<!DOCTYPE html PUBLIC "yes" "xhtml1-strict.dtd">
<html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml">
<!--GENDOC2XHTML # converter_version: 1.2.15-->
  <head>
    <title>2025-12-202512C118202403200-00-TRA-DOC-ET-CONCL-C-0320-24-202505496-07_00</title>
    <meta content="text/html; charset=utf-8" http-equiv="Content-Type"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGeneratedDate"/>
    <meta content="0" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ContentBits"/>
    <meta content="Commission Use" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Name"/>
    <meta content="et-EE" name="Gendoc_Lang"/>
    <meta content="" name="Gendoc_GenerationDate"/>
    <meta content="" name="IsFlattened"/>
    <meta content="1" name="NumProc"/>
    <meta content="Final" name="Gendoc_EditionType"/>
    <meta content="0001" name="Gendoc_CaseNumberSuite"/>
    <meta content="21/01/2026 16:18:35" name="Gendoc_LastVerificationDate"/>
    <meta content="" name="Gendoc_ProcedureNumber"/>
    <meta content="et" name="Gendoc_LangCode"/>
    <meta content="CNC" name="TypeDoc"/>
    <meta content="DNEMSdMf2qGUFa+hOywbsyJTW5G6tHgxCSpBU1aUW56Caoh1E/QpCe4IBpYsNMEMq7wBZiN6/5eYJIk3R5gNs1VLNclVAej1jOp6K2tqF8thwMGfyP39yxTR1fJ7pN98anPtKDcfHvYfoJPC481t1NKJmpr7ZsGuwrO4xTn1trA=" name="GenDocUID"/>
    <meta content="P" name="TypeProc"/>
    <meta content="" name="CreateCustomParts"/>
    <meta content="OK" name="ReadyToPublish"/>
    <meta content="eilv" name="Gendoc_User"/>
    <meta content="" name="EP_Mode"/>
    <meta content="" name="Gendoc_DGTGenerated"/>
    <meta content="" name="Gendoc_Vademecum"/>
    <meta content="true" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Enabled"/>
    <meta content="4745170b-052b-4e08-a828-76673ffecdb2" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_ActionId"/>
    <meta content="0320" name="NumeroOrdre"/>
    <meta content="2024" name="Annee"/>
    <meta content="P" name="Gendoc_ProcedureType"/>
    <meta content="" name="EP_Version"/>
    <meta content="ET" name="Langue"/>
    <meta content="eilv" name="Gendoc_DGTGeneratedUser"/>
    <meta content="b24c8b06-522c-46fe-9080-70926f8dddb1" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SiteId"/>
    <meta content="FAST_document_go_ok" name="Gendoc_LastVerificationStatus"/>
    <meta content="CNC_C" name="Gendoc_GendocTemplateType"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlockFlatP"/>
    <meta content="GenDoc 16-05-25 09:55:53" name="Created"/>
    <meta content="" name="Canevas3_Vademecum"/>
    <meta content="2025-06-20T13:37:28Z" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_SetDate"/>
    <meta content="TRUE" name="WithoutAuthorBlock"/>
    <meta content="" name="Gendoc_CaseYear"/>
    <meta content="false" name="Generation_In_Progress"/>
    <meta content="C" name="Juridiction"/>
    <meta content="713907451d6c45cf823c61dbf3610168" name="DocumentIdentifier"/>
    <meta content="0320" name="Gendoc_CaseNumber"/>
    <meta content="ImportedWithoutSource" name="SdlIdentifier"/>
    <meta content="RP" name="NatureAff"/>
    <meta content="RP" name="Gendoc_CaseNature"/>
    <meta content="0001" name="NumSuite"/>
    <meta content="C" name="Gendoc_Juridiction"/>
    <meta content="Standard" name="MSIP_Label_6bd9ddd1-4d20-43f6-abfa-fc3c07406f94_Method"/>
  </head>
  <body>
    <div style="header">
      <div id="rId25" style="first"/>
      <div id="rId21" style="even">Kohtujurist Emiliou ettepanek – Kohtuasi C‑320/24</div>
      <div id="rId22" style="default">Soledil</div>
    </div>
    <p class="C36Centre" id="para-1" title="page-1">
      KOHTUJURISTI ETTEPANEK
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-2" title="page-1">
      NICHOLAS EMILIOU
    </p>
    <p class="C36Centre" id="para-3" title="page-1">
      esitatud 19. juunil 2025 (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-1" href="#t-1">1</a>
</span>)
      
    </p>
    <p class="C38Centregrasgrandespacement" id="para-4" title="page-1">
      Kohtuasi C‑320/24
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-5" title="page-1">
      CR,
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-6" title="page-1">
      TP
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-7" title="page-1">
      versus
    </p>
    <p class="C37Centregras" id="para-8" title="page-1">
      Soledil Srl, äriühing, mis on sõlminud oma võlausaldajatega kompromissikokkuleppe
    </p>
    <p class="C39Centreespacement" id="para-9" title="page-1">
      (eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus))
    </p>
    <p class="C71Indicateur" id="para-10" title="page-1">
      Eelotsusetaotlus – Tarbijate kaitse – Direktiiv 93/13/EMÜ – Ebaõiglased tingimused – Liikmesriigi kohtu pädevus ja kohustus – Leppetrahvitingimus tarbijalepingus – Selle lepingutingimuse võimaliku ebaõiglase laadi kontroll – Vaikimisi eeldatava seadusjõu alla kuuluva lepingutingimuse kehtivus – Liikmesriigi kohtu võimatus teha asjas sisuline otsus ja liikmesriigi kohtu, kellele on esitatud kassatsioonkaebus, võimatus kontrollida, kas lepingutingimus on ebaõiglane
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-11" title="page-2">
      
        <br/>
      
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">I.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva eelotsuse küsimuse esitas Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus), kelle menetluses on teist korda sama vaidlus, mis puudutab selliste kohustuste täitmist, mis tulenevad eellepingust, millega kaks füüsilist isikut (CR ja TP) kohustusid omandama kinnisvara Soledil Srl-ilt, äriühingult, mis on seejärel sõlminud oma võlausaldajatega kompromissikokkuleppe.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidlus puudutas esialgu küsimust, kas selle omandamise lõpuleviimise tingimused olid täidetud, ja kui sellele küsimusele anti eitav vastus, siis summat, millele müüjal oli õigus lepingus sisalduva leppetrahvitingimuse alusel. Soledil vaidlustas selle summa kindlaksmääramise kõigepealt (edukalt) Corte suprema di cassaziones (kassatsioonikohus). Nüüd väidavad CR ja TP samas kohtus (pärast teist menetlusetappi apellatsioonikohtus) esimest korda alates vaidluse tekkimisest, et tegemist on tarbija ja kutseala esindaja vahelise suhtega ning et leppetrahvitingimus on direktiivi 93/13/EMÜ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-2" href="#t-2">2</a>
</span>) tähenduses ebaõiglane ja tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et riigisiseste menetlusnormide kohaselt ei ole võimalik kaaluda seda küsimust kohtumenetluse niivõrd hilises etapis, kuna selle tingimuse kehtivuse küsimust ei ole menetluse varasemates etappides analüüsitud ja seega kohaldatakse sellele (vaikimisi eeldatava) seadusjõu mõju. Samas on Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) täiesti teadlik sellest, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt on liikmesriikide kohtutel kohustus jätta teatavatel tingimustel tähelepanuta kohtuotsuse seadusjõu mõju, kui lepingutingimuste võimalikku ebaõiglast laadi ei ole kontrollitud, et tagada tõhus kaitse tarbijate õigusele mitte olla seotud tarbijalepingu ebaõiglaste tingimustega. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-3" href="#t-3">3</a>
</span>) Seetõttu soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas nendes kohtuasjades leitud lahendus peab olema kohaldatav ka põhikohtuasjas.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">4.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesoleva kohtuasja muudab eriti aktuaalseks asjaolu, et olemasolev Euroopa Kohtu praktika puudutab peamiselt olukordi riigisiseses lihtsustatud kohtumenetluses, nagu maksekäsu täitmise või hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetlus, millega – nagu nähtub eelotsusetaotlusest – ei ole tegemist põhikohtuasjas. Seega annab käesolev kohtuasi Euroopa Kohtule võimaluse täpsustada, millise ulatusega on liikmesriigi kohtute kohustus tagada, et seadusjõu mõju alluks tarbijakaitse mõjususe nõudele, ja käsitleda pingeid, mida see kohustus paratamatult tekitab, kui seda kontrollida õiguskindluse nõuetest lähtudes.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">II.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik raamistik</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Liidu õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">5.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 93/13 artikli 6 lõike 1 kohaselt „sätestavad [liikmesriigid], et ebaõiglased tingimused lepingus, mille müüja või teenuste osutaja on oma siseriiklike õigusaktide alusel tarbijaga sõlminud, ei ole [riigisisestes õigusaktides sätestatud tingimustel] tarbijale siduvad ning [et leping jääb muus osas pooltele siduvaks, kui see saab kehtida ka ilma ebaõiglaste tingimusteta]“. [täpsustatud sõnastus]</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">6.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Direktiivi 93/13 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud: „Liikmesriigid tagavad, et tarbijate ja konkurentide huvides oleksid olemas piisavad ja tõhusad vahendid, et lõpetada ebaõiglaste tingimuste seadmine lepingutes, mis müüjad või teenuste osutajad tarbijatega sõlmivad.“</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Itaalia õigus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">7.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Itaalia tsiviilseadustiku põhikohtuasja suhtes kohaldatavas redaktsioonis (Codice Civile, edaspidi „tsiviilseadustik“) on artikli 1469-bis kolmanda lõigu punktis 6 sätestatud niisuguste tingimuste ebaõigluse eeldus, millega nähakse lepinguliste kohustuste täitmata jätmise korral ette ilmselgelt ülemäärase summa maksmine.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">8.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tsiviilseadustiku põhikohtuasja asjaolude suhtes kohaldatavas redaktsioonis on artiklis 1469-quinquies muu hulgas sätestatud, et ebaõiglased tingimused on tühised ja neil puudub õiguslik mõju. Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et sellise küsimuse võib asja lahendav kohus tõstatada omal algatusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">9.