European flag

Teataja
Euroopa Liidu

ET

Seeria C


C/2024/2373

27.3.2024

Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(C/2024/2373)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Rheinischer Landwein“

PGI-DE-A1301-AM01

Teate kuupäev: 27. oktoober 2023

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJENDUSED

1.   Muudatuste kirjeldus

a)   Veini/viinamarjasaaduste kirjeldus ja analüütilised ja/või organoleptilised omadused

Veini „Rheinischer Landwein“ minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja viinamarjavirde naturaalne minimaalne mass esitatakse eraldi punktis. Sisulisi muudatusi ei ole. Selgituseks on lisatud veinikeldri arvepidamise kohta järgmine lause: „Viinamarjavirde mass kääritamismahutis peab olema dokumenteeritud.“

Lisaks koostati mitmesuguste toodete organoleptiline kirjeldus.

b)   Piirkonna määratlemine

Kaitstud geograafilise tähisega „Rheinischer Landwein“ hõlmatud piirkonna puhul on seoses Bingen am Rheini omavalitsusüksusega tehtud Bingerbrücki osas erand.

Piiritletud alade kaartidega saab tutvuda aadressil www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Veini „Rheinischer Landwein“ piirkondlikku tootmisvõimalust muudetakse. Seni sai veini „Rheinischer Landwein“ toota üksnes Rheinhesseni viinamarjakasvatuspiirkonnas. Seda korda on õigusnõuete järgi kohandatud ja nüüd on lubatud veini „Rheinischer Landwein“ toota ka sama liidumaa teises piirkonnas või naaberliidumaal:

„Veini „Rheinischer Landwein“ võib toota muus piirkonnas kui tootmispiirkond, kus viinamarjad korjati ja mis on märgitud etiketile, tingimusel et tootmispiirkond asub samal liidumaal või naaberliidumaal.“

c)   Veiniviinamarjasordid

Tootespetsifikaadi punktis 7 (mis muutub punktiks 8) on loetletud järgmised viinamarjasordid:

Valge vein

Albalonga, Arnsburger, Auxerrois, Bacchus, Bronner, Chardonnay, Ehrenbreitsteiner, Ehrenfelser, Faberrebe, Findling, Freisamer, Gelber Muskateller, Gewürztraminer, Grauer Burgunder, Grüner Silvaner, Grüner Veltliner, Helios, Hibernal, Hölder, Huxelrebe, Johanniter, Juwel, Kanzler, Kerner, Kernling, Mariensteiner, Merzling, Morio-Muskat, Müller-Thurgau, Muskat-Ottonel, Nobling, Optima, Orion, Ortega, Perle, Phoenix, Prinzipal, Regner, Reichensteiner, Rieslaner, Roter Gutedel, Roter Muskateller, Roter Traminer, Saphira, Sauvignon Blanc, Scheurebe, Schönburger, Septimer, Siegerrebe, Silcher, Sirius, Solaris, Staufer, Weißer Burgunder, Weißer Gutedel, Weißer Riesling, Würzer.

Punane ja roosa vein

Acolon, Blauer Frühburgunder, Blauer Limberger, Blauer Portugieser, Blauer Silvaner, Blauer Spätburgunder, Blauer Trollinger, Blauer Zweigelt, Bolero, Cabernet Carbon, Cabernet Cortis, Cabernet Cubin, Cabernet Dorio, Cabernet Dorsa, Cabernet Franc, Cabernet Mitos, Cabernet Sauvignon, Dakapo, Deckrot, Domina, Dornfelder, Dunkelfelder, Färbertraube, Früher Roter Malvasier, Hegel, Heroldrebe, Merlot, Monarch, Müllerrebe, Muskat Hamburg, Neronet, Palas, Prior, Regent, Rondo, Rotberger, Rubinet, Saint Laurent, Syrah.

MUUDATUSED

Edaspidi kasutatakse pealkirjade „Valge vein“ ning „Punane ja roosa vein“ asemel pealkirju „Valged viinamarjasordid“ ja „Punased viinamarjasordid“.

