<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><JUDGMENT xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.JUDGMENT><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-590/17</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62017CJ0590</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:232">EU:C:2019:232</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>7</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>7</PAGE.TOTAL><AUTHOR>CJ</AUTHOR></BIB.JUDGMENT><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtuotsus <DATE ISO="20190321">21.3.2019</DATE> – Kohtuasi C‑590/17</HT></P><P><HT TYPE="SC">Pouvin ja Dijoux</HT></P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Euroopa kohtu otsus</HT> (kolmas koda)</P><P><DATE ISO="20190321">21. märts 2019</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="STAR" NOTE.ID="E0001"><P>Kohtumenetluse keel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 93/13/EMÜ</KEYWORD><KEYWORD>Kohaldamisala</KEYWORD><KEYWORD>Artikli 2 punktid b ja c</KEYWORD><KEYWORD>Mõisted <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/></KEYWORD><KEYWORD>Eluaseme soetamise rahastamine</KEYWORD><KEYWORD>Tööandja poolt töötajale ja tema abikaasale kui solidaarsele kaaslaenusaajale antud kinnisvara soetamise laen</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><JUDGMENT.INIT><P>Kohtuasjas C‑590/17,</P><P>mille ese on ELTL artikli 267 alusel Cour de cassationi (Prantsusmaa kassatsioonikohus) <DATE ISO="20171004">4. oktoobri 2017. aasta</DATE> otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse <DATE ISO="20171012">12. oktoobril 2017</DATE>, menetluses</P></JUDGMENT.INIT><PARTIES><PLAINTIFS><P><HT TYPE="BOLD">Henri Pouvin,</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">Marie Dijoux</HT>, abielunimi Pouvin,</P></PLAINTIFS><AGAINST><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></AGAINST><DEFENDANTS><P><HT TYPE="BOLD">Électricité de France (EDF),</HT></P></DEFENDANTS></PARTIES><PREAMBLE><PREAMBLE.INIT><P>EUROOPA KOHUS (kolmas koda),</P><P>koosseisus: neljanda koja president M. Vilaras kolmanda koja presidendi ülesannetes, kohtunikud J. Malenovský, L. Bay Larsen, M. Safjan (ettekandja) ja D. Šváby,</P><P>kohtujurist: M. Bobek,</P><P>kohtusekretär: ametnik R. Șereș,</P></PREAMBLE.INIT><GR.VISA><VISA>arvestades kirjalikku menetlust ja <DATE ISO="20180912">12. septembri 2018. aasta</DATE> kohtuistungil esitatut,</VISA></GR.VISA><GR.CONSID><CONSID><P>arvestades seisukohti, mille esitasid:</P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>H. Pouvin ja M. Dijoux, abielunimi Pouvin, esindaja: advokaat J. Buk Lament,</P></ITEM><ITEM><P>Électricité de France (EDF), esindaja: advokaat E. Piwnica,</P></ITEM><ITEM><P>Prantsuse valitsus, esindajad: D. Colas, J. Traband ja A.‑L. Desjonquères,</P></ITEM><ITEM><P>Kreeka valitsus, esindajad: M. Tassopoulou, D. Tsagkaraki, C. Fatourou ja K. Georgiadis,</P></ITEM><ITEM><P>Euroopa Komisjon, esindajad: N. Ruiz García ja C. Valero,</P></ITEM></LIST></CONSID></GR.CONSID><?PAGE NO="2"?><GR.VISA><VISA>olles <DATE ISO="20181115">15. novembri 2018. aasta</DATE> kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,</VISA></GR.VISA><PREAMBLE.FINAL>on teinud järgmise</PREAMBLE.FINAL></PREAMBLE><CONTENTS.JUDGMENT><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">otsuse</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlus puudutab küsimust, kuidas tõlgendada nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="095" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1993">EÜT 1993, L 95, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288) artikli 2 punkte b ja c.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2</NO.P><TXT>Taotlus on esitatud kohtuvaidluses ühelt poolt Henri Pouvini ja Marie Dijoux’, abielunimi Pouvin, ning teiselt poolt Électricité de France’i (EDF) vahel seoses nimetatud ettevõtja poolt Henri Pouvinile ja Marie Dijoux’le antud kinnisvara soetamise laenu raames tagasi maksta jäänud summa tasumise nõudega.