<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-650/15 P</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62015CC0650</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:527">EU:C:2017:527</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>19</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>19</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P>Kohtujurist Sharpstoni ettepanek – Kohtuasi C‑650/15 P</P><P>PPG ja SNF vs. ECHA</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Eleanor Sharpston</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20170706">6. juulil 2017</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: inglise</P></NOTE></P></TI><STI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtuasi C‑650/15 P</HT></P><P>Polyelectrolyte Producers Group GEIE (PPG)</P><P>SNF SAS</P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Euroopa Kemikaaliamet</P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Apellatsioonkaebus</KEYWORD><KEYWORD>Määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH‑määrus)</KEYWORD><KEYWORD>Väga ohtlikud ained</KEYWORD><KEYWORD>Loetelu koostamine kandidaatainetest, mis lõpptulemusena kantakse XIV lisasse (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>Autoriseerimisele kuuluvate ainete loetelu <QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/>)</KEYWORD><KEYWORD>Otsus, milles määratletakse akrüülamiid ainena, mis vastab loetelusse kandmise kriteeriumidele</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 lõike 8 punkt b</KEYWORD><KEYWORD>Väljaarvamine</KEYWORD><KEYWORD>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></KEYWORD><KEYWORD>Põhjendamiskohustus</KEYWORD><KEYWORD>Proportsionaalsuse põhimõte</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Käesolev apellatsioonkaebus esitati Üldkohtu <DATE ISO="20150925">25. septembri 2015. aasta</DATE> otsuse peale kohtuasjas PPG ja SNF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑268/10</NO.CASE> RENV, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2015:698">EU:T:2015:698</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>vaidlustatud kohtuotsus<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>). Selles kohtuotsuses jättis Üldkohus rahuldamata Polyelectrolyte Producers Group GEIE (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>PPG<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/>) ja SNF SASi (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>SNF<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>) esitatud hagi tühistada Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>ECHA<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>amet<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) otsus (ED/68/2009) akrüülamiidi (EC nr 201-173-7) määratlemise kohta väga ohtliku ainena vastavalt REACH‑määruse<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P>Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20061218">18. detsembri 2006. aasta</DATE> määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="396" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 396, lk 1</REF.DOC.OJ>). Põhikohtuasja faktilistele asjaoludele on kohaldatav REACH‑määruse redaktsioon, mida on viimati muudetud komisjoni <DATE ISO="20090622">22. juuni 2009. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 552/2009 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="164" PAGE.FIRST="7" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 164, lk 7</REF.DOC.OJ>), ning see on ka redaktsioon, mida tsiteerin allpool.</P></NOTE> artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele ja selle lisamise kohta kandidaatainete loetellu, et see edaspidi kanda nimetatud määruse XIV lisasse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>vaidlusalune otsus<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Apellatsioonkaebus annab Euroopa Kohtule võimaluse tõlgendada REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punkti b, mis arvab kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained määruse VII jaotisest välja. Nimetatud jaotis käsitleb väga ohtlikke aineid ja sätestab kohaldatavad eeskirjad ja menetlused esiteks nende määratlemiseks ja edaspidiseks kandmiseks autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu ja teiseks neile autoriseeringu andmiseks, kui nad on sellesse loetellu kantud. Selline analüüs eeldab Euroopa Kohtult mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> defineerimist ja selle väljaselgitamist, kas ainete vaheainetena kasutamist tuleks võtta arvesse aine määratlemisel väga ohtliku ainena.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>REACH‑määrus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>REACH‑määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase. See hõlmab ohtlike ainete hindamise alternatiivsete meetodite edendamist ning ainete vaba ringlust siseturul, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P>Põhjendus 1 ja artikkel 1.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT>Põhjenduses 12 on märgitud, et REACH‑määruse eesmärk on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>soodustada [väga] ohtlike ainete asendamist lõpuks vähemohtlike ainete või tehnoloogiatega, ning kui leidub majanduslikult sobivaid ja tehniliselt rakendatavaid alternatiive, siis selline asendamine tagada<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Põhjenduses 22 on märgitud, et autoriseeringute andmist käsitlevad sätted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>peaksid tagama siseturu hea toimimise, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide nõuetekohase ohjamise<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT>Põhjendus 41 näeb ette, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>rakendatavuse eesmärgil ja vaheainete erilist iseloomu arvestades tuleks nende ainete registreerimisele kehtestada erinõuded<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Artikkel 2 sätestab ained, mis ei kuulu REACH‑määruse kohaldamisalasse. Artikli 2 lõike 1 punkt c sätestab, et määrust ei kohaldata isoleerimata vaheainete suhtes. Artikli 2 lõige 8 sätestab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained arvatakse välja:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>II jaotise 1. peatükist, välja arvatud artiklitest 8 ja 9, ja</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>VII jaotisest.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Artikkel 3 sisaldab järgmisi mõisteid:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">aine</HT> – looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid koos püsivuse säilitamiseks vajalike ja tootmismenetlusest johtuvate lisanditega, välja arvatud lahustid, mida on võimalik ainest eraldada, mõjutamata aine püsivust või muutmata selle koostist;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>15.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">vaheaine</HT> – aine, mida toodetakse ja kasutatakse või tarbitakse keemilistes protsessides eesmärgiga muuta see aine mõneks teiseks aineks (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>süntees<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/>):</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">isoleerimata vaheaine</HT> – vaheaine, mida ei eemaldata sünteesi jooksul tahtlikult (välja arvatud proovivõtuks) seadmetest, milles süntees toimub. Sellised seadmed hõlmavad reaktsioonianumat, selle lisaseadmeid ja mis tahes seadmeid, mille kaudu aine (ained) liigub (liiguvad) pideva voona või perioodiliselt, samuti torustikku aine ühest anumast teise üleviimiseks järgmise reaktsiooniastme jaoks; seadmed ei hõlma mahuteid ja teisi anumaid, milles ainet (aineid) pärast tootmist hoitakse;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">kohapeal kasutatav isoleeritud vaheaine</HT> – vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mille puhul vaheaine tootmine ja teise (teiste) aine (ainete) sünteesimine sellest vaheainest toimub ühes ja samas tegevuskohas, mida käitab üks või mitu juriidilist isikut;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">transporditav isoleeritud vaheaine</HT> – vaheaine, mis ei vasta isoleerimata vaheaine kriteeriumidele ja mida transporditakse tegevuskohtade vahel või tarnitakse teistesse tegevuskohtadesse;</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM><?PAGE NO="3"?><ITEM><NP><NO.P>16.</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tegevuskoht</HT> – tegevuse asukoht; juhul kui aine (ainete) tootjaid on rohkem kui üks, kasutatakse ühiselt teatud infrastruktuure ja seadmeid;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></P></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>VII jaotis käsitleb autoriseerimismenetlust. Artikli 55 kohaselt on selle jaotise eesmärk <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>. Artikli 56 lõike 1 punkt a sätestab üldise põhimõtte, et tootja, importija või allkasutaja ei vii ainet kasutamiseks turule ega kasuta seda ise, kui see aine on kantud XIV lisasse (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Autoriseerimisele kuuluvate ainete loetelu<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>), välja arvatud juhul, kui aine kasutusalad on autoriseeritud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Artikli 57 kohaselt võib XIV lisasse kanda järgmised ained:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>a)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria kantserogeenseteks aineteks;[<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Nõukogu <DATE ISO="19670627">27. juuni 1967. aasta</DATE> direktiiv, ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="196" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1967">EÜT 1967, L 196, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/01, lk 27). See direktiiv on käesolevaks ajaks kehtetuks tunnistatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> määrusega (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="353" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2008">ELT 2008, L 353, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE>]</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria mutageenseteks aineteks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt direktiivi 67/548/EMÜ kriteeriumidele klassifitseeritakse 1. või 2. kategooria reproduktiivtoksilisteks aineteks;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>d)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kriteeriumidele on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>e)</NO.P><TXT>ained, mis vastavalt käesoleva määruse XIII lisas sätestatud kriteeriumidele on väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>f)</NO.P><TXT>ained, millel on endokriinseid häireid põhjustavad omadused või millel on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised omadused või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad omadused ning mis ei vasta punktide d või e kriteeriumidele, mille kohta on olemas teaduslikud andmed, et nad võivad avaldada inimeste tervisele või keskkonnale tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui punktides a–e loetletud ainete poolt avaldatav mõju, ning mis määratakse kindlaks üksikjuhtumipõhiselt artiklis 59 sätestatud korras.