026. aasta kohtuotsus WhatsApp Ireland vs. Euroopa Andmekaitsenõukogu, C‑97/23 P, EU:C:2026:81, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul avaldati 2023. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktid 27. veebruaril 2023 Euroopa Liidu Teataja L-seerias, kuid nõukogu pidi määruse nr 765/2006 artikli 8a lõike 2 kohaselt edastama „[need aktid], sealhulgas loetellu kandmise põhjused, füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele[, kelle nime ta otsustab kanda selle määruse I lisasse,] kas otse, juhul kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Niisugune kord, mis nõuab nii asjaomaste aktide avaldamist kui ka teatavakstegemist, on tingitud isiku või üksuse suhtes piiravaid meetmeid kehtestavate õigusaktide erilisest olemusest, kuivõrd nad sarnanevad ühtaegu üldkohaldatavatele aktidele, sest keelavad muu hulgas üldiselt ja abstraktselt määratletud adressaatide kategoorial anda rahalisi vahendeid ja majandusressursse nende isikute või üksuste käsutusse, kelle nimed on ära toodud nende õigusaktide lisades olevates loeteludes, kui ka neile isikutele ja üksustele suunatud üksikotsuste kogumile (vt selle kohta 23. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Gbagbo jt vs. nõukogu, C‑478/11 P – C‑482/11 P, EU:C:2013:258, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on oluline meeles pidada, et mis puudutab ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud sätete alusel vastu võetud akte, nagu 2023. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktid, siis avab just nende aktide üksikakti olemus vastavalt ELTL artikli 275 teisele lõigule ja ELTL artikli 263 neljandale lõigule õiguse pöörduda nendega seoses liidu kohtusse (23. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Gbagbo jt vs. nõukogu, C‑478/11 P – C‑482/11 P, EU:C:2013:258, punkt 57).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest tuleneb, et kuigi niisugused aktid jõustuvad nende avaldamisega, hakkab nende suhtes tühistamishagi esitamise tähtaeg ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel kulgema iga nimetatud isiku ja üksuse osas alates päevast, mil toimus neile kohustuslikus korras teatavakstegemine (23. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Gbagbo jt vs. nõukogu, C‑478/11 P – C‑482/11 P, EU:C:2013:258, punkt 59).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses olgu täpsustatud, et kuigi määruse nr 765/2006 artikli 8a lõikes 2 on nähtud ette teatise avaldamise kaudu teatavakstegemise võimalus, nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 33 õigesti tõdes, võib selle sidevahendi kasutamine siiski kõne alla tulla üksnes juhul, kui ei ole võimalik asjaomast isikut või üksust otse teavitada, näiteks kui tema aadress ei ole teada (vt selle kohta 23. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Gbagbo jt vs. nõukogu, C‑478/11 P – C‑482/11 P, EU:C:2013:258, punkt 61).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul leidis Üldkohus 1. novembri 2021. aasta esindamise volitusele tuginedes vaidlustatud kohtuotsuse punktides 60 ja 61, et kuna nõukogu tegi 2023. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktid väljastusteatega tähtkirja teel 28. veebruaril 2023 teatavaks apellandi advokaatidele, tähendab see teatavakstegemist ka apellandile endale ning et seega on selle kirja kättesaamise kuupäev ELTL artikli 263 kuuendas lõigus hagi esitamiseks ette nähtud kahekuulise tähtaja alguspunkt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb märkida, et nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 34 õigesti leidis, tuleneb käesoleva kohtuotsuse punktides 42 ja 43 mainitud kohtupraktikast, et nõukogul ei ole põhimõtteliselt lubatud täita kohustust teavitada huvitatud isikut piiravaid meetmeid kehtestavast aktist, teatades sellest aktist teda esindavatele advokaatidele. Nimelt ei saa isiku suhtes piiravaid meetmeid kehtestava akti teatavakstegemist isiku esindajatele, näiteks tema advokaadile, pidada „otse teavitamiseks“ määruse nr 765/2006 artikli 8a lõike 2 tähenduses, et see kujutaks endast ELTL artikli 263 kuuendas lõigus hagi esitamiseks ette nähtud kahekuulise tähtaja kulgema hakkamist, kuna niisugune teatavakstegemine on oma olemuselt kaudne.