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks on Itaalia tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Codice di procedura civile) artikli 394 kohaselt apellatsioonikohtule tagasi saadetava menetluse eesmärk teha uus otsus, mis asendab Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) tühistatud otsuse, ning pooled ei saa laiendada menetluse eset, esitades uusi nõudeid ja vastuväiteid, sealhulgas omal algatusel esitatavaid küsimusi, mida Corte suprema di cassazione ei analüüsinud ja mille suhtes on kujunenud kaudne seadusjõud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">III.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Faktilised asjaolud, riigisisene menetlus ja eelotsuse küsimus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">10.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">1998. aastal sõlmisid CR ja TP Solediliga kinnisvara omandamiseks müügi eellepingu, tasusid sellele äriühingule ligikaudu 72 000 euro suuruse ettemaksu ja said kinnisvara enda valdusse, jäädes ootama lõpliku lepingu sõlmimist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">11.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kõnealune müügi eelleping sisaldas leppetrahvitingimust, mille kohaselt oli müüjal õigus pidada ostja kohustuse täitmata jätmise korral kinni kogu tehtud ettemaksu summa, ilma et see piiraks tema õigust saada hüvitist suurema kahju eest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">12.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lõpliku lepingu sõlmimata jätmise tõttu tekkis vaidlus. Vaidlus esitati vahekohtule, kes tegi 29. juulil 2002 kindlaks, et müügi eelleping oli lõpetatud, kohustas CRi ja TPd andma kinnisvara Soledilile tagasi, samas kui viimasele tehti korraldus tagastada ettemaks CRile ja TP-le.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">13.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">CR ja TP vaidlustasid vahekohtuotsuse Corte d’Appello di Anconas (Ancona apellatsioonikohus, Itaalia), kes tühistas selle 28. märtsi 2009. aasta otsusega menetluslikel põhjustel. Sisulistes küsimustes jättis see kohus rahuldamata CRi ja TP nõuded eellepingu täitmiseks ja kohustas neid kinnisvara tagastama. Soledili kohustati tagastama saadud ettemaksu, jättes endale – leppetrahvina – üksnes summalt kogunenud intressi. Soledili lisakahju hüvitamise nõue lükati tagasi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">14.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Soledil esitas selle kohtuotsuse peale kassatsioonkaebuse Corte suprema di cassazionele (kassatsioonikohus), tuginedes muu hulgas leppetrahvi alusetule vähendamisele. CR ja TP vaidlustasid selle kassatsioonkaebuse ning esitasid vastukassatsioonkaebuse, milles nad vaidlesid vastu eelkõige nende lepingu täitmist puudutava väite tagasilükkamisele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">15.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">14. novembri 2015. aasta kohtuotsusega nõustus Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) Soledili kassatsioonkaebusega, pidades ebapiisavaks Corte d’Appello di Ancona (Ancona apellatsioonikohus) põhjendust kriteeriumide kohta, mida ta kasutas leppetrahvi vähendatud summa kindlaksmääramisel. Samuti jättis ta vastukassatsioonkaebuse rahuldamata. Seega saatis ta asja uuesti läbivaatamiseks Corte d’Appello di Bolognale (Bologna apellatsioonikohus, Itaalia), et ta arvutaks uuesti Soledili nõutud leppetrahvi summa (edaspidi „kassatsioonikohtu esimene otsus“).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">16.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Corte d’Appello di Bolognas (Bologna apellatsioonikohus) nõudis Soledil leppetrahvitingimuse alusel kogu ettemaksu summat ja hüvitist edasise kahju eest, mis tulenes kinnisvara ebaseaduslikust hõivamisest. CR ja TP taotlesid nende nõuete rahuldamata jätmist, Corte d’Appello di Ancona (Ancona apellatsioonikohus) otsuse muutmata jätmist ja teise võimalusena leppetrahvi vähendamist õiglaste kriteeriumide alusel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">17.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimetatud kohus asus oma 12. oktoobri 2018. aasta otsuses seisukohale, et CRi ja TP võlgnetav leppetrahv on 61 600 eurot, ning jättis Soledili täiendava kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Muu hulgas otsustas ta, et leppetrahvitingimus oli ülemäärane, isegi kui võtta arvesse asjaolu, et CR ja TP hõivasid tegelikult kinnisvara mitmeks aastaks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">18.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">CR ja TP esitasid Corte suprema di cassazionele (kassatsioonikohus) kassatsioonkaebuse, milles nad tuginesid uuele väitele, nimelt sisuliselt sellele, et müügi eelleping kujutab endast lepingut tarbija ja kutseala esindaja vahel ning et leppetrahvitingimus on ebaõiglane, kuna sellega kohustatakse maksma kahjuhüvitisena ilmselgelt ülemäärast summat. Seega leidsid nad, et kohus oleks pidanud selle tühiseks tunnistama, vajaduse korral omal algatusel, mida Corte d’Appello di Bologna (Bologna apellatsioonikohus) aga ei teinud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">19.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Neil asjaoludel otsustas Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-36" title="page-6">
      „Kas [direktiivi 93/13] artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta [(edaspidi „harta“)] artiklit 47 tuleb tõlgendada:
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-37" title="page-6">
      a) nii, et nendega on vastuolus niisuguste riigisisese kohtumenetluse põhimõtete kohaldamine, mille kohaselt ei või eelotsuse küsimusi, ka lepingu kehtetuse kohta, mida ei ole õiguspärasuse kontrolli raames esitatud [Corte suprema di cassazionele (kassatsioonikohus)], ning mis on kassatsioonimenetlusega loogiliselt kokkusobimatud, analüüsida asja uuesti läbivaatamise menetluses ega õiguspärasuse kontrolli raames, mille suhtes pooled eelotsusetaotluse esitanud kohtu otsust taotlevad;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-38" title="page-6">
      b) ka arvestades kaalutlust tarbijatele omistatava täieliku passiivsuse kohta, kui nad ei ole kordagi vaidlustanud ebaõiglaste lepingutingimuste tühisust või ebatõhusust, välja arvatud kassatsioonkaebuses [Corte suprema di cassaziones (kassatsioonikohus)] pärast uuesti läbivaatamise menetlust;
    </p>
    <p class="C09Marge0avecretrait" id="para-39" title="page-6">
      c) ning seda eelkõige viitega ilmselgelt ülemäärase leppetrahvi tingimuse ebaõiglase laadi tuvastamisele – tingimus, mille ümberkujundamine otsustati õiguspärasuse kontrolli raames [Corte suprema di cassaziones (kassatsioonikohus)] leppetrahvi vähendamise kaudu vastavalt asjakohastele kriteeriumidele (suurus) –, ka seetõttu, et tarbijad ei tuginenud (kõnesoleval juhtumil) tingimuse ebaõiglusele, kuni tehti kohtuotsus asja uuesti läbivaatamise menetluses?“
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">20.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kirjalikud märkused esitasid CR ja TP, Itaalia valitsus ning Euroopa Komisjon. Nimetatud pooled esitasid oma suulised seisukohad kohtuistungil, mis toimus 26. veebruaril 2025.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">IV.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Õiguslik analüüs</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">21.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Oma küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 93/13, eelkõige selle artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 koostoimes harta artikliga 47 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisene menetlusnorm, mis ei võimalda liikmesriigi kõrgeima astme kohtul tuvastada tarbija ja kutseala esindaja vahel sõlmitud lepingus sisalduva tingimuse kehtetust, kui sellise kontrolli läbiviimine on võimatu seetõttu, et kui tarbija ei ole menetluse eelnevates etappides selle kohta väidet esitanud – ja võttes arvesse ka asjaolu, et asjaomased riigisisesed kohtud ei ole tõstatanud seda küsimust nendes eelnevates etappides omal algatusel –, tuleb selle tingimuse kehtivust pidada vaikimisi otsustatuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">22.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Täpsemalt esitasid CR ja TP põhikohtuasjas alles teises kassatsioonkaebuses Corte suprema di cassazionele (kassatsioonikohus) väite müügi eellepingus sisalduva leppetrahvi ettenägeva tingimuse kehtetuse kohta. Menetluse eelnevates etappides kaalusid liikmesriigi kohtud, kas müügi eellepingut tuleks täita, ja kui oli kindlaks tehtud, et vastus sellele on eitav, siis kaaluti Soledili leppetrahvitingimusest tulenevate õiguste ulatust. Kuna leppetrahvitingimuse kehtivus oli loogiline eeldus sellest tulenevate õiguste ja kohustuste ulatuse analüüsimiseks, oli sellele tingimusele antud vaikimisi seadusjõud tulenevalt Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) esimesest kohtuotsusest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">23.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siinkohal tuleb käsitleda küsimust, kas sellistel asjaoludel (kus leppetrahvitingimuse potentsiaalselt ebaõiglast laadi ei olnud sama menetluse varasemates etappides kontrollitud) tuleb jätta seadusjõu – mis on (muidu veel poolelioleva) vaidluse ühe aspektiga seoses jõustunud – mõju tähelepanuta, et tagada tarbijalepingutes ebaõiglaste tingimuste kasutamise keelu mõjusus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">24.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pärast seda, kui olen esitanud mõned sissejuhatavad märkused õiguslike ja faktiliste asjaolude kohta, mis on minu analüüsis asjakohased (A) ning käsitlen Euroopa Kohtu praktikat, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab (õigesti) eriti asjakohaseks seoses tema menetluses oleva õigusküsimusega (B), selgitan, miks minu arvates ei kehtestata liidu õiguses kohustust jätta seadusjõu mõju põhikohtuasja asjaoludel tähelepanuta (C).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">A.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sissejuhatavad märkused</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">25.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selleks et selgitada, miks on käesolevas kohtuasjas kõigepealt vaja kaaluda piiranguid, mis on kehtestatud liidu õigusega seadusjõu mõju suhtes riigisiseses õiguses, on oluline meelde tuletada, et liikmesriikide kohtutel peaks olema võimalus ja tegelikult on neil ka kohustus kontrollida omal algatusel tarbija ja kutseala esindaja (või „müüja või teenuste osutaja“, kui kasutada direktiivi 93/13 mõisteid) vahelises lepingus sisalduvate tingimuste võimalikku ebaõiglast laadi. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-4" href="#t-4">4</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">26.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, tuleneb see kohustus sellest, kuidas Euroopa Kohus tõlgendas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1 koostoimes tõhususe põhimõttega, millega pannakse liikmesriikidele kohustus tagada, et ebaõiglased tingimused ei oleks tarbijale siduvad (artikli 6 lõige 1), ning näha ette piisavad ja tõhusad vahendid, millega vältida ebaõiglaste tingimuste jätkuvat kasutamist tarbijalepingutes (artikli 7 lõige 1). See põhineb nimetatud direktiivi aluseks oleval eeldusel, et tarbija on suhetes kutseala esindajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja poolte asjatundlikkus on erinev. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-5" href="#t-5">5</a>
