<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><CONCLUSION NNC="YES" xmlns:fmx="http://opoce" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:noNamespaceSchemaLocation="http://formex.publications.europa.eu/schema/formex-05.58-20161101.xd"><BIB.CONCLUSION><REF.CASE FILE="n.a."><NO.CASE>C-326/20</NO.CASE></REF.CASE><NO.CELEX>62020CC0326</NO.CELEX><NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:688">EU:C:2021:688</NO.ECLI><NO.SEQ>0001</NO.SEQ><PAGE.FIRST.ECR>1</PAGE.FIRST.ECR><PAGE.SEQ>1</PAGE.SEQ><PAGE.LAST.ECR>20</PAGE.LAST.ECR><PAGE.TOTAL>20</PAGE.TOTAL></BIB.CONCLUSION><CURR.TITLE><PAGE.HEADER><P><HT TYPE="SC">Kohtujurist Rantose ettepanek – Kohtuasi C‑326/20</HT></P><P>MONO</P></PAGE.HEADER></CURR.TITLE><TITLE><TI><P><HT TYPE="UC">Kohtujuristi ettepanek</HT></P><P><HT TYPE="UC">Athanasios Rantos</HT></P><P>esitatud <DATE ISO="20210902">2. septembril 2021</DATE><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0001"><P>Algkeel: prantsuse.</P></NOTE></P></TI><STI><P>Kohtuasi C‑326/20</P><P>SIA <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0001" REF.END="QE0001"/>MONO<QUOT.END REF.START="QS0001" CODE="201C" ID="QE0001"/></P><P><HT TYPE="ITALIC">versus</HT></P><P>Valsts ieņēmumu dienests</P><P><HT TYPE="NORMAL">(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus, Läti))</HT></P></STI></TITLE><INTERMEDIATE><INDEX IDX.CLOSE="" SEPARATOR=" – " IDX.OPEN=""><KEYWORD>Eelotsusetaotlus</KEYWORD><KEYWORD>Direktiiv 2008/118/EÜ</KEYWORD><KEYWORD>Artikkel 12</KEYWORD><KEYWORD>Aktsiisimaks</KEYWORD><KEYWORD>Ühtlustatud aktsiisist vabastamine</KEYWORD><KEYWORD>Diplomaatilistes või konsulaarsuhetes kasutamiseks mõeldud aktsiisikaup</KEYWORD><KEYWORD>Tingimused</KEYWORD><KEYWORD>Aktsiisikauba eest tegelik tasumine tegelike saajate poolt</KEYWORD><KEYWORD>Mittesularahaline makse</KEYWORD></INDEX></INTERMEDIATE><CONTENTS.CONCLUSION><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">I.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Sissejuhatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0001"><NO.P>1.</NO.P><TXT>Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus, Läti) on oma eelotsusetaotluses Euroopa Kohtule esitanud kaks küsimust, mis puudutavad aktsiisi üldist korda käsitleva direktiivi 2008/118/EÜ<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0002"><P>Nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="009" PAGE.FIRST="12" DATE.PUB="2009">ELT 2009, L 9, lk 12</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artikli 12 tõlgendamist äriühingu MONO SIA (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0002" REF.END="QE0002"/>kaebaja<QUOT.END REF.START="QS0002" CODE="201C" ID="QE0002"/>) ja Valsts ieņēmumu dienestse (maksuamet, Läti, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0003" REF.END="QE0003"/>Läti maksuamet<QUOT.END REF.START="QS0003" CODE="201C" ID="QE0003"/>) vahelises kohtuvaidluses seoses diplomaatiliste ja konsulaarteenistuste liikmete ning Lätis asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate ostetud kaupade aktsiisivabastusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0002"><NO.P>2.</NO.P><TXT>Nende küsimustega soovitakse peamiselt teada, kas direktiivi 2008/118 artikliga 12 on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt on diplomaatilistes või konsulaarsuhetes kasutamiseks mõeldud aktsiisikaup sellest maksust vabastatud üksnes tingimusel, mida ei ole sätestatud liidu õiguses, et selle kauba eest on tasutud mittesularahaliste maksevahenditega ja et makse on tarnijale teinud selle kauba tegelikud saajad.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0003"><NO.P>3.</NO.P><TXT>Hoolimata käesoleva kohtuasja problemaatika uudsusest, puudutab see Euroopa Kohtu poolt hiljuti käsitletud teemat, nimelt piiranguid sularaha kasutamisel maksevahendina. Niisiis palutakse Euroopa Kohtul võtta seisukoht Läti õiguses sätestatud aktsiisivabastuse režiimi kooskõla suhtes ja täpsemalt liikmesriikide kaalutlusõiguse suhtes selle režiimi rakendamisel, arvestades eelkõige proportsionaalsuse põhimõtet.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="2"?><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">II.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Õiguslik raamistik</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Rahvusvaheline õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Diplomaatiliste suhete Viini konventsioon</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0004"><NO.P>4.</NO.P><TXT><DATE ISO="19610418">18. aprillil 1961</DATE> Viinis sõlmitud diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0003"><P><HT TYPE="ITALIC">United Nations Treaty Series</HT>, 500. kd, lk 95.</P></NOTE> artiklis 34 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0004" REF.END="QE0004"/>Diplomaatiline esindaja on vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ning kohalikest isiku- ja varamaksudest ja -lõivudest, välja arvatud:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kaudsed maksud, mis sisalduvad tavaliselt kaupade ja teenuste hinnas;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0004" CODE="201C" ID="QE0004"/></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0005"><NO.P>5.</NO.P><TXT>Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 36 punktis 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0005" REF.END="QE0005"/>Asukohariik lubab kooskõlas oma õigusaktidega riiki sisse vedada ning vabastab kõigist tollimaksudest ja -lõivudest ning muudest tolliga seotud tasudest, välja arvatud tasu ladustamise, veo ja muude sarnaste teenuste eest:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>esinduse jaoks ametialaseks kasutamiseks mõeldud esemed;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>diplomaatilise esindaja või tema leibkonda kuuluva perekonnaliikme isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemed, sealhulgas sisustusesemed.<QUOT.END REF.START="QS0005" CODE="201C" ID="QE0005"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Konsulaarsuhete Viini konventsioon</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0006"><NO.P>6.</NO.P><TXT><DATE ISO="19630424">24. aprillil 1963</DATE> Viinis sõlmitud konsulaarsuhete Viini konventsiooni<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0004"><P><HT TYPE="ITALIC">United Nations Treaty Series</HT>, 596. kd, lk 261.</P></NOTE> artikli 49 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0006" REF.END="QE0006"/>Maksuvabastus<QUOT.END REF.START="QS0006" CODE="201C" ID="QE0006"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0007" REF.END="QE0007"/>Konsulaarametnikud ja haldustöötajad ning nende leibkonda kuuluvad perekonnaliikmed on vabastatud kõigist riiklikest, piirkondlikest ning kohalikest isiku- ja varamaksudest ja -lõivudest, välja arvatud:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>kaudsed maksud, mis sisalduvad tavaliselt kaupade ja teenuste hinnas;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]<QUOT.END REF.START="QS0007" CODE="201C" ID="QE0007"/>.</P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><?PAGE NO="3"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0007"><NO.P>7.</NO.P><TXT>Konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 50 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0008" REF.END="QE0008"/>Vabastus tollimaksudest ning ‑kontrollist<QUOT.END REF.START="QS0008" CODE="201C" ID="QE0008"/> lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0009" REF.END="QE0009"/>Asukohariik lubab kooskõlas oma õigusaktidega riiki sisse vedada ning vabastab kõigist tollimaksudest ja -lõivudest ning muudest tolliga seotud tasudest, välja arvatud tasu ladustamise, veo ja muude sarnaste teenuste eest:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>konsulaarasutuses ametialaseks kasutamiseks mõeldud esemed;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>konsulaarametniku või tema leibkonda kuuluva perekonnaliikme isiklikuks kasutamiseks mõeldud esemed, sealhulgas sisustusesemed. Tarbeesemete hulk ei tohi ületada nimetatud isikute vajadusi.<QUOT.END REF.START="QS0009" CODE="201C" ID="QE0009"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Liidu õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiiv 2008/118/EÜ</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0008"><NO.P>8.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/118 põhjendus 13 on sõnastatud järgmiselt:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><CONSID><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0010" REF.END="QE0010"/>Aktsiisist vabastatud saadetisi käsitlevad eeskirjad ja tingimused peaksid jätkuvalt olema ühtlustatud. Aktsiisist vabastatud saadetiste puhul, mis lähevad teistes liikmesriikides asuvatele organisatsioonidele, tuleks kasutada vabastussertifikaati.<QUOT.END REF.START="QS0010" CODE="201C" ID="QE0010"/></P></CONSID></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0009"><NO.P>9.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0011" REF.END="QE0011"/>Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine kord aktsiisile, millega maksustatakse otseselt või kaudselt järgmise kauba (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0012" REF.END="QE0012"/>aktsiisikaup<QUOT.END REF.START="QS0012" CODE="201C" ID="QE0012"/>) tarbimist:</P><P>[…]</P><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>direktiivides 92/83/EMÜ<HT TYPE="SUP">[</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0005"><P>Nõukogu <DATE ISO="19921019">19. oktoobri 1992. aasta</DATE> direktiiv alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="21" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 316, lk 21</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 206).</P></NOTE><HT TYPE="SUP">]</HT> ja 92/84/EMÜ<HT TYPE="SUP">[</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0006"><P>Nõukogu <DATE ISO="19921019">19. oktoobri 1992. aasta</DATE> direktiiv alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="29" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 316, lk 29</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 213).</P></NOTE><HT TYPE="SUP">]</HT> nimetatud alkohol ja alkohoolsed joogid;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>direktiivides 95/59/EÜ<HT TYPE="SUP">[</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0007"><P>Nõukogu <DATE ISO="19951127">27. novembri 1995. aasta</DATE> direktiiv muude tubakatoodete tarbimist mõjutavate maksude kohta peale käibemaksu (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="291" PAGE.FIRST="40" DATE.PUB="1995">EÜT 1995, L 291, lk 40</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 09/01, lk 283).</P></NOTE><HT TYPE="SUP">]</HT>, 92/79/EMÜ<HT TYPE="SUP">[</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0008"><P>Nõukogu <DATE ISO="19921019">19. oktoobri 1992. aasta</DATE> direktiiv sigarettidelt makstavate maksude ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="8" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 316, lk 8</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/013, lk 202).