Välja jäetakse järgmised viinamarjasordid:

 

'Blaue Silvaner' (vale loetelu)

 

'Früher Roter Malvasier' (vale loetelu)

 

'Muskat Hamburg'

 

Lisatakse järgmised viinamarjasordid:

Valged viinamarjasordid:

„Adelfränkisch, Alvarinho, Blauer Silvaner, Blütenmuskateller, Cabernet Blanc, Calardis Blanc, Chenin Blanc, Cumdeo Blanc, Dalkauer, Donauriesling, Donauveltliner, Felicia, Früher Leipziger, Früher Roter Malvasier, Furmit, Gelber Kleinberger, Gelber Orleans, Glera, Gm 324 58, Gm 6423-12, Gm 6427-5, Gm 789-10, Gm 7926-1, Gm 7941-11, Goldmuskateller, Grünfränkisch, Jakob Gerhardt Blanc, Manzoni Bianco, Marsanne blanche, Muscabona, Muscaris, Orangentraube, Petit Manseng, Pollux, Rheinfelder, Rinot, Rosa Chardonnay, Roter Riesling, Roter Veltliner, Sauvignac, Sauvignon gris, Sauvignon Gryn, Sauvignon Sary, Sauvitage, Savagnin Blanc, Semillon, Souvignier gris, Trebbiano di Soave, VB 32-7, Viognier, Weißer Räuschling, We S 503.“

Punased viinamarjasordid:

„Accent, Alegrillo Negro, Barbera, Bettlertraube, Blauer Gänsfüßer, Blauer Hängling, Blauer Muskateller, Cabaret Noir, Cabernet Cantor, Cabernet Jura, Cabertin, Calabrese, Carménère, Chatus, Cumdeo Rouge, Divico, Gamay Noir, Gm 6421-2, Gm 6421-15, Gm 674-1, Gm 7217-5, Gm 8210-1, Grenache Noir, Hartblau, Kleiner Fränkischer Burgunder, Lagrein, Laurot, Malbec, Muskattrollinger, Nebbiolo, Petite Syrah, Petit Verdot, Pinotage, Pinotin, Pinot nova, Primitivo, Reberger, Rosenmuskateller, Sangiovese, Satin Noir, Schwarzblauer Riesling, Schwarzer Heunisch, Schwarzer Urban, Süßschwarz, Tannat, Tempranillo, VB 91-26-5, We 70-281-37, We 94-26-37.“

d)   Muud nõuded kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldavalt organisatsioonilt

Seni kohaldatavale õigusele vastanud säte, mille kohaselt peavad tootmiseks kasutatavad viinamarjad pärinema 100 % ulatuses tootmispiirkonnast, säilitatakse. Need eeskirjad ei ole enam loetletud riigisisese õiguse nõudena, vaid on nüüd kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni (kaitseühingu) nõuded. 100 % on nüüd sõnaselgelt nimetatud ning viidatakse tootespetsifikaadis sisalduvale piiritlemisloetelule ja viinamarjasortide loetelule.

Säte ei ole enam sõnastatud nii: „Veini „Rheinischer Landwein“ tohib toota ainult viinamarjadest, mis pärinevad viinamarjakasvatuspiirkonna viinamarjaistandustest, ja lubatud viinamarjasortidest.“

Nüüd on see sõnastatud järgmiselt: „Vein „Rheinischer Landwein“ peab olema toodetud 100 % ulatuses viinamarjadest, mis pärinevad tootespetsifikaadi punktis 4 nimetatud omavalitsusüksustest või piirkondadest, ja tootespetsifikaadi punkti 8 kohaselt lubatud veiniviinamarjasortidest.“

e)   Kontrolliasutus

Tootespetsifikaadi punktis 11 muudeti faksinumbrit ja parandati kontrolliasutuse ülesannet, sest vastutus uusistutuslubade eest on viidud Rheinland-Pfalzi Põllumajanduskojalt üle föderaalsele põllumajandus- ja toiduametile.

f)   Muu

Redaktsioonilised muudatused kooskõlas ELi nõuetega. See hõlmab kõiki muudatusi, mis vastavad kohaldatavale õigusele. Selleks võib viidata kohaldatavale õigusele või asjakohase lõigu kustutada.