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></P></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 üheksandas, kümnendas ja neljateistkümnendas põhjenduses on märgitud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>[…] kauba ja teenuste omandajad peaksid olema kaitstud müüja või teenuste osutaja volist tulenevate kuritarvituste eest, eelkõige ühepoolsete tüüplepingute ning oluliste õiguste ebaõiglase lepingutest väljajätmise eest;</P><P>tarbijat saab tõhusamalt kaitsta, kui ebaõiglaste tingimuste suhtes võetakse vastu ühtsed õigusnormid; kõnealuseid õigusnorme tuleks kohaldada müüjate või teenuste osutajate ning tarbijate vahel sõlmitud kõigi lepingute suhtes; seetõttu tuleb käesoleva direktiivi reguleerimisalast muu hulgas välja jätta töölepingud, pärimisõigust ja perekonnaõigust käsitlevad lepingud ning lepingud, mis on seotud äri- või täisühingute asutamise ja töö korraldamisega;</P><P>[…]</P><P>käesolevat direktiivi kohaldatakse ka kaubandus-, äri- või kutsetegevuse suhtes<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>.</P></CONSID></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis käsitlevad ebaõiglasi tingimusi müüja või teenuste osutaja ning tarbija vahel sõlmitud lepingutes.<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5</NO.P><TXT>Sama direktiivi artiklis 2 on nähtud ette:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">tarbija</HT> – füüsiline isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema kaubandus-, majandus- ega kutsetegevusega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">müüja või teenuste osutaja</HT> – füüsiline [või juriidiline] isik, kes käesoleva direktiiviga hõlmatavate lepingute raames toimib eesmärkidel, mis on seotud tema kaubandus-, majandus- või kutsetegevusega, olenemata sellest, kas ettevõte on era- või riigiomanduses<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/>. [täpsustatud tõlge]</TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="3"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Prantsuse õigus</HT></HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6</NO.P><TXT>Tarbijakaitseseadustiku (code de la consommation) artiklis L. 132-1 on põhikohtuasjas kohaldatavas redaktsioonis võetud direktiiv 93/13 Prantsuse õigusse üle.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7</NO.P><TXT>Selle artikli esimeses lõigus on sätestatud:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Ettevõtja ning ettevõtjaks mitteoleva isiku või tarbija vahel sõlmitud lepingutes on ebaõiglased lepingutingimused, mille eesmärk või tagajärg on tekitada lepingupoolte õiguste ja kohustuste oluline tasakaalustamatus ettevõtjaks mitteoleva isiku või tarbija kahjuks.<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/></P></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8</NO.P><TXT>EDF andis <DATE ISO="19950403">3. aprillil 1995</DATE> H. Pouvinile, kes oli nimetatud äriühingu töötaja, ja tema abikaasale (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>laenusaajad<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>) eluaseme soetamise abikava raames eluaseme soetamise rahastamiseks laenu summas <FT TYPE="DECIMAL">57625,73</FT> eurot, mis tuli tagasi maksta 240 kuumaksena kahe kümneaastase tagasimakseperioodi jooksul vastavate intressimääradega 4,75% ja 8,75% (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>laenuleping<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9</NO.P><TXT>Lepingu artikli 7 kohaselt lõpeb laenuleping automaatselt juhul, kui laenusaaja ei kuulu mis tahes põhjusel enam EDFi töötajate hulka. Nimetatud klausli alusel muutub laenu põhisumma töölepingu lõppemise korral kohe sissenõutavaks, ilma et laenusaajad oleksid jätnud oma kohustused täitmata.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10</NO.P><TXT>H. Pouvin lahkus <DATE ISO="20020101">1. jaanuaril 2002</DATE> EDFist töölt ja laenusaajad lõpetasid laenumaksete tasumise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11</NO.P><TXT>EDF pöördus <DATE ISO="20120405">5. aprillil 2012</DATE> pärast seda, kui ta oli kohaldanud laenulepingu automaatse lõppemise klauslit seoses asjaoluga, et laenusaaja ei kuulu enam EDFi töötajate hulka, laenusaajate vastu hagiga kohtusse, nõudes <FT TYPE="DECIMAL">50238,37</FT> euro tasumist, mis vastas tagasi maksta jäänud põhisummale, intressile alates <DATE ISO="20020101">1. jaanuarist 2002</DATE> ning 3517 eurole leppetrahvi klausli alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12</NO.P><TXT>Tribunal de grande instance de Saint-Pierre (Saint-Pierre’i esimese astme kohus, Prantsusmaa) tunnistas <DATE ISO="20130329">29. märtsi 2013. aasta</DATE> kohtuotsuses ebaõiglaseks klausli, mille kohaselt juhul, kui laenusaaja ei kuulu enam EDFi töötajate hulka, laenuleping automaatselt lõpeb. Seetõttu jättis nimetatud kohus rahuldamata EDFi nõude tuvastada, et leping on automaatselt lõppenud. Samal ajal tunnistas nimetatud kohus laenulepingu lõppenuks põhjusel, et laenusaajad on jätnud tagasimaksekohustuse täitmata ning mõistis laenusaajatelt solidaarselt välja summa <FT TYPE="DECIMAL">44551,84</FT> eurot, millele lisandub 6% intress alates 5. aprillist 2012, ja 3118,63 eurot, millele lisandub 6% intress alates kohtuotsuse kuulutamise päevast lepingu täitmata jätmise tõttu laenusaajate poolt EAFile tekitatud kahju hüvitamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13</NO.P><TXT>Cour d’appel de Saint-Denis (Saint-Denis’ apellatsioonikohus, Prantsusmaa) tühistas <DATE ISO="20140912">12. septembri 2014. aasta</DATE> kohtuotsusega <DATE ISO="20130329">29. märtsi 2013. aasta</DATE> otsuse ja sedastas, et vaidlusalune leping lõppes <DATE ISO="20020101">1. jaanuaril 2002</DATE>. Sellest tulenevalt mõistis ta laenusaajatelt EDFi kasuks välja summa <FT TYPE="DECIMAL">50238,37</FT> eurot, millele lisandub 6% intress alates <DATE ISO="20020101">1. jaanuarist 2002</DATE>, kusjuures pärast nimetatud kuupäeva makstud summad tuleb maha arvata. Lisaks sellele mõistis kohus leppetrahvi klausli alusel laenusaajatelt EDFi kasuks välja summa 3517 eurot koos seadusjärgse viivisega alates <DATE ISO="20020101">1. jaanuarist 2002</DATE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14</NO.P><TXT>Kohus leidis, et tarbijakaitseseadustiku artikkel L. 132-1 ei ole käesoleval juhul kohaldatav, kuna EDF sõlmis laenulepingu tööandja rollis ja seetõttu ei saa teda käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>ettevõtjana<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/> selle artikli tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15</NO.P><TXT>Laenusaajad esitasid selle otsuse peale kassatsioonkaebuse, väites, et nad tegutsesid tarbija rollis ning tuginesid seejuures Cour de cassationi (Prantsusmaa kassatsioonikohus) praktikale, mille kohaselt on ebaõiglane klausel, milles nähakse ette laenulepingu lõppemine lepinguga mitteseotud põhjusel.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="4"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16</NO.P><TXT>Cour de cassation (kassatsioonikohus) leiab, et nimetatud väites tõstatatud küsimused, millest sõltub kassatsioonkaebuse lahendus, nõuavad direktiivi 93/13 artikli 2 ühtset tõlgendamist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Cour de cassation (kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 93/13] artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kui äriühing nagu EDF annab töötajale eluaseme soetamise abikava raames kinnisvara soetamise laenu, mida on õigus saada ainult äriühingu töötajatel, toimib ta müüja või teenuste osutajana?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 93/13] artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et kui äriühing nagu EDF annab niisuguse kinnisvara soetamise laenu oma töötaja abikaasale, kes ei ole selle äriühingu töötaja, vaid solidaarne kaaslaenusaaja, toimib ta müüja või teenuste osutajana?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 93/13] artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et äriühingu nagu EDF töötaja, kes on sõlminud selle äriühinguga kinnisvara soetamise laenulepingu, toimib tarbijana?</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 93/13] artiklit 2 tuleb tõlgendada nii, et selle töötaja abikaasa, kes ei sõlmi sama laenulepingut mitte äriühingu töötaja, vaid solidaarse kaaslaenusaaja rollis, toimib tarbijana?