</span>) Selles kontekstis peetakse liikmesriigi kohtute aktiivset sekkumist, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-6" href="#t-6">6</a>
</span>) et kontrollida, kas asjaomane tingimus on ebaõiglane või mitte, vahendiks, millega taastatakse poolte tegelik tasakaal ja seega võrdsus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-7" href="#t-7">7</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">27.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses kinnitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et põhikohtuasjas on tõepoolest tegemist kahe tarbija ja kutseala esindaja vahelise suhtega. Samuti nähtub eelotsusetaotlusest, et kuigi CR ja TP osalesid põhikohtuasja menetluse eri etappides (ning algatasid mõne neist), ei tõstatanud nad küsimust, kas leppetrahvitingimus võib olla ebaõiglane (kuni asi jõudis teist korda Corte suprema di cassazionesse (kassatsioonikohus) arutamisele). Järelikult oli nendes varasemates kohtumenetluse etappides vastaval liikmesriigi kohtul või kohtutel kohustus kontrollida omal algatusel, kas leppetrahvitingimus on ebaõiglane (arvestades, et vaidlus puudutas muu hulgas sellest tingimusest tulenevate õiguste ja kohustuste ulatust).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">28.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda kontrolli ei olnud aga tehtud. Itaalia valitsus selgitas, et seda oleks saanud Itaalia menetlusõiguse kohaselt läbi viia seni, kuni kohtuasi jõudis esimest korda Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) menetlusse. Teisisõnu ei tundu olevat vaidlustatud asjaolu, et asjaomane liikmesriigi kohus (asjaomased liikmesriigi kohtud) ei ole täitnud kohustust kontrollida omal algatusel leppetrahvitingimuse võimalikku ebaõiglast laadi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">29.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vaidluse all on küsimus, kas kohustus kontrollida selle tingimuse võimalikku ebaõiglust tekib liidu õiguses õiguspärasuse teise kontrolli etapis, mis on pooleli Corte suprema di cassaziones (kassatsioonikohus), kui selle küsimuse on tõstatanud asjaomased tarbijad ja selle analüüsimine on nüüd Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) esimese kohtuotsuse (vaikimisi eeldatava) seadusjõu tõttu välistatud. Tõepoolest näib, et selle kohtuotsusega n-ö lukustati vaidluse ulatus, piirates analüüsitavat küsimust pärast asja tagasisaatmist asjaomasele apellatsioonikohtule üksnes summaga, millele Soledilil on leppetrahvitingimuse alusel õigus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">30.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eeltoodud põhjustel tõuseb käesolevas kohtuasjas esile küsimus seadusjõu põhimõtte erandite kohta, mida Euroopa Kohus on määratlenud ja mille kohaldamist ta on liikmesriikide kohtutelt nõudnud, et tagada võimaliku ebaõiglase lepingutingimuse kohtulik kontroll, kui seda küsimust ei ole menetluse eelnevates etappides analüüsitud (või ei ole seda piisavalt tehtud). Arvestades, et käesolevas asjas keskendutakse arutelus arusaadavalt nende erandite kohaldatavusele põhikohtuasja olukorra suhtes, käsitlen neid nüüd üksikasjalikumalt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">B.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käesolevas kohtuasjas arutelu aluseks olev kohtupraktika</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">31.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tuletan meelde, et Euroopa Kohus on kinnitanud ka direktiiviga 93/13 hõlmatud valdkonnas korduvalt, et seadusjõu põhimõte on nii liidu õiguskorras kui ka liikmesriikide õigussüsteemides tähtis. Kohus on järjepidevalt asunud seisukohale, et liidu õiguse kohaselt ei nõuta kohtuotsuse lõplikkuse tühistamist, heastamaks riigisisese olukorra vastuolu liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui võrdväärsuse või tõhususe põhimõttest tuleneb vastupidine järeldus. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-8" href="#t-8">8</a>
</span>) Kuna direktiivis 93/13 puuduvad konkreetsed normid selle alusel pakutava kaitse maksmapanemise kohta, kuulub see küsimus liikmesriikide menetlusautonoomia valdkonda. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-9" href="#t-9">9</a>
</span>) Eespool nimetatud kaks põhimõtet kujutavad endast traditsioonilisi piire, mida tuleb selle autonoomia kasutamisel järgida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">32.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin, et kohtupraktika, mis tekitas eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi, puudutab tõhususe põhimõtte alusel tuvastatud erandeid seadusjõust (ükski Euroopa Kohtule esitatud toimiku dokument ei viita seevastu sellele, et praeguses olukorras võiks olla kahtluse alla seatud võrdväärsuse põhimõtte järgimine).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">33.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin ka, et kuigi riigisisesest õigusest tulenevale kohtuotsuse seadusjõule liidu õiguses ette nähtud erandeid puudutava Euroopa Kohtu praktika (milles käsitletakse seda tõhususe põhimõtte järgi) osas on rohkem näiteid (mida käsitlen edaspidi), on kohtuasjad, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus peab käesolevas asjas eriti asjakohaseks, nagu juba märgitud, kolm seadusjõudu käsitlevat 17. mai 2022. aasta kohtuotsust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-10" href="#t-10">10</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">34.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks nõudis Euroopa Kohus oma otsuses Ibercaja Banco, et hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluse lõppedes jõustunud seadusjõu mõju ei võetaks arvesse, kui täitmisega seotud küsimusi lahendav kohus oli analüüsinud lepingutingimusi, ilma et oleks siiski teinud selle kohta sõnaselget avaldust. Euroopa Kohus leidis, et sellistel asjaoludel ei olnud tarbijat teavitatud kontrolli läbiviimisest ega põhjustest, miks kohus järeldas, et kõnealused tingimused ei ole ebaõiglased, mis takistas tarbijat tegemast teadlikku otsust selle kohta, kas see otsus vaidlustada. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-11" href="#t-11">11</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">35.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks jõudis Euroopa Kohus kohtuotsuses SPV Project 1503 sisuliselt järeldusele, et täitmisega seotud küsimusi lahendav kohus peab olema pädev kontrollima lepingutingimuste võimalikku ebaõiglust, kui tarbija ei ole maksekäsu kohta esitanud vastuväiteid, mille tulemusel on tekkinud (vaikimisi eeldatav) seadusjõud. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-12" href="#t-12">12</a>
</span>) Euroopa Kohus selgitas seda järeldust, osutades sellele, et riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt loetakse lepingutingimuste ebaõiglase laadi omal algatusel kontrollimine (vaikimisi) toimunuks ja mille kohaselt omandab maksekäsk seadusjõu, isegi kui tingimuste kontrollimist ei ole põhjendatud, võivad muuta lepingutingimuste võimaliku ebaõigluse kontrollimise kohustuse sisutühjaks. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-13" href="#t-13">13</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">36.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kolmandaks nägi Euroopa Kohus kohtuotsuses Unicaja Banco eelkõige ette, et esimese astme kohtu otsuse ühe osa seadusjõu mõju tuleb eirata, kui see takistab hüpoteeklaenulepingus sisalduva ebaõiglaseks peetava intressi alammäära tingimuse alusel makstud summast osa sissenõudmist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-14" href="#t-14">14</a>
</span>) Kuigi selles esimese astme kohtuotsuses nõuti tarbija poolt selle tingimuse alusel makstud summade tagasimaksmist, piirati seda tagasitäitmiskohustust riigi kõrgeima kohtu (tolleaegse) kohtupraktika kohaselt. Nimelt nõudis see kohtuotsus üksnes summade tagastamist, mille tarbija maksis pärast seda, kui avaldati liikmesriigi kõrgeima kohtu otsus, millega tunnistati intressi alammäära tingimus ebaõiglaseks. Hiljem leidis Euroopa Kohus ühes teises kohtuasjas, et see ajaline piirang on vastuolus direktiiviga 93/13. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-15" href="#t-15">15</a>