2.   Muudatuste põhjendus

a)   Veini/viinamarjasaaduste kirjeldus ja analüütilised ja/või organoleptilised omadused

Minimaalne naturaalne alkoholisisaldus ja minimaalne naturaalne viinamarjavirde mass on loetletud eraldi punktis, et muuta tootespetsifikaat ülevaatlikumaks. Ümberarvestustabeli väljajätmine tähendab, et naturaalse viinamarjavirde minimaalse massi määramisel ei ole enam õiguslikku alust. Sellegipoolest esineb see tootespetsifikaadis ka edaspidi, sest tootjad kasutavad praktikas Oechsle kraade (viinamarjavirde tiheduse skaala). Sellepärast ühendatakse edaspidi minimaalse naturaalse alkoholisisalduse ja viinamarjavirde minimaalse massi näidud sõnaga „ja“. See näitab selgelt, et tootjad peavad jälgima nii minimaalse naturaalse alkoholisisalduse kui ka viinamarjavirde minimaalse massi väärtusi, kui nad turustavad veini „Rheinischer Landwein“. Selleks et vältida arusaamatusi veinikeldri arvepidamises, otsustas kaitseühing (Schutzgemeinschaft) lisada lause, milles selgitatakse, et veinitööstusettevõtte arvepidamisandmetes tuleb kajastada vaid viinamarjavirde minimaalne mass.

Organoleptiliste omaduste kirjeldused on muudetud nüansirikkaks, et anda eri toodetest parem ettekujutus.

b)   Piirkonna määratlemine

Bingerbrück on kaitstud geograafilise tähisega toote „Rheinischer Landwein“ määratlusest välja jäetud, kuna Bingerbrück on osa Nahe tootmispiirkonnast.

Tootespetsifikaadi eesmärk ei ole määratleda tootmisvõimalust kitsamalt kui seadusega ette nähtud.

c)   Veiniviinamarjasordid

Viinamarjasortide loetelu on ebatäpne ja puudulik. Seda täiendatakse, et hõlmata kõik seni klassifitseeritud viinamarjasordid, mida kasvatatakse kasvatuspiirkonnas, kuna need sordid on kasvatuspiirkonnas juba end tõestanud. Nendest sortidest valmistatud veinid vastavad tootespetsifikaadi nõuetele. 'Muskat Hamburg' on lauaviinamari ja seetõttu ei ole see lubatud. Punaste viinamarjasortide puhul on välja jäetud 'Blaue Silvaner' ja 'Frühe Rote Malvasier', sest tegemist on valgete viinamarjasortidega.

Edaspidi esitatakse viinamarjasordid pealkirjade „Valged viinamarjasordid“ ja „Punased viinamarjasordid“ all, mitte pealkirjade „Valge vein“ ning „Punane ja roosa vein“ all, sest viinamarjasortide loetlemisega tootespetsifikaadis reguleeritakse seda, milliseid sorte tohib kasvatada, mitte lõpptoodet.

d)   Muud nõuded kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldavalt organisatsioonilt

100 % reegel ei ole riigisiseses õiguses muudetud kujul ette nähtud ja on seetõttu esitatud kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldava organisatsiooni (kaitseühingu) nõudena. Tekstis tehti muudatusi (nt 100 % sõnaselge nimetamine), et selgitada algse sätte sisu. Sisulisi muudatusi ei ole tehtud.

e)   Kontrolliasutus

Faksinumber on muutunud.

Seoses uute lubadega tehakse parandus selleks, et kajastada kohaldatavat õigust.

f)   Muu

ELi nõuetele vastamiseks tuleb teha redaktsioonilisi muudatusi.

KOONDDOKUMENT

1.   Toote nimetus

Rheinischer Landwein

2.   Geograafilise tähise tüüp

KGT – kaitstud geograafiline tähis

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Valge vein

LÜHIKIRJELDUS

Valgete veinide värvus on tavaliselt kahvatu- kuni õlgkollane, sageli roheliste varjunditega. Veinidele on tavaliselt iseloomulikud kollaste ja troopiliste puuviljade aroomid, mõnikord ka lillelised muskaatpähkli noodid, täpselt tasakaalustatud magusus ja happesus.

Viinamarjasordist 'Riesling' valmistatud veinid kajastavad eriti hästi kaitstud geograafilise tähisega „Rheinischer Landwein“ hõlmatud piirkonna eri kasvukohtade vahelisi erinevusi.