</P></NOTE><HT TYPE="SUP">]</HT> ja 92/80/EMÜ<HT TYPE="SUP">[</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0009"><P>Nõukogu <DATE ISO="19921019">19. oktoobri 1992. aasta</DATE> direktiiv muudelt tubakatoodetelt peale sigarettide makstavate maksude ühtlustamise kohta (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="316" PAGE.FIRST="10" DATE.PUB="1992">EÜT 1992, L 316, lk 10</REF.DOC.OJ>; ELT eriväljaanne 03/013, lk 204).</P></NOTE><HT TYPE="SUP">]</HT> nimetatud tubakatooted.<QUOT.END REF.START="QS0011" CODE="201C" ID="QE0011"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0010"><NO.P>10.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/118 artiklis 12 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="012.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0013" REF.END="QE0013"/>1.</NO.PARAG><ALINEA><P>Aktsiisikaup vabastatakse aktsiisist, kui see kaup on ette nähtud kasutamiseks:</P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>seoses diplomaatiliste või konsulaarsuhetega;</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="4"?><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>asukohaliikmesriigi ametiasutuste tunnustatud rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende liikmete poolt vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud rahvusvaheliste konventsioonidega nimetatud organisatsioonide asutamise kohta või peakorterit käsitlevate kokkulepetega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude poolt, välja arvatud relvajõud selles liikmesriigis, kus aktsiis on sissenõutav, nende enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali tarbeks või nende messide või sööklate varustamiseks;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P></ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="012.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Nimetatud aktsiisivabastuste suhtes kohaldatakse asukohaliikmesriigi kehtestatud tingimusi ja piiranguid. Liikmesriigid võivad anda aktsiisivabastuse aktsiisitagastuse kujul.<QUOT.END REF.START="QS0013" CODE="201C" ID="QE0013"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0011"><NO.P>11.</NO.P><TXT>Selle direktiivi artiklis 13 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="013.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0014" REF.END="QE0014"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 kohaldamist, peab artikli 12 lõikes 1 nimetatud kaubasaajale aktsiisi peatamise korra alusel veetava aktsiisikaubaga olema kaasas vabastussertifikaat.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="013.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Komisjon kehtestab vabastussertifikaadi vormi ja sisu vastavalt artikli 43 lõikes 2 sätestatud menetlusele.</ALINEA><ALINEA>[…]<QUOT.END REF.START="QS0014" CODE="201C" ID="QE0014"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0012"><NO.P>12.</NO.P><TXT>Direktiivi artikli 14 lõikes 3 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0015" REF.END="QE0015"/>Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada lõigetes 1 ja 2 ettenähtud maksuvabastuse kohaldamine nii, et ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi.<QUOT.END REF.START="QS0015" CODE="201C" ID="QE0015"/></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Rakendusmäärus (EL) nr 282/2011</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0013"><NO.P>13.</NO.P><TXT>Rakendusmääruse (EL) nr 282/2011<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0010"><P>Nõukogu <DATE ISO="20110315">15. märtsi 2011. aasta</DATE> rakendusmäärus, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="077" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2011">ELT 2011, L 77, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE> artiklis 51 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><PARAG IDENTIFIER="051.001"><NO.PARAG><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0016" REF.END="QE0016"/>1.</NO.PARAG><ALINEA>[…] käesoleva määruse II lisas ette nähtud käibemaksust ja/või aktsiisist vabastamise tõendit, lähtudes kõnealuse tõendi lisas esitatud selgitavatest märkustest, [kasutatakse] selle tõendamisel, et asjaomase tehingu puhul on õigus saada sellist direktiivi 2006/112/EÜ<HT TYPE="SUP">[</HT><NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0011"><P>Nõukogu <DATE ISO="20061128">28. novembri 2006. aasta</DATE> direktiiv, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (<REF.DOC.OJ COLL="L" NO.OJ="347" PAGE.FIRST="1" DATE.PUB="2006">ELT 2006, L 347, lk 1</REF.DOC.OJ>).</P></NOTE><HT TYPE="SUP">]</HT> artikli 151 kohast vabastust.</ALINEA><ALINEA>[…]</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="051.002"><NO.PARAG>2.</NO.PARAG><ALINEA>Lõikes 1 osutatud tõendil peab olema vastuvõtva liikmesriigi pädeva ametiasutuse tempel. Kui kaubad või teenused on ette nähtud ametlikuks kasutamiseks, võivad liikmesriigid siiski enda sätestatud tingimustel vabastada kaubatarnete või teenuste saaja nõudest, et tõendil peab tempel olema. Vabastus võidakse kuritarvitamise korral tagasi võtta.</ALINEA><?PAGE NO="5"?><ALINEA>Liikmesriigid teatavad komisjonile kontaktpunkti, mis on määratud selleks, et määrata kindlaks, milline ametiasutus vastutab tõendile templi panemise eest ning mil määral nad on sellest nõudest loobunud. Komisjon annab liikmesriikidelt saadud teabe edasi teistele liikmesriikidele.</ALINEA></PARAG><PARAG IDENTIFIER="051.003"><NO.PARAG>3.</NO.PARAG><ALINEA>Kui liikmesriik, kus tarne või teenuse osutamine toimub, kohaldab vahetut maksust vabastamist, saab tarnija kaubatarnete või teenuste saajalt käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tõendi ning säilitab selle oma raamatupidamise dokumendina. Kui vabastus antakse käibemaksu tagasimaksmise kaudu vastavalt direktiivi [2006/112] artikli 151 lõikele 2, lisatakse tõend asjaomasele liikmesriigile esitatavale tagasimaksetaotlusele.<QUOT.END REF.START="QS0016" CODE="201C" ID="QE0016"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0014"><NO.P>14.</NO.P><TXT>Rakendusmääruse nr 282/2011 II lisas on kindlaks määratud selle rakendusmääruse artiklis 51 osutatud käibemaksust ja/või aktsiisist vabastamise sertifikaadi vorm ja sisu.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Läti õigus</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0015"><NO.P>15.</NO.P><TXT><DATE ISO="20031030">30. oktoobri 2003. aasta</DATE> aktsiisiseaduse (likums <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0017" REF.END="QE0017"/>Par akcīzes nodokli<QUOT.END REF.START="QS0017" CODE="201C" ID="QE0017"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0012"><P><HT TYPE="ITALIC">Latvijas Vēstnesis</HT>, 2003, nr 161.</P></NOTE> artiklis 7 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0018" REF.END="QE0018"/>Maksu tasub:</P><PARAG IDENTIFIER="007.001"><NO.PARAG>1.</NO.PARAG><ALINEA>importija […]<QUOT.END REF.START="QS0018" CODE="201C" ID="QE0018"/></ALINEA></PARAG></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0016"><NO.P>16.</NO.P><TXT>Selle seaduse artikli 20 lõikes 1 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0019" REF.END="QE0019"/>Kui käesoleva artikli lõigetest 2, […] 5 […] ei tulene teisiti, on aktsiisist vabastatud aktsiisikaup, mis tarnitakse:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>diplomaatilistele ja konsulaaresindustele;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>diplomaatiliste ja konsulaaresinduste diplomaatilistele ja konsulaartöötajatele, haldus- ja tehnilistele töötajatele ning selles punktis nimetatud isikute pereliikmetele, kes ei ole Läti kodanikud ega alalised elanikud. […];</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>3)</NO.P><TXT>Läti Vabariigi tunnustatud rahvusvahelistele organisatsioonidele või nende esindustele vastavalt piirangutele ja tingimustele, mis on ette nähtud rahvusvaheliste konventsioonidega nimetatud organisatsioonide asutamise kohta või peakorterit käsitlevate kokkulepetega;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>4)</NO.P><TXT>rahvusvaheliste organisatsioonide või nende diplomaatilise staatusega esinduste töötajatele Läti Vabariigi territooriumil, kui nad ei ole Läti kodanikud ega alalised elanikud;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>6)</NO.P><TXT>Põhja-Atlandi Lepingu osalisriigi (välja arvatud liikmesriik, kus maks kuulub tasumisele) relvajõududele tarbimiseks neile endale või nende teenistuses töötavale tsiviilpersonalile või nende messide ja sööklate tarbeks;</TXT></NP></ITEM></LIST><P>[…]</P><?PAGE NO="6"?><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>9)</NO.P><TXT>[…]</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>Läti Vabariigis tunnustatud liitlasvägede peakorteritele […],</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>liitlasvägede peakorteri liikmetele või nende ülalpeetavatele, kui nad ei ole Läti kodanikud ega alalised elanikud.<QUOT.END REF.START="QS0019" CODE="201C" ID="QE0019"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0017"><NO.P>17.</NO.P><TXT>Selle seaduse artikli 20 lõike 2 punktis 2 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0020" REF.END="QE0020"/>Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud maksukohustuslased võivad Läti Vabariigis saada aktsiisikaupa:</P><P>[…]</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>Läti Vabariigis asuvatest maksuladudest järgmistel tingimustel:</TXT><P><LIST TYPE="alpha"><ITEM><NP><NO.P>a)</NO.P><TXT>aktsiisikauba saatja kasutab [rakendus]määruse nr 282/2011 II lisas esitatud dokumenti, mis tõendab, et see kaup on nimetatud maksust vabastatud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>b)</NO.P><TXT>aktsiisikauba saatja esitab aktsiisikauba liikumist käsitlevate õigusnormide kohase tõendi;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>c)</NO.P><TXT>aktsiisikauba soetamise eest tasutakse mittesularahaliste maksevahenditega.<QUOT.END REF.START="QS0020" CODE="201C" ID="QE0020"/></TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0018"><NO.P>18.</NO.P><TXT>Sama seaduse artikli 20 lõikes 5 on sätestatud:</TXT><P><QUOT.S LEVEL="1"><ALINEA><P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0021" REF.END="QE0021"/>Aktsiisist on vabastatud aktsiisikaup, mis on mõeldud käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud maksukohustuslaste vajaduste rahuldamiseks ja mis imporditakse Läti Vabariigi territooriumile vabasse ringlusse lubamiseks […] riikidest, mis ei ole liikmesriigid, või käesoleva seaduse artikli 2 lõikes 3<HT TYPE="SUP">1</HT> nimetatud territooriumilt järgmistel tingimustel:</P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1)</NO.P><TXT>aktsiisikauba saatja kasutab [rakendus]määruse nr 282/2011 II lisas esitatud dokumenti, mis tõendab, et see kaup on nimetatud maksust vabastatud;</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2)</NO.P><TXT>aktsiisikauba soetamise eest tasutakse mittesularahaliste maksevahenditega.<QUOT.END REF.START="QS0021" CODE="201C" ID="QE0021"/></TXT></NP></ITEM></LIST></ALINEA></QUOT.S></P></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">III.