<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Eelotsuse küsimuste analüüs</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub oma küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, sisuliselt selgitada, kas direktiivi 93/13 artikli 2 punkte b ja c tuleb tõlgendada nii, et ühelt poolt teatava ettevõtja töötaja ja tema abikaasa, kes sõlmivad selle ettevõtjaga krediidilepingu, mille sõlmimise võimalus on põhimõtteliselt üksnes ettevõtja töötajatel ja mille eesmärk on rahastada isikliku eluaseme soetamist, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>tarbijad<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/> selle artikli 2 punkti b tähenduses, ja teiselt poolt, kas selle krediidi andmise raames tuleb sama ettevõtjat käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/> selle artikli 2 punkti c mõttes.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19</NO.P><TXT>Kõigepealt olgu märgitud, et direktiivi 93/13 kümnenda põhjenduse kohaselt tuleb ühtseid õigusnorme ebaõiglaste tingimuste kohta kohaldada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>kõigi lepingute<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/> suhtes, mis on sõlmitud selle direktiivi artikli 2 punktides b ja c määratletud <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/> ning <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/> vahel (<DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20</NO.P><TXT>Samuti on direktiivi 93/13 kümnendas põhjenduses märgitud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>direktiivi reguleerimisalast [tuleb] välja jätta töölepingud<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21</NO.P><TXT>Neil asjaoludel tuleb kontrollida, kas asjaolu, et krediidilepingu pooled, nagu on kõne all põhikohtuasjas, on seotud ka töölepingu kaudu, mõjutab krediidilepinguga seoses vastavalt nende <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/> ja <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/> rolli direktiivi 93/13 artikli 2 punktide b ja c tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22</NO.P><TXT>Nimetatud sätte kohaselt on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/> füüsiline isik, kes asjaomase direktiiviga hõlmatavate lepingute raames toimib eesmärkidel, mis ei ole seotud tema majandus- ega kutsetegevusega. Lisaks on sätestatud, et <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/> on füüsiline või juriidiline isik, kes direktiiviga 93/13 hõlmatavate lepingute raames toimib eesmärkidel, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega, olenemata sellest, kas ettevõtja on era- või riigiomanduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23</NO.P><TXT>Nii nähtub Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikast, et direktiivis 93/13 on selle kohaldamisalasse kuuluvad lepingud määratletud viitega rollile, milles lepingupartnerid tegutsevad – sellele, kas nad tegutsevad oma majandus- või kutsetegevuse raames või mitte (<DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0053">53</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="5"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24</NO.P><TXT>Esiteks, mis puutub mõistesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/> direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b mõttes, siis on see objektiivne ja sõltumatu konkreetsetest teadmistest, mis asjaomasel isikul võivad olla, või teabest, mis sel isikul tegelikult olemas on (<DATE ISO="20150903">3. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costea</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑110/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:538">EU:C:2015:538</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0021">21</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25</NO.P><TXT>Seoses sellega tuleb meenutada, et tarbija on suhetes müüja või teenuste osutajaga nõrgemal läbirääkimispositsioonil ja omab vähem teavet, mis viib selleni, et tarbija nõustub müüja või teenuste osutaja eelnevalt välja töötatud tüüptingimustega, ilma et tal oleks võimalik mõjutada nende sisu (<DATE ISO="20150903">3. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costea</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑110/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:538">EU:C:2015:538</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0018">18</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26</NO.P><TXT>Liikmesriigi kohus, kes lahendab vaidlust seoses lepinguga, mis võib kuuluda selle direktiivi kohaldamisalasse, on kohustatud kõiki tõendeid ja eelkõige lepingutingimusi arvesse võttes kontrollima, kas ostjat saab kvalifitseerida <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>tarbijaks<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/> direktiivi 93/13 tähenduses. Selleks peab liikmesriigi kohus arvesse võtma kõiki kohtuasja asjaolusid ja eelkõige vaadeldava lepingu esemeks oleva asja või teenuse laadi, mis võib ära näidata, mis otstarbel asi või teenus osteti (<DATE ISO="20150903">3. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costea</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑110/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:538">EU:C:2015:538</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba otsustanud, et ehkki advokaadil on kõrgema tasemega oskusteave, võib teda direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b tähenduses käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>tarbijana<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/>, kui ta sõlmib lepingu, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega (vt selle kohta <DATE ISO="20150903">3. septembri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Costea</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑110/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:538">EU:C:2015:538</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0026">26</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0027">27</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28</NO.P><TXT>Direktiivi 93/13 artikli 2 punktis b esineva mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/> lai tõlgendus võimaldab tagada direktiiviga ette nähtud kaitse kõigile füüsilistele isikutele, kes on käesoleva kohtuotsuse punktis 25 esitatud selgitusele vastav lepingu nõrgem pool.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt ei ole asjaoluga, et füüsiline isik sõlmib lepingu (välja arvatud töölepingu) tööandjaga, iseenesest vastuolus nimetatud isiku määratlemine <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>tarbijana<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/> direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b tähenduses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30</NO.P><TXT>Lisaks ei jäta asjaolu, et teatavat liiki tarbijalepinguid saavad sõlmida ainult teatavat liiki tarbijaid, neid direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b tähenduses <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/> staatusest ilma, nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 60.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31</NO.P><TXT>Kui hulk lepinguid, mille tarbijad on sõlminud oma tööandjatega, jäetaks nimetatud direktiiviga antud kaitse kohaldamisalast välja, võtaks see kõigilt neilt tarbijatelt selle direktiiviga ette nähtud kaitse (vt analoogia alusel <DATE ISO="20150115">15. jaanuari 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Šiba</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑537/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:14">EU:C:2015:14</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32</NO.P><TXT>Mis puutub töölepingute direktiivi 93/13 kohaldamisalast väljajätmisse, siis olgu märgitud, et krediidileping, nagu on põhikohtuasjas käsitletav leping, ei reguleeri töösuhet ega käsitle töötamise tingimusi ning seetõttu ei saa seda käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>töölepinguna<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>, nagu tõdes kohtujurist oma ettepaneku punktis 58.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33</NO.P><TXT>Mis teiseks puutub mõistesse <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0028" REF.END="QE0028"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0028" CODE="201C" ID="QE0028"/> direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c tähenduses, siis on oluline märkida, et liidu seadusandja kavatsus oli anda mõistele <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0029" REF.END="QE0029"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0029" CODE="201C" ID="QE0029"/> lai tähendus (<DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0048">48</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34</NO.P><TXT>Ühelt poolt