</span>) Euroopa Kohtu otsus tehti aga pärast seda, kui edasikaebuse esitamise tähtaeg oli kohtuasja Unijaca Banco menetluses möödunud ja vaid asjaomane pank oli esitanud kulude kohta tehtud otsuse peale kaebuse. Selles kontekstis otsustas Euroopa Kohus, et apellatsioonikohus oli kohustatud tõstatama ajalise piirangu ebaõiglase laadi küsimuse, kuigi pank ei vaidlustanud seda esimese astme kohtu otsuse osa (mõistetavalt) ja seega oli see muutunud asjaomase riigisisese õiguse alusel lõplikuks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">37.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab käesolevat menetlust, siis ühelt poolt CR ja TP ning komisjon ning teiselt poolt Itaalia valitsus on eri seisukohtadel selles, mida tähendab eespool nimetatud kohtuotsustes esitatud tõhususe põhimõtte tõlgendus põhikohtuasja ja eelotsuse küsimusele antava vastuse jaoks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">38.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Itaalia valitsus on seisukohal, et vastupidi asjaoludele, mis viisid eelkõige kohtuotsuste SPV Project 1503 ja Ibercaja Banco tegemiseni, ei ole põhikohtuasja asjaolude tõttu vaja (ega võimalik) jätta seadusjõu mõju arvesse võtmata. Ta on seisukohal, et tõhususe põhimõtte järgimist tuleb vaadelda konkreetses õiguskorras ette nähtud õiguskaitsevahendite süsteemi tunnustest lähtudes. Ta juhib tähelepanu sellele, et eespool nimetatud kohtuotsused puudutasid lihtmenetlusi, mille iseloomu tõttu oli tarbijatel raske kaitsta oma õigust mitte olla seotud (potentsiaalselt) ebaõiglaste tingimustega. Põhikohtuasjas see aga nii ei ole, sest see menetlus on olnud täiesti võistlev tavamenetlus, mille tunnused ei tekita lepingutingimuse ebaõiglusele tuginemisel erilisi raskusi. Pealegi esindas CRi ja TPd selle (üsna pika) menetluse jooksul advokaat. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-16" href="#t-16">16</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">39.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu CR ja TP ning komisjon leiavad sisuliselt, et seadusjõudu käsitlevates 17. mai 2022. aasta kohtuotsustes leitud lahendust tuleb mutatis mutandis kohaldada põhikohtuasjas kõne all olevale olukorrale. Täpsemalt leiab komisjon, et tõhususe põhimõtte nõuded on direktiivi 93/13 kontekstis Itaalia valitsuse väidetust ulatuslikumad. Tegelikult ei saa eeldada, et seda põhimõtet on järgitud, kui antud juhul ei ole kohus asjaomaseid lepingutingimusi menetluse mingis etapis ja vajaduse korral omal algatusel kontrollinud. Kuna käesolevas asjas kõne all olevat leppetrahvitingimust ei ole kontrollitud, tuleb Corte suprema di cassazione (kassatsioonikohus) esimese otsuse (vaikimisi eeldatavat) seadusjõudu eirata.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">40.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Käsitlen neid seisukohti üksikasjalikumalt järgmises jaos, et anda vastus eelotsuse küsimusele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">C.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Vastus eelotsuse küsimusele</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">41.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Alustan seda jagu sellega, et kommenteerin tõhususe põhimõtte kui seadusjõu riigisisese mõju piirangu rolli liidu õiguses. Selles kontekstis täpsustan, et seadusjõudu käsitlevates 17. mai 2022. aasta kohtuotsustes esitatud tõhususe põhimõtte tõlgendust tuleb mõista nii, et seadusjõu mõju eiramine põhineb nende kohtuotsuste aluseks olnud kohtuasjade eriti piiraval menetluslikul kontekstil (1). Seejärel selgitan, et nendes kohtuasjades leitud lahenduse laiendamine väljapoole sellist konteksti oleks vastuolus seadusjõu põhimõtte põhjapaneva tähtsusega, mida on Euroopa Kohtu praktikas korduvalt meelde tuletatud (2), ning mõjutaks ebaproportsionaalselt teisi kaalul olevaid õigusi ja huve (3).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">1.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõhususe põhimõttest tulenevad seadusjõu mõju piirangud</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">42.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olen juba lühidalt märkinud, et liidu õiguses ei ole üldist kohustust eirata kohtuotsuse lõplikkust, et heastada liidu õiguse rikkumine. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-17" href="#t-17">17</a>
</span>) Põhinorm, mida Euroopa Kohtu praktikas pidevalt meelde tuletatakse, on endiselt see, et liidu õigus ei kohusta „liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, millest tulenevalt on kohtulahendil seadusjõud, isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese olukorra“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-18" href="#t-18">18</a>
</span>) Nagu eespool märgitud, kehtivad selle põhinormi kohta võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtted.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">43.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõhususe põhimõte eeldab lühidalt öeldes seda, et liikmesriikide kehtestatud menetlustes, milles pooled saavad tugineda neile liidu õiguses antud õigustele, ei tohi muuta nende õiguste kasutamist praktikas võimatuks ega ülemäära keeruliseks. Sellega seoses on Euroopa Kohus järjepidevalt meelde tuletanud, et seda nõuet tuleb vaadelda, „võttes arvesse nende sätete kohta menetluses tervikuna, menetluse kulgu ja eripära liikmesriigi eri ametiasutustes“, arvestades „vajaduse korral […] siseriikliku õigussüsteemi aluseks olevaid põhimõtteid nagu kaitseõiguse tagamine, õiguskindluse põhimõte ja menetluse nõuetekohane läbiviimine“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-19" href="#t-19">19</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">44.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nagu Itaalia valitsus kohtuistungil sisuliselt märkis, tähendab see, et tõhususe põhimõtte järgimist tuleb analüüsida konkreetse menetluse süsteemsete tunnuste alusel. Vastata tuleb küsimusele, kas need süsteemsed tunnused loovad õiguskeskkonna, kus liidu õigusega antud õiguste maksmapanemisel ei pea ületama ülemääraseid raskusi (tavaliselt näiteks äärmiselt lühikesed tähtajad, mille jooksul tuleb õiguskaitsevahendeid kasutada; kohtumenetlusega kaasnevad eriti suured kulud võrreldes vaidlusaluse võla summaga jne).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">45.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teisisõnu on tõhususe põhimõtte järgimiseks vaja, et asjaomases õiguskorras pakutaks õiguskaitsevahendeid, mis võimaldavad praktikas maksma panna liidu õiguse aluseks olevaid sisulisi norme. Seevastu asjaolu, kas konkreetsel juhul on neid norme järgitud, on teine küsimus, arvestades käesoleva ettepaneku punktis 42 meelde tuletatud normi ja punktis 43 meenutatud üldist hindamiskriteeriumi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">46.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et Euroopa Kohus on mitmes kohtuasjas otsustanud, et tõhususnõuetes jäetakse kõrvale riigisiseste kohtuotsuste seadusjõu mõju, et sisuliselt tagada konkreetse liidu õigusnormi järgimine. Need otsused põhinesid siiski konkreetse valdkonna eripäral (vajadus säilitada pädevuse vertikaalne jaotus riigiabi valdkonnas) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-20" href="#t-20">20</a>
</span>) või olid põhjendatud riigisisese seadusjõu normi rangusega, mis takistas liidu õiguse järgimist muudes olukordades (kus liidu õigust rikkudes tehtud lõpliku kohtuotsuse mõju määras eelnevalt kindlaks tulemuse teistes küsimustes). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-21" href="#t-21">21</a>
</span>) Ükski neist küsimustest ei puutu siin asjasse.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">47.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellest analüütilisest raamistikust lähtudes näivad seadusjõudu käsitlevad 17. mai 2022. aasta kohtuotsused esmapilgul viitavat asjaolule, et direktiivi 93/13 kohaldamisalasse kuuluvates olukordades on tõhususe põhimõtte nõuded eespool kirjeldatud traditsioonilisest lähenemisviisist ulatuslikumad. Nimelt tundub, et Euroopa Kohus nõudis nendes kohtuotsustes, et seadusjõu riigisisest mõju ei võetaks arvesse, kuna vastavaid tarbijalepingus sisalduvaid lepingutingimusi ei kontrollitud või seda ei tehtud nõuetekohaselt.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">48.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi võib komisjoni väitel järeldada, et seadusjõu mõju tekkimiseks peab (sellise mõju omandanud otsuse tegemiseni viinud menetluses) olema asjaomaste lepingutingimuste võimalikku ebaõiglust tegelikult kontrollitud (koos piisava teabega selle kontrolli kohta ja põhjendustega). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-22" href="#t-22">22</a>
</span>) Kui see tingimus ei ole täidetud, tuleb seadusjõu mõju jätta arvesse võtmata. Ainus erand sellest järeldusest on tarbija tegevusetus menetluse ajal (kuna direktiiviga 93/13 pakutav kaitse ei korva tarbija täielikku tegevusetust). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-23" href="#t-23">23</a>
</span>) Kõnealusel juhul ei saa seda erandit kohaldada, mistõttu laieneb komisjoni sõnul seadusjõudu käsitlevates 17. mai 2022. aasta kohtuotsustes leitud lahendus ka põhikohtuasja asjaoludele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">49.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nende argumentide puhul ei pea ma esiteks vajalikuks arutada siinkohal tarbija täieliku tegevusetuse stsenaariumi täpset tähendust ega tagajärgi. Nõustun komisjoniga, et seda stsenaariumi lihtsalt ei saa põhikohtuasjas kohaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">50.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi eelotsuse küsimus põhineb eeldusel, et tarbijad ei tegutsenud üldse, näib, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu arvates hõlmab selline olukord ka asjaolu, et tarbijad ei tuginenud leppetrahvitingimuse ebaõiglusele põhikohtuasja üheski varasemas etapis (kuni see jõudis teist korda eelotsusetaotluse esitanud kohtusse). Nagu komisjon selgitab, ei ole tegemist täieliku tegevusetuse stsenaariumiga kohtupraktika tähenduses, mis võib vabastada liikmesriigi kohtu kohustusest eirata seadusjõu mõju. See stsenaarium viitab pigem tarbijale, kes ei osale menetluses ega kaitse oma seisukohti, millega ei olnud tegemist CRi ja TP puhul, kes osalesid põhikohtuasja kõigis etappides (ning algatasid mõne neist).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">51.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teiseks ei veena mind seevastu komisjoni seisukoht, mille kohaselt peab seadusjõudu käsitlevate 17. mai 2022. aasta kohtuotsuste lahendust saama kohaldada põhikohtuasja asjaoludele, mida on eelotsusetaotluses kirjeldatud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">52.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses märgin sarnaselt Itaalia valitsusele, et põhikohtuasja olukord, mida on kirjeldanud eelotsusetaotluse esitanud kohus, näib olevat väga erinev olukordadest, mille kohta tehti eespool nimetatud kohtuotsused.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">53.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ühest küljest olid nimetatud kohtuasjade olukorrad seotud menetlusliku kontekstiga, mis tekitas tarbijatele erilisi raskusi oma õiguste maksma panemisel. Tõepoolest, tarbijate kõnealused kohustused olid eranditult rahalised ja seetõttu oli kutseala esindajal neid (nagu ka nende täitmata jätmist tarbija poolt) lihtne tõendada, mis väidetavalt viis selleni, et menetlus, mille käigus tehti tarbija kohustused kindlaks ja/või pöörati täitmisele, näib olevat olnud lihtsustatud laadi, nagu märgib Itaalia valitsus.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">54.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline näib olevat olnud olukord eelkõige kohtuasjades, mis viisid kohtuotsuste Ibercaja Banco ja SPV Projects 1503 tegemiseni, mis puudutasid tarbijate kohustuste täitmist, mis olid lühidalt öeldes sätestatud rahastamislepingutes, kusjuures nende kohustuste täitmisele pööramine toimus hüpoteegiga tagatud nõude täitemenetluses või maksekäskude täitemenetluses.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">55.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">On tõsi, et erinevalt nendes kahes kohtuotsuses käsitletud olukordadest, ei näi kohtuotsuse Unicaja Banco puhul olevat tegemist tarbijate kohustuste tegeliku täitmise tagamisega. Siiski tekkis see laiemas ja pigem spetsiifilises kontekstis, kus tagasitäitmiskohustusele kehtestatud ajaline piirang (nagu on kirjeldatud eespool punktis 36) mõjutas märkimisväärset hulka tarbijaid, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-24" href="#t-24">24</a>