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 34 ja 44 samuti õigesti märkis, tuleb sellest põhimõttest siiski teha erand, kui advokaat on nõuetekohaselt volitatud niisugust teadet vastu võtma. Nimelt saab niisugusel juhul advokaat kui huvitatud isiku volitatud esindaja selle teate kätte tema nimel ja arvel, mistõttu on see samaväärne teate edastamisega huvitatud isikule endale.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Võttes aga arvesse, et tegemist on erandiga nimetatud põhimõttest, saab niisuguse akti edastamine selle isiku või üksuse advokaadile, keda akt puudutab, kujutada endast „otse teavitamist“ määruse nr 765/2006 artikli 8a lõike 2 tähenduses, millest alates hakkab kulgema ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud tähtaeg, üksnes juhul, kui kõnealuse esindusvolituse sõnastusest ilmneb selgelt ja ühemõtteliselt, jätmata ruumi ühelegi muule tõlgendusele, et sellel advokaadil on õigus niisugust teadet saada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb kontrollida, kas 1. novembri 2021. aasta volitus, nagu seda on kirjeldatud vaidlustatud kohtuotsuses, andis apellandi advokaatidele selgelt ja ühemõtteliselt, jätmata ruumi ühelegi muule tõlgendusele, loa võtta vastu teavet 2023. aasta vaidlusaluste loeteludesse jätmise aktide kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleval juhul oli 1. novembri 2021. aasta volikirja sõnastuse kohaselt apellandi advokaatidel lubatud teda „kohtuasjas T‑239/21“ liidu kohtutes esindada, et tühistada 2021. aasta loeteludesse jätmise aktid. Selle volituse lugemisel tuleb tõdeda, et see luba hõlmab „kõikide menetlusdokumentide allkirjastamist ja esitamist“ ning „mis tahes muid toiminguid, mis võivad olla selle menetluse jätkamiseks vajalikud või tarvilikud“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuleb aga tõdeda, et see 1. novembri 2021. aasta volikirja sõnastus, eelkõige see koht, mis annab apellandi advokaatidele loa teha „mis tahes muid toiminguid, mis võivad olla selle menetluse jätkamiseks vajalikud või tarvilikud“, ei olnud piisavalt selge ja täpne, et võimaldada järeldada, et see volitus andis advokaatidele õiguse võtta oma käsundiandja nimel ja arvel vastu teavet 2023. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktide kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt, vastupidi sellele, mida otsustas Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 55, viib kohtuasjale T‑239/21 sõnaselge viite ja väljendi „selle menetluse jätkamisel“ koos kasutamine nimetatud volituse tõlgenduseni, mis lubab apellandi advokaatidel teda esindada üksnes kohtuasjas T‑239/21, milles ei olnud kõne all 2023. aasta vaidlusalused loeteludesse jätmise aktid, mis olid aga menetluse ese kohtuasjas T‑281/23, milles tehti vaidlustatud kohtuotsus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega tuleb kõnealuse esindamise volituse sõnastust lugedes asuda seisukohale, et see ei anna apellandi advokaatidele selgelt ja ühemõtteliselt luba võtta vastu teavet 2023. aasta vaidlusaluste loeteludesse jätmise aktide kohta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siit järeldub, et neid akte ei edastatud apellandile nõuetekohaselt tema advokaatide kaudu ning järelikult ei hakanud ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud kahekuuline tähtaeg kulgema kuupäevast, mil need aktid neile advokaatidele tähitud kirjaga teatavaks tehti.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda järeldust ei sea kahtluse alla kontekstuaalsed asjaolud, mille Üldkohus esitas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 56–59.