<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Artikli 59 lõiked 2–10 sätestavad korra artiklis 57 osutatud kriteeriumidele vastavate ainete määratlemiseks ja loetelu koostamiseks kandidaatainetest, mis lõpptulemusena kantakse XIV lisasse:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="059.002"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>2.</NO.PARAG><ALINEA>[Euroopa] Komisjon võib paluda ametil koostada vastavalt XV lisa asjakohastele sätetele toimikud ainete kohta, mis tema arvates vastavad artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele. Toimikus võib vajaduse korral piirduda osutamisega määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa sissekandele. Amet teeb kõnealuse toimiku liikmesriikidele kättesaadavaks.</ALINEA></PARAG><?PAGE NO="4"?><PARAG IDENTIFIER="059.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Mis tahes liikmesriik võib koostada vastavalt XV lisale toimikud ainete kohta, mis tema arvates vastavad artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, ning edastada selle ametile. Toimikus võib vajaduse korral piirduda osutamisega määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa sissekandele. Amet teeb nimetatud toimiku teistele liikmesriikidele kättesaadavaks 30 päeva jooksul alates selle saamisest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.004"><NO.PARAG>4.</NO.PARAG><ALINEA>Amet avaldab oma veebilehel teate, et aine kohta on koostatud XV lisa kohane toimik. Amet kutsub kõiki huvitatud isikuid esitama ametile kindlaks tähtpäevaks kommentaare.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.005"><NO.PARAG>5.</NO.PARAG><ALINEA>60 päeva jooksul alates toimiku edastamisest võivad teised liikmesriigid või amet ise esitada ametile kommentaare aine määratlemise kohta toimikus vastavalt artiklis 57 esitatud kriteeriumidele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.006"><NO.PARAG>6.</NO.PARAG><ALINEA>Kui amet märkuseid ei saa ega tee, lisab ta nimetatud aine lõikes 1 osutatud loetellu. Amet võib lisada nimetatud aine oma soovitusse, mille ta esitab artikli 58 lõike 3 kohaselt.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.007"><NO.PARAG>7.</NO.PARAG><ALINEA>Märkuste tegemise või saamise korral suunab amet toimiku liikmesriikide komiteele 15 päeva jooksul alates lõikes 5 osutatud 60-päevase perioodi lõppemisest.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.008"><NO.PARAG>8.</NO.PARAG><ALINEA>Kui liikmesriikide komitee jõuab 30 päeva jooksul alates toimiku suunamisest aine määratlemise suhtes ühehäälsele kokkuleppele, lisab amet aine lõikes 1 osutatud loetellu. Amet võib lisada nimetatud aine oma soovitusse, mille ta esitab artikli 58 lõike 3 kohaselt.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.009"><NO.PARAG>9.</NO.PARAG><ALINEA>Kui liikmesriikide komitee ei jõua ühehäälsele kokkuleppele, koostab komisjon aine määratlemist käsitleva ettepaneku eelnõu kolme kuu jooksul alates liikmesriikide komitee arvamuse saamisest. Lõplik otsus aine määratlemise kohta võetakse vastu artikli 133 lõikes 3 sätestatud korras.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="059.010"><NO.PARAG>10.</NO.PARAG><ALINEA>Amet avaldab lõikes 1 osutatud loetelu oma veebilehel ja ajakohastab seda viivitamata pärast seda, kui on tehtud otsus aine loetellu kandmise kohta.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Vaidluse taust</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidlusalune otsus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>PPG on Euroopa majandushuviühing, mis esindab polüelektrolüütide, polüakrüülamiidide ja/või muude akrüülamiidi sisaldavate polümeeride tootjate ja/või importijate huve. SNF on üks selle liikmetest.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Akrüülamiid on monomeer, mida kasutatakse polüakrüülamiidide tootmiseks polümeerumise teel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Vastavalt ECHA mitmekeelsele keemiaterminite andmebaasile on polümeerumine polümeeride moodustumine lihtmolekulide ehk monomeeride liitumisel.</P></NOTE> Polüakrüülamiidi kasutatakse kõige sagedamini vee käitlemisel, paberitööstuses, mäetööstuses, naftatööstuses, põllumajanduses, lisaainena tekstiiltoodetes ning kosmeetika- ja hügieenitoodete valdkonnas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Madalmaade Kuningriik edastas 25. augustil 2009 ECHA‑le toimiku, mille ta oli koostanud seoses akrüülamiidi määratlemisega kantserogeense ja mutageense ainena, mis vastab REACH‑määruse artikli 57 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele, pidades vajalikuks selle aine lisamist kandidaatainete loetellu selle edaspidiseks kandmiseks määruse XIV lisasse (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>kandidaatainete loetelu<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/>). ECHA avaldas 31. augustil 2009 oma veebisaidil teate, milles ta palus huvitatud isikutel esitada oma märkused selle toimiku kohta. ECHA palus ka teiste liikmesriikide pädevatel ametiasutustel esitada selle kohta oma märkused.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT>Liikmesriikide komitee, kellele toimik kooskõlas REACH‑määruse artikli 59 lõikega 7 edastati, jõudis <DATE ISO="20091127">27. novembril 2009</DATE> ühehäälsele kokkuleppele, et akrüülamiid tuleb määratleda väga ohtliku ainena, kuna akrüülamiid vastab määruse artikli 57 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>ECHA tegevdirektor tegi <DATE ISO="20091222">22. detsembril 2009</DATE> vaidlusaluse otsuse. <DATE ISO="20100330">30. märtsil 2010</DATE> avaldas ECHA kandidaatainete loetelu, kuhu oli kantud ka akrüülamiid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlus Üldkohtus ja Euroopa Kohtus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse <DATE ISO="20100610">10. juunil 2010</DATE>, palusid PPG ja SNF tühistada vaidlusalune otsus.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT><DATE ISO="20110921">21. septembri 2011. aasta</DATE> määrusega kohtuasjas PPG ja SNF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>T‑268/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:T:2011:508">EU:T:2011:508</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> jättis Üldkohus hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT><DATE ISO="20130926">26. septembri 2013. aasta</DATE> otsusega kohtuasjas PPG ja SNF <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P><REF.DOC.ECR><NO.CASE>C‑625/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:594">EU:C:2013:594</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE> tühistas Euroopa Kohus kohtumääruse, saatis asja uueks arutamiseks tagasi Üldkohtusse ning jättis kohtukulude üle otsustamise edaspidiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidlustatud kohtuotsus</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu otsuse tulemusel lükkas Üldkohus ECHA poolt esitatud vastuvõetamatuse vastuväite tagasi ja asus kohtuasja asjaolusid käsitlema.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Üldkohus analüüsib vastuvõetavuse küsimust vaidlustatud kohtuotsuse punktides 29–61.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>PPG ja SNFi esimese väite kohaselt rikub kõnealune otsus REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punkti b ja artiklit 59. Hagejad väidavad, et akrüülamiid on vaheaine, mis on vabastatud väga ohtliku ainena määratlemisest artikli 59 alusel. Üldkohus lükkas selle argumendi tagasi. Kohus leidis, et vastavalt artikli 3 punktis 15 sätestatud vaheaine mõiste määratlusele sõltub aine määratlemine vaheainena selle tootmise eesmärgist ja selle kasutamisest. Asjaolu, et teatud ainel on kindlas olukorras vaheaine staatus, ei saa välistada seda ainet määratlemise menetlusest, mis on ette nähtud määruse artiklis 59.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>PPG ja SNFi teise väite kohaselt tegi ECHA ilmse hindamisvea, leides, et akrüülamiidi ei kasutata üksnes vaheainena. Üldkohus leidis, et ECHA‑l on lai kaalutlusõigus äärmiselt keeruliste teaduslike ja tehniliste faktiliste asjaolude hindamisel. Madalmaade Kuningriigi poolt REACH‑määruse XV lisa alusel koostatud toimikus märgitakse, et 99% liidus kasutatud akrüülamiidist oli kasutusel vaheainena polüakrüülamiidide tootmiseks mitmeks otstarbeks ja et esines teisi kasutusi, näiteks hermeetikuna mördisegudes ja kohapeal valmistatavates polüakrüülamiidi geelides, ja et ei saa järeldada, et kõik Madalmaade Kuningriigi poolt toimikus nimetatud akrüülamiidi kasutusviisid olid oma laadilt vaheainena kasutamised.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Seoses kolmanda väitega (väidetav proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine) leidis Üldkohus, et i) tegutsemata jätmist, ii) REACH‑määruse VIII jaotises toodud piirangute kehtestamist ja iii) töötajate kaitset käsitlevate eeskirjade kehtestamist ei saa pidada sobivateks ja/või vähem piiravateks meetmeteks võrreldes akrüülamiidi määratlemisega väga ohtliku ainena.