</span>) samas kui selle liidu õigusest tuleneva piirangu – mille Tribunal Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) kehtestas Hispaania pangandussektorile muidu tekkivate makromajanduslike probleemide tõttu – vastuolu tuvastati alles pärast seda, kui Euroopa Kohus oli kohtuasjas Unicaja Banco teinud esimese astme kohtuotsuse ja selle kohtuotsuse seadusjõu mõju oli juba jõustunud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">56.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seevastu põhikohtuasja kontekst on teistsugune. Selle asjaolud ja tunnused oluliselt menetlustest, mis on viinud kohtuotsuste Ibercaja Banco ja SPV Project 1503 tegemiseni.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">57.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt tuletan meelde, et erinevalt eespool punktis 53 kirjeldatud asjaoludest puudutab (või puudutas menetluse varasemates etappides) põhikohtuasja vaidlus i) küsimust, kas CRi ja TP sõlmitud müügilepingut tuleb täita (ja omandamine lõpule viia), ning ii) alles siis, kui sellele küsimusele anti eitav vastus, nihkus vaidluse fookusesse leppetrahvitingimus. Nagu nähtub eelotsusetaotlusest ja nagu Itaalia valitsus märgib, on põhimenetlus seega olnud tavaline täiemahuline kohtumenetlus, mille menetluslik raamistik (või muud asjaolud) ei näi tekitavat tarbijatele erilisi raskusi oma õigustele tuginemisel või nende kaitsmisel.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">58.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda silmas pidades tähendab komisjoni ettepanek laiendada seadusjõudu käsitlevate 17. mai 2022. aasta kohtuotsuste konkreetset lahendust käesoleva juhtumi asjaoludele seda, et nendes kohtuasjades konkreetse ja piirava menetlusliku konteksti taustal leitud lahendus kehtib ka olukordades, kus selline piirav kontekst puudub.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">59.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ma saan muidugi aru, et selline ettepanek tugevdab veelgi eesmärki tagada direktiivi 93/13 raames tarbijate tõhus kaitse. Samuti mõistan, et selline üldine tulemustele suunatud lähenemine tõhususe põhimõttele võidakse käesolevas õigusvaldkonnas omaks võtta, arvestades selle suhtes kohaldatava rangema kaitsestandardi eri väljendusi (mille seas omal algatusel kontrollimise kohustus on kõige kõnekam näide). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-25" href="#t-25">25</a>
</span>) Ent nagu ma järgnevalt selgitan, ei sobi nii kaugeleulatuv tulemus kokku seadusjõu põhimõtte tähtsusega, mida on korduvalt meelde tuletatud ka direktiivi 93/13 kontekstis.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">2.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seadusjõu põhimõtte põhimõtteline tähtsus</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">60.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin, et kuigi seadusjõudu käsitlevates 17. mai 2022. aasta kohtuotsustes nõudis Euroopa Kohus, et seadusjõu põhimõtet eirataks, tuletas ta ühtlasi meelde oma väljakujunenud kohtupraktikat, milles on pidevalt rõhutatud, kui oluline on kohtuotsuste lõplikkus, sealhulgas selliste, mis viivad liidu õiguse väära kohaldamiseni. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-26" href="#t-26">26</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">61.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selline rõhuasetus ei ole üllatav, arvestades selle põhimõtte põhjapanevat rolli „nii õiguse ja õigussuhete stabiilsuse kui ka korrakohase õigusemõistmise“ tagamisel. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-27" href="#t-27">27</a>
</span>) Selle eesmärk on nimelt tagada kohtumenetluse tõhus läbiviimine ja kindlustada pooltele pärast lõpliku otsuse tegemist õiguslik stabiilsus. Üldisemalt aitab see kaasa õiguslike olukordade prognoositavusele ja võimaldab ühiskonnal olla kindel, et lõplikult lahendatud kohtuasju ei seata kahtluse alla (või et neid saab kahtluse alla seada ainult piiratud olukordades, mis võimaldavad edukalt rakendada antud õiguskorras määratletud erakorralisi õiguskaitsevahendeid). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-28" href="#t-28">28</a>
</span>) Teisisõnu on seadusjõu põhimõte õiguskindluse põhimõtte oluline aspekt, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-29" href="#t-29">29</a>
</span>) mis on iga nüüdisaegse õigusriigil põhineva õigussüsteemi aluspõhimõte, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-30" href="#t-30">30</a>
</span>) ja tõhusa õiguskaitse õiguse kaudne element.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">62.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi „EIK“) tuletas seda teist aspekti meelde Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-31" href="#t-31">31</a>
</span>) artikli 6 kontekstis, selgitades, et kuigi õiguskindluse ja seadusjõu põhimõtete nõuded ei ole absoluutsed, „on [neist] erandi tegemine õigustatud üksnes oluliste ja kaalukate asjaolude tõttu, nagu ränkade vigade või õigusemõistmisel tehtud eksimuste parandamine“. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-32" href="#t-32">32</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">63.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sama tasakaalustatud lähenemisviisi olukordadele, kus kohtuotsuse seadusjõu mõju võib eirata, tuleb seega kasutada ka harta artikli 47 kontekstis, mida saab käesolevate asjaolude suhtes loomulikult kohaldada.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">64.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Seda silmas pidades tuleb märkida, et kui tunnistada – nagu soovitab komisjon –, et seadusjõudu käsitlevates 17. mai 2022. aasta kohtuotsustes leitud lahendust saab kohaldada sõltumata sarnaste konkreetsete asjaolude puudumisest direktiiviga 93/13 hõlmatud olukordades, on see üsna erinev eespool punktis 60 nimetatud lähenemisviisist, mida Euroopa Kohus on pidevalt kasutanud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">65.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle asemel et väljendada ideed, et lõplikud kohtuotsused peavad põhimõtteliselt jääma puutumata ka siis, kui need viivad liidu õiguse ebaõige kohaldamiseni, eeldaks see lähenemisviis direktiiviga 93/13 hõlmatud olukordades tegelikult selliste lõplike otsuste tühistamist iga kord, kui liidu õigust kohaldatakse vääralt (st kõne all olevas kontekstis iga kord, kui liikmesriigi kohus ei ole omal algatusel kontrollinud lepingutingimuste võimalikku ebaõiglast laadi).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">66.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks sellele, et ma nõustun Itaalia valitsusega, et eespool nimetatud kohtuotsused ei võimalda teha nii kaugeleulatuvat üldist järeldust, leian samuti, et selline tõhususe põhimõtte tõlgendus ei sobiks hästi kokku vajadusega siduda õiguskindluse nõudest kõrvalekaldumine asjaoludega, mille korral on selline kõrvalekalle tõepoolest õigustatud. Seetõttu on minu arvates raske mitte mõista 17. mai 2022. aasta seadusjõudu käsitlevates kohtuotsustes sisalduva tõhususe põhimõtte tõlgendust nii, et see on tingitud nende kohtuasjade konkreetsetest asjaoludest (nagu eespool juba selgitatud).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">67.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Tõepoolest, kui kohtuasja asjaoludest ei ilmne sellist konkreetset vajadust kompenseerida tarbijate suuremaid raskusi oma õiguste maksma panemisel, mõjutaks nõue, mille kohaselt tuleb seadusjõu mõju eirata, ebaproportsionaalselt vastavaid kaalul olevaid õigusi ja huve, nagu ma nüüd selgitan.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">3.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kaalul olevate õiguste ja huvide tasakaalustamine</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">68.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Olen juba selgitanud, et direktiivi 93/13 alusel tarbijatele pakutav tugevdatud kaitse eeldab, et liikmesriigi kohtud on kohustatud kontrollima vajaduse korral omal algatusel, kas tarbijalepingus sisalduvad lepingutingimused on selle direktiivi tähenduses ebaõiglased või mitte. Kui leitakse, et need tingimused on ebaõiglased, tuleb neid käsitada nii, et neid ei ole kunagi olemas olnud (välja arvatud juhul, kui tarbija otsustab teadlikul viisil mitte tugineda nende ebaõiglusele). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-33" href="#t-33">33</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">69.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Rõhutades kohtute eespool nimetatud kohustust (mis kehtib sõltumata juhtumi asjaoludest, eelkõige sellest, kas tarbijat esindab advokaat), (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-34" href="#t-34">34</a>
</span>) on Euroopa Kohus seega korvanud tasakaalutuse, mis mõjutab oma olemuselt tarbija ja kutseala esindaja suhet, ka konkreetsete menetluslike vahendite kasutamisega. Tõepoolest, on ütlematagi selge, et sisuline kaitse (ebaõiglaste tingimuste kasutamise eest) võib muutuda ilma piisavate vahenditeta, mis võimaldavad maksmapanemist, vaid tühjaks kestaks, sest ei ole põhjust eeldada, et tarbijale omane nõrgem positsioon suhetes kutseala esindajaga kaob, kui eelkõige viimane otsustab oma tarbijalepingust tulenevaid õigusi kohtulikult maksma panna.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">70.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samal ajal tuleb märkida, et kuigi normi, mille kohaselt ei ole ebaõiglased tingimused tarbijale siduvad (sätestatud direktiivi 93/13 artikli 6 lõikes 1), „tuleb pidada võrdväärseks riigisiseste normidega, mis on riigisiseses õiguskorras avaliku korra normide tasemel“, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-35" href="#t-35">35</a>