näitab direktiivi prantsuskeelses versioonis sõna <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0030" REF.END="QE0030"/>toute<QUOT.END REF.START="QS0030" CODE="201C" ID="QE0030"/> (<QUOT.START CODE="201E" ID="QS0031" REF.END="QE0031"/>iga<QUOT.END REF.START="QS0031" CODE="201C" ID="QE0031"/>) kasutamine selles sättes selgelt, et iga füüsilist või juriidilist isikut võib käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0032" REF.END="QE0032"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0032" CODE="201C" ID="QE0032"/> direktiivi 93/13 tähenduses, kui ta tegutseb majandus- või kutsetegevuse raames (<DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0049">49</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="6"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35</NO.P><TXT>Teiselt poolt on selles sättes silmas peetud mis tahes majandus- või kutsetegevust, <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0033" REF.END="QE0033"/>olenemata sellest, kas ettevõte on era- või riigiomanduses<QUOT.END REF.START="QS0033" CODE="201C" ID="QE0033"/>. Sellest tuleneb, et direktiivi 93/13 artikli 2 punkt c on kohaldatav nii tulunduslikele kui ka mittetulunduslikele organisatsioonidele, välistamata üldhuviteenuseid osutavaid üksusi (vt selle kohta <DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0050">50</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0051">51</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36</NO.P><TXT>Mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0034" REF.END="QE0034"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0034" CODE="201C" ID="QE0034"/> direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c tähenduses on funktsionaalne mõiste, mis hõlmab selle hindamist, kas lepinguline suhe on sõlmitud tegevuse raames, mida isik teostab majandus- või kutsetegevuses (vt selle kohta <DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0055">55</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37</NO.P><TXT>Euroopa Kohus on juba otsustanud, et haridusasutust, mis osutab lisaks oma põhitegevusele üliõpilasele täiendavat teenust, mis oma olemuselt on krediidileping, võib direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c tähenduses käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0035" REF.END="QE0035"/>müüja või teenuse osutajana<QUOT.END REF.START="QS0035" CODE="201C" ID="QE0035"/> (vt selle kohta <DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0057">57</REF.NP.ECR> ja <REF.NP.ECR REF="NP0058">58</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38</NO.P><TXT>Sellise lepingu puhul tuleneb haridusasutuse ja üliõpilase vahel põhimõtteline ebavõrdsus sellest, et poolte informeerituse ja tehnilise oskusteabe tase ei ole võrdne, kuna sellisel asutusel on püsiv korraldussüsteem ja tehniline oskusteave, mida üliõpilasel, kes tegutseb isiklikes huvides ja kes on sellise lepinguga seotud esimest korda, ei pruugi tingimata olla (<DATE ISO="20180517">17. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Karel de Grote – Hogeschool Katholieke Hogeschool Antwerpen</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑147/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:320">EU:C:2018:320</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39</NO.P><TXT>Need kaalutlused on kohaldatavad sellises asjas nagu on põhikohtuasi, kus juriidilisest isikust tööandja sõlmib ühe oma töötajaga, kelleks on füüsiline isik, ja vastavalt olukorrale selle töötaja abikaasaga krediidilepingu, mis on mõeldud isikliku eluaseme soetamise rahastamiseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40</NO.P><TXT>Isegi kui tööandja nagu EDFi peamine tegevusala ei ole pakkuda rahastamisvahendeid vaid tarnida energiat, on sellel tööandjal teave ja tehnilised teadmised, inimressurss ja materiaalsed vahendid, mis füüsilisel isikul, nimelt teisel lepingupoolel, puuduvad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41</NO.P><TXT>Nagu mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0036" REF.END="QE0036"/>tarbija<QUOT.END REF.START="QS0036" CODE="201C" ID="QE0036"/> direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b tähenduses, on ka mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0037" REF.END="QE0037"/>müüja või teenuste osutaja<QUOT.END REF.START="QS0037" CODE="201C" ID="QE0037"/> selle direktiivi artikli 2 punkti c tähenduses oma olemuselt objektiivne ega sõltu sellest, mida otsustab müüja või teenuste osutaja käsitada oma peamise või teisese tegevusalana.