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>PPG ja SNFi neljanda väite kohaselt rikkus ECHA võrdse kohtlemise põhimõtet, koheldes akrüülamiidi halvemini kui muid identses olukorras olevaid aineid, mida ei ole väga ohtlike ainetena määratletud. Üldkohus leidis, et artikli 59 lõigete 2 ja 3 kohaselt valisid komisjon ja liikmesriigid välja XIV lisasse kantavad ained. ECHA ei saanud ilma oma pädevust ületamata hakata ainet määratlema, kui selleks puudus liikmesriigi koostatud või komisjoni taotletud toimik. Üldkohus järeldas, et kui ECHA määratles akrüülamiidi, kuid mitte muid väidetavalt sarnaseid aineid väga ohtliku ainena, ei rikkunud ta võrdse kohtlemise põhimõtet. Täiendavad põhjendused ei olnud vajalikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Oma <DATE ISO="20150925">25. septembri 2015. aasta</DATE> otsusega jättis Üldkohus hagi seega täies ulatuses rahuldamata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Euroopa Kohtule esitatud apellatsioonkaebus ja poolte nõuded</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Hagiavaldusega, mis saabus Euroopa Kohtu kantseleisse <DATE ISO="20151204">4. detsembril 2015</DATE>, palusid PPG ja SNF tühistada vaidlustatud kohtuotsus, teha lõplik otsus ja tühistada vaidlusalune otsus või teise võimalusena saata asi uueks arutamiseks tagasi Üldkohtule. Nad paluvad ka Euroopa Kohtul mõista menetluskulud välja ECHA‑lt, sealhulgas Üldkohtu menetluses kantud kulud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>PPG ja SNF esitasid kuus väidet, mille võib kokku võtta järgmiselt. Esimese väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, tõlgendades ebaõigesti REACH‑määruse artikli 3 punktis 15 sätestatud vaheaine mõiste määratlust. Teise väite kohaselt ei täitnud Üldkohus põhjendamiskohustust, jättes vastamata hagejate argumendile, et artikli 2 lõike 8 punkt b arvab kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained VII jaotisest tervenisti välja. Kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, leides, et vaheained kuuluvad REACH‑määruse artikli 59 kohaldamisalasse. Neljanda väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, leides, et ECHA ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta jättis arvesse võtmata REACH‑määruse XV lisas sisalduva teabe. Viienda väite kohaselt eksis Üldkohus vaidlusaluse otsuse proportsionaalsuse hindamisel. Kuuenda väite kohaselt ei täitnud Üldkohus põhjendamiskohustust, jättes käsitlemata PPG ja SNFi pakutud vähem piiravad meetmed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>ECHA palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus põhjendamatuse tõttu rahuldamata ja vaidlustatud kohtuotsus muutmata ning mõista PPG‑lt ja SNF‑lt välja kohtukulud, sealhulgas Üldkohtu menetluses kantud kulud. Euroopa Komisjon palub Euroopa Kohtul jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Madalmaad toetavad apellatsioonimenetluses ECHAt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>PPG ja SNF, ECHA ja Euroopa Komisjon esitasid <DATE ISO="20170111">11. jaanuari 2017</DATE> aasta kohtuistungil suulisi argumente.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Sissejuhatavad märkused</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Käesolev apellatsioonkaebus puudutab eelkõige isoleeritud vaheainete REACH‑määruse VII jaotises sätestatud väga ohtlike ainete autoriseerimise menetlusest väljajätmise ulatust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>REACH‑määrus näeb ette keemiliste ainete ühtse kontrollisüsteemi, mis hõlmab nende ainete registreerimist, hindamist ja autoriseerimist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>FCD ja FMB</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑106/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:576">EU:C:2015:576</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Vastavalt komisjoni ettepanekule määruse kohta i) eeldab registreerimine, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>tööstus peab koguma asjakohast teavet tema toodetud kemikaalide kohta ning kasutama seda teavet nimetatud ainete ohutu käitlemise tagamiseks<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/>; ii) võimaldab hindamine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>kontrollida, et tööstus peab kinni enda kohustustest […]<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>; iii) seisneb autoriseerimine selliste väga ohtlike ainete autoriseerimises, mille <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>kasutamisega seotud riskid […] vaadatakse üle ja kui need on<?PAGE NO="7"?> piisavalt ohjatud, või kui sotsiaal-majanduslikud eelised kaaluvad riskid üles ja muu sobiva lahendusena puuduvad alternatiivsed ained või tehnoloogiad, siis antakse kasutusaladele autoriseering<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>; ja iv) tagavad piirangud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>turvavõrgustiku, neutraliseerimaks riske, mida ei olnud kohaselt käsitletud mõne muu REACH‑süsteemi elemendi raames<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, kasutuse lubamist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ja muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja määrust (EÜ) [püsivate orgaaniliste saasteainete kohta], KOM(2003) 644 (lõplik), lk 12 (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>komisjoni ettepanek määruse kohta<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>REACH‑määrus põhineb ettevaatuspõhimõttel, mis on sätestatud ELTL artiklis 191.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P>REACH‑määruse artikli 1 lõige 3.</P></NOTE> Selle põhimõtte kohaselt ja inimeste tervise ning keskkonna piisavalt kõrgetasemelise kaitse tagamiseks tuleks väga ohtlikele ainetele pöörata erilist tähelepanu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>REACH‑määruse põhjendus 69.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>REACH‑määruse VII jaotis näeb ette väga ohtlike ainete autoriseerimise menetluse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Selle esimene etapp hõlmab väga ohtlike ainete määratlemist vastavalt artiklile 57. Väga ohtlikud ained on eelkõige määruse artikli 57 punktides a–e loetletud ained nende kantserogeensuse, mutageensuse või reproduktiivtoksilisuse tõttu või seepärast, et need ained on püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad, või määruse artikli 57 punktis f loetletud ained, sealhulgas kõik ülejäänud ained, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>mille kohta on olemas teaduslikud andmed, et nad võivad avaldada inimeste tervisele või keskkonnale tõsist mõju, mis põhjustab samaväärset ohtu kui punktides a–e loetletud ainete poolt avaldatav mõju<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20150910">10.9.2015</DATE>, <NAME.CASE>FCD ja FMB</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑106/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:576">EU:C:2015:576</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Artikkel 59 sätestab nende ainete määratlemise korra.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Esiteks koostab kas liikmesriik või ECHA (viimasel juhul komisjoni palvel) XV lisa kohase toimiku. Toimik peab sisaldama asjaomase aine määratlust, asjaomase aine väljapakutud määratluse põhjendust ja olemasolevat teavet kasutuse ja kokkupuute kohta, ning ka teavet alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta. ECHA teeb toimiku liikmesriikidele kättesaadavaks.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>REACH‑määruse artikli 59 lõiked 2 ja 3 ning XV lisa. 60 päeva jooksul pärast toimiku edastamist võivad teised liikmesriigid või ECHA esitada ametile märkusi aine määratlemise kohta (artikli 59 lõige 5).</P></NOTE> Teiseks avaldab ECHA oma veebisaidil teate, et aine kohta on koostatud XV lisa kohane toimik ja kutsub kõiki huvitatud isikuid üles esitama ametile kindlaks tähtpäevaks kommentaare.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>REACH‑määruse artikli 59 lõige 4.</P></NOTE> Kui märkusi ei esitata, on järgmine samm aine lisamine kandidaatainete loetellu, vastavalt artikli 59 lõikele 6. Märkuste saamise korral peab ECHA edastama toimiku liikmesriikide komiteele. ECHA lisab seejärel aine kandidaatainete loetellu, kuid alles pärast seda, kui komitee on jõudnud ühehäälsele kokkuleppele, või kui komisjon on koostanud ettepaneku eelnõu ja lõplik otsus on vastu võetud artikli 133 lõikes 3 sätestatud komiteemenetluse teel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>REACH‑määruse artikli 59 lõiked 7–9.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>REACH‑määruse artikli 59 lõikest 1 on selge, et esimese etapi eesmärk on määratleda väga ohtlikud ained ja koostada kandidaatainete loetelu nende võimalikuks kandmiseks XIV lisasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Menetluse teises etapis kantakse teatud kandidaatained XIV lisasse, mille pealkiri on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Autoriseerimisele kuuluvate ainete loetelu<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>. Esiteks annab ECHA soovitused prioriteetsete väga ohtlike ainete kohta, mis tuleb kanda XIV lisasse.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>REACH‑määruse artikli 58 lõige 3.</P></NOTE> Seejärel, tuginedes ECHA soovitusele, võib komisjon otsustada kanda kandidaatloetelusse lisatud aine XIV lisas sätestatud autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu. See otsus võetakse vastu vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõigetes 1–4<?PAGE NO="8"?> ja artiklis 7 sätestatud menetlusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Nõukogu <DATE ISO="19990628">28. juuni 1999. aasta</DATE> otsus, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="184" PAGE.FIRST="23" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 184, lk 23</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 01/03, lk 124). Vt REACH‑määruse artikli 58 lõige 1 ja artikli 133 lõige 4. Otsuse 1999/468/EÜ 5a lisati nõukogu <DATE ISO="20060717">17. juuli 2006. aasta</DATE> määrusega 2006/512, millega muudetakse otsust 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="200" PAGE.FIRST="11" DATE.PUB="2006">ELT 2006 L 200, lk 11</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> Otsus peab sedastama iga aine kohta seda identifitseerivad andmed, aine olemuslik(ud) omadus(ed), mis õigustasid selle määratlemist vastavalt artiklile 57, mis tahes üleminekukorra, mis võib olla kohaldatav, läbivaatamise tähtaja teatavate kasutusalade puhul (kui see on asjakohane) ja kasutusalad või kasutuskategooriad, mis on vabastatud autoriseerimise kohustusest, kui selline kohustus on kehtestatud, ja sellise vabastuse tingimused, kui need on kehtestatud.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>REACH‑määruse artikli 58 lõiked 1 ja 2.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Autoriseerimismenetluse kolmas etapp hõlmab autoriseeringute andmist XIV lisasse kantud ainetele. Autoriseeringutaotlusi esitatavad ECHA‑le aine tootja(d), importija(d) ja/või allkasutaja(d).<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>REACH‑määruse artikkel 62.</P></NOTE> Autoriseerimisotsuse teeb komisjon vastavalt artiklis 64 ette nähtud korrale.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Väga ohtlikke aineid, mis on kantud XIV lisasse, ei ole lubatud turustada või tootjatel, importijatel või allkasutajatel kasutada, kui nad ei ole saanud autoriseeringut, või kui nad ei kuulu teatud kindlaks määratud kategooriatesse, mis on sätestatud määruses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt REACH‑määruse artikli 56 lõike 1 punktid b–e ja artikli 56 lõiked 2–5.</P></NOTE> Samas on VII jaotisest REACH‑määruse artikli 2 lõike 5 ja 8 kohaselt välja arvatud ravimid, toiduained ja söödad ning kohapeal kasutatavad ja transporditavad isoleeritud vaheained.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Käesoleva apellatsioonkaebuse keskmes on eespool punktides 35–37 käsitletud määratlemismenetluse esimese etapi ja isoleeritud vaheainete REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punkti b alusel autoriseerimisele kuuluvate ainete hulgast väljaarvamise koostoime.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Eelöeldu taustal analüüsin järgmisena käesolevat apellatsioonkaebust. Näib, et kuuest esitatud väitest on asjakohane käsitleda kõigepealt esimest ja kolmandat, kuna need puudutavad vaheainete REACH‑määruse VII jaotisest väljaarvamise ulatust.