</span>) ei ole eespool nimetatud direktiiviga tagatud tarbijakaitse absoluutne. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-36" href="#t-36">36</a>
</span>) Sellest järeldub, et kuigi selle kaitse ulatus peab kajastama vajadust korvata eespool nimetatud tasakaalustamatust, ei saa selle parameetreid määratleda, võtmata nõuetekohaselt arvesse selle vajaduse tegelikku ulatust ja sellest spetsiifilisest kaitsest tulenevaid õiguslikke tagajärgi teisele asjaomasele poolele.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">71.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selles kontekstis näib mulle, et üks asi on väita, et tõhususe põhimõtte kohaselt peab liikmesriigi kohus igal juhul omal algatusel kontrollima potentsiaalselt ebaõiglasi lepingutingimusi, ja hoopis teine asi on väita, et kui seda kohustust ei ole täidetud, tuleb tõhususe põhimõtte kohaselt seadusjõu mõju tühistada olenemata juhtumi asjaoludest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">72.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Nimelt hõlmavad ühelt poolt omal algatusel kontroll ja teiselt poolt seadusjõud erineva tähtsusega väärtusi ning ei tohiks tekkida kiusatust neid võrdsustada (järeldades, et esimese rikkumisega kaasneb tingimata vajadus eirata teist).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">73.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Konkreetsemalt aitab omal algatusel kontrollimise kohustus vältida olukordi, kus kohtud otsustaksid rohkem kui muudes õigusvaldkondades (arvestades poolte positsioonide tasakaalustamatust) omandatud õiguste üle, mis on tegelikult õigusvastased. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-37" href="#t-37">37</a>
</span>) Kuigi see kohustus suurendab selgelt kohtute koormust, ei leia ma, et see mõjutaks ebaproportsionaalselt kutseala esindajat kui selle vaidluse vastaspoolt, arvestades, et ta peab lihtsalt nõustuma oma nõude aluse õiguspärasuse kontrollimisega (kui tarbija ei ole seda õiguspärasust vaidlustanud). Seega võib väita, et niisugune sekkumine võimaldab lahendada poolte positsioonide olemasoleva tasakaalustamatuse, tekitamata uut (vastupidist) tasakaalustamatust.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">74.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab seadusjõu põhimõtet, siis on tõsi, et samamoodi võib selgitada lõpliku kohtuotsuse uuesti läbivaatamise vajadust juhul, kui liikmesriigi kohtud ei ole vastavaid lepingutingimusi (nõuetekohaselt) kontrollinud, vältimaks ohtu, et nõuete kohta tehakse otsus potentsiaalselt õigusvastase omandiõiguse alusel. Vastupidi küllaltki leebele negatiivsele mõjule, mida lepingutingimuste – mida tarbija ei vaidlusta – omal algatusel kontrollimine vastaspoolele (kutseala esindajale) avaldab, oleks kohtuotsuse lõpliku laadi tühistamisel sõltumata asjaoludest iga kord, kui sellist omal algatusel kohustust ei järgitud, vähemalt kaks järgmist ülemäärast tagajärge.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">75.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Esiteks mõjutaks see ebaproportsionaalselt vastaspoole õigust tõhusale kohtulikule kaitsele, mis on sätestatud harta artiklis 47, mis eeldab vajadust austada kohtuotsuse lõplikkust, nagu juba märgitud. Kuigi õiguskindlusse sekkumine võib olla õigustatud konkreetsete piiravate asjaolude tõttu, mis piirasid tarbija võimalust oma õigusi kaitsta, ei näe ma mingit põhjust selliseks sekkumiseks, kui kõnealune olukord ei tekita tarbijatele oma õigusliku seisundi kaitsmisel erilisi raskusi (ja kui aluseks olev tasakaalustamatus ei kandu üle kohtuvaidluse/täitmise etappi kohaldatavate menetlusnormide tõttu).</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">76.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Selle asemel et taastada poolte võrdsus, tooks selline lahendus tegelikult kaasa vastupidise tasakaalustamatuse, võimaldades tarbijal n-ö avada menetluses igal ajal ukse, mis sulges juurdepääsu kontrollimise võimalusele, kuigi see uks jäi piisavalt kauaks avatuks ja ükski eriline takistus ei takistanud (tarbijat) sellest mugavalt läbi minemast, samas kui teisele poolele sama võimalust ei pakuta.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">77.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Siinkohal soovin selgitada, et asjaolu, et põhikohtuasja lõplik kohtuotsus tehti veel käimasolevas menetluses, on iseenesest ebaoluline. On üldteada, et lõpliku otsuse mõiste (mille kohta kehtib seadusjõu mõju) ei piirdu ainult sellest tuleneva üksiku ametliku otsusega, millega konkreetne menetlus on sisuliselt lõpetatud (kuna pooled on otsustanud seda mitte jätkata või on ammendanud kõik kättesaadavad õiguskaitsevahendid). Nimelt võib seadusjõu mõju tekkida poolelioleva menetluse eri etappides ja seoses vaidluse eri aspektidega, kuna pooled ei ole asjaomast küsimust algul tõstatanud või ei ole selle hindamist hiljem vaidlustanud. See ei kehti mitte ainult sõnaselgelt käsitletud küsimuste, vaid ka nende puhul, mis kujutavad endast esitatud argumentide vajalikku õiguslikku alust (nagu käesolevas asjas vaidluse all oleva leppetrahvitingimuse kehtivus, kui poolte argumendid puudutasid sellest tulenevate õiguste ja kohustuste ulatust). Asjaolu, et sama poolelioleva menetluse käigus kaob järk-järgult võimalus arutada teatavaid küsimusi (ja seega sulgub metafoorne uks selle võimaluse juurde), on vajalik vahend selleks, et viia mis tahes menetlust läbi tõhusalt ja – mis ei ole sugugi tähtsusetu – mõistliku aja jooksul.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">78.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab minu teist seisukohta (ja teist ebaproportsionaalset tagajärge), mida on mainitud eespool punktis 74, siis EIK on otsustanud, et sellise lõpliku kohtuotsuse tühistamine, millega kaasneb „omand“ EIÕK protokolli artikli 1 tähenduses (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-38" href="#t-38">38</a>
</span>), kujutab endast sekkumist kohtuotsuse soodustatud isiku õigusesse seda omandit segamatult kasutada, (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-39" href="#t-39">39</a>
</span>) isegi kui seadusjõu põhimõtte eiramine ei eelda, et lahendatakse küsimus, mille asjasse puutuvat aspekti tuleb uuesti analüüsida. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-40" href="#t-40">40</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">79.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">ELi õiguskorda tõlgituna tuleneb sellest, et harta artikkel 17 (milles sätestatakse õigus omandile) on veel üks põhjus, miks minu arvates ei saa seadusjõudu käsitlevates 17. mai 2022. aasta kohtuotsustes leitud lahendust laiendada endastmõistetavalt kõikidele direktiivi 93/13 alusel tekkivatele vaidlustele, sõltumata juhtumi konkreetsetest asjaoludest.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">80.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Märgin, et mõlemad eespool nimetatud ebaproportsionaalse mõju aspektid süvenevad veelgi, kui neid võrrelda tarbijakaitse muude mõõtmetega, eelkõige normiga, mis käsitleb tähtaegu, mille jooksul tarbija võib esitada nõude alusetu rikastumise tõttu (mis tuleneb ebaõiglase tingimuse kohaldamisest). Euroopa Kohus täpsustas, et need tähtajad ei saa hakata kulgema kuupäevast, mil alusetu rikastumine aset leidis, sest tarbija ei pruukinud olla teadlik lepingutingimuse ebaõiglusest või ei hinnanud direktiivist 93/13 tulenevate õiguste ulatust. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-41" href="#t-41">41</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">81.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Teadlikuks saamine on asjaomane hetk, enne mida alusetu rikastumise nõude esitamisele kohaldatavad tähtajad ei saa mööduda. Lisades sellele võimaliku varasema kohtuotsuse – milles jäeti omal algatusel kontroll ära ja milles kutseala esindaja võitis – seadusjõu puudumise, võib viimati nimetatu sattuda märkimisväärselt pikaajalisse õiguskindlusetusse olukorda.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">82.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses on vaevalt vaja märkida, et mitte kõik väited ebaõigluse kohta ei ole sisuliselt vastuvõetavad. Tegelikult ei saa välistada, et sellise väite esitamine menetluse konkreetses etapis võib olla kohtumenetluse strateegia või isegi põhjendamatu tegu, ning seetõttu ei saa kindlalt ennustada, milline pool lõpuks võidab. Märgin, et sellega seoses tuleneb EIK eespool nimetatud kohtupraktikast, et ainuüksi asjaolu, et lõplikult lõpetatud kohtuasju tuleb uuesti menetleda, kujutab endast omandiõiguse ja EIÕK artikliga 6 tagatud õiguse riivet. Kui riivet ei õigusta konkreetse asja asjaolud, ei tohiks see üldse aset leida.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">83.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Sellega seoses tuletan meelde, et kui liikmesriigi viimase astme kohtu kasutatava lähenemisviisiga rikutakse mis tahes menetluses liidu õigust, peab poolel, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, olema võimalus esitada riigivastutusest tulenev nõue. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-42" href="#t-42">42</a>
</span>) Kuigi selle nõude suhtes kehtivad konkreetsed tingimused, välditakse sellega raskeid tagajärgi, mis kaasneksid, kui piiravate tingimuste puudumisel eirataks seadusjõu mõju.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">84.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Lisaks olen juba selgitanud, et seadusjõudu käsitlevad 17. mai 2022. aasta kohtuotsused puudutavad konteksti, mida iseloomustas piirav või muul moel spetsiifiline menetluslik raamistik, milles tuli tarbijate kohustused täitmisele pöörata ja mis takistas neid oma õigusi tulemuslikult maksma panemast. See piirav riigisisene menetluslik raamistik on minu arvates vajalik element, et mõista Euroopa Kohtu tähelepaneku – mida on meelde tuletatud nendes kohtuotsustes – ulatust: „Kui puudub võimalus tõhusalt kontrollida, kas asjaomase lepingu tingimused võivad olla ebaõiglased, ei saa olla tagatud direktiiviga 93/13 antud õiguste järgimine.“ (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-43" href="#t-43">43</a>