Eelkõige võivad koos kestadega kääritatud valged veinid olla ka punakate ja pruunide varjunditega oranžid. Valgetel veinidel võib olla jätkuvalt stabiilne või raputamisel märgatav looduslikku päritolu hägusus (nt käärituspärmi, virde tahke osa, tanniinide ja kristalsete setete tõttu). Töötlemise abiainete lisamisega kunstlikult tekitatud või veini defektidest tingitud hägusus ei ole seevastu lubatud. Lõhnas on tunda ka oksüdatiivseid, fenoolseid või isegi redutseerivaid noote, mis on kerge kuni mõõduka iseloomuga.

Pärast rikastamist ei tohi üldalkoholisisaldus ületada 11,5 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus:

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

2.   Punane vein

LÜHIKIRJELDUS

Punased veinid on punase kuni tumepunase värvusega, sageli sinaka ja violetse varjundiga. Neid iseloomustavad tavaliselt punaste puuviljade ja marjade aroomid ning pehme happeline struktuur. Keskmise täidlusega veinidel on pehme happesus ja tagasihoidlik tanniinistruktuur ning rikkalik puuviljasus. Lisaks võib veinidel olla ka stabiilne või raputamisel märgatav looduslikku päritolu hägusus (nt käärituspärmi, virde tahke osa, tanniinide ja kristalsete setete tõttu). Töötlemise abiainete lisamisega kunstlikult tekitatud või veini defektidest tingitud hägusus ei ole seevastu lubatud.

Naturaalne üldalkoholisisaldus ei tohi rikastamisel ületada 12 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus:

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

3.   Roosa vein, Blanc de Noir

LÜHIKIRJELDUS

Roosad veinid on kahvatu- kuni helepunast värvi ning on pressitud õrnalt ainult punastest viinamarjadest. Blanc de Noiri veinid on valge veini värvi. Veinid on tavaliselt kerge punaste puuviljade ja marjade aroomiga ning värske ja elava happesusega. Samuti võib esineda stabiilset või raputamisel märgatavat looduslikku päritolu hägusust (nt pärmi, viinamarjavirde sette, tanniini ja kristallide tekke tõttu). Töötlemise abiainete lisamisega kunstlikult tekitatud või veini defektidest tingitud hägusus ei ole seevastu lubatud.

Naturaalne üldalkoholisisaldus ei tohi rikastamisel ületada 11,5 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus:

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

4.   Rotlingi vein

LÜHIKIRJELDUS

Rotlingi veinid on kahvatu- kuni erkpunast värvi ning need valmistatakse valgete ja punaste viinamarjade või virde segamise teel. Need on tavaliselt keskmise täidlusega ning tunda on kollaste ja punaste puuviljade aroome. Samuti võib esineda stabiilset või raputamisel märgatavat looduslikku päritolu hägusust (nt pärmi, viinamarjavirde sette, tanniini ja kristallide tekke tõttu). Töötlemise abiainete lisamisega kunstlikult tekitatud või veini defektidest tingitud hägusus ei ole seevastu lubatud.

Naturaalne üldalkoholisisaldus ei tohi rikastamisel ületada 11,5 mahuprotsenti.

Kui analüütiliste omaduste kohta ei ole väärtust märgitud, kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

Üldised analüütilised omadused

—

Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)

—

Minimaalne üldhappesus:

—

Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)

—

Maksimaalne vääveldioksiidisisaldus (milligrammi liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Veinivalmistuse eritava

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

2.   Veinivalmistamise kohta kehtestatud piirangud

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

3.   Viljelustavad

Kohaldatakse kehtivaid õigusnorme.

5.2.   Maksimaalne saagikus

 