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Esimene väide: õigusnormi rikkumine mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> tõlgendamisel</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidlustatud kohtuotsuse asjakohaste punktide kokkuvõte</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Üldkohus leidis, et asjaolu, et aine võib olla vaheaine, ei tähenda sugugi, et seda ei saaks määratleda väga ohtliku ainena REACH‑määruse artiklis 59 sätestatud korras.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 66.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Üldkohus uuris akrüülamiidi kasutust hermeetikuna polümerisatsiooni tulemusel ja akrüülamiidi kasutust polüakrüülamiidil põhinevates elektroforeesi geelides. Seoses kasutamisega hermeetikuna leidis Üldkohus, et akrüülamiidi kasutamine ei ole vaheaine kasutamine, vaid aine lõppkasutamine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 54.</P></NOTE> Seda järeldust kinnitab ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>vaheainete määratluse, mille leppisid komisjon, liikmesriigid ja ECHA kokku <DATE ISO="20100504">4. mail 2010</DATE><QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/>,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>ECHA vaheainete juhendi lisa 4, 2010, ECHA-2010-G-17-ET (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>ECHA vaheainete juhend<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/>).</P></NOTE> punktid 2 ja 4.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 55.</P></NOTE> Seoses polüakrüülamiidil põhinevate elektroforeesi geelide valmistamisega leidis Üldkohus, et käsitsi vormimise – mis on üks etappe elektroforeesi protokollis –<?PAGE NO="9"?> aluseks olev eesmärk ei ole polüakrüülamiidi tootmine kui selline, vaid molekulide analüütiline eraldamine elektroforeesi teel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 58.</P></NOTE> Asjaolu, et kolm akrüülamiidi registreerimiseks esitatud toimikut, mis asuvad ECHA registreeritud ainete andmebaasis, määratlevad kõik akrüülamiidi vaheainena, ei tähenda, et akrüülamiidi kasutati üksnes vaheainena.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 59.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Üldkohus märkis, et REACH‑määruse tähenduses defineeritakse ainet selle olemuslike omaduste kaudu, samas kui vaheainet defineeritakse vaid selle tootmise ja kasutamise eesmärgi kaudu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 66 ja 67.</P></NOTE> Asjaolu, et aine võib olla vaheaine, ei tähenda sugugi, et seda ei saaks määratleda väga ohtliku ainena tulenevalt määruse artiklist 59.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 66.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlusosaliste väited</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>PPG ja SNF esimese väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi, tõlgendades ebaõigesti mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>, mis on sätestatud REACH‑määruse artikli 3 punktis 15. See väide koosneb kolmest osast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Esiteks leiavad PPG ja SNF, et Üldkohtu vaheainete mõiste tõlgendus on vastuolus REACH‑määruse vaheaineid puudutavate sätete sõnastusega. Akrüülamiid vastab vaheaine mõistele, kuna seda toodetakse keemiliste reaktsioonide jaoks ja kasutatakse neis eesmärgiga muuta see polüakrüülamiidiks. Seega ei või selle kasutamist polüakrüülamiidi saamiseks, mida hiljem kasutatakse hermeetikuna või elektroforeesi geelide valmistamiseks, defineerimisel kõrvale jätta. Sünteesitud aine lõppkasutus või sünteesile järgnev keemiline protsess ei ole vaheaine mõiste määratlemisel oluline.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Teiseks on Üldkohtu vaheaine mõiste tõlgendus vastuolus vaheaineid käsitlevate REACH‑määruse sätete eesmärgiga. Vaheained on teatud eri liiki ained, mis kuuluvad REACH‑määruse artikli 2 lõikes 8 sätestatud erandi kohaldamisalasse, sest nendega ei kaasne samaväärne risk kui ainetega, millega on inimestel oluline kokkupuude.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Kolmandaks on PPG ja SNF seisukohal, et Üldkohus rikkus õigusnormi, tuginedes ECHA vaheainete juhendi lisale 4, et põhistada oma vaheaine mõiste tõlgendust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>ECHA arvates tuleb mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> tõlgendada kitsalt, kuna see on lähtepunkt nende ainete väljaarvamisele REACH‑määruse teatud sätete kohaldamisalast. Et aine saaks liigitada vaheaineks artikli 3 punkti 15 tähenduses, peab selle aine muutmise põhieesmärk olema aidata luua teist ainet, mille tootmine on lõppeesmärk. Veel enam – vaheainetele kohaldatakse leebemaid registreerimise nõudeid juhul, kui neid kasutatakse rangelt kontrollitud tingimustel ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>tegevuskohas<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/> artikli 3 punkti 16 tähenduses. Seega kui ainet kasutatakse teatud konkreetseks lõppkasutuseks ja kohas, kus lõppkasutus on mõeldud toimuma (nagu akrüülamiidi kasutamisel hermeetikuna), siis see kasutamine ei ole kasutamine vaheainena. Pealegi kasutas Üldkohus ECHA vaheainete juhendit vaid oma järelduste toetamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Komisjoni jaoks ei ole asjaolu, et üks aine muundatakse teiseks aineks, piisav, et klassifitseerida see vaheaineks. Subjektiivset kriteeriumi arvesse võtmata väidab komisjon, et aine tootmise ja kasutuse eesmärki ning keemilise töötlemise eesmärki tuleks arvestada, hinnates, kas aine saab liigitada vaheaineks või mitte. Komisjon lisab, et aine kasutamine vaheainena ei oma tähtsust seoses selle määratlemisega väga ohtliku ainena REACH‑määruse artikli 59 alusel. Lisaks on väärad PPG ja SNFi väited selle kohta, et Üldkohus kasutas ECHA vaheainete juhendit.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Sisuliselt tõstatab hagejate esimene väide küsimuse mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> kohta REACH‑määruse tähenduses ja selle mõiste seose kohta mõistega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>aine<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>Aine<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> on põhimõiste, mida kasutatakse, et määrata kindlaks REACH‑määruse kohaldamisala. Määruse põhjenduses 1 on märgitud, et määrus peaks tagama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge taseme ning samuti ainete […] vaba ringluse, edendades samas konkurentsivõimet ja innovatsiooni<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/>. Nii inimeste tervise kui ka keskkonna kõrgetasemelist kaitset ning ainete siseturu tõhusat toimimist on võimalik saavutada aineid käsitlevate õigusnomide ühtlustamise kaudu.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Põhjendused 2 ja 3.</P></NOTE> Aine mõiste põhisisu vastavalt artikli 3 punktile 1 (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või selle ühendid<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/>) on püsinud muutumatuna alates varasematest tekstidest, mida REACH‑määrus muutis või kehtetuks tunnistas<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Nõukogu <DATE ISO="19760727">27. juuli 1976. aasta</DATE> direktiivi 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="262" PAGE.FIRST="201" DATE.PUB="1976">EÜT 1976, L 262, lk 201</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/03, lk 317) artikli 1 lõike 3 punkt a; nõukogu <DATE ISO="19930323">23. märtsi 1993. aasta</DATE> määruse (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete ohtlikkuse hindamise ja kontrolli kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="084" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 84, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 212) artikli 2 punkt a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu <DATE ISO="19990531">31. mai 1999. aasta</DATE> direktiivi 1999/45/EÜ ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="200" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="1999">EÜT 1999, L 200, lk 1</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 13/24, lk 109) artikli 2 lõike 1 punkt a.</P></NOTE> ja alates esimesest ohtlike ainete direktiivist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Direktiivi 67/548 artikli 2 lõike 1 punkt a.</P></NOTE> See mõiste on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>REACH‑määruse nurgakivi, kuivõrd ained on REACH‑määruse sätete põhiobjekt<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Komisjoni töödokument, üldine raport REACH‑i kohta, SWD(2013) 25 final, lk 17.</P></NOTE> Pealegi põhinevad enamiku REACH‑määruse mõistete nagu <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>polümeer<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/>, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>monomeer<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> määratlused otseselt aine mõistel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kui aine leitakse olevat väga ohtlik, mis tähendab, et see on eriti ohtlik oma olemuslike omaduste tõttu, siis saab selle kanda REACH‑määruse XIV lisasse (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>Autoriseerimisele kuuluvate ainete loetelu<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/>) eespool punktides 33–38 kirjeldatud korra kohaselt. Väga ohtlike ainete määratlemine vastavalt artiklile 57 ei puuduta mitte ainete kasutuseesmärke, vaid üksnes nende olemuslikke omadusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0044" REF.END="QE0044"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0044" CODE="201C" ID="QE0044"/> on defineeritud artikli 3 punktis 15. Selle sätte sõnastusest nähtub selgelt, et vaheaine on i) aine, ii) mida toodetakse keemilisteks protsessideks, iii) tarvitatakse nendes protsessides ära või kasutatakse nende jaoks iv) eesmärgiga muuta aine mõneks teiseks aineks. Mis puudutab isoleeritud vaheaineid, nagu käesolevas asjas akrüülamiid, siis kohaldatakse lisatingimust, mille kohaselt enne, kui aine saab liigitada vaheaineks REACH‑määruse tähenduses: protseduur peab toimuma <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0045" REF.END="QE0045"/>tegevuskohas<QUOT.END REF.START="QS0045" CODE="201C" ID="QE0045"/>, nagu on sätestatud artikli 3 punktis 16, või ainet peab transporditama <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0046" REF.END="QE0046"/>tegevuskohtade<QUOT.END REF.START="QS0046" CODE="201C" ID="QE0046"/> vahel või tarnitama teistesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0047" REF.END="QE0047"/>tegevuskohtadesse<QUOT.END REF.START="QS0047" CODE="201C" ID="QE0047"/>. Selle sätte mõte on vältida riske inimeste tervisele ja keskkonnale, tagades, et vaheaineid kasutatakse vaid kontrollitud tingimustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Erinevus aine mõiste ja vaheaine mõiste vahel on see, et viimati nimetatut toodetakse keemilisteks protsessideks ja kasutatakse selleks, et luua teist ainet. Viimatine määratlus hõlmab seega mõlemat, nii i) vaheainete tootmise ja nende tarbimise või kasutamise eesmärki, nimelt keemilist töötlemist, <HT TYPE="ITALIC">kui ka</HT> ii) keemilise töötlemise enda eesmärki, milleks on teise aine loomine. Isoleeritud vaheainete puhul hõlmab määratlus ka <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0048" REF.END="QE0048"/>tegevuskoha<QUOT.END REF.START="QS0048" CODE="201C" ID="QE0048"/> mõistet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Sellega seoses tuleb teha kaheosaline analüüs: i) kas tegu on ainega või mitte ja ii) kas selle aine tootmise, kasutuse ja keemilise töötlemise eesmärk ja tingimused vastavad REACH‑määruses sätestatud vaheaine mõistele. Nagu PPG ja SNF kohtuistungil nõustusid, peab analüüsi lähtepunkt olema aine mõiste; esiteks tuleb aine identifitseerida ja seejärel saab uurida selle kasutusviise, et kontrollida, kas see aine vastab vaheaine mõistele. Kasutan siin süllogismi: kõik vaheainena kasutused on ainete kasutused, aga ainult mõni ainete kasutus on vaheainena kasutus; seega võib ainel olla kasutusi nii vaheainena kui ka mittevaheainena.