</span>) Tõepoolest, see tähelepanek tuleneb Euroopa Kohtu varasemast kohtupraktikast, mis on seotud lepingutingimuste omal algatusel kontrollimisega (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-44" href="#t-44">44</a>
</span>) ja eespool selgitatud põhjustel ei saa seda lihtsalt eristada seadusjõudu käsitlevate 17. mai 2022. aasta kohtuotsuseid iseloomustavatest asjaoludest, et nõuda valimatult seadusjõu tühistamist iga kord, kui vastavaid lepingutingimusi ei ole kontrollitud, võtmata arvesse kohtuasja asjaolusid.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">85.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Pean lisama, et sellise piirava konteksti olemasolu vajalikkust, et oleks võimalik jätta seadusjõu mõju tähelepanuta, on lisaks vanemale kohtupraktikale kinnitanud ka Euroopa Kohtu 17. mai 2022. aasta seadusjõudu käsitlevatest kohtuotsustest hilisem praktika.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">86.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Mis puudutab varasemat kohtupraktikat, siis kui Euroopa Kohus järeldas kohtuotsuses Asturcom Telecomunicaciones, et puudub kohustus eirata vahekohtuotsuse lõplikkust, kinnitas ta samaaegselt, et riigisisesed õigusnormid, millega nähakse ette kahekuuline tähtaeg selle vahekohtuotsuse vaidlustamiseks, on tõhususe põhimõttega kooskõlas. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-45" href="#t-45">45</a>
</span>) Kui ta jõudis kohtuotsuses Finanmadrid järeldusele, et tegelikult on olemas kohustus eirata tarbijate kohustuste kindlaksmääramise lõplikkust, siis see järeldus oli samamoodi seotud Hispaania õigusaktides kindlaks määratud konkreetsete piiravate tingimustega, mis võimaldasid seadusjõu mõju jõustumist. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-46" href="#t-46">46</a>
</span>) Lõpuks jõudis Euroopa Kohus kohtuotsuses Banco Primus järeldusele, et varasema kohtuotsuse (milles kontrolliti ainult mõningaid laenulepingu tingimusi) seadusjõu mõju ei saa välistada sama lepingu teiste tingimuste kontrollimist (kui tarbija on esitanud täitmisele nõuetekohaselt vastuväite). (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-47" href="#t-47">47</a>
</span>) See järeldus tehti menetluslikus kontekstis, kus liikmesriigi kohus menetlus hüpoteegiga koormatud kinnisasjast väljatõstmise vastu esitatud taotlust – ka see kontekst oli oma olemuselt piirav.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">87.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Hiljutisemas kohtupraktikas, kohtuotsuses Profi Credit Polska jõudis Euroopa Kohus (lahendades asja suurkojas) sisuliselt järeldusele, et tõhususe põhimõte ei ole nii ulatuslik, et sellega kohustatakse liikmesriike nägema ette erakorralisi õiguskaitsevahendeid jõustunud kohtuotsusega (mis on tehtud blankoveksli kohta) lõpetatud menetluse – milles ei kontrollitud lepingutingimusi – teistmiseks.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">88.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Kuigi Euroopa Kohus nõudis lõpuks selliste õiguskaitsevahendite kättesaadavust, mille alusel tarbija peab saama nõuda hüvitist väidetavalt ebaõiglaste lepingutingimuste alusel makstud summa eest, jõuti sellele järeldusele piiravate tingimuste põhjal, mille alusel oleks saanud tagaseljaotsust vaidlustada. Teisisõnu oli järeldus seoses kohustusega eirata kohtuotsuse lõplikkust seotud sellega, et võeti arvesse selle menetlusliku raamistiku ebapiisavust, milles tarbija peaks oma õigusi kaitsma. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-48" href="#t-48">48</a>
</span>) Seevastu selline (tavaline) seadusjõu mittekohaldatavuse tingimus ei oleks saanud kehtida, kui seadusjõu puudumine oleks tulenenud pelgalt sellest, et menetluses, mis viis kõnealuses kohtuasjas vaidlusaluse tagaseljaotsuse tegemiseni, ei kontrollitud lepingutingimusi.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">89.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Samamoodi märkis Euroopa Kohus kohtuotsuses Getin Noble Bank, et täitmisega seotud küsimusi läbivaatav kohtunik on kohustatud kontrollima omal algatusel lepingutingimuste võimalikku ebaõiglust, kui tarbija kohustuste täitmata jätmise tõttu tehti seadusjõu omandanud maksekäsk ja maksekäsu tegemisel ei kontrollitud tingimusi. Euroopa Kohus sidus nimetatud kohustuse suures osas (võimalike) piiravate tingimustega, mille alusel oleks maksekäsu saanud vaidlustada, mis oleks võinud tekitada märkimisväärse ohu, et tarbija ei taotle kontrolli. (<span class="note footnote notemarker">
<a id="c-49" href="#t-49">49</a>
</span>)
      </p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">90.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool toodud kaalutluste põhjal asun seisukohale, et arvestades käesoleval juhul tarbija õiguste kaitsmise võimalust piiravate sarnaste menetluslike tingimuste puudumist (mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus), ei nõua vajadus tagada tarbijate õigus mitte olla seotud tarbijalepingus sisalduva potentsiaalselt ebaõiglase lepingutingimusega, et käesolevas (ja käimasolevas) kohtumenetluses kohtuotsuse seadusjõu mõju eirata, hoolimata asjaolust, et nimetatud menetluses ei ole asjaomase lepingutingimuse potentsiaalselt ebaõiglast olemust kontrollitud.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">V.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Ettepanek</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">91.</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">Eespool esitatud kaalutlustest lähtuvalt teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus) eelotsuse küsimusele järgmiselt:</p>
</td>
</tr>
</table>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-120" title="page-23">
      Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 6 lõiget 1 ja artikli 7 lõiget 1
    </p>
    <p class="C02AlineaAltA" id="para-121" title="page-23">
      tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus riigisisene menetlusnorm, mis ei võimalda liikmesriigi kassatsioonikohtul tuvastada tarbija ja kutseala esindaja vahel sõlmitud lepingus sisalduva tingimuse kehtetust, kui sellise kontrolli läbiviimine on võimatu seetõttu, et kui tarbija ei ole menetluse eelnevates etappides selle kohta väidet esitanud – ja võttes arvesse ka seda, et asjaomased riigisisesed kohtud ei ole seda küsimust nendes eelnevates etappides omal algatusel tõstatanud –, tuleb selle tingimuse kehtivust pidada vaikimisi lõplikult otsustatuks liikmesriigi kassatsioonikohtu varasema otsusega, kui
    </p>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">küsimus tekib olukorras, kus tarbijalepingu erisätete ja/või kohaldatavate menetlusnormide tõttu ei ole tarbijate kohustuste täitmisele pööramine eriti lihtne ning kus tarbijal ei ole seetõttu eriti raske talle direktiivist 93/13 tulenevaid õigusi maksma panna ja kus samal ajal</p>
</td>
</tr>
</table>
    <table cellpadding="0" cellspacing="0" border="0" width="100%">
<col width="5%"/>
<col width="95%"/>
<tr>
<td valign="top">
<p class="count">–</p>
</td>
<td valign="top">
<p class="normal">menetluse eelnevate etappide tingimused ei muutnud tarbijate jaoks muul viisil praktiliselt võimatuks või ülemäära raskeks direktiivist 93/13 tulenevate õiguste maksmapanemist.</p>
</td>
</tr>
</table>
    <div/>
  <hr class="note"/>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-1" href="#c-1">1</a>
</span>) Algkeel: inglise.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-2" href="#c-2">2</a>
</span>) Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-3" href="#c-3">3</a>
</span>) Viidatakse eelkõige Euroopa Kohtu otsustele, mille suurkoda on teinud 17. mail 2022: SPV Project 1503 jt (C‑693/19 ja C‑831/19, EU:C:2022:395, edaspidi „kohtuotsus SPV Project 1503“); Unicaja Banco (C‑869/19, EU:C:2022:397, edaspidi „kohtuotsus Unicaja Banco“) ja Ibercaja Banco (C‑600/19, EU:C:2022:394, edaspidi „kohtuotsus Ibercaja Banco“) (edaspidi koos „17. mai 2022. aasta seadusjõudu käsitlevad kohtuotsused“). Märgin, et neljas samal kuupäeval tehtud kohtuotsus, Impuls Leasing Romania (C‑725/19, EU:C:2022:396), ei puudutanud küsimust, kas seadusjõu mõju tuleb eirata.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-4" href="#c-4">4</a>
</span>) Vt näiteks hiljutine 11. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Air Europa Líneas Aéreas (C‑173/23, EU:C:2024:295, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika) või 9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine) (C‑582/21, EU:C:2024:282, edaspidi „kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine)“, punkt 66 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-5" href="#c-5">5</a>
</span>) Vt näiteks hiljutine 13. märtsi 2025. aasta kohtuotsus APS Beta Bulgaria ja Agentsia za kontrol na prosrocheni zadalzhenia (C‑337/23, EU:C:2025:183, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-6" href="#c-6">6</a>
</span>) Või „lepingupooltest sõltumatu positiivne sekkumine“, nagu Euroopa Kohus meelde tuletab. Vt näiteks 18. jaanuari 2024. aasta kohtuotsus Getin Noble Bank jt (lepingutingimuste ebaõigluse kontrollimine kohtu omal algatusel) (C‑531/22, edaspidi „kohtuotsus Getin Noble Bank jt“, EU:C:2024:58, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-7" href="#c-7">7</a>
</span>) Vt näiteks kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-8" href="#c-8">8</a>
</span>) Vt näiteks kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), punktid 37–39.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-9" href="#c-9">9</a>
</span>) Vt näiteks ibid., punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-10" href="#c-10">10</a>
</span>) Teised asjakohased viited on (vanemate kohtuasjade puhul) eelkõige 6. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus Asturcom Telecomunicaciones (C‑40/08, edaspidi „kohtuotsus Asturcom Telecomunicaciones“, EU:C:2009:615); 18. veebruari 2016. aasta kohtuotsus Finanmadrid EFC (C‑49/14, EU:C:2016:98) ja 26. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Banco Primus (C‑421/14, EU:C:2017:60). Uuemad näited on eelkõige kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), kohtuotsus Getin Noble Bank ja 29. veebruari 2024. aasta kohtuotsus Investcapital (C‑724/22, EU:C:2024:182).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-11" href="#c-11">11</a>