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Põhikohtuasi, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0019"><NO.P>19.</NO.P><TXT>Kaebaja deklareeris Läti tolliametile aktsiisikauba (alkohol ja sigaretid), mille ta oli ostnud Ühendkuningriigi äriühingult ja tema Läti filiaalilt, (edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0022" REF.END="QE0022"/>asjaomane kaup<QUOT.END REF.START="QS0022" CODE="201C" ID="QE0022"/>) eesmärgiga lubada need vabasse ringlusse mitme riigi saatkondadele ja konsulaarteenistustele ning NATO esindusele Lätis, kohaldades aktsiisimaksu peatamise korda.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0020"><NO.P>20.</NO.P><TXT>Pärast kõnealuse kauba omandamist Ühendkuningriigi äriühingult ja tema Läti filiaalilt, ilma et ta selle eest otse tasuks, müüb kaebaja kauba Lätis asuvatele diplomaatilistele ja konsulaaresindustele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0013"><P>Käesolevas ettepanekus kasutatud mõiste <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0023" REF.END="QE0023"/>diplomaatilised ja konsulaaresindused<QUOT.END REF.START="QS0023" CODE="201C" ID="QE0023"/> hõlmab nii liikmesriigis asuvaid diplomaatilisi ja konsulaaresindusi kui ka rahvusvahelisi organisatsioone ja sõjalisi missioone.</P></NOTE>, kes talle aga selle eest tasu ei maksa. Nimelt tasuvad need esindused<?PAGE NO="7"?> pärast kauba saamist selle eest otse asjaomasele Ühendkuningriigi äriühingule, kellele kaebaja on nõude loovutanud. Nõude loovutamise lepingus on sätestatud ka tasu, mille asjaomane äriühing peab kaebajale maksma tema vahendaja rolli eest asjaomase kauba müümisel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0021"><NO.P>21.</NO.P><TXT>Maksukontrolli järel võttis maksuamet vastu otsuse, millega kohustati kaebajat tasuma asjaomase kauba vabasse ringlusse lubamiselt aktsiisi, millele lisandus trahv ja viivis. Selles otsuses oli märgitud, et kuna kõnealused diplomaatilised esindused ei tasunud kauba eest mittesularahaliste maksevahenditega, ei ole aktsiisiseaduse artikli 20 lõike 5 punktis 2 ette nähtud maksuvabastuse kohaldamise tingimus täidetud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0022"><NO.P>22.</NO.P><TXT>Kaebaja esitas Administratīvā rajona tiesale (rajooni halduskohus, Läti) kaebuse Läti maksuameti otsuse tühistamiseks. Ta väitis selles eelkõige, et aktsiisiseaduse artikli 20 lõike 5 punktis 2 ette nähtud erandi kohaldamise tingimus ei ole määrav ning seda ei ole maksuvabastuse tingimusena kehtestatud ka Läti Vabariigile siduvates rahvusvahelistes õigusaktides.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0023"><NO.P>23.</NO.P><TXT>Administratīvā rajona tiesa (rajooni halduskohus) jättis <DATE ISO="20190610">10. juuni 2019. aasta</DATE> kohtuotsusega kaebuse rahuldamata osas, mis puudutas kohustust tasuda aktsiisi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0024"><NO.P>24.</NO.P><TXT>Kaebaja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Administratīvā apgabaltiesale (regionaalne halduskohus). See kohus märgib, et vaidlus puudub selles, et kaebaja deklareeris asjaomase kauba tollilaos vabasse ringlusse lubamiseks diplomaatidele, kohaldades aktsiisimaksu peatamise korda, et ta kasutas rakendusmääruse nr 282/2011 II lisas esitatud sertifikaati, et ta on esitanud tõendavad dokumendid eri riikide diplomaatidele ja NATO esindusele Lätis kauba tarnimise kohta ning et Ühendkuningriigi ettevõtja tasus kaebajale asjaomase kauba eest nõude loovutamise lepingu alusel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0025"><NO.P>25.</NO.P><TXT>Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus) märgib siiski, et riigi maksuamet leiab, et aktsiisivabastus ei ole kohaldatav, kuna aktsiisiseaduse artikli 20 lõike 5 punkti 2 kohaselt on nõutav, et asjaomase kauba eest tasutaks mittesularahaliste maksevahenditega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0026"><NO.P>26.</NO.P><TXT>Lisaks tuleneb väidetavalt riigi maksuameti võetud seisukohast, et tõendada ei ole vaja mitte üksnes seda, et asjaomase tehingu poolte vahel on ette nähtud tasumine mittesularahaliste maksevahenditega, vaid ka seda, et selle makse on teinud konkreetselt isikud, kellele kaup tarniti. Kuna suursaatkondadele ja konsulaarteenistustele tarnitud asjaomase kauba eest oli kaebajale maksnud nõude loovutamise lepingu alusel Ühendkuningriigi äriühing, mitte need suursaatkonnad ja konsulaarteenistused, kellele kaup tarniti, ei ole väidetavalt riigi maksuameti sõnul võimalik kindlaks teha, kas need suursaatkonnad ja konsulaarteenistused tasusid nende kaupade vastuvõtmisel mittesularahaliste maksevahenditega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0027"><NO.P>27.</NO.P><TXT>Neil asjaoludel otsustas Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:</TXT><QUOT.S LEVEL="1"><LIST TYPE="OTHER"><ITEM><NP><NO.P><QUOT.START CODE="201E" ID="QS0024" REF.END="QE0024"/>1.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2008/118/EÜ] artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et diplomaatilistes või konsulaarsuhetes kasutamiseks mõeldud aktsiisikaup on sellest maksust vabastatud, tingimusel et selle kauba eest tasumine on ette nähtud mittesularahaliste maksevahenditega, et tasumine on tegelikult toimunud ja et makse on tarnijale teinud selle kauba tegelikud saajad?</TXT></NP></ITEM><?PAGE NO="8"?><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Kas [direktiivi 2008/118/EÜ] artikli 12 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad kehtestada tingimusi ja piiranguid, mis diplomaatiliste või konsulaarsuhete raames seavad aktsiisikauba aktsiisist vabastamise tingimuseks, et kauba ostja on kauba eest tegelikult tasunud mittesularahaliste maksevahenditega?<QUOT.END REF.START="QS0024" CODE="201C" ID="QE0024"/></TXT></NP></ITEM></LIST></QUOT.S></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0028"><NO.P>28.</NO.P><TXT>Kirjalikud seisukohad esitasid kaebaja, Läti ja Hispaania valitsus ning Euroopa Komisjon.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0029"><NO.P>29.</NO.P><TXT>Põhikohtuasja pooled ja menetlusse astujad teevad ettepaneku vastata eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="NDASH"><ITEM><P>Kaebaja on seisukohal, et direktiivi 2008/118 artikli 12 lõiget 1 ei saa tõlgendada nii, et diplomaatilistes või konsulaarsuhetes kasutamiseks mõeldud aktsiisikaup on sellest maksust vabastatud tingimusel, et selle kauba eest tasumine on ette nähtud mittesularahaliste maksevahenditega, et tasumine on tegelikult toimunud ja et makse on tarnijale teinud selle kauba tegelikud saajad. Selle direktiivi artikli 12 lõiget 2 ei saa tõlgendada nii, et see lubab liikmesriikidel kehtestada toodete aktsiisist vabastamisele täiendavaid kasutuid ja bürokraatlikke piiranguid, mis seisnevad nende kaupade eest tasumise maksevahenditele seatavas piirangus.</P></ITEM><ITEM><P>Läti valitsus omalt poolt teeb Euroopa Kohtule ettepaneku vastata, et direktiivi 2008/118 artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et diplomaatilistes või konsulaarsuhetes kasutamiseks mõeldud aktsiisikaup on sellest maksust vabastatud tingimusel, et selle kauba eest tasumine on ette nähtud mittesularahaliste maksevahenditega, et tasumine on tegelikult toimunud ja et makse on tarnijale teinud selle kauba tegelikud saajad, ning et selle direktiivi artikli 12 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et liikmesriigid võivad kehtestada tingimusi ja piiranguid, mis diplomaatiliste või konsulaarsuhete raames seavad aktsiisikauba aktsiisist vabastamise tingimuseks, et kauba ostja on kauba eest tegelikult tasunud mittesularahaliste maksevahenditega.</P></ITEM><ITEM><P>Hispaania valitsuse hinnangul võivad liikmesriigid suures osas kehtestada tingimusi ja piiranguid direktiivi 2008/118 artikli 12 lõikes 1 sätestatud maksuvabastuste rakendamisele, järgides eelkõige õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Maksukohustuslase kohustus maksuvabastuse saamiseks tõendada, et kauba või teenuste eest on tegelikult makstud ja seda mittesularahaliste vahenditega, näib olevat mõistlik, et hoida ära maksuvabastuse kuritarvitamist, kuivõrd see võimaldab kinnitada kauba tegelikku tarnimist diplomaatilistele või konsulaaresindustele. See nõue hoiaks ära kõikvõimalikud kuritarvitused või pettused. Hispaania valitsus teeb seega ettepanku vastata eelotsuse küsimustele nii, et selle direktiivi artikkel 12 võimaldab liikmesriikidel diplomaatilistes või konsulaarsuhetes kasutatava kauba aktsiisivabastuse rakendamisele tingimusi ja piiranguid kehtestades seada selle maksuvabastuse tingimuseks, et asjaomase kauba ostja on tegelikult tasunud mittesularahaliste maksevahenditega.</P></ITEM><ITEM><P>Komisjon leiab, et vastus esimesele eelotsuse küsimusele tuleneb direktiivi 2008/118 artikli 12 lõike 1 punktist a, mis ei viita kuidagi selles küsimuses osutatud tingimustele. Nii on ainus selles sättes esitatud tingimus see, et kaup oleks tõepoolest ette nähtud viidatud kasutuseks, nimelt kasutamiseks seoses diplomaatiliste või konsulaarsuhetega. Kuna komisjoni sõnul on kauba saajat võimalik tõendada muul viisil kui omandajalt otsesele tarnijale tehtud mittesularahalise makse tõendamise kaudu, siis teeb ta ettepaneku vastata esimesele eelotsuse küsimusele, et selle direktiivi artikli 12 lõike 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt ei ole selles sätestatud maksuvabastuse saamiseks nõutav, et asjaomaste toodete eest makstaks<?PAGE NO="9"?> mittesularahaliste maksevahenditega, et tasumine oleks tegelikult toimunud ja et makse oleks tarnijale teinud selle kauba tegelikud saajad.</P></ITEM><ITEM><P>Komisjoni arvates tuleks teisele eelotsuse küsimusele vastata, et direktiivi 2008/118 artikli 12 lõikega 2 on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb sellistel asjaoludel nagu käesolevas kohtuasjas aktsiisivabastuse andmisest keelduda seetõttu, et omandaja ei ole aktsiisikauba hinda tegelikult tasunud mittesularahaliste maksevahenditega, ilma et muude tõenditega oleks võimalik tõendada, et selle direktiivi artikli 12 lõikes 1 sätestatud maksuvabastuse tingimused on täidetud.</P></ITEM></LIST></P></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0030"><NO.P>30.</NO.P><TXT>Samad pooled vastasid määratud tähtajaks kirjalikult ka Euroopa Kohtu poolt kohtu kodukorra artikli 61 lõike 1 kohaselt esitatud küsimusele.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0014"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 83.</P></NOTE></TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">IV.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Analüüs</HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">A.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Sissejuhatavad märkused</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0031"><NO.P>31.