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="11"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Eeltoodust järeldub, et REACH‑määruses sätestatud vaheaine mõiste määratlus põhineb asjaomase aine tootmise ja kasutamise eesmärkidel. See nähtub nii määruse tekstist kui ka selle eesmärgist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Seega defineerib artikli 3 punkt 15 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0049" REF.END="QE0049"/>vaheaine<QUOT.END REF.START="QS0049" CODE="201C" ID="QE0049"/>, kasutades väljendeid <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0050" REF.END="QE0050"/>toodetakse<QUOT.END REF.START="QS0050" CODE="201C" ID="QE0050"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0051" REF.END="QE0051"/>eesmärgiga<QUOT.END REF.START="QS0051" CODE="201C" ID="QE0051"/>. Autoriseerimismenetluse kontekstis on vaheaineid käsitlevate sätete eesmärk vabastada ainete teatud <HT TYPE="ITALIC">kasutusalad</HT> autoriseerimise nõudest, et keskenduda kasutusaladele, mis kätkevad suurimaid riske.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Vt selle kohta komisjoni ettepanek määruse kohta, lk 33.</P></NOTE> Seda eesmärki tuleks tõlgendada kooskõlas REACH‑määruse ja autoriseerimismenetluse üldise eesmärgiga, mis on väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide ohjamine inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse tagamise kontekstis.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>REACH‑määruse artiklid 1 ja 55.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Arvan seega, et Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 67 õigesti, et REACH‑määrus defineerib vaheaine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0052" REF.END="QE0052"/>selle tootmise ja kasutamise eesmärgi kaudu<QUOT.END REF.START="QS0052" CODE="201C" ID="QE0052"/>. Selline lähenemine on kooskõlas nii selle määruse sõnastuse kui ka eesmärgiga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>PPG ja SNF väidavad ka, et Üldkohus rikkus õigusnormi, käsitades akrüülamiidi kasutamist hermeetikuna ja elektroforeesi geelide valmistamiseks akrüülamiidi lõppkasutamisena, mitte vaheainena kasutamisena.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Üldkohus ei nõustu oma argumentatsioonis seoses hermeetikutega ja elektroforeesi geelide valmistamisega (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 54–58), et nende kasutusalade iseloom on kasutamine vaheainena. See põhineb argumendil, et keemilise töötlemise põhieesmärk ei ole mitte polüakrüülamiidi loomine, vaid veekindla aine loomine või molekulide analüütiline eraldamine elektroforeesi teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Saan vaidlustatud kohtuotsusest aru nii, et Üldkohus ei laiendanud artikli 3 punktis 15 sisalduva määratluse ulatust ega toonud vaheaine mõiste määratlusse lisakriteeriumina sisse sünteesitud aine lõppkasutuse puudumist, nagu PPG ja SNF väidavad. Vastupidi, Üldkohus kohaldas vaheaine mõiste määratlust sõna-sõnalt, pidades silmas aine tootmise ja kasutuse eesmärki. Tõepoolest, nagu Üldkohus õigesti märkis, ei ole akrüülamiidi kasutamise eesmärk mitte nendel kahel juhul polüakrüülamiidi tootmine, vaid kasutus hermeetikuna või elektroforees. Üldkohus tuvastas seega asjaolu, et need kaks kasutusala ei ole mitte kasutamine vaheainena, vaid lõppkasutamine.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>On tõsi, et mõni terminoloogiline erinevus [menetluskeelses] vaidlustatud kohtuotsuses, nagu sõnade <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0053" REF.END="QE0053"/>intention<QUOT.END REF.START="QS0053" CODE="201C" ID="QE0053"/> (eesmärk), <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0054" REF.END="QE0054"/>intended purpose<QUOT.END REF.START="QS0054" CODE="201C" ID="QE0054"/> või <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0055" REF.END="QE0055"/>intended objective<QUOT.END REF.START="QS0055" CODE="201C" ID="QE0055"/> (taotletud eesmärk) kasutamine, võivad viia mõttele, et Üldkohus soovis tuua vaheaine mõiste määratlusse tahte hindamise subjektiivset elementi. Kuid minu arvates näitab vaidlusaluste punktide koosmõjus lugemine, et see ei ole nii. Nende sõnade mittesüstemaatiline esinemine ei lükka seega ümber kohtu järeldusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Kas hermeetikuna kasutamine ja elektroforeesi geelide valmistamine on akrüülamiidi kasutamine, ja kui on, siis <HT TYPE="ITALIC">mis liiki kasutamine</HT>, on faktiliste asjaolude tuvastamise küsimus. Ühest küljest paluvad apellandid Euroopa Kohtul jõuda faktilise asjaolu tuvastamisel teistsuguse järelduseni. Kuid kui ei ole tegemist faktide moonutamisega (mida pole väidetud), ei saa Üldkohtu poolt tuvastatud faktilist asjaolu apellatsioonikorras vaidlustada. Isegi kui öelda – mis on apellantidele soodsam –, et nad soovivad pigem vaidlustada Üldkohtu-poolset nende faktide õiguslikku kvalifitseerimist ja nende pinnalt tehtud õiguslikke järeldusi, tuleneb mu äsjasest analüüsist, et minu arvates kohaldas Üldkohus õigusnorme õigesti.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Ainult Üldkohus on pädev esiteks fakte tuvastama – välja arvatud juhul, kui tema tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimiku materjalidest – ja teiseks neid fakte hindama. Kui Üldkohus on faktid tuvastanud või neid hinnanud, on Euroopa Kohus vastavalt ELTL artiklile 256 pädev kontrollima nendele faktidele antud õiguslikku kvalifikatsiooni ja Üldkohtu poolt neist tuletatud õiguslikke tagajärgi (vt kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="19940601">1.6.1994</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Brazzelli Lualdi jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑136/92 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1994:211">EU:C:1994:211</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ja kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120719">19.7.2012</DATE>, <NAME.CASE>Alliance One International ja Standard Commercial Tobacco <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon ja komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Alliance One International jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑628/10 P ja C‑14/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:479">EU:C:2012:479</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0084">84</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>)).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><?PAGE NO="12"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Seega lükkan PPG ja SNFi väited tagasi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Seoses vaidlustatud kohtuotsuse punktis 55 sisalduva viitega ECHA vaheainete juhendi lisale 4 leiavad PPG ja SNF, et Üldkohus oleks pidanud iseseisvalt hindama selle dokumendi õiguslikku usaldusväärsust, ja et Üldkohus tugineb lõikudele, mis on käesoleva vaidluse suhtes asjassepuutumatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Leian, et see argument tuleb tagasi lükata. Minu arvates on Üldkohtu vaheainete tõlgendus õige ja asjaolu, et Üldkohus lisab väljavõtte ECHA vaheainete juhendi lisast, et toetada oma järeldusi akrüülamiidi kasutamise kohta hermeetikuna, ei mõjuta vaidlustatud kohtuotsuse resolutsiooni. See ei saa seega õigustada selle kõrvale jätmist.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt selle kohta kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20040429">29.4.2004</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. CAS Succhi di Frutta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑496/99 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2004:236">EU:C:2004:236</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0068">68</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Lükkan seega selle argumendi ja esimese väite tagasi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Kolmas väide: õigusnormi rikkumine vaheainete REACH‑määruse artikli 59 kohaldamisalast väljaarvamise tõlgendamisel</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidlustatud kohtuotsuse asjakohaste punktide kokkuvõte</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Üldkohus sedastas, et akrüülamiidi kui <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0056" REF.END="QE0056"/>aine<QUOT.END REF.START="QS0056" CODE="201C" ID="QE0056"/> suhtes REACH‑määruse artikli 3 punkti 1 tähenduses võib kohaldada artiklis 59 ette nähtud määratlemise menetlust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 65.</P></NOTE> Kuigi selle määruse artikli 2 lõike 8 punkt b arvab kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained VII jaotisest välja, ei tähenda asjaolu, et aine võib olla vaheaine, seda, et selle suhtes ei kohaldata määratlemise menetlust.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 66 ja 67.</P></NOTE> Asjaolu, et Madalmaade esitatud toimik, mis käsitleb akrüülamiidi määratlemist kartsinogeense ja mutageense ainena, viitab üksnes näidetele, kus seda ainet kasutatakse vaheainena, ei oma tähtsust selle aine määratlemisel väga ohtliku ainena vastavalt artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele. Küll aga võib see asjaolu osutuda asjassepuutuvaks hiljem autoriseerimismenetluses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 69.