150 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Tooted, mis tohivad saada kaitstud geograafilise tähise „Rheinischer Landwein“ peavad pärinema järgmiste omavalitsusüksuste viinamarjaistandustest: Albig, Alsheim, Alzey, Appenheim, Armsheim, Aspisheim, Badenheim, Bechenheim, Bechtheim, Bechtolsheim, Bermersheim (Landkreis Alzey-Worms), Bermersheim vor der Höhe, Biebelnheim, Biebelsheim, Bingen am Rhein (v.a Bingerbrück), Bodenheim, Bornheim (Landkreis Alzey-Worms), Bubenheim (Landkreis Mainz-Bingen), Budenheim, Dalheim, Dexheim, Dienheim, Dintesheim, Dittelsheim-Heßloch, Dolgesheim, Dorn-Dürkheim, Eckelsheim, Eich, Eimsheim, Engelstadt, Ensheim, Eppelsheim, Erbes-Büdesheim, Esselborn, Essenheim, Flonheim, Flörsheim-Dalsheim, Flomborn, Framersheim, FreiLaubersheim, Freimersheim (Landkreis Alzey-Worms), Frettenheim, Friesenheim, Fürfeld, Gabsheim, Gau-Algesheim, Gau-Bickelheim, Gau-Bischofsheim, Gau-Heppenheim, GauOdernheim, Gau-Weinheim, Gensingen, Gimbsheim, Grolsheim, Gumbsheim, Gundersheim, Gundheim, Guntersblum, Hackenheim, Hahnheim, Hangen- Weisheim, Harxheim (Landkreis Mainz-Bingen), Hillesheim (Landkreis Mainz-Bingen), Hochborn, Hohen-Sülzen, Horrweiler, Ingelheim am Rhein, Jugenheim in Rheinhessen, Kettenheim, Klein-Winternheim, Köngernheim, Lonsheim, Lörzweiler, Ludwigshöhe, Mainz, Mauchenheim, Mettenheim, Mölsheim, Mommenheim, Monsheim, Monzernheim, Mörstadt, Nack, Nackenheim, Neu-Bamberg, Nieder-Hilbersheim, Nieder-Olm, Nieder-Wiesen, Nierstein, Ober-Flörsheim, OberHilbersheim, Ober-Olm, Ockenheim, Offenheim, Offstein, Oppenheim, Osthofen, Partenheim, Pfaffen-Schwabenheim, Pleitersheim, Sankt Johann (Landkreis Mainz-Bingen), Saulheim, Schornsheim, Schwabenheim an der Selz, Selzen, Siefersheim, Sörgenloch, Spiesheim, Sprendlingen, Stadecken-Elsheim, Stein-Bockenheim, Sulzheim, Tiefenthal (Landkreis Bad Kreuznach), Udenheim, Uelversheim, Undenheim, Vendersheim, Volxheim, Wachenheim (Landkreis Alzey-Worms), Wahlheim, Wallertheim (Wallertheim, Wißberg), Weinolsheim, Welgesheim, Wendelsheim, Westhofen, Wintersheim, Wolfsheim, Wöllstein, Wonsheim, Worms, Wörrstadt, Zornheim, Zotzenheim.

Piiritletud alade kaartidega saab tutvuda aadressil www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein.

Veini „Rheinischer Landwein“ võib toota muus piirkonnas kui tootmispiirkond, kus viinamarjad korjati ja mis on märgitud etiketile, tingimusel et tootmispiirkond asub samal liidumaal või naaberliidumaal.

7.   Veiniviinamarjasordid

 

Accent

 

Acolon

 

Adelfränkisch - Grüner Adelfränkisch

 

Albalonga

 

Alegrillo negro

 

Alvarinho - Albarino

 

Arnsburger

 

Auxerrois - Auxerrois blanc, Pinot Auxerrois

 

Bacchus

 

Barbera

 

Bettlertraube - Grüne Bettlertraube

 

Blauer Frühburgunder - Pinot Noir Précoce, Pinot Madeleine, Madeleine Noir, Frühburgunder, Pinot Madelaine

 

Blauer Gänsfüßer

 

Blauer Hängling

 

Blauer Limberger - Lemberger, Blaufränkisch, Limberger

 

Blauer Muskateller - Muskateller, Schwarzblauer Muskateller; Muscat Noir, Schwarzer Muskateller, Muscat a petits grains noirs

 

Blauer Portugieser

 

Blauer Silvaner

 

Blauer Spätburgunder

 

Blauer Trollinger - Trollinger, Vernatsch

 

Blauer Zweigelt - Zweigeltrebe, Rotburger, Zweigelt

 

Blütenmuskateller

 

Bolero

 

Bronner

 

Cabaret Noir

 

Cabernet Blanc

 

Cabernet Cantor

 

Cabernet Carbon

 

Cabernet Cortis

 

Cabernet Cubin

 

Cabernet Dorio

 

Cabernet Dorsa

 

Cabernet Franc

 

Cabernet Jura

 