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt tuleb küsimust, kas advokaat on nõuetekohaselt volitatud oma kliendi nimel ja arvel vastu võtma teavet tema suhtes piiravaid meetmeid kehtestavate aktide kohta nii, et sellest teavitamisest saaks hakata kulgema ELTL artikli 263 kuuendas lõigus ette nähtud tähtaeg, analüüsida üksnes asjaomase volituse sõnastuse alusel ja mitte selle alusel, kuidas nõukogu ja puudutatud isik on piiravaid meetmeid kehtestavate aktide asjus omavahel suhelnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodut arvestades tuleb esimene väide põhjendatuks tunnistada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna aga Üldkohus analüüsis apellandi ainsat väidet sisuliselt, lükkas selle tagasi ning tugines selle väite tagasilükkamise põhjustele selleks, et jätta esimeses kohtuastmes esitatud hagid rahuldamata, tuleb enne käesoleva apellatsioonkaebuse kohta otsuse tegemist analüüsida apellatsioonkaebuse teist väidet, mis käsitleb neid põhjendusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teine väide</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Poolte argumendid</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises väites väidab apellant, et Üldkohus rikkus üheksat õigusnormi, kui ta järeldas, et vaidlustatud aktid ei sisalda hindamisvigu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nõukogu vaidleb apellandi argumentidele vastu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu hinnang</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Enne apellandi teise väite raames esitatud üheksa väiteosa analüüsimist tuleb esiteks märkida, et ELTL artiklist 256 ja Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklist 58 tuleneb, et edasi saab kaevata ainult õigusküsimustes ning ainult Üldkohus on ühelt poolt pädev fakte tuvastama, välja arvatud juhul, kui tema järelduste sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimikumaterjalidest, ja teiselt poolt neid fakte hindama. Sellisena ei ole hindamine Euroopa Kohtus kontrollimisele kuuluv õigusküsimus, välja arvatud juhul, kui Üldkohtule esitatud tõendeid on moonutatud. Kui Üldkohus on faktilised asjaolud tuvastanud või neid hinnanud, on Euroopa Kohus vastavalt ELTL artiklile 256 pädev kontrollima nende faktide õiguslikku kvalifikatsiooni ja õiguslikke tagajärgi, mida Üldkohus on neist tuletanud (26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punkt 158 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks tuleb märkida, et kui apellant väidab, et Üldkohus on tõendeid moonutanud, peab ta ELTL artikli 256, Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 58 esimese lõigu ning Euroopa Kohtu kodukorra artikli 168 lõike 1 punkti d kohaselt osutama täpselt tõenditele, mida Üldkohus on moonutanud, ning tooma välja analüüsivead, mis apellandi arvates on selle moonutamise põhjustanud. Lisaks ilmneb väljakujunenud praktikast, et moonutamine peab toimikumaterjale arvestades olema ilmne, ilma et oleks vaja fakte ja tõendeid uuesti hinnata (26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punkt 378 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks tuleb ühelt poolt märkida, et piiravate meetmete puhul peavad liidu kohtud vastavalt neile aluslepingutega antud pädevusele tagama põhimõtteliselt täieliku kontrolli asjaomaste liidu aktide seaduslikkuse üle (vt selle kohta 3. juuli 2025. aasta kohtuotsus Grodno Azot ja Khimvolokno Plant vs. nõukogu, C‑326/24 P, EU:C:2025:522, punkt 34 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt tuleb märkida, et nende põhjenduste õiguspärasuse kontrollimisel, millel põhineb otsus kanda või jätta isiku nimi nende isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, nõuab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 47 tagatud kohtuliku kontrolli tõhusus, et liidu kohus kontrolliks lisaks sellele, kas esitatud põhjendused on piisavalt täpsed