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlusosaliste väited</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>PPG ja SNFi kolmanda väite kohaselt rikkus Üldkohus õigusnormi vaheainete REACH‑määruse autoriseeringuid käsitleva VII jaotise kohaldamisalast väljaarvamise tõlgendamisel. See väide koosneb kolmest osast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Esiteks leiavad PPG ja SNF, et Üldkohtu seisukoht, et vaheained kuuluvad artikli 59 kohaldamisalasse, on vastuolus õigusakti selge eesmärgi ja artikli 2 lõike 8 punkti b sõnastusega, mis arvab vaheained VII jaotisest tervenisti välja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Teiseks väidavad nad, et Üldkohus eksis artikli 59 tõlgendamisel, kuna üldine viide <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0057" REF.END="QE0057"/>ainetele<QUOT.END REF.START="QS0057" CODE="201C" ID="QE0057"/> selles artiklis ei saa välistada konkreetsete erandite kohaldamist vaheainetele. Kuna Üldkohus tunnistas, et vaheained ei kuulu autoriseerimisele, rikkus ta õigusnormi, kuna ta ei järeldanud, et ka vaheainete kasutusalad ei kuulu artikli 59 kohaldamisalasse. Ning see, kas aine teatud sätete kohaldamisalast välja arvamine on kasulik, tuleb kindlaks teha enne, mitte pärast seda, kui neid sätteid on sellele ainele juba kohaldatud. Apellandid leiavad veel, et artiklis 59 ette nähtud kord ei ole mõeldud pelgalt selleks, et määratleda ained, millel on artiklis 57 sätestatud omadused, vaid selle alusel luuakse ka nimekiri ainetest, mis lõpptulemusena kantakse XIV lisasse.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Kolmandaks väidavad PPG ja SNF, et Üldkohus rikkus õigusnormi, otsustades, et vaheained kuuluvad artikli 57 kohaldamisalasse. Asjaolu, et ainel on olulised omadused, mis on probleemsed, ja mis on nimetatud artiklis 57, ei tähenda, et saaks eirata sõnaselget väljaarvamist, mis tuleneb artikli 2 lõike 1 punktist b. Lisaks ei ole artiklis 57 nimetatud oluliste omadustega ainete määratlemise eesmärk määratleda kõik sellised ained, vaid üksnes need, mis tuleb kanda XIV lisasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>ECHA väitel oli Üldkohtul õigus, kui ta leidis, et REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punkt b ei saa ECHAt takistada määratlemast akrüülamiidi väga ohtliku ainena. Selle artikli õiguslik taust, tähendus ja rakendamine praktikas toetavad seda seisukohta. Enamgi veel, artikli 2 lõike 8 punkt b on erand kohustusest taotleda autoriseeringut ja seda tuleks seega tõlgendada kitsalt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Seoses artiklitega 57 ja 59 märgib ECHA, et Üldkohtul oli õigus, kui ta järeldas, et akrüülamiid on aine, mille suhtes võib rakendada määratlemise menetlust, olenemata sellest, kas seda kasutatakse üksnes vaheainena või mitte. Lisaks nähtub nende artiklite sõnastusest, et aine määratlemise ja selle lisamisega kandidaatainete loetelusse ei kaasne ilmtingimata selle kandmine XIV lisasse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Komisjon leiab, et REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punktis b sätestatud erandit tuleb mõista kui väljaarvamist kõigi VII jaotise sätete kohaldamisalast, mis viitavad aine kasutamisele vaheainena. Komisjon lisab, et muud kasutusalad, nagu kasutamine ravimites või söödas, on VII jaotisest välja arvatud artikli 2 lõikega 5, kuid see ei takista aine määratlemist ja lisamist kandidaatainete loetellu. Komisjoni arvates ei ole PPG ja SNF selgitanud, kuidas ainet, mida kasutatakse nii vaheainena kui ka mittevaheainena, tuleks käsitleda, kui apellantide tõlgendus artikli 2 lõike 8 punktist b peaks kinnitust leidma.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Kolmas väide puudutab REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punktis b sätestatud erandi ulatust ja toimet. Kolmanda väite kolm osa puudutavad kõik sisuliselt seda küsimust ja käsitlen neid seega koos.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Esiteks tuleb meeles pidada, et erandeid põhimõttest tuleb vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tõlgendada kitsalt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Kohtuotsused, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20161110">10.11.2016</DATE>, <NAME.CASE>Baštová</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑432/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:855">EU:C:2016:855</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20120329">29.3.2012</DATE>, <NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Poola</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑185/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2012:181">EU:C:2012:181</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> See järeldus kehtib seda enam, kui asjaomane põhimõte on oma olemuselt kaitsva iseloomuga. Käesoleval juhul on autoriseerimismenetluse eesmärk ohjata väga ohtlikest ainetest tulenevaid riske inimeste tervisele ja keskkonnale. Selles kontekstis osutub eriti asjakohaseks ettevaatuspõhimõte, millel REACH‑määrus tugineb.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Teiseks on artikli 2 lõikes 8 sätestatud väljaarvamine <HT TYPE="ITALIC">osaline</HT> väljaarvamine. See arvab kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained välja vaid REACH‑määruse II jaotise 1. peatükist (välja arvatud artiklid 8 ja 9) ning VII jaotisest. See erineb seega <HT TYPE="ITALIC">üldist laadi</HT> väljaarvamistest määruse kohaldamisalast, mis kehtivad radioaktiivsete ainete, tollijärelevalve alla kuuluvate ainete, segude ja toodete koostisesse kuuluvate ainete, isoleerimata vaheainete, ohtlike ainete veo ning jäätmete suhtes vastavalt artikli 2 lõigetele 1 ja 2.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Kolmandaks, minu arvates puudutab artikli 2 lõike 8 punktides a ja b sätestatud väljaarvamine ainete <HT TYPE="ITALIC">teatud</HT> kasutusalasid, ja seda järgmistel põhjustel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Nagu ma juba selgitasin, peab REACH‑määruses sätestatud vaheaine mõiste määratlust tõlgendama asjaomase aine tootmise ja kasutuse eesmärki silmas pidades.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Vt eespool punktid 55 ja 58.</P></NOTE> Seega tuleb (kohapeal kasutatavate ja transporditavate isoleeritud) vaheainete VII jaotisest väljaarvamist tõlgendada samal viisil. See on kasutusega seotud ja seda tuleks käsitada ainete vaheainetena kasutamist käsitlevana.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Sellele viitab kõnealuse väljaarvamise tekkelugu. REACH‑määruse avaldamisele eelnenud valge raamatu jaotises 2.3 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0058" REF.END="QE0058"/>Väljapakutud strateegia põhielemendid<QUOT.END REF.START="QS0058" CODE="201C" ID="QE0058"/> märgitakse, et aine <HT TYPE="ITALIC">kasutusalad</HT>, mis ei ole probleemsed, võivad üldiselt olla välja arvatud väga ohtlike ainete autoriseerimismenetlusest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Euroopa Ühenduste Komisjon, tuleviku kemikaalipoliitika strateegia, KOM(2001) 88 (lõplik), lk 8 ja 19.</P></NOTE> Komisjoni ettepanek võtta vastu määrus kordab seda põhimõtet ja sedastab, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0059" REF.END="QE0059"/>teatud kasutusalad võidakse vabastada autoriseeringu saamise kohustusest<QUOT.END REF.START="QS0059" CODE="201C" ID="QE0059"/>, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0060" REF.END="QE0060"/>autoriseerimismenetlus saaks keskenduda ainete kasutusaladele, mis tõenäoliselt kätkevad endas suurimat riski<QUOT.END REF.START="QS0060" CODE="201C" ID="QE0060"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt komisjoni ettepanek määruse kohta, lk 33.</P></NOTE> Mõlemad dokumendid viitavad üheselt, et autoriseerimiskohustusest vabastamine puudutab ainete kasutusalasid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Pealegi lisati REACH‑määruse esialgses eelnõus vaheainete autoriseerimiskohustusest vabastus määruse VII jaotisesse. Määruse eelnõu artikli 53 lõike 5 punkt g nägi ette, et (vaid) kaht esimest selle autoriseeringu andmist käsitleva artikli lõiget ei kohaldata <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0061" REF.END="QE0061"/>[kasutamise suhtes] kohapeal kasutatava isoleeritud vaheainena või transporditava isoleeritud vaheainena<QUOT.END REF.START="QS0061" CODE="201C" ID="QE0061"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Vt komisjoni ettepanek määruse kohta, lk 108.</P></NOTE> See oli Euroopa Parlament, kes, soovides selguse huvides paigutada kõik erandid REACH‑määruse kohaldamisalast ühte artiklisse dokumendi alguses, tõstis vaheained muude määruse kohaldamisalast tehtavate erandite juurde artiklisse 2.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanek määruse kohta, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja määrust (EÜ) püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (2003/0256(COD)), A6-0315/2005, lk 523 ja 524.</P></NOTE> Teisest küljest on artiklid 57 ja 59 püsinud muutumatuna alates määruse esmase eelnõu koostamisest.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt komisjoni ettepanek määruse kohta artiklid 54 ja 56.</P></NOTE> Need puudutavad aineid artikli 3 punkti 1 tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Seega viib REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punkti b tõlgendamine koostoimes artikli 3 punkti 1, artikli 3 punkti 15 alapunktide b ja c ning VII jaotisega järeldusele, et kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete ja transporditavate isoleeritud vaheainete väljaarvamine VII jaotisest on kasutusega seotud väljaarvamine, mis hõlmab aine konkreetset kasutusotstarvet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Kohaldades artikli 2 lõike 8 punktis b sätestatud väljaarvamist, peaks analüüsi käik olema seega järgmine: i) autoriseerimismenetlus puudutab aineid; ii) selle menetluse kohaldamine eeldab, et artiklis 57 sätestatud väga ohtliku ainena määratlemise kriteeriumid on juba täidetud;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170315">15.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Hitachi Chemical Europe ja Polynt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑324/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:208">EU:C:2017:208</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> iii) määratlemine põhineb ainul ainete olemuslikel omadustel ja mitte nende kasutusotstarbel; iv) kui aine on määratletud väga ohtliku ainena, kuulub see autoriseerimismenetluse kohaldamisalasse, kuigi selle formaalne lisamine autoriseerimisele kuuluvate ainete loetellu võib edasi lükkuda, olenevalt ECHA määratud prioriteetsuse astmest;<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20170315">15.3.2017</DATE>, <NAME.CASE>Hitachi Chemical Europe ja Polynt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑324/15 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:208">EU:C:2017:208</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> kuid v) kui väga ohtliku ainena määratletud aineid kasutatakse vaheainena, siis need kasutusalad ei kuulu määruse VII jaotise kohaldamisalasse; ja lõpetuseks vi) kui ainel on mitu kasutusala, millest ainult üks kuulub erandi kohaldamisalasse, kohaldatakse vabastust üksnes kogusele, mida kasutatakse määruse kohaldamisalast välja arvatud kasutusotstarbel.