Cabernet Mitos

 

Cabernet Sauvignon

 

Cabertin

 

Calabrese - Nero d’Avola

 

Calardis Blanc

 

Carménère

 

Chardonnay

 

Chatus

 

Chenin Blanc

 

Cumdeo blanc

 

Cumdeo rouge

 

Dakapo

 

Dalkauer

 

Deckrot

 

Divico

 

Domina

 

Donauriesling

 

Donauveltliner

 

Dornfelder

 

Dunkelfelder

 

Ehrenbreitsteiner

 

Ehrenfelser

 

Faberrebe

 

Felicia

 

Findling

 

Freisamer

 

Früher Leipziger

 

Früher Roter Malvasier - Malvasier, Früher Malvasier, Malvoisie

 

Furmint

 

Färbertraube

 

Gamay noir

 

Gelber Kleinberger

 

Gelber Muskateller

 

Gelber Orleans - Orleans

 

Glera

 

Gm 324-58

 

Gm 6421-15

 

Gm 6421-2

 

Gm 6423-12

 

Gm 6423-12

 

Gm 6427-5

 

Gm 674-1

 

Gm 7217-5

 

Gm 789-10

 

Gm 7926-1

 

Gm 7941-11

 

Gm 8210-1

 

Goldmuskateller - Muskateller

 

Grenache noir - Grenache

 

Grüner Silvaner - Silvaner, Sylvaner

 

Grüner Veltliner - Veltliner

 

Grünfränkisch

 

Hartblau

 

Hegel

 

Helios

 

Heroldrebe

 

Hibernal

 

Huxelrebe - Huxel

 

Hölder

 

Jakob Gerhardt Blanc - Jakob Gerhardt blanc

 

Johanniter

 

Juwel

 

Kanzler

 

Kerner

 

Kernling

 

Kleiner Fränkischer Burgunder - Burgunder fränkisch Kleiner

 

Lagrein - Blauer Lagrein, Lagrain

 

Laurot

 

Malbec

 

Manzoni bianco - Manzoni bianco

 

Mariensteiner

 

Marsanne blanche - Marsanne

 

Merlot

 

Merzling

 

Monarch

 

Morio Muskat

 

Mucabona

 

Muscaris

 

Muskat Ottonel - Muskat-Ottonel

 

Muskat Trollinger

 

Müller Thurgau - Rivaner

 

Müllerrebe - Schwarzriesling, Pinot Meunier

 

Nebbiolo

 

Neronet

 

Nobling

 

Optima 113 - Optima

 

Orangentraube

 

Orion

 

Ortega

 

Palas

 

Perle

 

Petit Manseng

 

Petit Verdot

 

Petite Syrah

 

Phoenix - Phönix

 

Pinot Nova

 

Pinotage

 

Pinotin

 

Pollux

 

Primitivo - Zinfandel, Blaucher Scheuchner

 

Prinzipal

 

Prior

 

Reberger

 

Regent

 

Regner

 

Reichensteiner

 

Rheinfelder

 

Rieslaner

 

Rinot

 

Rondo

 

Rosenmuskateller - Muskateller

 

Rosé Chardonnay - Chardonnay, Rosa Chardonnay, Chardonnay Rosé

 

Rotberger

 

Roter Gutedel - Chasselas Rouge, Fendant Rouge

 

Roter Muskateller - Muskateller, Muscat, Moscato

 

Roter Riesling

 

Roter Traminer - Clevner, Traminer

 

Roter Veltliner

 

Rubinet

 

Ruländer - Pinot Grigio, Grauburgunder, Grauer Burgunder, Pino Gris

 

Saint Laurent - St. Laurent, Sankt Laurent

 

Sangiovese

 

Saphira

 

Satin Noir

 

Sauvignac

 

Sauvignon Blanc - Muskat Silvaner

 

Sauvignon Gris

 

Sauvignon Gryn

 

Sauvignon Sary

 

Sauvitage

 

Savagnin Blanc - Weißer Traminer

 

Scheurebe

 

Schwarzblauer Riesling

 

Schwarzer Heunisch

 

Schwarzer Urban

 

Schönburger

 

Semillon

 

Septimer

 

Siegerrebe

 

Silcher

 

Sirius

 

Solaris

 

Souvignier Gris

 

Staufer

 