ja konkreetsed, ka seda, kas need põhjendused või vähemalt üks neist on iseenesest piisav alus selle otsuse põhjendamiseks. Lisaks peab liidu kohus veenduma, et see otsus, mis puudutab seda isikut isiklikult, põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel. See tähendab nimetatud otsuse aluseks olevates põhjendustes väidetud asjaolude kontrollimist, mistõttu ei piirdu kohtulik kontroll esitatud põhjuste abstraktse tõepärasuse hindamisega, vaid käsitleb küsimust, kas need põhjused või vähemalt üks neist, mis iseenesest on piisav alus selle otsuse tegemiseks, on tõendatud (1. augusti 2025. aasta kohtuotsus Timchenko vs. nõukogu, C‑703/23 P, EU:C:2025:608, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellandi teise väite raames esitatud üheksat väiteosa tuleb analüüsida just nendest kaalutlustest lähtudes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esimeses väiteosas, mis on suunatud vaidlustatud kohtuotsuse punkti 85 vastu, heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane tegi vea tuvastatud asjaolude õiguslikul kvalifitseerimisel. Kuna Üldkohus tuvastas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 84, et 2023. aasta vaidlusaluste loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise ajal oli president Lukašenka režiim võtnud apellandi suhtes hulga ebasoodsaid meetmeid, siis järeldas ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 85 ekslikult, et selliselt tuvastatud faktilised asjaolud ei „võimaldanud“ seada õiguslikust seisukohast kahtluse alla seda, kas apellandi suhtes on kohaldatav kriteerium b, mis õigustab tema nime vaidlusalustesse loeteludesse jätmist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See väiteosa tuleb tagasi lükata, kuna see põhineb vaidlustatud kohtuotsuse punkti 85 ilmselgelt vääral tõlgendusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt leidis Üldkohus punktis 85, et apellant ei ole suutnud tõendada, kuidas need meetmed võrdusid tema ebasoodsa kohtlemisega, ega ka seda, kuidas – isegi kui eeldada, et selline ebasoodne kohtlemine leiab kinnitust – seaks see kahtluse alla hinnangu, mille kohaselt sai apellant vaidlusaluste aktide vastuvõtmise ajal endiselt kasu president Lukašenka režiimist ja toetas seda, arendades välja projekti „Minsk World“, mida peeti suurimaks sedalaadi investeeringuks Euroopas ja mis oli selle režiimi jaoks eriti oluline.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Apellant väidab samuti, kuid ei tõenda, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 85 on Üldkohus teinud vea faktiliste asjaolude kvalifitseerimisel. Pealegi, kuna see punkt 85 sisaldab peamiselt faktiliste asjaolude hindamist Üldkohtu poolt, saab teda apellatsioonimenetluses kritiseerida üksnes siis, kui väidetakse ja tõendatakse, et faktilisi asjaolusid on moonutatud. Apellant ei ole aga niisugust moonutamist väitnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teises väiteosas väidab apellant, et kuna Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86, et ta „ei kinnitanud, et meetmed, mida president Lukašenka režiim tema suhtes võttis, oleksid mõjutanud neid tingimusi, milles ta oli omandanud keskuse „Minsk World“ ja seda edasi arendas“, siis esitas Üldkohus vääralt ja/või moonutas apellandi esitatud tõendeid. Hagiavalduse punktidest 23 ja 24 ning repliigile ja muutmise menetlusdokumendile lisatud õiguslikest arvamustest nähtub, et apellant selgitas põhjuseid, miks tema suhtes nimetatud režiimi poolt võetud ebasoodsad meetmetel oli tegelikult negatiivne mõju tingimustele, milles ta projekti „Minsk World“ ellu viis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See väiteosa tuleb tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt tuleb ühelt poolt vaidlustatud kohtuotsuse punkti 86 tõlgendada koostoimes selle kohtuotsuse teiste punktidega. Selle otsuse punktis 67 viitas Üldkohus kõigepealt apellandi argumendile, mille