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib oma kahe küsimusega, mida tuleb analüüsida koos, sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/118 artiklit 12 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriikidel diplomaatilistes või konsulaarsuhetes kasutatava kauba aktsiisivabastuse rakendamisele tingimusi ja piiranguid kehtestades seada sellele maksuvabastusele täiendavaid, liidu õiguses mittesätestatud tingimusi, näiteks tingimuse, et asjaomase kauba tegelik saaja oleks selle eest tarnijale mittesularahaliste maksevahenditega otse maksnud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0032"><NO.P>32.</NO.P><TXT>Märgin sellega seoses kõigepealt, et Euroopa Kohtul ei ole veel olnud võimalust võtta seisukohta direktiivi 2008/118 artikli 12 tõlgendamise küsimuses.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0033"><NO.P>33.</NO.P><TXT>Samuti tuleb täpsustada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu antud teabe põhjal ei ole kahtlust, et põhikohtuasja asjaoludel saadeti asjaomane kaup diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ning et riigi maksuamet ei ole avastanud muud eeskirjade rikkumist peale kõnealuse Läti õigusnormi rikkumise. Nimelt nähtub eelotsusetaotlusest, et kaebaja on täielikult täitnud liidu õiguses ette nähtud nii vormi- kui ka sisunõuded. Seega tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas sellisel juhul on riigisiseses õiguses võimalik ette näha liidu õiguse suhtes täiendavaid tingimusi ja piiranguid, mille rikkumine tooks kaasa aktsiisivabastuse andmata jätmise.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0034"><NO.P>34.</NO.P><TXT>Enne käesolevas kohtuasjas tõusetuvate küsimuste süvaanalüüsi pean oluliseks uurida direktiivi 2008/118 ning konkreetsemalt diplomaatiliste ja konsulaaresinduste aktsiisivabastust puudutavate sätete kohaldamisala.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0035"><NO.P>35.</NO.P><TXT>Seejärel teen ettepaneku analüüsida Läti õiguses ette nähtud aktsiisivabastuse korda proportsionaalsuse põhimõtte seisukohast ning viimaks selle korra kooskõla arvestades Euroopa Kohtu praktikat käibemaksuvabastuse küsimuses, mille jaoks liidu seadusandja on ette näinud aktsiisivabastusega identse maksuvabastussüsteemi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="10"?><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">B.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Aktsiisivabastuse korra kohaldamisala</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Direktiivi 2008/118 kohaldamisala</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0036"><NO.P>36.</NO.P><TXT>Liidu õiguse sätte tõlgendamisel tuleb arvestada mitte üksnes selle sätte sõnastust, vaid ka konteksti ning selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0015"><P>Vt <DATE ISO="20150326">26. märtsi 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Litaksa</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑556/13</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:202">EU:C:2015:202</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0023">23</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0037"><NO.P>37.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et direktiivi 2008/118 eesmärk on kehtestada üldine kord aktsiisile, millega maksustatakse liidus aktsiisikaupu, et tagada nende vaba liikumine ja liidu siseturu nõuetekohane toimimine.<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0016"><P>Vt direktiivi 2008/118 põhjendused 2, 8 ja 10.</P></NOTE> Üheks erandiks sellest põhimõttest on selle direktiivi artiklis 12 sätestatud aktsiisivabastus diplomaatilistele ja konsulaaresindustele.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0038"><NO.P>38.</NO.P><TXT>Nendest direktiivi 2008/118 aktsiisivabastust käsitlevatest põhisätetest võib teha järgmised esialgsed järeldused, mida on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktides 10–12.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0039"><NO.P>39.</NO.P><TXT>Esiteks on direktiivi 2008/118 artiklis 12 sätestatud aktsiisivabastuse korra peamine eesmärk tagada, et sellest saaksid kasu asjaomases sättes välja toodud kategooriatesse kuuluvad kauba või teenuse saajad. Seega on aktsiisikaup vastavast aktsiisimaksust vabastatud juhul, kui see kaup on ette nähtud kasutamiseks seoses diplomaatiliste või konsulaarsuhetega. Selline tõlgendus on ka kooskõlas diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikliga 36 ja konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikliga 50.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0040"><NO.P>40.</NO.P><TXT>Teiseks, ehkki on tunnustatud, et liikmesriikidel on aktsiisivabastuse korra rakendamisel kaalutlusõigus, piirab seda vabastussertifikaadi kasutamine, mille ülesanne on seada aktsiisivabastuse korra rakendamine raamidesse ja täpsemalt tagada, et direktiivi 2008/118 artiklis 12 sätestatud eesmärk saaks täidetud, kindlustades samal ajal asjaomase kauba tegeliku kasutamise selle saajate poolt.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0041"><NO.P>41.</NO.P><TXT>Kolmandaks võivad liikmesriigid neile antud volituste raames võtta vajalikke meetmeid, et tagada diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ettenähtud maksuvabastuse kohaldamine nii, et ära hoida võimalikku maksudest kõrvalehoidumist, maksustamise vältimist ja muid kuritarvitusi<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0017"><P>Vt selle kohta direktiivi 2008/118 artikli 14 lõige 3.</P></NOTE>. Sellega seoses tuleb märkida, et selliste nähtuste ärahoidmine on nii liidu õiguse kui ka Läti õiguse ühine eesmärk.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0042"><NO.P>42.</NO.P><TXT>Neljandaks, mis puudutab aktsiisivabastuse korra rakendamist, siis direktiiviga 2008/118 on liikmesriikidele jäetud võimalus valida aktsiisivabastuse andmisel kahe erineva menetluse vahel, nimelt ühelt poolt aktsiisi hilisema tagasimaksmise (<HT TYPE="ITALIC">ex post</HT>) ja teiselt poolt eelneva aktsiisivabastuse (<HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT>) vahel diplomaatilistele ja konsulaaresindustele tarnitava kauba aktsiisi peatamise vormis<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0018"><P>Vt selle kohta direktiivi 2008/118 artikli 12 lõige 2.</P></NOTE>, millise mudeli on valinud Läti.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0043"><NO.P>43.</NO.P><TXT>Viimaks ei näe liidu õigus diplomaatilistes ja konsulaarsuhetes kasutamiseks mõeldud aktsiisikauba sellest maksust vabastamiseks ette peale direktiivis 2008/118 ja rakendusmääruses nr 282/2011 sõnaselgelt osutatud tingimuste muid ühtlustatud tingimusi. Eelkõige ei sõltu aktsiisivabastuse saamine kaupade eest maksmise vahenditest ega saajalt otse tarnijale tasumisest.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><?PAGE NO="11"?><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Aktsiisivabastuse korra rakendamine</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0044"><NO.P>44.</NO.P><TXT>Selleks et mõista aktsiisivabastuse korra toimimist ja selle rakendamise tingimusi, tuleb kõigepealt uurida vabastussertifikaadi sisu. Seejärel käsitleb minu analüüs liikmesriigi õiguse rolli ja selle seost liidu õigusega aktsiisivabastuse korra rakendamisel.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">a)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Vabastussertifikaat</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0045"><NO.P>45.</NO.P><TXT>Märgin kõigepealt, et vabastussertifikaat kujutab endast dokumenti, mille vormi ja sisu on kehtestanud komisjon ja mida liikmesriigid peavad järgima, et tagada aktsiisivabastuse korra nõuetekohane toimimine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0019"><P>Vt selle kohta direktiivi 2008/118 artikli 13 lõige 2 ja rakendusmääruse nr 282/2011 artikkel 51.</P></NOTE>. Seega tuleb järeldada, et liidu seadusandja on selle sertifikaadi kasutamise abil soovinud asjaomast korda ühtlustada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0046"><NO.P>46.</NO.P><TXT>Mis puudutab sertifikaadi sisu, siis selle võib kokku võtta järgmiselt: vabastussertifikaat sisaldab aktsiisivabastuse saaja – organi (diplomaatiline või konsulaaresindus) või selle esindaja – isiku- ja kontaktandmeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0020"><P>Vt selle kohta rakendusmääruse nr 282/2011 II lisas vabastussertifikaadi lahter 1 ja sertifikaadi selgitavad märkused.</P></NOTE>, asjaomase kauba või teenuste üksikasjalikku kirjeldust, nende kogust või arvu, nende ühikuväärtust ja koguväärtust ning kasutatud valuutat<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0021"><P>Vt selle kohta rakendusmääruse nr 282/2011 II lisas vabastussertifikaadi lahter 5 ja sertifikaadi selgitavad märkused.</P></NOTE>, aktsiisivabastuse saaja sõnaselget teatist, et see kaup või need teenused on ette nähtud kasutamiseks üheks direktiivi 2008/118 artiklis 12 sätestatud ametlikuks kasutuseks või diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja isiklikuks kasutuseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0022"><P>Vt selle kohta rakendusmääruse nr 282/2011 II lisas vabastussertifikaadi lahter 3 ja sertifikaadi selgitavad märkused.</P></NOTE>, asjaomase asutuse kuupäeva ja allkirjaga templit isiklikuks kasutamiseks mõeldud kauba ja/või teenuse maksuvabastuse puhul<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0023"><P>Vt selle kohta rakendusmääruse nr 282/2011 II lisas vabastussertifikaadi lahter 4 ja sertifikaadi selgitavad märkused.</P></NOTE> ning asukohaliikmesriigi pädevate ametiasutuste kuupäeva ja allkirjaga templit, mis tõendab, et tehing vastab tervikuna või täpsustatud koguses aktsiisist vabastamise tingimustele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0024"><P>Vt selle kohta rakendusmääruse nr 282/2011 II lisas vabastussertifikaadi lahter 6 ja sertifikaadi selgitavad märkused.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0047"><NO.P>47.</NO.P><TXT>Märgin kõigepealt, et vabastussertifikaat kirjeldab täpselt eri etappe, mida peavad läbima kõik aktsiisivabastuse menetluses osalejad, nimelt maksukohustuslane, asukohaliikmesriigi ametiasutused ja asjasse puutuva liikmesriigi aktsiisivabastust saav organ.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0048"><NO.P>48.</NO.P><TXT>Seega tuleb rõhutada, et üldjuhul kinnitab vabastussertifikaadi sisu nii aktsiisivabastust saav organ või eraisik, see tähendab asjasse puutuva liikmesriigi diplomaatilised ja konsulaaresindused (või nende töötajad), kui ka asukohaliikmesriigi ametiasutused.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0049"><NO.P>49.</NO.P><TXT>Mis puudutab aktsiisivabastust saavaid diplomaatilisi või konsulaaresindusi, siis teatavad nad vabastussertifikaadis järgmist: a) et kaup on mõeldud ettenähtud ametlikuks kasutuseks või isiklikuks kasutuseks, b) et kaup või teenused vastavad asukohaliikmesriigis kehtivatele maksuvabastuse andmise tingimustele ja piirangutele ning c) et teave on antud heas usus. Eeltoodud teabe õigsuse kinnitamiseks lisab asjaomase organi esindaja oma allkirja, samuti diplomaatilise või konsulaaresinduse templi või pitseri, kui vabastus saadi aktsiisivabastust saava organi töötaja isiklikuks kasutuseks.