Syrah

 

Süßschwarz

 

Tannat

 

Tempranillo

 

VB 32-7

 

VB 91-26-5

 

Verdicchio bianco - Trebbiano di Soave

 

Viognier

 

We 70-281-37

 

We 94-26-37

 

We S 503

 

Weißer Burgunder - Pinot Bianco, Weißburgunder, Pinot Blanc

 

Weißer Gutedel - Chasselas Blanc, Fendant Blanc, Fendant

 

Weißer Riesling - Riesling renano, Rheinriesling, Klingenberger, Riesling

 

Weißer Räuschling

 

Würzer

8.   Seos(t)e kirjeldus

Kehtib kõigi toodete puhul

Veini „Rheinischer Landwein“ tootmispiirkond asub Ülem-Reini alangu põhjaosas, järsu jõekäänakuga piiratud alal, Mainzi, Bingeni, Alzey ja Wormsi linnade vahel. Pinnamoele on iseloomulikud vastupidavast lubjakivist platood, mis vahelduvad laiade orgude, laugete küngaste ja madalikega. Kõrgeimad platood asuvad 250–300 meetri kõrgusel merepinnast, samal ajal kui madalike kõrgus merepinnast on 100–150 meetrit. Viinamarjakasvatus on koondunud nõlvadele. Viinapuud kasvavad keskmiselt kõrgusel 175 m üle merepinna. Enamik viinamarjaistandusi on kagu-edelasuunalised.

Viinamarjakasvatuspiirkonnas on peamiselt tertsiaari- ja kvaternaariajastu setted, mis lasuvad Rotliegendi kivimitel. Need kivimid paljanduvad ainult piirkonna edelaservas ja Niersteini lähedal (Niersteiner Horst). Suurem osa alast asub tertsiaariajastu kivimitel, mida katavad peamiselt kvaternaariajastu setted (lössitaoline savi, jõgede terrassisetted, lammisetted, nõlvasetted). Platooalad on moodustunud tertsiaariajastu lubjakivist, samal ajal kui nõlva-, künka- ja madalikualad on välja kujunenud pehmematel tertsiaariajastu merglitel. Platooalade lubjakivi on tavaliselt kaetud lössiga, nõlvaaladel on lubjakivi ja merglid sageli kaetud lössi või nõlvasetetega, samas kui madalikualade merglid on kaetud lammi-, terrassi- või ümberjaotunud setetega. Viinamarjakasvatuspiirkonna loodeosas Bingeni lähedal esinevad Devoni kvartsiidid ja savikildad. Mullatekke seisukohast on kõige olulisemad lähtesubstraadid löss või lössisavi.

Kliimatingimused on viinamarjakasvatuspiirkonna viinamarjaistandustes järgmised: aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 9,9 °C. Kasvuperioodi keskmine temperatuur on 14,6 °C. Madalama aasta keskmise temperatuuriga alad asuvad viinamarjakasvatuspiirkonna edelaosas Saari-Nahe jõgikonna piiril. Keskmised temperatuurid on iseloomulikud künklikele aladele, kõrgeim keskmine aastatemperatuur esineb aga Ülem-Reini alangu lähedal. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 550 mm. Kasvuperioodil langeb keskmiselt 65 % (355 mm) aastasest sademete hulgast. Kasvuperioodil saavad Rheinhesseni viinapuud otsest päikesekiirgust umbes 650 000 WH/m2.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Õigusraamistik

Kaitstud päritolunimetust / kaitstud geograafilist tähist haldavalt organisatsioonilt, kui liikmesriigid on nii ette näinud

Lisatingimuse liik

Märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Vein „Rheinischer Landwein“ peab olema toodetud 100 % ulatuses viinamarjadest, mis pärinevad tootespetsifikaadi punktis 4 nimetatud omavalitsusüksustest või piirkondadest, ja tootespetsifikaadi punkti 8 kohaselt lubatud veiniviinamarjasortidest.

Kaitstud geograafilise tähisega „Rheinischer Landwein“ turule lastud veini jääksuhkrusisaldus ei tohi ületada tähise „poolkuiv“ korral kohaldatavat piirnormi.

Link tootespetsifikaadile

http://www.ble.de/eu-qualitaetskennzeichen-wein


(1)   ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.


ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/2373/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)