kohaselt oli president Lukašenka režiimi poolt tema suhtes võetud meetmetel negatiivne mõju keskuse „Minsk World“ valmimisele, mis oli viibinud, oli olnud ohus ja oli lõppkokkuvõttes kahjumlik. Seejärel leidis Üldkohus selle kohtuotsuse punktides 87 ja 88, et võttes arvesse nõukogu esitatud tõendeid, ei ole nende meetmete niisugune mõju tõendatud, ning et nendest tõenditest nähtub hoopis, et apellant, kes on ainus projekti eest vastutav kinnisvaraarendaja, jätkas keskuse „Minsk World“ rajamist tema jaoks endiselt soodsatel tingimustel, kuna see projekt oli selle režiimi jaoks eriti oluline. Lõpuks analüüsis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 94–105 apellandi esitatud tõendeid ja lükkas tagasi eri väited, mis puudutasid konkreetset mõju, mida president Lukašenka režiimi poolt apellandi suhtes võetud meetmed projekti „Minsk World“ arengule avaldasid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiselt poolt, kuigi apellant väidab, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86 on teatavaid tema esitatud tõendeid moonutatud, tuleb märkida, et ta ei tõenda, et Üldkohus moonutas neid tõendeid käesoleva kohtuotsuse punktis 61 viidatud Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika tähenduses. Apellant ei tõenda, millistele täpsetele asjaoludele Üldkohus selles punktis 86 tugines, ja lähtub tema viidatud toimikumaterjalide ilmselgelt väärast tõlgendusest. Seega ei ilmne toimikumaterjalidest ilmselgelt mingit moonutamist. Ilmneb hoopis, et apellant palub Euroopa Kohtul faktilisi asjaolusid ja tõendeid apellatsiooniastmes uuesti hinnata, mis on selle kohtupraktika kohaselt välistatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandas väiteosas väidab apellant, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta kinnitas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86, et 28. juuni 2023. aasta kohtuotsuses Dana Astra vs. nõukogu (T‑239/21, EU:T:2023:364) ta juba analüüsis president Lukašenka režiimi poolt apellandi suhtes võetud ebasoodsate meetmete mõju. Nimelt puudutab see kohtuotsus 2021. ja 2022. aasta loeteludesse jätmise akte, mis võeti vastu enne nende meetmete jõustumist 1. jaanuaril 2022, mistõttu Üldkohus ei võtnud neid selles kohtuotsuses arvesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">See argument tuleb tagasi lükata, kuna see põhineb punkti 86 vääral tõlgendusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 86 tehtud viide 28. juuni 2023. aasta kohtuotsusele Dana Astra vs. nõukogu (T‑239/21, EU:T:2023:364), mis puudutas tõepoolest 2021. ja 2022. aasta loeteludesse jätmise akte, mis võeti vastu enne president Lukašenka režiimi poolt apellandi suhtes võetud meetmete jõustumist, on mõeldud üksnes meenutamaks, et juba seal tunnistati, et apellandi poolt projekti „Minsk World“ teostamise tingimused andsid märku kasumist, mida ta sellest režiimist sai, ja tema toetusest sellele režiimile.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neljandas väiteosas väidab apellant, et Üldkohus esitas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 87–94 tõendeid vääralt ja/või moonutas neid ja/või rikkus oma põhjendamiskohustust. Üldkohus mainis teatud tõendeid, mis tema arvates tõendavad, et apellant jätkas projekti „Minsk World“ teostamist soodsatel tingimustel, võtmata siiski arvesse ei apellandi esitatud vastuseid ega vastupidiseid tõendeid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuleb tõdeda, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 87–92 hindas Üldkohus faktiliselt nõukogu esitatud tõendeid, st Valgevene riikliku uudisteagentuuri veebisaidil avaldatud artikleid, ning järeldas selle kohtuotsuse punktis 93, et need tõendid tõendasid usutavalt, et vaidlusaluste aktide vastuvõtmise ajal jätkas apellant edukalt keskuse „Minsk World“ rajamist samadel tingimustel, mida peeti president Lukašenka režiimist saadud kasumist ja selle režiimi