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0050"><NO.P>50.</NO.P><TXT>Mis puudutab asukohaliikmesriiki, siis tuleb märkida, et üldjuhul kinnitavad vabastussertifikaadi sisu ka selle liikmesriigi pädevad ametiasutused. Oma kinnituse võivad anda kas üks või mitu ametiasutust sõltuvalt asjaomasest liikmesriigist. Märgin siinjuures, et teatud<?PAGE NO="12"?> liikmesriikides osaleb selles menetluses kaks ametiasutust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0025"><P>Vt näiteks Prantsusmaal kasutatav vabastussertifikaat, mis on kättesaadav järgmisel veebiaadressil: https://www.diplomatie.gouv.fr/IMG/pdf/Certificat_d_exoneration_de_la_TVA_et_des_droits_d_accises_f1_cle41f1f4.pdf.</P></NOTE>. Kõigepealt kinnitab välisminister<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0026"><P>Enamikus liikmesriikides on see ülesanne antud välisministeeriumi riikliku protokolli osakonnale.</P></NOTE> või kaitseminister<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0027"><P>Juhul kui aktsiisivabastus puudutab asukohaliikmesriigis paiknevat relvavägede missiooni.</P></NOTE>, et asjaomasel organil on tänu tema staatusele aktsiisivabastuse õigus. Kui see kinnitus on saadud, esitab aktsiisivabastuse õigusega organ vabastussertifikaadi tarnijale ja ostab aktsiisivaba kaupa, edastades talle selle sertifikaadi koopia. Seejärel võib asukohaliikmesriigi teine ametiasutus, enamikul juhtudel maksuhaldur või tolliteenistus, kontrollida tehingu kooskõla aktsiisist või käibemaksust vabastamisele kohaldatavate eeskirjadega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0051"><NO.P>51.</NO.P><TXT>Kui kaup või teenus on ette nähtud ametlikuks kasutuseks, võib asukohaliikmesriik siiski enda sätestatud tingimustel vabastada diplomaatilised või konsulaaresindused nõudest saada asjaomase liikmesriigi pädevatelt ametiasutustelt vabastussertifikaadi kasutamiseks eelnev luba<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0028"><P>Vt selle kohta rakendusmääruse nr 282/2011 artikli 51 lõige 2 ja selle rakendusmääruse II lisa selgitavate märkuste punkt 7.</P></NOTE>. Sellisel juhul saab seda sertifikaati kasutada ilma asukohaliikmesriigi kinnituseta ja ilma selle liikmesriigi pädevate ametiasutuste templita. Seega saaks kujutleda, et ühe liikmesriigi diplomaatilistes suhetes teise liikmesriigiga võetakse vastastikku vastu otsus lihtsustada diplomaatilistel ja konsulaaresindustel aktsiisikauba ostmist, vabastades need sellest kohustusest, mille võib siiski kuritarvituse korral tühistada.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0052"><NO.P>52.</NO.P><TXT>Siiski isegi juhul, kui asukohaliikmesriigi pädev ametiasutus otsustab ametlikuks kasutuseks ettenähtud kauba või teenuse aktsiisivabastuse puhul oma templit mitte lisada, ei vabasta ta üldjuhul seda maksuvabastust saavat diplomaatilist või konsulaaresindust kohustusest kinnitada esitatud andmete õigsust ja tõendada vabastussertifikaadi sisu allkirja või ametliku pitseriga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0053"><NO.P>53.</NO.P><TXT>Viimaks, mis puudutab maksukohustuslast (või aktsiisist vabastatava kauba tarnijat), siis on rakendusmääruse nr 282/2011 II lisa selgitavates märkustes vabastussertifikaadi kohta täpsustatud, et see sertifikaat on dokumendiks, mis tõendab diplomaatilistele ja konsulaaresindustele saadetavate kaubasaadetiste maksuvabastust. Maksukohustuslaselt/laopidajalt nõutakse lisaks selle sertifikaadi säilitamist tema raamatupidamises<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0029"><P>Vt selle kohta rakendusmääruse nr 282/2011 artikli 51 lõige 3.</P></NOTE> vastavalt selles liikmesriigis kehtivatele õigusaktidele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0030"><P>Rakendusmääruse nr 282/2011 II lisa selgitavates märkustes on ka märgitud, et vabastussertifikaat koostatakse kahes eksemplaris, millest üks eksemplar jääb kaubasaatjale ja teine eksemplar saadab aktsiisikaupade liikumist.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="4"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">b)</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Liikmesriigi õiguse roll aktsiisivabastuse korra rakendamises</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0054"><NO.P>54.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et direktiivi 2008/118 artikli 12 lõike 2 kohaselt kohaldatakse selle artikli lõikes 1 viidatud aktsiisivabastuste suhtes <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0025" REF.END="QE0025"/>asukohaliikmesriigi kehtestatud tingimusi ja piiranguid<QUOT.END REF.START="QS0025" CODE="201C" ID="QE0025"/>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0055"><NO.P>55.</NO.P><TXT>Läti valitsus on seega seisukohal, et mittesularahaliste maksevahenditega maksmise kohustus lisaks vabastussertifikaadi formaalsustele on põhjendatud lähtuvalt eelkõige liikmesriikidele eelnimetatud sätte sõnastusega jäetud kaalutlusõigusest ja selle sätte poolt antavast võimalusest kehtestada aktsiisivabastustele tingimusi ja piiranguid.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="13"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0056"><NO.P>56.</NO.P><TXT>Sama arvab ka Hispaania valitsus, kes leiab, et kui nõustuda tõlgendusega, mille kohaselt aktsiisivabastus kohaldub automaatselt kaupade või teenuste tarnimisel diplomaatilisele või konsulaaresindusele, siis kaotab direktiivi 2008/118 artikli 12 lõige 2, mis näeb ette, et liikmesriigid võivad sellele vabastusele kehtestada tingimusi ja piiranguid, täielikult oma tähenduse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0057"><NO.P>57.</NO.P><TXT>Märgin kõigepealt, et ma ei nõustu Läti ja Hispaania valitsuse seisukohaga.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0058"><NO.P>58.</NO.P><TXT>Nimelt esiteks näib ilmselge, et liidu õiguse ühtlustatud valdkonnas, nagu seda on aktsiisi üldine kord, on liikmesriikide kaalutlusõigus piiratud ja seda tuleb teostada kooskõlas liidu õigusega.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0059"><NO.P>59.</NO.P><TXT>Teiseks, isegi kui piirduda direktiivi 2008/118 artikli 12 lõike 2 kitsa tõlgendusega, ei võta see säte liikmesriikidelt võimalust kehtestada aktsiisivabastuse rakendamisele teatud hulk tingimusi.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0060"><NO.P>60.</NO.P><TXT>Kõigepealt tuleb märkida, et liikmesriigi seadusandja ülesandeks on valida, millist aktsiisivabastust ta soovib kohaldada, see tähendab, kas see toimub eelnevalt (<HT TYPE="ITALIC">ex ante</HT>) ja otse aktsiisi peatamise teel või tagantjärgi (<HT TYPE="ITALIC">ex post</HT>) aktsiisi tagastamise teel.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0061"><NO.P>61.</NO.P><TXT>Lisaks kinnitavad liikmesriikide kaalutlusõigust aktsiisivabastuse korra rakendamisel selgelt erinevad lähenemised, mida need liikmesriigid on selle korra tunnuste kehtestamisel järginud. Seega võib täheldada erinevusi asukohaliikmesriigi pädevate ametiasutuste määramises nii aktsiisivabastuse saajate kõlblikkuse kui ka tehtud tehingute kehtivuse kinnitamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0031"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punkt 50.</P></NOTE>, nõuetes seoses sertifikaadi sisu kinnitamisega asjaomase diplomaatilise esinduse poolt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0032"><P>Teatud liikmesriigid nõuavad, et vabastussertifikaat sisaldaks nii esinduse juhi (või isiku, kellele esinduse juht on selle pädevuse andnud) allkirja kui ka diplomaatilise esinduse pitserit. Vt näiteks Leedu aktsiisivabastuse kord (https://urm.lt/default/en/value-added-tax-and-excise-duty-exemptions).</P></NOTE>, summades, millest alates aktsiisivabastus on kohaldatav<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0033"><P>Ostu minimaalne summa aktsiisi- või käibemaksuvabastuse saamiseks võib eri liikmesriikides erinevate asjaomaste kaupade puhul olla erinev. Näiteks Soome Vabariigis on kehtestatud piirmäär 80 eurot tehingu kohta (https://www.vero.fi/en/detailed-guidance/guidance/48591/exemptions-from-excise-duties-diplomatic-missions-diplomats-consuls-international-organisations-and-institutions-of-the-european-union/), Luksemburgi Suurhertsogiriigis 120–240 eurot tehingu kohta (vt selle kohta suurhertsogi <DATE ISO="20130207">7. veebruari 2013. aasta</DATE> määruse, mis käsitleb diplomaatilistele ja konsulaaresindustele, samuti diplomaatidele, konsulaarametnikele ja kantseleiametnikele antavaid käibemaksusoodustusi ja ‑vabastusi, (règlement grand-ducal du 7 février 2013 concernant les franchises et exonérations de la taxe sur la valeur ajoutée accordées aux missions diplomatiques et aux postes consulaires, ainsi qu’aux agents diplomatiques, aux fonctionnaires consulaires et aux agents de chancellerie, 2013. aasta Luksemburgi ametlik väljaanne A24, edaspidi <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0026" REF.END="QE0026"/>suurhertsogi määrus<QUOT.END REF.START="QS0026" CODE="201C" ID="QE0026"/>) artikkel 2 ja artikli 4 lõige 1) ning Kreeka Vabariigis 250 eurot tehingu kohta (vt selle kohta ministri <DATE ISO="20111230">30. detsembri 2011. aasta</DATE> otsuse POL.1268 artikli 3 punkt h, mida on muudetud ministri <DATE ISO="20210625">25. juuni 2021. aasta</DATE> otsusega A 1144 (FEK B 2821/<DATE ISO="20210630">30-06-2021</DATE>)).</P></NOTE>, ajavahemikes, mille jooksul aktsiisivabastus on kehtiv, või aktsiisitagastuse saamise tähtaegades<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0034"><P>Vt näiteks Ungari õiguses rahandusministri määruse nr 11/2010 (III. 31), mis käsitleb teatud käibe- ja aktsiisimaksuga seotud privileege, soodustusi ja puutumatust, (egyes, az általános forgalmi adót és a jövedéki adót érintő kiváltságok, kedvezmények és mentességek érvényesítésének végrehajtásáról szóló 11/2010. (III. 31.) PM rendelet) artikli 7 lõige 1, milles on täpsustatud, et aktsiisitagastust tuleb taotleda käibe- või aktsiisimaksuvabastust puudutava kauba omandamisele järgneva aasta 1. jaanuarist kuni 30. septembrini.</P></NOTE>, asjaomase kauba kasutusele esitatavates nõuetes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0035"><P>Näiteks näeb Soome kord diplomaatiliste ja konsulaaresinduste poolt ametlikuks kasutuseks ostetud alkoholi kasutamisele ette konkreetsed nõuded. Nõnda peab alkoholi tarbimine toimuma nende organite asukohas ja seda võib tasuta pakkuda üksnes konkreetselt suursaadiku või diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja külalistele (vt selle kohta https://www.vero.fi/en/detailed-guidance/guidance/48591/exemptions-from-excise-duties-diplomatic-missions-diplomats-consuls-international-organisations-and-institutions-of-the-european-union/).</P></NOTE> või esitatavate vabastussertifikaadi eksemplaride arvudes<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0036"><P>Eksemplaride arv võib ulatuda alates kolmest Luksemburgi Suurhertsogiriigis (vt selle kohta suurhertsogi määruse artikli 7 lõige 1) kuni neljani Prantsusmaal (vt selle kohta Prantsuse valitsuse välja antud vabastussertifikaat).