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Vt Bergkamp, L., Key concepts and scope, <HT TYPE="ITALIC">The European Union REACH Regulation for chemicals</HT>, Oxford University Press, 2013, lk 59. PPG ja SNF nõustusid kohtuistungil tõepoolest sellega, et kui ainet kasutatakse nii vaheainena kui ka mittevaheainena, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0062" REF.END="QE0062"/>näiteks 50% vaheainena ja 50% muul otstarbel<QUOT.END REF.START="QS0062" CODE="201C" ID="QE0062"/>, siis üksnes vaheainena kasutamine kuulub artikli 2 lõike 8 punkti b kohase erandi kohaldamisalasse.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest nähtub, et REACH‑määruse artiklid 57 ja 59 puudutavad teatud olemuslike omadustega aineid, mitte ainete kasutusalasid. Artikli 2 lõike 8 punkt b aga üksnes arvab ainete teatud kasutusalad (kasutamine isoleeritud vaheainena) VII jaotisest välja. Selle erandi toime ei saa olla laiem kui selle ulatus. Seega saab artikli 2 lõike 8 punkt b arvata vaheaineid välja üksnes selle jaotise nendest artiklitest, mis puudutavad ainete kasutusalasid, mitte artiklitest, mis puudutavad ainete olemuslikke omadusi.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Seega järeldan, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui leidis, et asjaolu, et ainel on teatud kasutusalade puhul vaheaine staatus, ei saa välistada selle aine määratlemist väga ohtliku ainena artiklis 59 sätestatud korra kohaselt.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 66.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Leian seega, et kolmas väide tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Teine väide: põhjendamiskohustuse täitmata jätmine</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidlustatud kohtuotsuse asjakohaste punktide kokkuvõte</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 64 meenutas Üldkohus, et vastavalt REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punktile b on kohapeal kasutatavad isoleeritud vaheained ja transporditavad isoleeritud vaheained VII jaotisest välja jäetud. Seejärel asus Üldkohus uurima, kas selle väljajätmise tõttu oli vaidlusalune otsus õigusvastane, kuna see määratles akrüülamiidi väga ohtliku ainena.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 64.</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Üldkohus leidis, et asjaolu, et teatud ainel on kindlas olukorras vaheaine staatus, ei saa välistada seda ainet määratlemise menetlusest, mis on ette nähtud artiklis 59.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 66.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlusosaliste väited</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>PPG ja SNF väidavad oma teise väite toetuseks, et Üldkohus ei täitnud põhjendamiskohustust, sest ei käsitlenud nende argumente REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punkti b kohta. Nad leiavad, et vaidlustatud kohtuotsuses ei põhjendatud, miks selge ja ühemõtteline kohapeal kasutatavate isoleeritud vaheainete ja transporditavate isoleeritud vaheainete välistamine VII jaotise alt ei välistanud sellest johtuvalt ka artikli 59 kohaldamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>ECHA leiab, et Üldkohtu põhjendused on selged ja võimaldavad apellantidel mõista, miks nende argumendid tagasi lükati. Seejuures viitab ECHA vaidlustatud kohtuotsuse punktidele 65–70.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Komisjon on seisukohal, et Üldkohus selgitas piisavalt, miks aine, mida kasutatakse vaheainena, võib siiski olla määratletud REACH‑määruse artikli 59 alusel.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Kohtuotsuste põhjendamise kohustus tuleneb Euroopa Kohtu põhikirja artiklist 36, mis on sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu kohaselt kohaldatav Üldkohtu suhtes. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab Üldkohtu otsuse põhjendusest selgelt ja üheti mõistetavalt ilmnema Üldkohtu arutluskäik, võimaldamaks huvitatud isikutel tehtud kohtuotsuse põhjendusi mõista ja Euroopa Kohtul oma kohtulikku kontrolli teostada.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt muu hulgas kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>Mindo <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑652/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:229">EU:C:2013:229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Saan vaidlustatud kohtuotsusest aru nii, et Üldkohus käsitles otseselt REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punktis b sätestatud erandi ulatust.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Üldkohus selgitas arusaadavalt oma arutluskäiku vaidlustatud kohtuotsuse punktides 65–70. Üldkohus leidis, et akrüülamiid on aine REACH‑määruse artikli 3 punkti 1 tähenduses, ja asjaolu, et teatud ainel on kindlas olukorras vaheaine staatus, ei saa seda ainet määratlemise menetlusest välistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Minu arvates on Üldkohtu põhjendused selged ja esitatud piisavalt detailselt, et PPG ja SNF saaksid esitada apellatsioonkaebuse ja Euroopa Kohus saaks teha apellatsioonkaebuse kohta otsuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Seega asun seisukohale, et Üldkohus põhjendas oma otsust piisavalt ja et teine väide on põhjendamatu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Neljas väide: õigusnormi rikkumine ECHA kohustuse hindamisel võtta arvesse XV lisa toimikus sisalduvat teavet</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidlustatud kohtuotsuse asjakohaste punktide kokkuvõte</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Neljanda väite kohaselt lükkas Üldkohus tagasi apellantide väite, et artikli 59 kohaselt oleks akrüülamiidi määratlemisel pidanud arvesse võtma kogu teavet, mis sisaldus Madalmaade koostatud XV lisa kohases toimikus, sealhulgas teave kasutusalade ja kokkupuute kohta. Üldkohus leidis, et isegi kui selles toimikus mainiti näiteid akrüülamiidi kasutamisest üksnes vaheainena, ei ole see asjassepuutuv akrüülamiidi määratlemisel väga ohtliku ainena, kuivõrd see teave ei puuduta akrüülamiidi olemuslikke omadusi. Teave akrüülamiidi kasutusalade kohta võib osutuda asjakohaseks mõnes menetluse hilisemas etapis, näiteks autoriseeringu andmise käigus konkreetseks kasutamiseks. Igal juhul ei saa järeldada, et kõik akrüülamiidi nimetatud toimikus mainitud kasutusviisid on oma laadilt vaheainena kasutamine.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlusosaliste väited</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>PPG ja SNF väidavad, et Üldkohtu järeldus põhineb õigusnormi rikkumisel. Teabe esitamine aine kasutusalade kohta on XV lisa kohasele toimikule kehtestatud nõue ja ECHA on kohustatud seda teavet arvesse võtma. Akrüülamiidi puhul näitas see teave, et seda ainet kasutati ainult vaheainena, mis on REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punktis b sätestatud erandi kohaldamise seisukohast oluline asjaolu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>ECHA leiab, et Üldkohus järeldas õigesti, et autoriseerimismenetluse esimeses etapis, mille käigus toimub aine määratlemine, ei ole vaja võtta arvesse teavet aine kasutusala kohta. Igal juhul olid XV lisa kohases toimikus märgitud kaks akrüülamiidi kasutusala, mis ei seisnenud selle kasutamises vaheainena.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>XV lisa kohase toimiku koostamine on REACH‑määruse artiklis 59 sätestatud korra vorminõue. Selle korra eesmärk on määratleda ained, millel on artiklis 57 sätestatud olemuslikud omadused ja mis võivad seega kuuluda autoriseerimisele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>XV lisa kohase toimiku kohustuslik sisu on sätestatud REACH‑määruses endas. See koosneb kolmest osast: i) ettepanek, ii) põhjendus, iii) teave kasutamise, kokkupuute, alternatiivsete ainete ja riskide kohta. Ettepanek on toimiku põhiline osa, kuna see sisaldab asjaomase aine kirjeldust ja selle väljapakutud määratlust vastavalt artklis 57 sätestatud kriteeriumidele. Põhjendused on samuti olulised, kuna need põhjendavad ainete sellisena määratlemist.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Teave kasutamise, kokkupuute, alternatiivsete ainete ja riskide kohta on samuti kohustuslik, aga tundub, et selle roll on täiendav. Esiteks tuleb esitada üksnes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0063" REF.END="QE0063"/>olemasolev<QUOT.END REF.START="QS0063" CODE="201C" ID="QE0063"/> teave kasutamise ja kokkupuute kohta.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt selle kohta kohtumäärus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20140904">4.9.2014</DATE>, <NAME.CASE>Cindu Chemicals jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. ECHA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑289/13 P</NO.CASE>, ei avaldata, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2014:2175">EU:C:2014:2175</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Puudub kohustus selgitada välja muud olemasolevat teavet, et koostada XV lisa kohast toimikut. Teiseks, mõistet <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0064" REF.END="QE0064"/>kasutus- ja kokkupuutekategooria<QUOT.END REF.START="QS0064" CODE="201C" ID="QE0064"/>, mis on määratletud artikli 3 punktis 38,<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Artikli 3 punkt 24 määratleb eraldi mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0065" REF.END="QE0065"/>kasutusala<QUOT.END REF.START="QS0065" CODE="201C" ID="QE0065"/> ja artikli 3 punkt 37 mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0066" REF.END="QE0066"/>kokkupuutestsenaarium<QUOT.END REF.START="QS0066" CODE="201C" ID="QE0066"/>.</P></NOTE> kasutatakse määruses mitu korda. Näiteks on see oluline ainete registreerimist käsitleva II jaotise seisukohast seoses teabega, mis tuleb esitada üldise registreerimise eesmärgil (artikkel 10, vaata ka VI lisa), ja I lisa seisukohast, mis sisaldab ainete hindamist ja kemikaaliohutuse aruannete koostamist käsitlevaid üldsätteid. Leian, et selle teabe täiendavast iseloomust ja asjaolust, et see ei pea olema täielik, tuleneb, et sellel on XV lisas kaalu üksnes siis, kus vaetakse teatud kasutusalade väljaarvamist. Sellel ei ole tähtsust (eelneval) hindamisel, kas konkreetne aine tuleks määratleda väga ohtliku ainena või mitte.