toetamisest märku andvaks, ning seda hoolimata meetmetest, mida see režiim tema suhtes võttis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi apellant heidab Üldkohtule ette, et viimane moonutas tõendeid, ei tõenda ta, nagu nõuab käesoleva kohtuotsuse punktis 61 viidatud kohtupraktika, et see kohus oleks sellisel moel faktilist hinnangut andes ilmselgelt moonutanud toimikumaterjale, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab apellandi väidet, et Üldkohus jättis analüüsimata teatavad tema esitatud tõendid, mis oleksid vastuolus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93 sisalduva järeldusega, siis tuleb tõdeda, et selle kohtuotsuse punktides 94–104 analüüsis Üldkohus üksikasjalikult apellandi esitatud tõendeid, milleta tagasi lükkas ja mis apellandi sõnul tõendavad, et meetmed, mida president Lukašenka režiim tema suhtes võttis, avaldasid tõepoolest negatiivset mõju projekti „Minsk World“ teostamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi apellant soovib oma argumentidega Üldkohtule ette heita, et viimane ei ole kohtuotsust õiguslikult piisavalt põhjendanud, olgu märgitud, et kohtuotsuse või kohtumääruse põhjendustest peab selgelt ja üheti mõistetavalt nähtuma Üldkohtu põhjenduskäik, mis võimaldab huvitatud isikutel mõista tehtud otsuse põhjendusi ja Euroopa Kohtul teostada kohtulikku kontrolli. Põhjendamiskohustusest ei tulene siiski Üldkohtule kohustust esitada ammendav ja üksikasjalik ülevaade menetluse poolte kõikidest arutluskäikudest ning seega võib Üldkohtu põhjendus olla tuletatav tingimusel, et see võimaldab huvitatud isikutel teada saada põhjused, miks Üldkohus nende argumentidega ei nõustunud, ning annab Euroopa Kohtule piisavalt teavet kohtuliku kontrolli tegemiseks (26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punkt 101 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lähtudes nii nõukogu kui ka apellandi esitatud tõendite üksikasjalikust analüüsist, mille Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 87–105 läbi viis, tuleb asuda seisukohale, et Üldkohus põhjendas vaidlustatud kohtuotsust õiguslikult piisavalt, võimaldades apellandil mõista – sealhulgas kaudselt – põhjuseid, miks kohus ei nõustunud argumentidega, mis pidid tõendama, et president Lukašenka režiimi poolt apellandi suhtes võetud meetmetel oli negatiivne mõju projekti „Minsk World“ teostamisele, ning andes Euroopa Kohtule piisavalt teavet kohtuliku kontrolli teostamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Viiendas väiteosas väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 89 Üldkohus moonutas või esitas vääralt tema esitatud tõendeid, kui kohus kinnitas, et meetmed, mida president Lukašenka režiim tema suhtes kohaldas, võeti 190 Valgevene väliskapitalil põhineva ettevõtja suhtes, mistõttu ei saa ainuüksi nende vastuvõtmisest järeldada, et „president Lukašenka režiimi poolt sai apellandile osaks ebasoodne erikohtlemine“.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle väiteosaga ei saa nõustuda, kuna see on tulemusetu.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Üldkohtu järeldus, et apellant ei saanud „ebasoodsat erikohtlemist“ üksnes nende meetmete vastuvõtmise tõttu, mille president Lukašenka režiim talle kehtestas, on nimelt ülearune. Eelkõige ei mõjutanud see järeldus kuidagi vaidlustatud kohtuotsuses hiljem esitatud arutluskäiku tagajärgede kohta, mida need meetmed apellandi sõnul avaldasid projekti „Minsk World“ teostamisele – arutluskäik, mis lõppes selle kohtuotsuse punktis 105 tehtud järeldusega, et vaidlusaluste loeteludesse jätmise aktide vastuvõtmise kuupäeval jätkas ta selle projekti arendamist tingimustel, mis annavad märku sellest kavast kasu saamisest ja selle režiimi toetamist. Niisiis ei sisalda see järeldus ühtki viidet nimetatud järeldusele ega ole sellega põhjuslikus seoses. Nii toimides leidis Üldkohus kaudselt, kuid tingimata õigusnormi