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="14"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0062"><NO.P>62.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades leian, et tõlgendus, mis keskendub aktsiisivabastuse korra peamisele eesmärgile, s.o eesmärgile tagada, et direktiivi 2008/118 artiklis 12 osutatud kauba ja/või teenuse saaja saab asjaomase maksuvabastuse, ei jäta liikmesriike ilma võimalusest kehtestada teatud hulka selle korra elluviimiseks tähtsaid tingimusi.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">C.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Aktsiisivabastuse korra proportsionaalsuse analüüs</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0063"><NO.P>63.</NO.P><TXT>Proportsionaalsuse põhimõte kohustab liikmesriike kasutama õiguskaitsevahendeid, mis võimaldavad küll tõhusalt saavutada liikmesriigi õigusega taotletava eesmärgi, kuid ei või siiski minna kaugemale taotletud eesmärgi saavutamiseks vajalikust, ja kahjustavad võimalikult vähe kõnealuste liidu õigusnormidega püstitatud eesmärke ja põhimõtteid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0037"><P>Vt <DATE ISO="19971218">18. detsembri 1997. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Molenheide jt</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑286/94, C‑340/95, C‑401/95 ja C‑47/96</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:1997:623">EU:C:1997:623</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0046">46</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>) ning <DATE ISO="20151022">22. oktoobri 2015. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Impresa Edilux ja SICEF</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑425/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2015:721">EU:C:2015:721</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0064"><NO.P>64.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu praktika täpsustab selle kohta, et kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb kasutada kõige vähem piiravat meedet ning et tekitatud piirangud peavad olema vastavuses püstitatud eesmärkidega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0038"><P>Vt <DATE ISO="20170629">29. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:504">EU:C:2017:504</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0064">64</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0065"><NO.P>65.</NO.P><TXT>Seega tuleb kõigepealt vaadata legitiimset eesmärki, mida Läti seadusandja aktsiisiseaduse artikli 20 lõike 5 punkti 2 vastuvõtmisel taotles, et analüüsida, kas see on põhjendatud ja proportsionaalne.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0066"><NO.P>66.</NO.P><TXT>Teiseks tuleb analüüsida, kas see õigusnorm on taotletava eesmärgi elluviimiseks sobiv ega lähe kaugemale taotletud eesmärgi saavutamiseks vajalikust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0067"><NO.P>67.</NO.P><TXT>Pean vajalikuks märkida, et aktsiisivabastuse korda on liidu tasandil ühtlustatud direktiiviga 2008/118. Selle rakendamise osas ilmneb kõnealune ühtlustamine aktsiisivabastuse korra reguleerimises vabastussertifikaadi abil. Seega tuleb eelotsuse küsimustele vastamiseks analüüsida aktsiisiseaduse artikli 20 lõike 5 punkti 2 proportsionaalsust just selles konkreetses kontekstis.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0068"><NO.P>68.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades leian, et juhul, kui asjaomane ühtlustamine ja sellest tulenev ühtse aktsiisivabastuse süsteemi nõue puuduksid, võiksid sellised meetmed, nagu on ette nähtud Läti õiguses, olla põhjendatud ja proportsionaalsed nii liikmesriigi õiguses taotletavate eesmärkide seisukohast kui ka liikmesriigi suurema kaalutlusõiguse seisukohast.</TXT></NP.ECR><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">1.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Läti õiguses sätestatud piirangu põhjendatus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0069"><NO.P>69.</NO.P><TXT>Eelotsusetaotlusest ja Läti valitsuse kirjalikest seisukohtadest ilmneb, et mittesularahaliste maksevahenditega tasumise tingimus tuleneb soovist tagada, et aktsiisivabastust antakse õigesti neile, kellel on õigus aktsiisivabastusele, ning soovist võidelda tõhusamalt maksustamise vältimise ja maksupettuse vastu.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="15"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0070"><NO.P>70.</NO.P><TXT>Tuleb märkida, et liikmesriikidel on õigustatud huvi võtta oma finantshuvide kaitseks vajalikke meetmeid<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0039"><P>Vt <DATE ISO="20080710">10. juuli 2008. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Sosnowska</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑25/07</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2008:395">EU:C:2008:395</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0022">22</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE> ning et maksustamise vältimise ja muude kuritarvituste vastane võitlus on direktiiviga 2008/118 taotletav eesmärk, nagu nähtub selle direktiivi artiklist 11 ja artikli 39 lõike 3 esimesest lõigust<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0040"><P>Vt <DATE ISO="20170629">29. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:504">EU:C:2017:504</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0059">59</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0071"><NO.P>71.</NO.P><TXT>Leian seega, et esmapilgul näib Läti seadusandja taotletav eesmärk olevat põhjendatud teatud konkreetsete aktsiisikaupade puhul, nagu sigarettide ja alkoholi puhul, mis ebaseaduslikult turule sattudes kujutaks endast olulist osa turustatavast aktsiisikaubast.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0072"><NO.P>72.</NO.P><TXT>Märgin siiski, et liikmesriigid peavad neile liidu õigusega antud pädevust teostades kinni pidama õiguse üldpõhimõtetest, mille hulka kuulub ka proportsionaalsuse põhimõte<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0041"><P>Vt <DATE ISO="20170629">29. juuni 2017. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>komisjon <HT TYPE="ITALIC">vs</HT>. Portugal</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑126/15</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2017:504">EU:C:2017:504</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0073"><NO.P>73.</NO.P><TXT>Seega tuleb nüüd uurida argumente, mida need kaks valitsust on Läti õiguses kehtestatud piirangu õigustamiseks toonud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0074"><NO.P>74.</NO.P><TXT>Läti ja Hispaania valitsus on seisukohal, et sularahaliste maksevahendite kasutamine majandustehingutes lihtsustab oluliselt pettuseid ja kuritegelikku käitumist ning et seetõttu on Läti õiguses kehtestatud piirangud väidetavalt legitiimsed ja proportsionaalsed.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0075"><NO.P>75.</NO.P><TXT>Hispaania valitsuse sõnul ei puudu ka liidu õigusest sellist laadi piirangud, mis on väidetavalt kehtestatud niisugustel legitiimsetel eesmärkidel nagu maksupettuste ärahoidmine. Sealjuures viitab see valitsus kohtuotsusele Hessischer Rundfunk<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0042"><P>Vt <DATE ISO="20210126">26. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hessischer Rundfunk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑422/19 ja C‑423/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:63">EU:C:2021:63</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE> ja kohtujurist Richard de la Tour’i ettepanekule kohtuasjas ECOTEX BULGARIA<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0043"><P>Kohtujurist Richard de la Tour’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ECOTEX BULGARIA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:931">EU:C:2020:931</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0076"><NO.P>76.</NO.P><TXT>Isegi kui on tunnistatud, et teatud konkreetsetel juhtudel võivad sularaha maksevahendina kasutamisele seatud piirangud olla legitiimsed, siis olen seisukohal, et Hispaania valitsuse viidatud kohtupraktika ei ole ülekantav käesolevale kohtuasjale, mille puhul nii faktilised asjaolud kui ka kohaldatav õiguslik regulatsioon erinevad oluliselt kohtuasjast, milles tehti <DATE ISO="20210126">26. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hessischer Rundfunk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑422/19 ja C‑423/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:63">EU:C:2021:63</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0077"><NO.P>77.</NO.P><TXT>Tuletan meelde, et liidetud kohtuasjades Hessischer Rundfunk (C‑422/19 ja C‑423/19) otsustas Euroopa Kohtu suurkoda, et põhimõtteliselt võib euroala liikmesriik kohustada oma administratsiooni vastu võtma sularahamakseid, kuid seda võimalust võib ka piirata avalikust huvist tulenevalt tingimusel, et sellised piirangud oleksid proportsionaalsed taotletava avaliku huvi eesmärgiga. Kohus märkis, et selline piirang võib muu hulgas olla põhjendatud juhul, kui sularahamakse võib tasu maksjate väga suure arvu tõttu administratsioonile kaasa tuua ebamõistlikke kulusid. Kohus järeldas seega, et eelotsusetaotluse esitanud kohtul tuleb kontrollida, kas selline piirang on ringhäälingutasu tegeliku kogumise eesmärgiga proportsionaalne<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0044"><P>Vt <DATE ISO="20210126">26. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hessischer Rundfunk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑422/19 ja C‑423/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:63">EU:C:2021:63</NO.ECLI>, punktid <REF.NP.ECR REF="NP0072">72</REF.NP.ECR>–<REF.NP.ECR REF="NP0076">76</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, arvestades eelkõige asjaolu, et alternatiivsed maksmise seaduslikud võimalused ei pruugi olla hõlpsasti kättesaadavad kõigile selle maksmiseks kohustatud isikutele<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0045"><P>Vt <DATE ISO="20210126">26. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hessischer Rundfunk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑422/19 ja C‑423/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:63">EU:C:2021:63</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0077">77</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="16"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0078"><NO.P>78.</NO.P><TXT>Märgin kõigepealt, et <DATE ISO="20210126">26. jaanuari 2021. aasta</DATE> kohtuotsuses <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Hessischer Rundfunk</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑422/19 ja C‑423/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2021:63">EU:C:2021:63</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>) viidatud proportsionaalsuse kontroll tõusetus käesolevast kohtuasjast erinevas kontekstis. Nimetatud kohtuasjas taotletav avaliku huvi eesmärk seisnes tagamises, et administratsioonile ei teki sularahas maksmise tõttu ebamõistlikke kulusid. Sellist ohtu ei esine aga põhikohtuasjas, kus Läti õigusnormidega taotletav eesmärk on vältida kuritarvitusi ja pettuseid aktsiisi tasumise ja sellest vabastamise puhul.