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42</NO.P><TXT>Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktides 43–46 sisuliselt märkis, siis ühelt poolt teenib oma töötajatele krediidilepingu pakkumine, millega antakse neile soodustus, mis võimaldab vara omandada, eesmärki meelitada ja hoida kvalifitseeritud ja oskuslikku tööjõudu, mis toetab tööandja majandus- ja kutsetegevust. Selles kontekstis ei oma asjaolu, kas tööandja teenib või ei teeni lepingult otsest tulu, tähtsust tööandja käsitamisel <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0038" REF.END="QE0038"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0038" CODE="201C" ID="QE0038"/> direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c tähenduses. Teiselt poolt teenib kõnealuses sättes esineva mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0039" REF.END="QE0039"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0039" CODE="201C" ID="QE0039"/> lai tõlgendus selle direktiivi eesmärgi rakendamist, mis seisneb tarbija kui teatava ettevõtjaga sõlmitud lepingu nõrgema poole kaitsmises ning poolte võrdsuse taastamises (vt selle kohta <DATE ISO="20180531">31. mai 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sziber</NAME.CASE>, <NO.CASE>C‑483/16</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:367">EU:C:2018:367</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0032">32</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43</NO.P><TXT>Kõigist eeltoodud argumentidest lähtudes tuleb esitatud küsimustele vastata järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>direktiivi 93/13 artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et teatava ettevõtja töötaja ja tema abikaasa, kes sõlmivad selle ettevõtjaga krediidilepingu, mille sõlmimise võimalus on põhimõtteliselt üksnes ettevõtja töötajatel ja mille eesmärk on rahastada isikliku eluaseme soetamist, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0040" REF.END="QE0040"/>tarbijad<QUOT.END REF.START="QS0040" CODE="201C" ID="QE0040"/> selle sätte tähenduses;</P></ITEM><?PAGE NO="7"?><ITEM><P>direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et seda ettevõtjat tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0041" REF.END="QE0041"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0041" CODE="201C" ID="QE0041"/> osutatud sätte mõttes, kui ta sõlmib sellise krediidilepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, olgugi et krediidi andmine ei ole tema peamine tegevusala.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><P><HT TYPE="BOLD">Kohtukulud</HT></P></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44</NO.P><TXT>Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><JURISDICTION><INTRO>Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kolmas koda) otsustab:</INTRO><P><HT TYPE="BOLD">1. Nõukogu <DATE ISO="19930405">5. aprilli 1993. aasta</DATE> direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes artikli 2 punkti b tuleb tõlgendada nii, et teatava ettevõtja töötaja ja tema abikaasa, kes sõlmivad selle ettevõtjaga krediidilepingu, mille sõlmimise võimalus on põhimõtteliselt üksnes ettevõtja töötajatel ja mille eesmärk on rahastada isikliku eluaseme soetamist, on <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0042" REF.END="QE0042"/>tarbijad<QUOT.END REF.START="QS0042" CODE="201C" ID="QE0042"/> selle sätte tähenduses.</HT></P><P><HT TYPE="BOLD">2. Direktiivi 93/13 artikli 2 punkti c tuleb tõlgendada nii, et seda ettevõtjat tuleb käsitada <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0043" REF.END="QE0043"/>müüja või teenuste osutajana<QUOT.END REF.START="QS0043" CODE="201C" ID="QE0043"/> osutatud sätte mõttes, kui ta sõlmib sellise krediidilepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, olgugi et krediidi andmine ei ole tema peamine tegevusala.</HT></P></JURISDICTION></CONTENTS.JUDGMENT><SIGNATURE.CASE><SIGNATORY><P>Allkirjad</P></SIGNATORY></SIGNATURE.CASE></JUDGMENT>