rikkumata, et asjaolu, et need meetmed ei võimalda apellandile „ebasoodsat erikohtlemist“, ei puutu õiguslikult asjasse küsimuses, kas apellant vastab kriteeriumile b, mis õigustab tema jätmist kõnealustesse loeteludesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on aga Üldkohtu lahendi täiendavate põhjenduste kohta esitatud väited tulemusetud, kuna need ei saa kaasa tuua selle otsuse tühistamist (3. juuli 2025. aasta kohtuotsus Grodno Azot ja Khimvolokno Plant vs. nõukogu, C‑326/24 P, EU:C:2025:522, punkt 59, ning 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punkt 240 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuuendas väiteosas heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane tegi vaidlustatud kohtuotsuse punktis 89 vea, kui ta omistas õigusliku väärtuse asjaolule, et president Lukašenka režiim võis ebasoodsalt kohelda ka teisi üksusi väliskapitaliga Valgevene äriühingutele kehtestatud meetmete või sanktsioonide tõttu. See asjaolu ei mõjuta küsimust, kas apellant vastas kriteeriumile b, mis õigustab tema jätmist kõnealustesse loeteludesse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuotsuse punktist 84 tuleneb, et see väiteosa ei ole põhjendatud ja tuleb seega tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seitsmendas väiteosas, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 94–97, heidab apellant Üldkohtule ette, et viimane esitas vääralt ja/või moonutas tõendeid ja/või rikkus oma põhjendamiskohustust. Nimelt esitas apellant tõendeid, mis tõendavad, et olulised kaubanduspartnerid lõpetasid oma suhted temaga Valgevene režiimiga kehtestatud meetmete tõttu, sealhulgas külmutades tema pangakontod ja tühistades lepingud. Seda olukorda tõendavad viis täpset ja veenvat näidet, mis on esitatud hagiavalduse lisades A.22–A.26 ja mida Üldkohus ei analüüsinud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle väiteosaga ei saa nõustuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt kuivõrd apellant väidab nende argumentidega, et Üldkohus ei teostanud nõuetekohaselt kohtulikku kontrolli, kuna ta jättis tähelepanuta apellandi esitatud tõendid, tuleb märkida, nagu väidab nõukogu, ilma et apellant oleks talle selles küsimuses vastu vaielnud, et need tõendid vastavad hagiavalduses esitatud viiele näitele, mis on toodud apellandi esitatud apellatsioonkaebuses ja mida Üldkohus analüüsis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 94–97.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seega soovib apellant tegelikult vaidlustada Üldkohtu poolt faktilistele asjaoludele antud hinnanguid ja soovib saada uut hinnangut, esitades need viis näidet uuesti Euroopa Kohtule. Käesoleva kohtuotsuse punktides 60 ja 61 viidatud Euroopa Kohtu praktika kohaselt on niisugused argumendid apellatsiooniastmes vastuvõetamatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">92</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaheksandas väiteosas, mis puudutab vaidlustatud kohtuotsuse punkte 95–102 ning punkte 105 ja 106, heidab apellant Üldkohtule ette õigusnormi rikkumist, tuginedes põhimõttele, et tal lasus kohustus tõendada president Lukašenka režiimi poolt talle kehtestatud meetmete ja sanktsioonide tagajärgede ulatust, samas kui nõukogu pidi tõendama, et apellant sai sellest režiimist kasu. Seega tegi Üldkohus vea, kui ta leidis, et piisab sellest, kui nõukogu kinnitab, et „ei saa välistada“, et nende tagajärgede puhul „võis olla“ muid tegureid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">93</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastupidi nõukogu väidetule on niisugune argument vastuvõetav, kuna Euroopa Kohtul palutakse kontrollida tõendamiskoormist ja tõendite kogumist käsitlevate õigusnormide võimalikku rikkumist Üldkohtu poolt, mis kuulub apellatsioonimenetluses Euroopa Kohtu pädevusse (26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus Pumpyanskiy