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0079"><NO.P>79.</NO.P><TXT>Praegu Euroopa Kohtu menetlus olevas kohtuasjas ECOTEX BULGARIA (C‑544/19) on kohtult küsitud seisukohta küsimuses, mil määral oleks liidu õigusega kooskõlas liikmesriigi maksuõiguse säte, mis keelab füüsilistel ja juriidilistel isikutel riigi territooriumil teha kindlaksmääratud künnisega võrdses või väiksemas summas sularahamakset ning kohustab karistuse ähvardusel maksumaksjaid selleks kasutama muid maksevahendeid.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0080"><NO.P>80.</NO.P><TXT>Ehkki ma nõustun kohtujurist Richard de la Tour’i analüüsiga kohtuasjas ECOTEX BULGARIA<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0046"><P>Kohtujurist Richard de la Tour’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ECOTEX BULGARIA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:931">EU:C:2020:931</NO.ECLI></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>, leian, et sellest analüüsist lähtuvaid järeldusi ei ole võimalik üle kanda põhikohtuasjale. Ühelt poolt, vastupidi Läti õigusnormidele ei kuulu selles kohtuasjas kõne all olevad Bulgaaria õigusnormid liidu õigusega ühtlustatud valdkonda. Teiselt poolt on Bulgaaria õiguslik kontekst ja õigusnormidega taotletavad eesmärgid Läti õigusnormidest oluliselt erinevad. Nimelt püütakse Bulgaaria õigusnormidega ära hoida maksustamise vältimise praktikaid, mis tulenevad olukordadest, kus olulisi sularahavooge ei registreerita raamatupidamisdokumentides, vältides nii sotsiaalkindlustusmaksudega maksustamist kui ka nende maksude tasumist<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0047"><P>Vt kohtujurist Richard de la Tour’i ettepanek kohtuasjas <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>ECOTEX BULGARIA</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑544/19</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2020:931">EU:C:2020:931</NO.ECLI>), punkt <REF.NP.ECR REF="NP0083">83</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>.</P></NOTE>. Seega nõuab Bulgaaria seadusandja selliste maksevahendite kasutamist, mis võimaldavad jälgida finantstehinguid, mille jaoks ei ole olemas muid tõendeid ega kontrolli. Põhikohtuasjas aga näeb liidu õigus aktsiisivabastuse korra rakendamiseks ette konkreetse mehhanismi vabastussertifikaadi näol, mis kujutab endast tõendit, mis tõendab põhimõtteliselt mitte üksnes kaubandustehingu toimumist, vaid ka selle jälgitavust, et vältida mis tahes kuritarvitusi ja pettuseid.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="3"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="ITALIC">2.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="ITALIC">Kõnealuste liikmesriigi õigusnormide sobivus taotletavate eesmärkide saavutamiseks ja nende vajalikkus</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0081"><NO.P>81.</NO.P><TXT>Juhin tähelepanu sellele, et Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liikmesriigi õigusnormid konkreetse eesmärgi saavutamiseks sobivad üksnes juhul, kui need vastavad tõepoolest huvile saavutada see eesmärk ühtselt ja süstemaatiliselt<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0048"><P>Vt <DATE ISO="20130425">25. aprilli 2013. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Jyske Bank Gibraltar</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑212/11</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2013:270">EU:C:2013:270</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0066">66</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika) ning <DATE ISO="20181219">19. detsembri 2018. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Stanley International Betting ja Stanleybet Malta</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑375/17</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2018:1026">EU:C:2018:1026</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0052">52</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0082"><NO.P>82.</NO.P><TXT>Seega tekib küsimus, kas ja mil määral võimaldab üksnes vabastussertifikaat täita nii Läti õiguse eesmärke kui ka direktiivi 2008/118 artiklis 12 osutatud eesmärki, s.o asjaomaste kaubasaajate maksust vabastamine, hoides samal ajal ära pettused ja kuritarvitused. Märgin kõigepealt, et kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis leian, et kogu liikmesriigi regulatsioon, mis kehtestab täiendavaid tingimusi ja formaalsusi tagamaks, et asjaomased saajad saavad aktsiisikauba kätte, võib olla põhjendamatu ja ebaproportsionaalne. Kui aga see sertifikaat ei võimalda kindlustada aktsiisivabastuse korra legitiimset ja kuritarvitusteta rakendamist – ja eelkõige tagada asjaomase kauba kättesaamist tegelike saajate poolt –, siis võivad täiendavad meetmed, nagu need, mis on ette nähtud Läti õiguses, olla põhjendatud ja proportsionaalsed.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="17"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0083"><NO.P>83.</NO.P><TXT>Märgin, et kõikidele pooltele saadeti just seda problemaatikat käsitlev suunatud küsimus<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0049"><P>Euroopa Kohus palus pooltel vastata küsimusele, kas ja mil määral võimaldab mittesularahaliste maksevahenditega tasumise nõue anda administratsioonile täiendavat teavet võrreldes sellega, mida sisaldab rakendusmääruse nr 282/2011 II lisas määratletud sertifikaat, ja mis on vajalik aktsiisivabastuse tingimuste täitmise kontrollimiseks.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0084"><NO.P>84.</NO.P><TXT>Oma vastustes esitatud küsimusele väidavad kaebaja ja komisjon, et vabastussertifikaat sisaldab kõiki vajalikke andmeid tagamaks, et asjaomase kauba ostjad on direktiivi 2008/118 artiklis 12 osutatud isikud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0085"><NO.P>85.</NO.P><TXT>Seevastu tuleb märkida, et Läti ja Hispaania valitsus ei selgitanud oma vastustes, mille poolest annaks mittesularahaliste maksevahendite nõue täiendavat teavet, mis ei oleks maksuhalduritele kättesaadav vabastussertifikaadi põhjal. Need valitsused leiavad, et mittesularahaliste maksevahenditega tasumine võimaldab maksuhalduril teisel viisil tõendada, et tarnija on tehingu teinud konkreetse saajaga, kes on harilikult maksja. Nõnda oleks makse teinud isik selgelt tuvastatav (tema nime, kontonumbri või pangakaardi numbri järgi) ning oleks võimalik kinnitada, et see isik on kauba saaja ja et ta on asjaomasele tarnijale otse tasunud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0086"><NO.P>86.</NO.P><TXT>Siiski tuleb nentida, et need andmed esitatakse juba vabastussertifikaadil ja neid on võimalik selgelt ja ühemõtteliselt tuvastada<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0050"><P>Vt selle kohta käesoleva ettepaneku punktis 46 esitatud vabastussertifikaadi kirjeldus.</P></NOTE>. Nõnda esinevad juba vabastussertifikaadil ostja isiku andmed ja kauba koguhind, peale selle ka ostetud kauba kogus, iga toote liik ja ühikuhind, mida ei ole võimalik lihtsa maksekviitungiga kindlaks määrata. Järelikult olen sarnaselt komisjoniga arvamusel, et makset tõendavad andmed võivad käesoleval juhul olla kasutatavad sertifikaadil esitatud teabe täpsuse kontrollimiseks, kui neid kahte andmeallikat omavahel võrrelda, kuid need ei anna mingit lisateavet.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0087"><NO.P>87.</NO.P><TXT>Olen seega seisukohal, et juba vabastussertifikaadi sisu üksi võimaldab esmapilgul kontrollida direktiivi 2008/118 artiklis 12 määratletud aktsiisivabastuse tingimuste ja selle direktiiviga taotletavate eesmärkide täitmist.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0088"><NO.P>88.</NO.P><TXT>Teiseks peame analüüsima, kas aktsiisivabastuse korra elluviimise raames ja arvestades liikmesriikidele jäetud kaalutlusõigust võiksid Läti seadusandja võetud täiendavad meetmed olla põhjendatud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0089"><NO.P>89.</NO.P><TXT>Läti valitsuse sõnul on need täiendavad meetmed põhjendatud eelkõige Läti seadusandja valitud aktsiisivabastuse liigist tulenevalt. Läti valitsus märgib, et erinevalt aktsiisimaksu tagasimaksmisest, mis võimaldab maksuhalduril veenduda, et see maks tagastatakse diplomaatilistele ja konsulaaresindustele, ei ole asjaomasest maksust vabastamise kohaldamisel maksuhalduritel olenevalt olukorrast võimalust läbi viia samasugust kontrolli.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0090"><NO.P>90.</NO.P><TXT>Leian, et Läti valitsuse vastuse kohta tuleb teha järgmised tähelepanekud.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0091"><NO.P>91.</NO.P><TXT>Esiteks näib Läti valitsus tunnistavat mitte üksnes liikmesriikide võimalust valida erinevaid aktsiisivabastuse režiime, vaid ka asjaolu, et kui Läti oleks valinud aktsiisimaksu tagasimaksmise mudeli, oleks see tal üldjuhul võimaldanud tagada aktsiisivabastuse korra nõuetekohase toimimise ilma täiendavaid meetmeid võtmata. Leian siiski, et selle tunnistamine on esmapilgul oluline märk selle kohta, et Läti õigusnormid on potentsiaalselt põhjendamatud.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="18"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0092"><NO.P>92.</NO.P><TXT>Märgin lisaks, et rakendusmääruse nr 282/2011 artikli 51 lõike 3 kohaselt toimub ka juhul, kui aktsiisivabastust antakse tagasimaksmise kujul, see sama vabastussertifikaadi alusel, kuna see sertifikaat lisatakse asjaomasele liikmesriigile esitatavale tagasimaksetaotlusele ilma ühegi täiendava formaalsuseta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0051"><P>Arvestades liikmesriikide kaalutlusõigust aktsiisivabastuse korra rakendamisel võivad osa neist nõuda, et vabastussertifikaadile lisataks arved või muud dokumendid, mis tagasimakse taotlemisel tõendavad asjaomase kauba ostu.</P></NOTE>. Seega ilmneb, et aktsiisivabastuse seisukohast jäävad vabastussertifikaadi vorm ja sisu nii aktsiisimaksu peatamise kui ka tagasimaksmise režiimi puhul samaks, säilitades sama tõendusväärtuse.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0093"><NO.P>93.</NO.P><TXT>Isegi kui näib selge, et aktsiisimaksu tagasimaksmise korral on asukohaliikmesriigi kontroll suurem, kuna üldiselt eeldab tagasimaksmine enne makse tegemist selle saaja isiku kontrollimist, siis Läti valitsus ei ole oma vastuses kirjalikult esitatud küsimustele andnud teavet, mis tõendaks, et aktsiisimaksu peatamise režiimi korral ei võimalda vabastussertifikaat läbi viia aktsiisivabastuse korra nõuetekohase toimimise tagamiseks ning pettuste ja kuritarvituste ärahoidmiseks vajalikku kontrolli, mis õigustaks selliste täiendavate meetmete võtmist, mida on võtnud Läti seadusandja.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0094"><NO.P>94.