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Seega asun seisukohale, et Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis, et isegi kui XV lisa kohases toimikus <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0067" REF.END="QE0067"/>mainiti näiteid kõnealuse aine kasutamisest üksnes vaheainena, siis ei oleks see asjassepuutuv, et määratleda akrüülamiidi kui väga ohtlikku ainet […] kuna kõnealune teave ei puuduta akrüülamiidi olemuslikke omadusi<QUOT.END REF.START="QS0067" CODE="201C" ID="QE0067"/>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0058"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punkt 69.</P></NOTE> Nii artiklis 57 kui ka XV lisas väljendatakse seda selgelt: ained määratletakse väga ohtlikuna, kui neil on artiklis 57 loetletud <HT TYPE="ITALIC">omadused</HT>.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0059"><P>Vt eespool punkt 34.</P></NOTE> See säte ei viita seoses aine määratlemisega aine kasutusaladele. Vastupidi, aine <HT TYPE="ITALIC">kasutusalasid</HT> on käsitletud mujal, nimelt artiklis 56, mis sätestab üldise põhimõtte, et aineid, mis on kantud XIV lisasse, ei või turule viia ega kasutada, ning erandid sellest põhimõttest. See etapp puudutab ainete kandmist XIV lisasse (artikkel 58) või VII jaotise 2. peatükki, mis käsitleb autoriseeringute andmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0107"><NO.P>107.</NO.P><TXT>Asun seega seisukohale, et neljas väide tuleb tagasi lükata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Viies ja kuues väide: õigusnormi rikkumine ja põhjendamiskohustuse täitmata jätmine vaidlusaluse otsuse proportsionaalsuse hindamisel</P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Vaidlustatud kohtuotsuse asjakohaste punktide kokkuvõte</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0108"><NO.P>108.</NO.P><TXT>Üldkohus lükkas tagasi PPG ja SNFi argumendi, et vaidlusalune otsus rikkus proportsionaalsuse põhimõtet. Esiteks leidis Üldkohus, et akrüülamiidi määratlemine väga ohtliku ainena ei ole ilmselgelt sobimatu võrreldes taotletud inimeste tervise ja keskkonna kaitse eesmärgiga. Teiseks leidis Üldkohus, et vaidlusaluse otsusega ei ületatud nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke piire. Täpsemalt öeldes ei ole vaheainena kasutatavate ainete vabastamine määratlemise kohustusest vähem piirav, kuid sobiv meede samade eesmärkide saavutamiseks. Liiatigi on seadusandja kehtestanud erinormid vaheainete jaoks REACH‑määruse artikli 2 lõike 1 punktis c ja artikli 2 lõike 8 punktis b.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Menetlusosaliste väited</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0109"><NO.P>109.</NO.P><TXT>Toetamaks oma viiendat väidet, mis on esitatud teise võimalusena, väidavad PPG ja SNF, et Üldkohus rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, hinnates õigusnormi. Vähem piirav meede oleks olnud sätestada vaidlusaluses õigusaktis sõnaselgelt, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0068" REF.END="QE0068"/>aine määratlemine ja lisamine kandidaatainete loetellu ei mõjuta mingil määral selle aine vaheainena kasutamist<QUOT.END REF.START="QS0068" CODE="201C" ID="QE0068"/>, kuna sellise lahenduse eelis on see, et see kaotab vastuolu artikli 2 lõike 8 punktis b sätestatud vaheainete väljaarvamise ja artiklis 59 sätestatud määratlemismenetluse vahel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0110"><NO.P>110.</NO.P><TXT>PPG ja SNFi kuuenda väite kohaselt ei võimalda Üldkohtu hinnang punkti 93 teises lauses neil mõista, miks see meede ei ole vähem piirav meede, mida ECHA oleks seega pidanud rakendama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0111"><NO.P>111.</NO.P><TXT>ECHA leiab, et Üldkohus ei rikkunud proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisel õigusnormi. Tal peab olema ulatuslik kaalutlusõigus valdkonnas, mis eeldab temalt poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ja mille raames ta peab andma keerulisi hinnanguid. Pealegi järgis Üldkohus oma kohustust selle kohta oma põhjendused esitada. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 93 esitatud viide vaheaineid puudutavatele ELi erinormidele, täpsemalt artikli 2 lõike 1 punktile c ja artikli 2 lõike 8 punktile b, ning ristviide punktile 48 olid piisavad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0112"><NO.P>112.</NO.P><TXT>Komisjon väidab, et Üldkohus käsitles igati ECHA-poolset väidetavat proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist. Pealegi on PPG ja SNFi pakutud alternatiiv üleliigne, sest järelm, mida see taotleb, johtub otse REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punktist b endast. Õigusaktis juba sätestatu ümbersõnastamine ei ole <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0069" REF.END="QE0069"/>meede<QUOT.END REF.START="QS0069" CODE="201C" ID="QE0069"/> ega <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0070" REF.END="QE0070"/>vähem piirav<QUOT.END REF.START="QS0070" CODE="201C" ID="QE0070"/>, arvestades, et pakutud täiendusel puudub õiguslik ja praktiline mõju.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P>Hinnang</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0113"><NO.P>113.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 81–94 analüüsis Üldkohus PPG ja SNFi väidet proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0114"><NO.P>114.</NO.P><TXT>Esmalt defineeris Üldkohus õigesti selle põhimõtte ning kohtuliku kontrolli piirid, mis tulenevad ECHA ulatuslikust kaalutlusõigusest selles küsimuses.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0060"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 81 ja 82. Vt ka kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20110721">21.7.2011</DATE>, <NAME.CASE>Etimine</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑15/10</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2011:504">EU:C:2011:504</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0060">60</REF.NP.ECR>, <REF.NP.ECR REF="NP0124">124</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0125">125</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> Seejärel käsitles Üldkohus argumente, mille kohaselt ei ole vaidlusalune otsus REACH‑määrusega taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0061"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 84–87.</P></NOTE> Viimasena analüüsis Üldkohus, kas vaidlustatud otsusega ületatakse taotletavate eesmärkide saavutamiseks vajalikke piire ning PPG ja SNFi pakutud alternatiivseid, vähem piiravaid meetmeid.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0062"><P>Vaidlustatud kohtuotsuse punktid 88–93.</P></NOTE> Üldkohus jõudis järeldusele, et vaidlusalune otsus ei rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0115"><NO.P>115.</NO.P><TXT>PPG ja SNFi viies väide puudutab Üldkohtu hinnangut ühe väidetavalt vähem piirava meetme kohta, mis nende arvamuse kohaselt siiski lubanuks saavutada REACH‑määrusega taotletud eesmärke.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0116"><NO.P>116.</NO.P><TXT>Vaidlustatud kohtuotsuses lükkas Üldkohus selle argumendi tagasi põhjendusega, et vaheainete väljaarvamist reguleerib sõnaselgelt REACH‑määruse artikli 2 lõike 8 punkt b. Nõustun nii Üldkohtu kui ka komisjoniga selles, et kuna õiguslik olukord on tõepoolest selline, ei omanuks väidetav <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0071" REF.END="QE0071"/>alternatiivne meede<QUOT.END REF.START="QS0071" CODE="201C" ID="QE0071"/> mis tahes praktilisi ega õiguslikke järelmeid. See oleks seega olnud porportsionaalsuse kriteeriumi kontekstis tähenduseta. See oleks lühidalt olnud täiesti asjatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0117"><NO.P>117.</NO.P><TXT>Seega on viies väide põhjendamatu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0118"><NO.P>118.</NO.P><TXT>PPG ja SNFi kuuenda väite kohaselt ei täitnud Üldkohus põhjendamiskohustust. Täpsemalt väidavad nad, et vaidlustatud kohtuotsuse punkti 93 teine lause ei võimalda neil mõista, miks nende pakutud meede ei ole vähem piirav meede, mida ECHA oleks pidanud rakendama.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0119"><NO.P>119.</NO.P><TXT>Ma ei nõustu selle väitega.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0120"><NO.P>120.</NO.P><TXT>Nagu olen juba märkinud, on Üldkohus esitanud oma põhjendused PPG ja SNFi väite tagasilükkamise kohta. On tõsi, et põhjendused piirdusid ühe lausega. Olgu märgitud, et argument, millele Üldkohus vastas, oli tühistamisnõude punktis 92 samuti formuleeritud ühe lausena. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa [Üldkohtu] kohustust oma otsuseid põhjendada tõlgendada nii, et kohtul tuleb üksikasjalikult vastata hageja igale argumendile.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0063"><P>Kohtuotsus, <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20080909">9.9.2008</DATE>, <NAME.CASE>FIAMM jt <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. nõukogu ja komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑120/06 P ja C‑121/06 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:476">EU:C:2008:476</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0091">91</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> Üldkohtu lähenemine võimaldas asjaomastel isikutel tuvastada tehtud kohtuotsuse põhjused, võimaldades seega Euroopa Kohtul teostada oma kohtulikku kontrolli vastavalt oma väljakujunenud praktikale.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0064"><P>Kohtuotsus <REF.DOC.ECR><DATE ISO="20130411">11.4.2013</DATE>, <NAME.CASE>Mindo <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. komisjon</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑652/11 P</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:229">EU:C:2013:229</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE></TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0121"><NO.P>121.</NO.P><TXT>Kuues väide tuleb seega tagasi lükata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0122"><NO.P>122.</NO.P><TXT>Seega järeldan, et apellatsioonkaebus tuleb täies ulatuses rahuldamata jätta.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Kohtukulud</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0123"><NO.P>123.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu kodukorra artiklite 137, 138, 140 ja 184 koostoimes tuleb kohtukulud välja mõista PPG‑lt ja SNFilt kui kohtuvaidluse kõigi esitatud väidete osas kaotanud pooltelt.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P>Ettepanek</P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0124"><NO.P>124.</NO.P><TXT>Kõigist eeltoodud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;</P></ITEM><ITEM><P>jätta Polyelectrolyte Producers Group GEIE ja SNF SASi kohtukulud nende endi kanda ja mõista neilt välja ka Euroopa Kemikaaliameti kantud kohtukulud;</P></ITEM><ITEM><P>jätta Madalmaade Kuningriigi ja Euroopa Komisjoni kohtukulud nende endi kanda.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>