</span>) Kohtuotsus Ibercaja Banco, punkt 49.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-12" href="#c-12">12</a>
</span>) Kohtuotsus SPV Project 1503, punkt 68 (vt menetlusliku konteksti kohta ka punkt 22).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-13" href="#c-13">13</a>
</span>) Ibid., punkt 65.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-14" href="#c-14">14</a>
</span>) Kohtuotsus Unicaja Banco, punkt 40.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-15" href="#c-15">15</a>
</span>) 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsuses Gutiérrez Naranjo jt (C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15, EU:C:2016:980, punktid 72–75).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-16" href="#c-16">16</a>
</span>) Mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-17" href="#c-17">17</a>
</span>) Vt eespool 8. joonealuses märkuses ning hiljutisem (ja üldisem) 16. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus BALTIC CONTAINER TERMINAL (C‑376/23, EU:C:2025:20, punktid 71 ja 72 ning seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-18" href="#c-18">18</a>
</span>) Kohtuotsused Târșia (C‑69/14, EU:C:2015:662, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika) või Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-19" href="#c-19">19</a>
</span>) Vt nt 6. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Târșia (C‑69/14. EU:C:2015:662, punktid 36 ja 37 ning seal viidatud kohtupraktika) ja 16. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus BALTIC CONTAINER TERMINAL (C‑376/23, EU:C:2025:20, punkt 74 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-20" href="#c-20">20</a>
</span>) 18. juuli 2007. aasta kohtuotsus Lucchini (C‑119/05, EU:C:2007:434, punktid 61–63). Selle järelduse „hoopis erilist“ konteksti puudutava tähelepaneku kohta vt 10. juuli 2014. aasta kohtuotsus Impresa Pizzarotti (C‑213/13, EU:C:2014:2067, punkt 61).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-21" href="#c-21">21</a>
</span>) 3. septembri 2009. aasta kohtuotsus Fallimento Olimpiclub (C‑2/08, EU:C:2009:506, punktid 29–31); 11. novembri 2015. aasta kohtuotsus Klausner Holz Niedersachsen (C‑505/14, EU:C:2015:742, punktid 43–45 ja seal viidatud kohtupraktika); 2. aprilli 2020. aasta kohtuotsus CRPNPAC ja Vueling Airlines (C‑370/17 ja C‑37/18, EU:C:2020:260, punktid 95 ja 96); 16. juuli 2020. aasta kohtuotsus UR (advokaatide käibemaksukohustus) (C‑424/19, EU:C:2020:581, punktid 32 ja 33) ja 7. aprilli 2022. aasta kohtuotsus Avio Lucos (C‑116/20, EU:C:2022:273, punktid 102–104).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-22" href="#c-22">22</a>
</span>) Euroopa Kohus leidis, et tarbijat tuleb teavitada ka tema tegevusetuse tagajärgedest seoses sellega, et õigus tugineda lepingutingimuste võimalikule ebaõiglusele aegub; vt 29. veebruari 2024. aasta kohtuotsus Investcapital (C‑724/22, EU:C:2024:182, punkt 45).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-23" href="#c-23">23</a>
</span>) See tuleneb tõepoolest Euroopa Kohtu praktikast; vt kohtuotsused Asturcom Telecomunicaciones, punkt 47; Unicaja Banco, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika, ning Getin Noble Bank, punkt 45.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-24" href="#c-24">24</a>
</span>) Kohtujurist Mengozzi ettepanek liidetud kohtuasjades Gutiérrez Naranjo jt (C‑154/15, C‑307/15 ja C‑308/15, EU:C:2016:552, punktid 72 ja 74) ning kohtujurist Tanchevi ettepanek kohtuasjas Unicaja Banco (C‑869/19, EU:C:2021:617, punkt 19).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-25" href="#c-25">25</a>
</span>) Tuletan meelde, et liidu õiguse kohaselt ei ole liikmesriikide kohtutel üldist kohustust tõstatada omal algatusel liidu õigusnormi rikkumise küsimust, olenemata asjaomase sätte tähtsusest liidu õiguskorras, juhul kui pooltel on olnud tegelikult võimalus tõstatada riigisiseses kohtus selline väide. Vt eelkõige 14. detsembri 1995. aasta kohtuotsus van Schijndel ja van Veen (C‑430/93 ja C‑431/93, EU:C:1995:441, punktid 16–22); 7. juuni 2007. aasta kohtuotsus van der Weerd jt (C‑222/05–C‑225/05, EU:C:2007:318, punkt 41). Vt samuti hiljutisem 22. juuni 2023. aasta kohtuotsus K. B. ja F. S. (omal algatusel kontrollimine kriminaalasjades) (C‑660/21, EU:C:2023:498, punkt 53).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-26" href="#c-26">26</a>
</span>) Vt näiteks kohtuotsus Asturcom Telecomunicaciones (punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika); 26. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Banco Primus (C‑421/14, EU:C:2017:60, punkt 46); kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), punktid 36–38; kohtuotsus Getin Noble Bank, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika, ja 29. veebruari 2024. aasta kohtuotsus Investcapital (C‑724/22, EU:C:2024:182, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-27" href="#c-27">27</a>
</span>) Vt näiteks 24. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus XC jt (C‑234/17, EU:C:2018:853, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika) või kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-28" href="#c-28">28</a>
</span>) Vt minu ettepanek kohtuasjas Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine) (C‑582/21, EU:C:2023:674, punktid 37 ja 38 ning seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-29" href="#c-29">29</a>
</span>) 1. juuni 1999. aasta kohtuotsus Eco Swiss (C‑126/97, EU:C:1999:269, punkt 46). Vt ka EIK 13. juuni 1979. aasta kohtuotsus Marckx vs. Belgia (ECLI:CE:ECHR:1979:0613JUD000683374, punkt 58) ja EIK 1. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Guðmundur Andri Ástráðsson vs. Island (CE:ECHR:2020:1201JUD002637418, punkt 238).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-30" href="#c-30">30</a>
</span>) Seadusjõu põhimõte on loetletud õigusriigi hindamise ühe kriteeriumina Euroopa Nõukogu komisjoni „Demokraatia õiguse kaudu“ (Veneetsia komisjon) õigusriigi kontrollnimekirjas, 2016, lk 28.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-31" href="#c-31">31</a>
</span>) EIK 19. mai 2020. aasta kohtuotsus Redquest Limited vs. Slovakkia (ECLI:CE:ECHR:2020:0519JUD000274917, punkt 29).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-32" href="#c-32">32</a>
</span>) Vt näiteks EIK 1. detsembri 2020. aasta kohtuotsus Guðmundur Andri Ástráðsson vs. Island (CE:ECHR:2020:1201JUD002637418, punkt 238). Vt ka EIK 23. novembri 2023. aasta kohtuotsus Wałęsa vs. Poola (ECLI:CE:ECHR:2023:1123JUD005084921, punkt 224).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-33" href="#c-33">33</a>
</span>) 9. juuli 2020. aasta kohtuotsus Ibercaja Banco (C‑452/18, EU:C:2020:536, punktid 26 ja 30).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-34" href="#c-34">34</a>
</span>) 11. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Lintner (C‑511/17, EU:C:2020:188, punkt 40).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-35" href="#c-35">35</a>
</span>) Vt näiteks kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja teistmine), punkt 72 ja seal viidatud kohtupraktika.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-36" href="#c-36">36</a>
</span>) Vt näiteks kohtuotsus SPV Project 1503, punkt 58 ja seal viidatud kohtupraktika. Asjaolu, et eespool nimetatud kaitse ei ole absoluutne, näitlikustab hästi tarbija võimalus mitte tugineda lepingutingimuse ebaõiglusele, nagu on selgitatud eespool punktis 68.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-37" href="#c-37">37</a>
</span>) Vt ka üldisemalt kohtujurist Jacobsi ettepanek liidetud kohtuasjades van Schijndel ja van Veen (C‑430/93 ja C‑431/93, EU:C:1995:185, punkt 35).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-38" href="#c-38">38</a>
</span>) Seal on sätestatud, et „[i]gal füüsilisel või juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. […]“.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-39" href="#c-39">39</a>
</span>) EIK 19. mai 2020. aasta kohtuotsus Redquest Limited vs. Slovakkia (ECLI:CE:ECHR:2020:0519JUD000274917, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-40" href="#c-40">40</a>
</span>) Ibid., punkt 51. Märgin, et asjaolu, et juriidiline isik on seotud kohtuvaidlusega, võib muidugi mõjutada ettevõtte vara väärtust.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-41" href="#c-41">41</a>
</span>) Vt 22. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Profi Credit Slovakia (C‑485/19, EU:C:2021:313, punktid 59–66).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-42" href="#c-42">42</a>
</span>) 30. septembri 2003. aasta kohtuotsus Köbler (C‑224/01, EU:C:2003:513, punktid 50–53).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-43" href="#c-43">43</a>
</span>) Kohtuotsused Ibercaja Banco, punkt 46; Unicaja Banco, punkt 30, ja SPV Project 1503, punkt 62.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-44" href="#c-44">44</a>
</span>) 4. juuni 2020. aasta kohtuotsus Kancelaria Medius (C‑495/19, EU:C:2020:431, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-45" href="#c-45">45</a>
</span>) Kohtuotsus Asturcom Telecomunicaciones, punktid 42–46.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-46" href="#c-46">46</a>
</span>) 18. veebruari 2016. aasta kohtuotsus (C‑49/14, EU:C:2016:98, eelkõige punktid 45, 46 ja 52).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-47" href="#c-47">47</a>
</span>) 26. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus (C‑421/14, EU:C:2017:60, punkt 54 lõpuosa).</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-48" href="#c-48">48</a>
</span>) Sama kehtib ka selle kohtuotsuse punktis 81 esitatud tähelepaneku kohta (mida arutati eelkõige kohtuistungil), mille kohaselt ei olnud seadusjõu mõju eiramist puudutava järelduse puhul oluline, kas lepingutingimuste eelneva kontrolli puudumine tulenes pädevuse puudumisest selle kontrolli läbiviimiseks või selle tegemata jätmisest. See tähelepanek tehakse pärast seda, kui Euroopa Kohus järeldab, et seadusjõu eiramine oli sel juhul vajalik piirava menetlusliku konteksti tõttu, nagu sai just selgitatud. Sellise järelduse puhul viidatud punktis tuleb arvestada, et seda ei saa eraldada eeltoodud laiemast kirjeldusest. Vt ka sama kohtuotsuse punktid 71 ja 77–83.</p>
<p class="note footnote">(<span class="note footnote notemarker">
<a id="t-49" href="#c-49">49</a>
</span>) Kohtuotsus Getin Noble Bank, punktid 53–61.</p>
</body>
</html>