</NO.P><TXT>Teiseks tugineb Läti valitsus oma täiendavate meetmete põhjenduseks toodud argumentides ministrite nõukogu dekreedi nr 908, millega kehtestatakse diplomaatilistele ja konsulaaresindustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, Euroopa Liidu institutsioonidele ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile (NATO) tarnitavale kaubale ja teenustele nullprotsendilise käibemaksumäära kohaldamise ning Läti Vabariigile tasutud aktsiisikaupade aktsiisimaksu tagasimaksmise ja aktsiisimaksust vabastamise rakenduseeskirjad (Ministru kabineta noteikumi Nr 908 <QUOT.START CODE="201E" ID="QS0027" REF.END="QE0027"/>Kārtība, kādā piemēro pievienotās vērtības nodokļa 0 procentu likmi preču piegādēm un pakalpojumiem, kas sniegti diplomātiskajām un konsulārajām pārstāvniecībām, starptautiskajām organizācijām, Eiropas Savienības institūcijām un Ziemeļatlantijas līguma organizācijai (NATO), un kārtība, kādā atmaksā akcīzes nodokli par Latvijas Republikā iegādātajām akcīzes precēm un piemēro akcīzes nodokļa atbrīvojumu<QUOT.END REF.START="QS0027" CODE="201C" ID="QE0027"/>)<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0052"><P><HT TYPE="ITALIC">Latvijas Vēstnesis</HT>, 2012, nr 203.</P></NOTE>, artiklile 72, millega lubatakse diplomaatilistel ja konsulaaresindustel kasutada vabastussertifikaati kuni 36 kuu vältel ilma Läti maksuhaldurite eelneva heakskiiduta<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0053"><P>Sellele dekreedile tuginevate Läti valitsuse argumentide asjakohasust peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0095"><NO.P>95.</NO.P><TXT>Siiski ei selgita Läti valitsus, mille poolest täpselt võib see riigisiseses õiguses ette nähtud võimalus ohustada aktsiisivabastuse korra rakendamist, suurendades näiteks pettuste või kuritarvituste riski. See valitsus ei ole suutnud ka selgitada, miks ei piisa Läti õiguses sätestatud tingimuste täitmiseks sel juhul üksnes vabastussertifikaadist. Rõhutan siinkohal, et nagu on selgitatud käesoleva ettepaneku punktis 52, ei võta asjaolu, et liikmesriik vabastab kauba või teenuste saaja nõudest, et sertifikaadil peab olema pädevate ametiasutuste tempel, aktsiisivabastusest kasu saavalt diplomaatiliselt või konsulaaresinduselt tema kohustust täita ajaomane sertifikaat ja kinnitada selle sisu.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0096"><NO.P>96.</NO.P><TXT>Samuti tuleb märkida, et kui Läti valitsus leiab, et selline heakskiidust vabastamine võib ohustada aktsiisivabastuse korra nõuetekohast toimimist, võib see valitsus igal hetkel otsustada selle meetme tagasi võtta rakendusmääruse 282/2011 artikli 51 lõike 2 kohaselt, mis näeb ette võimaluse see vabastus kuritarvitamise korral tagasi võtta.</TXT></NP.ECR><?PAGE NO="19"?><NP.ECR IDENTIFIER="NP0097"><NO.P>97.</NO.P><TXT>Kolmandaks ja viimasena märgin, et Läti valitsus põhjendab võetud meetmeid vajadusega tagada tõhusam tolliasutuste poolne kontroll. Sealjuures väidetakse, et kuna diplomaatiliste ja konsulaaresinduste suhtes ei ole võimalik võtta kontrollimeetmeid, saab kontrollida üksnes aktsiisimaksu tasuma või selle maksu vabastust rakendama kohustatud kaupmehi, eelkõige juhul, kui on antud eespool viidatud vabastus eelnevast heakskiidust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0098"><NO.P>98.</NO.P><TXT>Rõhutan siiski, et nii liidu kui ka Läti õiguses on sätestatud, et vabastussertifikaadid tuleb koostada kahes eksemplaris, millest ühe peab kaubasaatja säilitama oma raamatupidamises. Selline nõue võimaldaks Läti ametiasutustel tagada tõhus kontroll, kuna see vabastussertifikaat sisaldab ametlikku kinnitust diplomaatiliste ja konsulaaresinduste poolse ostu ja tegeliku kasutuse kohta.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0099"><NO.P>99.</NO.P><TXT>Märgin samuti, et liidu õiguse kohaselt on Läti valitsusel mitu meedet, mis võimaldavad tal oma aktsiisivabastuse režiimi korraldada, sealhulgas käesoleva ettepaneku punktis 96 viidatud meede võtta tagasi teatud diplomaatilistele ja konsulaaresindustele antud soodustused, kui see valitsus kahtlustab mingit kuritarvituste või pettuste ohtu. Rõhutan siinkohal et ei Läti maksuhaldurid ega ka eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole väitnud võimalike kaebajapoolsete pettuste või kuritarvituste esinemist. Nagu viitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, ei sea Läti maksuamet kahtluse alla asjaomase kauba tegelikku tarnimist suursaatkondadele ja konsulaarteenistustele ega ka muude direktiivis 2008/118 ja aktsiisiseaduses sätestatud tingimuste täitmist.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="2"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">D.</HT></HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD"><HT TYPE="ITALIC">Aktsiisivabastuse korra kohaldamine kooskõlas käibemaksust vabastamise korraga</HT></HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0100"><NO.P>100.</NO.P><TXT>Viimaks tuleb rõhutada, et sama vabastussertifikaati kasutatakse ka direktiivi 2006/112 artikli 151 lõikes 2 sätestatud käibemaksust vabastamise korra raames.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0101"><NO.P>101.</NO.P><TXT>Euroopa Kohtu väljakujunenud käibemaksualase praktika kohaselt läheb siseriiklik meede, mis kohustab maksust vabastamisel järgima peamiselt formaalseid kohustusi, jättes kõrvale sisulised nõuded ning jättes uurimata, kas viimased on täidetud, kaugemale sellest, mis on vajalik maksu nõuetekohase kogumise tagamiseks<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0054"><P>Vt <DATE ISO="20070927">27. septembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Collée</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑146/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:549">EU:C:2007:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0029">29</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0102"><NO.P>102.</NO.P><TXT>Sarnaselt komisjoniga märgin, et seda kohtupraktikat on Euroopa Kohus kohaldanud ka aktsiisivaldkonnas seoses energiatoodete maksuvabastusega<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0055"><P>Vt <DATE ISO="20160602">2. juuni 2016. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Polihim-SS</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑355/14</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2016:403">EU:C:2016:403</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0062">62</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>. Euroopa Kohtu praktika kohaselt välistavad formaalsed nõuded maksuvabastuse andmise üksnes juhul, kui selliste formaalsete nõuete rikkumise tõttu on takistatud vajaliku tõendi esitamine selle kohta, et sisulised nõuded on täidetud<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0056"><P>Vt <DATE ISO="20070927">27. septembri 2007. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Collée</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑146/05</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2007:549">EU:C:2007:549</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0031">31</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR>).</P></NOTE>.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0103"><NO.P>103.</NO.P><TXT>Lisaks märgin, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt eeldab kuritarvituse olemasolu tuvastamine käibemaksu valdkonnas, et täidetud on kaks tingimust, nimelt esiteks, et vaatamata direktiivi 2006/112 ja selle üle võtnud riigisiseste õigusnormide asjaomaste sätetega ette nähtud tingimuste formaalsele kohaldamisele saadakse kõnealuste tehingute tulemusel maksusoodustus, mille andmine oleks vastuolus direktiivi kohaldatavate sätetega taotletava eesmärgiga, ja teiseks peab objektiivsetest asjaoludest tulenema, et kõnealuste tehingute peamine eesmärk on maksusoodustuse saamine<NOTE TYPE="FOOTNOTE" NUMBERING="ARAB" NUMBERING.CONTINUED="YES" NOTE.ID="E0057"><P>Vt <DATE ISO="20190710">10. juuli 2019. aasta</DATE> kohtuotsus <REF.DOC.ECR><NAME.CASE>Kuršu zeme</NAME.CASE> (<NO.CASE>C‑273/18</NO.CASE>, <NO.ECLI ECLI="ECLI:EU:C:2019:588">EU:C:2019:588</NO.ECLI>, punkt <REF.NP.ECR REF="NP0035">35</REF.NP.ECR></REF.DOC.ECR> ja seal viidatud kohtupraktika).</P></NOTE>. Kui kanname selle aktsiisialase arutluskäigu üle<?PAGE NO="20"?> põhikohtuasjale, siis tuleneb sellest eelotsusetaotluses esitatud asjaolude kirjelduse põhjal, et asjaomase kauba tegelikud saajad olid justnimelt diplomaatilised ja konsulaaresindused ning et seetõttu ei näi maksukohustuslane/laopidaja olevat saanud nende tehingute tulemusena mingit soodustust.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0104"><NO.P>104.</NO.P><TXT>Eeltoodut arvestades olen seisukohal, et seda Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikat käibemaksuvabastuse küsimuses tuleb liidu õiguse ühetaolise kohaldamise ja direktiivi 2008/118 kasuliku mõju tagamiseks kohaldada analoogia alusel põhikohtuasjas.</TXT></NP.ECR><NP.ECR IDENTIFIER="NP0105"><NO.P>105.</NO.P><TXT>Nendel asjaoludel – tingimusel, et kontrollimisel, mille teostamine on eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuses, veendutakse, et põhikohtuasjas kasutatud vabastussertifikaat sisaldab nii Läti ametiasutuste poolse tõhusa kontrolli võimaldamiseks vajalikke andmeid kui ka asjaomaste diplomaatiliste ja konsulaaresinduste poolset vabastussertifikaadi sisu kinnitust – näib mulle, et sellised riigisisesed õigusnormid, nagu käsitleti põhikohtuasjas, lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik aktsiisimaksu puudutavate kuritarvituste või pettuste ärahoidmiseks.</TXT></NP.ECR></GR.SEQ></GR.SEQ><GR.SEQ LEVEL="1"><TITLE><TI><NP><NO.P><HT TYPE="BOLD">V.</HT></NO.P><TXT><HT TYPE="BOLD">Ettepanek</HT></TXT></NP></TI></TITLE><NP.ECR IDENTIFIER="NP0106"><NO.P>106.</NO.P><TXT>Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Administratīvā apgabaltiesa (regionaalne halduskohus, Läti) esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:</TXT><P><LIST TYPE="ARAB"><ITEM><NP><NO.P>1.</NO.P><TXT>Nõukogu <DATE ISO="20081216">16. detsembri 2008. aasta</DATE> direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ, artikli 12 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle sätte kohaselt ei ole samas sättes ette nähtud aktsiisivabastuse andmiseks nõutav, et diplomaatilistes või konsulaarsuhetes kasutamiseks mõeldud aktsiisikauba eest tasumine oleks ette nähtud mittesularahaliste maksevahenditega, et tasumine oleks tegelikult toimunud ja et makse oleks tarnijale teinud selle kauba tegelikud saajad, kui asjaomase kauba kavandatud kasutust diplomaatilistes või konsulaarsuhetes on võimalik tõendada eelkõige vabastussertifikaadi alusel.</TXT></NP></ITEM><ITEM><NP><NO.P>2.</NO.P><TXT>Direktiivi 2008/118 artikli 12 lõikega 2 on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt tuleb aktsiisivabastuse andmisest keelduda seetõttu, et omandaja ei ole aktsiisikauba hinda tegelikult tasunud mittesularahaliste maksevahenditega, ilma et eelkõige vabastussertifikaadi alusel oleks võimalik tõendada, et selle direktiivi artikli 12 lõikes 1 sätestatud maksuvabastuse tingimused on täidetud.</TXT></NP></ITEM></LIST></P></NP.ECR></GR.SEQ></CONTENTS.CONCLUSION></CONCLUSION>