jt vs. nõukogu, C‑696/23 P, C‑704/23 P, C‑711/23 P, C‑35/24 P ja C‑111/24 P, EU:C:2026:245, punkt 226 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">94</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle argumendiga ei saa siiski nõustuda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">95</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt on tõsi, et actori incumbit probatio põhimõtte kohaselt on nõukogu see, kes peab vaidlustamise korral tõendama asjaomase isiku suhtes kriteeriumi b alusel kasutatud põhjenduste põhjendatust, isegi kui ei ole nõutud, et ta esitaks liidu kohtule kõik nende põhjendustega lahutamatult seotud tõendid (vt selle kohta 26. märtsi 2026. aasta kohtuotsus UC vs. nõukogu, C‑455/24 P, EU:C:2026:253, punkt 115 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">96</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna aga nõukogu esitas Üldkohtus kogu asjakohase teabe ja tõendid, mis kinnitavad, et see kriteerium oli tegelikult täidetud, pidi apellant sama põhimõtte kohaselt, kui ta seadis selle teabe või tõendid kahtluse alla, tuginedes ebasoodsale kohtlemisele, mis president Lukašenka režiimi poolt tema suhtes kohaldatud meetmete või sanktsioonide tõttu talle osaks sai, tõendama, et see kohtlemine kahjustas projekti „Minsk World“ teostamist ja seega kasu, mida ta sai sellest korrast selle tehingu tagamiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">97</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab üheksandat väiteosa, milles apellant väidab, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 107–110 Üldkohtu antud hinnangus on juba välja toodud õigusnormi rikkumised, siis piisab, kui tõdeda, et selles väiteosas väidetud õigusnormi rikkumised on identsed esimese kaheksa väiteosa esemeks olevate rikkumistega, mistõttu tuleb see väiteosa tagasi lükata samadel põhjustel kui need, mille alusel esimesed kaheksa tagasi lükati.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">98</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Arvestades eeltoodud kaalutlusi, millest tuleneb, et Üldkohus jättis hagi sisuliselt põhjendatult rahuldamata, tuleb teine väide tagasi lükata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">99</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna vaidlustatud kohtuotsuse põhjendused, millele selles väites viidatakse, on selle kohtuotsuse resolutsiooni põhjendamiseks piisavad ning esimese väite analüüsimisel tuvastatud õigusnormi rikkumised ei mõjuta seda resolutsiooni (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus United Parcel Service vs. komisjon, C‑297/22 P, EU:C:2023:1027, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika), tuleb apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count"/>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kohtukulud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">100</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Kohtu kodukorra artikli 184 lõikes 2 on ette nähtud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste lahendamisel, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">101</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuna nõukogu on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja apellant on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb jätta apellandi kohtukulud tema enda kanda ning lisaks mõista apellandilt välja nõukogu kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C41DispositifIntroduction" id="para-146" title="page-17">
      Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Jätta Dana Astra IOOO kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div class="signatures">
<p class="C77Signatures" id="para-149" title="page-18">
<span class="signatory">Allkirjad</span>
</p>
</div>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">*</a>
</span>) Kohtumenetluse keel: inglise.</p>
</body>
</html>
